1.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 113/17

1.

Kas nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (2) — Seveso-II direktiiv — artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et selles sätestatud liikmesriikide kohustused, eriti kohustus tagada, et maakasutuse põhimõtete ja nende põhimõtete rakendamise menetluse puhul võetakse arvesse vajadust säilitada pikemas perspektiivis käesoleva direktiiviga hõlmatud käitiste ning üldkasutatavate hoonete vahel vajalik kaugus, on suunatud planeerimisasutustele, mis otsustavad maakasutuse üle, kaaludes puudutatud avalikke- ja erahuvisid, või on need kohustused suunatud ka ehituslube väljastavatele asutustele, mis peavad langetama kaalutlusõigust kasutamata otsuse projekti lubamise kohta juba kompaktselt hoonestatud alal?

2.

Kui Seveso-II direktiivi artikli 12 lõige 1 on suunatud ka ehituslube väljastavatele asutustele, mis peavad langetama kaalutlusõigust kasutamata otsuse projekti lubamise kohta juba kompaktselt hoonestatud alal, siis: kas nimetatud kohustused hõlmavad ka keeldu anda luba üldkasutatava hoone rajamiseks, mis ei säilita — lähtuvalt üleplaneerimise suhtes kehtivatest põhimõtetest — vajalikku kaugust olemasolevast käitisest, kui sellest käitisest sama kaugel või üksnes veidi kaugemal asuvad juba mitmed sarnased üldkasutatavad hooned, käitaja ei pea uue projekti tõttu arvestama täiendavate nõuetega õnnetuste tagajärgede piiramiseks ning täidetud on tervislike elu- ja töötingimuste nõuded?

3.

Kui vastus sellele küsimusele on eitav:

kas õigusnorm, mille kohaselt tuleb üldkasutatava hoone rajamiseks eelmises küsimuses nimetatud tingimustel kindlasti luba anda, võtab piisavalt arvesse vajaliku kauguse säilitamise nõuet?