Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62009CN0018

    Kohtuasi C-18/09: 14. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik

    ELT C 69, 21.3.2009, p. 27–27 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    21.3.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 69/27


    14. jaanuaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik

    (Kohtuasi C-18/09)

    (2009/C 69/49)

    Kohtumenetluse keel: hispaania

    Pooled

    Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: K. Simonsson ja L. Lozano Palacios)

    Kostja: Hispaania Kuningriik

    Hageja nõuded

    Tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik jättis jõusse 26. novembri 2003. aasta seaduse 48/2003 üldise huviga sadamate teenuste osutamise ja majandusliku korra kohta ja eelkõige selle seaduse artikli 24 lõike 5 ning artikli 27 lõiked 1, 2 ja 4, millega kehtestatakse sadamatasude soodustuste ja vabastuste süsteem, rikkus Hispaania Kuningriik kohustusi, mis tulenevad ühenduse õigusest (1) ja eelkõige nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määruse (EMÜ) nr 4055/86 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos artiklist 1.

    Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hispaania õigusnormid kehtestavad sadamatasudele mitmeid soodustusi ja vabastusi. Nimetatud soodustusi ja vabastusi kohaldatakse vastavalt laevade päritolu- ja sihtkohasadamale ja nende alusel kehtivad soodsamad tasud esiteks laevaliiklusele Hispaania saarestike vahel või liiklusele Ceuta ja Melilla vahel, teiseks laevaliiklusele nende sadamate ja Euroopa Liidu sadamate vahel ning kolmandaks laevaliiklusele Euroopa Liidu sadamate vahel. Seega on asjaomased õigusnormid komisjoni seisukohalt diskrimineerivad.

    Hispaania Kuningriik, kes tugineb asjaomaste sadamate geograafilise olukorra eripärale, ei ole põhjendanud selle meetme vajadust ega proportsionaalsust. Vaatamata võetud kohustusele kõnealuseid õigusnorme muuta, ei ole komisjoni teavitatud ühegi sellise seaduse vastuvõtmisest, mis selle rikkumise lõpetaks.


    (1)  EÜT L 378, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 174.


    Top