Kohtuasi C-195/03

Ministerie van Financiën

versus

Merabi Papismedov jt

(Hof van Beroep te Antwerpen’i eelotsusetaotlus)

Ühenduse tolliseadustik – Kauba esitamine tollile – Mõiste – Sigaretid, mis on deklareeritud nimetuse „köögitarbed” all – Tollivõla tekkimine impordil – Tollivõla eest vastutav võlgnik

Kohtujurist J. Kokott’i ettepanek, esitatud 30. septembril 2004. 

Euroopa Kohtu otsus (kuues koda), 3. märts 2005 

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.     Tolliliit – Tollijärelevalve – Ulatus – Kõikide seaduslikult või ebaseaduslikult ühenduse territooriumile toodud kaupade kuulumine tollijärelevalve alla

(Nõukogu määrus nr 2913/92, artikli 4 punkt 13 ja artikkel 37)

2.     Tolliliit – Tollivõla tekkimine kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toomise tõttu – Ebaseadusliku toomise mõiste – Ebaõige nimetuse all tollile esitatud kaubad – Hõlmamine

(Nõukogu määrus nr 2913/92, artikkel 202)

3.     Tolliliit – Tollivõla tekkimine kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toomise tõttu – Võlgniku mõiste – Ebaõige nimetuse all tollile esitatud kaubad – Siseriikliku kohtu hinnang – Kriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 2913/92, artikli 202 lõige 3)

1.     Määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 4 punkti 13 ja artikli 37 koosmõjust tulenevalt kuuluvad ühenduse tolliterritooriumile saabuvad kaubad tollijärelevalve alla alates nende tolliterritooriumile toomisest, olenemata sellest, kas sissevedu toimus seaduslikult või rikkudes tolliseadustiku artikleid 38–41 ja artikli 177 esimese lõigu teist taanet, asjaolu, mis tuleb tollijärelevalveasutustel kontrolli käigus välja selgitada. Sellest järeldub, et kaupade kuulumine tollijärelevalve alla ei ole seotud nende toomise seaduslikkusega nimetatud tolliterritooriumile.

(vt punkt 22)

2.     Tollile esitatud kaubad, mille kohta esitati ülddeklaratsioon ning kehtiv ühenduse välistransiidi dokument, ei ole ühenduse tolliterritooriumile toodud seaduslikult, kui tollile esitatud dokumentides olid kaubad esitatud ebaõige nimetuse all. Sellisel juhul põhineb tollivõlg määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artiklil 202, mis näeb ette tollivõla tekkimise korra kaupade ebaseaduslikul sissetoomisel.

(vt punktid 32, 36, resolutiivosa punkt 1 ja 2)

3.     Selleks, et kindlaks määrata tollivõlgnik juhul, kui ülddeklaratsioonis või tollideklaratsioonis deklareeritud kaubad on esitatud ebaõige nimetuse all, peab siseriiklik kohus kontrollima, kas isik, kes esitas ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni, on ise kauba ebaseaduslik sissetooja põhjusel, et ta kasutas ebaõiget nimetust. Kui see nii ei ole, peab eelnimetatud kohus uurima, kas isik osales seeläbi kaupade sissetoomises, kuigi ta teadis või oleks pidanud teadma, et see on ebaseaduslik.

(vt punkt 41, resolutiivosa punkt 3)

EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)

3. märts 2005(*)

Ühenduse tolliseadustik – Kauba esitamine tollile – Mõiste – Sigaretid, mis on deklareeritud nimetuse „köögitarbed” all – Tollivõla tekkimine impordil – Tollivõla eest vastutav võlgnik

Kohtuasjas C-195/03,

mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hof van Beroep te Antwerpen’i (Belgia) 7. mai 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. mail 2003, kohtuvaidluses järgmiste poolte vahel:

Ministerie van Financiën

versus

Merabi Papismedov jt,

menetluses osalesid:

KBC Lease Belgium NV,

Volvo Truck Finance Belgium NV, 

EUROOPA KOHUS (kuues koda),

koosseisus: kuuenda koja presidendi kohusetäitja J.-P. Puissochet, kohtunikud S. von Bahr ja U. Lõhmus (ettekandja),

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: R. Grass,

arvestades kirjalikku menetlust,  

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–       M. Papismedov, esindaja: advocaat E. Gevers,

–       Belgia valitsus, esindaja: A. Snoecx,

–       Soome valitsus, esindaja: T. Pynnä,

–       Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: X. Lewis, keda abistas advocaat F. Tuytschaever,

olles 30. septembri 2004. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,  

on teinud järgmise

otsuse

1       Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307; edaspidi „tolliseadustik”) artiklite 202–204 tõlgendamist.

2       Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Ministerie van Financiën’i ja teiselt poolt Papismedovi, Geldof’i, Ben-Or’i, R. Peer’i, M. Peer’i, Tavdidischvili, Janssens’i, Hoste, Decock’i, Joris’i, Vanbelleghem’i ning äriühingute Transocean System Transport BVBA ja United Logistics Partners BVBA vahel, mis puudutas salakaubavedu tollijärelevalve alt väljaviimise teel.

 Õiguslik raamistik

 Ühenduse õigusnormid

3       Mõisted „tollijärelevalve” ja „kauba esitamine tollile” on määratletud tolliseadustiku artikli 4 punktides 13 ja 19. Esimese all mõistetakse „tolli poolt rakendatavaid meetmeid üldiselt, mille eesmärk on tagada tollieeskirjade ja kui see on asjakohane, tollijärelevalve all oleva kauba suhtes kohaldatavate muude normide jälgimine.” Teise sisuks on „ettenähtud korras tollile teatamine kaupade saabumisest tolliasutusse või mis tahes muusse kohta, mille toll on selleks määranud või heaks kiitnud.”

4       Tolliseadustiku III jaotises on toodud sätted, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba suhtes, kuni sellele määratakse tollikäitlusviis. Kaupade toomine ja esitamine tollile on ette nähtud vastavalt selle seadustiku 1. peatüki artiklites 37–39 ning 2. peatüki artiklites 40–42. Ülddeklaratsiooni ja tollile esitatud kauba mahalaadimist reguleerivad sama seadustiku 3. peatüki artiklid 43–47. 

5       Tolliseadustiku artikkel 38 sätestab:

„1.      Isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile toob, toimetab selle viivitamata ja tolli määratud trassi mööda kooskõlas tolli juhistega:

a)       tolli määratud tolliasutusse või mis tahes muusse tolli määratud või heakskiidetud kohta või

b)       vabatsooni, kui kaup tuleb tuua otse sellesse vabatsooni:

–       meritsi või õhuteed pidi või

–       maitsi, ilma ühenduse tolliterritooriumi mõnd muud osa läbimata, kui vabatsoon külgneb liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise maismaapiiriga.

2. Isik, kes on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist, muuhulgas ümberlaadimise tulemusel, vastutab ka lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmise eest.

[…]”.

6       Sama seadustiku artikkel 40 sätestab:

„Isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile tõi, või vajadusel korral isik, kes on võtnud vastutuse kauba tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest, esitab tollile kauba, mis on saabunud vastavalt artikli 38 lõike 1 punktile a tolliasutusse või muusse tolli poolt määratud või heakskiidetud kohta.”

7       Sama seadustiku artikkel 43 on sõnastatud järgmiselt:

„Vastavalt artiklile 45 peab artikli 40 kohaselt tollile esitatud kauba kohta esitama ülddeklaratsiooni.

Ülddeklaratsioon esitatakse kohe, kui kaup on tollile esitatud. Toll võib lubada ülddeklaratsiooni esitada hiljemalt esimesel tööpäeval, mis järgneb päevale, mil kaup tollile esitati.”

8       Tolliseadustiku VII jaotise 2. peatükk käsitleb tollivõla tekkimist. Seal on määratletud tollivõla tekkimise hetk ning selle võla eest vastutav võlgnik. Kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, suunatakse osalise imporditollimaksudest vabastamisega ajutise impordi protseduurile, kohaldatakse tolliseadustiku artiklit 201. Kui aga imporditud kaup tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile või on tollijärelevalve alt välja viidud, kohaldatakse tolliseadustiku artikleid 202 ja 203.

9       Tolliseadustiku artikkel 202 sätestab:

„1.      Tollivõlg impordil tekib, kui:

a)       kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile

või

b)       vabatsoonis või -laos asuv kaup tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumi muusse ossa.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab ebaseaduslik tolliterritooriumile toomine sissetoomist, millega rikutakse artiklite 38–41 ja artikli 177 teise taande nõudeid.

2.      Tollivõlg tekib hetkel, kui kaup ebaseaduslikult tolliterritooriumile tuuakse.

3.      Võlgnikud on:

–       isik, kes kõnealuse kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi,

–       isikud, kes osalesid kauba ebaseaduslikus sissetoomises ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et selline sissetoomine on ebaseaduslik, ja

–       isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult.”

10     Tollivõlg tekib impordil tolliseadustiku artikli 203 kohaselt, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja ning sama seadustiku artikli 204 kohaselt, kui ei täideta kohustust, mis tuleneb sellise kauba ajutisest ladustamisest, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, või tolliprotseduuri kasutamisest, millele nimetatud kaup on suunatud, või tingimust, mis on seotud kauba suunamisega nimetatud protseduurile või kaubale imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamisega kauba eesmärgipärase kasutuse tõttu, välja arvatud artiklis 203 nimetatud juhtudel, kui ei tehta kindlaks, et nimetatud kohustuste ja tingimuste eiramine ei avalda ajutise ladustamise või muu kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohasele käigule olulist mõju.

 Siseriiklikud õigusnormid

11     18. juuli 1977. aasta tolli- ja aktsiiside seaduse (Belgisch Staatsblad, 21.9.1977), mis on kinnitatud 6. juuli 1978. aasta seadusega (Belgisch Staatsblad, 12.8.1978), artikli 257 lõige 3 sätestab: 

„Igaüht, kes suunab kaubad, mille kohta on esitatud lõikes 1 ette nähtud tollidokumendid, ilma tolli- ja aktsiisiameti eelneva loata muusse sihtkohta kui see, mis on märgitud tollidokumentidel, karistatakse olenevalt juhtumist artikli 157, artiklite 220–225, 227 ja 277 või artikli 231 alusel.”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

12     Põhikohtuasja kohtualuseid süüdistatakse teo toimepanijana, kaastoimepanijana, kaasosalisena või asjast huvitatud isikuna salakaubaveo korraldamises, mis seisnes transiidi käigus tollijärelevalve alt 709 kasti väljaviimises, millest igaüks sisaldas 10 000 sigaretti ja mis olid peidetud 29 köögitarbeid sisaldava pappkasti taha.

13     10. juunil 2001 saabus Antwerpeni (Belgia) sadamasse konteineritega lastitud kaubalaev MSC Rafaela. Selle lasti tollivormistuse korraldas MSC Belgium NV. Laevalt laaditi maha konteiner, mis pidi tollile esitatud ülddeklaratsiooni kohaselt sisaldama 406 Hiinast pärit pappkasti köögitarvetega, mille saajaks oli Merksemis (Belgia) asuv United Logistic Partners’i nimeline äriühing.

14     Tolli poolt 11. juunil 2001 teostatud konteineri kontrollimisel tuvastati, et kahe kööginõusid sisaldava pappkasti rea taga asuvad samasugused kastid sisaldasid sigaretiplokke. Seejärel konteiner suleti, pitseeriti ning võeti jälgimise alla. Üheski tollile esitatud dokumendis ei mainitud 7 090 000 sigaretti sisaldava saadetise olemasolu.

15     Samal päeval tunnistas Antwerpeni tolliasutus kehtivaks kõnealuse laevalasti kohta tollideklaratsioonina kasutatava ühenduse välistransiidi dokumendi. Selles dokumendis oli ühenduse välistransiidi deklareerijaks Transocean System Transport BVBA ning kauba sihtpunktiks Merksemis asuv kauplus Eurolog, mis oli tunnistatud B-tüüpi laoks, kuhu võetakse vastu kaubad, mis on veel tollijärelevalve all.

16     12. juunil 2001 esitles Janssens end veoautojuhina, kes toimetab konteineri sihtkohta. Kui kaup oli peale laaditud, ei sõitnud see veok mitte Eurologi kauplusse, vaid kauplusse, mis asus Schotenis (Belgia) ja mida ei olnud tollilaona tunnustatud. Veokil olnud kaup laaditi maha teiste põhikohtuasjas kohtu all olevate isikute juuresolekul. Antwerpeni tolli- ja aktsiisiameti kontrolliosakonna ametnike poolt läbiviidud uurimise tulemusel tehti kindlaks, et kõnealune konteiner sisaldas 29 kastitäit köögitarbeid ning 709 kasti, millest igaüks sisaldas 10 000 sigaretti.

17     Nende faktide põhjal alustati kriminaalmenetlust. Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen’i koda, mis arutab kriminaalasju, tegi 30. juulil 2001 otsuse, mille peale esitati apellatsioonkaebus eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Tolliamet leiab, et kaup oli ühenduse territooriumile toodud seaduspäraselt, kuid oli tollijärelevalve alt välja viidud, kuna saadetist, mille kohta oli kehtiv ühenduse välistransiidi dokument, ei toimetatud dokumendil märgitud sihtkohta. M. Papismedovi arvates tuleks antud asja vastavalt asjaoludele käsitleda sigarettide salakaubaveona, mitte aga tollijärelevalve alt väljaviimisena.

18     Eeltoodud asjaoludest lähtudes otsustas Hof van Beroep te Antwerpen menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas kaupu, mille kohta esitati ülddeklaratsioon ebaõige nimetusega/kaubaartikli registreeritud nimetusega (käesoleval juhtumil köögitarbed sigarettide asemel), või kaupu, mille kohta esitati tolliprotseduuriks (nagu ühenduse välistransiidiprotseduuriks) tollideklaratsioon ebaõige nimetusega/kaubaartikli registreeritud nimetusega, tuleb olenemata sellest, kas ebaõige nimetus/kaubaartikli registreeritud nimetus esitati tahtlikult või tahtmatult, käsitleda kaupadena, mis on ühenduse tolliterritooriumile toodud nõuetele vastavalt ning järelikult sellistena, mis kuuluvad tollijärelevalve (ajutise ladustamise või tolliprotseduuri) alla?

2.      Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas juhul, kui tahtlikult või tahtmatult ebaõige nimetusega/kaubaartikli registreeritud nimetusega deklareeritud kaubad on tollijärelevalve alt välja viidud, tekib ühenduse tolliseadustiku artikli 203 alusel tollivõlg ning kas tollivõlgnik on ka isik, kes peab täitma kohustusi, mis tulenevad kaupade ajutisest ladustamisest või tolliprotseduurist, millele kaubad suunati (küll ebaõige nimetusega)?

3.      Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas juhul, kui toll teeb kindlaks, et sel ajal, kui kaubad ei olnud (veel) tollijärelevalve alt välja viidud ning tolliametnikel oli veel juurdepääs kaupadele, oli tollijärelevalve all olevate kaupade kohta tahtlikult või tahtmatult esitatud ebaõige nimetusega/kaubaartikli registreeritud nimetusega deklaratsioon, on ebaõige nimetuse/kaubaartikli registreeritud nimetuse all deklareeritud kaupade suhtes ühenduse tolliseadustiku artikli 204 alusel tollivõlg tekkinud või ei ole nende kaupade suhtes tollivõlg veel tekkinud?

4.      Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas tahtlikult või tahtmatult ebaõige nimetusega/kaubaartikli registreeritud nimetusega deklareeritud kaubad on ebaseaduslikult (st vastuolus ühenduse tolliseadustiku artiklitega 38–41 ja artikli 177 [esimese lõigu] teise taandega) ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubad, mille tõttu tekib vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklile 202 tollivõlg, ning isik, kes esitas ülddeklaratsiooni või deklaratsiooni tolliprotseduuride jaoks, kuigi nimetades kaupu ebaõige nimetusega/kaubaartikli registreeritud nimetusega, on tollivõlgnik ainult sel määral, mil määral ta on võlgnik vastavalt ühenduse tolliseadustiku artikli 202 lõikele 3?”

 Eelotsuse küsimused

 Esimene küsimus

19     Esimese küsimusega soovib Hof van Beroep te Antwerpen sisuliselt teada, kas tollile esitatud kaubad, mille kohta esitati ülddeklaratsioon ning kehtiv ühenduse välistransiidi dokument, olid ühenduse tolliterritooriumile toodud seaduslikult, kui tollile esitatud dokumentides oli kaupade kohta kasutatud ebaõiget nimetust, antud juhul „sigarettide” asemel „köögitarbed”.

20     Eelotsusetaotlusest ilmneb, et Hof van Beroep te Antwerpen’i arvates on ühenduse tolliterritooriumile saabuvate kaupade tollijärelevalve alla suunamise ning nende ühenduse tolliterritooriumile toomise seaduslikkus omavahel seotud. Seega tuleks kõigepealt uurida sellise seose olemasolu.

21     Tollijärelevalve on määratletud tolliseadustiku artikli 4 punktis 13 kui tolli poolt rakendatavad meetmed üldiselt, mille eesmärk on tagada tollieeskirjadest kinnipidamine. Sama seadustiku artikli 37 kohaselt kuulub ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup tollijärelevalve alla selle saabumisest alates. Järelevalve all võib toll seda kaupa kontrollida kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning kaup jääb tollijärelevalve alla nii kauaks, kui on vajalik selle tollistaatuse määramiseks, ühendusevälise kauba puhul kuni kauba tollistaatuse muutumiseni või kauba paigutamiseni vabatsooni või -lattu, või reeksportimiseni või hävitamiseni.

22     Eespool nimetatud artiklite koosmõjust tulenevalt kuuluvad ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubad tollijärelevalve alla alates nende saabumisest, olenemata sellest, kas sissevedu toimus seaduslikult või rikkudes tolliseadustiku artikleid 38–41 ja artikli 177 esimese lõigu teist taanet, asjaolu, mis tuleb tollijärelevalveasutustel kontrolli käigus välja selgitada. Sellest järeldub, et kaupade kuulumine tollijärelevalve alla ei ole seotud nende toomise seaduslikkusega nimetatud tolliterritooriumile.

23     Tuginedes tolliseadustiku artiklile 202, mis määratleb ebaseaduslikuna kauba sissetoomise, kui rikutakse sama seadustiku artikleid 38–41 ja artikli 177 esimese lõigu teist taanet, väidab Belgia valitsus, et kaup on ühenduse tolliterritooriumile sisse toodud seaduslikult, kui on järgitud neid sätteid, st kui kaup on ületanud mis tahes välispiiri ning on tollile esitatud. Kuna artiklis 43 ja sellele järgnevates artiklites ette nähtud ülddeklaratsiooni esitamise kohustus ei ole selline säte, mille rikkumine võib kaasa tuua kaupade ebaseadusliku sissetoomise sellele tolliterritooriumile, ei muuda ebaõige tootenimetuse märkimine sellises dokumendis mingil moel kauba tolliterritooriumile sissetoomise seaduslikkust. Ebaseaduslik sissetoomine on seega võrdsustatav tunnustamata piiriületuspunktide või teede kaudu teostatava salakaubaveoga.

24     See väide võib ülemäära piirata tolliseadustiku artikli 202 kohaldamisala.

25     Mitu tolliseadustiku sätet lubab mõistet „ebaseaduslik toomine tolliterritooriumile” piirata. Antud asjas juhib Belgia valitsus õigesti tähelepanu tolliseadustiku artiklile 202, mis määratleb selle mõiste kui kaupade, millelt tuleb tasuda imporditollimaksu, seadustiku artikleid 38–41 ja artikli 177 esimese lõigu teist taanet rikkudes toimuva sissetoomise, kas ühenduse tolliterritooriumile või kui kaup on vabatsoonis või vabalaos, siis tolliterritooriumi muusse osasse.

26     Kaupade sissetoomine on seega ebaseaduslik, kui ei järgita tolliseadustikus toodud järgnevaid etappe. Esiteks tuleb seadustiku artikli 38 lõike 1 järgi ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubad toimetada viivitamata kas tolli määratud tolliasutusse või vabatsooni. Teiseks peab nimetatud seadustiku artikli 40 kohaselt tolliasutusse saabunud kauba esitama tollile. Kaupade esitamine tollile on määratletud sama seadustiku artikli 4 punktis 19 kui ettenähtud korras tollile teatamine kaupade saabumisest tolliasutusse või mis tahes muusse tolli määratud või heakskiidetud kohta.

27     Nende sätete koosmõjust järeldub, et selleks, et kaupa saaks lugeda seaduslikult ühenduse tolliterritooriumile tooduks, tuleb see saabumisel toimetada tolliasutusse või vabatsooni ning esitada tollile. Kauba tolliterritooriumile toomise või kauba veo eest vastutaval isikul lasuva tollile esitamise kohustuse eesmärk on kindlustada, et tolli teavitatakse mitte üksnes kaupade saabumisest, vaid ka muudest seda tüüpi toodet või kaupa puudutavatest asjakohastest andmetest, samuti nende kaupade kogusest. See info võimaldab kaupu nõuetekohaselt identifitseerida, et määrata nende tariifne klassifikatsioon ning vajadusel arvutada imporditollimaks.

28     Asjas, mis puudutab autosse peidetud ning liikmesriigi tolli poolt kontrolli käigus avastatud sigarettide toomist ühenduse tolliterritooriumile, on kohus otsustanud, et juhul, kui esitatud dokumentidest ei selgu deklareeritud kaupade tegelik olemus või asjaomased isikud ei ole tollile nende olemust teatanud, tuleb olla seisukohal, et neid kaupu ei esitatud tollile tolliseadustiku artikli 40 mõttes (vt 4. märtsi 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑238/02 ja C‑246/02: Viluckas ja Jonusas, EKL 2004, lk I‑7007, punkt 28).

29     Nagu Belgia valitsus märkis, vastab tõele, et ebaseadusliku sissetoomise mõiste alla kuuluvad üksnes tolliseadustiku artiklite 38–41 ja artikli 177 esimese lõigu teise taande rikkumised, samas kui tollile ülddeklaratsiooni esitamise kohustus on ette nähtud sama seadustiku artiklis 43 ja sellele järgnevates artiklites. Belgia valitsus märgib veel, et järelikult tuleb kaupade sissetoomist ühendusse käsitleda seaduslikuna siis, kui need olid paigutatud tolli määratud või heakskiidetud kohta või vabatsooni ning kui nende saabumisest on teatatud, ilma et oleks kohustus neid teatud üld- või tootenimetuse all deklareerida. 

30     Viimane seisukoht ei ole vastuvõetav. Tolliseadustiku artiklis 40 sätestatud kauba esitamine tollile sisaldab sama seadustiku artikleid 43 ja 45 arvesse võttes vastastikuses seoses olevat kohustust esitada viivitamata ülddeklaratsioon või täita sama tähtaja jooksul vorminõuded selleks, et määrata kõnealustele kaupadele tollikäitlusviis, st esitada tollideklaratsioon juhul, kui kaup soovitakse suunata teatud tolliprotseduurile. Seadustiku artikli 43 teise lõigu sõnastusest tuleneb, et üldreegli kohaselt tehakse need kaks toimingut ühel ajal, kuna tähtaeg, mille toll saab esitamiseks anda, lõpeb hiljemalt esimesel tööpäeval, mis järgneb päevale, mil kaup tollile esitati. Lisaks peab ülddeklaratsioon nimetatud seadustiku artikli 44 lõike 1 kohaselt sisaldama kaupade identifitseerimiseks vajalikke andmeid.

31     Järelikult, kui koos tolliseadustiku artiklis 40 ette nähtud kauba tollile esitamisega esitatakse ülddeklaratsioon või tollideklaratsioon, milles on kauba liigi kirjeldus, mis ei vasta tegelikkusele, ei ole tollile kaupade saabumisest sama seadustiku artikli 4 punkti 19 mõttes teatatud. Nendel asjaoludel ei saa olla seisukohal, et kaupade identifitseerimiseks vajalikud andmed on tollile esitatud üksnes teatud dokumentide esitamisega. Tegelikult on vaja, et kaupade tollile esitamisega kaasnevates dokumentides sisalduvad deklaratsioonid oleksid täpsed. Kui need deklaratsioonid ei maini märkimisväärset osa tollile esitatud kaupadest, tuleb tõdeda, et kaubad on toodud sisse ebaseaduslikult.

32     Neil tingimustel tuleb esimesele küsimusele vastata, et tollile esitatud kaubad, mille kohta esitati ülddeklaratsioon ning kehtiv ühenduse välistransiidi dokument, ei ole ühenduse tolliterritooriumile toodud seaduslikult, kui tollile esitatud dokumentides olid kaubad esitatud ebaõige nimetuse all.

33     Teise ja kolmanda küsimuse käsitlemiseks puudub vajadus, kuna need olid esitatud tingimusel, kui kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt.

 Neljas küsimus

34     Neljas küsimus koosneb kahest osast. Küsimuse esimese osas soovib Hof van Beroep te Antwerpen sisuliselt teada, kas tollivõlg tekib tolliseadustiku artikli 202 alusel, kui tollile esitatud kaubad on deklareeritud ebaõige nimetuse all, antud juhul „sigarettide” asemel „köögitarbed”. Küsimuse teises osas küsib ta sisuliselt, kas isik, kes esitas ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni, milles kasutatakse ebaõiget nimetust ja keda sellisena artikli 202 lõike 3 loetelus ei ole, vastutab sellegipoolest tollivõla eest võlgnikuna, kui ta vastab selle mõiste kõnealuses sättes olevale määratlusele.

 Neljanda küsimuse esimene osa

35     Nagu kohus esimesele küsimusele vastates leidis, ei ole tollile esitatud kaubad, mille kohta pädevale tolliasutusele esitatud dokumentides kasutati ebaõiget nimetust – antud juhul „köögitarbed”, mitte „sigaretid” –, ühendusse toodud seaduslikult. Kui kaubad toodi sisse ebaseaduslikult, kohaldatakse tolliseadustiku artiklit 202, mis näeb ette tollivõla tekkimise üksikasjad. Sellest järeldub, et seoses ebaseadusliku sissetoomisega tekib tollivõlg nimelt artikli 202 alusel.

36     Seega tuleb neljanda küsimuse esimesele osale vastata, et tollivõlg tekib tolliseadustiku 202 alusel, kui tollile esitatud kaubad on deklareeritud ebaõige nimetuse all.

 Neljanda küsimuse teine osa

37     Tolliseadustiku artikli 202 lõike 3 kohaselt jagunevad ühendusse ebaseaduslikult sissetoodud kauba korral tekkinud tollivõla eest vastutavad isikud kolme kategooriasse, täpsemalt öelduna isikud, kes selle kauba sisse tõid, isikud, kes osalesid kauba sissetoomises, kuigi teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on ebaseaduslik ning need isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid, kuigi teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on ebaseaduslik.

38     Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleneb selle sätte sõnastusest, et ühenduse seadusandja on soovinud võimalikult laialt määratleda isikuteringi, keda võib pidada tollivõla eest vastutavaks võlgnikuks imporditollimaksuga maksustatava kauba ebaseadusliku sissetoomise korral (23. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑414/02: Speditions Ulustrans, EKL 2004, lk I-8633, punkt 25). Samuti on seadusandja tahtnud ammendavalt sätestada tingimused, mille alusel määratakse kindlaks isikud, kellel lasub tollivõla tasumise kohustus (eespool viidatud kohtuotsus Speditions Ulustrans, punkt 39).

39     Euroopa Kohus on täiendavalt leidnud, et tolliseadustiku artikli 202 lõike 3 esimene taane käsitleb „isikut”, kes kauba ebaseaduslikult sisse tõi, täpsustamata, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga. Seega võiks tollivõla eest vastutava isikuna vaadelda sama sätte mõttes iga „isikut”, keda võib tema tegevuse tõttu pidada kaupade ebaseadusliku sissetoomise eest vastutavaks (eespool viidatud kohtuotsus Spedition Ulustrans, punkt 26). Selle sätte tõlgendamisel on kohus samuti leidnud, et isegi siis, kui muid isikuid võib samade kaupadega seoses tunnistada võlgnikeks artikli 202 lõike 3 alusel, jääb selle lõigu esimese taande sätete kohaselt võlgnikuks ikkagi see isik, kes kauba seda deklareerimata tegelikult sisse tõi (eespool viidatud kohtuotsus Viluckas ja Jonusas, punkt 29).

40     Seevastu tolliseadustiku artikli 202 lõike 3 teise ja kolmanda taande mõttes põhineb „võlgniku” liigitamine subjektiivsel hinnangukriteeriumil, mis tähendab, et füüsilised või juriidilised isikud on teadlikult seotud kaupade ebaseadusliku sissetoomisega või ebaseaduslikult sissetoodud kaupade omandamise või valdamisega. Need kriteeriumid välistavad teatud juhtudel isiku liigitamise võlgnikuks (eespool viidatud kohtuotsus Spedition Ulustrans, punktid 27 ja 28).

41     Arvestades eeltoodud põhjendusi, tuleb neljanda küsimuse teisele osale vastata, et siseriikliku kohtu pädevuses on põhikohtuasja asjaolusid arvestades tuvastada, kas isik, kes esitas ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni, on ise kauba ebaseaduslik sissetooja põhjusel, et ta kasutas ebaõiget nimetust. Kui see nii ei ole, peab eelnimetatud kohus uurima, kas isik osales seeläbi kaupade sissetoomises, kuigi ta teadis või oleks pidanud teadma, et see on ebaseaduslik.

 Kohtukulud

42     Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotamise siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

1.      Tollile esitatud kaubad, mille kohta esitati ülddeklaratsioon ning kehtiv ühenduse välistransiidi dokument, ei ole ühenduse tolliterritooriumile toodud seaduslikult, kui tollile esitatud dokumentides olid kaubad esitatud ebaõige nimetuse all.

2.      Tollivõlg tekib nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 202 alusel, kui tollile esitatud kaubad on deklareeritud ebaõige nimetuse all.

3.      Siseriikliku kohtu pädevuses on põhikohtuasja asjaolusid arvestades tuvastada, kas isik, kes esitas ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni, on ise kauba ebaseaduslik sissetooja põhjusel, et ta kasutas ebaõiget nimetust. Kui see nii ei ole, peab eelnimetatud kohus uurima, kas isik osales seeläbi kaupade sissetoomises, kuigi ta teadis või oleks pidanud teadma, et see on ebaseaduslik.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: hollandi.