This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62012TN0058
Case T-58/12: Action brought on 9 February 2012 — Nabipour and Others v Council
Kohtuasi T-58/12: 9. veebruaril 2012 esitatud hagi — Nabipour jt versus nõukogu
Kohtuasi T-58/12: 9. veebruaril 2012 esitatud hagi — Nabipour jt versus nõukogu
ELT C 109, 14.4.2012, p. 23–24
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
14.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 109/23 |
9. veebruaril 2012 esitatud hagi — Nabipour jt versus nõukogu
(Kohtuasi T-58/12)
2012/C 109/50
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hagejad: Ghasem Nabipour (Teheran, Iraan), Mansour Eslami (Madliena, Malta), Mohamad Talai (Hamburg, Saksamaa), Mohammad Moghaddami Fard (Teheran), Alireza Ghezelayagh (Singapur, Singapur), Gholam Hossein Golparvar (Teheran), Hassan Jalil Zadeh (Teheran), Mohammad Hadi Pajand (London, Ühendkuningriik), Ahmad Sarkandi (Araabia Ühendemiraadid), Seyed Alaeddin Sadat Rasool (Teheran) ja Ahmad Tafazoly (Shanghai, Hiina Rahvavabariik) (esindajad: Queen’s Counsel S. Kentridge, barrister M. Lester ja solicitor M. Taher)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu
Nõuded
Hagejad paluvad Üldkohtul:
— |
tühistada hagejaid puudutavas osas nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/783/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 319; 2.12.2011, lk 71) ning nõukogu 1. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EÜ) nr 1245/2011, millega rakendatakse määrust (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 319, 2.12.2011, lk 11); |
— |
tühistada nende suhtes kohaldatud reisikeeld, ning |
— |
mõista kohtukulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitavad hagejad neli väidet, leides, et kuna nõukogu kandis nende nimed vaidlustatud otsuse ja määruse lisas asuvasse loetelusse, siis on nõukogu:
— |
jätnud esitamata kohased või piisavad põhjused; |
— |
jätnud täitmata loetelusse kandmise kriteeriumid ja/või teinud ilmse hindamisvea kontrollimisel, kas need kriteeriumid on hagejate tegevuse suhtes täidetud; |
— |
piisava põhjenduseta rikkunud hagejate põhiõigusi, sealhulgas nende õigust nende omandi, äritegevuse ja maine kaitsele ning nende õigust era- ja perekonnaelu kaitsele, ning |
— |
jätnud tagamata hagejate kaitseõigused ning õiguse tõhusale õiguskaitsele. |