EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62010TN0402

Kohtuasi T-402/10: 9. septembril 2010 esitatud hagi — Villeroy & Boch — Belgia versus komisjon

ELT C 301, 6.11.2010, p. 53–54 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

6.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 301/53


9. septembril 2010 esitatud hagi — Villeroy & Boch — Belgia versus komisjon

(Kohtuasi T-402/10)

()

2010/C 301/85

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Villeroy & Boch — Belgia (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid O. Brouwer ja J. Blockx)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

tühistada vaidlustatud otsus osas, milles see puudutab Villeroy & Boch Belgium N.V./S.A.-d;

teise võimalusena vähendada hagejale määratud trahvi;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub osaliselt tühistada Euroopa Komisjoni 23. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4185 (lõplik) asjas COMP/39092 — Vannitoasisustus, mis puudutab ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumist armatuuride- dušinurkade- ja sanitaarkeraamikaturul.

Hageja esitab enda hagiavalduse toetuseks seitse väidet:

ELTL artikli 101 ja EMP-lepingu artikli 53 rikkumine ning väljakujunenud kohtupraktika vastu eksimine, kuna lähtuti vääralt ühest vältavast rikkumisest;

ELTL artikli 296 lõikest 2 tuleneva põhjendamiskohustuse rikkumine, kuna seisukohta, et tegemist on ühe ja vältava rikkumisega, on põhjendatud ebapiisavalt ja puudulikult;

põhjendamiskohustuse rikkumine hageja väidetava osaluse osas nimetatud rikkumistes Belgia turul, samuti tõendite puudumine selle kohta, et hageja osales selles Belgia turul toimunud rikkumises;

EL põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 1 sisalduva põhimõttega nulla poena sine lege ning harta artikli 49 lõikes 3 koosmõjus harta artikli 48 lõikega 1 sisalduva põhimõttega, mille kohaselt „ei tohi karistus ületada süüd”, on vastuolus panna hagejale ning tema emaettevõtjale solidaarne vastutus trahvi maksmise eest, ning määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 rikkumine;

trahvi suuruse väär kindlaksmääramine, kuna arvesse on võetud ka käivet, millel ei ole mingit seost väidetava rikkumisega;

vastuolus harta artikliga 41 keelduti trahvisummat vähendamast ebaproportsionaalselt pikalt vältava menetluse tõttu;

määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 3 rikkumine, kuna trahvi suurus määrati võrreldes rikkumise raskusastmega valesti ja valesti määrati ka „hoiatamise tegur” ning tegemist on absoluutselt ebaproportsionaalse trahvi suurusega.


Top