Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62008CN0568

Kohtuasi C-568/08: Eelotsusetaotlus, mille esitas Rechtbank Assen (Madalmaad) 22. detsembril 2008 — 1. Combinatie Spijker Infrabouw/de Jonge Konstruktie 2. van Spijker Infrabouw BV 3. de Jonge Konstruktie BV versus Drenthe provints

ELT C 69, 21.3.2009, p. 21–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

21.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 69/21

Eelotsusetaotlus, mille esitas Rechtbank Assen (Madalmaad) 22. detsembril 2008 — 1. Combinatie Spijker Infrabouw/de Jonge Konstruktie 2. van Spijker Infrabouw BV 3. de Jonge Konstruktie BV versus Drenthe provints

(Kohtuasi C-568/08)

(2009/C 69/39)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Assen

Põhikohtuasja pooled

Hagejad:

1.

Combinatie Spijker Infrabouw/de Jonge Konstruktie

2.

van Spijker Infrabouw BV

3.

de Jonge Konstruktie BV

Kostja: Drenthe provints

Eelotsuse küsimused

1.

a.

Kas direktiivi 89/665/EMÜ (1) artikli 1 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 2 lõikeid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et neid sätteid ei järgita, kui ühenduse õiguse alusel peetavates hankevaidlustes siseriikliku kohtu poolt tagatavat õiguskaitset muudetakse keerulisemaks sellega, et süsteemis, kus nii halduskohus kui ka tsiviilkohus võivad olla pädevad sama otsuse ja selle tagajärgede osas, võidakse teha vastandlikke otsuseid?

b.

Kas selles kontekstis on lubatav, et halduskohtu pädevus on piiratud seisukoha andmise ja lahendi tegemisega hankeotsuse kohta, ning kui see on nii, siis miks ja/või millistel tingimustel?

c.

Kas selles kontekstis on lubatav, et Algemene wet bestuursrecht (Madalmaade üldine haldusmenetluse seadus), mis üldjuhul reguleerib halduskohtusse pöördumist, välistab kaebuse asjades, kus hanke korraldanud asutus on teinud otsuse lepingu sõlmimiseks ühega pakkujatest, ning kui see on nii, siis miks ja/või millistel tingimustel?

d.

Kas vastus küsimusele 2 on selles kontekstis oluline?

2.

a.

Kas direktiivi 89/665/EMÜ artikli 1 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 2 lõikeid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et neid sätteid ei järgita, kui kiire lahendi saamiseks on võimalik kasutada vaid üht menetlust, mida iseloomustab see, et menetlus on põhimõtteliselt suunatud kiire korraldava meetme võtmiseks, advokaatide vahel ei toimu kirjalike seisukohtade vahetamist, reeglina esitatakse [ainult] kirjalikke tõendeid ning seadusest tulenevaid tõendamisnorme ei kohaldata?

b.

Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis kas see kehtib ka siis, kui kohtulahend ei vii õigussuhte lõpliku tuvastamiseni ega ole ka osa otsustusprotsessist, mis viib sellise lõpliku otsuseni?

c.

Kas seejuures on vahet, kas kohtulahend on siduv üksnes menetluse pooltele, samal ajal kui see võib puudutada ka teisi isikuid?

3.

Kas direktiiviga 89/665/EMÜ on kooskõlas see, kui esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik kohustab hanke korraldanud asutust tegema hankeotsuse, mis hiljem põhimenetluses loetakse ühenduse hankenormidega vastuolus olevaks?

4.

a.

Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis kas hanke korraldanud asutust tuleb pidada selle eest vastutavaks, ning kui see on nii, siis mis mõttes?

b.

Kas see kehtib ka jaatava vastuse korral?

c.

Kui see asutus peab hüvitama kahju, siis kas ühenduse õigus sätestab kriteeriumid, mille alusel kahju tuvastada ja hinnata, ning kui see on nii, siis millised on need kriteeriumid?

d.

Kui hanke korraldanud asutust ei saa lugeda vastutavaks, siis kas ühenduse õiguse alusel on võimalik tuvastada mõni teine isik, kes on vastutav, ning mis on sel juhul aluseks?

5.

Kui siseriikliku õiguse ja/või eespool toodud küsimustele antud vastuste alusel osutub vastutuse kohaldamine praktiliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks, siis mida peab siseriiklik kohus sel juhul tegema?

(1)  Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246).

Top