EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 15.9.2026

COM(2026) 995 final

2026/0273(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ seoses menetluste digitaliseerimise ja väljaspool liitu välja antud kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega ning määrust (EL) nr 1024/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2026) 995 final} - {SWD(2026) 995 final} - {SWD(2026) 996 final} - {SWD(2026) 997 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2026/0273 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ seoses menetluste digitaliseerimise ja väljaspool liitu välja antud kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega ning määrust (EL) nr 1024/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 46, artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 3 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Ühtne turg on Euroopa integratsiooni alustala ning liidu konkurentsivõime, jõukuse ja vastupanuvõime oluline edendaja. Selle täielik potentsiaal oleneb muu hulgas sellest, et inimesed saavad liidus vabalt liikuda ning kasutada oma kvalifikatsioone ja oskusi kõikjal, kus neid on vaja. Liikuvuse hõlbustamine aitab paremini jaotada oskusi liidus ning vähendada tööjõupuudust ja oskuste nappust ning tugevdab liidu majanduse võimet reageerida muutuvatele majanduslikele ja demograafilistele vajadustele. Seetõttu tuleks vähendada allesjäänud takistusi kutsetöötajate liikuvusele. See on eriti oluline reguleeritud kutsealade puhul, kus kutsetegevusele juurdepääsu või sellel tegutsemise eelduseks on konkreetse kutsekvalifikatsiooni omamine. Liikmesriikide kvalifikatsiooninõuete erinevused võivad takistada kvalifitseeritud kutsetöötajate liikuvust liikmesriikide vahel.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ 4 on sätestatud reguleeritud kutsealadel tegutsema asumiseks ja tegutsemiseks vajalike kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eeskirjad ning see on oluline vahend töötajate ja teenuste liikuvuse toetamiseks ühtsel turul. Sellega on loodud liidu raamistik kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks ning see aitab keskse vahendina spetsialistidel kasutada oma õigust vabale liikumisele, tagades samal ajal, et nõuetekohaselt võetakse arvesse vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealadel tegutsema asumist reguleerivaid nõudeid. Selleks et kutsealast liikuvust ühtsel turul veelgi hõlbustada, tuleks seda raamistikku ajakohastada ning muuta see lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, eelkõige digivahendite parema kasutamise, tunnustamismenetluste lihtsustamise ja pädevate asutuste vahelise halduskoostöö tugevdamise kaudu.

(3)Direktiiv 2005/36/EÜ, milles sätestatakse liidu kodanike kutsekvalifikatsioonide tunnustamist reguleerivad normid, sisaldab juba erinorme kolmandates riikides omandatud kvalifikatsioonide kohta. Eelkõige on selle artikli 2 lõikes 2 sätestatud, et iga liikmesriik võib kooskõlas oma õigusnormidega lubada liikmesriigi kodanikel, kellel on kolmandas riigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, tegutseda oma territooriumil reguleeritud kutsealal, ning et III jaotise III peatükiga hõlmatud kutsealade puhul tuleb sellisel tunnustamisel järgida kõnealuses peatükis sätestatud koolituse miinimumnõudeid. Lisaks tagatakse direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 3 esimese lausega koostoimes artikli 10 punktiga g, et kui liikmesriigi kodanik on saanud ühes liikmesriigis oma kolmandas riigis omandatud kvalifikatsioonile tunnustuse ja tal on samas liikmesriigis sellel kutsealal kolmeaastane tõendatud töökogemus, käsitatakse tema kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni kõnealuse direktiivi tähenduses kvalifikatsiooni tõendava dokumendina, mis peaks andma talle õiguse oma kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele üldsüsteemi alusel, kui ta soovib asuda asjaomasel kutsealal tegutsema teises liikmesriigis. Pärast seda, kui on vastu võetud [direktiiv xxxx/xxx/EL kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta] 5 , millega luuakse raamistik kolmandate riikide kodanike kolmandates riikides omandatud kvalifikatsioonide tunnustamiseks asutamise eesmärgil, on asjakohane tagada, et direktiiviga 2005/36/EÜ kehtestatakse koordineeritud lähenemisviis ka liikmesriikide kodanike väljaspool liitu omandatud kvalifikatsioonide tunnustamisele.

(4)Selleks tuleks direktiivis 2005/36/EÜ teha vajalikud kohandused, et tagada kahe õigusakti vaheline sidusus. Seetõttu on vaja lisada direktiivi 2005/36/EÜ uus Va jaotis, tagamaks, et iga liikmesriik töötab välja asjakohased menetlused liikmesriigi kodanike väljaspool liitu omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks. Selliste menetlustega tuleks tagada, et liikmesriigi kodanike suhtes, kes taotlevad vastuvõtvas liikmesriigis oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist asutamise eesmärgil, ei kohaldata ebasoodsamaid norme kui nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist selles liikmesriigis.

(5)Direktiiviga 2005/36/EÜ kehtestatud tunnustamise üldsüsteemi ja automaatse tunnustamise süsteemi vaheline eristus ning nende süsteemide aluseks olev loogika tuleks säilitada, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse väljaspool liitu välja antud kvalifikatsioonide eripära, et tagada vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsema asumiseks ja tegutsemiseks nõutavate tingimuste täitmine.

(6)Euroopa Kontrollikoda leidis oma eriaruandes 10/2024 kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta liidus, 6 et kuigi direktiiv 2005/36/EÜ on oluline mehhanism, kasutatakse seda vähesel määral ja ebaühtlaselt. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi parandamiseks soovitas kontrollikoda eelkõige ajakohastada igal aastal kõnealuse direktiivi V lisa, lühendada automaatse tunnustamise süsteemi alusel tunnustamise tähtaega nende kutsealade puhul, mille suhtes on direktiivis kehtestatud kohustuslikud koolituse miinimumnõuded, ning tagada kodanikele usaldusväärne ja järjepidev teave.

(7)Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetlused võivad olla taotlejatele väga koormavad. Kutsetöötajad, kes taotlevad teises liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamist, peavad esitama mitu tõendavat dokumenti, sealhulgas kinnitatud ärakirju ja tõlkeid, mõnikord paberkandjal, ning tasuma lõive, mille suurus erineb liikmesriigiti märkimisväärselt. Sellised nõuded võivad vähendada kutsetöötajate soovi kasutada teistes liikmesriikides avanevaid võimalusi. Seetõttu on füüsiliste dokumentide kasutamise vähendamine, tagades samal ajal juurdepääsu nende aluseks olevale teabele, äärmiselt oluline kutsetöötajate vaba liikumise hõlbustamiseks liidus.

(8)Kuigi enamik direktiivi 2005/36/EÜ kohaseid kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetlusi viiakse lõpule kohaldatavate tähtaegade jooksul, esineb mõnel juhul endiselt viivitusi, mis mõjutavad taotlejaid ja võivad takistada õigeaegset juurdepääsu reguleeritud kutsealadele. Sellised viivitused võivad põhjustada taotlejatele märkimisväärseid kulusid või saamata jäänud võimalusi ning mõjutada samal ajal ka tööandjaid, kes ootavad kvalifitseeritud kutsetöötajate värbamist, eelkõige sektorites, kus esineb tööjõupuudust ja oskuste nappust. Seetõttu on vaja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetlusi ajakohastada, lihtsustada ja tõhustada, sätestades täpsed tähtajad teabevahetuseks ning vastuvõtva liikmesriigi ja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste vaheliseks vastastikuseks abistamiseks.

(9)Selleks et taotlejad saaksid esitada täielikud tunnustamistaotlused, tuleks neile anda usaldusväärset teavet, mis toetab neid kvalifikatsiooni tunnustamise protsessis. Neil peaks olema võimalik juba varases etapis aru saada, kas ja millistel tingimustel on neil võimalik asuda teises liikmesriigis reguleeritud kutsealal tegutsema. Seetõttu on vaja tagada, et taotlejatele oleks enne menetluse alustamist kättesaadav selge, usaldusväärne ja ajakohane teave ning et neid juhatatakse asjakohaselt asjaomase kutseala, kohaldatavate riiklike normide ja nõutavate tõendavate dokumentide juurde.

(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL 7 kasutusele võetud Euroopa kutsekaart on jätkuvalt piiratud väheste kutsealadega ning selle konkreetsetele juhtumitele kohandatud ülesehituse tõttu ei ole osutunud võimalikuks võtta seda ulatuslikumalt kasutusele kutsekvalifikatsioonide tunnustamise laiema või terviklikuma lahendusena. Selleks et tagada sujuv ja nõuetekohane üleminek sellisele lahendusele, tuleks Euroopa kutsekaart seetõttu järk-järgult kasutuselt kõrvaldada. Selleks peaksid liikmesriigid piiratud üleminekuperioodi jooksul jätkama Euroopa kutsekaardi väljaandmist.

(11)Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise hõlbustamiseks tuleks liidu tasandil luua ühine liidu IT-lahendus – Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus –, et toetada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetluste digitaliseerimist. See süsteem peaks pakkuma ühist digitaristut, mis võimaldab taotlejatel esitada taotlusi ja tõendavaid dokumente, sealhulgas taaskasutades asjakohaseid andmeid riiklikest identiteedi- või tõendisüsteemidest, ning saada teavet oma taotluse menetlusseisu ja tulemuse kohta. See peaks hõlbustama pädevate asutuste turvalist ja tõhusat koostööd, vähendama halduskoormust ja põhjendamatuid viivitusi ning lihtsustama menetlusi nii taotlejate kui ka pädevate asutuste jaoks. Samuti peaks see aitama kaasa direktiivi 2005/36/EÜ järjepidevale kohaldamisele ja ühetaolisele rakendamisele liikmesriikides, järgides samas täielikult andmekaitsenõudeid ning austades liikmesriikide haldussüsteemide korraldust ja toimimist.

(12)Pädevate asutuste vahelise teabevahetuse ja vastastikuse abistamise rangemate menetlustähtaegade kehtestamisega peaksid kaasnema meetmed, mis toetavad liikmesriike selle koostöö tõhustamisel ühise digitaalse töövoo kaudu. Seetõttu peaks Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus toetama turvalist teabevahetust, menetlusetappide täielikku jälgitavust, õiguskindlust ja taotluste õigeaegset menetlemist.

(13)Digilahenduste kasutamine peaks aitama kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetlusi tõhusamalt korraldada. Selleks peaks taotlejatel olema [määruse (EL) XXX, millega luuakse oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavuse raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1724] 8 alusel kättesaadavaks tehtud digitaalsete kvalifikatsioonitõendite põhjal võimalik saada digitaalselt päritoluliikmesriigi pädevate asutuste välja antud ametlikke kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ning kontrollida enne taotluse esitamist, kas nende taotlus on täielik, sealhulgas seda, kas tõendavad dokumendid ja tõlked on nõuetekohased. Digivahendid peaksid toetama pädevaid asutusi ka taotluste hindamisel, sealhulgas tõendavate dokumentide läbivaatamisel, hõlbustama turvalist teabevahetust teiste liikmesriikide asutustega ning parandama suhtlust taotlejatega. Need parandused peaksid aitama lühendada taotluste menetlemiseks kuluvat aega ja kohaldatavaid tähtaegu.

(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 9 loodud siseturu infosüsteem (IMI) on vahend, mis toetab pädevate asutuste vahelist halduskoostööd kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel direktiivi 2005/36/EÜ alusel. Direktiivi 2005/36/EÜ alusel loodav Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus peaks tuginema IMI-le ja olema sellega koostalitlusvõimeline, vältides teabevahetuskanalite dubleerimist ning säilitades olemasoleva vahendi senised funktsioonid. Kõnealuse määruse lisa tuleks muuta kooskõlas käesoleva direktiivi sätetesse tehtavate muudatustega.

(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 10 loodi ühtne digivärav ja andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem, mis võimaldavad pädevatel asutustel tõendeid piiriüleselt vahetada, ilma et kasutajad peaksid uuesti esitama dokumente, mis on juba mõne teise avaliku sektori asutuse valduses. Selle jätkuv rakendamine võib aidata muuta tunnustamismenetlused tõhusamaks, võimaldades kasutada andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemi kaudu vahetatud tõendavaid dokumente Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduses ning vähendades seeläbi taotlejate koormust seoses selliste tõendite kinnitatud ärakirjade hankimise ja esitamisega, mis on juba kättesaadavad teise liikmesriigi avalikest registritest või asutustest.

(16)Direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 lõikes 1 osutatud avalikult kättesaadav reguleeritud kutsealade andmebaas, mille komisjon on loonud ja mida ta haldab, annab keskse ülevaate igas liikmesriigis reguleeritud kutsealadest, kohaldatavatest õigusnormidest ja vastutavatest pädevatest asutustest. Õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks peaks see andmebaas olema ainus usaldusväärne teabeallikas kutsealade regulatiivse staatuse kohta kogu liidus ning liikmesriigid peaksid tagama, et nende esitatud teave oleks täielik, täpne ja ajakohane.

(17)Keelebarjäärid võivad tunnustamismenetlusi keerukamaks muuta ja aeglustada. Masintõlke valdkonnas viimasel ajal tehtud edusammud, sealhulgas komisjoni eTranslationi teenus, võimaldavad töödelda dokumente, mis on esitatud mõnes teises liidu ametlikus keeles, hõlbustades nende sisu mõistmist. Masintõlke kvaliteedi pidev paranemine suurendab järk-järgult usaldust tõlgitud dokumentide vastu ning muudab inimtõlkijate rolli, suunates nende panuse üha enam kvaliteedi tagamisele ja kontrollimisele. Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema võimalik tugineda Euroopa digitaalse tunnustamise lahendusse integreeritud masintõlkele, et hõlbustada taotluste menetlemist, säilitades samal ajal võimaluse nõuda vajaduse korral kinnitatud inimtõlke esitamist.

(18)Direktiivi 2005/36/EÜ kohaste menetluste digitaliseerimise toetamiseks peaks Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus, mis tugineks kogu liitu hõlmavale digitaalsete kvalifikatsioonitõendite taristule, võimaldama taotlejatel usaldusväärseid digitaalseid tõendeid piiriüleselt tõhusamalt kasutada ja jagada. Käesoleva direktiiviga loodav Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/903 (Koostalitleva Euroopa määrus) 11 tähenduses piiriülene digitaalne avalik teenus ning selle suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud nõudeid, sealhulgas kohustust teha koostalitlusvõime hindamine. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 12 kohaste Euroopa digiidentiteedikukrute suhtes kohaldatavate nõuetega peaks Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus olema ELi digiidentiteedikukruga koostalitlusvõimeline, et taotlejad saaksid selles talletatud eelautenditud digitaalseid dokumente, sealhulgas kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, enda kontrolli all esitada, taaskasutada ja turvaliselt jagada. Standardiseeritud digitaalsetele kvalifikatsioonitõenditele ja koostalitlusvõimelistele süsteemidele tuginedes peaks selline raamistik aitama pädevatel asutustel saada kiiremini juurdepääsu usaldusväärsele ja ajakohasele teabele, kiirendada kontrollimist, vähendada samade tõendite korduvat nõudmist ning toetada kiiremate ja järjepidevamate tunnustamisotsuste tegemist liikmesriikides.

(19)Direktiivi 2005/36/EÜ kohaste tunnustamismenetluste digitaliseerimise toetamiseks peaksid liikmesriigid tagama tunnistuste turvalise vastuvõtmise ja kontrollimise ning nende kasutamise tunnustamistaotluste digitaalsel menetlemisel ja tunnustamisotsuste tegemisel. Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus peaks veelgi suurendama taotlejate ja tööandjate usaldust digitaalsete tõendite kasutamise vastu reguleeritud kutsealadega seotud piiriülestes tunnustamismenetlustes. Kooskõlas [määrusega (EL) XXX, millega luuakse oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavuse raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1724] välja antud digitaalsed kvalifikatsioonitõendid peaksid võimaldama pädevatel asutustel tugineda nende autentsusele ilma täiendavaid kontrolle tegemata. Muude tunnustamistaotluste toetuseks esitatud dokumentide puhul, mille autentsust on vaja kontrollida, peaks ulatuslikum digitaliseerimine võimaldama pädevatel asutustel teha selliseid kontrolle tõhusamalt ja järjepidevamalt, aidates avastada õigusnormide rikkumisi ja vältida pettuse eesmärgil esitatud dokumente.

(20)Võrdse kohtlemise ja tegeliku juurdepääsu tagamiseks ei tohiks taotlejaid, kellel ei ole võimalik läbida menetlust üksnes elektrooniliste vahendite abil, sealhulgas väheste digioskuste tõttu, seada direktiivist 2005/36/EÜ tulenevate õiguste kasutamisel ebasoodsamasse olukorda. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohase korra, et võimaldada sellistel taotlejatel läbida asjaomased menetlused mitteelektrooniliste vahendite abil, tagades samal ajal, et nende taotlusi menetletakse sama hoolikalt, põhjendamatu viivituseta ja samade menetluslike tagatistega nagu digilahenduse kaudu esitatud taotlusi. Sellega seoses võib selliste menetluste käigus esitatavaid dokumente esitada eri vormingutes, sealhulgas paberdokumentidena, mis on skaneeritud ja muudetud elektrooniliseks, ning elektrooniliste dokumentidena, sealhulgas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/2979 13 sätestatud elektrooniliste tõenditena. Eri vormingute kasutamine ei tohiks põhjustada taotleja diskrimineerimist, tingimusel et dokumentide autentsust, terviklust ja asjakohasel juhul päritolu on võimalik nõuetekohaselt hinnata. Kui taotleja kasutab põhjendatud juhtudel mitteelektroonilisi vahendeid, peaksid liikmesriigid tagama, et pädev asutus või muu määratud organ sisestab vajalikud andmed ja dokumendid digisüsteemi põhjendamatu viivituseta ning hoiab taotlejat menetluse käiguga nõuetekohaselt kursis. Liikmesriigid peaksid pakkuma digilahendust kasutavatele taotlejatele ka piisavat tehnilist ja digituge, eelkõige väheste digioskustega taotlejatele, et tagada neile võrdsetel alustel tegelik juurdepääs.

(21)Pädevad asutused võivad kutsekvalifikatsioonide tunnustamise taotluste läbivaatamisel kasutada Euroopa digitaalse tunnustamise lahendust abivahendina. Selline abi võib hõlmata taotluste täielikkuse hindamist esitatud asjakohase teabe ja tõendite põhjal, esitatud dokumentide autentsuse kontrollimist, taotleja tõendatud koolituse ja riiklike koolitusnõuete vaheliste oluliste erinevuste kindlakstegemist, võimalike korvamismeetmete (sobivustestid või kohanemisajad) väljapakkumist kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ ning sarnaste varem hinnatud juhtumite kindlakstegemist, et edendada otsuste tegemise järjepidevust.

(22)Komisjon peaks volitatud töötlejana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 14 artikli 29 lõike 3 tähenduses ning liikmesriigid vastutavate töötlejatena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 15 artikli 28 lõike 3 tähenduses rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et kaitsta isikuandmeid loata juurdepääsu, juhusliku kaotsimineku või ebaseadusliku töötlemise eest.

(23)Kui ülemäärane viivitus on tingitud pädevast asutusest, mitte taotlejast, peaks viimasel olema õigus saada viivitusest põhjustatud majandusliku kahju eest asjakohast ja proportsionaalset hüvitist.

(24)Automaatse tunnustamise eeliseid võiks laiendada täiendavatele kutsealadele, kasutades täielikumalt direktiiviga 2005/36/EÜ kehtestatud mehhanismi ühiste koolitusraamistike väljatöötamiseks. Kui on võimalik kindlaks teha konkreetse kutsealaga tegelemiseks vajalik ühine teadmiste, oskuste ja pädevuste miinimumkogum, mida jagab vähemalt üks kolmandik liikmesriikidest, võivad ühised koolitusraamistikud olla tõhus vahend kutsealase liikuvuse edendamiseks, austades samal ajal riiklikke regulatiivseid lähenemisviise ja koolitussüsteeme. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tugevdada pädevate asutuste koostööd komisjoni otsusega 2007/172/EÜ 16 loodud koordinaatorite rühma kaudu. Rühm, mis aitab kaasa direktiivi 2005/36/EÜ üldisele järjepidevale ja tõhusale rakendamisele, sealhulgas iga-aastaste tööprogrammide koostamise ning kogemuste ja parimate tavade vahetamise kaudu, peaks toimima ka foorumina kutsetöötajate, neid esindavate organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega suhtlemiseks ja arvamuste vahetamiseks, sealhulgas tööturu vajaduste, kvaliteedistandardite ja kutsealase autonoomia küsimustes. Eelkõige peaks rühm aitama kindlaks teha kujunevaid ühiseid teadmiste, oskuste ja pädevuste kogumeid, hinnata kutsealade vajadusi ja ootusi ning uurida võimalusi ühiste koolitusraamistike väljatöötamiseks kooskõlas käesoleva direktiiviga.

(25)Sidususe, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse tagamiseks ning dubleerivate aruandluskohustuste vältimiseks tuleks käesoleva direktiiviga kehtestatud digitaliseerimis- ja lihtsustamismeetmetega seotud täiendavad seire- ja hindamisnõuded lõimida direktiivi 2005/36/EÜ artikliga 60 kehtestatud aruandlusraamistikku. Hindamisel tuleks eelkõige käsitleda Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse toimimist ning selle mõju halduskoormusele ja menetluste kestusele, samuti kutsetöötajate liikuvusele ning tööjõupuuduse ja oskuste nappuse leevendamisele siseturul.

(26)Seetõttu tuleks direktiivi 2005/36/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012 vastavalt muuta.

(27)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev] 17 ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2005/36/EÜ muutmine

Direktiivi 2005/36/EÜ muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kord, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest (edaspidi „vastuvõttev liikmesriik“), tunnustab teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides (edaspidi „päritoluliikmesriik“) saadud kutsekvalifikatsioone, ning mis võimaldab nende kvalifikatsioonide omajal vastuvõtvas liikmesriigis asjaomasel kutsealal tegutsema hakata ja sellel tegutseda.

2. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ka eeskirjad, milles käsitletakse osalist juurdepääsu reguleeritud kutsealale ning teises liikmesriigis toimuva õppepraktika tunnustamist.

3. Käesolevas direktiivis sätestatakse samuti eeskirjad, mille alusel vastuvõttev liikmesriik tunnustab kolmandas riigis omandatud kutsekvalifikatsioone selles liikmesriigis asutamise eesmärgil ning mis võimaldavad nende kvalifikatsioonide omajal hakata selles liikmesriigis asjaomasel kutsealal tegutsema ja sellel tegutseda tingimustel, mis ei ole ebasoodsamad kui kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavad tingimused.“;

(2)artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal mõnes liikmesriigis ning kes on omandanud oma kutsekvalifikatsiooni teises liikmesriigis või kolmandas riigis.“;

(b)lõige 2 jäetakse välja;

(3)artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) punkt k jäetakse välja;

ii) lisatakse punkt o:

„o) „digitaalne kvalifikatsioonitõend“ – digitaalsel kujul välja antud kvalifikatsioonitõend vastavalt määrusele (EL) xxxx/xxx, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavust ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 18 .“;

(b)lõige 3 jäetakse välja;

(4)artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 4

Tunnustamise toime

1. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastuvõtva liikmesriigi poolt annab soodustatud isikutele võimaluse hakata kõnealuses liikmesriigis selle kodanikega võrdsetel tingimustel tegutsema samal kutsealal kui see, millele nad kvalifitseerusid päritoluliikmesriigis või kolmandas riigis, kus nad oma kvalifikatsiooni omandasid.

2. Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kutseala, millel taotleja soovib vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda, samaks mis kutseala, millele ta päritoluliikmesriigis või kolmandas riigis kvalifitseerus, juhul kui vastavad kutsetegevused on võrreldavad.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 antakse osaline juurdepääs kutsealale vastuvõtvas liikmesriigis artiklis 4f sätestatud tingimustel.“;

(5)artiklid 4a, 4b, 4c, 4d ja 4e jäetakse välja;

(6)artiklit 4f muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 4f

Osaline juurdepääs

1. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lubab igal üksikjuhul eraldi oma territooriumil asutamise eesmärgil osalist juurdepääsu kutsealale üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)kutsetöötaja on täielikult kvalifitseeritud tegutsema päritoluliikmesriigis või kolmandas riigis kutsealal, mille jaoks taotletakse osalist juurdepääsu vastuvõtvas liikmesriigis;

b)erinevused päritoluliikmesriigis või kolmandas riigis kutsealal õiguslikult tegutsemise ja vastuvõtva liikmesriigi reguleeritud kutseala vahel on nii suured, et korvamismeetmete kohaldamine nõuaks taotlejalt täieliku haridus- ja koolitusprogrammi läbimist vastuvõtvas liikmesriigis, et saada täielikku juurdepääsu reguleeritud kutsealale vastuvõtvas liikmesriigis;

c)kutsetegevust saab objektiivselt eraldada muust vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusest.

Esimese lõigu punkti c puhul võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus arvesse seda, kas päritoluliikmesriigis või kolmandas riigis saab kutsealal tegutseda sõltumatult.

2. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lubab igal üksikjuhul eraldi oma territooriumil teenuste ajutise ja episoodilise osutamise eesmärgil osalist juurdepääsu kutsealale üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)kutsetöötaja on täielikult kvalifitseeritud tegutsema päritoluliikmesriigis kutsealal, mille jaoks taotletakse osalist juurdepääsu vastuvõtvas liikmesriigis;

b)erinevused päritoluliikmesriigis kutsealal õiguslikult tegutsemise ja vastuvõtva liikmesriigi reguleeritud kutseala vahel on nii suured, et korvamismeetmete kohaldamine nõuaks taotlejalt täieliku haridus- ja koolitusprogrammi läbimist vastuvõtvas liikmesriigis, et saada täielikku juurdepääsu reguleeritud kutsealale vastuvõtvas liikmesriigis;

c)kutsetegevust saab objektiivselt eraldada muust vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusest.

Esimese lõigu punkti c puhul võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus arvesse seda, kas päritoluliikmesriigis või kolmandas riigis saab kutsealal tegutseda sõltumatult.

3. Osalisest juurdepääsust võib keelduda, kui see on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, on sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks ega lähe nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

4. Liikmesriigis asutamise eesmärgil esitatud taotlusi vaadatakse päritoluliikmesriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide alusel osalist juurdepääsu taotlevate kutsetöötajate puhul läbi III jaotise I ja IV peatüki kohaselt ning kolmandas riigis omandatud kutsekvalifikatsioonide alusel osalist juurdepääsu taotlevate kutsetöötajate puhul Va jaotise kohaselt.

5. Taotlused, mis on seotud teenuste ajutise ja episoodilise osutamisega vastuvõtvas liikmesriigis seoses kutsetegevusega, mis mõjutab rahvatervist või ohutust, vaadatakse läbi kooskõlas II jaotisega.

6. Erandina käesoleva direktiivi artiklist 52 tegutsetakse pärast osalise juurdepääsu andmist kutsealal kolmanda riigi või teise liikmesriigi kutsenimetuse all. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda selle kutsenimetuse kasutamist vastuvõtva liikmesriigi keeles. Osalist juurdepääsu kasutavad kutsetöötajad juhivad teenuse saajate tähelepanu sõnaselgelt oma kutsetegevuse ulatusele.

7. Käesolevat artiklit ei kohaldata kutsetöötajate suhtes, kelle kutsekvalifikatsioone tunnustatakse automaatselt vastavalt käesoleva direktiivi Va jaotises osutatud sätetele.“;

(7)artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad nõuda, et teenuste osutamiseks ühest liikmesriigist esmakordselt teise asuv teenuse osutaja peab sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele eelneva kirjaliku deklaratsiooniga teatama, lisades kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjelduse. Seda deklaratsiooni tuleb kord aastas uuendada juhul, kui teenuse osutaja kavatseb selles liikmesriigis pakkuda vastaval aastal ajutisi või episoodilisi teenuseid.“;

(b)lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kahe nädala jooksul pärast seda, kui taotlejale on artikli 56d lõike 4 kohaselt teatatud, et käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud deklaratsioon on täielik, teatab pädev asutus teenuse osutajale oma otsusest, milleks võib olla üks järgmistest:

a)mitte kontrollida isiku kutsekvalifikatsiooni;

b)olles tema kutsekvalifikatsiooni kontrollinud,

i) nõuda teenuse osutajalt sobivustesti sooritamist või

ii) lubada teenuse osutamist.“;

(8)artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt põhjendatud kahtluse korral küsida teavet teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse, hea käitumise, samuti kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Kutsekvalifikatsioonide kontrollimisel võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet teenuse osutaja koolituste kohta ulatuses, mis on vajalik selleks, et hinnata olulisi erinevusi, mis võivad olla ohtlikud rahvatervisele või ohutusele. Asutamisliikmesriigi pädevad asutused esitavad selle teabe artiklite 56 ja 56d kohaselt. Päritoluliikmesriigis reguleerimata kutsealade puhul võivad sellist teavet esitada ka artiklis 57b osutatud tugikeskused.“;

(9)artikli 10 punkt g jäetakse välja;

(10)artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse ka artikli 10 punktides b ja c märgitud juhtudel, artikli 10 punktis d märgitud juhtudel arstide ja hambaarstide puhul ning artikli 10 punktis f märgitud juhul, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastavate kutsetegevustega tegelevad üldõed või eriõed, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument ja kes on läbinud koolituse, mille tulemusel saadakse V lisa punktis 5.2.2 loetletud kutsenimetus.“;

(b)lisatakse lõige 8:

„8. Liikmesriigid tagavad, et taotlejatele, kes ei läbi sobivustesti või üht või mitut kohanemisaja raames tehtavat testi, antakse võimalus asjaomased testid uuesti sooritada. Liikmesriigid tagavad, et taotlejatele antakse tagasisidet, milles kirjeldatakse üksikasjalikult hindamistulemusi ja parandamist vajavaid valdkondi, ning et taotlejatel on õigus teha iga ebaõnnestunud testi puhul vähemalt kaks uut katset.“;

(11)artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik tunnustab kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad asuda tegutsema V lisas vastavalt punktis 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 loetletud üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis vastavad artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 44 ja 46 vastavalt sätestatud koolituse miinimumnõuetele, ning võrdsustab kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

Neid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente annavad välja liikmesriigi pädevad organid ja nendega kaasnevad vajaduse korral V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt loetletud tunnistused.

Liikmesriigid tagavad, et iga isik, kellele nad annavad kõnealuses liikmesriigis V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 osutatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, võib taotleda, et asjaomane kõnealuse kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kaasnev V lisas loetletud tunnistus antaks välja digitaalse kvalifikatsioonitõendina kooskõlas [määrusega (EL) XXX, millega luuakse oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavuse raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1724]. Iga isik, kellel on selline kvalifikatsiooni tõendav dokument ja asjakohasel juhul V lisas loetletud asjaomane tunnistus, mis on välja antud mittedigitaalsel kujul, võib taotleda selle välja andnud liikmesriigilt kõnealust tunnistust digitaalse kvalifikatsioonitõendina kooskõlas [määrusega (EL) XXX, millega luuakse oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavuse raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1724].

Esimese ja teise lõigu sätted ei mõjuta artiklite 23, 27, 33, 37, 39 ja 49 alusel omandatud õigusi.

Kolmanda ja neljanda lõigu sätted ei piira [määruse (EL) XXX, millega luuakse oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavuse raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1724] digitaalseid kvalifikatsioonitõendeid käsitlevate sätete kohaldamist.“;

(12)artiklisse 25 lisatakse lõige 6:

„6. Selleks et võtta arvesse liidus üldiselt tunnustatud muudatusi meditsiiniterminoloogias, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada V lisa punktides 5.1.3 ja 5.3.3 nimetatud erialade üldnimetusi. “;

(13)artiklid 50 ja 51 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50

Dokumendid ja formaalsused

1. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused teevad käesoleva jaotise alusel otsuse reguleeritud kutsealal tegutsemise loa taotluse kohta, võivad nad nõuda üksnes VII lisas loetletud dokumentide ja tunnistuste esitamist.

Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab kehtestada nõude VII lisa punkti 1 alapunktides d, e ja f osutatud dokumentide väljaandmise kuupäeva kohta, aktsepteerib ta dokumente, mis on välja antud teatava ajavahemiku jooksul, mis ei või olla lühem kui nende esitamise kuupäevale eelnenud kolm kuud.

Liikmesriigid, organid ja teised juriidilised isikud tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse.

2. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt kinnitust selles teises liikmesriigis välja antud tõendite ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsuse kohta ja kohaldataval juhul kinnitust, et käesoleva jaotise III peatükis osutatud kutsealade puhul täidab soodustatud isik artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 vastavalt kehtestatud koolituse miinimumnõudeid.

3. Erandina lõikest 2 ei nõua liikmesriigid autentsuse kinnitamist juhul, kui kvalifikatsiooni tõendav dokument esitatakse digitaalse kvalifikatsioonitõendina või kui tõendid või kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid saadakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724 19 alusel loodud tõendite piiriülese automaatse vahetamise tehnilise süsteemi kaudu. See ei piira liikmesriikide võimalust kontrollida käesoleva jaotise III peatüki alusel kohaldatavate koolituse miinimumnõuete täitmist.

4. Juhul kui kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt ning hõlmab kas täielikult või osaliselt teise liikmesriigi territooriumil juriidiliselt asutatud asutuses saadud koolitust, on vastuvõtval liikmesriigil põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida dokumendi väljastanud liikmesriigi pädevalt organilt:

a)kas koolituse korraldanud asutuse koolituskursus on ametlikult atesteeritud dokumendi välja andnud liikmesriigis asuva õppeasutuse poolt;

b)kas välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument on sama, mis oleks välja antud juhul, kui koolituskursus oleks tervenisti läbitud dokumendi välja andnud liikmesriigis;

c)kas kvalifikatsiooni tõendav dokument annab dokumendi väljastanud liikmesriigi territooriumil samad kutsealased õigused.

5. Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda liikmesriigi pädevatelt asutustelt kinnitust, et taotleja tegutsemine kutsealal ei ole peatatud või keelustatud kutsealaste käitumisreeglite tõsise rikkumise või kutsealase tegevusega seotud kuriteos süüdimõistmise tõttu.

6. Käesoleva artikli kohane teabevahetus eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 20 loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu.

7. Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamiseks oma kodanikelt vandetõotuse andmist või vandega kinnitatud deklaratsiooni esitamist ja kui selle vandetõotuse või deklaratsiooni teksti ei saa teiste liikmesriikide kodanikud kasutada, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomased isikud saavad kasutada sobivat võrdväärset sõnastust.

8. Liikmesriigid aktsepteerivad lõikes 1 osutatud dokumente kõigis liidu ametlikes keeltes.

Artikkel 51

Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kord

1. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus vaatab reguleeritud kutsealal tegutsemise loa taotluse läbi põhjendamatu viivituseta ning võtab nõuetekohaselt põhjendatud otsuse vastu kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil taotlejat teavitatakse artikli 56d lõike 4 kohaselt sellest, et taotlus on täielik ja lisateavet ei ole vaja. Käesoleva jaotise I ja II peatüki alla kuuluvatel juhtudel võib seda tähtaega pikendada nelja nädala võrra.

2. Pädeva asutuse otsuse peale või juhul, kui lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ei ole otsust tehtud, saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule õigusele.“;

(14)lisatakse artikkel 51a:

„Artikkel 51a

Lõivud ja tasud

1. Vastuvõttev liikmesriik kas loobub tunnustamismenetluste ja korvamismeetmete eest tasu võtmisest või tagab, et nõutavad tasud ei ületa taotlejatele teenuse osutamisega seotud tegelikke kulusid.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid kehtestada kindlasummalised tasud, kui neid saab põhjendada taotlejatele teenuse osutamise keskmiste kuludega.

3. Teenuse osutamise või taotluste menetlemise kulude arvutamisel ei võeta arvesse artiklis 56d sätestatud tähtaegade eiramisest tuleneda võiva või tegelikult tuleneva kahju hüvitamise nõudeid või hüvitisi.

4. Liikmesriigid tagavad, et üksikasjalik teave tasu struktuuri ja tunnustamisprotsessi raames kehtestatud tasude põhjenduse kohta on avalikult kättesaadav ja hõlpsasti juurdepääsetav.

5. Iga liikmesriik teatab komisjonile IMI või muu elektroonilise liidese kaudu, mille komisjon selleks otstarbeks kättesaadavaks teeb, iga kutseala puhul tunnustamismenetluste ja korvamismeetmete eest nõutavatest tasudest. Sama liidese kaudu teatab iga liikmesriik nende tasude muudatustest enne muudatuste jõustumist.“;

(15)artikli 53 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kontrolle võib teha alles pärast kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.“;

(16)artikli 56 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vahetavad teavet rakendatud distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, millel on tõenäoliselt tagajärjed käesoleva direktiivi alusel tegevusaladel tegutsemisele.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad asjaolude tõepärasust, otsustavad vajalike uurimiste laadi ja ulatuse üle ning teatavad vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele järeldustest, mille nad teevad neile kättesaadava teabe põhjal.“;

(17)lisatakse artiklid 56b, 56c, 56d, 56e ja 56f:

„Artikkel 56b

Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus

1. Komisjon loob tervikliku Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse ja haldab seda, see on kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes ning selle kaudu saab esitada artikli 7 kohaseid deklaratsioone ja III jaotise kohase kutsekvalifikatsioonide tunnustamise taotlusi.

2. Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus võimaldab teha järgmist:

a)pädevatel asutustel konfigureerida tõendavad dokumendid, mille kutsetöötaja peab esitama artikli 59 lõike 1 kohaselt teatatud kutsealade tunnustamise taotlemisel, ning tõendavad dokumendid, mille kutsetöötaja peab esitama artikli 7 lõike 4 kohaste eelkontrollide jaoks;

b)taotlejatel koostada, muuta ja tagasi võtta artikli 7 kohaseid deklaratsioone või III jaotise kohase tunnustamise taotlusi ning jälgida nende menetlemist;

c)taotlejatel esitada kõik nõutavad tõendavad dokumendid eri allikatest ja eri vormingutes, sealhulgas skaneeritud paberdokumendid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 21 kohaselt Euroopa digiidentiteedikukrus talletatud elektroonilised tõendid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724 alusel loodud tõendite piiriülese automaatse vahetamise tehnilise süsteemi kaudu taotletud dokumendid;

d)teha enne deklaratsiooni või taotluse esitamist taotleja poolt taotluse ja sellele lisatud tõendavate dokumentide täielikkuse esialgne automaatne hindamine;

e)teha taotlused ja deklaratsioonid koos tõendavate dokumentidega vastuvõtvale liikmesriigile kättesaadavaks;

f)kinnitada taotlejale taotluse kättesaamist.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võimaldab lahendus pädevatel asutustel määrata kindlaks iga menetlusliigi ja kutseala puhul nõutavad tõendavad dokumendid. Samuti tagab see, et III jaotise kohaste taotluste puhul ei ületa nõutavad tõendavad dokumendid artiklis 50 koostoimes VII lisaga sätestatut ning artikli 7 kohaste deklaratsioonide puhul ei ületa nõutavad tõendid kõnealuses artiklis sätestatut.

3. Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus tugineb IMI-le ja on sellega koostalitlusvõimeline. See võimaldab kasutada otse IMI funktsioone pädevate asutuste vaheliseks turvaliseks teabevahetuseks ning hõlbustab pädevate asutuste turvalist suhtlust taotlejaga.

4. Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse väljatöötamisel ja käitamisel tagab komisjon, et see on kavandatud toetama pädevaid asutusi taotluste hindamisel ja tunnustamisotsuste tegemisel, sealhulgas dokumentide masintõlke abil, ning toetama tõendavate dokumentide autentsuse kontrollimist.

5. Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus tagab, et taotlejat teavitatakse põhjendamatu viivituseta menetluse iga etapi lõpuleviimisest ning talle artikli 56d kohaselt maksmisele kuuluvast hüvitisest.

6. Komisjon avaldab oma veebisaidil vormingud ja standardid, mida Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus kasutab liikmesriikide tehtud tunnustamisotsuste väljaandmiseks digitaalsete kvalifikatsioonitõenditena.

Artikkel 56c

Taotluste digitaalne menetlemine

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 7 kohased deklaratsioonid ja III jaotise kohase tunnustamise taotlused esitatakse Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu.

Kui taotlejal ei ole võimalik Euroopa digitaalse tunnustamise lahendust kasutada, annavad liikmesriigid talle võimaluse esitada deklaratsioonid ja taotlused mitteelektroonilisel kujul. Sellistel erandlikel asjaoludel sisestab liikmesriik esitatud teabe põhjendamatu viivituseta Euroopa digitaalse tunnustamise lahendusse, tagades, et kõiki taotlusi ja deklaratsioone menetletakse Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduses, ning teavitab taotlejat korrapäraselt taotluse või deklaratsiooni menetlemise käigust.

2. Pädevad asutused kasutavad IMIt ja Euroopa digitaalse tunnustamise lahendust, et vahetada teiste liikmesriikide pädevate asutuste või taotlejatega taotluste ja deklaratsioonide menetlemiseks vajalikku teavet.

3. Liikmesriigid tagavad, et taotlejatele suunatud ametlik suhtlus toimub kõigis asjaomase liikmesriigi ametlikes keeltes, mis on ühtlasi liidu ametlikud keeled, ning vähemalt ühes muus liidu ametlikus keeles. Liikmesriigid tagavad, et kogu ametlik suhtlus taotlejatega, näiteks kättesaamise kinnitused, otsused ja muu menetlusega seotud teave, edastatakse Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu.

Artikkel 56d

Taotluste digitaalse menetlemise kord

1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused hindavad taotluse ja esitatud tõendavate dokumentide täielikkust ning teavitavad taotlejat Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu puuduvatest dokumentidest hiljemalt ühe nädala jooksul pärast taotluse või deklaratsiooni esitamist.

2. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teatavad päritoluliikmesriigile kõigist põhjendatud kahtlustest seoses selle liikmesriigi välja antud tõendavate dokumentidega ning märgivad, millist teavet või milliseid tõendeid on vaja sellelt liikmesriigilt saada.

Selleks taotleb vastuvõttev liikmesriik hiljemalt ühe nädala jooksul pärast taotluse või deklaratsiooni täieliku toimiku esitamist päritoluliikmesriigilt, et viimane esitaks Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu taotluse menetlemise jätkamiseks või põhjendatud kahtluste kõrvaldamiseks vajaliku teabe, kinnitused või tõendid.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu nõutud tõendavad dokumendid või tõendid kahe nädala jooksul. Artikli 7 lõike 4 ning III jaotise I ja II peatüki kohaste menetluste puhul võib seda tähtaega päritoluliikmesriigi taotlusel pikendada veel kahe nädala võrra.

4. Pärast täielikule toimikule juurdepääsu saamist ja vajaduse korral lõigete 1–3 kohaselt muude tõendavate dokumentide saamist teatab vastuvõttev liikmesriik taotlejale Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu põhjendamatu viivituseta, et III jaotise kohaselt esitatud tunnustamistaotluse toimik või artikli 7 lõike 4 kohaselt esitatud deklaratsioon on täielik ning taotluse menetlemiseks või nõutavate eelkontrollide tegemiseks ei ole taotlejalt ega päritoluliikmesriigilt vaja lisateavet.

5. Artikli 7 kohaselt esitatud deklaratsioonide puhul, välja arvatud juhul, kui kõnealuse artikli lõike 4 kohaselt on nõutav eelkontroll, teatab vastuvõttev liikmesriik taotlejale Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu põhjendamatu viivituseta pärast deklaratsiooni kättesaamist, et teenuste osutamist tema territooriumil võib alustada kohe.

6. III jaotise kohaste menetluste ning artikli 7 lõike 4 punkti b kohaselt tehtud eelkontrollide tulemuste puhul antakse vastuvõtva liikmesriigi lõplik otsus Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu välja digitaalse kvalifikatsioonitõendina.

Artikkel 56e

Tähtaegade eiramine

1. Kui päritoluliikmesriik ületab artikli 21 lõikes 1 või artikli 56d lõikes 3 sätestatud tähtaegu rohkem kui viie kalendripäeva võrra, tagab ta, et taotlejatel on õigus nõuda ja saada viivituse eest hüvitist. Hüvitis makstakse kindlasummalise hüvitisena iga tähtaja eiramise päeva eest alates asjaomase tähtaja möödumisele järgnevast esimesest päevast kuni kuupäevani, mil päritoluliikmesriik on menetlenud kõik taotlusega seotud rahuldamata nõuded tõendavate dokumentide või tõendite esitamiseks.

2. Kui vastuvõttev liikmesriik ületab artiklis 51 või artiklis 56d sätestatud tähtaegu rohkem kui kümne kalendripäeva võrra, tagab ta, et taotlejatel on õigus nõuda ja saada viivituse eest hüvitist. Hüvitis makstakse kindlasummalise hüvitisena iga tähtaja eiramise päeva eest alates asjaomase tähtaja möödumisele järgnevast esimesest päevast kuni kuupäevani, mil taotleja saab kätte lõpliku otsuse. Hüvitist ei arvestata ajavahemiku eest, mis jääb vastuvõtva liikmesriigi esitatud taotluse ja kuupäeva vahele, mil päritoluliikmesriik või Va jaotise kohaselt kvalifikatsiooni välja andnud kolmas riik esitab nõutud tõendid või kinnitused. Selliseid ajavahemikke võetakse lõike 1 kohaldamisel arvesse.

3. Liikmesriigid võivad kehtestada lõigete 1 ja 2 alusel makstava koguhüvitise maksimumsumma, väljendatuna kindla arvu päevade eest makstavate kindlasummaliste hüvitistena.

4. Taotleja taotlusel ja ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, maksavad liikmesriigid lõigetes 1 ja 2 osutatud hüvitise välja niipea, kui tunnustamismenetlus või deklaratsiooni menetlemine on lõpule viidud.

5. Liikmesriigid tagavad, et taotlejatel on õigus nõuda kooskõlas siseriikliku õigusega hüvitist mis tahes sellise kantud kahju eest, mis ületab kindlasummalise hüvitise ning mis on tekkinud asjaomase liikmesriigi poolse tähtaegade eiramise tõttu.

Artikkel 56f

Isikuandmete töötlemine

1. Isikuandmeid töödeldakse Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu üksnes ulatuses, mis on vajalik lõigetes 3, 4, 5 ja 6 sätestatud ülesannete täitmiseks.

2. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad selle eest, et liikmesriigi ühendus Euroopa digitaalse tunnustamise lahendusega toimib.

3. Kui päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vahetavad käesoleva direktiivi kohaldamiseks Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu isikuandmeid, tegutsevad nad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 22 artikli 26 tähenduses kaasvastutavate töötlejatena üksnes nende piiriüleste töötlemistoimingute puhul, mis on kõnealuseks teabevahetuseks rangelt vajalikud, sealhulgas asjaomaste isikuandmete edastamine, suunamine, vastuvõtmine, vaatamine ja tehniline kättesaadavaks tegemine Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu, samuti nendega seotud juurdepääsuõiguste haldamine, logimine, turvameetmete rakendamine ja intsidentide käsitlemine.

4. Komisjon tegutseb käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kaasvastutavate töötlejate nimel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 23 artikli 3 punkti 12 tähenduses volitatud töötlejana Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse kaudu toimuva isikuandmete töötlemise puhul. Selles rollis tagab ta lahenduse tehnilise pakkumise, hooldamise ja käitamise ning selle koostalitlusvõime, turvalisuse ja järelevalve kooskõlas käesoleva direktiiviga. Komisjoni poolt kaasvastutavate töötlejate nimel tehtavaid töötlemistoiminguid ning komisjoni ja nende kaasvastutavate töötlejate vastavaid kohustusi reguleeritakse kokkulepetega, mis sõlmitakse kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 29 lõikega 3 ja asjakohasel juhul määruse (EL) 2016/679 artikli 28 lõikega 3. Käesolev lõige ei piira liikmesriikide pädevate asutuste kui vastutavate töötlejate või kaasvastutavate töötlejate vastutust nende käesoleva direktiivi kohasesse pädevusse kuuluvate töötlemistoimingute eest.

5. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses vastutav töötleja järgmisteks toiminguteks vajalike isikuandmete töötlemisel:

a)kutsekvalifikatsioonide tunnustamise taotluste menetlemine;

b)taotluste hindamine, sealhulgas tõendava teabe kontrollimine;

c)otsuste tegemine ja õiguskaitsemenetluste haldamine;

d)teenuste osutamise deklaratsioonidega seotud isikuandmete töötlemine.

6. Päritoluliikmesriigi pädev asutus on määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses vastutav töötleja järgmisteks toiminguteks vajalike isikuandmete töötlemisel:

a)kvalifikatsioonide kontrollimine või dokumentide autentsuse kinnitamine;

b)tõendava teabe või dokumentide esitamine taotlejale või vastuvõtvale liikmesriigile;

c)taotleja ja/või vastuvõtva liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi kohaselt esitatud teabenõuetele vastamine.

7. Kui vastuvõtva või päritoluliikmesriigi pädevad asutused töötlevad isikuandmeid viisil, mis hõlmab taotlejat puudutavat automatiseeritud üksikotsuste tegemist, sealhulgas profiilianalüüsi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 22 tähenduses, tagavad liikmesriigid asjakohased kaitsemeetmed, millega tagatakse, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamist mõjutavad otsused tehakse seaduslikult, õiglaselt ja läbipaistvalt. Need kaitsemeetmed hõlmavad vähemalt järgmist:

a)andmesubjekti (taotleja) õigus saada sisulist teavet automatiseeritud töötlemise kasutamise kohta taotluse läbivaatamisel;

b)andmesubjekti (taotleja) õigus nõuda, et otsuse vaataks läbi füüsiline isik, kes on pädev taotlust hindama;

c)andmesubjekti (taotleja) õigus väljendada oma seisukohta ning esitada märkusi või täiendavaid tõendavaid dokumente;

d)andmesubjekti (taotleja) õigus otsus vaidlustada siseriikliku õiguse alusel kättesaadavate õiguskaitsevahendite abil.

8. Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavatele isikuandmetele juurdepääs on piiratud järgmiste isikutega:

a)komisjon, ulatuses, mis on vajalik lahenduse käitamiseks, hooldamiseks, turvalisuse tagamiseks ja järelevalveks;

b)vastuvõtva liikmesriigi ja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, ulatuses, mis on vajalik nende käesoleva artikli lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud ülesannete täitmiseks.

9. Isikuandmeid jagatakse komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel või vastuvõtva liikmesriigi ja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste vahel üksnes ulatuses, mis on vajalik käesoleva artikli lõigetes 3, 5 ja 6 osutatud eesmärkidel. Selline jagamine ei mõjuta ühegi vastutava töötleja vastutust tema pädevusse kuuluvate töötlemistoimingute eest.

10. Iga lõigetes 5 ja 6 osutatud vastutav töötleja määrab kohaldatava liidu ja siseriikliku õiguse piires kindlaks tema vastutusalasse kuuluvate töötlemistoimingute suhtes kohaldatavad isikuandmete säilitamise tähtajad. Need tähtajad peavad olema proportsionaalsed ja piirduma sellega, mis on töötlemise eesmärkidel vajalik. Komisjon tagab, et 36 kuud pärast tunnustamismenetluse lõpuleviimist kustutatakse lahendusest automaatselt kõnealuse menetluse kirje ja selles kasutatud dokumendid, ilma et see mõjutaks nende dokumentide kättesaadavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724 alusel loodud tõendite piiriülese automaatse vahetamise tehnilise süsteemi kaudu nende hilisemaks taaskasutamiseks.

11. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused teevad oma vastavate kohustuste piires koostööd, et tagada käesoleva direktiivi kohane isikuandmete turvaline ja seaduslik töötlemine, sealhulgas seoses järgmisega:

a)juurdepääsu haldamine ja logimine;

b)intsidentide käsitlemine ja isikuandmetega seotud rikkumistest teatamine;

c)andmete kvaliteet ja täpsus;

d)andmesubjektide ja järelevalveasutuste taotluste käsitlemine.“;

(18)artikli 57 lõike 1 punkt b jäetakse välja;

(19)artikkel 57a jäetakse välja;

(20)artiklit 57c muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 3 lõike 2 kolmandas lõigus, artiklis 20, artikli 21 lõike 6 teises lõigus, artikli 21a lõikes 4, artikli 25 lõigetes 5 ja 6, artikli 26 teises lõigus, artikli 31 lõike 2 teises lõigus, artikli 34 lõike 2 teises lõigus, artikli 35 lõigetes 4 ja 5, artikli 38 lõike 1 teises lõigus, artikli 40 lõike 1 kolmandas lõigus, artikli 44 lõike 2 teises lõigus, artikli 49a lõikes 4 ja artikli 49b lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. jaanuarist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimine pikeneb automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõike 2 kolmandas lõigus, artiklis 20, artikli 21 lõike 6 teises lõigus, artikli 21a lõikes 4, artikli 25 lõigetes 5 ja 6, artikli 26 teises lõigus, artikli 31 lõike 2 teises lõigus, artikli 34 lõike 2 teises lõigus, artikli 35 lõigetes 4 ja 5, artikli 38 lõike 1 teises lõigus, artikli 40 lõike 1 kolmandas lõigus, artikli 44 lõike 2 teises lõigus, artikli 49a lõikes 4 ja artikli 49b lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;

(c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 3 lõike 2 kolmanda lõigu, artikli 20, artikli 21 lõike 6 teise lõigu, artikli 21a lõike 4, artikli 25 lõigete 5 ja 6, artikli 26 teise lõigu, artikli 31 lõike 2 teise lõigu, artikli 34 lõike 2 teise lõigu, artikli 35 lõigete 4 ja 5, artikli 38 lõike 1 teise lõigu, artikli 40 lõike 1 kolmanda lõigu, artikli 44 lõike 2 teise lõigu, artikli 49a lõike 4 ja artikli 49b lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“;

(21)artikkel 59 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 59

Läbipaistvus

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende territooriumil olemasolevate reguleeritud kutsealade loetelu, milles täpsustakse iga kutseala alla kuuluvaid tegevusi, samuti reguleeritud hariduse ja koolituste ning eraldi ülesehitusega koolituste loetelu, nagu on osutatud artikli 11 punkti c alapunktis ii. Kõikidest kõnealuste loetelude muudatustest teatatakse komisjonile IMI kaudu enne nende jõustumist. Komisjon loob reguleeritud kutsealade avaliku andmebaasi, mis sisaldab ka iga kutsealaga hõlmatud tegevuste üldist kirjeldust, ning haldab seda.

2. Liikmesriigid teatavad hiljemalt 18. jaanuariks 2016 komisjonile selliste kutsealade loetelu, mille puhul on vastavalt artikli 7 lõikele 4 vaja kutsekvalifikatsioone eelnevalt kontrollida. Liikmesriigid põhjendavad komisjonile iga kutseala lisamist nimetatud loetellu. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist selle loetelu muudatustest IMI kaudu.

3. Liikmesriigid kontrollivad, kas nende õigussüsteemi kohased nõuded, millega juurdepääs kutsealale ja sellel kutsealal tegutsemine, sealhulgas kutsenimetuste kasutamine ning kõnealuse nimetusega lubatud kutsetegevus, piirdub eriomase kutsekvalifikatsiooni omanikega, on kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)need ei või olla otseselt ega kaudselt diskrimineerivad kodakondsuse ega elukoha alusel;

b)need peavad olema põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga;

c)need peavad olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.

4. Lõiget 1 kohaldatakse ka kutsealade suhtes, mida liikmesriigis reguleerib ühing või organisatsioon artikli 3 lõike 2 tähenduses, ning nende ühingute või organisatsioonide liikmelisuse nõuete suhtes.

5. Enne lõikes 3 osutatud uute nõuete kehtestamist teavitavad liikmesriigid komisjoni ning esitavad põhjused, miks nad leiavad, et need nõuded vastavad kõnealuse lõike punktidele a, b ja c.“;

(22)lisatakse Va jaotis:

„Va JAOTIS

KOLMANDAS RIIGIS OMANDATUD KVALIFIKATSIOONIDE TUNNUSTAMINE

Artikkel 59a

Kohaldatavad sätted

1. Liikmesriigid kehtestavad menetlused kolmandas riigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks. Sel eesmärgil kohaldatakse mutatis mutandis [direktiivi xxxx/xxx/EL kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta]  24 II jaotise 2. peatükki, artiklit 11, artiklit 27, artikli 29 lõikeid 1 ja 3–5, artikli 30 lõiget 1, artiklit 31, artikli 32 lõikeid 1, 2, 4 ja 7–10 ning artiklit 37.

2. Käesoleva jaotise kohaldamisel käsitatakse käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti c viitena diplomitele, tunnistustele ja muudele tõendavatele dokumentidele, mille on välja andnud kolmanda riigi asutus, kes on selleks määratud kõnealuse kolmanda riigi õigus- või haldusnormide alusel, ning mis tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel ei kohaldata käesoleva direktiivi III jaotist, välja arvatud artikli 52 lõikeid 1 ja 2, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 4.

4. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse kolmandas riigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise suhtes mutatis mutandis käesoleva direktiivi artikli 52 lõikeid 1 ja 2 ning IV ja V jaotist, välja arvatud artikkel 55a.

Artikkel 59b

Teatavate kutsealade koolituse miinimumnõuded

Kui käesoleva direktiivi artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 on sätestatud teatavate kutsealade koolituse miinimumnõuded, sõltub käesoleva jaotise kohane kutsekvalifikatsioonide tunnustamine nende miinimumnõuete täitmisest.

Artikkel 59c

Autentsuse hindamise teenuste kasutamine

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva taotluse hindamiseks võib liikmesriigi pädev asutus paluda komisjonil hinnata kolmandas riigis välja antud kvalifikatsioonide, diplomite, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsust vastavalt [direktiivi xxxx/xxx/EL kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta] artiklile 28.“;

(23)artikkel 60 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 60

Hindamine, statistika ja aruandlus

1. Alates [kuupäevast, mis saabub neli aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist] esitavad liikmesriigid komisjonile iga kahe aasta järel aruande süsteemi kohaldamise kohta. Aruanne sisaldab üldisi tähelepanekuid ja kirjeldust käesoleva direktiivi kohaldamisel tekkinud peamistest probleemidest.

2. Komisjon esitab igal aastal komisjoni otsusega 2007/172/EÜ loodud koordinaatorite rühmale artiklis 56b osutatud lahenduse kaudu esitatud taotluste menetlemise statistilise kokkuvõtte. Kokkuvõte sisaldab tehtud otsuste arvu liikmesriigi, kutseala, menetluse liigi ja tulemuse kaupa ning statistikat menetlusaegade ja viivituste kohta. Statistiline kokkuvõte ei hõlma mingeid isikuandmeid.

3. Iga viie aasta järel alates [kuupäevast, mis saabub kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist] avaldab komisjon aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

4. Käesoleva direktiivi artiklis 56b osutatud Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse toimimise hindamiseks sisaldab käesoleva artikli lõike 3 kohaselt avaldatav esimene aruanne käesoleva direktiivi hindamist. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande kõnealuse hindamise peamiste järelduste kohta seoses digivahendite kasutamise, halduskoormuse ja kulude vähendamise, taotlejatele asjakohase teabe kättesaadavuse ning tunnustamismenetluste kestusega.

5. Liikmesriigid esitavad lõigetes 3 ja 4 osutatud aruannete koostamiseks vajalikud andmed.“;

(24)lisatakse artikkel 60a:

„Artikkel 60a

Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide koostöö

1. Komisjon teeb käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimustes koostööd otsusega 2007/172/EÜ 25 loodud koordinaatorite rühmaga, et vahetada parimaid tavasid, teha kindlaks suuniste vajadus ja edendada liikmesriikide lähenemisviiside lähendamist.

2. Komisjon võtab vastu koordinaatorite rühma iga-aastase tööprogrammi. Ta teeb kõnealuse tööprogrammi koos asjaomaste ettevalmistavate dokumentidega üldsusele kättesaadavaks.

3. Iga-aastane tööprogramm sisaldab järgmist:

a)prioriteetsed teemad ja käsitletavad küsimused;

b)kohaldatavad asjakohased vahendid ja meetodid;

c)oodatavad väljundid ja tulemused, sealhulgas need, mis tulenevad võimalikust tööst ühiste koolitusraamistikega artikli 49a kohaselt, koos soovituslike tähtaegadega, kui see on asjakohane;

d)loodavad, säilitatavad või tegevuse lõpetavad alarühmad koos nende volitustega.

4. Komisjon esitab iga-aastase tööprogrammi projekti koordinaatorite rühmale heakskiitmiseks hiljemalt eelneva aasta viimasel koosolekul.

5. Koordinaatorite rühm moodustab tunnustamismenetluste digitaliseerimise alarühma. Alarühma ülesanded on järgmised:

a)liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni vahelise koostöö loomine kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetluste digitaliseerimisega seotud küsimustes;

b)käesoleva direktiivi artikli 56b lõike 4 ning artiklite 56c–56e rakendamise hõlbustamine;

c)koostöö tegemine muude asjaomaste tunnustamisvõrgustike ja digitaliseerimisega tegelevate eksperdirühmadega, eelkõige [määruse (EL) XXX, millega luuakse oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavuse raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1724] alusel loodud digitaliseerimisrühmaga, et tagada koostoimevõimaluste täielik ärakasutamine.

6. Komisjon võib vastu võtta koordinaatorite rühma alarühmade tööprogrammid pärast seda, kui ta on esitanud tööprogrammi projekti asjaomasele alarühmale heakskiitmiseks. Ta teeb need tööprogrammid koos asjaomaste ettevalmistavate dokumentidega üldsusele kättesaadavaks.“;

(25)VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 1024/2012 lisa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta: direktiivi 2005/36/EÜ artikkel 8, artikkel 21a, artikkel 50, artikli 51a lõige 5, artikkel 56, artiklid 56a–56f, artikli 59 lõiked 1, 2 ja 5 ning artikli 60 lõige 1 ning direktiivi (EL) 2018/958 artikli 11 lõige 1.“

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kaks aastat pärast jõustumiskuupäeva. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid kohaldavad lõikes 1 osutatud meetmeid:

(a)alates kahe aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest seoses artikli 1 punkti 3 alapunkti a alapunktiga i ning punktidega 5, 12, 15, 18, 20 ja 24;

(b)alates [direktiivi xxxx/xxx/EL (kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta) kohaldamise kuupäevast] seoses artikli 1 punktidega 1 ja 2, punkti 3 alapunktiga b ning punktidega 4, 6, 9, 10, 22 ja 25;

(c)alates [kolme aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest] seoses artikli 1 punkti 3 alapunkti a alapunktiga ii, punktidega 7, 8, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 19, 21 ja 23 ning artikliga 2.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

¨ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 26  

¨ olemasoleva meetme pikendamist 

¨ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

¨ Piiratud kestusega

–¨    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–¨    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id) 

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–¨    rakendusametite kaudu

¨ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–¨ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–¨ avalik-õiguslikele asutustele;

–¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

–¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–¨ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–¨ liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

Tingimusel, et 2027. aasta eelarveprojekt võetakse selle eelarverea osas vastu komisjoni ettepaneku kohaselt, on 2027. aasta tööprogrammis eelarvereal 07.020400 kavandatud kokku 3,5 miljonit eurot: ESF+ – tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tegevussuund, et toetada ärivajaduste analüüsi, andmekvaliteedi haldamist ning kutsekvalifikatsioonide tunnustamise protsesse toetavate digisüsteemide, eelkõige Euroopa digitaalse tunnustamise lahenduse IT-arendust.

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–¨    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2027. aastal eraldatakse süsteemi kasutuselevõtuks vajalikud vahendid Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist. Seda algatust tuleks rahastada programmi kokkulepitud rahastamispaketi piires.

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–x    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–¨    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–¨    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 34

Võttes arvesse rubriigi 4 üldist pingelist olukorda nii töötajate arvu kui ka assigneeringute taseme osas, kaetakse vajalik inimressurss peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meetme haldamisega tegelema ja/või kes on peadirektoraadi või komisjoni muude talituste piires ümber paigutatud.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–3 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–¨    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–¨    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute kaasrahastamist, kuid võib pakkuda huvi EMP EFTA riikidele või (potentsiaalsetele) kandidaatriikidele.

–¨    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–¨    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–¨    omavahenditele

–¨    muudele tuludele

–¨    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

Digitaalse asjakohasuse ja sellega seotud kategooriate (andmed, protsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine, digilahendused ja/või digitaalsed avalikud teenused) nõuete üldine kirjeldus

4.2.Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete üldine kirjeldus

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitus selle kohta, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust

Selgitus selle kohta, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele

Andmevood

Andmevoogude üldine kirjeldus

4.3.Digilahendused

Digilahenduste üldine kirjeldus

Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele

Euroopa digitaalse tunnustamise lahendus

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Üldine kirjeldus digitaalsete avalike teenuste kohta, mida nõuded mõjutavad

Nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele digitaalsete avalike teenuste kaupa

Digitaalne tunnustamisteenus

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Digitaalset rakendamist toetavate meetmete üldine kirjeldus

(1)     COM(2026) 86 final .

(2)     SWD(2026)64 final .

(3)    ELT C […], […], lk […].

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/36/oj ).

(5)     […].

(6)     Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 10/2024: „Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ELis: oluline mehhanism, mida kasutatakse siiski vähe ja ebajärjekindlalt“ .

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2013/55/oj ). 

(8)    […]

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj ).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj ).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/903, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus) (ELT L, 2024/903, 22.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/oj ).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj ).

(13)    Komisjoni 28. novembri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/2979, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 rakenduseeskirjad seoses Euroopa digiidentiteedikukrute tervikluse ja tuumikfunktsioonidega (ELT L, 2024/2979, 4.12.2024, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2979/oj ). 

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj ).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj ).

(16)    Komisjoni 19. märtsi 2007. aasta otsus 2007/172/EÜ, millega moodustatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise koordinaatorite rühm (ELT L 79, 20.3.2007, lk 38–39 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV), ELT L 219M, 24.8.2007, lk 367–368 (MT), ELI:  http://data.europa.eu/eli/dec/2007/172/oj ).

(17)    ELT C […], lk […]. .

(18)    […]

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj ).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj ).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj ).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj ).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj ).

(24)    […]

(25)    Komisjoni 19. märtsi 2007. aasta otsus 2007/172/EÜ, millega luuakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise koordinaatorite rühm (ELT L 79, 20.3.2007, lk 38–39 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV), ELT L 219M, 24.8.2007, lk 367–368 (MT), ELI:  http://data.europa.eu/eli/dec/2007/172/oj ).

(26)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(27)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(28)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(29)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(30)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(31)    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(32)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(33)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(34)    Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus.

(35)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 10 % sissenõudmiskulude mahaarvamist, nagu on ette nähtud dokumendis COM(2025) 574.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 15.9.2026

COM(2026) 995 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ seoses menetluste digitaliseerimise ja väljaspool liitu välja antud kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega ning määrust (EL) nr 1024/2012

{SEC(2026) 995 final} - {SWD(2026) 995 final} - {SWD(2026) 996 final} - {SWD(2026) 997 final}

LISA

Direktiivi 2005/36/EÜ VII lisa muudetakse järgmiselt:

1) punkti 1 muudetakse järgmiselt:

a) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) Koopiad erialast pädevust või kvalifikatsiooni tõendavatest dokumentidest, mis annavad õiguse asjaomasel kutsealal tegutsemiseks, või vastavad digitaalsed kvalifikatsioonitõendid ning kohaldataval juhul tõend asjaomase isiku töökogemuse kohta.

Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad paluda taotlejal esitada tema koolitust ja väljaõpet puudutavat teavet ulatuses, mis on vajalik võimalike oluliste erinevuste kindlakstegemiseks võrreldes artiklis 14 sätestatud nõutava riikliku koolituse ja väljaõppega. Kui taotlejal ei ole võimalik nimetatud teavet esitada, pöörduvad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi kontaktasutuse, pädeva asutuse või mõne muu asjaomase asutuse poole.“;

b) punktid d ja e asendatakse järgmisega:

„d) Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, kes nõuab reguleeritud kutsealal tegevust alustada soovivatelt kodanikelt hea maine ja laitmatu reputatsiooni või isiku pankroti väljakuulutamise puudumise tõendamist või kes kutsealal tegutsemise ametialaste käitumisreeglite vastu eksimise või kuriteos süüdimõistmise tõttu edasi lükkab või keelustab, aktsepteerib vastuvõtva liikmesriigi territooriumil kõnealusel kutsealal tegutseda soovivate teiste liikmesriikide kodanike puhul piisava tõendina päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, pädeva asutuse poolt väljaantud dokumente, mis tõendavad nõuetele vastavust.

Kui päritoluliikmesriik või liikmesriik, kust teise riigi kodanik tuleb, ei anna välja esimeses lõigus osutatud dokumente, asendatakse need dokumendid vandega või kui riigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega, mille asjaomane isik annab pädeva kohtuorgani või haldusasutuse ees või asjakohasel juhul päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, notari või pädeva kutseorgani ees; selline organ või notar annab välja tunnistuse, mis tõendab vande või tõotuse autentsust.

e) Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt reguleeritud kutsealal tegutsemiseks dokumenti füüsilise ja vaimse tervise kohta, aktsepteerib asjaomane liikmesriik päritoluliikmesriigis nõutud sellekohast dokumenti piisava tõendina. Kui päritoluliikmesriik sellist dokumenti ei väljasta, aktsepteerib vastuvõttev liikmesriik selle riigi pädeva asutuse poolt väljastatud dokumenti.“;

2) punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tunnistused

Hõlbustamaks käesoleva direktiivi III jaotise III peatüki kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha, et lisaks kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele, mida ei esitata digitaalse kvalifikatsioonitõendi vormis, peavad nõutud koolitustingimustele vastavad isikud esitama oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt välja antud tunnistuse, milles märgitakse, et kõnealused kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on käesoleva direktiiviga hõlmatud dokumendid.“