ISD Polska sp. z o.o., Industrial Union of Donbass Corporation, ISD Polska sp. z o.o. (varem Majątek Hutniczy sp. z o.o.) 15. septembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 1. juuli 2009. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-273/06 ja T-297/06: ISD Polska jt versus komisjon

(Kohtuasi C-369/09 P)

2009/C 312/22

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: ISD Polska sp. z o.o., Industrial Union of Donbass Corporation, ISD Polska sp. z o.o. (varem Majątek Hutniczy sp. z o.o.) (esindajad: advokaadid C. Rapin, E. Van den Haute)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Apellandid esitavad oma hagi toetuseks kolm väidet.

Esiteks vaidlustavad apellandid Esimese Astme Kohtu hinnangu, mille kohaselt on Poola Euroopa Liiduga ühinemislepingu (1) lisatud protokolli nr 8 Poola terasetööstuse restruktureerimise kohta punktis 6 sätestatud selle sätete tagasiulatuv kohaldamine. Apellandid väidavad, et nimetatud sätte sõnastusest, eesmärgist ega ülesehitusest sellist tagasiulatuvat mõju ei tulene, vaid on üksnes sätestatud, et nimetatud protokolli lisas 1 loetletud ettevõtjatele võib ajavahemikus 1997-2003 teatud piires riigiabi anda. Teisisõnu on nimetatud sättes öeldud, et kuni 2003. aastani abi saavatele ettevõtjatele antava abi puhul tuleb tagantjärgi arvesse võtta juba antud abi summasid, mitte ebaseaduslikuks tunnistatud abi suurust. Seda seisukohta jagavad lisaks nii komisjon kui nõukogu, kes leidsid — esimene otsuse kohta tehtud ettepankus ja teine otsuses-, et protokollis nr 8 sätestatud kohustusi tuleb täita.

Teiseks väidavad hagejad, et Esimese Astme Kohus on rikkunud õigusnormi, otsustades esiteks, et riigiabi saavad ettevõtjad võivad tugineda õiguspärasele ootusele abi õiguspärasuse osas üksnes juhul, kui see abi antakse EÜ artiklis 88 sätestatud korra alusel, ja teiseks, et 16. detsembri 1991. aasta assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu ESTÜ tooteid käsitleva protokollis nr 2 (2) sätestatud korra alusel, mille kohaselt vaidlustatud riigiabist teatati komisjonile ja nõukogule, ei saanud apellantidel tekkida õiguspäraseid ootusi. Vaidlus puudub selles, et vaidlustatud riigiabist ei teatatud EÜ artikli 88 alusel, kuna kõnesoleval ei olnud Poola Vabariik veel Euroopa Liidu liikmesriik, ja selles, et komisjoni nimetatud abist nõuetekohaselt teavitati ning et viimane leidis pärast Poola Vabariigi poolt esitatud ümberkorralduskava ja äriplaani läbivaatamist, et need vastavad assotsiatsioonilepingu protokolli nr 2 artiklis 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele ja ühinemislepingu protokollis nr 8 kehtestatud tingimustele.

Kolmandaks ja viimaseks väidavad hagejad, et rikutud on määrust (EÜ) nr 659/1999 (3) ja määrust (EÜ) nr 794/2004 (4). Viimaste kohaselt ei piisa sellest, kui riigiabi tagasinõudmise intressimäär kehtestatakse tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga selleks, et seda intressimäära peetaks „kohaseks” määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 2 tähenduses. Riigiabi tagasinõudmise intressimäär „kohasus” on komisjoni poolt erandkorras kohaldamisele kuuluvast korrast, mille kohaselt ta kehtestab nimetatud määra tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga, sõltumatu oluline mõiste.

(1)  ELT L 236, lk 948

(2)  Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Poola Vabariigi vaheline assotsieerumisleping (EÜT L 348, lk 2).

(3)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 [nüüd artikkel 88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

(4)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999 (ELT L 140, lk 1; ELT eriväljaanne 08/04, lk 39).