18.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/10

1.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 12, 17 ja 18 – mõni neist eraldivõetuna või mitu sätet koos, kas eraldi või koosmõjus – annavad liidu kodanikule õiguse elada selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanik see isik on, sõltumata sellest, kas isik on eelnevalt kasutanud tal olevat õigust liikuda liikmesriikide territooriumil?

2.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 12, 17 ja 18 koosmõjus põhiõiguste harta (vastu võetud 7. detsembril 2000 Nice’i Euroopa Ülemkogul, hetkel kehtiv redaktsioon avaldatud 14. detsembril 2007 ELT C 303) artiklitega 21, 24 ja 34 tuleb tõlgendada nii, et nendega igale liidu kodanikule ilma kodakondsuse alusel diskrimineerimiseta antud õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil tähendab, et juhul kui kodanikuks on väike alaealine laps, kes on kolmanda riigi kodanikust üleneja sugulase ülalpeetav, siis nimetatud lapsele tuleb tagada elamisõiguse kasutamine selle liikmesriigi territooriumil, kus ta elab ja mille kodanik ta on, sõltumata sellest, kas ta on ise või koos oma seadusliku esindajaga eelnevalt kasutanud õigust vabale liikumisele, ning ühtlasi tagada niisuguse elamisõiguse kasulik mõju, mille vajalikkust on tunnistanud ühenduse kohtupraktika (19. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-200/02: Zhu ja Chen), ning seda seeläbi, et kolmanda riigi kodanikust ülenejale sugulasele, kelle ülalpidamisel nimetatud laps on ja kellel on piisavalt elatusvahendeid ja ravikindlustus, antakse tuletatud elamisõigus, mis oleks selsamal kolmanda riigi kodanikul juhul, kui tema ülalpeetav alaealine laps oleks niisugune liidu kodanik, kes ei ole selle liikmesriigi kodanik, kus ta elab?

3.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 12, 17 ja 18 koosmõjus põhiõiguste harta artiklitega 21, 24 ja 34 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kodanikust alaealise lapse õigus elada selle liikmesriigi territooriumil, kus ta elab, peab kaasa tooma selle, et kolmanda riigi kodanikust üleneja sugulane, kelle ülalpeetav on nimetatud alaealine laps, vabastatakse tööloa nõudest, ning kelle puhul – v.a juhul, kui tööloa nõue tuleneb selle liikmesriigi õigusest, kus see isik elab – on nimetatud riigi sotsiaalkindlustussüsteemis arvestatava palgalise tööga täidetud piisavate elatusvahendite ja ravikindlustuse olemasolu tingimus, et nimetatud lapse elamisõiguse puhul tunnustataks selle kasulikku mõju, mida ühenduse kohtupraktikas (eespool viidatud kohtuotsus Zhu ja Chen) on tunnustatud niisuguse liidu kodanikuks oleva alaealise lapse puhul, kes on mõne muu liikmesriigi, st mitte oma elukohaliikmesriigi kodanik, ja kes on kolmanda riigi kodanikust üleneja sugulase ülalpeetav?