1.

Euroopa Kohus ei käsitle keskkonnamõju hindamise direktiivi (edaspidi „direktiiv 85/337/EMÜ”) ( 2 ) kaugeltki mitte esimest korda. ( 3 ) Siiski kerkivad seoses sellega üles järjest uued küsimused.

2.

Käesolevas eelotsusemenetluses tuleb selgitada, kas maagaasi proovikaevandamine proovipuurimise raames on „maagaasi tootmine kaubanduslikul otstarbel”, mille puhul tuleb alates teatud künnisest igal juhul hinnata selle keskkonnamõju. Peale selle tuleb arutada selle künnise kohaldamisega seonduvat, st eelkõige seda, kas ja vajaduse korral milliseid muid puurimistöid ja projekte tuleb arvesse võtta.

3.

Lisaks käsitleda ka seda, kuidas kontrollida, kas süvapuurimisena tehtud proovipuurimise keskkonnamõju tuleb hinnata, kuna selle puhul tuleb arvestada olulise keskkonnamõjuga.

4.

Artikli 2 lõige 1 määrab kindlaks direktiivi 85/337/EMÜ eesmärgi:

„Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt projektidelt teostusluba ja hinnatakse nende mõju.”

5.

See, milliste projektide keskkonnamõju tuleb hinnata, on täpsemalt sätestatud direktiivi 85/337/EMÜ artikli 4 lõigetes 1–3 ning I–III lisas:

„1.   […] hinnatakse I lisas loetletud töid artiklite 5–10 kohaselt.

2.   Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, teevad liikmesriigid II lisas loetletud projektide puhul kindlaks, kas projekti hinnatakse artiklite 5–10 kohaselt. Liikmesriigid teevad selle kindlaks järgneva abil:

Liikmesriigid võivad teha otsuse kohaldada mõlemaid alapunktides a ja b nimetatud võimalusi.

3.   Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võetakse arvesse asjakohaseid III lisas sätestatud valikutingimusi.”

6.

Direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punkt 14 käsitleb maagaasi tootmist:

„Nafta ja maagaasi tootmine kaubanduslikul otstarbel, kui nafta tootmismaht on üle 500 tonni päevas ja maagaasi tootmismaht üle 500000 m3 päevas.”

7.

Ka II lisa punkti 2 alapunktides d ja e on nimetatud võimalikud projektitüübid, millel võib olla seos maagaasi otsimisega:

8.

Peale selle tuleb viidata direktiivi 85/337/EMÜ II lisa punkti 13 alapunktile b, mis käsitleb arendamist ja katsetamist:

„I lisas loetletud projektid, mida tehakse üksnes või peaasjalikult uute menetluste või toodete arendamiseks või katsetamiseks ja mis ei kesta üle kahe aasta.”

9.

Direktiivi 85/337/EMÜ III lisa sätestab artikli 4 lõikes 3 osutatud valikutingimused II lisas loetletud projektide puhul:

„1. Projektide laad

Projektide laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada:

2. Projektide asukoht

Nende geograafiliste alade keskkonnatundlikkuse hindamisel, mida projektid tõenäoliselt mõjutavad, tuleb eelkõige silmas pidada:

10.

Austria 2000. aasta Umweltverträglichkeitsprüfungsgesetz’i (keskkonnamõju hindamise seadus, edaspidi „UVP‑G 2000”) I lisa 1. veeru punkti 29 alapunktis a on sätestatud, et direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punktis 14 nimetatud künnised peavad olema täidetud „sondi kohta”.

„Nafta kaevandamine mahuga vähemalt 500 t/d sondi kohta ja maagaasi kaevandamine vähemalt 500000 m3/d sondi kohta.”

11.

1999. aasta Mineralrohstoffgesetz'i (mineraalsete maavarade seadus, edaspidi „MinroG”) § 1 punktid 1 ja 2 teevad vahet maavarade otsimise ja kaevandamise vahel:

„§ 1. Käesoleva föderaalseaduse tähenduses on

1)   „otsimine” igasugune mineraalsete maavarade kaudne või otsene otsimine, kaasa arvatud sellega seonduvad ettevalmistavad tegevused ning mineraalsete maavarade looduslike maardlate ja mineraalseid maavarasid sisaldavate mahajäetud aherainemägede kasutuselevõtt ja uurimine nende kaevandamiskõlblikkuse kindlakstegemiseks;

2)   „kaevandamine” mineraalsete maavarade maapõuest eraldamine või eemaldamine ning sellega seonduvad ettevalmistavad, kaasnevad ja sellele järgnevad tegevused;

[…]”

12.

Siseriiklikus menetluses esitavad Austria Marktgemeinde Straßwalchen (Straßwalcheni omavalitsusüksus) ja selle 59 elanikku, sealhulgas H. Kornhuber (edaspidi „Straßwalcheni omavalitsusüksus jt”) kaebuse Austria Bundesminister für Wirtschaft, Familie und Jugend’i (majandus-, pere- ja noorsooasjade liiduminister) 29. augusti 2011. aasta otsuse peale, millega anti Rohöl‑Aufsuchungs AG‑le (edaspidi „RAG”) luba omavalitsusüksuse territooriumil puuraugu rajamiseks geoloogilise uuringu eesmärgil.

13.

Menetlusosalisele väljastatud luba hõlmab puurimiskoha ja sellele juurdepääsutee rajamist, puurimisrajatise püstitamist ja demonteerimist, puurimistööde tegemist, proovipuurimiseks ettenähtud rajatise püstitamist ja demonteerimist, proovipuurimist, puurimisrajatise jaoks kasutatud maa taas kasutuskõlblikuks muutmist ja rekultiveerimist maagaasi mitteleidmise korral, ning juhul, kui maagaasi leitakse, puurimisrajatise jaoks kasutatud maa taas kasutuskõlblikuks muutmist kuni tulevase sondi asukoha mõõtmeteni ja sellega piirnevate alade rekultiveerimist. Eeldatav puurimissügavus on u 4150 meetrit.

14.

Maagaasi leidmise korral hõlmab luba ka maagaasi proovikaevandamist kogumahus kuni 1000000 m3, et tõendada puuraugu majanduslikku tasuvust. Seejuures kaevandatakse 150 000–250 000 m3 gaasi päevas. Järgnevalt tõrvikpõletatakse kaevandatud gaas puurimiskoha äärealal. Ühendamist kõrgsurve‑gaasijuhtmega ei ole ette nähtud. Leiu korral järgneb (palju väiksemates kogustes) nafta ja naftagaasi proovikaevandamine (max 150 m3 või vastavalt 18900 m3 päevas).

15.

Keskkonnamõju ei hinnatud, kuna tegemist ei olnud maagaasi või nafta tootmisega ja see projekt ei olnud seotud muude projektidega.

16.

RAG‑i väitel on puurimistööd lõppenud, ilma et oleks naftat või maagaasi leitud.

17.

Põhikohtuasjas on omavalitsusüksus siiski seisukohal, et oleks tulnud hinnata projekti keskkonnamõju. Omavalitsusüksus märgib muu hulgas, et ainuüksi tema territooriumil on üle 30 puuraugu ja antud ka luba uuteks puurimistöödeks. Peale selle on omavalitsusüksuse territooriumil ja selle ümbruses rajatud suurel hulgal maagaasihoidlaid ja maagaasijuhtmeid.

18.

Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus) esitab seetõttu Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis:

19.

Straßwalcheni omavalitsusüksus jt, Austria Vabariik, Rohöl-Aufsuchungs AG, Saksamaa Liitvabariik, Poola Vabariik ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikult oma seisukohad ning osalesid 3. septembri 2014. aasta kohtuistungil.

20.

Eelotsusetaotlusega soovitakse teada, kas maagaasi proovikaevandamise puhul, mida tehakse geoloogilise uuringu eesmärgil tehtavate puurimistööde raames, tuleb igal juhul hinnata keskkonnamõju. Sel eesmärgil tuleb kõigepealt välja selgitada, kas seejuures on tegemist maagaasi tootmisega kaubanduslikul otstarbel I lisa punkti 14 tähenduses, seejärel tuleb kontrollida, kas kaevandamise mahtu võib kindlaks määrata künnist sondi kohta ette nähes, ja lõpuks tuleb uurida, milliseid muid projekte tuleb keskkonnamõju hindamise vajaduse kindlakstegemisel arvesse võtta.

21.

Esimese küsimusega tahab Verwaltungsgerichtshof teada, kas mõiste „maagaasi tootmine kaubanduslikul otstarbel” vastavalt direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punktile 14 hõlmab maagaasi ajaliselt ja koguseliselt piiratud proovikaevandamist, mida tehakse geoloogilise uuringu eesmärgil tehtavate puurimistööde raames, et uurida maagaasi püsiva tootmise majanduslikku tasuvust.

22.

Esmalt tuleb meenutada, et liidu õigusnormides sätestatud mõisteid, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele, tuleb nende tähenduse ning ulatuse kindlaksmääramiseks kogu Euroopa Liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning selleks tuleb arvestada õigusnormi konteksti ja vastava regulatsiooniga taotletavat eesmärki. ( 4 ) Seetõttu ei ole oluline, kuidas on tootmise mõiste Austria õiguses määratletud.

23.

Austria ja RAG rõhutavad, et proovipuurimisega ei taotleta otseselt eesmärki toota maagaasi kaubanduslikul otstarbel. Pigem on puurimise eesmärk üksnes välja selgitada, kas ja millises koguses maagaasi oleks võimalik kaubanduslikul otstarbel toota.

24.

Nagu Saksamaa seevastu väidab, märgib mõiste „tootmine” saksa tavakeeles siiski üldiselt maavarade ja tooraine kaevandamist. Seejuures ei ole vajalik, et toodetud maavarasid saaks kaubanduslikul otstarbel kasutada või et sellist kasutust kavandataks.

25.

Saksamaa ja komisjon viitavad ka õigesti sellele, et direktiivi 85/337/EMÜ inglis- ja prantsuskeelses versioonis on kasutatud mõistet „extraction”, ( 5 ) mis lubab veelgi vähem kui tootmise mõiste oletada, et tegemist on kaevandatud maavarade kaubanduslikul otstarbel kasutamisega. Selliseid keeleversioone, mille sõnastusega oleks proovikaevandamine vastuolus, ei ole.

26.

Ka see, et hõlmatud on ainult tootmine kaubanduslikul otstarbel, ei tähenda, et proovipuurimise raames tehtav proovikaevandamine on selle projektitüübi kohaldamisalast igal juhul välja jäetud. Kuna proovikaevandamise eesmärk on selgitada maagaasi või nafta kaubanduslikul otstarbel kaevandamise võimalust, tehakse ka proovikaevandamine kaubanduslikul otstarbel. Teisiti oleks see proovikaevandamise puhul, mille eesmärk on ainult geoloogiline uuring, mitte aga majandustegevuse ettevalmistamine.

27.

Austria ja RAG märgivad siiski, et mäenduses ja mäendusalastes õigusnormides tõlgendatakse tootmise mõistet kitsamalt. See puudutab ainult toorainete tootmist, samal ajal kui toorainete väljamist geoloogilise uuringu käigus käsitatakse otsimisena. Sellest mäendusalastes õigusnormides sätestatud tähendusest lähtus seadusandja direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punkti 14 sõnastamisel.

28.

Seda arusaama kinnitab direktiiv, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust. ( 6 ) Nimetatud direktiivi artikli 2 punktides 15 ja 16 tehakse nimelt vahet uuringute ja tootmise vahel, kusjuures viimati nimetatu hõlmab väljamist. Vastupidise järeldusena ei saa uuringuid käsitada tootmisena. Oletust, et selline vahetegemine on ka direktiivi 85/337/EMÜ puhul oluline, toetab ka asjaolu, et esimesena nimetatud direktiivi põhjenduse 16 kohaselt ei ole eelkõige teatud uuringutegevused hõlmatud kehtivate õigusnormidega üldsuse osalemise kohta – kaasa arvatud direktiiviga 85/337/EMÜ.

29.

Ka direktiivist kaevandustööstuse jäätmete kohta ( 7 ) nähtub, et tehakse vahet uuringu ja tootmise vahel. Selle direktiivi artikli 3 punkti 21 kohaselt on uuring majandusliku väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine, kuid välja arvatud kõik maardla kasutuselevõtmiseks vajalikud tööd ja kõik olemasoleva kaevandamisega otseselt seotud toimingud.

30.

Mõlemas direktiivis on uuringu mõiste eraldi määratletud, et hõlmata see direktiivi reguleerimisalaga. Seetõttu näib ka uuringu liigitamine tootmise alla direktiivi 85/337/EMÜ raames, ilma et seda oleks sõnaselgelt sätestatud, pigem kaheldav.

31.

Siiski ei ole muudes õigusnormides sätestatud mõistete määratlemine direktiivis 85/337/EMÜ nimetatud projektitüüpide tõlgendamiseks kohustuslik. Nii on Euroopa Kohus direktiivis 85/337/EMÜ sätestatud jäätmete kõrvaldamise mõistet tõlgendanud nii, et see hõlmab jäätmete taaskasutamist, samal ajal kui direktiiv 2006/21/EÜ teeb nende kahe mõiste vahel ranget vahet. ( 8 ) Kui muudes õigusnormides sätestatud mõistete määratlemisel on keskkonnale avalduvad tagajärjed täiesti kõrvaline küsimus ja direktiiv 85/337/EMÜ ei viita otsesõnu muudele õigusnormidele, tuleb direktiivis 85/337/EMÜ sätestatud mõistet tõlgendada neist õigusnormidest sõltumatult ja eelkõige arvestades projekti keskkonnamõju. ( 9 ) Muu hulgas oleks direktiivis 85/337/EMÜ sätestatud jäätmete kõrvaldamise mõiste kitsas tõlgendamine direktiivis 2006/21/EÜ esitatud tähenduses tinginud selle, et jäätmete taaskasutamine oleks keskkonnamõju hindamise kohaldamisalast välja jäänud.

32.

Käesoleval juhul ei ole olukord siiski nii selge nagu jäätmete kõrvaldamise ja jäätmete taaskasutamise eristamise puhul. Maagaasi püsiva kaevandamise ja proovipuurimise raames tehtava proovikaevandamise keskkonnamõjud erinevad esmapilgul eelkõige nende kestuse ning kaevandatud gaasi kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri poolest.

33.

Ei ole muidugi välistatud, et keskkonnamõju ulatuse seisukohast on tähtis eelkõige puurimine, mis uuringu ja kaevandamise puhul oluliselt ei erine. Siiski ei ole just nimelt selles punktis olulist erinevust puurimistööde vahel, mida tehakse maagaasi kaevandamiseks direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punkti 14 tähenduses, ja muu süvapuurimise vahel, mille keskkonnamõju tuleb vastavalt artikli 4 lõigetele 2 ja 3 ning II lisa punkti 2 alapunktile d hinnata ainult siis, kui see võib keskkonda oluliselt mõjutada. ( 10 ) Puurimistööde tegemine ei anna seega tingimata alust oletuseks, et toodetakse maagaasi.

34.

Kuna geoloogilise uuringu eesmärgil tehtavad puurimistööd on tõenäoliselt üldjuhul süvapuurimisena direktiiviga 85/337/EMÜ hõlmatud, ei ole vaja keskkonnamõju hindamise tagamiseks laiendada maagaasi tootmise mõistet kaugemale mäendusalaste õigusnormide keelekasutusest. Saksamaa peab küll selle projektitüübi tõlgendamist ebaselgeks, kuna süvapuurimise mõistet ei ole määratletud. Siiski ei saa liikmesriigid ka seda liidu õiguse mõistet ühepoolselt täpsustada, vaid seda tuleb tõlgendada autonoomselt ja eelkõige arvestades direktiivi 85/337/EMÜ eesmärke.

35.

Veel üks direktiivi ülesehitusest tulenev argument selle kasuks, et uuringut ei saa liigitada tootmise alla, seisneb selles, et selle projektitüübi määratlemisel on direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punktis 14 kasutatud künnist päevas. Päevane künnis lubab oletada, et seadusandja ei pidanud silmas ajutist proovikaevandamist, vaid pikema aja vältel elluviidavat kaevandusprojekti. Ka proovikaevandamine võib küll kesta mitu päeva, nagu näitab käesolevas asjas vaidlusalune luba, milles on kindlaks määratud maksimaalne kaevandatav kogus ning väiksem maksimaalne kaevandatav kogus päevas. Siiski ei ole proovipuurimise raames tehtav proovikaevandamine sama kvaliteediga nagu püsiv kaevandamine.

36.

Eeltoodud argumente arvestades ei vii ka väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt on keskkonnamõju hindamise kohustuse vallas direktiivi 85/337/EMÜ kohaldamisala ulatuslik ja eesmärk lai, ( 11 ) teistsuguse tulemuseni.

37.

Seega tuleb esimesele küsimusele vastata, et maagaasi ajaliselt ja koguseliselt piiratud proovikaevandamise puhul, mida tehakse geoloogilise uuringu eesmärgil tehtavate puurimistööde raames, et uurida maagaasi püsiva tootmise majanduslikku tasuvust, ei ole tegemist „maagaasi tootmi[sega] kaubanduslikul otstarbel” vastavalt direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punktile 14.

38.

Teisele küsimusele vastan ma juhuks, kui Euroopa Kohus ei nõustu minu vastusega esimesele küsimusele. Teine küsimus puudutab seda, kas direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punktiga 14 on kooskõlas siseriiklik õigusnorm, mis ei seo maagaasi tootmisel direktiivi 85/337 I lisa punktis 14 nimetatud künniseid mitte tootmisega, vaid „kaevandamisega sondi kohta”, seega üksikute puuraukudega.

39.

Direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punkti 14 sõnastusest ei nähtu, et künnis on piiratud kaevandamisega sondi kohta. Ainuüksi juba seetõttu on kaheldav, kas see tingimus on kooskõlas direktiivi ulatusliku kohaldamisala ja eesmärkidega.

40.

Peale selle ei või direktiivi 85/337/EMÜ eesmärgist mööda hiilida projektide osadeks jaotamise teel ja projektide kumulatiivse mõjuga arvestamata jätmine viia selleni, et nende kõigi puhul puudub hindamiskohustus, samal ajal kui koosvõetuna võivad need projektid keskkonda artikli 2 lõike 1 tähenduses oluliselt mõjutada. ( 12 )

41.

Seda on küll enamasti sedastatud ( 13 ) direktiivi 85/337/EMÜ II lisas loetletud projektide puhul, siiski ei või ka I lisas loetletud projekte sel viisil osadeks jaotada, et see võimaldab keskkonnamõju hindamise kohustusest mööda hiilida. ( 14 ) Nagu omavalitsusüksus õigesti märgib, põhjustab künnise kindlaksmääramise piiramine vastavalt I lisa punktile 14 kaevandamisega sondi kohta just nimelt sellist osadeks jaotamist.

42.

Selle üle, kas on õige RAG‑i vastuväide, et projektide osadeks jaotamine on majanduslikel põhjustel välistatud, ei ole vaja otsustada. Seda seetõttu, et see ei tooks kaasa erinevust juhul, kui loobutaks arvestamast üksikuid sonde.

43.

Austria ja RAG märgivad küll, et Austria õigus, täpsemalt UVP‑G 2000 § 3 lõige 2 nõuab projektide kumulatiivse mõju arvessevõtmist. Verwaltungsgerichtshofi eelotsusetaotluse esemeks see säte siiski ei ole.

44.

See ei ole ka üllatav. Kumulatiivset mõju käsitlevad õigusnormid, mida Austria kirjeldab, ei too nimelt künnise saavutamisel mitme projekti tõttu tingimata kaasa keskkonnamõju hindamise kohustust, nagu on ette nähtud direktiivi 85/337/EMÜ artikli 4 lõikes 1 ja I lisa punktis 14. Pigem hinnatakse keskkonnamõju ainult siis, kui peale selle tuvastatakse, et arvestada tuleb olulise, kahjuliku, häiriva või ohustava mõjuga. Kumulatiivset mõju käsitlevaid Austria õigusnorme saab seetõttu äärmisel juhul käsitada artikli 4 lõigete 2 ja 3 ning II lisa ülevõtmise vahendina, kus selline täiendav tuvastamine on vajalik.

45.

Direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punktiga 14 on seega vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis seob maagaasi tootmisel selles punktis nimetatud künnised „kaevandamisega sondi kohta”.

46.

Kolmanda küsimusega soovib Verwaltungsgerichtshof teada, milliseid muid projekte tuleb keskkonnamõju hindamise kohustuse tuvastamiseks arvesse võtta. Kuivõrd see küsimus puudutab direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punkti 14, vastan ma sellele samuti ainult juhuks, kui Euroopa Kohus jõuab esimesele küsimusele vastamisel teistsuguse järelduseni.

47.

Kuna see küsimus esitatakse ainult juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, eeldab Verwaltungsgerichtshof ilmselt, et keskkonnamõju hindamise kohustus saab tugineda ainult direktiivi 85/337/EMÜ artikli 4 lõikele 1 ja I lisa punktile 14, mis puudutab maagaasi tootmist kaubanduslikul otstarbel, kui selle tootmismaht on üle 500000 m3 päevas (vt selle kohta allpool punkt 1). Nimetatud kohustus saab siiski tuleneda ka direktiivi artikli 4 lõigetest 2 ja 3 ning II lisa punkti 2 alapunktist d, kui proovipuurimist tuleb olenemata tootmismahust käsitada süvapuurimisena. Seetõttu peaks Euroopa Kohus käsitlema ka seda aspekti, et anda eelotsusetaotlusele tarvilik vastus (vt selle kohta allpool punkt 2). ( 15 )

48.

Kui proovipuurimise raames tehtavat maagaasi proovikaevandamist tuleb pidada maagaasi tootmiseks, peab vastavalt direktiivi 85/337/EMÜ artikli 4 lõikele 1 ja I lisa punktile 14 hindama selle keskkonnamõju juhul, kui tootmismaht ületab 500 000 m3 päevas. Kuna tootmismahtu ei saa määrata üksiku sondi põhjal, kerkib küsimus, kuidas seda kindlaks teha.

49.

Verwaltungsgerichtshof mainib võimalust võtta arvesse kõiki omavalitsusüksuse territooriumil kasutusele võetud puurauke. Seega tõstatab ta kaks seisukohta, mis võivad sellega seoses tähtsad olla: nimelt esiteks projektide või projektiosade liigid, mida tuleb arvesse võtta, ja teiseks ala piiritlemine, mille piires on projektid tähtsad. Peale selle tuleb arvestada kolmandat seisukohta, nimelt projekti üksikute osade teostamise aega.

50.

Omavalitsusüksus on seisukohal, et peale eri sondide tuleb arvesse võtta ka maagaasijuhtmeid ja maagaasihoidlaid.

51.

See seisukoht pole aga veenev. Kui keskkonnamõju hindamise kohustust kontrollitakse vastavalt direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punktile 14, ei saa maagaasijuhtmed ja maagaasihoidlad tähtsad olla. Seda seetõttu, et neid rajatisi ei ole selles sättes nimetatud. Samuti ei aita need saavutada asjaomast künnist, kuna juhtmeid ja hoidlaid ei kasutata maagaasi kaevandamiseks. Pigem tuleb hinnata üksnes seda, kas maagaasi tootmise korral kaubanduslikul otstarbel on tootmismaht üle 500000 m3 päevas, seega on – nagu märgivad ka Saksamaa ja Poola – tähtis sondide või puuraukude tootmismaht.

52.

Peale selle tekib küsimus, milliseid sonde tuleb tootmismahu kindlakstegemisel arvesse võtta.

53.

Poola ja komisjoniga tuleb nõustuda selles, et piirdumine omavalitsusüksuse territooriumiga, millele Verwaltungsgerichtshof viitas, ei ole sobiv kriteerium. Omavalitsusüksuse territooriumi administratiivne piiritlemine ei ole nimelt tingimata seotud projekti piiritlemisega või selle keskkonnamõju ulatusega. Omavalitsusüksuse territoorium võib olla liiga väike või liiga suur. On võimalik, et see kattub ka projekti territooriumiga ainult osaliselt.

54.

Kuna tootmismaht näitab projekti tulusust, on pigem veenev Poola ettepanek võtta arvesse kõiki tehnoloogiliselt ja geoloogiliselt seotud proovipuurimisi. Saksamaa kirjeldab seda tootmiskoha mõistega ja ka komisjon kaldub olema sellel seisukohal, kui ta määratleb projekti ruumilist ulatust funktsionaalselt.

55.

Puurimistööde teatud tootmiskohaga tehnoloogilise ja geoloogilise seostamise kriteeriume ei saa käesolevas menetluses lähemalt selgitada, kuna puudub vajalik teave. Eelkõige ei saa otsustada selle üle, kas leiab kinnitust RAG‑i seisukoht, mille järgi on iga puurimisprojekt tehnoloogilisest ja geoloogilisest seisukohast kõigist muudest projektidest isoleeritud. Selle puhul tuleb siiski arvestada, et direktiivil 85/337/EMÜ on lai kohaldamisala ja see taotleb väga kaugele ulatuvat eesmärki. ( 16 ) Seetõttu ei või tehnoloogilisele ja geoloogilisele seosele esitada liiga rangeid nõudeid, vaid need peavad eelkõige asjakohaselt arvestama keskkonnamõju esinemise võimalust, mida puurimistööd ühtekokku avaldavad.

56.

Viimaks tuleb arvestada ka eelotsusetaotluses käsitlemata ajalist aspekti. Nimelt ei saa direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punkti 14 kohaldamiseks liita lihtsalt kõigi ühes tootmiskohas tehnoloogiliselt ja geoloogiliselt seotud proovipuurimiste tootmismahte kokku.

57.

Nagu Saksamaa märgib, on võimalik künnist, mille puhul on kaevandamise maht üle 500000 m3 päevas, ka puurimistööde ühise arvessevõtmise korral saavutada eelkõige ainult siis, kui nende puurimistega ühel ja samal ajal, st samal päeval, kaevandatakse maagaasi.

58.

Nagu esimene küsimus näitab, ei ole proovipuurimise raames tehtav proovikaevandamine siiski mitte ainult koguseliselt, vaid ka ajaliselt piiratud. Isegi suurema hulga proovipuurimiste puhul näib seetõttu pigem ebatõenäoline, et mitmega neist puurimistöödest kaasneb samal ajal maagaasi proovikaevandamine. Kui see hinnang leiab kinnitust, ei näi tingimata vajalik, et proovipuurimised, mille maksimaalselt lubatav tootmismaht on 250000 m3 päevas, saavutavad ka koos muude proovipuurimistega künnise 500000 m3 päevas. Seevastu võib ette kujutada, et ühe proovipuurimise lubatav tootmismaht koos juba olemasolevate proovikaevamistega võimaldab künnist saavutada. Selle eelduseks on siiski puurimistööde tehnoloogiline ja geoloogiline seotus. Selle hindamine käesoleval juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtu või pädeva asutuse ülesanne.

59.

Seega tuleb kolmanda küsimuse sellele osale vastata, et selleks, et teha kindlaks, kas maagaasi kaubanduslikul otstarbel tootmise projekt ületab kaevandamise künnise 500000 m3 päevas vastavalt direktiivi 85/337/EMÜ I lisa punktile 14, nii et selle puhul on kohustuslik hinnata projekti keskkonnamõju, tuleb arvestada kõigi teatud tootmiskohas tehnoloogiliselt ja geoloogiliselt seotud puurimistööde puhul toimuvat samaaegset kaevandamist.

60.

Keskkonnamõju hindamise kohustus võib aga tuleneda ka direktiivi 85/337/EMÜ artikli 2 lõikest 1 ning artikli 4 lõigetest 2 ja 3, kuna proovipuurimist, mille puurimissügavus on üle 4000 m, tuleb sõltumata selle tootmismahust igal juhul käsitada süvapuurimisena II lisa punkti 2 alapunkti d tähenduses.

61.

Vastavalt direktiivi 85/337/EMÜ artikli 4 lõikele 2 teevad liikmesriigid II lisas loetletud projektide puhul, mis võivad avaldada keskkonnale olulist kahjulikku mõju, kas üksikjuhtumite uurimise või endi kehtestatud künniste või kriteeriumide abil kindlaks, kas sellise projekti keskkonnamõju tuleb hinnata.

62.

Mis puudutab künniste või kriteeriumide kindlaksmääramist, et kontrollida, kas sellise projekti keskkonnamõju tuleb hinnata, on direktiivi 85/337/EMÜ artikli 4 lõike 2 punktiga b antud liikmesriikidele küll hindamisruum. Seda hindamisruumi piirab siiski artikli 2 lõikes 1 sätestatud kohustus, mille kohaselt tuleb hinnata selliste projektide keskkonnamõju, mis võivad oma laadi, mahu või asukoha tõttu keskkonda oluliselt mõjutada. ( 17 )

63.

Seega võib keskkonnamõju hindamise vajadus tuleneda otseselt direktiivi 85/337/EMÜ artikli 2 lõikest 1 ja artikli 4 lõikest 2 ning II lisast, kui projekt kuulub selle lisa kohaldamisalasse ja võib keskkonda oluliselt mõjutada. ( 18 ) Ka peavad liikmesriigi pädevad asutused, kellele esitatakse direktiivi II lisas loetletud projekti teostusloa taotlus, tegema eriuurimise, et teada saada, kas võttes arvesse direktiivi III lisas loetletud kriteeriume, ( 19 ) on vaja hinnata keskkonnamõju. ( 20 ) Lisaks peab nii huvitatud isikutel kui ka muudel liikmesriigi ametiasutustel olema võimalus nõuda pädevalt ametiasutuselt nimetatud kontrollimise kohustuse täitmist, pöördudes vajaduse korral kohtusse. ( 21 )

64.

Selleks et teha kindlaks, kas süvapuurimine võib keskkonda oluliselt mõjutada, sisaldab direktiivi 85/337/EMÜ artikli 2 lõige 1 esimesi viiteid. Seda seetõttu, et hindamiskohustus puudutab selle sätte kohaselt projekte, mille puhul tuleb eelkõige nende laadi, mahu või asukoha tõttu arvestada olulise keskkonnamõjuga. Seega ei saa lähtuda ainult kaevandamismahust, vaid arvestada tuleb ka projekti muid omadusi, eelkõige selle asukohta. ( 22 )

65.

Sellele vastavalt ei saa välistada, et üksikjuhtumi asjaolude tõttu, näiteks puurimise liigi või asjaomase ala keskkonnatundlikkuse tõttu, tuleb juba üksiku süvapuurimise puhul arvestada olulise keskkonnamõjuga.

66.

Just nimelt II lisas loetletud projektide puhul kehtib siiski ka see, et mitme projekti kumulatiivse mõjuga arvestamata jätmine ei või praktikas viia selleni, et nende kõigi puhul puudub hindamiskohustus, samal ajal kui koosvõetuna võivad need projektid keskkonda direktiivi 85/337/EMÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses oluliselt mõjutada. ( 23 ) Seda seetõttu, et vastavalt III lisa punktile 1 ja punkti 2 esimesele taandele tuleb sedalaadi projektide hindamisel eelkõige arvestada nende kumulatiivset mõju ja praegust maakasutust.

67.

Seetõttu tuleb selleks, et teha kindlaks, kas projekt võib keskkonda oluliselt mõjutada, arvestada ka rajatisi, mis ei pea seda laadi projektiga tingimata seotud olema, kuid mille kohta see siiski konkreetsel üksikjuhul kehtib.

68.

Tähtsaimad kumulatiivsed keskkonnamõjud, mida süvapuurimise uurimisel tuleb arvestada, on muud süvapuurimistööd, eelkõige sellised, mis on koos uuritavate puurimistöödega tootmiskohas tehnoloogiliselt ja geoloogiliselt seotud.

69.

Peale selle on Euroopa Kohus samadel põhjustel sedastanud, et selle eelneval kontrollimisel, kas projekt „[…] elektri edastamiseks õhuliinide kaudu” vastavalt direktiivi 85/337/EMÜ II lisa punkti 3 alapunktile b võib avaldada olulist mõju, võib tähtis olla jaotusseadmete laiendamine. See eeldab pädeva kohtu tuvastust, et nimetatud laiendamine on osa projektist, mille eesmärk on elektri edastamine. ( 24 )

70.

Sama kehtib põhikohtuasjas maagaasijuhtmete, maagaasihoidlate ja muude rajatiste kohta. Pädev kohus või pädev asutus peab kontrollima, kas need rajatised kuuluvad sama projekti alla kui proovipuurimised. Selle vastu räägib asjaolu, et proovipuurimiskoht ei pea olema ühendatud maagaasijuhtme või maagaasihoidlaga. Siiski ei saa välistada, et proovipuurimise ajend oli vähemalt ka asjaolu, et gaasileiukoha saab gaasi leidmise korral tänu olemasolevale infrastruktuurile hõlpsalt kasutusele võtta.

71.

Peale selle tuleb eelneval kontrollimisel arvesse võtta, kas proovipuurimised võivad muude projektide, näiteks maagaasijuhtmete ja maagaasihoidlate mõju tõttu projekti asukohas või ümbruskonnas avaldada suuremat keskkonnamõju kui viimaste puudumisel.

72.

Viimaks tuleb omavalitsusüksuse seisukohti arvestades meenutada, et esineda võib ka keskkonnamõju tagantjärele hindamise kohustus loamenetluse hilisemas etapis. Kui peaks ilmnema, et pärast direktiivi 85/337 jõustumist on tehtud töid või sekkutud füüsiliselt, nii et seda tuleks nimetatud direktiivi tähenduses käsitada projektina, mille puhul oleks pidanud hindama keskkonnamõju, kuid seda loamenetluse mõnes varasemas etapis ei tehtud, peaks eelotsusetaotluse esitanud kohus seda arvestama käitamisloa andmise hilisemas etapis ja tagama kõnealuse direktiivi kasuliku mõju, seistes hea selle eest, et niisugust hindamist tehtaks vähemalt selles etapis. ( 25 ) Proovipuurimise puhul kehtib see igal juhul siis, kui see on varasemate projektidega tehnoloogiliselt ja geoloogiliselt tootmiskohas seotud või muu, varem rajatud infrastruktuur moodustab koos sellega ühise projekti.

73.

Seega tuleb kolmanda küsimuse teisele osale vastata, et selleks, et teha kindlaks, kas süvapuurimine võib vastavalt direktiivi 85/337 artikli 2 lõikele 1 ning artikli 4 lõigetele 2 ja 3 koostoimes II lisa punkti 2 alapunktiga d keskkonda oluliselt mõjutada, nii et tuleb hinnata selle keskkonnamõju, tuleb muu hulgas arvestada kõigi teatud tootmiskohas tehtavate tehnoloogiliselt ja geoloogiliselt seotud puurimistööde mõju, kõigi muude puurimistöödega projekti raames seotud rajatiste mõju ning selle mõju koosmõju muude projektidega nende asukohas või ümbruskonnas.

74.

Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt.

75.

Juhul kui Euroopa Kohus jõuab esimesele küsimusele vastates teistsugusele järeldusele, peaks ta eespool punktis 2 pakutud vastuse andma punkti 4 all ning vastama teisele küsimusele ja kolmanda küsimuse esimesele osale järgmiselt.