Kohtuasi C‑161/09

Kakavetsos-Fragkopoulos AE Epexergasias kai Emporias Stafidas, varem K. Fragkopoulos kai SIA OE

versus

Nomarchiaki Aftodioikisi Korinthias

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias)

Kaupade vaba liikumine – Koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmed – Korindid – Siseriiklikud õigusnormid, mille eesmärk on kaitsta toote kvaliteeti – Turustamispiirangud, mis põhinevad erinevatel tootmispiirkondadel – Õigustatus – Proportsionaalsus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Kaupade vaba liikumine – Koguselised ekspordipiirangud – Samaväärse toimega meetmed – EÜ artikkel 29 – Vahetu õigusmõju – Ulatus

(EÜ artikkel 29)

2.        Kaupade vaba liikumine – Koguselised ekspordipiirangud – Samaväärse toimega meetmed – Mõiste

(EÜ artikkel 29)

3.        Kaupade vaba liikumine – Koguselised ekspordipiirangud – Samaväärse toimega meetmed

(EÜ artiklid 29 ja 30)

4.        Kaupade vaba liikumine – Koguselised ekspordipiirangud – Samaväärse toimega meetmed

(EÜ artikkel 29)

1.        Ettevõtja, kelle eesmärk on töödelda ja pakendada teistesse liikmesriikidesse eksportimiseks rosinaid ning kes asub liikmesriigi teatavas regioonis, kuhu on siseriiklike õigusnormide kohaselt keelatud tuua töötlemiseks ja pakendamiseks selle riigi teistest piirkondadest pärit erinevaid rosinasorte ning kellel ei ole seega võimalik eksportida neist piirkondadest pärit rosinaid, võib õiguspäraselt tugineda siseriiklikus kohtus EÜ artiklile 29.

(vt punkt 23)

2.        Siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad majandustegevuses osalejal varustada end rosinatega, mis on pärit selle liikmesriigi teistest geograafilistest regioonidest kui see, kus on selle ettevõtja asukoht, mõjutavad vaieldamatult nimetatud ettevõtja ekspordimahtu, kuna huvitatud isik võib töödelda ja pakendada üksnes neid rosinaid, mis on toodetud tema asukohapiirkonnas. Eeltoodust järeldub, et sellised siseriiklikud õigusnormid võivad vähemalt potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust ja kujutavad endast seega koguselise ekspordipiiranguga samaväärse toimega meedet, mis on EÜ artikli 29 kohaselt põhimõtteliselt keelatud.

(vt punktid 28 ja 29)

3.        EÜ artiklit 29 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad täielikult geograafilise regiooni A kahe alamregiooni vahel eksportimise eesmärgil kaitstud päritolunimetusega „Vostizza” rosinate sisseveo, ladustamise, töötlemise ja pakendamise, kuna need õigusnormid ei võimalda saavutada taotletavaid õiguspäraseid eesmärke ühtselt ning lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamise tagamiseks.

Nimelt on mõeldav ka kaupade vaba liikumist vähem piirav lahendus, nagu kohustus kasutada erinevaid tootmisliine või eraldi laoruume, kus ladustatakse, töödeldakse ja pakendatakse üksnes sama geograafilise päritoluga rosinaid. Peale selle, kuna kõnealused siseriiklikud õigusnormid kehtestavad erinevate rosinatootmisregioonide suhtes erisugused eeskirjad selles mõttes, et regioonis B asuvad tootjad, kes toodavad teadaolevalt madalama kvaliteediga rosinaid kui toodetakse regioonis A, võivad töödelda, ladustada, pakendada ja eksportida rosinaid, mis on pärit kõikjalt regioonist A, sealhulgas selle regiooni esimesest alamregioonist, kust pärineb nimetatud sort „Vostizza”, siis ei nähtu selgelt, miks on regiooni A teise alamregiooni tootjate suhtes kehtestatud palju piiravam meede, sest neil on lihtsalt keelatud töödelda rosinaid, mis on pärit regiooni A esimesest alamregioonist, kus toodetakse sorti „Vostizza”. Eeltoodust tuleneb, et kõnealustes õigusnormides sätestatud täielikku keeldu vedada rosinaid regiooni A ühest alamregioonist teise ei saa pidada objektiivselt õigustatuks tööstus- ja kaubandusomandi kaitse tõttu EÜ artikli 30 tähenduses.

(vt punktid 40, 44–46, 49, 62 ja resolutsioon)

4.        EÜ artiklit 29 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad täielikult geograafilise regiooni A teise alamregiooni ja geograafilise regiooni B vahel eksportimise eesmärgil rosinate sisseveo, ladustamise, töötlemise ja pakendamise, kuna need õigusnormid ei võimalda saavutada taotletavaid õiguspäraseid eesmärke ühtselt ning lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamise tagamiseks.

Tõepoolest on kaupade vaba liikumise valdkonnas aluslepingu sätete mõttega vastuolus, kui liikmesriigid kehtestavad oma territooriumil ületamatuid sisepiire teatavate toodete väidetavalt kõrgema kvaliteedi säilitamiseks, seda enam, et liidu õigus annab vajalikud vahendid selliste toodete kvaliteedi säilitamiseks, mis oma omaduste poolest väärivad erilist kaitset.

Seega ühelt poolt ei ole kõnealused siseriiklikud õigusnormid ühtsed, kuna nad lubavad segada regioonis B erinevaid rosinasorte, samal ajal kui mis tahes segamine on keelatud kõikjal regioonis A, kaasa arvatud regiooni A teises alamregioonis, millel ei ole kaitstud päritolunimetuse kaitset. Sellest järeldub, et nimetatud õigusnormid ei takista täielikult erinevate rosinasortide mis tahes segamist ning peale selle ei näi, et toote kvaliteeditase oleks olnud seadusandja jaoks otsustav kriteerium.

Teiselt poolt, kuna on olemas muid asjaomase liikmesriigi territooriumil toodetud rosinate vaba liikumist vähem piiravaid meetmeid, nagu võimalus kohustada asjassepuutuvaid ettevõtjaid sisse seadma erinevad tootmisliinid ja/või laoruumid ning tähistama kauba asjakohaste etikettidega vastavalt töödeldud rosinate geograafilisele päritolule, samuti nagu võimalus tagada nende kohustuste täitmine etteteatamata kontrolliga ja asjakohaste sanktsioonidega, ei saa rosinate liikumise täielikku keeldu regiooni A teise alamregiooni ja regiooni B vahel, nii nagu see on ette nähtud kõnealustes õigusnormides, pidada õigustatuks tarbijate kaitse ja pettuse ennetamise põhjendusel, kui see keeld ei taotle seda eesmärki ühtselt ja kui see ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte nõuetega.

(vt punktid 55, 57, 58, 60–62 ja resolutsioon)

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

3. märts 2011(*)

Kaupade vaba liikumine – Koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmed – Korindid – Siseriiklikud õigusnormid, mille eesmärk on kaitsta toote kvaliteeti – Turustamispiirangud, mis põhinevad erinevatel tootmispiirkondadel – Õigustatus – Proportsionaalsus

Kohtuasjas C‑161/09,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Symvoulio tis Epikrateiase (Kreeka) 29. mai 2008. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 8. mail 2009, menetluses

Kakavetsos-Fragkopoulos AE Epexergasias kai Emporias Stafidas, varem K. Fragkopoulos kai SIA OE

versus

Nomarchiaki Aftodioikisi Korinthias,

menetluses osalesid:

Ypourgos Georgias,

Enosis Agrotikon Synaiterismon Aigialeias tou Nomou Achaïas,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees A. Tizzano, kohtunikud J.‑J. Kasel (ettekandja), A. Borg Barthet, M. Ilešič ja M. Berger,

kohtujurist: P. Mengozzi,

kohtusekretär: ametnik R. Şereş,

arvestades kirjalikus menetluses ja 8. juuli 2010. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        Kakavetsos-Fragkopoulos AE Epexergasias kai Emporias Stafidas, varem K. Fragkopoulos kai SIA OE, esindaja: dikigoros I. Ktenidis,

–        Kreeka valitsus, esindajad: E. Leftheriotou ja A. Vasilopoulou ning V. Kontilaimos,

–        Madalmaade valitsus esindajad: C. Wissels ja J. Langer,

–        Euroopa Komisjon, esindaja: M. Patakia,

olles 16. septembri 2010. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus puudutab EÜ artikli 29 tõlgendamist.

2        Eelotsusetaotlus on esitatud K. Fragkopoulos kai SIA OE, kes on Kreeka ettevõtja ja kelle õigusjärglane on Kakavetsos-Fragkopoulos AE Epexergasias kai Emporias Stafidas (edaspidi „Fragkopoulos”) ja Nomarchiaki Aftodioikisi Korinthiase (Korinthía maakonnavalitsus) vahelises vaidluses, mis puudutab viimatinimetatu keeldumist lubada Fragkopoulosel hilisema ekspordi eesmärgil vedada, ladustada, töödelda ja pakendada pakendamata korinte, mis pärinevad teisest geograafilisest piirkonnast kui see piirkond, kus on selle ettevõtja asukoht.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigus

3        Nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, lk 29; ELT eriväljaanne 03/20, lk 83) artikkel 1 näeb ette, et sellega kehtestatav ühine turukorraldus hõlmab muu hulgas rosinaid (CN‑kood 0806 20).

4        Komisjoni 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1549/98, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) lisa (EÜT L 202, lk 25; ELT eriväljaanne 03/23, lk 235), puudutab muu hulgas kaitstud päritolunimetuse (edaspidi „KPN”) Κορινθιακή Σταφίδα Βοστίτσα (Korinthiaki Stafida Vostitsa) registreerimist rubriigis „EÜ asutamislepingu II lisas loetletud ja inimtoiduks ettenähtud tooted”.

 Siseriiklikud õigusnormid

5        Seaduse 553/1977 korintide kaitsemeetmete, nende ekspordi toetamise meetmete ning muude sellega seotud küsimuste kohta (FEK A’73) artikkel 1 sätestab:

„1.      Ala, kus kasvatatakse korinte, on jagatud järgmiselt:

a)      regioon A, mis hõlmab Aigialeia alammaakonda ning Ahhaia maakonna endisi valdu Erineo, Krathida ja Felloi ning Korinthía maakonda;

b)      regioon B, mis hõlmab Zákynthose ja Kefalloniá maakondi, Lefkáda saart, Ileía maakonda, Ahhaia maakonda (välja arvatud Aigialeia alammaakond ning endised vallad Erineo, Krathida ja Felloi) ning Messeenia maakonda.

2.      Regioonist B pärinevaid korinte ei ole lubatud sisse vedada regiooni A, samuti on keelatud neid seal ladustada, pakendada ning neid seejärel välisriikidesse eksportida.

3.      Niivõrd kui käesoleva seaduse artikli 2 lõigetes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti, on lubatud sisse vedada regioonist A pärinevaid korinte regiooni B ning seejärel neid regioonis B toodetud korintidega segatuna eksportida.

4.      Aigialeia alammaakonna ning Ahhaia maakonna endiste valdade Erineo, Krathida ja Felloi korinte ei ole lubatud vedada Korinthía maakonda ja neid seal pakendada ning vastupidi.”

6        Nimetatud seaduse artikkel 2 sätestab:

„1.      Mis tahes liiki pakendid, mis sisaldavad regioonis A toodetud, seal pakendatud ning ekspordiks ette nähtud korinte, peavad tingimata olema tähistatud tähega „A” ning järgmise märgistusega:

a)      „ΒΟΣΤΙΤΣΑ” („VOSTIZZA”), kui tegemist on korintidega, mis on toodetud Aigialeia alammaakonnas ning Ahhaia maakonna endistes valdades Erineo, Krathida ja Felloi, pakendatud selles regioonis ning eksporditud Aigio sadama kaudu;

b)      „ΚΟΡΦΟΣ” [„KORFOS”] („GULF”), kui tegemist on korintidega, mis on toodetud Korinthía maakonnas, seal pakendatud ning eksporditud Kiato ja Korinthía sadamate kaudu.

2.      Eespool nimetatud regioonidest pärinevate korintide mitmesugustesse pakenditesse on lubatud panna reklaamprospekte või -trükiseid, mis kirjeldavad kvaliteeti ja üldisemalt nimetuste „Vostizza” või „Gulf” tähendust.

3.      Igat liiki pakendid, mis sisaldavad regioonis B pakendatud korinte, mis on regioonidest A ja B pärinevate rosinate segu, tuleb kohustuslikult märgistada sõnaga „PROVINCIAL” ja need võib märgistada pakendamise koha nimega.

4.      Igat liiki pakendid, mis sisaldavad regioonis B toodetud ja pakendatud korinte, mis on mõeldud ekspordiks, tuleb kohustuslikult märgistada sõnaga „PROVINCIAL” ja need võib märgistada järgmistest nimetustest ühega:

a)      „ZANTE” Zákynthoses toodetud ja pakendatud korintide puhul ning Zákynthose saarelt pärinevate ja üldiselt regioonis B pakendatud korintide puhul, mida kinnitavad ASO (rosinaid puudutav autonoomne organisatsioon) väljastatud veoload ja mis eksporditakse välisriikidesse regiooni B mis tahes sadama kaudu;

b)      „CEPHALLONIA” Kefalloniás või Lefkádas toodetud ja pakendatud korintide puhul ning Kefalloniá maakonnast ja Lefkáda saarelt pärinevate ja üldiselt regioonis B pakendatud korintide puhul, mida kinnitavad ASO väljastatud veoload ja mis eksporditakse välisriikidesse regiooni B mis tahes sadama kaudu;

c)      „AMALIAS” Amaliada piirkonnas pakendatud korintide puhul ning Amaliada piirkonnast, see tähendab Ileia maakonna endistest valdadest Élisi, Ilida, Pinion ja Myrtoundion pärinevate ja üldiselt regioonis B pakendatud korintide puhul, mida kinnitavad ASO väljastatud veoload ja mis eksporditakse välisriikidesse regiooni B mis tahes sadama kaudu;

[…]”

7        Sama seaduse artikkel 3 sätestab:

„1.      Korintide eksport välisriikidesse toimub järgmiselt:

a)      nimetusega „Vostizza” märgistatud korindid Aigio sadama kaudu;

b)      nimetusega „Gulf” märgistatud korindid Korinthía ja Kiato sadamate kaudu;

c)      nimetustega „Zante”, „Kefalloniá” ja „Amalias” märgistatud korindid regiooni B kõikide eksportivate sadamate kaudu;

[…]”

8        Eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgituste kohaselt nähtub seaduse 553/1977 seletuskirjast, et rosinate tootmispiirkondade regioonideks A ja B eraldamise põhjuseks on asjaolu, et regioonis A toodetud rosinate kvaliteeti peetakse kõrgemaks kui regioonis B toodetud rosinate oma. Regioon A jaguneb omakorda kaheks alamregiooniks, millest esimeses toodetakse kõige kõrgema kvaliteediga rosinaid. Seoses rosinate regiooni A ja B vahelise transportimise tingimustega ilmneb selle seaduse seletuskirjast ühtlasi see, et regioonist B pärinevate rosinate kvaliteedi parandamiseks on lubatud viia sellesse regiooni A rosinaid ning segada neid regiooni B rosinatega. Peale selle peeti nimetatud seaduse artiklis 2 sätestatud erinevaid märgistusi tingimata vajalikuks, et tagada regiooni A rosinate kõrgema kvaliteedi kaitse, teavitada tarbijaid toodete päritolust, tuua esile rosinate tootmise või pakendamise regioonid ning viimaks väärtustada kaudselt rosinatootjate tööd.

9        Ypourgos Georgias’e (põllumajandusminister) 22. novembri 1993. aasta määrusega tunnustatakse nimetust „Vostizza” selliste korintide kaitstud päritolunimetusena, mis on toodetud „Korinthía tumedate viinamarjade” sordi viinamarjadest, mis pärinevad Aigialeia alammaakonna piirkonnast ja Ahhaia maakonna endistest valdadest Erineo, Krathida ja Felloi (regiooni A esimene alamregioon). Peale selle on alates 2008. aastast kaitstud päritolunimetus Σταφίδα Ζακύνθου (Stafida Zakynthou) rosinatel, mis on pärit regiooni B kuuluvast piirkonnast – Zákynthose saarelt.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

10      Eelotsusetaotlusest nähtub, et Fragkopoulosel, kes tegeleb korintide töötlemise ja turustamisega, on Kiato piirkonnas (Korinthía) rosinate töötlemise ja pakendamise tehas. See piirkond asub regiooni A teises alamregioonis, kus toodetakse rosinasorti „Korfos”, mis ei ole ei siseriiklikult ega ühenduse tasandil hõlmatud kaitstud päritolunimetusega, mis põhikohtuasja faktiliste asjaolude toimumise ajal on registreeritud üksnes sordi „Vostizza” jaoks.

11      Selleks et ta saaks regiooni A teistest osadest ning ka regioonist B pärit rosinaid vedada, ladustada, töödelda ja pakendada Korinthía maakonnas nende muu hulgas teistes liikmesriikides turustamise eesmärgil, taotles Fragkopoulos vastavat luba Nomarchiaki Aftodioikisi Korinthiaselt.

12      Viimatinimetatu jättis selle taotluse 27. juunil 2001 seaduse 553/1977 sätetele tuginedes rahuldamata.

13      Leides, et kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid on liidu õigusega vastuolus, esitas Fragkopoulos 17. septembril 2001 eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse selle otsuse tühistamiseks. Nimetatud kohtu menetlusse astusid Ypourgos Georgias ja Enosis Agrotikon Synaiterismon Aigialeias tou Nomou Achaïas (Aigialeia põllumajandusettevõtete ühendus, Ahhaia maakond), et toetada vaidlustatud otsuse kehtivust.

14      Oma hagi toetuseks väidab Fragkopoulos, et seaduse 553/1977 artiklis 1 korintide tootmise regioonis A asuvatele töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele sätestatud kohustus kasutada toorainena üksnes regiooni A sellisest piirkonnast pärit rosinaid, kus on nende endi asukoht, ning mille tagajärjel on neil ettevõtjatel keelatud kasutada nii regiooni A teistest piirkondadest kui kogu regioonist B pärit rosinaid, läheb kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada eesmärk, milleks on rosinasordi „Vostizza” kvaliteedi ja maine kaitsmine. Järelikult on nimetatud kohustus vastuolus liidu õiguse nõuetega ning eelkõige kaupade vaba liikumise ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega.

15      Fragkopoulos väidab nimelt, et asjaomased Kreeka õigusnormid piiravad tema majanduslikku ja konkurentsivabadust, mille tulemusel ei ole regioonis A asuvatel töötlemisettevõtjatel nagu tema piisavalt toorainet, mistõttu nad töötavad alakoormusega, samal ajal kui regioonis B asuvad ettevõtjad võivad osta nii regioonist A kui B pärit rosinaid, mille tulemusel on neil rikkalikult toorainet ja neil on võimalus toota rohkem ja parema hinnaga.

16      Fragkopoulos lisab, et Kórinthose maakonna piirkonnas on rosinate kogutoodang 9000 tonni, mida töötlevad viis ettevõtjat, kes asuvad ja tegutsevad samas maakonnas, samal ajal kui regioonis B, kus toodetakse 20 000 tonni rosinaid, tegutseb neli ettevõtjat, nii et Fragkopoulos on majandusliku allakäigu olukorras.

17      Fragkopoulos täpsustab lisaks, et oma taotlusega ei püüa ta saada luba oma tehases erinevate rosinasortide segamiseks ega soovi muuta nende kvaliteeti või kuritarvitada kaitstud päritolunimetust „Vostizza”, vaid ta soovib saada pelgalt luba teistest piirkondadest kui Korinthíast pärineva rosina sissetoomiseks, töötlemiseks ja seejärel eksportimiseks, kandes asjaomastele pakenditele seaduse 553/1977 artiklis 2 ette nähtud märgistused vastavalt igale konkreetsel juhul käideldavale sordile.

18      Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib esiteks teada, kas Fragkopoulos saab tugineda siseriiklikus kohtus sellisele sättele nagu EÜ artikkel 29 asjas, kus asjaomased piirangud puudutavad ühe liikmesriigi territooriumi ning on ühendusesisese kaubanduse seisukohalt formaalselt neutraalsed. Selle kohta märgib kohus siiski, et seaduse 553/1977 sätted toovad kaasa selle, et Fragkopoulos ei saa oma asukohapiirkonda sisse vedada Kreeka Vabariigi teistest piirkondadest pärit rosinaid, et neid mitte ainult töödelda ja pakendada, vaid ka eksportida teistesse liikmesriikidesse.

19      Teiseks, kui Euroopa Kohus vastab nimetatud küsimusele jaatavalt, siis märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et isegi kui kõnealused siseriiklikud normid ei tee formaalselt vahet riigisisese ja eksportkaubanduse vahel, piiravad need siiski vähemalt potentsiaalselt ekspordivoogu teistesse liikmesriikidesse. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib seega küsimus, kas seaduse 553/1977 sätted on põhimõtteliselt EÜ artikliga 29 vastuolus ja kui see on nii, siis kas need võivad olla õigustatud EÜ artikli 30 alusel, ning kas järgitud on proportsionaalsuse põhimõtet.

20      Neil asjaoludel otsustas Symvoulio tis Epikrateias menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas selline ettevõtja nagu kaebuse esitaja, s.o ettevõtja, kes tegeleb rosinate töötlemise ja pakendamisega ning asub riigi teatavas regioonis, kuhu on seaduse kohaselt keelatud selle riigi teistest piirkondadest tuua töötlemiseks ja pakendamiseks erinevaid rosinasorte, ning kellel ei ole seega võimalik eksportida rosinaid, mis mainitud sortidest saadakse töötlemise teel, saab kohtus väita, et asjaomased seadusandlikud meetmed on vastuolus EÜ artikliga 29?

2.      Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav […], siis kas EÜ artikliga 29, mille kohaselt on keelatud kehtestada koguselisi ekspordipiiranguid või samaväärse toimega meetmeid, on vastuolus niisugused õigusnormid nagu Kreeka siseriikliku õiguse normid, mis reguleerivad käesolevat vaidlust ja mille alusel on ühelt poolt keelatud hilisema ekspordi eesmärgil teatavasse regiooni sisse tuua ning seal ladustada ja töödelda riigi erinevatest regioonidest pärinevaid viinamarju, kusjuures selles kindlaksmääratud regioonis on lubatud üksnes kohapeal toodetava viinamarja töötlemine, ja teiselt poolt on võimalik kaitstud päritolunimetuse tunnustamine üksnes rosinate puhul, mis on töödeldud ja pakendatud asjaomases kindlaksmääratud regioonis, kust need pärinevad?

3.      Kui vastus teisele küsimusele on jaatav […], siis kas liikmesriigi seaduses geograafiliselt kindlaks määratud sellise toote kvaliteedi kaitsmine, mille tähistamiseks ei ole antud võimalust kasutada konkreetset eristavat nimetust, mis viitaks selle üldtunnustatud kõrgemale kvaliteedile ja ainulaadsusele, mis on tingitud selle pärinemisest teatavast geograafilisest regioonist, on EÜ artikli 30 tähenduses üldisest huvist tulenev õiguspärane eesmärk, mille puhul on võimalik teha erand EÜ artiklist 29, mille kohaselt on keelatud kehtestada selle toote ekspordi suhtes koguselisi piiranguid ja samaväärse toimega meetmeid?”

 Eelotsuse küsimused

21      Nende küsimustega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada sisuliselt seda, kas ja juhul kui see on nii, siis mil määral on EÜ artikliga 29 vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis ühelt poolt keelavad kõnealuse liikmesriigi teatavasse piirkonda, kus on lubatud üksnes koha peal toodetud viinamarjade ladustamine, töötlemine ja pakendamine, tuua ekspordi eesmärgil sisse selle riigi erinevatest piirkondadest pärit rosinaid ning neid seal ladustada, töödelda ja pakendada, ning mis teiselt poolt tunnustavad kaitstud päritolunimetust „Vostizza” ainult nende rosinate puhul, mis on töödeldud ja pakendatud samas piirkonnas, kus need on toodetud.

22      Kõigepealt tuleb meenutada, et EÜ artikli 29 kohaselt on keelatud liikmesriikidevahelised koguselised ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Väljakujunenud kohtupraktikas on tunnustatud nimetatud artikli vahetut õigusmõju ja seda, et see annab seega isikutele õigusi, mida siseriiklikud kohtud peavad kaitsma (vt selle kohta eelkõige 29. novembri 1978. aasta otsus kohtuasjas 83/78: Redmond, EKL 1978, lk 2347, punktid 66 ja 67, ja 9. juuni 1992. aasta otsus kohtuasjas C-47/90: Delhaize ja Le Lion, EKL 1992, lk I‑3669, punkt 28).

23      Järelikult selline ettevõtja nagu Fragkopoulos, kelle eesmärk on töödelda ja pakendada teistesse liikmesriikidesse eksportimiseks rosinaid ning kes asub liikmesriigi teatavas regioonis, kuhu on siseriiklike õigusnormide kohaselt keelatud tuua töötlemiseks ja pakendamiseks selle riigi teistest piirkondadest pärit erinevaid rosinasorte ning kellel ei ole seega võimalik eksportida neist piirkondadest pärit rosinaid, võib õiguspäraselt tugineda siseriiklikus kohtus EÜ artiklile 29.

24      Mis puudutab nimetatud artikli kohaldamisala, siis tuleb üksteise järel analüüsida, kas sellised siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad kujutavad endast kaupade vaba liikumise aluspõhimõtte piirangut ja kui see on nii, siis kas see piirang võib olla objektiivselt õigustatud.

 EÜ artikli 29 piirangu olemasolu

25      Selles osas tuleb esiteks kindlaks teha, kas niisugust tüüpi siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad kujutavad endast koguselist ekspordipiirangut või selle piiranguga samaväärse toimega meedet EÜ artikli 29 tähenduses.

26      Kuna põhikohtuasjas käsitletavad õigusnormid ei kehtesta otseselt koguselisi ekspordipiiranguid, siis ei saa neid sellistena käsitleda koguselise ekspordipiiranguna EÜ nimetatud artikli tähenduses.

27      Seoses küsimusega, kas nimetatud õigusnormidel on sama artikli tähenduses koguselise ekspordipiiranguga samaväärse toimega meetme tunnused, tuleb täpsustada, et määruse nr 2201/96 artikli 1 kohaselt hõlmab EÜ artiklis 34 nimetatud ühine turukorraldus rosinaid. Tuleb lisada, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kujutab sellisel juhul endast koguselise ekspordipiiranguga samaväärse toimega meedet mis tahes meede, mis võib otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust (vt eelkõige 26. veebruari 1980. aasta otsus kohtuasjas 94/79: Vriend, EKL 1980, lk 327, punkt 8, ja 15. aprilli 1997. aasta otsus kohtuasjas C-272/95: Deutsches Milch-Kontor, EKL 1997, lk I‑1905, punkt 24).

28      Samas tuleb konstateerida, et sellised siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis keelavad niisugusel majandustegevuses osalejal nagu Fragkopoulos varustada end rosinatega, mis on pärit selle liikmesriigi teistest geograafilistest regioonidest kui see, kus on selle ettevõtja asukoht – käesoleval juhul regiooni A esimesest alamregioonist ja tervest regioonist B –, mõjutavad vaieldamatult nimetatud ettevõtja ekspordimahtu, kuna huvitatud isik võib töödelda ja pakendada üksnes neid rosinaid, mis on toodetud tema asukohapiirkonnas, milleks on regiooni A teine alamregioon (vt selle kohta samuti 8. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-293/02: Jersey Produce Marketing Organisation, EKL 2005, lk I‑9543, punkt 80).

29      Eeltoodust järeldub, et sellised siseriiklikud õigusnormid võivad vähemalt potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust ja kujutavad endast seega koguselise ekspordipiiranguga samaväärse toimega meedet, mis on EÜ artikli 29 kohaselt põhimõtteliselt keelatud. Käesoleval juhul on see nii veel enam seetõttu, et seaduse 553/1977 artikli 1 lõigetes 2 ja 4 on selgelt keelatud korintide eksport, kui rosinad ei vasta selle seadusega neile ette nähtud tingimustele, mis puudutavad nende töötlemist, ladustamist ja pakendamist samas kohas, kus need on toodetud.

30      Peale selle, mis puudutab asjaolu, et kaitstud päritolunimetust „Vostizza” saab kasutada üksnes nende rosinate puhul, mida on töödeldud ja pakendatud samas piirkonnas, kus need on toodetud, siis piisab meenutamisest, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kujutab Euroopa Liidu tasandil registreeritud kaitstud päritolunimetuse kasutamisele tootmispiirkonnaga seotud tingimuste kehtestamine endast samuti koguselise ekspordipiiranguga samaväärse toimega meedet EÜ artikli 29 tähenduses (vt selle kohta eelkõige 20. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑469/00: Ravil, EKL 2003, lk I‑5053, punkt 88, ning 20. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑108/01: Consorzio del Prosciutto di Parma ja Salumificio S. Rita, EKL 2003, lk I‑5121, punkt 59).

31      Neil asjaoludel tuleb teiseks välja selgitada, kas sellised kaupade vaba liikumise piirangud võivad olla objektiivselt õigustatud.

 Kõnealuste piirangute võimalikud õigustused

32      Kuna üksnes regiooni A esimeses alamregioonis toodetud rosinad, nimelt sorti „Vostizza” kuuluvad rosinad on hõlmatud kaitstud päritolunimetusega, siis tuleb kõnealuste siseriiklike õigusnormide võimaliku õigustuse osas teha vahet ühelt poolt rosinate liikumise keelul regiooni A kahe alamregiooni vahel ning teiselt poolt keelul tuua regioonist B pärit rosinaid regiooni A teise alamregiooni, kus on Fragkopoulose asukoht ja mille jaoks ei ole registreeritud kaitstud päritolunimetust.

 Liikumise keeld regiooni A kahe alamregiooni vahel

33      Mis puudutab eelmises punktis nimetatud esimest aspekti, siis nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimiku materjalidest, et kohustus töödelda ja pakendada „Vostizza” sorti kuuluvaid rosinaid üksnes regiooni A esimeses alamregioonis ning sellega kaasnev seaduse 553/1977 artikli 1 lõikes 4 sätestatud keeld vedada rosinaid regiooni A ühest alamregioonist teise alamregiooni, mille tulemusel on nimetatud regiooni teises alamregioonis asuval tootjal täiesti võimatu töödelda ja pakendada sorti „Vostizza” kuuluvaid rosinaid, on ette nähtud eesmärgiga kaitsta kaitstud päritolunimetust, mis sellel sordil on liidu õiguse alusel.

34      Selles osas tuleb meenutada, et liidu õiguses avaldub üldine tendents väärtustada ühise põllumajanduspoliitika raames toodete kvaliteeti, et toetada nende toodete mainet eelkõige kaitstud päritolunimetuste kasutamise kaudu, mille suhtes rakendatakse erikaitset (16. mai 2000. aasta otsus kohtuasjas C-388/95: Belgia vs. Hispaania, EKL 2000, lk I‑3123, punkt 53). See tendents avaldus nõukogu 14. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (EÜT L 208, lk 1; ELT eriväljaanne 03/13, lk 4) vastuvõtmisega – määruse põhjenduste järgi on see eelkõige suunatud tarbija ootuste rahuldamisele seoses kvaliteettoodete ja konkreetse geograafilise päritoluga, samuti on selle eesmärk lihtsustada tootjatel ausa konkurentsi tingimustes suurema sissetuleku saamist tegelike pingutuste eest kvaliteedi parandamisel (vt eespool viidatud kohtuotsused Ravil, punkt 48, ning Consorzio del Prosciutto di Parma ja Salumificio S. Rita, punkt 63).

35      Kohaldatava õiguse järgi on nende omanikud kaitstud selle eest, et päritolunimetusi võiks ära kasutada kolmandad isikud, kes soovivad saada kasu nende nimetuste maine arvelt. Päritolunimetuse eesmärk on tagada, et seda kandev toode on pärit kindlaksmääratud geograafilisest piirkonnast ning et seda iseloomustavad teatavad eriomadused. Päritolunimetus võib olla tarbijate hulgas väga mainekas ning samuti võib see kujutada endast olulist klientuuri hankimise vahendit tootjatele, kellel on õigus päritolunimetust kasutada. Päritolunimetuse maine sõltub kuvandist, mis tarbijatel sellest on tekkinud. See kuvand sõltub põhiliselt toote eriomadustest ja üldisemalt toote kvaliteedist (vt eespool viidatud kohtuotsus Belgia vs. Hispaania, punktid 54–56). Tarbijate silmis sõltub tootjate maine ja toodete kvaliteedi vaheline seos lisaks veel sellest, kas nad on veendunud päritolunimetusega müüdud toodete autentsuses (vt eespool viidatud kohtuotsused Ravil, punkt 49, ja Consorzio del Prosciutto di Parma ja Salumificio S. Rita, punkt 64).

36      EÜ artikli 30 järgi ei välista EÜ artikkel 29 ekspordi suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud eelkõige tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks.

37      Kuna kahtlust ei ole selles, et päritolunimetused kuuluvad EÜ artikli 30 tähenduses tööstus- ja kaubandusomandi õiguse alla, tuleb sellist tingimust nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis keelab rosinate igasuguse veo regiooni A kahe alamregiooni vahel, pidada liidu õigusega kooskõlas olevaks vaatamata selle kaubandust piiravale mõjule, kui tegemist on vajaliku ja proportsionaalse meetmega kaitstud päritolunimetuse „Κορινθιακή Σταφίδα Βοστίτσα (Korinthiaki Stafida Vostitsa)” maine säilitamiseks (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsused Belgia vs. Hispaania, punktid 58 ja 59, ning Consorzio del Prosciutto di Parma ja Salumificio S. Rita, punkt 66).

38      Samas, kui seda tüüpi keeld on kahtlemata sobiv „Vostizza” rosinasordi kaitstud päritolunimetuse kaitsmiseks, ei piisa sellest – vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu väidetele – siiski, et konstateerida meetme õigustatust, st järeldada, et ükski teine meede ei saa olla sama tõhus kui täielik keeld vedada rosinaid regiooni A ühest alamregioonist teise.

39      Vastupidi, kõnealuse piirangu proportsionaalsuse hindamiseks tuleb veel kontrollida, kas selles kontekstis võetud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Teisisõnu tuleb hinnata, kas esineb alternatiivseid meetmeid, millega see eesmärk oleks samuti saavutatav, kuid mis piiraksid ühendusesisest kaubandust vähem.

40      Selle kohta tuleb märkida, nagu väitis ka Madalmaade valitsus oma kirjalikes märkustes ja nagu meenutas kohtujurist oma ettepaneku punktis 77, et mõeldav on ka kaupade vaba liikumist vähem piirav lahendus, nagu kohustus kasutada erinevaid tootmisliine või eraldi laoruume, kus ladustatakse, töödeldakse ja pakendatakse üksnes sama geograafilise päritoluga rosinaid.

41      Fragkopoulos rõhutas peale selle, et põhikohtuasja aluseks oleva taotlusega ei soovi ta saada luba erinevate rosinasortide segamiseks. Lisaks täpsustas Fragkopoulos kohtuistungil, et regiooni A kahes alamregioonis asub vähem kui kümme rosinatootjat, mistõttu, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 78, võib ilma suurema vaevata vastavaid tootmiskohti etteteatamata kontrollida. Peale selle, kuna erinevate rosinasortide segamine on lubatud regioonis B, siis tuleks selline kontroll läbi viia üksnes regioonis A.

42      Lisaks tuleb selles kontekstis meenutada, et piiravat meedet saab pidada liidu õiguse nõuetega kooskõlas olevaks üksnes juhul, kui see vastab tegelikult soovile saavutada taotletav eesmärk ühtselt ja süstemaatiliselt.

43      Samas on ilmne, et seadus 553/1977 ei näinud kaitstud päritolunimetust kandva „Vostizza” rosinasordi osas ette sellist tüüpi tehnospetsifikaati, mille nägid ette asjaomased siseriiklikud õigusnormid eespool viidatud kohtuotsuste Ravil ning Consorzio del Prosciutto di Parma ja Salumificio S. Rita aluseks olevates kohtuasjades. Kui eelnevalt ei ole kindlaks määratud objektiivseid kriteeriume – nagu kaitstava toote üksikasjalik kirjeldus ja toote peamised omadused, tõendid asjaomase toote kindlast geograafilisest piirkonnast pärinemise kohta, selle toote saamise meetodi (vajaduse korral kohalik) kirjeldus ning samuti need nõuded, mida tuleb täita, selleks et kasutada kaitstud päritolunimetust – näib siiski olevat raske tagada toote väidetavat kõrget kvaliteeti, mida kaitstud päritolunimetus peaks kaitsma.

44      Peale selle tuleb märkida, et põhikohtuasjas käsitletavad siseriiklikud õigusnormid kehtestavad erinevate rosinatootmisregioonide suhtes erisugused eeskirjad.

45      Seega on selge, et regioonis B asuvad tootjad võivad töödelda, ladustada, pakendada ja eksportida rosinaid, mis on pärit kõikjalt regioonist A, sealhulgas selle regiooni esimesest alamregioonist, kust pärineb sort „Vostizza”. Selles osas näevad Kreeka õigusnormid ette üksnes kohustuse märgistada sobivalt nende erineva päritoluga rosinate segu, vajaduse korral etiketiga, mis teavitab niisugusest regiooni A ja B rosinate segust. Ilmselt arvas Kreeka seadusandja, et ettevõtjad, kes asuvad piirkonnas, kust pärinevad üldteada madalama kvaliteediga rosinad, võivad õiguspäraselt töödelda kõrgema kvaliteediga rosinaid, mis on toodetud teises geograafilises regioonis, sealhulgas kaitstud päritolunimetust kandvaid rosinaid, kui pettuse vältimiseks järgitakse üksnes märgistamise kohustust.

46      Samas, nagu rõhutas kohtujurist oma ettepaneku punktis 75, ei ole näha veenvat põhjust, miks ei saaks samasugust praktikat rakendada regiooni A kahe alamregiooni puhul. Teisisõnu ei nähtu selgelt, miks on regiooni A teise alamregiooni tootjate suhtes kehtestatud palju piiravam meede, sest neil on lihtsalt keelatud töödelda rosinaid, mis on pärit regiooni A esimesest alamregioonist, kus toodetakse sorti „Vostizza”.

47      Lisaks märkis Fragkopoulos, ilma et keegi oleks seda vaidlustanud, et oma taotlusega ei soovinud ta alusetult kasu saada kaitstud päritolunimetusest, mis on mõeldud üksnes regiooni A esimesest alamregioonist pärit rosinatele, ning et ta oli valmis kasutama toodetel sellist märgistust, mis toob selgelt välja vastavate rosinate konkreetse geograafilise päritolu.

48      Peale selle on Euroopa Kohtu arvates praegu Kreekas kehtiva süsteemi ühtsus veel problemaatilisem alates ajast, kui 2008. aastal said kaitstud päritolunimetuse rosinad, mis on pärit Zákynthose saarelt, mis on regiooni B kuuluv piirkond ja kus kasvatatud rosinad on vaieldamatult madalama kvaliteediga, samal ajal kui regiooni A teise alamregiooni rosinad, mis on eelmistega võrreldes parema kvaliteediga, ei ole tänase päevani kaitstud.

49      Neil asjaoludel tuleb konstateerida, et põhikohtuasjas kõne all olevates õigusnormides sätestatud täielikku keeldu vedada rosinaid regiooni A ühest alamregioonist teise ei saa pidada objektiivselt õigustatuks tööstus- ja kaubandusomandi kaitse tõttu EÜ artikli 30 tähenduses, kuna sellega ei taotleta seda eesmärki ühtselt ning see ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte nõuetega.

 Keeld vedada regioonist B pärit tooteid regiooni A teise alamregiooni

50      Mis puudutab käesoleva kohtuotsuse punktis 32 nimetatud teist aspekti, nimelt keeldu viia regioonist B pärit rosinaid regiooni A teise alamregiooni, nagu see keeld on sätestatud seaduse 553/1977 artikli 1 lõikes 2, siis tuleb meenutada, et sorti „Korfos” kuuluvad rosinad, mis on toodetud nimetatud teises alamregioonis, kus on Fragkopoulose asukoht, ei ole hõlmatud kaitstud päritolunimetusega, mida kannab aga regiooni A esimese alamregiooni rosinasort „Vostizza”. Sellest tuleneb, et keeld viia regiooni A teise alamregiooni regioonist B pärit rosinaid ei saa olla õigustatud vajadusega kaitsta seda päritolunimetust.

51      Siiski tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et EÜ artikliga 29 põhimõtteliselt vastuolus olev koguselise ekspordipiiranguga samaväärse toimega siseriiklik meede võib olla õigustatud EÜ artiklis 30 loetletud põhjustel või üldisest huvist tuleneva tungiva vajaduse tõttu, tingimusel et nimetatud meede on taotletava õiguspärase eesmärgiga proportsionaalne (vt eelkõige 16. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-205/07: Gysbrechts ja Santurel Inter, EKL 2008, lk I‑9947, punkt 45).

52      Seega tuleb käesoleval juhul teha kindlaks, kas olukorras, kus liidu tasandil ei ole registreeritud ühtegi kaitstud päritolunimetust regiooni A teises alamregioonis toodetud rosinatele, nimelt sordile „Korfos”, on võimalik tugineda õiguspäraselt mõnele EÜ artiklis 30 nimetatud õigustusele või üldisest huvist tulenevale tungivale vajadusele.

53      Esiteks väidab Kreeka valitsus, et põhikohtuasjas kõnealuste siseriiklike õigusnormidega taotletav eesmärk on vältida erinevate rosinasortide segamist, et säilitada regioonis B toodetud rosinatest kvaliteetsemateks peetavate regiooni A toodetud rosinate kvaliteet.

54      Sellest hoolimata tuleb meenutada, et siseriiklikku meedet, mis piirab kaupade vaba liikumist, ei saa õigustada üksnes sellega, et meetme eesmärk on säilitada liikmesriigis toote väidetavat kvaliteeti, kuigi see toode ei ole tähistatud kaitstud päritolunimetusega (vt selle kohta 14. septembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑158/04 ja C‑159/04: Alfa Vita Vassilopoulos ja Carrefour-Marinopoulos, EKL 2006, lk I‑8135, punkt 23).

55      Tõepoolest, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 66, on kaupade vaba liikumise valdkonnas aluslepingu sätete mõttega vastuolus, kui liikmesriigid kehtestavad oma territooriumil ületamatuid sisepiire teatavate toodete väidetavalt kõrgema kvaliteedi säilitamiseks, seda enam, et liidu õigus annab vajalikud vahendid selliste toodete kvaliteedi säilitamiseks, mis oma omaduste poolest väärivad erilist kaitset (vt selle kohta samuti käesoleva kohtuotsuse punkt 34 jj).

56      Teiseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsusetaotluses, et regiooni A rosinatel on Kreeka tarbijate silmis eriline maine ja aupaiste. Selle hinnangu põhjal näib eelotsusetaotluse esitanud kohus möönvat, et kõnealuste siseriiklike õigusnormide mõte on tarbijate kaitsmine, püüdes välistada erinevate rosinasortide segamisest tulenevat mis tahes pettuse võimalust.

57      Selles osas tuleb meenutada, et nagu tuleneb ka juba käesoleva kohtuotsuse punktist 43 ja järgmistest punktidest, ei ole põhikohtuasjas kõnealused siseriiklikud õigusnormid ühtsed, kuna nad lubavad segada regioonis B erinevaid rosinasorte ja sealhulgas rosinasorte kõikjalt regioonist A, milles asub kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkond, samal ajal kui mis tahes segamine on keelatud kõikjal regioonis A, kaasa arvatud regiooni A teises alamregioonis, millel ei ole kaitstud päritolunimetuse kaitset.

58      Sellest järeldub, et nimetatud õigusnormid ei takista täielikult erinevate rosinasortide mis tahes segamist ning peale selle ei näi, et toote kvaliteeditase oleks olnud seadusandja jaoks otsustav kriteerium.

59      Igal juhul, isegi kui eeldada, et põhikohtuasjas võib tõhusalt tugineda üldise huvi õiguspärasele eesmärgile, mis põhineb tarbijate kaitsel ja pettuse ennetamisel, tuleb veel siiski kontrollida, kas kõnealune piirang on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

60      Ometi tuleb samadel põhjustel, mis on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 40 ja 41 ning mis on mutatis mutandis kohaldatavad ka nende meetmete proportsionaalsuse kontrollimisele, mis keelavad regioonist B pärit rosinate viimise regiooni A teise alamregiooni, konstateerida, et on olemas muid Kreeka territooriumil toodetud rosinate vaba liikumist vähem piiravaid meetmeid, nagu võimalus kohustada asjassepuutuvaid ettevõtjaid sisse seadma erinevad tootmisliinid ja/või laoruumid ning tähistama kauba asjakohaste etikettidega vastavalt töödeldud rosinate geograafilisele päritolule, samuti nagu võimalus tagada nende kohustuste täitmine etteteatamata kontrolliga ja asjakohaste sanktsioonidega.

61      Neil asjaoludel ei saa rosinate liikumise täielikku keeldu regiooni A teise alamregiooni ja regiooni B vahel, nii nagu see on ette nähtud põhikohtuasjas käsitletavates õigusnormides, pidada õigustatuks tarbijate kaitse ja pettuse ennetamise põhjendusel, kui see keeld ei taotle seda eesmärki ühtselt ja kui see ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte nõuetega.

62      Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb vastata esitatud küsimustele, et EÜ artiklit 29 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis keelavad täielikult nii regiooni A kahe alamregiooni vahel kui regiooni A teise alamregiooni ja regiooni B vahel eksportimise eesmärgil rosinate sisseveo, ladustamise, töötlemise ja pakendamise, kuna need ei võimalda saavutada taotletavaid õiguspäraseid eesmärke ühtselt ning lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamise tagamiseks.

 Kohtukulud

63      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

EÜ artiklit 29 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis keelavad täielikult nii regiooni A kahe alamregiooni vahel kui regiooni A teise alamregiooni ja regiooni B vahel eksportimise eesmärgil rosinate sisseveo, ladustamise, töötlemise ja pakendamise, kuna need ei võimalda saavutada taotletavaid õiguspäraseid eesmärke ühtselt ning lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamise tagamiseks.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: kreeka.