6.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 301/11

1.

Kas ühenduse õigus (eelkõige ELTL artikkel 267) kohustab liikmesriigi kohust või annab talle õiguse esitada omal agatusel Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotlus isegi juhul, kui põhikohtumenetluses on niisugune olukord: konstitutsioonikohus tühistas kõrgema kohtu otsuse, mis põhines peamiselt ühenduse keskkonnaõiguse normi kohaldamisel ning tegi sellele kohtule ülesandeks järgida konstitutsioonikohtu õiguslikke hinnanguid, mille põhjenduseks oli toodud ühe kohtumenetluse poole menetlusõiguste ja põhiõiguste rikkumine, kuid milles ei olnud arvesse võetud, et kohtuvaidlus on ühenduse õiguse kohaldamisalas? Teisisõnu: kui konstitutsioonikohus, kes on käesolevatel asjaoludel viimase astme kohus, ei jõudnud järeldusele, et tuleks esitada Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse küsimus ja jättis põhikohtumenetluses ajutiselt kohaldamata õiguse vastuvõetavale keskkonnale ja keskkonnakaitsele.

2.

Kas saastuse kompleksse vältimise eesmärki – mis tuleneb eelkõige nõukogu direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja vähendamise kohta põhjendustest 8, 9 ja 23 ning artiklitest 1 ja 15 – vältida ja vähendada saastust, sh üldsuse osalusel, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, on võimalik saavutada niisuguses menetluses, milles asjaomasel üldsusel ei ole kompleksse vältimise menetluse algatamise kuupäevaks tehtud kättesaadavaks kogu asjassepuutuvat dokumentatsiooni (direktiivi 96/61/EÜ artikkel 6 koosmõjus artikliga 15), eriti otsust prügila asukoha kohta, ning millele järgnevas esimese astme kohtumenetluses esitab kaebaja puuduva dokumendi tingimusel, et seda ei esitataks teistele menetluspooltele, kuna tegemist on ärisaladusega kaetud dokumendiga? Teisisõnu: kas saab põhjendatult väita, et otsus prügila asukoha kohta (eriti selle otsuse põhjendus) mõjutab oluliselt argumentide, märkuste ja muude soovituste esitamist?

3.

Kas niisugusel juhul, kui selle arvamuse kehtivust, mille Keskkonnaministeerium 1999. aastal ühe keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse kokkuvõttena andis, pikendatakse mitme aasta võrra pelga otsusega, ilma eelnevalt keskkonnamõju hindamist läbi viimata, on täidetud nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta eesmärgid, eelkõige ühenduse keskkonnaõiguse seisukohast, ning täpsemalt: kas on täidetud artiklis 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt tuleb enne teatavatele projektile loa andmist hinnata nende keskkonnamõju? Teisisõnu: kas saab väita, et kui direktiivi 85/337/EMÜ tähenduses otsus kohta on vastu võetud, siis on see määramata kestusega?

4.

direktiivis 96/61/EÜ (eelõige selle preambulis ning artiklites 1 ja 15a) sätestatud tingimus – mille kohaselt tagab iga liikmesriik saastuse vältimise ja vähendamise ka sellega, et annab üldsusele, kellel on põhjendatud huvi, erapooletud, õiglased ja õigeaegsed õiguskaitsevahendid – koosmõjus direktiivi 85/337/EMÜ artikliga 10a ning Århusi konventsiooni artikliga 6 ja artikli 9 lõigetega 2 ja 4 – hõlmab ka võimalust, et nimetatud üldsus saaks taotleda, et võetaks vastu siseriikliku õigusega kooskõlas olev niisugune ajutine haldus või kohtuotsus (näiteks korraldus peatada kompleksse otsuse täitmine), mis lubab ajutiselt – kuni sisulise otsuse tegemiseni – katkestada kavandatud prügila rajamise?

5.

Kas on võimalik, et kohtuotsusega – millega täidetakse direktiivis 96/61/EÜ, direktiivis 85/337/EMÜ või Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimusi ehk kohaldatakse seal üldsuse jaoks ettenähtud õigust kohtulikule kaitsele ELTL artikli 191 lõigete 1 ja 2 tähenduses – rikutakse ebaseaduslikult käitise käitaja omandiõigust, mille tagab inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni lisaprotokolli artikkel 1, näiteks sellega, et kohtumenetluses tühistatakse kaebajale uue prügila rajamiseks antud kompleksne lõplik luba?