1

Prodis Inc. esitas 21. veebruaril 2000 nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) muudetud versiooni alusel Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) ühenduse kaubamärgi taotluse.

2

Taotlus esitati sõnamärgi PAGESJAUNES.COM registreerimiseks.

3

Kaup, mille jaoks registreerimist taotleti, kuulub 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (läbi vaadatud ja muudetud kujul) klassi 16 ning vastab järgmisele kirjeldusele: „trükised, ajalehed, perioodikaväljaanded, kataloogid”.

4

Kontrollija teatas Prodisele 21. veebruari 2002. aasta kirjas, et tulenevalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktist b ei saa kõnesolevat kaubamärki registreerida, kuna sellel puudub eristusvõime. Kontrollija hinnangul tajuks asjaomane avalikkus kõnealust märki ükskõik millise katalooge turustava ettevõtja Interneti-aadressina.

5

Kuna kontrollija vastuväidete kohta märkusi ei esitatud, lükkas viimane 4. juuni 2002. aasta otsusega registreerimistaotluse tagasi, tuginedes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile b.

6

Prodis esitas Siseturu Ühtlustamise Ametile 3. juulil 2002 määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel kaebuse kaubamärgi PAGESJAUNES.COM registreerimisest keeldumise peale.

7

Kontrollija teatas määruse nr 40/94 artikli 60 kohaselt toimunud esialgse läbivaatamise järel 4. oktoobri 2002. aasta kirjas Prodisele, et viimase registreerimistaotlus on avaldamiseks vastu võetud.

8

Taotlus avaldati 14. oktoobri 2002. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires (Ühenduse Kaubamärgibülletään) nr 81/2002.

9

Menetlusse astuja, Pages jaunes SA, esitas 6. jaanuaril 2003 määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 42 alusel vastulause taotletava kaubamärgi registreerimise peale. Vastulause põhines ühelt poolt ettevõtjanimel ning ärinimel Pages jaunes ja teiselt poolt 2. aprillil 1999 Prantsusmaal nr 99800903 all registreeritud kaubamärgil LES PAGES JAUNES, kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 35, 38, 41 ja 42, mis on järgmine:

10

Vastulause puudutas kõiki kaubamärgi PAGESJAUNES.COM taotluses nimetatud kaupu. See tugines kõigil varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupadel ning teenustel, eelkõige „trükistel, ajalehtedel, perioodikaväljaannetel, kataloogidel” klassis 16.

11

Vastulause toetuseks esitati määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõikes 4 sisalduvad põhjendused. Samuti tugineti varasema kaubamärgi, ettevõtja nime ja ärinime üldtuntusel, mida põhjendati viimaste intensiivse ja pikaajalise kasutamisega iseäranis kataloogide ja väljaannete märgistamisel.

12

Vastulausete osakond rahuldas vastulause 28. aprilli 2005. aasta otsusega määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel. Vastulausete osakond leidis, et eksisteerib segiajamise tõenäosus, arvestades kõnealuste kaupade identsust, vaidlusaluste kaubamärkide suurt foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust ning varasema kaubamärgi üldtuntust Prantsusmaal. Samuti leidis ta, et kuigi väljend „pages jaunes” võib olla üldtuntud mitmetes riikides ja teatud ulatuses ka Prantsusmaal, ei tõendanud Prodis, et varasem kaubamärk oleks muutunud tavapäraseks menetlusse astujast „tulenevalt”.

13

Prodis esitas 16. juunil 2005 ühtlustamisametile kaebuse vastulausete osakonna otsuse peale, tuginedes määruse nr 40/94 artiklitele 57–62.

14

Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda jättis 15. veebruari 2006. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata. Nimetatud apellatsioonikoda leidis, et Prodise varasem õigus – domeeninimi „pagesjaunes.com” – tuleb jätta arvesse võtmata; et siseriiklike kaubamärkide kehtetuks tunnistamine ei kuulu ühtlustamisameti pädevusse; ning et toimikus ei toeta miski väiteid selle kohta, et väljendil „pagesjaunes.com” puuduks prantsuse tarbija jaoks eristusvõime või et see väljend oleks nende jaoks väljaandeid – täpsemalt telefonikatalooge – kirjeldav. Apellatsioonikoda tõdes, et kõnealusel väljendil on „tavapärane eristusvõime”, kuna selle esitamise värv on meelevaldne, ning see ei ole muutunud üldnimetuseks. Apellatsioonikoda märkis, et vaidlusaluste kaubamärkide domineeriv osa on sama väljend „pages jaunes”, ning et nende kahe kaubmärgi sarnasus on rabav. Lõpuks nentis apellatsioonikoda, et arvestades asjaomaste kaupade identsust, eksisteerib Prantsusmaal segiajamise tõenäosus, sest taotletud kaubamärki tajutaks telefonikataloogi LES PAGES JAUNES paberväljaande Interneti-versioonina ning seega tajutaks kõnealuseid kaupu kui sama ettevõtja poolt pakutavaid.

15

Kaubamärgi PAGESJAUNES.COM taotlus anti üle hagejale, Xentral LLC-le. Nimetatud üleminek kanti ühenduse kaubamärkide registrisse 2. mail 2006.

16

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

17

Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:

18

Menetlusse astuja palub Esimese Astme Kohtul:

19

Kohtuistungil loobus hageja oma teisest nõudest, see kanti Esimese Astme Kohtu istungi protokolli. Hageja täpsustas, et tema kolmandat nõuet tuleb käsitada nõudena mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt, mis kanti samuti istungiprotokolli.

20

Menetlusse astuja loobus kohtuistungil oma teisest nõudest, see kanti Esimese Astme Kohtu istungi protokolli.

21

Menetlusse astuja väidab, et hagiavalduse lisad 51-53, 77 ja 78 on uued tõendid, kuna neid ei ole ühtlustamisametile esitatud. Seetõttu on nimetatud tõendid vastuvõetamatud.

22

Hagiavalduse lisad 51-53 ja 77, kusjuures lisa 77 on identne lisaga 52, on 1887., 1886. ja 1891. aasta väljaannetest Annuaire – Almanach du commerce, de l’industrie, de la magistrature et de l’administration (Didot-Bottin), pärinevad väljavõtted, mis ei sisaldunud ühtlustamisameti haldusmenetluse toimikus. Lisa 78 sisaldab Institut national de la propriété industrielle’i (INPI) registri – samuti ühtlustamisametile esitamata – väljavõtteid Prantsusmaal registreeritud, sõnalist osa „pages jaunes” sisaldava kaubamärgi kohta.

23

Ülalmainitud tõendeid, mis on esmakordselt esitatud alles Esimese Astme Kohtus, ei saa seega arvestada. Esimese Astme Kohtusse esitatud hagi eesmärk on ühtlustamisameti apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine määruse nr 40/94 artikli 63 tähenduses, nii et Esimese Astme Kohtu ülesanne ei ole hinnata uuesti faktilisi asjaolusid, arvestades esmakordselt alles nimetatud kohtus esitatud tõendeid. Seetõttu tuleb esitatud tõendid jätta tähelepanuta, ilma et oleks vaja uurida nende võimalikku mõju (vt Esimese Astme Kohtu 24. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T-346/04: Sadas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – LTJ Diffusion (ARTHUR ET FELICIE), EKL 2005, lk II-4891, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

24

Ühtlustamisamet leiab, et hageja väited, mis puudutavad määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 4, on vastuvõetamatud ega puutu ühelgi juhul asjasse, sest vastulausete osakond rahuldas vastulause määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel, käsitlemata sama määruse artikli 8 lõike 4 kohaldamise tingimusi. Arvestades, et viimatinimetatud õiguslikku alust ei käsitlenud ka apellatsioonikoda, saab Esimese Astme Kohus kontrollida vaidlustatud otsuse õiguspärasust üksnes kõnesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punkti b alusel.

25

Tuleb märkida, et hageja esitab väited, mis seonduvad määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ja sama artikli lõike 4 kohaldamisega. Vastulausete osakond ja apellatsioonikoda rahuldasid vastulause selle määruse artikli 8 lõike 1 punkti b alusel, leides et taotletud kaubamärgi ja varasema kaubamärgi vahel eksisteerib segiajamise tõenäosus, mistõttu jäeti kaubamärgi PAGESJAUNES.COM registreerimistaotlus rahuldamata. Kuna suhtelise keeldumispõhjuse olemasolu oli vastulause rahuldamiseks piisav, ei võrrelnud vastulausete osakond ega apellatsioonikoda taotletud kaubamärki menetlusse astuja ettevõtjanimega või ärinimega, millele viimane määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 4 alusel tugines.

26

Tuleb meenutada, et Esimese Astme Kohtule esitatud hagi eesmärk on apellatsioonikoja poolt tehtud otsuse õiguspärasuse kontrollimine. See kontroll peab olema suunatud õigusküsimustele, mida apellatsioonikoda on käsitlenud (Esimese Astme Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T-133/05: Meric vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Arbora & Ausonia (PAM-PIM’S BABY-PROP), EKL 2006, lk II-2737, punkt 22, ja 22. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas T-364/05: Saint-Gobain Pam vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Propamsa (PAM PLUVIAL), EKL 2007, lk II-757, punkt 83).

27

Seega tuleb hinnata, kas apellatsioonikoda leidis määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel põhjendatult, et taotletava ja varasema kaubamärgi vahel esineb segiajamise tõenäosus, ilma et Esimese Astme Kohtul – kes ei saa ühtlustamisameti asemel hinnata kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 4 silmas peetud suhtelist keeldumispõhjust – oleks vaja võtta arvesse ettevõtjanime ja ärinime, millele menetlusse astuja oma vastulauses tugines. Järelikult tuleb uurida üksnes määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktil b tuginevat väidet.

28

Lisaks väidab ühtlustamisamet, et hageja väited, mille eesmärk on eitada varasema kaubamärgi üldtuntust, ei ole käesoleva hagi raames asjakohased. Nimelt seetõttu, et apellatsioonikoda kinnitas segiajamise tõenäosuse olemasolu viitega varasema kaubamärgi „tavapärasele eristusvõimele”, ei käsitlenud ta varasema kaubamärgi kasutamisega saavutatud üldtuntust – millele viitas menetlusse astuja ühtlustamisameti menetluses – ega ka tuginenud sellele üldtuntusele oma otsuses.

29

Tuleb tõdeda, et kuna apellatsioonikoda leidis oma otsuses, et menetlusse astuja on tõendanud oma kaubamärgi üldtuntust Prantsusmaal – mille hageja apellatsioonikojale esitatud kaebuses vaidlustas – on varasema kaubamärgi üldtuntuse küsimus osa apellatsioonikojas toimunud vaidluse esemest. Järelikult on hageja poolt selles osas esitatud väited vastuvõetavad.

30

Hageja väitel tuleb talle kuuluvat domeeninime „pagesjaunes.com” pidada varasemaks õiguseks, millele saab tugineda varasema kaubamärgi vastu. Lisaks sellele on varasemal kaubamärgil nõrk eristusvõime ja see sarnaneb pigem üldnimetusele. Samuti ei ole taotletav kaubamärk varasema kaubamärgi õigusvastane jäljendus. Lõpuks ei saa menetlusse astuja tugineda kaubamärgi üldtuntusele.

31

Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja väidavad, et apellatsioonikoda leidis põhjendatult, et eksisteerib segiajamise tõenäosus.

32

Kõigepealt tuleb uurida hageja väidet, mille kohaselt tuleb talle kuuluvat domeeninime „pagesjaunes.com” pidada varasemaks õiguseks, millele saab tugineda menetlusse astuja varasema kaubamärgi vastu.

33

Hageja väidab, et domeeninimi on eristusvõimega tähis samal viisil kui kaubamärk ning on ka varasema õiguse loojaks. Domeeninimi „pagesjaunes.com” registreeriti 9. aprillil 1996 ehk enne varasemat kaubamärki, millele tugineb menetlusse astuja ja mis on registreeritud 2. aprillil 1999.

34

Hageja väitel kinnitas Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) halduskomitee 21. augusti 2000. aasta otsusega hageja õigused domeeninimele „pagesjaunes.com” ja keeldus rahuldamast taotlusi, mille oli esitanud äriühing France Télécom, kes oli tol ajal 1977. aastal registreeritud kaubamärgi PAGES JAUNES omanik.

35

Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 10, et see väide tuleb tagasi lükata, kuna „kontroll, mille [ühtlustamisamet] peab [määruse nr 40/94] artikli 8 lõike 1 alusel läbi viima, piirdub vastuoluga taotletava ühenduse kaubamärgi ja varasema õiguse vahel, millele tuginetakse”.

36

Selle järeldusega tuleb nõustuda, ilma et oleks vaja otsustada küsimuse üle, kas domeeninime saab pidada õiguseks, millele on võimalik tugineda. Siseriikliku kaubamärgi, käesolevas asjas menetlusse astuja kaubamärgi kehtivust ei saa vaidlustada ühenduse kaubamärgi registreerimise menetluse raames, vaid ainult asjaomases liikmesriigis algatatud kehtetuks tunnistamise menetluse raames (Esimese Astme Kohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-6/01: Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), EKL 2002, lk II-4335, punkt 55). Kuigi ühtlustamisamet peab vastulause esitaja esitatavate tõendite alusel kontrollima selle siseriikliku kaubamärgi olemasolu, millel vastulause põhineb, ei pea ta lahendama selle kaubamärgi ja teise kaubamärgi vahelist vastuolu siseriiklikul tasandil, kuna sellise vastuolu lahendamine kuulub siseriiklike ametiasutuste pädevusse (Esimese Astme Kohtu 21. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-269/02: PepsiCo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Intersnack Knabber-Gebäck (RUFFLES), EKL 2005, lk II-1341, punkt 26; vt selle kohta ka Esimese Astme Kohtu 25. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T-288/03: TeleTech Holdings vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Teletech International (TELETECH GLOBAL VENTURES), EKL 2005, lk II-1767, punkt 29).

37

Nii kaua, kui varasem siseriiklik kaubamärk on tegelikult kaitstud, ei ole varasema siseriikliku registreeringu või muu varasema õiguse olemasolu ühenduse kaubamärgi taotluse vastu esitatud vastulausemenetluses asjasse puutuv isegi juhul, kui taotletav ühenduse kaubamärk on identne hageja varasema siseriikliku kaubamärgiga või muu varasema õigusega siseriiklikule kaubamärgile, millel vastulause põhineb (vt Esimese Astme Kohtu 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T-185/03: Fusco vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Fusco International (ENZO FUSCO), EKL 2005, lk II-715, punkt 63). Isegi kui eeldada, et varasemad domeeninime puudutavad õigused on võrdsustatavad varasema siseriikliku registreeringuga, ei pea Esimese Astme Kohus siiski otsustama vastuolu üle varasema siseriikliku kaubamärgi ja varasemate domeeninime pudutavate õiguste vahel, kuna see ei kuulu Esimese Astme Kohtu pädevusse.

38

Käesolevas asjas tuleb märkida, et hageja on tõepoolest püüdnud domeeninimele „pagesjaunes.com” tuginedes saavutada menetlusse astujale kuuluvate eri kaubamärkide PAGES JAUNES kehtetuks tunnistamist pädevate ametiasutuste poolt. Tribunal de grande instance de Paris (Prantsusmaa) jättis selle kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata 14. mai 2003. aasta otsusega ja Cour d’appel de Paris (Prantsusmaa) 30. märtsi 2005. aasta otsusega. Kuna neis kahes otsuses ei käsitletud käesolevas asjas kõne all oleva varasema kaubamärgi, vaid teiste menetlusse astujale kuuluvate kaubamärkide PAGES JAUNES kehtivust, on need igal juhul käesolevas asjas tähtsuseta, sest varasem kaubamärk on endiselt kehtiv.

39

Lisaks tuleb WIPO halduskomitee otsuse kohta märkida, et see käsitleb üksnes küsimust domeeninimede „pagesjaunes.com” ja „pagesjaunes.net” võimalikust üleminekust France Télécomile ja mitte „pagesjaunes.com” ja LES PAGES JAUNES segiajamise tõenäosust, nii et see otsus on käesolevas menetluses tähtsuseta. Ka ei otsustanud WIPO varasema kaubamärgi kehtivuse üle.

40

Hageja ei saa käesolevas menetluses seega tugineda väidetavale varasemale õigusele, mis põhineb domeeninimel „pagesjaunes.com”.

41

Järelikult tuleb uurida, kas apellatsioonikoda kohaldas käesolevas asjas õigesti määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b.

42

Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga. Lisaks sellele mõistetakse määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkti ii kohaselt varasema kaubamärgina liikmesriikides registreeritud kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.

43

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on segiajamise tõenäosus olemas, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused on pärit samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt.

44

Vastavalt samale kohtupraktikale tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ning kaupu või teenuseid tajub, ja arvestades kõiki asjakohaseid tegureid, iseäranis kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T-162/01: Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), EKL 2003, lk II-2821, punktid 31–33 ja seal viidatud kohtupraktika).

45

Käesolevas asjas vastulause aluseks olev kaubamärk on Prantsusmaal registreeritud siseriiklik kaubamärk. Seega on segiajamise tõenäosuse analüüsi asjaomaseks territooriumiks Prantsusmaa territoorium.

46

Kuna asjaomased kaubad on tarbekaubad, on nende sihtgrupiks keskmine prantsuse tarbija, keda eeldatakse olevat piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas.

47

Ei ole vaidlustatud, et kahe kõnealuse kaubamärgiga kaetud kaubad on identsed. Need kaks kaubamärki tähistavad Nizza kokkuleppe kohaselt klassi 16 kuuluvaid kaupu, milleks on: „trükised, ajalehed, perioodikaväljaanded, kataloogid”. Kuigi vastuluse põhines ka teistesse klassidesse (klassid 9, 35, 38, 41 ja 42) kuuluvatel kaupadel ja teenustel, mille jaoks registreeriti varasem kaubamärk, ei ole vaja neid käsitleda, arvestades et vaidlustatud otsus põhineb üksnes klassi 16 kuuluvatel kaupadel.

48

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et mis puudutab vaidlusaluste tähiste visuaalset, foneetilist või kontseptuaalset sarnasust, siis peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt Esimese Astme Kohtu 14. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-292/01: Phillips-Van Heusen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pash Textilvertrieb und Einzelhandel (BASS), EKL 2003, lk II-4335, punkt 47 ning seal viidatud kohtupraktika).

49

Hageja leiab, et asjaomased tähised ei ole sarnased, samas kui ühtlustamisamet ja menetlusse astuja kinnitavad nende sarnasust.

50

Võrreldavad tähised on järgmised:

51

Hageja rõhutab, et enne kaubamärkide võrdlust tuleb hinnata vaidlusaluseid kaubamärke igakülgselt, võttes arvesse nende eriomaseid või eristavaid osi. Varasemale kaubamärgile on eriomane tema eriline graafiline esitlusviis, mida on kasutatud kirjeldava, tavapärase ja üldnimetust kujutava väljendi „pages jaunes” puhul.

52

Tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt võib kombineeritud kaubamärki pidada sarnaseks teise kaubamärgiga, mis on identne või sarnane kombineeritud kaubamärgi ühe osaga, kui see osa on kombineeritud kaubamärgist jäävas tervikmuljes domineeriv. Sellise juhuga on tegemist siis, kui kaubamärgi nimetatud koostisosa üksi domineerib kaubamärgi kujutises, mis asjaomasele avalikkusele meelde jääb, selliselt, et kaubamärgi teised koostisosad on kaubamärgist jäävas tervikmuljes ebaolulised (Esimese Astme Kohtu eespool viidatud otsus MATRATZEN, punkt 33; 13. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas T-153/03: Inex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Wiseman (Lehma naha kujutis), EKL 2006, lk II-1677, punkt 27, ja Esimese Astme Kohtu eespool viidatud otsus PAM PLUVIAL, punkt 97).

53

Käesolevas asjas tuleb meenutada, et väljend „pages jaunes” on varasema kaubamärgi domineeriv osa. See tuleneb selgelt varasema kaubamärgi tervikmuljest, selle tähtede suurusest ja osast, mille nad moodustavad kaubamärgi tervikus. Lisaks sellele – nagu märkis õigesti ühtlustamisamet – ei ole väljendi „pages jaunes” esitlusviis – valged tähed mustal taustal – üheski mõttes originaalne, ning see on seega, vastupidi hageja väidetele, kaubamärgi visuaalse tajumise seisukohalt ebaoluline. Lisaks on artikkel „les” kirjutatud väiksemate tähtega, mis vähendab visuaalsest küljest selle tähtsust. Seega domineerib varasema kaubamärgi visuaalses muljes sõnaline osa „pages jaunes”, sest kaubamärgi kõik ülejäänud osad on ebaolulised.

54

Seda järeldust ei sea kahtluse alla hageja väide, mille kohaselt väljendil „pages jaunes” puudub eristusvõime, kuna ta on kirjeldav, tavapärane ja kujutab endast üldnimetust. Kombineeritud kaubamärgi ühe osa võimalik nõrk eristusvõime ei tähenda tingimata, et see ei või olla domineeriv osa, juhul kui see osa on tarbijate tajus valitsev tulenevalt oma asukohast või suurusest tähises ning jääb neile meelde (eespool viidatud Lehma naha kujutise kohtuotsus, punkt 32; vt selle kohta ka 13. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T-115/02: AVEX vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Ahlers (a), EKL 2004, lk II-2907, punkt 20).

55

Järelikult ei ole hindamise käesolevas järgus vaja otsustada väljendi „pages jaunes” võimaliku nõrga eristusvõime üle, kuna käesoleva otsuse punktis 53 toodud järeldusi arvestades on ilmselge, et see väljend on tarbijate tajus valitsev ning jääb neile meelde.

56

Tuleb märkida, et taotletud kaubamärk PAGESJAUNES.COM, mis on puhtalt sõnamärk, koosneb kahest osast. Osa „pages jaunes” on selle asukohta ja pikkust arvestades domineeriv osa. Lõpul „com” on vaid teisene iseloom, see kujutab endast pelka viidet Interneti-aadressile.

57

Hageja väidab vaidlusaluste tähiste visuaalse võrdluse osas, et varasem kaubamärk sisaldab kolme sõna ja kokku viit silpi, samas kui taotletud kaubamärk koosneb ainult ühest kuuesilbilisest sõnast. Hageja väitel tuleb vähe erinevast sõnalisest osast „pages jaunes” tulenevaid sarnasusi käsitleda suhtelistena ja keskenduda eristamist võimaldavatele osadele, näiteks kaubamärgi kirjaviisile ning ühel juhul artiklile „les” ja teisel juhul lõpule „com”. Seega eksisteerivad visuaalses plaanis tajutavad erisused.

58

Sellise argumentatsiooniga ei saa nõustuda. Kuigi taotletud kaubamärgis on sõnad „pages” ja „jaunes” ühendatud ja varasemas kaubamärgis näib nende kahe sõna vahel olevat vaevutajutav vahe, tuleb märkida, et nende kahe kaubamärgi domineeriv osa on ühine. Neid kaubamärke ei võimalda teineteisest eristada ka varasema kaubamärgi sõnaline osa „les” ja taotletud kaubamärgi sõnaline osa „com”, kuna need on teisejärgulised, nagu selgub käesoleva otsuse punktidest 53 ja 56. Samuti ei muuda varasema kaubamäri graafiline esitlusviis neid kaubamärke visuaalses plaanis erinevaks.

59

Neil kaalutlustel tuleb sedastada, et kõnealused kaubamärgid on visuaalses plaanis sarnased.

60

Hageja tõdeb vaidlusaluste kaubamärkide foneetilise võrdluse kohta, et kahe kaubamärgi vahel eksisteerib märkimisväärseid erinevusi, kuna varasemat kaubamärki hääldatakse: „pa:ž-žon”, samas kui taotletud kaubamärgi hääldus on „pa: ž-žon-pwa-com”.

61

Sellise argumentatsiooniga ei saa nõustuda. Piisab tõdemusest, et üksnes erinevustest teisejärguliste osade „les” ja „com” vahel ei piisa sõnade „pages” ja „jaune” – ehk nii varasema kui ka taotletud kaubamärgi domineeriva osa – kordamisest tuleneva foneetilise sarnasuse kõrvaldamiseks. Lisaks tuleb märkida, et artiklit ei pruugita hääldada, mida tunnistab vaikimisi ka hageja, kuna viimane ei maini seda küsimust kordagi kõnealuste kaubamärkide foneetilist võrdlust puudutavates väidetes.

62

Vaidlusaluste tähiste kontseptuaalse võrdluse kohta leiab hageja, et kaubamärkide vahel puudub igasugune sarnasus, sest varasem kaubamärk viitab vaieldamatult paberkataloogidele, mille lehed on kollased, samas kui taotletud kaubamärk viitab Internetile ja aadresside otsingusüsteemile Internetis.

63

Ka hageja nende väidetega ei saa nõustuda. Mõlemad kaubamärgid viitavad kollast värvi lehtedele. Sõnalise osa „les” olemasolu varasemas kaubamärgis ei muuda kuidagi selle kontseptuaalset sisu, arvestades et see täidab pelgalt artikli ülesannet. Ainus erinevus on taotletud kaubamärgi lõpp „com”. Selline lõpp ei muuda siiski väljendi „pages jaunes” sisu, kuna see viitab vaid asjaolule, et vastava kaubamärgiga tähistatud kaupu saab otsida või osta Internetist.

64

Nii tuleb tõdeda, et kõnealused kaubamärgid on sarnased ning apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 20 põhjendatult, et nende visuaalne, foneetiline ja kontseptuaalne sarnasus on rabav.

65

Tuleb veel anda igakülgne hinnang sellele, kas vaidlusaluste kaubamärkide vahel eksisteerib segiajamise tõenäosus.

66

Apellatsioonikoda tõdes vaidlustatud otsuse punktis 21 segiajamise tõenäosuse kohta järgmist:

„Kui [vaidlusaluste kaubamärkide rabavale sarnasusele] lisada see, et neid kasutatakse samal territooriumil elavale samale avalikkusele pakutava sama kauba jaoks, ei ole segiajamine mitte tõenäoline, vaid kindel. Prantsuse tarbija arvab nimelt, et PAGESJAUNES.COM on [kaubamärki] LES PAGES JAUNES [kandva] paberkataloogi Interneti-versioon, ning et enesestmõistevalt pakub neid kaupu sama ettevõtja”.

67

Hageja väidab, et kui arvestada varasema kaubamärgi nõrka eristusvõimet, saab varasemale kaubamärgile juba tema olemusest tulenevalt osaks vaid vähene kaitse, mis hõlmab pelgalt täieliku jäljendamise keeldu, andmata hagejale ühelgi juhul eriõigust väljendile „pages jaunes”. Hageja väitel jättis apellatsioonikoda kõnealuste kaubamärkide võrdlusel ülalnimetatud nõrga eristusvõime arvesse võtmata.

68

Selle kohta tuleb märkida, et apellatsioonikoja otsusest ilmneb, et viimane tunnustas varasema kaubamärgi „tavapärast eristusvõimet”.

69

Varasema kaubamärgi nõrga eristusvõimega seonduvaid hageja väiteid ei ole vaja käsitleda; piisab tõdemusest, et isegi kui apellatsioonikoda eksis, leides et varasemal kaubamärgil on „tavapärane eristusvõime”, ei saa selline viga viia vaidlustatud otsuse tühistamiseni.

70

Käesolevas asjas ei ole varasema kaubamärgi nõrga eristusvõime tunnustamine takistuseks segiajamise tõenäosuse olemasolule. Kuigi segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada varasema kaubamärgi eristusvõimet (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-39/97: Canon, EKL 1998, lk I-5507, punkt 24), on see vaid üks hindamise käigus arvesse võetavatest asjaoludest. Seega isegi juhul, kui tegemist on nõrga eristusvõimega varasema kaubamärgiga, võib esineda segiajamise tõenäosus, ja seda nimelt tähiste ja nendega kaetud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu (vt selle kohta 16. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T-112/03: L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Revlon (FLEXI AIR), EKL 2005, lk II-949, punkt 61).

71

Lisaks jääks hageja poolt selles osas esitatud käsitlusest lähtudes tähelepanuta kaubamärkide sarnasuse küsimus, kusjuures varasema kaubamärgi eristusvõime küsimusele antaks selle arvelt ülemäära suur tähendus. Sellest tuleneb, et kuna varasemal siseriiklikul kaubamärgil on üksnes nõrk eristusvõime, eksisteerib segiajamise tõenäosus vaid juhul, kui varasema kaubamärgi täielik jäljendus võetakse taotletud kaubamärki, sõltumata kõnealuste tähiste sarnasuse astmest (Euroopa Kohtu 27. aprilli 2006. aasta määrus kohtuasjas C-235/05 P: L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2006, lk I-57, punkt 45). Selline tulemus ei ole siiski olemuslikult kooskõlas igakülgse hindamisega, mille pädevad asutused peavad vastavalt määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktile b läbi viima (Euroopa Kohtu 15. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C-171/06 P: T.I.M.E. ART vs. Devinlec ja Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2007, lk I-41, punkt 41).

72

Seega tuleb märkida, et käesolevas asjas eksisteerib segiajamise tõenäosus, arvestades asjaomaste kaupade identsust ja vaidlusaluste tähiste sarnasust. Nagu apellatsioonikoda õigesti märkis vaidlustatud otsuse punktis 21, võib prantsuse tarbija arvata, et taotletud kaubamärk PAGESJAUNES.COM on Interneti-versioon paberil telefonikataloogist, mis kannab kaubamärki LES PAGES JAUNES, ning et järelikult pakub neid kaupu sama ettevõtja.

73

Neil asjaoludel tuleb samuti lükata tagasi väide varasema kaubamärgi üldtuntuse puudumisest. Kuna apellatsioonikoda ei tuginenud oma otsuses varasema kaubamärgi üldtuntusele ja kuna ta leidis põhjendatult, et segiajamise tõenäosus on olemas, ei mõjuta üldtuntuse võimalik puudumine kuidagi vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

74

Eeltoodud kaalutlustel tuleb jätta hagi rahuldamata.

75

Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõuetele välja hagejalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda)

otsustab: