i)

a) Nõukogu direktiivi 93/104/EÜ (1) artikli 7 ja 2003/88/EÜ (2) artikli 7 ning b) nõukogu direktiivile 2000/79/EÜ (3) lisatud Euroopa kokkuleppe klausli 3 kohaselt: 1) millises ulatuses, kui üldse, on Euroopa õiguses määratletud või sätestatud nõuded iga-aastase tasulise puhkuse korral tehtavate maksete laadi ja/või suuruse kohta; ja 2) millises ulatuses, kui üldse, võivad liikmesriigid kindlaks määrata, kuidas selliste maksete summa arvutatakse?

ii)

Täpsemalt, kas piisab sellest, et siseriiklike õigusnormide ja/või tavade ja/või kollektiivlepingute ja/või tööandjate ja töötajate vahel läbirääkimiste teel saavutatud kokkulepete kohaselt võimaldab niisugune makse töötajal võtta iga-aastast puhkust ja seda täielikult kasutada ning innustab teda seda tegema, ja sellega ei kaasne arvestatavat ohtu, et töötaja seda ei tee?

iii)

Või on ette nähtud, et niisugune tasu peab kas a) täpselt vastama asjaomase töötaja „tavapärasele” tasule või b) olema üldjoontes sellega võrreldav?

iv)

Kas asjakohaseks mõõdupuuks või võrdlusaluseks on a) tasu, mille asjaomane töötaja oleks saanud vastaval puhkuseperioodil puhkuse asemel töötades, või b) tasu, mida ta teenis mingil muul töötamisperioodil, ja kui, siis millisel?

v)

Kuidas tuleb hinnata mõisteid „tavapärane tasu” ja „võrreldav tasu” olukorras, kus: a) töötaja tasu töötamisperioodil suureneb, kui — ja sel määral, mil — ta tegeleb teatava tegevusega; ning b) kehtib iga-aastane või muu piirang sellele, mil määral või millistel aegadel võib töötaja sellise tegevusega tegelda, ning nimetatud piirang on iga-aastasele puhkusele mineku ajaks juba ületatud või peaaegu ületatud, nii et tegelikult ei oleks see tegevus asjaomasele töötajale lubatud, kui ta puhkuse asemel töötaks?