14.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 145/4

1.

Kas pidades silmas eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta”) artikleid 7 ja 24 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK”) artiklit 8, on direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 punkti 2 alapunkti d laiendava tõlgenduse korral „pereliige” ka vaba liikumise õigusega liidu kodanikust lapse suhtes hooldusõigust omav lapsevanem, kes on kolmanda riigi kodanik ja ei ole lapse ülalpeetav?

2.

Kui vastus on jaatav, siis kas pidades silmas eeskätt põhiõiguste harta artikleid 7 ja 24 ning EIÕK artiklit 8, on direktiiv 2004/38/EÜ selle artikli 3 lõike 1 laiendava tõlgenduse korral kohaldatav kõnealusele vanemale suhetes liidu kodanikust lapse päritoluliikmesriigiga ka siis, kui see vanem ei ole päritoluliikmesriigist lahkunud liidu kodanikust lapsega „kaasas” ega „ühine temaga”?

3.

Kui vastus on jaatav, siis kas pidades silmas eeskätt põhiõiguste harta artikleid 7 ja 24 ning EIÕK artiklit 8, tuleneb sellest direktiivi 2004/38/EÜ artikli 7 lõike 2 laiendava tõlgenduse korral kõnealuse vanema õigus elada liidu kodanikust lapse päritoluliikmesriigis kauem kui kolm kuud, seda vähemalt seni, kuni tal on hooldusõigus, mida ta tegelikult teostab?

1.a)

Kas harta kohaldamisala, millele viitab põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 esimese lause teine alternatiiv, on avatud juba siis, kui vaidluse ese sõltub siseriiklikust seadusest (või seaduse osast), millega võeti üle ka — aga mitte ainult — direktiivid?

1.b)

Kui vastus on eitav, siis kas harta kohaldamisala, millele viitab põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 esimese lause teine alternatiiv, on avatud juba seetõttu, et kaebuse esitajal võib olla liidu õiguse kohane elamisõigus (edaspidi ka „elamisõigus”) ja seetõttu võib ta FreizügG/EU § 5 lõike 2 esimese lause kohaselt taotleda liidu kodaniku pereliikme elamisluba, mille õiguslik alus on direktiivi 2004/38 artikli 10 lõike 1 esimene lause?

1.c)

Kui vastus on eitav, siis kas harta kohaldamisala, millele viitab põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 esimese lause teine alternatiiv, on ERT-kohtupraktikat (Euroopa Kohtu 18. juuni 1991. aasta otsus kohtuasjas C-260/89: ERT, EKL 1991, lk I-2925, punktid 41–45) järgides avatud, kui liikmesriik piirab elamisõigust isiku puhul, kes on alaealise liidu kodaniku hooldusõiguslik kolmanda riigi kodanikust isa, kusjuures liidu kodanik viibib koos oma emaga viimase kutsetegevuse tõttu valdavalt muus Euroopa Liidu liikmesriigis?

2.a)

Kui harta kohaldamisala on avatud, siis kas kolmanda riigi kodanikust isa elamisõigus võib tuleneda vahetult põhiõiguste harta artikli 24 lõikest 3, seda vähemasti seni, kuni tal on oma liidu kodanikust lapse suhtes hooldusõigus, mida ta tegelikult teostab, kuigi laps viibib valdavalt muus Euroopa Liidu liikmesriigis?

2.b)

Kui vastus on eitav, siis kas kolmanda riigi kodanikust isa elamisõigus võib tuleneda liidu kodanikust lapse vaba liikumise õigusest vastavalt põhiõiguste harta artikli 45 lõikele 1 vajaduse korral koostoimes põhiõiguste harta artikli 24 lõikega 3, seda vähemasti seni, kuni tal on oma liidu kodanikust lapse suhtes hooldusõigus, mida ta tegelikult teostab, selleks et eeskätt liidu kodanikust lapse vaba liikumise õiguselt ei võetaks kogu kasulikku mõju?

1.

Kas Euroopa Kohtu praktikas alates Stuttgardi kohtuasjast Stauder (12. novembri 1969. aasta otsus kohtuasjas 29/69: Stauder, EKL 969, lk 419, punkt 7) kuni näiteks kohtuasjani Mangold (22. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-144/04: Mangold, EKL 2005, lk I-9981, punkt 75) väljatöötatud ELi „kirjutamata” põhiõigusi saab täies ulatuses kohaldada, kuigi konkreetsel juhul ei ole põhiõiguste harta kohaldamisala avatud, teisisõnu kas EL lepingu artikli 6 lõike 3 kohaselt liidu õiguse üldpõhimõteteks olevad põhiõigused saavad autonoomselt ja sõltumatult kehtida EL lepingu artikli 6 lõikes 1 viidatud põhiõiguste hartas sätestatud uute põhiõiguste kõrval?

2.

Kui vastus on jaatav, siis kas hooldusõiguse tõhusaks teostamiseks saab liidu õiguse üldpõhimõtetest, eeskätt pidades silmas EIÕK artikli 8 kohast perekonnaelu austamise kohustust, tuletada liidu õigusnormide kohase elamisõiguse isiku puhul, kes on sellise alaealise liidu kodaniku kolmanda riigi kodanikust isa, kes viibib oma emaga viimase kutsetegevuse tõttu valdavalt muus Euroopa Liidu liikmesriigis?