Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62009CN0039

Kohtuasi C-39/09 P: Société des plantations de Mbanga SA (SPM) 30. jaanuaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 13. novembri 2008 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-128/05: SPM versus nõukogu ja komisjon

ELT C 90, 18.4.2009, p. 11–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/11

Société des plantations de Mbanga SA (SPM) 30. jaanuaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kaheksas koda) 13. novembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-128/05: SPM versus nõukogu ja komisjon

(Kohtuasi C-39/09 P)

2009/C 90/16

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Société des plantations de Mbanga SA (SPM) (esindaja: advokaat A. Farache)

Teised menetluspooled: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—

Esimese võimalusena:

—

tühistada osaliselt Esimese Astme Kohtu otsus;

—

mõista komisjonilt välja hüvitis ning kohtukulud mõlemas astmes, sealhulgas hageja kohtukulud;

—

teise võimalusena:

—

saata kohtuasi tagasi Esimese Astme Kohtule, et viimane teeks uue otsuse ja teeks otsuse makstavate hüvitiste suuruste osas.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma apellatsioonikaebuse põhjenduseks peamiselt kaks väidet.

Esimese väitega väidab hageja, et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et ühenduse banaaniimpordi kord ei riku ilmselgelt ja jämedalt tõhusa konkurentsi säilimise põhimõtet, mis hageja sõnul kujutab endast isikutele õigusi andvat õigusnormi.

Sellega seoses väidab hageja esiteks, et Esimese Astme Kohus ei võtnud arvesse konkurentsieesmärke, kuna ta rajas oma otsuse ainult spetsiifiliselt banaanituru ühise korralduse raames taotletavatele üldpõhimõtetele. Teiseks väidab hageja, et Esimese Astme Kohus tõlgendas valesti seost ühenduse õigusnormide ja banaaniturul eksiseeriva konkurentsivastase tegevuse vahel, kui ta keeldus möönmast, et ühenduse õigusnormid võimaldavad impordilitsentside kaudu teatud eelistatud ettevõtjatele, kelle seisund turul on olemasolevate eeskirjade alusel kindlustatud, majanduslikke eeliseid.

Teise väitega väidab hageja, et Esimese Astme Kohus rikkus õiguse üldpõhimõtteid ja eelkõige hea halduse põhimõtet, kui ta leidis, et viimane ei kujuta endast iseenesest õigusnormi, mille eesmärk on anda isikutele õigusi. Nimetatud printsiip on korduvalt kohtupraktikas kinnistatud ja toob käesoleval juhul kaasa komisjoni kohustuse võtta arvesse turul esinevat erilist olukorda ja nende tootjate erilist olukorda, kellel ühenduse õigusnormide vastuvõtmise tõttu ei ole võimalik saada ettevõtjaks.

Top