This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52026PC0420
Proposal for a COUNCIL IMPLEMENTING DECISION amending the Implementing Decision of 28 July 2021 on the approval of the assessment of the recovery and resilience plan for Croatia
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega muudetakse 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega muudetakse 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang
COM/2026/420 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.7.2026
COM(2026) 420 final
2026/0230(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang
{SWD(2026) 253 final}
2026/0230 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Pärast seda, kui Horvaatia oli esitanud 8. juulil 2021 riikliku taaste- ja vastupidavuskava, tegi komisjon nõukogule ettepaneku anda sellele positiivne hinnang. 28. juulil 2021 kiitis nõukogu positiivse hinnangu heaks rakendusotsusega (edaspidi „nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsus“) 2 . Nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust on muudetud nõukogu 8. detsembri 2023. aasta 3 , 20. juuni 2025. aasta 4 ja 13. novembri 2025. aasta 5 rakendusotsustega.
(2)Horvaatia esitas 9. juulil 2026 komisjonile põhjendatud taotluse, milles ta tegi ettepaneku muuta nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1, sest taaste- ja vastupidavuskava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatavas osas täita. Seetõttu esitas Horvaatia muudetud taaste- ja vastupidavuskava.
Muudatused, mis tehakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21
(3)Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavasse objektiivsete asjaolude tõttu tehtud muudatused puudutavad 34 meedet.
(4)Horvaatia on selgitanud, et ühte meedet ei ole nõudluse puudumise tõttu enam võimalik täitas. See puudutab meedet C7.1 I2 (kaasrahastamise programm uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite ostmiseks ja alternatiivkütuste taristu arendamiseks maanteetranspordis). Seda arvesse võttes on Horvaatia taotlenud nimetatud meetme välja jätmist. Nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(5)Horvaatia on selgitanud, et ühte meedet ei ole nõudluse puudumise tõttu enam võimalik osaliselt saavutada. See puudutab meedet C7.1 R1-I1 (vesiniku kasutamine ja uued tehnoloogiad). Seda arvesse võttes on Horvaatia taotlenud selle meetme muutmist. Nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(6)Horvaatia on selgitanud, et ühte meedet ei ole nõudluse puudumise ja kõrge inflatsiooni tõttu enam võimalik osaliselt saavutada. See puudutab meedet C1.4 R3-I1 (ajakohastamisprogramm avalikule liiklusele avatud sadamate jaoks). Seda arvesse võttes on Horvaatia taotlenud selle meetme muutmist. Nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(7)Horvaatia on selgitanud, et üks meede ei ole ehitussektori kitsaskohtade ja töötajate nappuse tõttu enam osaliselt saavutatav. See puudutab meedet C3.1. R1-I4 (algkoolide ehitamine, ajakohastamine, rekonstrueerimine ja varustamine ühes vahetuses päevaõppeks) Seda arvesse võttes on Horvaatia taotlenud selle meetme muutmist. Nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(8)Horvaatia on selgitanud, et kahe meetme algse eesmärgi saavutamiseks on nende lähtestsenaariumi muudetud. See puudutab meetmeid C2.5 R1 (kohtusüsteemi tõhususe suurendamine, et suurendada kodanike usaldust), C4.3.R1 (sotsiaaltoetuste läbipaistvus ja piisavus sotsiaalkaitsesüsteemis). Seda arvesse võttes on Horvaatia taotlenud nende meetmete muutmist. Nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(9)Horvaatia selgitanud, et muudetud on 32 meedet, et rakendada paremat alternatiivi, mis võimaldab vähendada halduskoormust ja lihtsustada nõukogu rakendusotsust ning saavutada samal ajal kõnealuste meetmete eesmärgid. See puudutab meetmeid C1.1.1. R4-I2 (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisvahend), C1.1.1. R4-I3 (rahastamisvahend keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurettevõtjatele), C1.1.1. R4-I4 (finantsinstrument avaliku sektori asutustele), C1.1.1. R5-I1 (investeeringud omakapitali ja kvaasiomakapitali rahastamisvahenditesse), C1.1.1 R6-I2 (meedia faktikontrolli ja avalikustamise süsteemi loomine), C1.1.2 R2-I2 (investeerimine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juhtimissuutlikkusse), C1.1.2 R3-I3 (digiteerimise toetused), C1.2. R1-I1 (energiasüsteemi elavdamine, ehitamine ja digiteerimine ning energiasektori CO2 heite vähendamise taristu toetamine), C1.4. R1-I5 (ohtlike kaupade autoveo seire (e-ADR)), C1.4. R2-I3 (kitsaskohtade kõrvaldamine raudteeinfrastruktuurist), C1.4. R2-I6 (rohelise tehnoloogia kasutamine raudtee-reisijateveos), C1.4. R2-I7 (IT-süsteemide ajakohastamine), C1.4. R5-I3 (programm uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite ostmiseks), C1.5 R1-I1 (puu- ja köögiviljade logistika- ja jaotuskeskuste ehitamine ja varustamine), C1.5 R1-I2 (tootjate positsiooni ja nähtavuse tugevdamine toiduainete tarneahelas), C1.5 R3-I2 (arukas põllumajandus), C2.4 R5 (riigivara haldamise optimeerimine), C2.5 R1-I6 (stabiilne ja vastupidav IT-taristu kohtusüsteemi jaoks), C2.6 R3 (parandada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste enamusosalusega ettevõtete üldjuhtimist), C3.1 R1-I2 (algkoolide ehitamine, ajakohastamine, rekonstrueerimine ja varustamine ühes vahetuses päevaõppeks), C5.1. R2-I1 (vähipatsientide ennetus-, diagnostika- ja raviseadmete ostmine), C5.1. R3-I1 (spetsialiseerumise keskne rahastamine), C5.1 R4-I5 (ambulatoorse ravi tulemuste jälgimise süsteemi kehtestamine, keskendudes kroonilistele patsientidele riiklikes apteekides), C5.1 R1-I2 (mobiilsed ambulatoorse ravi üksused), C5.1 R2-I2 (seadmete omandamine ja rakendamine riikliku onkoloogilise võrgustiku ja riikliku onkoloogilise andmebaasi loomiseks), C6.1.R2 (raamistiku väljatöötamine piisavate oskuste tagamiseks maavärinajärgseks rekonstrueerimiseks vajalike roheliste töökohtade kontekstis), C7.1. R1-I1 (vesiniku kasutamine ja uued tehnoloogiad), C7.1. I1 (laiendatud meede: kommerts- ja linnalähiliinide tavatranspordis kasutatavate alternatiivkütusega töötavate sõidukite hankimine), C7.1 R1-I4 (taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine transpordis ja küttes), C7.1. R1-I6 (elektrivõrgu ülekande- ja jaotusvõimsuse tugevdamine), C7.1 I3 (Krki saare veeldatud maagaasi terminali võimsuse suurendamine ja gaasitaristu tugevdamine), C7.1 I4 (kommerts- ja linnalähiliinide tavatranspordis kasutatavate alternatiivkütusega töötavate sõidukite hankimine). Seda arvesse võttes on Horvaatia taotlenud nende meetmete muutmist. Nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(10)Pärast ühe meetme väljajätmist ja kolme meetme rakendamise taseme alandamist vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21 on Horvaatia esitanud taotluse võtta kasutusele vahendid, mis vabanesid meetmete väljajätmise ja nende rakendamise taseme alandamise tulemusel, ning lisada üks uus meede ning tõsta kahe meetme rakendamise taset. See puudutab meetmeid C1.4 R3-I1 (ajakohastamiskava avalikule liiklusele avatud sadamate jaoks), C2.3 R3-I18 (vabatahtlik panus ühisettevõttesse EuroHPC tehisintellekti gigatehase või samaväärse tehisintellektitaristu jaoks), C3.1. R1-I4 (algkoolide ehitamine, ajakohastamine, rekonstrueerimine ja varustamine ühes vahetuses päevaõppeks), C4.1 R3-I1 (täiskasvanuhariduse, -koolituse ja -oskuste täiendamise maksekviitungite rakendamine), C4.3 R3-I4 (vanurite hoolduskeskuste ehitamine ja varustamine (kodu- ja kogukonnapõhised teenused ning institutsioonilised teenused), C7.1 R1-I1 (vesiniku kasutamine ja uued tehnoloogiad), C7.1 I2 (laiendatud meede: kaasrahastamise programm uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite ostmiseks ja alternatiivkütuste taristu arendamiseks maanteetranspordis). Seda arvesse võttes on Horvaatia taotlenud kahe meetme rakendamise taseme tõstmist ja kahe uue meetme lisamist. Nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
Tehniliste vigade parandamine
(11)Nõukogu rakendusotsuse tekstist on leitud 20 tehnilist viga, mis puudutavad seitsme komponendi all 15 eesmärki ja sihti ning viit meedet. Nõukogu rakendusotsust tuleks muuta, et parandada need tehnilised vead, mis ei kajasta komisjonile 14. mail 2021 esitatud taaste- ja vastupidavuskava sisu nii, nagu komisjon ja Horvaatia selles kokku leppisid. Need tehnilised vead on seotud järgmisega: meetme C1.3 R1-I1 (reoveepuhastite arendusprogramm) sihid 65 ja 66, meetme C1.3 R1-I2 (avaliku veevarustuse arendamise programm) siht 72, meetme C1.3 R1-I3 (katastroofiohu vähendamise programm) siht 79, meetme C1.3 R3-I1 (täiendavad investeeringud ühiskanalisatsiooni arendamise programmi) sihid 388 ja 389, meetme C1.3 R3-I2 (täiendavad investeeringud avaliku veevarustuse arengukavasse) siht 391 komponendi 1.3 (veemajanduse ja jäätmekäitluse parandamine) all, meetme C2.3 R3-I6 (investeeringud riiklikesse teabeinfrastruktuurivõrkudesse) eesmärk 186, meetme C2.3 R3-I13 (maksuameti digiüleminek) eesmärk 197, meetme C2.3 R3-I16 (spordiprotsesside digiteerimine ja vaba aja veetmine kohalikul ja piirkondlikul tasandil) siht 201, meetme C2.3 R4-I1(lairibainfrastruktuuri arendamise riikliku raamprogrammi projektide rakendamine piirkondades, kus investeeringuteks ei ole piisavat ärihuvi) eesmärk 204 komponendi 2.3 (ühiskonna ja avaliku halduse digiüleminek) all, meetme C2.4 R3 (inimsuutlikkuse suurendamine riigiettevõtete üldjuhtimise jälgimiseks) siht 209 komponendi 2.4 (riigivara haldamise parandamine) all, meetme C3.2 R1-I1 (programmilepingute süsteemi väljatöötamine innovatsioonile, teadus- ja arendustegevusele keskenduvate ülikoolide ja uurimisinstituutide rahastamiseks) siht 278 komponendi 3.2 (teadus-ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamine) all, meetme C6.1 R2 (raamistiku väljatöötamine piisavate oskuste tagamiseks maavärinajärgseks rekonstrueerimiseks vajalike roheliste töökohtade kontekstis) eesmärk 401 komponendi 6.1 (hoonete renoveerimine) all, meetme C7.1 R1-I1 (vesiniku kasutamine ja uued tehnoloogiad) eesmärk 54 komponendi 7.1 (energia ja säästev transport) all ning järgmiste meetmete kirjeldused: investeering C1.3 R3-I1 (täiendavad investeeringud ühiskanalisatsiooni arendamise programmi), investeering C2.3 R3-I15 (turismirakenduste lahenduste loomine), investeering C2.3 R4-I1 (lairibainfrastruktuuri arendamise riikliku raamprogrammi projektide rakendamine piirkondades, kus investeeringuteks ei ole piisavat ärihuvi), investeering C2.3 R3-I17 (rahvastiku, perekonna ja kodumajapidamiste registri loomine), investeering C3.1 R1-I1 (alushariduse ja lapsehoiu rajatiste ehitamine, uuendamine, rekonstrueerimine ja varustamine), reform C6.1 R2 (raamistiku väljatöötamine piisavate oskuste tagamiseks maavärinajärgseks rekonstrueerimiseks vajalike roheliste töökohtade kontekstis) komponendi 1.3 (veemajanduse ja jäätmekäitluse parandamine) all, komponent 2.3 (ühiskonna ja avaliku halduse digiüleminek), komponent 3.1 (haridussüsteemi reform) ja komponent 6.1 (hoonete renoveerimine). Paranduste tegemine ei mõjuta nimetatud meetmete rakendamist.
Komisjoni hinnang
(12)Komisjon on hinnanud muudetud taaste- ja vastupidavuskava määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.
(13)Komisjon leiab, et Horvaatia esitatud muudatused ei mõjuta määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktides a, b, c, d, da, db, g, h, j ja k sätestatud hindamiskriteeriumide alusel nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsuses Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele antud positiivset hinnangut.
Rohepöörde, sealhulgas elurikkuse toetamine
(14)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa kriteeriumile 2.5 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava (all)meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 37,00 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ja 60,56 % REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulisest kogukulust, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on muudetud taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas (2021–2030) sisalduva teabega.
(15)Nõudluse puudumise tõttu jäeti välja meetme C7.1 R1-I2 (vesiniku kasutamine ja uued tehnoloogiad, vesinikupõhise majanduse loomine) siht 53 ja meetme C7.1 I2 (laiendatud meede: kaasrahastamise programm uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite ostmiseks ja alternatiivkütuste taristu arendamiseks maanteetranspordis) eesmärk 125. Üldiselt on taaste- ja vastupidavuskava rohepöörde eesmärki väga vähe vähendatud.
Panus digipöördesse
(16)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa kriteeriumile 2.6 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 21,84 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on arvutatud vastavalt kõnealuse määruse VII lisas esitatud metoodikale.
(17)Tehtud muudatused ei mõjuta kava üldist digipöördega seotud eesmärki ja digipöördesse antav üldine panus suureneb veidi (21,07 %-lt 21,84 %-le). Muudetud taaste- ja vastupidavuskava aitab jätkuvalt märkimisväärselt kaasa digipöördele, kuna suurendab muu hulgas avaliku halduse ja ettevõtete digitaliseerimist, kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate digiteenuste hulka ning investeeringuid e-tervisesse ja transpordisektori digitaliseerimisse.
Kulud
(18)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa kriteeriumile 2.9 on muudetud taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.
(19)Horvaatia esitas muudetud ja uute eesmärkide ja sihtide kulude üksikasjaliku jaotuse koos viidetega varasematele sarnastele projektidele ning piisavad selgitused kogukulude kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika kohta.
Muud hindamiskriteeriumid
(20)Komisjon leiab, et Horvaatia esitatud muudatused ei mõjuta artikli 19 lõike 3 punktides a, b, c, d, da, db, g, h, j ja k sätestatud hindamiskriteeriumide alusel nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsusega (Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta) taaste- ja vastupidavuskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele antud positiivset hinnangut
Positiivne hinnang
(21)Pärast seda, kui komisjon on andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga ette näha muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks kättesaadavaks.
Rahaline toetus
(22)Horvaatia muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 9 961 398 190 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on suurem kui Horvaatia jaoks ette nähtud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, peaks Horvaatia muudetud taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatud, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1755 6 artikli 4a ning määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 4 ja artikli 21a lõike 6 kohaselt arvutatud rahaline toetus olema 5 786 544 628 eurot. Seepärast Horvaatia jaoks ette nähtud rahalist toetust ei muudeta.
Laenud
(23)Täiendavate reformide ja investeeringute toetamiseks tehti Horvaatiale nõukogu 21. novembri 2023. aasta rakendusotsusega, millega muudetakse nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust, kättesaadavaks 4 254 156 972 eurot laenutoetust. Pärast meetme C3.1 R1-I4 (algkoolide ehitamine, ajakohastamine, rekonstrueerimine ja varustamine ühes vahetuses päevaõppeks) rakendamise taseme alandamist vastavalt määruse 2021/241 artiklile 21 ei ole Horvaatia taotlenud vabanenud laenuressursside kasutamist uute meetmete toetamiseks ega taaste- ja vastupidavuskava olemasolevate meetmete rakendamise taseme tõstmiseks. Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on väiksem kui tema jaoks ette nähtud rahaline toetus ja talle nõukogu 21. novembri 2023. aasta rakendusotsusega, millega muudetakse nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust, kättesaadavaks tehtud laenutoetus kokku. Seetõttu tuleks Horvaatiale kättesaadavaks tehtud laenutoetuse kogusummat vähendada 4 174 853 562 euroni.
(24)Nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks seetõttu vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsuse lisa täies ulatuses asendada.
(25)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui rahastu kohaste liidu programmide raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine
Horvaatia muudetud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks.
Artikkel 2
Muudatused
Nõukogu 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang, muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 2a lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liit annab Horvaatiale laenu kuni 4 174 853 562 eurot.“;
2) Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 3
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Horvaatia Vabariigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.7.2026
COM(2026) 420 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 28. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang
{SWD(2026) 253 final}
LISA
1 JAOTIS: TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVA KOHASED REFORMID JA INVESTEERINGUD
1.Reformide ja investeeringute kirjeldus
A. KOOSTISOSA 1.1: VASTUPIDAV, ROHELINE JA DIGITAALMAJANDUS
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi puhul kasutatakse teatavate Horvaatia majanduse struktuursete puuduste kõrvaldamisel laiaulatuslikku ja horisontaalset lähenemisviisi. Horvaatia majanduskasvu ja lähenemist ülejäänud liidule takistavad madal tootlikkus, erasektori suhteliselt väikesed investeeringud, kõige innovaatilisemate ettevõtete piiratud juurdepääs rahastamisele ning üldiselt ettevõtluskeskkond, mida iseloomustab suhteliselt suur haldus- ja maksutaoline koormus ning kutsealade liigne reguleerimine. Lisaks on tööstustoodangu osakaal Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide seas väikseim ning ka Horvaatia jääb innovatsiooni, kõrgema tehnoloogilise tasemega toodetesse ning rohe- ja digipöördesse tehtavate investeeringute taseme poolest teistest riikidest maha.
Komponendil on kolm eesmärki:
-Ettevõtluskeskkonna parandamine, jätkates reforme haldus- ja maksutaolise koormuse vähendamiseks ning reguleeritud kutsealade edasiseks liberaliseerimiseks.
-Saavutada kapitaliressursside parem jaotamine majanduses, kavandades muudatusi õigusraamistikus, et stimuleerida erasektori investeeringuid; ettevõtete tulusate investeeringute toetamine toetuste ja soodustingimustel rahastamisvahendite kaudu, eelkõige keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutuselevõtuks; ning alternatiivsetele või uuenduslikele rahastamisviisidele juurdepääsu parandamine.
-Ettevõtete toetamine nende tegevuse kohandamisel uue digikeskkonnaga, pöörates erilist tähelepanu kultuuri- ja loomesektoritele, mida füüsilise kohalviibimisega teenuseid piiravad liikumispiirangud eriti rängalt mõjutasid.
Komponent vastab riigipõhisele soovitusele, pakkudes likviidsust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, vähendades maksutaolisi lõive ja piiranguid kaupade ja teenuste turu reguleerimisel, edendades erainvesteeringuid ning suunates investeeringud rohe- ja digipöördele (riigipõhine soovitus 3, 2020). Samuti aitab see järgida soovitust vähendada kõige koormavamaid maksutaolisi lõive ning toote- ja teenuseturu ülemäärast reguleerimist (riigipõhine soovitus 4, 2019).
Komponent on jagatud kaheks alakomponendiks: C1.1.1 (Majanduse konkurentsivõime ja rohepöörde tugevdamine) ja C.1.1.2 (Innovatsiooni edendamine ja majanduse digiteerimine).
A.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Alakomponent C1.1.1 – Majanduse konkurentsivõime ja rohepöörde tugevdamine
Selle alakomponendi eesmärk on edendada majandustegevust, konkurentsivõimet ja investeeringuid, vähendades veelgi ettevõtjate haldus- ja maksutaolist koormust, liberaliseerides veelgi reguleeritud kutsealasid, suurendades toetuste, sooduslaenude ja omakapitaliinstrumentide abil juurdepääsu krediidile, meelitades ligi välismaiseid otseinvesteeringuid ning toetades kultuuri- ja loomesektoreid nende digiüleminekul.
Reform C1.1.1 R1 – Ettevõtlus- ja regulatiivse keskkonna reformi jätkamine.
Reformi eesmärk on veelgi parandada Horvaatia ettevõtluskeskkonda järgmiste meetmete abil:
riigi ja haldusasutuste poolt ettevõtetele osutatavate teenuste digitaliseerimine;
-ettevõtjate regulatiivsete tingimuste parandamine ning haldus- ja maksukoormuse jätkuv vähendamine ning
strateegia ja tegevuskava vastuvõtmine majandusliku mõju hindamise parandamiseks.
Reform hõlmab halduskoormuse ning maksutaoliste ja muude lõivude vähendamise viienda tegevuskava vastuvõtmist, IT-süsteemi loomist meetmete rakendamise jälgimiseks ning maksuväliste lõivude registri ajakohastamist ja digiteerimist.
Strateegia ja tegevuskava vastuvõtmine, et parandada avalikus halduses kasutatavaid majandusliku mõju hindamise menetlusi, et paremini toetada innovatsiooni ja uute ärimudelite kasutuselevõttu. Sellega seoses viiakse VKEde mõju hindamise test üle digiplatvormile, et hõlbustada avaliku sektori ametnike koostööd ning toetada veebipõhist koolitust ja teabevahetust. Investeering hõlmab riigiteenistujate pidevat koolitust konkreetsetes valdkondades. Investeeringu raames võetavad meetmed hõlmavad regulatiivliivakasti rakendamist, mis võimaldab uute ärimudelite kontrollitud testimist.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform C1.1.1 R2 – reguleeritud kutsealade reformi jätkamine
Reformi eesmärk on suurendada Horvaatia majanduse tootlikkust, jätkates teenuste turgude liberaliseerimist. See meede seisneb vähemalt 50 kutsealateenuste regulatiivse nõude lihtsustamises või tühistamises kooskõlas teenuseturgude liberaliseerimise tegevuskavadega ja võttes arvesse Maailmapanga soovitusi.
Reform C1.1.1 R3 – Erainvesteeringute edendamise strateegilise raamistiku edendamine
Reformi eesmärk on muuta Horvaatia atraktiivseks investeeringute sihtkohaks, töötades välja ja võttes vastu välismaiste otseinvesteeringute edendamise ja hõlbustamise strateegilise raamistiku. See meede seisneb investeeringute edendamise strateegilise raamistiku, sealhulgas riikliku kava, tegevuskava, investeeringute edendamist käsitleva uue seaduse ja digitaalse koordineerimisplatvormi vastuvõtmises.
Reform C1.1.1 R6 – Vastupanuvõimeliste kultuuri- ja loomesektorite arendamine
Reform hõlmab elektroonilise meedia ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste seaduse muudatuste jõustumist, millega kehtestatakse interneti loome-, kultuuri- ja meediasisu autorite tõhus õiguskaitse, võttes arvesse vajadust kõrvaldada takistused kaitstud sisu edukal turustamisel internetis. Uus õigusraamistik peaks motiveerima ettevõtjaid kohandama oma äriprotsesse digitaalse ühtse turu tööstusstandarditega, töötades välja uusi ja innovaatilisi internetipõhiseid ärimudeleid ning uusi ja innovaatilisi tooteid ja teenuseid.
Reformitud autoriõiguse raamistik peaks edendama kultuuri- ja loomemajandust, pakkudes stabiilset õigusraamistikku veebiplatvormide ja -rakenduste loomiseks, hõlbustades loome-, kultuuri- ja meediasisu internetipõhist litsentsimist, edendades seeläbi kultuurilist, keelelist ja meedia mitmekesisust. Muudatused meedia ja autoriõiguse õigusraamistikus peaksid hõlbustama tele- ja raadioprogrammide piiriülest levitamist, sätestades selged eeskirjad signaalide otseringluse kohta, ning hõlbustama avaliku sisu taaskasutamist uute uuenduslike toodete ja teenuste loomiseks digitaalsel ühtsel turul. Lisaks tagatakse õigusreformiga läbipaistvus tegelike kasusaajate registriga seotud omandistruktuuride avaldamisel ja selle teabe avaldamisel pakkuja veebisaidil ning samuti suurendatakse läbipaistvust seoses teabega rahastamissummade ja -allikate kohta.
Investeering C1.1.1 R1-I1 – Ärisektorile osutatavate valitsus- ja avaliku halduse teenuste digitaliseerimine (G2B)
Investeeringu eesmärk on parandada ettevõtetele osutatavate avalike teenuste kättesaadavust, läbipaistvust ja tõhusust nende digitaliseerimise kaudu valitud prioriteetsetes valdkondades, nagu ettevõtete registreerimine ja litsentsimine. See meede hõlmab VKEde regulatiivse strateegia ja tegevuskava vastuvõtmist, tasude maksmise platvormi käivitamist, START-süsteemi ajakohastamist juurdepääsupunktide ja litsentsimismooduliga ning investeerimismenetluste digitaliseerimist.
Investeering C1.1.1 R1-I2 – Haldus- ja maksukoormuse jätkuv kergendamine
Investeeringu eesmärk on oluliselt parandada Horvaatia ettevõtluskeskkonda. See meede seisneb järjestikuste tegevuskavade rakendamises, et vähendada maksutaolisi ja maksuväliseid tasusid, vähendada halduskoormust ja digitaliseerida VKE-test uue koostööplatvormi kaudu.
Investeering C1.1.1 R4-I1 – Ettevõtete toetamine energia- ja ressursitõhusale majandusele üleminekul
Selle investeeringu eesmärk on rahastada toetuste kaudu väikeste, keskmise suurusega ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate tulusaid investeeringuid keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse, mis aitavad kaasa energiamahukate tööstusharude energia- ja ressursitõhusale majandusele. Meede hõlmab projektikonkursside algatamist ning toetuste andmist VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, et investeerida ringmajanduse projektidesse ja vähese heitega tehnoloogiatesse.
Investeering C1.1.1 R4-I2 – Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisvahend
Investeeringu eesmärk on veelgi soodustada investeerimistegevust Horvaatia turul, pakkudes VKEdele kasvu- ja arenguetapis soodsamaid rahastamistingimusi (üksused, kellel on juurdepääs rahastamisele) ning toetades selliste konkreetsete sihtrühmade juurdepääsu rahastamisele, kellel tavaliselt sellist juurdepääsu ei ole (nt mikroettevõtjad, idufirmad, noored ettevõtjad, investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, vähem arenenud piirkondadesse investeerivad ettevõtjad). Meede seisneb rahastamisvahendite loomises HAMAG BICRO ja HBORi kaudu, et anda laene ja intressitoetusi VKEde investeeringuteks konkurentsivõimesse, digitaliseerimisse ja rohepöördesse.
Investeering C1.1.1 R4-I3 – rahastamisvahend keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurettevõtjatele
Investeeringu eesmärk on edendada keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate konkurentsivõimet ning rohe- ja digipööret, pakkudes soodsamaid rahastamisallikaid, mis on lühikeses ja keskpikas perspektiivis investeeringute kasvu peamine tingimus. Meede seisneb tagatis- ja intressitoetuste fondide loomises HBORi kaudu, et rahastada investeeringuid konkurentsivõimesse, digitaliseerimisse ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse.
Investeering C1.1.1 R4-I4 – Avaliku sektori asutuste rahastamisvahend
Investeeringu eesmärk on pakkuda avaliku sektori asutustele soodustingimustel rahastamist majandus-, munitsipaal-, transpordi- ja sotsiaaltaristu projektide ning avaliku sektori rohe- ja digipöördele kaasa aitavate tehnoloogiaprojektide jaoks kavandatud 26 544 562 euro (200000000 Horvaatia kuna) suuruse eraldisega. See meede seisneb HBORi kaudu intressitoetuse fondide loomises, et rahastada avaliku sektori asutusi kestlikeks taristu- ja tehnoloogiainvesteeringuteks.
Investeering C1.1.1. R4-I5 – omakapitalisüst HBORi, et toetada strateegilisi digiinvesteeringuid ja strateegilisi keskkonnahoidlikke investeeringuid
Meetme eesmärk on toetada Horvaatia majanduse kasvupotentsiaali, kohandades struktuurselt avaliku sektori toetuse taset, et kõrvaldada turutõrked ja majanduse ebatõhusus kahes konkreetses valdkonnas, milleks on digi- ja rohepööre.
Meede seisneb 277 398 368 euro suuruses omakapitalisüstis Horvaatia Restruktureerimis- ja Arengupangale (HBOR).
HBOR võtab vastu uue investeerimispoliitika täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitika sisaldab sellise finantstoote (selliste finantstoodete) kirjeldust koos rahastamiskõlblike lõplike abisaajate eeldatava liigiga, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, sealhulgas rakendamise eeldatavat ajakava ja iga finantstoote eeldatavat summat. HBOR kasutab täiendava omakapitali puhul sama auditi- ja kontrollisüsteemi, millele komisjon andis positiivse hinnangu kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 157.
Investeerimispoliitikas nõutakse, et finantstooted, mida täiendava omakapitaliga toetatakse, vastaksid olulise kahju ärahoidmise põhimõttele, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitikaga rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: I) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 1 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem, 2 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus 3 ja varad 4 . Lisaks jäetakse äriühingutele antava üldise toetuse puhul investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes keskenduvad peamiselt 5 järgmistele sektoritele: I) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus; 6 ii) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 7 ; III) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 8 ; IV) jäätmete kogumine, töötlemine ja 9 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas, et lõplikud abisaajad järgiksid asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering C1.1.1 R5-I1 – Investeeringud omakapitali ja kvaasiomakapitali rahastamisvahenditesse
Investeeringu eesmärk on tagada selliste eraettevõtjate kiirem areng, kellel ei ole võimalik saada rahastamist traditsioonilistelt finantsasutustelt kavandatud 29 862 632 euro (225000000 Horvaatia kuna) suuruse eraldisega. Meede seisneb omakapitali- ja kvaasikapitaliinstrumentide loomises HBORi ja EIFi kaudu, et suunata investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse, riskikapitalifondidesse ja kaasinvesteeringutesse.
Investeering C1.1.1 R6-I1 – Kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõime ümberkujundamine ja tugevdamine
Investeeringu eesmärk on toetada kultuuri- ja loomemajanduse ümberkujundamist ja konkurentsivõimet. Meede seisneb toetuste kaudu rahastamises, et suurendada kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning muude juriidiliste ja füüsiliste isikute suutlikkust.
Investeering C1.1.1 R6-I2 – Meedia faktikontrolli ja avalikustamise süsteemi loomine
Investeeringu eesmärk on tugevdada desinformatsiooni vastu võitlemise suutlikkust. Investeeringuga toetatakse meedia faktikontrolli süsteemi loomist elektroonilise meedia ameti poolt, sealhulgas raamistike, vahendite ja pädevuste arendamist.
Alakomponent C.1.1.2 – Innovatsiooni edendamine ja majanduse digiteerimine
Selle alakomponendi eesmärk on parandada Horvaatia majanduse positsiooni väärtusahelas, edendades innovatsiooni ja digiteerimist erasektoris. Selle alakomponendi meetmed hõlmavad investeerimissõbralikuma õigusraamistiku vastuvõtmist, noortele ja uuenduslikele ettevõtjatele haldus- ja rahalise toetuse andmist uuenduslike toodete arendamise ja turustamise edendamiseks ning ettevõtjate toetamist nende digiüleminekul.
Reform C1.1.2 R1 – Teadus- ja arendustegevuse stimuleerimissüsteemi reform
Reformi eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevusse investeerivate ettevõtete arvu ja investeeringuid.
See meede seisneb praeguse teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kava analüüsimises ning õigusraamistiku muutmises, et lihtsustada menetlusi, vähendada koormust ja parandada juurdepääsetavust.
Investeering C1.1.2 R2-I2 – Investeerimine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juhtimissuutlikkusse
Investeeringu eesmärk on aidata ettevõtetel laiendada oma tegevust, suurendada tootlikkust ja luua töökohti, pakkudes VKEdele ärinõustamistoetust, et suurendada nende juhtimissuutlikkust.
See meede seisneb VKEdele nõustamis-, koolitus- ja juhendamistoe pakkumises, et tugevdada juhtimissuutlikkust.
Investeering C1.1.2 R2-I3 – Starditoetuse rahastamine
Selle investeeringu eesmärk on stimuleerida uute ettevõtete kasvu kõrgtehnoloogia- ja teadmistepõhistes sektorites kommertskasutusele eelnevas etapis, toetades tootearendust, tootmisvõimsuse suurendamist ja investeerimisvalmidust.
Meede seisneb toetuste andmises kommertskasutusele eelnevas etapis tegutsevatele idufirmadele, et toetada tootearendust, tootmisvõimsuse suurendamist ja investeerimisvalmidust.
Investeering C1.1.2 R2-I4 – Kiirendavate meetmete tõhustamine
Investeeringu eesmärk on toetada kiirendusprogrammi loomist Horvaatias. Meede hõlmab nõustamist, investeerimisvalmiduse toetamist ja kuni 120 idufirmast koosnevatele rühmadele juurdepääsu võimaldamist investorite võrgustikele vähemalt kolme kuu jooksul.
Investeering C1.1.2 R2-I5 – Innovatsiooniprojektide turustamine
Investeeringu eesmärk on soodustada innovatsiooniprojektide turustamist küpsete projektide puhul, mis on turule sisenemisele lähedal, ning suurendada uuenduslike toodete, teenuste või tehnoloogiate eksporti VKEde poolt, toetades müügi- ja turustuskanalite loomist välisturgudel ning tugevdades sidemeid teadusasutuste ja tööstuse vahel, samuti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suuremate ettevõtjate vahel. Meede seisneb toetuste andmises küpsete innovatsiooniprojektidega VKEdele, et rahastada toodete kohandamist, turuletoomist ja rahvusvahelistumist.
Investeering C1.1.2 R3-I2 – Digiteerimisvautšerid
Investeeringu eesmärk on toetada VKEsid digitaalse ärimudeli väljatöötamisel, tugevdada nende digiteerimissuutlikkust või parandada nende küberturvalisust vautšerisüsteemi kasutuselevõtu kaudu. Meede seisneb VKEdele digioskuste, küberturvalisuse ja digiülemineku projektide jaoks vautšerite pakkumises.
Investeering C1.1.2 R3-I3 – Digiteerimistoetused
Investeeringu eesmärk on toetada Horvaatia ettevõtete digipööret, andes rahalist toetust digilahenduste kasutuselevõtuks nende äritegevuses. Selle meetme raames antakse VKEdele toetusi digivahendite kasutuselevõtuks, digioskuste tugevdamiseks ning uuenduslike digitoodete ja -teenuste väljatöötamiseks.
A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
1 |
C1.1.1. R1 |
E |
VKEde sektorit käsitleva määruse majandusliku mõju hindamise strateegia ja sellele lisatud tegevuskava vastuvõtmine Horvaatia valitsuse poolt |
Strateegia ja tegevuskava vastuvõtmine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Keskendudes peamiselt reguleerimise majanduslikule mõjule VKEde sektorile, võtab MINGOR vastu ministeeriumide jaoks siduva õiguspoliitika strateegia, milles määratakse selgelt kindlaks juhtimis- ja tegevuskohustused kohustusliku VKE-testi tegemise etappides reguleerimisprotsessi ajal. Õiguspoliitika strateegia alusel võetakse vastu tegevuskava, et korraldada, kavandada, koordineerida ja jälgida asjakohaste vahendite ja meetodite rakendamist valdkondlike ministeeriumide poolt (eelkõige VKE-testi ja muude reguleerimist käsitlevate majandusanalüüside puhul, kui tuvastatakse märkimisväärne majanduslik mõju). |
|
2 |
C1.1.1. R1-I1 |
E |
Toimiv digiplatvorm tasude maksmiseks |
Toimiv digiplatvorm tasude maksmiseks |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Luuakse ühtne platvorm kohustuslike tasude maksmiseks uue digitaalse avaliku teenusena, et optimeerida olemasolevat haldusmenetlust ja pakkuda järgmisi funktsioone:
|
|
3 |
C1.1.1. R1-I1 |
E |
START-süsteemide ajakohastamine |
Alusta platvormi täiendavate teenuste uuendamisega |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Piiratud vastutusega äriühingute asutamise digiplatvormi START ajakohastatakse, digiteerides lisateenused registreerimiseks ja aruandluseks ning olemasolevate idufirmade süsteemide integreerimiseks. Esimene meede hõlmab investeeringuid, mis tuginevad olemasolevale digiplatvormile START piiratud vastutusega äriühingute loomiseks ja võimaldavad kasutajatel registreerida uusi äriühinguid internetis. Tema tegevus laiendab platvormi START funktsioone, et suurendada teenuste mahtu, parandada süsteemile juurdepääsu ja selle kättesaadavust ning tagada, et kõik uued äriandmed integreeritakse ühte andmebaasi. Teiseks võetakse platvormil START kasutusele uued funktsioonid, ajakohastades platvormi ja ühendades selle äriregistri eri andmebaasidega, et võimaldada juurdepääsu haldusmenetlusele digitaalse autentimise kaudu. Kolmandaks luuakse digitaalne litsentsimisplatvorm (START Plus), et suurendada turule sisenemise tingimuste läbipaistvust ja ärieeskirjade läbipaistvust. |
|
4 |
C1.1.1. R1-I1 |
S |
Platvormile START füüsiliste juurdepääsupunktide loomine |
|
Number |
0 |
20 |
4. kv |
2024 |
Selleks et suurendada START-platvormi kasutamist ning paremini integreerida digitaalsete ja füüsiliste platvormide kaudu algatatud protsesse, luuakse START-platvormile 20 uut füüsilist juurdepääsupunkti. |
|
5 |
C1.1.1. R1-I1 |
E |
Horvaatia Vabariigi strateegiliste investeerimisprojektide seaduse, investeeringute edendamise seaduse ning teadus- ja arendusprojektidele antava riigiabi seaduse kohaste MINGORi sihtprotsesside digitaliseerimine ning JRPI süsteemi edasine digitaliseerimine ja võrgustike loomine |
MINGORi sihtprotsesside digitaliseerimine |
|
|
|
4. kv |
2024 |
See vahe-eesmärk nõuab Horvaatia strateegiliste investeerimisprojektide seaduse, investeeringute edendamise seaduse ning teadus- ja arendusprojektidele antava riigiabi seaduse rakendamise protsesside digiteerimist ning ettevõtete ühtse taristuregistri (JRPI) edasist digiteerimist ja võrgustamist. See hõlmab eespool nimetatud menetluste lihtsustamist, JRPI ettevõtjate elektroonilise andmebaasi edasiarendamist ja ajakohastamist ning taotluste esitamise ja neile juurdepääsu digiplatvormi rakendamist. |
|
6 |
C1.1.1. R1-I2 |
S |
2020. aasta maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamise tegevuskava rakendamine |
|
% (protsentides) |
0 |
100 |
1. kv |
2022 |
2020. aasta maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamise tegevuskava rakendamine, mille Horvaatia valitsus võttis vastu 2020. aasta mais ja mis sisaldab 33 meedet maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamiseks ning 17 meedet kutseeksamite tasude vähendamiseks, vähendab otseselt erasektori kulusid. |
|
7 |
C1.1.1. R1-I2 |
S |
Tegevuskavades sisalduvate meetmete rakendamine, et leevendada majanduse halduskoormust 2018., 2019. ja 2020. aastal |
|
% (protsentides) |
61,02 |
95 |
4. kv |
2022 |
2018., 2019. ja 2020. aasta tegevuskavades kindlaks määratud halduskoormuse vähendamise meetmete rakendamine, mis moodustab vähemalt 95 % kavandatud kulude vähendamisest. Halduskoormuse vähendamise tegevuskavadega optimeeritakse ja digitaliseeritakse haldusprotsesse, mida peetakse erasektori jaoks kõige koormavamaks. Kõik koormuse vähendamise meetmed kehtestatakse koostöös äriringkondade, kaubanduskodade ja kutseliitude esindajatega. |
|
8 |
C1.1.1. R1-I2 |
E |
VKEde mõju hindamise testi digitaliseerimine koordinaatorite koostöö, veebikoolituse ja vastastikuse teabevahetuse digiplatvormi väljatöötamise kaudu |
Toimiv digiplatvorm |
|
|
|
4. kv |
2023 |
IT-konsultatsiooniteenuste kasutamisega töötatakse välja ja luuakse VKE-testi rakendamise digiplatvorm. Platvorm koosneb VKE-testide IT-andmebaasist, mõjuhinnangu arvutamiseks kasutatavate standardväärtuste andmebaasist ning võimaldab arvutatud mõju süstemaatilist seiret, analüütilisi aruandeid ja mõju simulatsioone. Platvormi lahutamatu osa moodustab lisaks andmebaasile portaali, mis on pühendatud parema õigusloome võrgustikku kuuluvate riiklike ekspertide vahelisele vastastikusele teabevahetusele ja kogemuste vahetamisele.
|
|
9 |
C1.1.1. R1-I2 |
S |
Uue tegevuskava meetmete rakendamine maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamiseks |
|
Arv (eurodes) |
0 |
132 722 808 |
4. kv |
2023 |
Ettevõtluskeskkonna hindamisel on oluliseks teguriks erinevad tasud maksutaoliste lõivude ja haldustasude näol. Analüüsitakse ja võetakse arvesse kõiki avaliku reguleerimise sätetest tulenevaid tasusid, mida ettevõtjad maksavad keskvalitsusasutustele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele või muudele avaliku võimu kandjatele.
|
|
10 |
C1.1.1. R1-I2 |
S |
Ettevõtjate halduskoormuse vähendamist käsitlevas uues/viiendas tegevuskavas sätestatud esimeste meetmete rakendamine |
|
Arv (eurodes) |
0 |
132 722 808 |
4. kv |
2024 |
Halduskoormuse vähendamist käsitleva uue/viienda tegevuskava väljatöötamisel jätkatakse selliste haldusprotsesside optimeerimist ja digiteerimist, mida peetakse erasektori jaoks kõige koormavamaks. See loob ettevõtjatele soodsama õigus- ja halduskeskkonna, jätkates meetmete rakendamist koormuse vähendamiseks, lihtsustamiseks ja ettevõtluse odavamaks muutmiseks.
|
|
11 |
C1.1.1. R1-I2 |
S |
Uues/viiendas tegevuskavas sätestatud teise meetmepaketi rakendamine, et veelgi vähendada ettevõtjate halduskoormust |
|
Arv (eurodes) |
132 722 808 |
265 445 617 |
4. kv |
2025 |
Uues/viiendas majanduse halduskoormuse vähendamise tegevuskavas sätestatud meetmete rakendamine vähendab ettevõtjate koormust vähemalt 132 722 808 euro võrra võrreldes 2024. aasta neljandaks kvartaliks seatud eesmärgiga.
|
|
12 |
C1.1.1. R2 |
S |
Vähemalt 50 kutsealateenuste regulatiivse nõude lihtsustamine või kaotamine |
|
Number |
250 |
300 |
4. kv |
2024 |
Eesmärk hõlmab vähemalt 50 kutsealateenuste regulatiivse nõude lihtsustamist või täielikku kaotamist, tuginedes teenuste turgude liberaliseerimise teise ja kolmanda tegevuskava rakendamisele, sealhulgas juristide, notarite, maksunõustajate, audiitorite, proviisorite ja apteekide, füsioterapeutide, arhitektide, inseneride ja giidide kutsealade puhul, võttes arvesse koostöös Maailmapangaga ellu viidud tehnilise abi projekti soovitusi ning soovitusi, mis käsitlevad järgmist:
|
|
13 |
C1.1.1. R3 |
E |
Millega kehtestatakse strateegiline raamistik erainvesteeringute edendamiseks |
Sellise tegevuskava vastuvõtmine, mille eesmärk on hoogustada investeeringuid ja võtta kasutusele digiplatvorm, et koordineerida ja tagada tulemuslikku rahvusvahelist, riiklikku ja piirkondlikku investeeringute edendamist ja toetamist. |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Analüüside ja soovituste põhjal kehtestatakse erainvesteeringute edendamise strateegiline raamistik, mis koosneb investeeringute edendamise riikliku kava (2023–2030), investeeringute edendamise tegevuskava (2023–2028) vastuvõtmisest ja avaldamisest, uue investeeringute edendamise seaduse jõustumisest ning toimiva digiplatvormi kasutuselevõtust koordineerimiseks ning tõhusaks rahvusvaheliseks, riiklikuks ja piirkondlikuks investeeringute edendamiseks ja toetamiseks. Vahe-eesmärk hõlmab kolme analüütilist uuringut: anda i) ülevaade institutsioonilisest raamistikust, ii) hinnang välismaiste otseinvesteeringute mõjule ja iii) soovitused regulatiivsete ja institutsiooniliste muudatuste tegemiseks ning maksusoodustuste kavandamiseks; strateegilise raamistiku, sealhulgas tegevuskava vastuvõtmine ja rakendamist hõlbustava digiplatvormi loomine. Strateegiline raamistik peaks tagama poliitika sidususe ja koordineerimise investeeringute edendamise ja hõlbustamisega tegelevate eri ministeeriumide ja institutsioonide vahel, maksimeerima investeeringute mõju tootlikkusele, töökohtade loomisele ja regionaalarengule ning toetama Horvaatia digi- ja kliimapööret. |
|
14 |
C1.1.1. R4-I1 |
E |
Konkursikutsete avaldamine selliste investeeringute rahastamiseks, mis on suunatud keskkonnasõbralikele tegevustele, mille puhul on taotlejate ja projektide jaoks kehtestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid (sh põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased vastavuskriteeriumid) |
Toetustaotluste esitamise kutse avaldamine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Projektikonkursside algatamine toetuste andmiseks, et toetada VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rohepööret energiatõhusa majanduse suunas. Toetustega toetatakse keskkonnahoidliku tehnoloogia arendamist ja rakendamist ettevõtete äriprotsessides, et vähendada negatiivset kliima- ja keskkonnamõju, edendada kestlikku tootmist, suurendada tööhõivet kestlikumatel töökohtadel ning tugevdada kohalikku ja piirkondlikku konkurentsivõimet (kooskõlas ELi taksonoomiaga).
|
|
15 |
C1.1.1. R4-I1 |
S |
Rahaliste vahendite eraldamine VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele keskkonnasõbralikele tegevustele suunatud investeeringuteks |
|
Number |
0 |
290 |
3. kv |
2025 |
Lepingud, mis on allkirjastatud vähemalt 250 VKE ja vähemalt 40 keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaga rahaliste vahendite eraldamiseks vastavalt vahe-eesmärgis #14 sätestatud rahastamiskõlblikkuse/valikukriteeriumidele. |
|
16 |
C1.1.1. R4-I2 |
E |
Rahastamisvahendi loomine mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamiseks |
Lepingud, mis on avaldatud i) asjaomase ministeeriumi (MINGOR või MINFIN) ja HAMAG BICRO vahel ning ii) asjaomase ministeeriumi (MINGOR või MINFIN) ja HBORi vahel, et tagada soodsad rahastamistingimused investeeringuteks ja käibekapitaliks, mis on vajalikud investeeringute tegemiseks ja/või ettevõtjate tegevuse ulatuse suurendamiseks. |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Meetmega soodustatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, kaasaegsete masinate ja seadmete ostmist ning tootmis- ja teenindusvõimsuse suurendamist, samuti rohepöörde meetmeid (nt keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutuselevõtt, ringmajandusel põhinevate ärimudelite kasutuselevõtt, taastuvad energiaallikad, energiatõhusus).
|
|
17 |
C1.1.1. R4-I2 |
S |
Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavad laenud/intressitoetused |
|
Number |
0 |
750 |
2. kv |
2026 |
HAMAG BICRO annab mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele 750 laenu/intressitoetust.
|
|
18 |
C1.1.1. R4-I2 |
S |
Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavad laenud/intressitoetused |
|
Number |
0 |
350 |
2. kv |
2026 |
HBOR annab mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele 350 laenu/intressitoetust. |
|
19 |
C1.1.1. R4-I3 |
E |
Rahastamisvahendi loomine keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate investeeringute toetamiseks |
Pädeva ministeeriumi (MINGOR või MINFIN) ja HBORi vaheline leping soodsate (stimuleerivate) rahastamistingimuste ja tagatiste pakkumiseks investeeringutele ja käibekapitalile, mis on vajalikud investeeringute tegemiseks ja/või avaldatud majandustegevuse ulatuse suurendamiseks. |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Luuakse uus raamtagatisfond, mis on suunatud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurettevõtjatele, et anda individuaalseid või portfellitagatisi investeerimislaenudele ja käibekapitalilaenudele, mis on vajalikud investeeringute tegemiseks ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate kasvuks. Üldtagatisfondi kogueraldis on 59 633 685 eurot.
Rahastamisvahendeid kasutatakse investeeringuteks uutesse, ajakohastesse ja arenenud tehnoloogiatesse (masinad ja seadmed), ärisuutlikkuse laiendamisse ja tugevdamisse (tootmis- ja teenindusrajatiste ning -suutlikkuse laiendamine), eelistades taastuvenergia, energiatõhususe, ringmajanduse, keskkonnakaitse, tootmis-, hanke- ja müügiprotsesside digitaliseerimise projekte. |
|
20 |
C1.1.1. R4-I3 |
S |
Toetust saanud projektide arv keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate puhul |
|
Number |
0 |
75 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 75 keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurte üksuste projekti (kokku vähemalt 331 807 021 eurot), mis on tagatud taaste- ja vastupidavusrahastu tagatiste/toetustega investeeringute tagatisfondist ja projektide tööfondidest. |
|
21 |
C1.1.1. R4-I4 |
E |
Rahastamisvahendi loomine avaliku sektori asutuste soodsamaks rahastamiseks |
Pädeva ministeeriumi (MINGOR või MINFIN) ja HBORi vaheline leping, mis sisaldab tegevuste ja meetmetest kasusaajate abikõlblikkuse ja kokkusobivuse kriteeriume |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Rahaline toetus riigile või kohalikele, piirkondlikele ja piirkondlikele valitsusüksustele kuuluvatele äriühingutele ja institutsioonidele soodsatel tingimustel, et stimuleerida investeeringuid i) vajalikku majandus-, munitsipaal-, transpordi- ja sotsiaalsesse taristusse ning ii) investeeringutesse uutesse tehnoloogiatesse ja süsteemidesse, mis on vajalikud avaliku sektori asutuste tõhususe suurendamiseks, eesmärgiga parandada avalike teenuste kvaliteeti ja vähendada avaliku sektori rahastamise kulusid.
|
|
22 |
C1.1.1. R4-I4 |
S |
Avaliku sektori projektidele antud laenud |
|
Number |
0 |
132 722 808 |
2. kv |
2026 |
HBOR annab avaliku sektori projektidele subsideeritud laene vähemalt 132 722 808 euro ulatuses. |
|
444 |
C1.1.1. R4-I5 |
E |
Strateegiliste digiinvesteeringute ja strateegiliste keskkonnahoidlike investeeringute investeerimispoliitika |
Investeerimispoliitika vastuvõtmine |
4. kv |
2025 |
Uue investeerimispoliitika vastuvõtmine HBORi jaoks täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitikaga tagatakse, et täiendavast omakapitalist eraldatakse 74 303 410 eurot strateegiliste keskkonnahoidlike investeeringute toetamiseks kooskõlas sekkumisvaldkondadega, millele on määruse (EL) 2021/241 VI lisa kohaselt määratud 100 % kliimakoefitsient, mis võib muu hulgas hõlmata järgmise uue suutlikkuse toetamist: I)paigaldatud ja võrku ühendatud taastuvad tuuleenergiaallikad. Rahastamiskõlblikud on ka energia salvestamisega hübriidprojektid. II)paigaldatud ja võrku ühendatud fotogalvaanilised taastuvad energiaallikad. Rahastamiskõlblikud on ka energia salvestamisega hübriidprojektid. III)paigaldatud ja võrku ühendatud taastuvad energiaallikad (välja arvatud tuuleenergiast toodetud fotogalvaaniline energia, kuid kaasa arvatud geotermiline energia). Geotermilise energia puhul ei hõlma puurimine nafta või gaasi uurimist ega ammutamist. Selleks otstarbeks ei osteta ega kasutata seadmeid. Tuleb tagada, et metaaniheide oleks minimaalne ja jääks tublisti allapoole künnist 20 000 CO2 ekvivalenttonni aastas. Samuti tagatakse, et geotermiline puurimine ei avalda kahjulikku mõju veenappusele ega vee kvaliteedile. Investeerimispoliitikaga tagatakse, et täiendavast omakapitalist eraldatakse 203 094 958 eurot strateegiliste digiinvesteeringute toetamiseks kooskõlas sekkumisvaldkondadega, millele on määruse (EL) 2021/241 VI lisa kohaselt määratud 100 % digitaalne koefitsient, mis võib muu hulgas hõlmata ettevõtete digiteerimise, sealhulgas e-kaubanduse, e-äri ja võrgustikupõhiste äriprotsesside, digitaalse innovatsiooni keskuste, eluslaborite, veebiettevõtjate ja IKT idufirmade ning ettevõtjatevahelise e-kaubanduse toetamist. |
|||
|
445 |
C1.1.1. R4-I5 |
E |
Omakapitalisüst strateegilistesse digiinvesteeringutesse ja strateegilistesse keskkonnahoidlikesse investeeringutesse |
Üleviimistunnistus |
2. kv |
2026 |
Horvaatia kannab HBOR-ile üle 27 7398 368 eurot, et suurendada oma omakapitali. Lisaks omakapitalisüstile HBORi, mis kujutab endast taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringut, esitab Horvaatia 31. augustiks 2026 aruande, milles kirjeldatakse HBORi poolt investeerimispoliitika rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas meetmeid, mis on võetud selliste finantstoodete rakendamiseks, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, ning nende toodete edasiseks rakendamiseks võetavaid eeldatavaid meetmeid. |
|||
|
23 |
C1.1.1. R5-I1 |
E |
Omakapitali ja kvaasiomakapitali rahastamisvahendi loomine |
pädeva ministeeriumi (MINGOR või MINFIN) ja HBOR vahel avaldatud leping riskikapitalifondidesse investeerimise, koostöös EIFiga välja töötatud olemasolevate erakapitali investeerimisfondide suurendamise ja/või uute fondide ja/või kaasinvesteeringute arendamise kohta; |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Osana olemasolevast koostööst Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) loob HBOR rahastamisvahendi, mille eesmärk on suurendada Horvaatia turul tegutsevaid erakapitali- ja riskikapitalifonde või saavutada nende maksimaalne suurus ning luua uusi fonde ja/või kaasinvesteeringuid.
|
|
24 |
C1.1.1. R5-I1 |
S |
Omakapitali ja kvaasiomakapitali instrumentidesse tehtud investeeringud |
|
Number |
0 |
29 862 632 |
2. kv |
2026 |
HBOR (kaasinvesteering koos EIFiga) peab olema sõlminud omakapitali-/riskikapitalifondidega seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Horvaatia kannab rahastu jaoks HBOR-ile üle 29 862 632 eurot. |
|
25 |
C1.1.1. R6 |
E |
Õigusraamistiku muutmine |
Elektroonilise meedia seaduse ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste seaduse jõustumine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Elektroonilise meedia seaduse ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste seaduse muudatustega toetatakse kultuuri- ja loomesektori ettevõtjaid nende äritegevuse kohandamisel digitaalse ühtse turu ning uue ELi ja Horvaatia õigusraamistikuga, tugevdades suutlikkust kohaneda uute äritingimustega ja neid kiiresti muuta, saavutades konkurentsivõime ja kasutades ära turu potentsiaali. |
|
26 |
C1.1.1. R6-I1 |
S |
Investeeringud kultuuri- ja loomemajanduse ümberkujundamisse ja konkurentsivõimesse |
|
Number |
0 |
100 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 100 toetusmeedet kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevatele mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning muudele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, et tugevdada nende suutlikkust kohaneda digitaalse ühtse turu uue reguleeriva ja õigusraamistikuga ning luua, edendada ja levitada uusi uuenduslikke tooteid ja teenuseid. |
|
27 |
C1.1.1. R6-I2 |
E |
Faktikontrolli süsteemi loomine |
Kasutusel on faktikontrolli süsteem |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Elektroonilise meedia agentuuri tehtavad investeeringud hõlmavad järgmist: -faktikontrolliga tegelevate organisatsioonide koostöö keskse platvormi väljatöötamine; -lepingute sõlmimine organisatsioonidega, kes on välja valitud avaliku projektikonkursi kaudu, millega antakse toetusi faktikontrolli projektidele, ning
-töötada välja andmebaas konfidentsiaalsete andmete ja meediaettevõtete rahastamisallikate avaldamiseks.
|
|
28 |
C1.1.2. R1 |
E |
Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste õigusraamistiku muutmine ja täiendamine |
Teadus- ja arendusprojektidele antava riigiabi seaduse muutmise seaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Teadus- ja arendustegevusse investeerivate ettevõtete arvu suurendamiseks ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate erainvesteeringute suurendamiseks analüüsitakse olemasolevat teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kava. Jõustuvad teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste õigusraamistiku muudatused, et julgustada erasektorit suurendama oma teadus- ja arendustegevuse investeeringute intensiivsust, suurendama teadus- ja arendustegevuse maksusoodustustest kasusaajate arvu, lihtsustama menetlusi ja vähendama halduskoormust, parandades samal ajal läbipaistvust ja kättesaadavust. Riigiabiseaduse muudatused tehakse kehtiva maksusoodustuste süsteemi asjakohasuse ja tõhususe analüüsi tulemuste põhjal ning need hõlmavad asjaomaseid sidusrühmi, eelkõige rahandusministeeriumi ja maksuametit. MINGOR valmistab ette seadusemuudatused ja esitab need parlamentaarsele menetlusele. |
|
29 |
C1.1.2. R2-I2 |
S |
VKEde toetamine juhtimissuutlikkuse suurendamisel |
|
Number |
0 |
150 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 150 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat saavad oma juhtimissuutlikkuse parandamiseks ärinõustamist, näiteks koolitust või individuaalset ärinõustamist. |
|
30 |
C1.1.2. R2-I3 |
S |
Toetuse andmine idufirmade kasvu stimuleerimiseks kõrgtehnoloogia- ja teadmussektoris |
|
Number |
0 |
141 |
2. kv |
2025 |
Tagastamatu stardiabi projektikonkursi raames esitatud projektitaotluste hindamisele järgnev abi, mille eesmärk on stimuleerida kõrgtehnoloogia- ja teadmussektori idufirmade kasvu kommertskasutusele eelnevas etapis, toetades tootearendust, suurendades tootmisvõimsust ja investeerimisvalmidust, kusjuures abi saavad vähemalt 141 idufirmat. See hõlmab ajakohastamist, kavandamist, tulemuslikkuse valideerimist, turu valideerimist, katsetamist, katseliinide arendamist, intellektuaalomandi kaitset ja välisteenuseid, mille eesmärk on töötada välja innovatiivne idee, samuti koolitusi rahastamisvajaduste leevendamise ja riskihindamise kohta. Rahastatavad tegevused võivad hõlmata ka osa kuludest, mis on seotud juurdepääsuga ülemaailmsetele ärivõrgustikele või -klastritele, uute turundusvahendite kasutuselevõtuga ja juurdepääsuga uutele turgudele. Abikõlblikud toetusesaajad on kuni viis aastat pärast registreerimist innovaatilised VKEd, mis ei ole loodud ühinemise teel ja mis kuuluvad vastavalt üldisele grupierandi määrusele innovaatilise VKE määratluse alla. |
|
31 |
C1.1.2. R2-I4 |
S |
Idufirmade kasvu toetamine kiirendiprogrammi loomise kaudu. |
|
Number |
0 |
120 |
2. kv |
2026 |
Programmiga „Accelerator“ pakutakse nõustamist, toetust investeeringuteks ja juurdepääsu investorite võrgustikele vähemalt 120 idufirmale vähemalt kolme kuu jooksul. |
|
32 |
C1.1.2. R2-I5 |
S |
Innovatsiooni turustamise projektide toetamine |
|
Number |
0 |
95 |
4. kv |
2024 |
Abi antakse vähemalt 95-le küpsete innovatsiooniprojektidega (tehnoloogilise valmiduse tase 7 või kõrgem) väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale nende siseturule lastud uuendusliku tootega seotud turundus-, müügi- ja turustustegevuse turustamiseks ja rahvusvaheliseks muutmiseks. Selle sihtinvesteeringuga toetatakse väljatöötatud toote või teenuse kohandamist ja selle turuleviimise ettevalmistamist. Väljatöötatud toote kohandamiseks kõlblikud tegevused hõlmavad täiendavat testimist ja katsetulemuste integreerimist lõpptootesse, nõustamisteenuseid, suutlikkuse suurendamist, teostatavusuuringute auditeid, tootedisaini ja intellektuaalomandi õiguste kaitset. Toodete turuletoomise ettevalmistamisega seotud abikõlblikud tegevused hõlmavad äriplaani või turunduskava koostamist või läbivaatamist, turu-uuringuid ja -katseid, toodete katsetamist potentsiaalsete klientidega, tootmise ettevalmistamist ja investeeringuid nullseeria toodetesse ning turundustegevust. Sellega toetatakse VKEsid küpsete innovatsiooniprojektidega, mis on lähedal turuletoomisele, ning seatakse eeldatavasti esikohale ettepanekud, mis aitavad kaasa rohepöördele. |
|
33 |
C1.1.2. R3-I2 |
S |
Toetus kupongidena |
|
Number |
0 |
1 500 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 1 500 VKEd, kes saavad kasutada digiülemineku toetusvautšereid. Vautšereid kasutatakse selleks, et aidata töötajatel parandada digioskusi, sealhulgas pilvetehnoloogiaga seotud oskusi, katsetada ideede kestlikkust ja kavandada strateegiaid võimalikuks digiüleminekuks, omandada digitaalseid turundusteenuseid, suurendada küberturvalisust süsteemi turvakontrollide kehtestamise kaudu või keerukate digitoodete ja -teenuste väljatöötamiseks või kasutuselevõtuks. |
|
34 |
C1.1.2. R3-I3 |
S |
Toetus Horvaatia VKEde digiüleminekuks |
|
Number |
0 |
360 |
2. kv |
2026 |
Lepingud sõlmitakse vähemalt 360 VKEga, kes annavad toetusi ettevõtete digiülemineku projektidele. Rahastamiskõlblik ettevõtete digitaliseerimise projekt hõlmab järgmist: I) digilahendus või -tehnoloogia, mis toetab ettevõtete ümberkujundamist; või ii) digivõimekusele suunatud tegevus. |
A.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C1.1.1 R5 – Kapitaliturgude mitmekesistamine ja alternatiivsele rahastamisele juurdepääsu parandamine
Meetme eesmärk on luua strateegiline raamistik ja meetmed riikliku kapitalituru arendamiseks. Reformi käigus võetakse vastu strateegia ja seejärel tegevuskava.
Reform C1.1.1 R7 – Jätkusuutliku rahanduse toetusfoorumi loomine
Reformi eesmärk on suurendada finantssektori panust rohepöördesse ja toetada seda regulatiivsete nõuete rakendamisel kestliku rahanduse valdkonnas. Meede seisneb tegevuskava vastuvõtmises ja sidusrühmade platvormi loomises.
Investeering C1.1.1. R4-I6 Investeeringud – omakapitalisüst HBORi, et toetada strateegilisi kaitse- ja julgeolekuinvesteeringuid
Meetme eesmärk on toetada Horvaatia majanduse kasvupotentsiaali, kohandades struktuurselt avaliku sektori toetuse taset, et kõrvaldada turutõrked ja majanduse ebatõhusus kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.
Meede seisneb 133 214 015 euro suuruses omakapitalisüstis Horvaatia Restruktureerimis- ja Arengupangale (HBOR).
HBOR võtab vastu uue investeerimispoliitika täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitika sisaldab sellise finantstoote (selliste finantstoodete) kirjeldust koos rahastamiskõlblike lõplike abisaajate eeldatava liigiga, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, sealhulgas rakendamise eeldatavat ajakava ja iga finantstoote eeldatavat summat. HBOR kasutab täiendava omakapitali puhul sama auditi- ja kontrollisüsteemi, millele komisjon andis positiivse hinnangu kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 157.
Investeerimispoliitikas nõutakse, et finantstooted, mida täiendav omakapital toetab, vastaksid olulise kahju ärahoidmise põhimõttele, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse laenude või samaväärsete vahendite puhul investeerimispoliitikast välja järgmine loetelu tegevustest ja varadest, mis ei ole kõlblikud: I) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus, ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 10 (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem, 11 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus 12 ja varad 13 . Omakapitali puhul jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes keskenduvad peamiselt 14 järgmistele sektoritele: I) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 15 ; II) energiamahukad ja/või suure CO2-heitega tööstusharud 16 ; III) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 17 ; IV) jäätmete kogumine, töötlemine ja 18 kõrvaldamine, v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas, et rahastu lõppsaajad järgiksid asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
A.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
373 |
C1.1.1.R5 |
E |
Horvaatia kapitaliturgude arendamise strateegilise raamistiku ja sellele lisatud tegevuskava vastuvõtmine |
Horvaatia valitsuse vastu võetud strateegiline raamistik ja tegevuskava riikliku kapitalituru arengu toetamiseks |
4. kv |
2024 |
Rahandusministeerium koostab koostöös asjaomaste sidusrühmadega Horvaatia Vabariigi kapitaliturgude arengu strateegilise raamistiku ja tegevuskava, mille võtab vastu Horvaatia valitsus. Tegevuskava lisatakse strateegilisele raamistikule ja see sisaldab konkreetsete meetmete rakendamise ajakava. Strateegias (kapitalituru arengu strateegiline raamistik Horvaatias) esitatakse analüüs kapitalituru olukorra kohta Horvaatias, tehes kindlaks peamised takistused selle toimimisel alternatiivse rahastamisallikana ning võimalused selle mitmekesistamiseks ja arendamiseks. Käsitletakse vähemalt järgmisi elemente: I.Suurte institutsionaalsete investorite roll kapitaliturul, sealhulgas teise samba asutused (eelkõige kohustuslikud pensionifondid ja pensionikindlustusseltsid) ja kindlustusseltsid; II.Börsil noteerimise võimaluste laiendamine ja menetluste lihtsustamine, võttes arvesse riigi omanduses olevaid ettevõtteid, VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid; III.Likviidsuse, mitmekesistamise ja käibe suurendamine kapitaliturgudel, sealhulgas turutegemise edendamine; IV.Edendada finantsinstrumentide, näiteks äriühingu võlakirjade ja riigivõlakirjade, samuti kaubatuletisinstrumentide ja väärtpaberistamiste sügavamat turgu; V.Olemasolevate finantsturu infrastruktuuride arendamine, sealhulgas võimalused keskse vastaspoole ärimudeli parandamiseks; VI.Õigusraamistiku kohandamine, et see vastaks paremini kapitalituru arendamise eesmärgile; VII.Investorite finantskirjaoskuse parandamine; VIII.Kestliku rahanduse raamistiku tugevdamine. |
|||
|
375 |
C1.1.1. R7 |
E |
Kestliku rahanduse eesmärke toetava esimese tegevuskava vastuvõtmine |
Võeti vastu esimene tegevuskava, mis sisaldab meetmeid kestliku rahanduse eesmärkide toetamiseks ja milles on sätestatud rakendamise tähtajad |
|
|
1. kv |
2025 |
Rahandusministeerium töötab välja esimese tegevuskava, mis sisaldab meetmeid ja ajakava selliste üksikmeetmete rakendamiseks, millega toetatakse finantssektorit rohepöörde huvide teenimisel, ning hõlbustab selle õigeaegset ettevalmistamist uuteks regulatiivseteks nõueteks ja muudeks kestliku rahanduse valdkonna algatusteks. Luuakse ühine platvorm, mida nimetatakse kestliku rahanduse toetusfoorumiks ja mille eesmärk on vahetada teavet ja ühendada finantssektor (pangandussektor ja pangandusväline sektor) asjaomaste ministeeriumide, järelevalveasutuste, ekspertide ja muude sidusrühmadega. |
|
|
446 |
C1.1.1. R4-I6 |
E |
Strateegiliste kaitse- ja julgeolekuinvesteeringute investeerimispoliitika |
Investeerimispoliitika vastuvõtmine |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Uue investeerimispoliitika vastuvõtmine HBORi jaoks täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitikaga tagatakse, et täiendavast omakapitalist eraldatakse 133 214 015 eurot Horvaatia majanduse strateegilistesse kaitse- ja julgeolekusektoritesse tehtavate investeeringute toetamiseks, mis võib muu hulgas hõlmata järgmist: (I)kaitsekonstruktsioonide ja kodanikukaitse infrastruktuuri ehitamine; (II)kahesuguse kasutusega taristu ehitamine ja ajakohastamine; (III)investeeringud küberturvalisusse; (IV)ettevõtete moderniseerimine; (V)Teadus- ja arendustegevuse toetamine. |
|
447 |
C1.1.1. R4-I6 |
E |
Omakapitalisüst strateegilistesse kaitse- ja julgeolekuinvesteeringutesse |
Üleviimistunnistus |
2. kv |
2026 |
Horvaatia kannab HBOR- ile üle 133 214 015 eurot, et suurendada oma omakapitali. Lisaks omakapitalisüstile HBORi, mis kujutab endast taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringut, esitab Horvaatia 31. augustiks 2026 aruande, milles kirjeldatakse HBORi poolt investeerimispoliitika rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas meetmeid, mis on võetud selliste finantstoodete rakendamiseks, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, ning nende toodete edasiseks rakendamiseks võetavaid eeldatavaid meetmeid. |
|||
B. KOOSTISOSA 1.2: ENERGIASÜSTEEMI ÜMBERKUJUNDAMINE KESTLIKU MAJANDUSE NIMEL
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on hõlbustada energia- ja transpordisektori CO2 heite vähendamist, sealhulgas uuenduslike tehnoloogiate arendamist, ning aidata saavutada Horvaatia riiklikus energia- ja kliimakavas 2030. aastaks seatud eesmärk saavutada taastuvate energiaallikate 36,6 % osakaal ning Horvaatia panus ELi 2030. aasta energiatõhususeesmärgi 32,5 % saavutamisse. Samuti on selle eesmärk aidata saavutada suurem eesmärk suurendada 2030. aastaks taastuvate energiaallikate osakaalu transpordis 14 %-ni. Komponendi reformid koosnevad seadusandlikest algatustest, mille eesmärk on i) kõrvaldada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu takistavad tõkked ja haldusmenetlused; II) viia lõpule gaasi ülekandesüsteemi halduri sertifitseerimine; ning iii) edendada alternatiivkütuste, sealhulgas vesiniku ja täiustatud biokütuste kasutamist transpordis.
Komponendi reformid ja investeeringud peaksid aitama kaasa rohepöördele ja kliimaeesmärkide saavutamisele, vähendades kasvuhoonegaaside heidet energia- ja transpordisektoris kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga.
Need investeeringud ja reformid aitavad täita Horvaatiale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „keskenduda investeeringutega seotud poliitikas [...] energiatõhususele ja taastuvatele energiaallikatele“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutes [...] rohepöördele, eelkõige [...] puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C.1.2 R1 – energiasektori CO2 heite vähendamine
Reformi eesmärk on hõlbustada energia- ja transpordisektori CO2 heite vähendamist ning toetada riiklikku panust liidu taastuvenergia eesmärgi saavutamisse. Reform hõlmab järgmist:
-Elektrituruseaduse ja tõhusa koostootmise seaduse seadusandlikud muudatused, et leevendada taastuvenergiaprojektide arendamist piiravaid regulatiivseid ja haldustakistusi, tuginedes olemasoleva kitsaskoha põhjaliku analüüsi tulemustele ja pärast avalikke konsultatsioone, ning lisatasupõhise süsteemi kehtestamine taastuvatesse energiaallikatesse tehtavate investeeringute toetamiseks, mis hõlbustab täiendava 1 500 MW taastuvenergia tarnevõimsuse paigaldamist.
-Horvaatia riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse (HERA) otsus põhivõrguettevõtjale Plinacro sertifikaadi väljaandmise kohta, millega viiakse lõpule ülekandetegevuse eraldamine gaasiturul ja eraldatakse riigi omanduses oleva gaasi ülekandesüsteemi halduri järelevalve riigi omanduses olevast tarne- ja tootmistegevusest.
-Uue transpordisektori alternatiivkütuste seaduse vastuvõtmine, et luua õigusraamistik alternatiivkütuste kasutuselevõtuks transpordisektoris ning edendada täiustatud biokütuste ja vesiniku tootmist ja kasutamist transpordisektoris. Töötatakse välja vesiniku arendamise strateegia, milles määratakse kindlaks 2030. aasta eesmärgid saastevaba vesiniku tootmiseks Horvaatias.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C1.2 R1-I1 – energiasüsteemi taaselustamine, ehitamine ja digiteerimine ning taristu toetamine energiasektori CO2 heite vähendamiseks
Selle investeeringu eesmärk on toetada Horvaatia energiasektori elektrifitseerimist ja CO2 heite vähendamist ning ajakohastada lõuna-põhjasuunalist võrku.
Investeering hõlmab paigaldatud kõrgepingevõrgu ja merekaablite ajakohastamist, kuut saart mandrivõrguga ühendavate maa-aluste kaablite ajakohastamist, arukate arvestite paigaldamist ja uue energiasalvestusvõimsuse paigaldamist.
Investeering C1.2 R1-I2 – Energiatõhususe, soojuse ja taastuvenergia edendamine energiasektori CO2 heite vähendamiseks
Selle investeeringu eesmärk on suurendada tööstuse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist.
Investeering hõlmab geotermilise potentsiaali uurimist, energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise toetamist ettevõtetes ning energiatõhususe programmi vastuvõtmist.
Investeering C1.2 R1-I3 – Vesiniku kasutamine ja uued tehnoloogiad
Selle investeeringu eesmärk on parandada vesiniku ja uute tehnoloogiate kasutamist Horvaatias, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris ja tööstuses, võttes vastu alternatiivkütuste seaduse ja vesiniku arendamise strateegia.
See investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.
B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
36 |
C1.2. R1 |
E |
Hindamisdokumendi avaldamine, mis sisaldab soovitusi taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu takistavate tõkete ja haldusmenetluste leevendamiseks |
Majandus- ja säästva arengu ministeeriumi hindamisdokumendi avaldamine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Dokumendis esitatakse hinnang ja soovitused poliitikameetmete kohta, mille eesmärk on leevendada taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu takistavaid tõkkeid ja haldusmenetlusi. Analüüs ja soovitused sisaldavad ka meetmeid omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks. |
|
37 |
C1.2. R1 |
E |
Õigusaktide ja/või eeskirjade jõustumine, et parandada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas lisatasupõhise süsteemi kehtestamine taastuvate energiaallikate toetamiseks. |
Õigusaktide ja/või eeskirjade jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Läbivaadatud elektrituruseaduse ja tõhusa koostootmise seadusega leevendatakse tõkkeid ja haldusmenetlusi, mis takistavad taastuvate energiaallikate suuremat kasutuselevõttu, sealhulgas meetmeid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks. Täielikult hakkab toimima lisatasudel põhinev taastuvate energiaallikate toetamise süsteem. |
|
38 |
C1.2. R1 |
E |
Plinacro sertifitseerimine Horvaatia riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse (HERA) poolt |
Horvaatia riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse (HERA) otsus sertifikaadi väljaandmise kohta |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Gaasi ülekandesüsteemi halduri (Plinacro) juhtimise täielik eraldamine riigi tarne- ja tootmistegevusest ning selle sertifitseerimine Horvaatia riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse (HERA) poolt. |
|
39 |
C1.2. R1-I1 |
E |
Kõrgepingevõrgu uuendamiseks antud ehitusluba |
Füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivarade ministeeriumi väljastatud ehitusluba |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Ehitusluba, mis on antud pärast elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohast sõelumist ja/või asjakohast hindamist alapõhiste kaitse-eesmärkide alusel kooskõlas direktiivi nõuetega. Esitatakse tõendid selle kohta, et projekt ei avalda asjaomaste Natura 2000 alade terviklikkusele olulist mõju. |
|
40 |
C1.2. R1-I1 |
S |
Lõpule on viidud 6 saart mandrivõrguga ühendavate maa-aluste kaablite uuendamine |
|
Number |
0 |
6 |
2. kv |
2024 |
Vähemalt kuuel saarel on ajakohastatud elektrivõrguühendus mandriga (kavandatud saared on Krk, Cres, Lošinj, Brač, Hvar ja Korčula). Investeering hõlmab vanade merekaablite asendamist uute keskkonnasõbralike kaablitega |
|
41 |
C1.2. R1-I1 |
S |
Kõrgepingevõrgu (220/110 kV) ajakohastamine on lõpule viidud |
Kõrg- ja keskpingevõrgu (220/110 kV) ajakohastamise lõpuleviimine |
km |
0 |
300 |
3. kv |
2024 |
Vähemalt 300 km kõrgepingeliini on ajakohastatud, mis aitab tugevdada võrguühendusi. |
|
42 |
C1.2. R1 |
S |
Ülesseatud täiendav 1 500 MW taastuvenergia võimsus |
|
Number |
0 |
1 500 |
4. kv |
2024 |
Paigaldatud on vähemalt 1 500 MW uut taastuvenergiavõimsust. |
|
43 |
C1.2. R1-I1 |
S |
Paigaldatud nutiarvestite arv |
|
Number |
0 |
40 000 |
4. kv |
2024 |
Paigaldatud on vähemalt 40 000 arukat elektriarvestit. |
|
376 |
C1.2. R1-I1 |
S |
Paigaldatud nutiarvestite arv |
Number |
40 000 |
100 000 |
2. kv |
2026 |
Paigaldatud on vähemalt 60 000 arukat elektriarvestit. |
|
|
44 |
C1.2. R1-I1 |
E |
Ajakohastatud kõrgepingevõrk (220/110 kV) ja jaotusvõrgu jaoks ettenähtud merekaablid |
Kõrgepingevõrk (220/110 kV), ajakohastatud ja paigaldatud veealused kaablid purustusvõrgu jaoks |
2. kv |
2026 |
Tuleb esitada tõendid selle kohta, et jaotusvõrgule on paigaldatud vähemalt 250 km kõrgepingeliine ja 96 km merekaableid.
|
|||
|
377 |
C1.2. R1-I1 |
E |
Uus energiaaku salvestusmaht |
Paigaldatud uus energiaaku salvestusvõimsus |
0 |
2. kv |
2026 |
Tuleb esitada tõendid uute 100 MhW mahutavusega energiaakude salvestite paigaldamise kohta. |
||
|
45 |
C1.2. R1-I2 |
E |
Valitsuse poolt energiatõhususe programmi vastuvõtmine energiasektori CO2-heite vähendamiseks |
Majandus- ja säästva arengu ministeeriumi välja töötatud energiasektori CO2-heite vähendamise energiatõhususe programmi jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Energiatõhususe programmis määratakse kindlaks energiatõhususse ja kaugküttesüsteemidesse investeerimise valdkonnad, sealhulgas investeerimisprioriteedid kuni 2030. aastani. Investeeringute kavandamine hõlmab kaugküttesüsteemide ja energiamahukate tööstusharude ajakohastamist, keskendudes energiatõhususele ja taastuvenergia potentsiaalile.
|
|
46 |
C1.2. R1-I2 |
S |
Ettevõtete arv, kes saavad toetust energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamiseks tööstuses |
|
Number |
0 |
50 |
4. kv |
2021 |
50 lepingut, mis sõlmiti abi saavate ettevõtjatega pärast avalikku pakkumismenetlust, et toetada taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhususe meetmeid väikestes, keskmise suurusega ja suurettevõtjates.
|
|
47 |
C1.2. R1-I2 |
S |
Maapõueenergia potentsiaali uurimiseks sõlmitud lepingud |
|
Number |
0 |
6 |
4. kv |
2024 |
Geotermilise potentsiaali uurimiseks sõlmitakse kuus lepingut. Geotermiliste katsepuuraukude puurimiseks sõlmitakse veel kaks lepingut.
|
|
48 |
C1.2. R1-I2 |
E |
Üldsusele kättesaadavaks tehtud kaugkütte geotermilise potentsiaali tulemused |
Tulemused on avaldatud Horvaatia süsivesinike ameti veebisaidil |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Uurimistegevuse tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks ja avaldatakse süsivesinike ameti veebisaidil. |
|
49 |
C1.2. R1-I3 |
E |
Alternatiivkütuste seaduse jõustumine |
Alternatiivkütuste transpordiseaduse jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2021 |
2021. aasta 3. kvartaliks jõustus alternatiivkütuste seadus, mis on kooskõlas ELi õigustikuga. Seadusega edendatakse täiustatud biokütuste/vesiniku tootmist ja kasutamist transpordisektoris. |
|
50 |
C1.2. R1-I3 |
E |
Vesiniku arendamise strateegia vastuvõtmine |
Horvaatia vesinikustrateegia jõustumine |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Vesiniku arendamise strateegia sisaldab elektrolüüsil põhinevaid kvantifitseeritud eesmärke saastevaba vesiniku tootmispotentsiaali kohta 2030. aastaks. Strateegias käsitletakse eelkõige saastevaba vesiniku võimalikku rolli transpordisektori CO2 heite vähendamisel. |
C. KOOSTIS 1.3: VEEMAJANDUSE JA JÄÄTMEKÄITLUSE PARANDAMINE
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on aidata kaasa keskkonnakaitsele, elurikkuse säilitamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, luues seega tingimused ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime tugevdamiseks.
Komponendi 1.3 raames kavandatud investeeringute eesmärk on vähendada investeerimispuudujääki vee- ja jäätmekäitlussektoris, mis moodustab hinnanguliselt peaaegu 7 % Horvaatia 2019. aasta SKPst. Investeeringuid toetatakse reformidega, mille eesmärk on tugevdada veesektorit ja parandada veemajandust kogu Horvaatias. Lisaks võetakse vastu uued jäätmealased õigusaktid ja jäätmekavad, et edendada ringmajandust kooskõlas ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga.
Need investeeringud ja reformid aitavad täita Horvaatiale 2019. ja 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „keskenduda investeeringutega seotud poliitikas [...] keskkonnataristule, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ja „keskenduda investeeringutes rohepöördele [...], eelkõige keskkonnataristule“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C1.3 R1 – Veemajandusprogrammi rakendamine
Reformi eesmärk on vähendada Horvaatia avalik-õiguslike veekäitlejate killustatust. Selle eesmärk on konsolideerida ja vähendada veekäitlejate arvu, et parandada nende tõhusust ja juhtimist. Selle reformiga võetakse kasutusele võrdlussüsteem veeteenuse osutajate tegevus- ja finantstulemuste seireks ja aruandluseks ning aidatakse kaasa taristuinvesteeringute pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamisele.
Reform viiakse ellu nelja määruse muudatuste jõustumisega:
-teenuste valdkondade määrus,
-määrus vee-ettevõtjate tulemuslikkuse hindamise, sealhulgas võrdlussüsteemi kehtestamise kohta
-määrus veevarustusteenuste hinnakujunduse kindlaksmääramise metoodika kohta ning
-määrus veevarustusteenuste osutamise eritingimuste kohta.
Reform hõlmab vee- ja reoveetaristu mitmeaastase investeerimisprogrammi väljatöötamist, et tagada investeeringute C1.3 R1-I1 ja C1.3 R1-I2 sidus rakendamine ning vastastikune täiendavus muude ELi rahaliste vahenditega.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C1.3 R1-I1 – Ühiskanalisatsiooni arendamise programm
Selle investeeringu eesmärk on parandada reovee kogumist ja puhastamist Horvaatias.
Meede hõlmab ühiskanalisatsioonivõrkude ehitamist ja rekonstrueerimist ning reoveepuhastite ehitamist.
Investeering C1.3 R1-I2 – Ühisveevärgi arendamise programm
Selle investeeringu eesmärk on parandada veevarustustaristut.
Meede hõlmab veevarustustorustike ehitamist ja rekonstrueerimist ning mõõteseadmete ostmist.
Investeering C1.3 R1-I3 – Katastroofiohu vähendamise programm
Selle investeeringu eesmärk on parandada kaitset üleujutuste eest ja bioloogilist mitmekesisust.
See meede hõlmab üleujutuste eest kaitsvate tammide ehitamist ja mageveesüsteemide taaselustamist.
Reform C1.3 R2 – Säästva jäätmekäitluse rakendamine
Reformi eesmärk on luua uus õigusraamistik, et hõlbustada jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu, et kiirendada üleminekut ringmajandusele.
See meede seisneb õigusaktide jõustumises ja jäätmekavade vastuvõtmises.
Investeering C1.3. R2-I1 – Jäätmete kõrvaldamise vähendamise programm
Selle investeeringu eesmärk on luua vajalik taristu prügilasse ladestamise vähendamiseks ja ringlussevõtu edendamiseks.
Meede hõlmab asjakohase taristu ehitamist.
Investeering C.1.3 R2- I2 – Suletud prügilate ja ohtlike jäätmetega saastunud alade saneerimisprogramm
Selle investeeringu eesmärk on parandada kümme suletud prügilat.
See meede hõlmab vähemalt kümne suletud prügila ja/või ohtlike jäätmetega saastunud koha tervendamist.
C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
59 |
C1.3. R1 |
E |
Mitmeaastase vee- ja asulareovee puhastamise ehitusprogrammi vastuvõtmine |
Mitmeaastase vee- ja reovee-ehitusprogrammi avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Horvaatia Vabariigi valitsus võtab vastu mitmeaastase vee- ja reoveerajatiste ehitamise programmi, mis hõlmab vajalikke investeeringuid, sealhulgas prioriteetide seadmist, et täita asulareovee puhastamise direktiivi nõudeid. Kava sisaldab ka riskide ja leevendusmeetmete hindamist. |
|
60 |
C1.3. R1 |
E |
Veesektori õigusraamistiku muudatused |
Nelja õigusliku muudatuse jõustumine: I) teeninduspiirkondade määrus;
|
|
|
|
4. kv |
2022 |
Teenuste valdkondade määrust, vee-ettevõtjate tulemuslikkuse hindamise määrust, veeteenuste hinnakujunduse kindlaksmääramise metoodikat käsitlevat määrust ja veeteenuste osutamise eritingimusi käsitlevat määrust muudetakse, et luua õiguslik eeltingimus vee-ettevõtjate konsolideerimiseks.
|
|
61 |
C1.3. R1 |
S |
Veeteenuste osutajate integreerimine |
|
Number |
200 |
40 |
4. kv |
2024 |
Olemasoleva 200 avalik-õigusliku teenuseosutaja integreerimine 40-sse vastavalt põhimõttele, et iga teeninduspiirkonna kohta on üks veekäitleja. |
|
63 |
C1.3. R1-I1 |
S |
Ühiskanalisatsioonivõrgu ehitamine või rekonstrueerimine |
|
Number |
0 |
115 |
2. kv |
2022 |
Ehitatud või rekonstrueeritud on vähemalt 115 km ühiskanalisatsiooni (kanalisatsiooni)võrku
|
|
64 |
C1.3. R1-I1 |
S |
Reoveetaristu projektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud |
|
Number |
0 |
60 |
4. kv |
2023 |
Reoveetaristu projektide puhul, mis on seotud 2023. aasta lõpuks sõlmitavate lepingutega, sõlmitakse vähemalt 60 ehitustöölepingut.
|
|
65 |
C1.3. R1-I1 |
S |
Ehitatud või uuendatud reoveepuhastid |
|
Number |
0 |
12 |
4. kv |
2025 |
Ajakohastatakse või ehitatakse vähemalt 12 reoveepuhastit. |
|
66 |
C1.3. R1-I1 |
S |
Ehitatud või rekonstrueeritud ühiskanalisatsioonivõrk |
|
Number |
115 |
807 |
4. kv |
2025 |
Ehitatud või rekonstrueeritud on vähemalt 692 km ühiskanalisatsioonivõrku
|
|
68 |
C1.3. R1-I2 |
S |
Ühiskanalisatsioonivõrgu ehitamine või rekonstrueerimine |
|
Number |
0 |
226 |
2. kv |
2022 |
Ehitatud või rekonstrueeritud on vähemalt 226 km ühisveevärgivõrku.
|
|
69 |
C1.3. R1-I2 |
S |
Veevõtukohtadesse paigaldatud veemõõteseadmed |
|
Number |
0 |
526 |
4. kv |
2022 |
Vähemalt 526 mõõteseadet, mis on paigaldatud veevõtukohtadesse veekoguste mõõtmiseks. |
|
70 |
C1.3. R1-I2 |
S |
Veevarustusprojektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud |
|
Number |
0 |
100 |
4. kv |
2023 |
Veepõhiste projektide jaoks sõlmitud ehitustööde hankelepingute arv on seotud lepingutega, mis sõlmitakse 2023. aasta lõpuks.
|
|
71 |
C1.3. R1-I2 |
S |
Ühiskanalisatsioonivõrgu ehitamine või rekonstrueerimine |
|
Number |
0 |
517 |
4. kv |
2023 |
Ehitatud või rekonstrueeritud on vähemalt 517 km ühisveevärgivõrku.
|
|
72 |
C1.3. R1-I2 |
S |
Ühiskanalisatsioonivõrgu ehitamine või rekonstrueerimine |
|
Number |
517 |
1023 |
4. kv |
2025 |
Ehitatud või rekonstrueeritud on vähemalt 506 km ühisveevärgivõrku.
|
|
74 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Üleujutuste eest kaitsmise projektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud |
|
Number |
0 |
20 |
4. kv |
2022 |
Üleujutuste eest kaitsmise sektori projektide jaoks on sõlmitud vähemalt 20 ehitustöölepingut, mis on seotud 2022. aasta lõpuks sõlmitavate lepingutega.
|
|
75 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Ehitatud üleujutuste eest kaitsvad ehitised |
|
Number |
0 |
13 |
4. kv |
2022 |
Vähemalt 13 km ulatuses üleujutuste eest kaitsvaid ehitisi, mis on ehitatud kaitseks vee kahjuliku mõju eest; |
|
76 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Taaselustatud vooluveekogud |
|
Number |
0 |
2 |
4. kv |
2022 |
Vähemalt 2 km taastatud vooluveekogusid, sealhulgas mahajäetud muhvide taaselustamine, püsivad kontaktid jõgede ja muhvidega ning investeeringud nendega seotud taristusse. |
|
77 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Ehitatud üleujutuste eest kaitsvad ehitised |
|
Number |
0 |
65 |
2. kv |
2024 |
Vähemalt 65 km ulatuses üleujutuste eest kaitsvaid ehitisi, mis on ehitatud kaitseks vee kahjuliku mõju eest. |
|
78 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Taaselustatud vooluveekogud |
|
Number |
0 |
16 |
2. kv |
2025 |
Vähemalt 16 km taastatud vooluveekogusid, sealhulgas mahajäetud muhvide taaselustamine, püsivad kontaktid jõgede ja muhvidega ning investeeringud nendega seotud taristusse. |
|
79 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Ehitatud üleujutuste eest kaitsvad ehitised |
|
Number |
65 |
77 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 12 km ulatuses üleujutuste eest kaitsvaid ehitisi, mis on ehitatud kaitseks vee kahjuliku mõju eest. |
|
81 |
C1.3. R2 |
E |
Jäätmekäitlusseaduse vastuvõtmine |
Jäätmekäitlusseaduse jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Uus jäätmekäitlusseadus reguleerib jäätmetekke vältimist, korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu kooskõlas ringmajanduse kontseptsiooni ja Euroopa rohelise kokkuleppega. Õigusakt sisaldab konkreetseid meetmeid ringmajanduse toetamiseks, st ringmajanduse tegevuskava, laiendatud tootjavastutuse süsteemide ja jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemide väljatöötamist. Õigusaktis käsitletakse kõiki komisjoni soovitusi, mis on esitatud Horvaatiat käsitlevas 2018. aasta varajase hoiatamise aruandes. |
|
82 |
C1.3. R2 |
E |
Horvaatia Vabariigi jäätmekava (2017–2022) läbivaatamine |
Horvaatia Vabariigi jäätmekava (2017–2022) muudatuste avaldamine Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Horvaatia muudetud jäätmekava (2017–2022) vastuvõtmine ja avaldamine kooskõlas uue ringmajanduse tegevuskavaga pärast avalikke konsultatsioone. Läbivaadatud kavas määratakse kindlaks eesmärk võtta 2022. aastaks ringlusse, sortida, korduskasutada ja parandada 50 % jäätmetest ning eraldi eesmärk biojäätmete kogumiseks ja ringlussevõtuks. See hõlmab ka konkreetseid meetmeid kohalike ja piirkondlike üksuste ambitsioonikuse edendamiseks, näiteks teabevahetusmeetmeid, et tagada tõhus liigiti kogumine tekkekohas, või digitaalseid aspekte. Kava sisaldab praeguse olukorra hinnangut, olemasolevaid kogumissüsteeme ja investeerimispuudujäägi hinnangut prügilate sulgemiseks. Selles esitatakse kavandatud jäätmeinvesteeringute prioriteetide loetelu, tulevaste jäätmekäitlusrajatiste võimsus ning teave selle kohta, kuidas määratakse kindlaks tulevased tegevuskohad. Kavas kaalutakse ka taristuprojektide rakendamise suutlikkuse suurendamise toetamist. |
|
83 |
C1.3. R2 |
E |
Horvaatia Vabariigi jäätmekava aastateks 2023–2029 vastuvõtmine |
Horvaatia jäätmekava 2023–2029 avaldamine Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Horvaatia 2023.–2029. aasta jäätmekäitluskava vastuvõtmine ja avaldamine koostoimes jäätmekäitlusseaduses ja ringmajanduse tegevuskavas sätestatud uute eesmärkidega pärast avalikke konsultatsioone. Kavas määratakse kindlaks eesmärk saavutada 2025. aastaks vähemalt 55 % jäätmete ringlussevõtt, sortimine, korduskasutamine ja parandamine ning biojäätmete kogumise ja ringlussevõtu eesmärk. |
|
84 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaalu vähendamine (49 %) |
|
% (protsentides) |
66 |
49 |
4. kv |
2022 |
Kõrvaldamiseks saadetavate olmejäätmete osa vähendatakse 49 %-ni investeeringute tõttu, mis tehakse prügilasse ladestamise vähendamise taristusse, sealhulgas korduskasutuskeskuste rajamisse, liigiti kogutud olmejäätmete sortimisrajatiste ehitamisse, liigiti kogutud biojäätmete biotöötlusrajatiste ehitamisse, jäätmejaamade ja ehitusjäätmete ringlussevõtu tehaste ehitamisse ja varustamisse ning kasulike olmejäätmete liigiti kogumiseks vajalike seadmete soetamisse. |
|
85 |
C1.3. R2 |
S |
Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaalu vähendamine (51 %) |
|
% (protsentides) |
56 |
51 |
4. kv |
2024 |
Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaalu vähendatakse 2022. aastal teatatud 56 %-lt 51 %-le. Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaal arvutatakse vastavalt rakendusotsuses (EL) 2019/1004 (jäätmeandmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ) sätestatud arvutusmeetodile. |
|
86 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Ehitatud sorteerimisrajatised |
|
Number |
0 |
6 |
4. kv |
2025 |
Ehitatud on vähemalt kuus sorteerimisrajatist.
|
|
87 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Eraldi kogutud biojäätmete käitlemiseks ehitatud rajatised |
|
Number |
0 |
3 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt kolm eraldi kogutud biojäätmete töötlemiseks ehitatud rajatist. |
|
88 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Funktsionaalne paiksete/liikuvate jäätmete sortimiskoht |
|
Number |
0 |
20 |
3. kv |
2025 |
Ehitatud või tarnitud on vähemalt 20 paikset või teisaldatavat jäätmete sortimiskohta.
|
|
90 |
C1.3. R2-I2 |
S |
Prügilate saneerimine |
|
Number |
0 |
10 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt kümme ohtlike jäätmetega saastunud prügilat/rajatist on puhastatud. |
|
378 |
C1.3. R2-I1 |
E |
Prügilamaksu määruse jõustumine |
Prügilamaksu määruse säte, milles on märgitud selle jõustumine |
4. kv |
2024 |
Prügilamaksu määrus jõustub ja näeb ette ühikutasu, mis võimaldab arvutada prügilamaksu vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Määrusega kehtestatakse sätted, millega järk-järgult suurendatakse prügilamaksu, et järk-järgult lõpetada ringlussevõetavate ja taaskasutatavate jäätmete prügilasse ladestamine, ning nähakse ette, et tulusid kasutatakse kooskõlas jäätmekäitlusseadusega. |
|||
|
380 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Biojäätmete töötlemise seadmed |
Number |
0 |
20 |
4. kv |
2025 |
Biojäätmete töötlemiseks tarnitakse vähemalt 20 seadet. Ringlussevõtmiseks ja/või korduskasutamiseks tarnitakse vähemalt 30 seadet. |
|
|
381 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Jäätmejaamade ehitamine |
Number |
0 |
15 |
1. kv |
2026 |
Ehitatakse vähemalt 15 jäätmete ülekandejaama. |
|
C.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
R e-vorm C1.3 R3 – Veemajandusprogrammi edasine rakendamine
Reformi eesmärk on täiendavalt käsitleda Horvaatia veesektori peamisi poliitilisi väljakutseid.
Reformi käigus võetakse vastu õigusaktid, riiklik kava ja vee-ettevõtjate kavad veekao vähendamiseks ühisveevärgisüsteemides ning luuakse riiklik veekao seire asutus.
Investeering C1.3 R3-I1 – Täiendavad investeeringud ühiskanalisatsiooni arendamise programmi
Selle investeeringu eesmärk on veelgi parandada reovee kogumise ja puhastamise taristut.
Meede hõlmab avalike kanalisatsioonivõrkude täiendavat ehitamist ja rekonstrueerimist ning reoveepuhastite ehitamist.
Investeering C1.3 R3-I2 – Täiendavad investeeringud ühisveevärgi arendamise programmi
Selle investeeringu eesmärk on veelgi parandada veevarustustaristut.
See meede hõlmab veevarustustorustike täiendavat ehitamist ja rekonstrueerimist.
Investeering C1.3 R3-I3 – Täiendavad investeeringud katastroofiohu vähendamise programmi
Selle investeeringu eesmärk on teha täiendavaid investeeringuid katastroofiohu vähendamise programmi.
Meede hõlmab üleujutuste eest kaitsvate struktuuride ehitamist ja mageveesüsteemide taaselustamist.
C.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
382 |
C1.3. R3 |
E |
Riikliku veekao vähendamise tegevuskava vastuvõtmine |
Horvaatia vetes vastu võetud riiklik kahju vähendamise tegevuskava |
2. kv |
2024 |
Horvaatia veed võtavad vastu riikliku kahju vähendamise tegevuskava ja avaldavad selle oma veebilehel. Riiklik tegevuskava sisaldab veekao vähendamiseks kavandatud tegevuste loetelu, sealhulgas investeerimisprognoose ja rahastamisallikaid. Kava hõlmab ajavahemikku 2024–2026, pidades silmas 2030. aasta perspektiivi kooskõlas 2030. aasta mitmeaastase vee- ja asulareovee puhastamise ehitusprogrammiga. |
|||
|
383 |
C1.3. R3 |
E |
Loodud riiklik veekao seire asutus |
Veekao riikliku seireasutuse loomine |
4. kv |
2024 |
Luuakse riiklik veekao seire asutus, millel on õigus teostada järelevalvet riiklikus veekao vähendamise tegevuskavas ette nähtud meetmete rakendamise üle ja kontrollida vee-ettevõtjate veekao vähendamise tegevuskavasid. |
|||
|
384 |
C1.3. R3 |
S |
Vee-ettevõtjate veekao vähendamise tegevuskavade vastuvõtmine |
Number |
0 |
40 |
4. kv |
2025 |
Võetakse vastu vähemalt 40 veekäitleja individuaalset veekao vähendamise tegevuskava. Iga kava sisaldab organisatsioonilisi kavasid ja kavasid töötajate koolitamiseks, süsteemi andmete parandamise meetmeid, veevarustussüsteemi optimeerimise meetmeid, aktiivseid lekkekontrolli meetmeid, ilmsete kadude kõrvaldamise meetmeid, kavandamist ja võrgu asendamise meetmeid. |
|
|
385 |
C1.3. R3 |
E |
Veeteenuste nõukogu määruse jõustumine |
Veeteenuste nõukogu käsitleva määruse säte, milles osutatakse selle jõustumisele |
1. kv |
2024 |
Jõustub veeteenuste nõukogu määrus. Selles sätestatakse veeteenuste nõukogu otsuste kohustuslik avaldamine, veeteenuste seaduse, veemajanduse rahastamise seaduse ja reguleeriva asutuse määruste pädevate tõlgenduste kohustuslik avaldamine ning töötajate kohustuslik erialane koolitus. |
|||
|
386 |
C1.3. R3 |
S |
Veeteenuste nõukogu suutlikkuse suurendamine |
Number |
0 |
7 |
4. kv |
2024 |
Veeteenuste nõukogu võtab tööle vähemalt seitse täistööajaga töötajat, välja arvatud ametisse nimetatud volikoguliikmed. |
|
|
388 |
C1.3. R3-I1 |
S |
Ehitatud või uuendatud reoveepuhastid |
Number |
12 |
31 |
4. kv |
2025 |
Ehitatakse või ajakohastatakse vähemalt 19 täiendavat reoveepuhastit. |
|
|
389 |
C1.3. R3-I1 |
S |
Ehitatud või rekonstrueeritud ühiskanalisatsioonivõrk |
Number |
807 |
883 |
4. kv |
2025 |
Ehitatakse või rekonstrueeritakse veel vähemalt 76 km ühiskanalisatsioonivõrku. |
|
|
391 |
C1.3. R3-I2 |
S |
Ühiskanalisatsioonivõrgu ehitamine või rekonstrueerimine |
|
Number |
1023 |
1154 |
4. kv |
2025 |
Ehitatud või rekonstrueeritud on veel vähemalt 131 km ühisveevärgivõrku. Investeering seisneb selliste joogiveevarustussüsteemide ehitamises, mille keskmine energiatarbimine on ≤ 0,5 kWh või mille taristu lekkeindeks on ≤ 1,5, ning olemasolevate joogiveevarustussüsteemide renoveerimises, et vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 % või leket rohkem kui 20 %. |
|
440 |
C1.3 R3-I3 |
S |
Ehitatud üleujutuste eest kaitsvad ehitised |
Number |
77 |
79 |
2. kv |
2026 |
Ehitatud on veel vähemalt 2 km üleujutuste eest kaitsvaid konstruktsioone. |
|
|
441 |
C1.3 R3-I3 |
S |
Taaselustatud vooluveekogud |
Number |
16 |
23 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 7 km ulatuses taastatud vooluveekogusid. |
|
D. KOMPONENT 1.4: KONKURENTSIVÕIMELISE, ENERGIASÄÄSTLIKU JA TÕHUSA TRANSPORDISÜSTEEMI ARENDAMINE
Transpordisektor on Horvaatias üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid, tekitades 2018. aastal 27 % koguheitest, millest reisijate maanteevedu moodustas 71,6 %, kaupade maanteevedu 24,7 %, raudteetransport 0,8 %, mere- ja jõetransport 2,4 % ning riigisisene lennuliiklus 0,5 % heitest. Rohe- ja digipöörde tulemuslikul rakendamisel on eeldatavasti oluline roll olemasoleva transporditaristu ajakohastamisel investeeringute kaudu keskkonnasäästlikesse, tõhusatesse, uuenduslikesse ja konkurentsivõimelistesse transpordiliikidesse.
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on arendada välja ühtne transpordivõrk koos arenenud raudtee- ja ühistransporditaristuga ning eri transpordiliikide ühendveod, suurendada alternatiivkütustel töötavate sõiduautode osakaalu, vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet ja keskkonnajalajälge ning edendada inimeste ja kaupade kestlikku liikuvust.
See komponent hõlmab reforme ja investeeringuid kõigi transpordiliikide puhul (raudtee-, maantee-, mere-, õhu-, linna- ja siseveetransport) ning kõiki Horvaatia piirkondi.
Need investeeringud ja reformid aitavad täita Horvaatiale esitatud riigipõhist soovitust „vajadus suunata investeeringud rohe- ja digipöördesse“ (riigipõhine soovitus 3, 2020) ning „kestlik linna- ja raudteetransport“ (riigipõhine soovitus 3, 2019).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C1.4 R1 – Maanteesektori reform
Reformi eesmärk on vähendada ettevõtjate tegevuskulusid, viia finantskohustused kooskõlla rahavoogudega, suurendada liiklusohutust ja seega vähendada liiklussurmade arvu. Uue teemaksusüsteemi kasutuselevõtt peaks vähendama kasvuhoonegaaside heidet, kõrvaldades kitsaskohad ja ohtlikud kohad teedel. Selle reformi osana ajakohastatakse teesektorit reguleerivaid õigusakte teeseaduse muudatuse jõustumisega.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering C1.4 R1-I2 – Puuetega inimeste õiguste kasutamise süsteemi parandamine liikuvuse valdkonnas
Investeeringu eesmärk on muuta puuetega inimeste jaoks oma õiguste kasutamine liikuvuse valdkonnas kiiremaks ja lihtsamaks, võttes puuetega inimeste jaoks kasutusele ühtse dokumendi, mis võimaldab neil kasutada kõiki liikuvusõigusi, lihtsustada halduskeskkonda liikuvuse valdkonna digitaalsete avalike teenuste lõppkasutajate jaoks ning parandada puuetega inimeste juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele. Investeeringu eesmärk on ka tõhustada kasutajate isikuandmete kaitset ja ühtlustada otsustustavasid, mis mõjutavad puuetega inimeste õigusi liikuvuse valdkonnas. Investeering peaks võimaldama riigiasutustel omandatud õigusi hõlpsamini ja terviklikumalt jälgida ning tagama üldsuse tõhusa juurdepääsu kõigile andmetele. Investeering peaks vähendama riigi- ja kohalike teenistuste töötajate tööjõukulusid 15–35 %.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C1.4 R1-I3 – Riiklik maanteetranspordi elektrooniline salvestus- ja andmevahetussüsteem (NSCP)
Investeeringu eesmärk on suurendada maanteetranspordi tõhusust ja kestlikkust.
Investeering seisneb riikliku maanteetranspordi elektroonilise salvestus- ja andmevahetussüsteemi (NSCP) loomises.
Investeering C1.4 R1-I4 – Reisijate- ja kaubaveo aruandlussüsteem
Investeeringu eesmärk on suurendada liiklusohutust, luues reisijate- ja kaubaveo aruandluse funktsionaalse kontrollisüsteemi. Aruandluse kontrollisüsteem seob sõidumeerikute kesksüsteemi (SOTAH) andmed Horvaatia Vabariigi mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi vastutusalasse kuuluvate sõidumeerikukaartide riiklike registrite ja nendega seotud registritega ning aitab kaasa Horvaatia transpordisektori digitaliseerimisele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C1.4 R1-I5 – Ohtlike kaupade autoveo järelevalve (e-ADR)
Investeeringu eesmärk on parandada ohtlike kaupade autovedu.
Investeering seisneb ohtlike kaupade autoveo järelevalvesüsteemi (e-ADR) loomises.
Reform C1.4 R2 – raudteesektori reform
Reformi eesmärk on suurendada raudteesektori konkurentsivõimet ja tõhusust, et pakkuda paremaid teenuseid reisijate- ja kaubaveoklientidele ning suurendada Horvaatia majanduslikku konkurentsivõimet. Reformi toetamiseks võtab Horvaatia valitsus 30. juuniks 2021 vastu raudteesektorit käsitleva valdkondliku poliitikakirja, milles esitatakse edasised sammud raudteesektori reformi ja ajakohastamisega seotud põhivaldkondades ning kehtestatakse valitsuse ja raudtee-ettevõtjate rakenduskavad, sealhulgas üksikasjalikud meetmed ja tegevused seoses järgmisega:
·Sektori juhtimine;
·Raudtee-ettevõtjate juhtimine ja käitamine;
·Valdkondlikud investeeringud ja rahastamise kavandamine;
·Teadmiste, tehnoloogia ja oskuste arendamine raudteesektoris.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering C1.4 R2-I3 – Raudteetaristu kitsaskohtade kõrvaldamine
Investeeringu eesmärk on kõrvaldada Horvaatia raudteevõrgu kitsaskohad.
Investeering seisneb viie kitsaskoha kõrvaldamises Horvaatia raudteevõrgus.
Investeering C1.4 R2-I4 – Zagreb Kustošija – Zagreb ZK – Zagreb GK moderniseerimine
Investeeringu eesmärk on ajakohastada Zagreb Kustošija – Zagreb Zapadni Kolodvor – Zagreb Glavni Kolodvor raudteelõiku, parandada kohaliku ja piirkondliku raudtee-reisijateveo kvaliteeti ja kättesaadavust, integreerida raudtee paremini Zagrebi linna ühistranspordisüsteemi ning suurendada raudtee- ja kohaliku ühistranspordi osakaalu Zagrebi linna laiemas piirkonnas. Projekt aitab saavutada eesmärki kujundada TEN-S põhivõrk välja 31. detsembriks 2030.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C1.4 R2-I6 – Keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutamine raudtee-reisijateveos
Investeeringu eesmärk on suurendada reisijate raudteevedu elektrifitseerimata liinidel.
Investeering koosneb kahest toodetud akurongide prototüübist.
Investeering C1.4 R2-I7 – IT-süsteemide ajakohastamine
Investeeringu eesmärk on parandada raudteeteenuste kvaliteeti.
Investeering seisneb HŽ reisijateveo IT-süsteemide ajakohastamises.
Reform C1.4 R3 – Mere- ja siseveeliikluse reform
Reformi eesmärk on arendada säästvat ja tõhusat mere- ja siseveetransporti, mis aitab suurendada meresõidu ohutust, tagada siseveeteede taaselustamise, parandada saarte transpordiühendusi ja sadamataristut, et vähendada transpordisektori negatiivset keskkonnamõju. Selle reformi osana jõustuvad uus rannikuäärse regulaarse ja hooajalise transpordi seadus, uus merevaldkonna ja meresadamate seadus ning uus siseveeliikluse ja sadamate seadus.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering C1.4 R3-I1 – Spliti linnasadama ajakohastamine
Investeeringu eesmärk on ajakohastada sadamataristut ja parandada avaliku meretranspordi kvaliteeti.
Spliti linnasadama uue reisiterminali investeerimisüksused.
Investeering C1.4 R3-I3 – Uue köisparvlaeva „Križnica“ ehitamine, Pitomača omavalitsus
Investeeringu eesmärk on ehitada Pitomača omavalitsuses Drava jõele uus köisparvlaev „Križnica“, et tagada transpordiühendus ja soodustada vähem arenenud piirkondade arengut. Investeering hõlmab uut päikeseenergial töötavat elektrikaabelparvlaeva, mis suurendab nii transpordivõimsust kui ka aitab kaasa transpordisektori keskkonnahoidlikumaks muutmisele.
Investeering viiakse lõpule 30. oktoobriks 2022.
Investeering C1.4 R4-I2 – Trammipargi ajakohastamine
Investeeringu eesmärk on ajakohastada trammiparki Osijeki ja Zagrebi linnades.
Investeering seisneb uute trammide tarnimises.
Investeering C1.4 R5-I1 – Zadari lennujaama maapealse teeninduse ja energiavarustuse süsteemi elektrifitseerimine ja keskkonnasäästlikumaks muutmine
Investeeringu eesmärk on tagada õhusõidukite maapealse teeninduse keskkonnaohutu süsteem ja edendada taastuvate energiaallikate kasutamist.
Investeering seisneb õhusõidukite maapealse teeninduse elektrifitseerimises ja keskkonnahoidlikumaks muutmises Zadari lennujaamas.
Investeering C1.4 R5-I2 – Uute liikuvussõidukite ja tugitaristuga seotud teadus- ja arendustegevus ning tootmine
Investeeringu eesmärk on suurendada transpordi ohutust, suurendades samal ajal tõhusust ja vähendades ummikuid, ning vähendada mootorsõidukitranspordist tulenevat üldist saasteainete heidet Zagrebi linnas.
Investeering seisneb täielikult autonoomsete elektrisõidukite uue linnatransporditeenuse väljatöötamises ja rakendamises.
Investeering C1.4 R5-I3 – Uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite ostmise kava
Investeeringu eesmärk on suurendada maanteetranspordi energiatõhusust, vähendades sõltuvust fossiilkütustest.
Investeering seisneb alternatiivsete mootorsõidukite (elektri- ja/või vesinikusõidukid) ostmises.
D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
91 |
C1.4. R1 |
E |
Teeseaduse muudatused |
Teeseaduse muudatuste jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Teeseaduse muudatustega tehakse muu hulgas järgmist:
|
|
92 |
C1.4. R1 |
E |
Riiklik liiklusohutuse programm aastateks 2021–2030 |
Horvaatia valitsuse vastu võetud riiklik liiklusohutuse programm aastateks 2021–2030 |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Siseministeeriumi poolt koostöös mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi ning teiste valdkondlike ministeeriumidega koostatud riikliku liiklusohutuse programmi 2021–2030 eesmärk on parandada liiklusohutust Horvaatias. |
|
94 |
C1.4. R1-I2 |
S |
Funktsionaalse süsteemi loomine puuetega inimeste õiguste kasutamiseks liikuvuse valdkonnas |
|
% (protsentides) |
0 |
50 |
4. kv |
2023 |
Osana investeeringust, millega kehtestatakse funktsionaalne süsteem, mis hõlbustab puuetega inimestel taotleda kõiki liikuvusõigusi ühes kohas ja tagab taotluste kiirema menetlemise, kehtestatakse ühtne dokument, et võimaldada puuetega inimestel kasutada funktsionaalset süsteemi ja kasutada samu õigusi kogu Horvaatia territooriumil (invaliidsuse e-kaart), ning vähemalt 50 % kavandatud kaartidest antakse välja puuetega inimestele, kellel on õigused liikuvuse valdkonnas. |
|
95 |
C1.4. R1-I3 |
E |
Riikliku maanteetranspordi elektroonilise salvestus- ja andmevahetussüsteemi (NSCP) loomine |
Riikliku maanteetranspordi elektroonilise salvestus- ja andmevahetussüsteemi (NSCP) loomine |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Luuakse riiklik maanteetranspordi elektrooniline salvestus- ja andmevahetussüsteem (NSCP). |
|
96 |
C1.4. R1-I4 |
E |
Hästitoimiva reisijate- ja kaubaveo aruandluskontrollisüsteemi loomine |
Hästitoimiva reisijate- ja kaubaveo aruandluse kontrollisüsteemi loomine |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Kehtestatakse hästi toimiv reisijate- ja kaubaveost teatamise kontrollisüsteem, mis ühendab sõidumeerikute kesksest andmetöötlussüsteemist (SOTAH) saadud andmed ning mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi vastutusel olevad sõidumeerikukaartide ja nendega seotud andmete riiklikud registrid |
|
97 |
C1.4. R1-I5 |
E |
Ohtlike kaupade autoveo seiresüsteemi (e-ADR) loomine |
Ohtlike kaupade autoveo järelevalveks loodud süsteem (e-ADR) |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Kehtestatakse ohtlike kaupade autoveo järelevalve süsteem (e-ADR). |
|
98 |
C1.4. R2 |
E |
Valdkondliku poliitikadokumendi vastuvõtmine |
Horvaatia valitsuse vastu võetud valdkondlik poliitikakiri raudteesektorile |
|
|
|
2. kv |
2021 |
Valdkondlik poliitikakiri sisaldab järgmist: I) põhieesmärgid ii) kavandatud paranduste läbivaatamine, näiteks tegevuse ja juhtimistegevuse professionaalsemaks muutmine ja läbipaistvus, ning iii) raudteesektori reformimise ja ajakohastamise meetmete ja tegevuste rakenduskava, näiteks: raudteesektori strateegilise raamistiku, raudteeinfrastruktuuri arendamise riikliku kava ning raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatiste riikliku juhtimiskava vastuvõtmine; ning raudteetransporditeenuste arendamine. |
|
99 |
C1.4. R2 |
E |
Raudteeinfrastruktuuri arendamise riiklik kava ning raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatiste riiklik juhtimiskava |
Horvaatia valitsuse vastu võetud raudteeinfrastruktuuri arendamise riiklik kava ning raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatiste riiklik juhtimiskava |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Raudteeinfrastruktuuri arendamise riiklikus kavas määratakse kindlaks raudteeinfrastruktuuri arendamiseks vajalikud projektid ja tegevused. Raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatiste riiklikus juhtimiskavas määratakse kindlaks raudteeliikluse korraldamise, reguleerimise korraldamise ja raudteeveoteenuste arendamise projektid ja tegevused. |
|
100 |
C1.4. R2 |
E |
Raudtee-ettevõtjate ümberkorraldamine ja ärijuhtimine |
Raudtee-ettevõtjate juhtimine ja ümberkorraldatud tegevus |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Raudtee-ettevõtjate juhtimise ja tegevuse ümberkorraldamine viiakse lõpule. |
|
104 |
C1.4. R2-I3 |
S |
Viis kitsaskohta on kõrvaldatud teelõikudel, mille praegune piiratud sõidukiirus on kuni 60 km/h |
|
Number |
0 |
5 |
4. kv |
2025 |
Investeeringu tulemusena kõrvaldatakse viis kitsaskohta teelõikudel, mille praegune kiirusepiirang on kuni 60 km/h.
|
|
105 |
C1.4. R2-I4 |
S |
Rekonstrueeritud ja uuendatud kaherajaline raudteeliin Zagreb Kustošija – ZG Zapadni Kolodvor – Zagreb Glavni Kolodvor, pikkusega 3,4 km |
|
Arv (km) |
0 |
3,4 |
4. kv |
2024 |
Rekonstrueeritakse ja moderniseeritakse kaherajaline raudteeliin Zagreb Kustošija – Zagreb Zapadni Kolodvor – Zagreb Glavni Kolodvor lõigul pikkusega 3,4 km.
|
|
107 |
C1.4. R2-I6 |
S |
Kaks toodetud akurongide prototüüpi |
|
Number |
0 |
2 |
4. kv |
2025 |
Üks akutoitel elektrilise mootorrongi prototüüp (BEMV) ja üks akutoitel elektrilise mootorrongi prototüüp (BMV) toodetakse, neid katsetatakse tüübikatsetuse käigus ja neile antakse kasutuseelne luba. Ehitatakse kuus stabiilset toiteühendust rongi veoakude laadimiseks. |
|
108 |
C1.4. R2-I7 |
E |
HŽ reisijateveo IT-süsteemide ajakohastamine |
Ettevõtja HŽ reisijateveo IT-süsteemid on ajakohastatud |
|
|
|
2. kv |
2026 |
HŽ reisijateveo IT-süsteemide ajakohastamine hõlmab järgmist: ·WiFi paigaldamine 40 rongile; ·GPS-süsteemi paigaldamine 40 rongile; ·Müügisüsteemi andmekeskuse ajakohastamine; ja ·Virtualiseerimisplatvormi seadmete ostmine. |
|
109 |
C1.4. R3 |
E |
Uus regulaarse ja hooajalise rannikuliikluse seadus |
Uue regulaarse ja hooajalise rannikutranspordi seaduse jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Uue regulaarse ja hooajalise rannikuäärse meretranspordi seadusega lihtsustatakse kehtivaid haldusmenetlusi ja luuakse paremad eeltingimused avaliku rannikuäärse meretranspordi tõhusamaks toimimiseks, reguleerides regulaarse rannikuäärse meretranspordi ameti tegevusega seotud sätteid, eelkõige riiklike marsruutide litsentsimist käsitlevat osa, ning ühistranspordi IT-süsteemide (SEOP-süsteem) paremat kasutamist ja kontrolli. |
|
110 |
C1.4. R3 |
E |
Uus siseveeliikluse ja sadamate seadus |
Uue siseveeliikluse ja sadamate seaduse jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Uus siseveeliikluse ja sadamate seadus võimaldab, kui see on laevaliikluse ohutuse tagamiseks vajalik, teha kindlaks konkreetsed riskid Horvaatia siseveeteede sektorites (või nende osades). |
|
111 |
C1.4. R3 |
E |
Uus merevaldkonna ja meresadamate seadus |
Uue merevaldkonna ja meresadamate seaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Uue merevaldkonna ja meresadamate seadusega korraldatakse ümber avalikule liiklusele avatud sadamasüsteemi struktuur, mille eesmärk on tagada avalike sadamate käitamise juriidiliste kohustuste ühetaoline rakendamine ja ratsionaliseerida halduskulusid. |
|
112 |
C1.4. R3-I1 |
S |
Spliti linnasadama uus loaterminal |
|
Number |
0 |
2 |
4. kv |
2025 |
Spliti linnasadamasse ehitatakse uus reisiterminal. |
|
114 |
C1.4. R3-I3 |
S |
Uus köisparvlaev „Križnica“, mida käitatakse üle Drava jõe Pitomača omavalitsusüksuses |
|
Number |
0 |
1 |
4. kv |
2022 |
Selle investeeringu tulemusena ehitatakse päikeseenergial töötav elektrikaabelparvlaev, mis ühendab Horvaatia laevandusregistri heakskiidul mandrit Križnica saarega. |
|
117 |
C1.4. R4-I2 |
S |
30 uut trammi ühistranspordi jaoks |
|
Number |
0 |
30 |
4. kv |
2025 |
Tarnitakse 30 uut trammi. |
|
118 |
C1.4. R5-I1 |
S |
Õhusõidukite maapealse teeninduse elektrifitseerimine ja keskkonnahoidlikumaks muutmine Zadari lennujaamas |
|
Number |
0 |
1 |
4. kv |
2024 |
Õhusõidukite maapealse teeninduse elektrifitseerimine ja keskkonnasäästlikumaks muutmine, mis hõlmab järgmist: I) püsiühenduste paigaldamine seisvate õhusõidukite elektrienergiaga varustamiseks vajalike konstruktsiooni- ja ohutuskohandustega (ilma perrooni läbilaskevõime suurendamiseta); II) diislikütusel töötavate mobiilsete maapealse teeninduse seadmete asendamine elektrijõul töötavate seadmetega; ning iii) 610 kW fotogalvaanilise elektrijaama ehitamine ning selle ühendamine paikse toitesüsteemiga ja elektritoitega mobiilsete maapealse teeninduse seadmete laadimisjaamadega.
|
|
119 |
C1.4. R5-I2 |
S |
Täisautonoomsete ja elektrisõidukite kontrollprototüübid ning asjakohased katsed |
|
Number |
0 |
60 |
1. kv |
2025 |
Toodetakse ja katsetatakse vastavustõendamise prototüüpe ning katsetatakse autonoomseid juhtimissüsteeme. |
|
120 |
C1.4. R5-I2 |
E |
Autonoomset sõidukijuhtimist käsitlevad uued õigusaktid |
Autonoomset sõidukijuhtimist käsitlevate uute õigusaktide jõustumine |
|
|
|
2. kv |
2024 |
Autonoomset sõidukijuhtimist käsitlevad uued õigusaktid hõlmavad muu hulgas järgmist:
|
|
122 |
C1.4. R5-I2 |
E |
Täisautonoomsete ja elektrisõidukite uus linnatransporditeenus, mis on kohandatud puuetega reisijate vajadustele, ning spetsiaalne taristu |
Toodetud täisautonoomsed ja elektrisõidukid, mis on kohandatud puuetega reisijate vajadustele, ning eriinfrastruktuur, millel on kõik paigaldatud funktsioonid |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Uus linnatransporditeenus, mis koosneb järgmisest: (I)täisautonoomsete elektrisõidukite sõidukipark, mis on võimeline täitma kõiki dünaamilisi juhtimisfunktsioone ilma juhi abita tehisintellekti abil; (II)spetsiaalse taristu arendamine ja ehitamine autonoomsete ja elektrisõidukite jaoks, mis on integreeritud ühistranspordiga, ning (III)tarkvaraplatvormi väljatöötamine kogu süsteemi käitamiseks; peavad toimima, võimaldades täiesti autonoomsete uute elektrisõidukite kasutamist. Täiesti autonoomne uus elektrisõiduk tuleb kohandada puudega reisijate vajadustele, kasutades suuri liugukseid, mis võimaldavad hõlpsamat sisenemist sõidukisse, ja pagasiruumi, kuhu saab paigutada ratastooli. |
|
123 |
C1.4. R5-I2 |
E |
50 000 tasuta vautšerit reisideks täielikult autonoomse sõidukiga puuetega inimestele ja/või neile, kellel on raskusi muude ühistranspordivahendite kasutamisega |
Allkirjastatud leping Zagrebi linna ja ühistranspordiettevõtjaga 50 000 tasuta autovautšeri väljastamiseks |
1. kv |
2026 |
Zagrebi linna ja ühistranspordiettevõtjaga sõlmitud leping väljastada 50 000 tasuta sõidukupongi, mis kehtivad vähemalt viis aastat pärast nende väljastamist puuetega inimestele, kellel on raskusi muude ühistranspordivahendite kasutamisega. |
|||
|
124 |
C1.4. R5-I3 |
E |
2 000 alternatiivse mootoriga maanteesõidukit (elektri- ja/või vesinikusõidukid) |
2 000 ostetud alternatiivse mootoriga maanteesõidukit |
2. kv |
2026 |
Esitatakse tõend 2 000 uue alternatiivse mootoriga (elektri- ja/või vesinikumootoriga) maanteesõiduki ostmise kohta. |
|||
D.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C1.4 R1-I1 – Elektrooniline teemaksusüsteem
Investeeringu eesmärk on vähendada liiklusummikuid ning suurendada keskkonnakaitset ja liiklusohutust.
Investeering seisneb uue elektroonilise maksukogumissüsteemi loomises.
D.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
93 |
C1.4. R1-I1 |
E |
Uus elektrooniline maksukogumissüsteem |
Uus elektrooniline maksukogumissüsteem on kasutusele võetud |
2. kv |
2026 |
Horvaatia kiirteede Ltd, Highway Zagreb-Macelj (AZM) ja BINA Istra käitatavate kiirteede jaoks tarnitakse tarkvara (nt keskne IT-süsteem) ja riistvara (nt uued maksukogumisportaalid koos kaameratega), mis põhinevad mitme sõidurajaga vaba liikumise lahendusel (MLFF), peatamata kontaktivabade makseviisidega sõidukeid. Tehakse uue elektroonilise maksukogumissüsteemi kohapealne esimene paigalduskatse. |
|||
E. KOOSTISOSA 1.5: LOODUSVARADE KASUTAMISE PARANDAMINE JA TOIDUAINETE TARNEAHELA TUGEVDAMINE
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on suurendada toiduga kindlustatust ja Horvaatia põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet.
Komponent koosneb järgmistest osadest: I) logistikataristu võrgustiku loomine, et tugevdada puu- ja köögiviljasektori tootmisahelat; II) põllumajandusmaa ümberkorraldamise ja konsolideerimise süsteemi loomine; III) digilahenduste väljatöötamine põllumajandussektoris; ning iv) toidu annetamise süsteemide parandamine.
Komponent aitab täita riigipõhist soovitust „Vajadus võtta kõik vajalikud meetmed ja reageerida tulemuslikult pandeemiale, toetada majandust ja majanduse taastumist“ (riigipõhine soovitus 1, 2020); „vajadus suurendada juurdepääsu digiteenustele“ (riigipõhine soovitus 2, 2020) ja „majanduse taastumist toetavate avaliku sektori ning potentsiaalselt avaliku ja erasektori investeerimisprojektide rakendamise ja rahastamise prioriseerimine“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C1.5 R1 – Logistikataristu võrgustiku loomine, et tugevdada puu- ja köögiviljasektori tootmisahelat
Reformi eesmärk on korraldada ja ühendada väikeste põllumajandusettevõtete varustamine tootjaorganisatsioonide kaudu, et soodustada ühiskasutust, koostööd, kogemuste ja teadmiste vahetamist. Reform peaks parandama põllumajandustootjate positsiooni tarneahelates, eelkõige puu- ja köögiviljasektoris, ning aitama kaasa suurema lisaväärtusega toodete arendamisele. Reformi käigus võtab Horvaatia valitsus vastu puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse suurendamise rakenduskava aastateks 2021–2026.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C1.5 R1-I1 – Puu- ja köögivilja logistika- ja jaotuskeskuste ehitamine
Investeeringu eesmärk on parandada konkurentsi puu- ja köögiviljasektoris.
Meede hõlmab puu- ja/või köögiviljade logistika jaotuskeskuste ehitamist.
Investeering C1.5 R1-I2 – Tootjate positsiooni ja nähtavuse tugevdamine toiduainete tarneahelas
Investeeringu eesmärk on võimaldada tootjatel mängida tähtsamat rolli logistika- ja jaotuskeskuste juhtimis- ja omandistruktuuris.
Meede hõlmab tootjaorganisatsioonide koolitamist ning puu- ja köögiviljade äratuntava märgistamissüsteemi loomist.
Reform C1.5 R2 – põllumajandusmaa ümberkorraldamise ja konsolideerimise süsteemide parandamine
Reformi eesmärk on hõlbustada põllumajandusmaa konsolideerimise menetlusi ja pidevat järelevalvet, mis loob eeltingimused kaasaegsete põllumajandusmeetodite rakendamiseks, taristu (nt põlluteede ja -kanalite) ehitamiseks ning põllumajandusmaaga seotud varaliste õigussuhetega tegelemiseks. Reform aitab kaasa põllumajandusmaa tõhusamale kasutamisele põllumajanduses, põllumajandusliku tootmise tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse suurendamisele, keskendudes keskkonna säilitamisele ja elu parandamisele maapiirkondades. Reformi osana jõustub uus põllumajandusmaa konsolideerimise seadus.
Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering C1.5 R2-I2 – Põllumajandusmaa seire programm
Selle investeeringu eesmärk on tagada tingimused põllumajandusmaa tõhusaks kaitseks, mulla seisundi hindamiseks vajalike andmete jätkuvaks kättesaadavuseks ja säästva majandamise poliitika rakendamiseks.
Meede seisneb põllumajandusmaa seire operatiivinfosüsteemi ajakohastamises ja 90 alalise maaseirejaama rajamises.
Reform C1.5 R3 – põllumajanduse digiüleminek
Reformi eesmärk on muuta põllumajandussektori avalikud teenused põllumajandustootjatele kättesaadavamaks, digiteerides need teenused, vähendades samal ajal ka halduskoormust. Reform hõlmab sellise koordineeriva üksuse loomist, mis kavandab ja jälgib kõigi investeeringute rakendamist ning tagab kindlaksmääratud eesmärkide saavutamise: digitaliseeritud avalikud teenused, aruka põllumajanduse operatiivplatvorm ja üldsusele kättesaadav jälgitavuse infosüsteem.
Reform peaks aitama suurendada põllumajanduslikku tootmist, tagades põllumajandustoodete kvaliteedi ja jälgitavuse ning selliste agronoomiliste tavade kohaldamise, mis on kliima ja keskkonna seisukohast pikas perspektiivis kestlikud.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering C1.5 R3-I1 – Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt
Selle investeeringu eesmärk on vähemalt 30 põllumajandusliku avaliku teenuse digiüleminek. Investeering hõlmab muu hulgas digipöörde tegevuskava ettevalmistamist, mille alusel registreeritakse kõik digiteeritavad põllumajandusteenused. Vähemalt 30 tegevuskavas registreeritud avalikku teenust digitaliseeritakse ja tehakse abisaajatele kättesaadavaks. Investeering vähendab vajadust kohapeal osutatavate teenuste järele ja aitab luua põllumajandustootjatele digitaalseid avalikke teenuseid.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C1.5 R3-I2 – Arukas põllumajandus
Selle investeeringu eesmärk on toetada Horvaatia põllumajandussektori digiüleminekut.
See meede seisneb aruka põllumajanduse platvormi loomises.
Investeering C1.5 – R3-I3 – Jälgitavussüsteem
Investeeringu eesmärk on veelgi edendada säästvat põllumajandust, eelkõige kohalike väiketootjate poolt, ning teavitada tarbijaid säästval viisil saadud toodete tähtsusest ja kättesaadavusest kohalikul tasandil kogu Horvaatias. Investeeringul on eeldatavasti positiivne mõju maaelu arengule mitmes kohalikus kogukonnas ning see aitab suurendada tarbijate usaldust kohapeal toodetud ja kestlike toiduainete vastu. Investeering hõlmab riikliku jälgitavuse infosüsteemi loomist, mis on üldsusele kättesaadav.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform C1.5 R4 – Toidu annetamise süsteemide parandamine
Reformi eesmärk on edendada ringmajandust põllumajanduslikus toidutööstuses, vähendada toidu raiskamist ja suurendada vaesemate inimeste toiduga kindlustatust, parandades toidu annetamise süsteemi. Reform hõlmab toidupanga loomist, toidu annetamise ahela vahendajate taristusuutlikkuse tugevdamist, toidujäätmete tekke vältimise veebiplatvormi käivitamist, toidu annetamise IT-süsteemi ajakohastamist, vabatahtlike toidujäätmete tekke vältimise lepingute sõlmimist asjaomaste ametiasutuste ja toiduainete tarneahela sidusrühmade, akadeemiliste ringkondade, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ning toidujäätmete tekke vältimist ja toidu annetamist käsitleva teavitus- ja hariduskampaania rakendamist.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C1.5 R4-I1 – Toidupanga ja toidu annetamise ahela vahendajate taristuseadmed
Investeeringu eesmärk on tugevdada toidu annetamise ahela ja toidupanga vahendajate taristusuutlikkust, et luua põhilised eeltingimused annetatud toidu koguste suurendamiseks, aidates seeläbi vähendada toidu raiskamist ja suurendada vaesemate elanikkonnarühmade toiduga kindlustatust. Investeering hõlmab põllumajandusministeeriumi poolt välja töötatud ja Horvaatia valitsuse poolt vastu võetud toetuskavade rakendamist toidupankade ja toidu annetamise ahela vahendajate infrastruktuuri varustamiseks.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
126 |
C1.5. R1 |
E |
Puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse suurendamise rakenduskava aastateks 2021–2026 |
Horvaatia valitsuse otsuse (millega võetakse vastu puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse suurendamise rakenduskava aastateks 2021–2026) jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Selleks et rakendada meedet, mille peamine eesmärk on tugevdada tootjaorganisatsioonide rolli ja haldussuutlikkust puu- ja köögivilja tootmis- ja turustamisahelas, võtab Horvaatia valitsus vastu puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse suurendamise rakenduskava aastateks 2021–2026. See hõlmab järgmiste meetmete rakendamist: I) Puu- ja köögiviljade logistika jaotuskeskuste ehitamine ja varustamine ning ii) puu- ja köögiviljade tarneahela tootjate positsiooni ja tunnustamise tugevdamine. |
|
127 |
C1.5. R1-I1 |
S |
Logistika jaotuskeskus (LDC), mis on ehitatud ja toimiv |
|
Number |
0 |
1 |
4. kv |
2023 |
Ehitatud logistika jaotuskeskus hõlmab remondiosa, mis on ette nähtud toote vastuvõtmiseks, puhastamiseks, pesemiseks, sorteerimiseks ja pakendamiseks, ning sobiva vastuvõtu- ja ladustamismahuga ladustamisosa jahutamiseks ja pikaajaliseks ladustamiseks ning toote teataval tasemel töötlemiseks. Puu- ja köögiviljade esmasel töötlemisel on kavas kasutada mittestandardse kvaliteediga tooteid ja seega vältida toidu raiskamist (jäätmeid). Vähim arenenud riigi ladustamisvõimsus peab olema vähemalt 3 000 tonni, kuid mitte üle 12 000 tonni. Meede on seotud sellise uue hoone ehitamisega, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonel. |
|
128 |
C1.5. R1-I1 |
S |
Ehitatud on vähemalt kaks logistika jaotuskeskust |
|
Number |
1 |
3 |
1. kv |
2026 |
Ehitatakse vähemalt kaks logistika jaotuskeskust, millest igaühe ladustamismaht on vähemalt 3 000 tonni. Meede on seotud selliste uute hoonete ehitamisega, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui mitteeluhoonete liginullenergiahoonete keskmine künnisväärtus ja mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid. |
|
129 |
C1.5. R1-I2 |
S |
Tootjaorganisatsioonide koolitamine |
|
Number |
0 |
3 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt kolm logistika jaotuskeskustega seotud tootjaorganisatsiooni on osalenud tootjaorganisatsioonide juhtimise ja rahastamisega seotud koolitusel, kus osaleb vähemalt 15 inimest. |
|
130 |
C1.5. R1-I2 |
E |
Puu- ja köögivilja märgistamise süsteem |
Väljastatud dokument, mis kinnitab uue märgise vastavust kvaliteedikavade märgistusnõuetele |
2. kv |
2026 |
Kiidetakse heaks puu- ja köögiviljaturul äratuntavate etikettide loomise süsteem. Süsteem on vabatahtlik ja täiendab juba olemasolevat kvaliteedikava, mille on välja töötanud põllumajandusministeerium. |
|||
|
131 |
C1.5. R2 |
E |
Uus põllumajandusmaa konsolideerimise seadus |
Põllumajandusmaa konsolideerimise uue seaduse jõustumine |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Kavandatav uus põllumajandusmaa konsolideerimise seadus muu hulgas:
|
|
133 |
C1.5. R2-I2 |
S |
Põllumajandusmaa seire operatiivinfosüsteemi ajakohastamine ja 90 püsijaama rajamine põllumajandusmaa seisundi seireks |
|
Number |
0 |
90 |
2. kv |
2025 |
Kehtestatakse põllumajandusmaa seisundi pideva seire programm. Programmi tulemused osutavad kriisipiirkondadele, kus mullad on ohtudele avatud. Põllumajandusmaa seire infosüsteemi ajakohastamine peab võimaldama saada võrreldavaid parameetreid.
|
|
134 |
C1.5. R3 |
E |
Digiülemineku projektide rakendamise ja haldamise üksuse loomine põllumajandusministeeriumis |
Põllumajandusministri otsus luua põllumajandusministeeriumis digiülemineku projektide rakendamise ja haldamise üksus |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Loodud üksus kavandab ja jälgib koostöös asjaomaste asutustega (makseasutus, Horvaatia põllumajandus- ja toiduamet ning digiühiskonna arendamise riigi keskasutus) kõigi investeeringute rakendamist, et tagada: vähemalt 30 digiteeritud avalikku teenust, toimiv aruka põllumajanduse platvorm ja üldsusele kättesaadav jälgitavuse infosüsteem. |
|
135 |
C1.5. R3-I1 |
S |
Vähemalt 30 põllumajandusvaldkonna avaliku teenuse digitaliseerimine, mis on loetletud põllumajandusvaldkonna avalike teenuste digitaliseerimise tegevuskavas |
|
Number |
0 |
30 |
4. kv |
2024 |
Digiülemineku tegevuskava on kõigi digiteeritavate põllumajandusteenuste registreerimise alus. Tegevuskava sisaldab iga registreeritud avaliku teenuse mudelit ja ümberkujundamisprotsessi. Vähemalt 30 avalikku teenust, mis registreeritakse tegevuskavas ja mida toetatakse Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava alusel, digitaliseeritakse ja tehakse toetusesaajatele kättesaadavaks. Tegevuskavas määratakse kindlaks konkreetsed avalikud teenused, mis tuleb projekti rakendamise kaudu digitaliseerida. Vähemalt 30 teenust digitaliseeritakse ja tehakse toetusesaajatele kättesaadavaks. |
|
136 |
C1.5. R3-I2 |
E |
Aruka põllumajanduse platvormi loomine |
Aruka põllumajanduse platvorm on kättesaadav |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Toetusesaajatele tehakse kättesaadavaks aruka põllumajanduse platvorm. Aruka põllumajanduse platvorm pakub ajakohast, struktureeritud ja õigeaegset teavet otse põldudelt ja põllumajandusettevõtetelt. |
|
137 |
C1.5. R3-I3 |
E |
Jälgitavuse teabesüsteemi loomine |
Jälgitavuse infosüsteem toimib ja on üldsusele kättesaadav |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Kavandatav jälgitavuse teabesüsteem võimaldab tarbijaid põllumajandustoodete ja toiduainete jälgitavuse järelevalve kaudu paremini teavitada. Süsteem on vabatahtlik ning seda kasutatakse teabe jälgimise ühtlustamiseks ja hõlbustamiseks, ettevõtluse hõlbustamiseks ja tarbijatele ruutkoodi kaudu teabe andmiseks. Süsteem peab olema projekteeritud nii, et see ühenduks teiste e-süsteemidega ja ajakohastaks pidevalt jälgitavusteavet. Süsteemil on ka võimalus salvestada teavet kauplejate ja vahendajate kohta, kes ei pruugi kunagi tootega füüsiliselt kokku puutuda. |
|
138 |
C1.5. R4 |
E |
Toidujäätmete tekke vältimise veebiplatvorm ja ajakohastatud toidu annetamise IT-süsteem |
Toidujäätmete tekke vältimise ja toidu annetamise IT-süsteemi tehnilise lahenduse ajakohastamise veebiplatvorm toimib ja on üldsusele kättesaadav |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Käivitatakse toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise veebiplatvorm, et levitada parimaid tavasid, suurendada teadlikkust ja harida toidujäätmete ja toidu annetamise küsimuses. Juba kasutusel olevat toidu annetamise IT-süsteemi ajakohastatakse uute funktsioonidega, mille puhul rõhutatakse süsteemi piirkondliku juhtimise ja andmete statistilise esitamise võimalust. |
|
139 |
C1.5. R4-I1 |
E |
Toetuskava toidupankade ja toidu annetamise ahela vahendajate taristu varustamiseks |
Rakendatud on toidupankade ja toidu annetamise ahela vahendajate taristu varustamise toetuskava ning välja on makstud rahalised vahendid |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Toetuskava rakendatakse pärast avalikku konkurssi ja rahaliste vahendite väljamaksmise teel sõlmitud lepinguid, mida kasutatakse ladustamisrajatiste, ladustamisseadmete ja mööbli, jahutus- ja toiduladustamisseadmete, kahvellaadurite, külmutusautode, sõidukite ja IT-seadmete ehitamiseks ja renoveerimiseks. |
F. KOMPONENT 1.6: SÄÄSTVA, INNOVATIIVSE JA VASTUPIDAVA TURISMI ARENDAMINE
COVID-19 pandeemia on avaldanud turismisektorile väga negatiivset mõju nii kogu maailmas kui ka Horvaatias. Horvaatias moodustab turism strateegilise tegevusena 11,4 % SKPst ja 2020. aastal vähenes ööbimiste arv eelneva aastaga võrreldes 55 %. Võttes arvesse kriisi mõju ja muutuvaid nõudlusootusi, on Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk turismisektor ümber kujundada ja ajakohastada, suurendades samal ajal selle konkurentsivõimet, kestlikkust ja vastupanuvõimet, saavutades järgmised üldeesmärgid:
-Suurendada turismisektori vastupanuvõimet ja kestlikkust, toetades rohe- ja digipööret.
-Aidata kaasa turismisektori taastumisele COVID-19 kriisist, parandades majutusvõimalusi ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.
-Suurendada ringmajandust turismis ja edendada vastutustundlikku tarbimist ning suurendada turismi kaudset mõju seotud tegevustele.
Komponent toetab riigipõhine soovitus vähendada kõige koormavamaid maksutaolisi lõive (riigipõhine soovitus 4, 2019), võtta kõik vajalikud meetmed pandeemiaga tulemuslikuks tegelemiseks (riigipõhine soovitus 1, 2020) ja kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ning edendada erainvesteeringuid, et edendada majanduse taastumist (riigipõhine soovitus 3, 2020).
See komponent aitab kaasa ka käesoleva kava muudes alakomponentides, eelkõige C1.5-s sätestatud eesmärkide saavutamisele. Loodusvarade kasutamise parandamine ja toiduainete tarneahela tugevdamine ning C2.3. Ühiskonna ja avaliku halduse digiüleminek.
F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C1.6 R1 – turismisektori vastupanuvõime ja kestlikkuse suurendamine
Reformi eesmärk on luua tõhus organisatsiooniline ja õigusraamistik kestliku turismi arengu juhtimiseks, koostades turismiseaduse, 2030. aasta turismi kestliku arengu strateegia, 2027. aastaks turismi kestliku arengu riikliku kava ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Reform hõlmab järgmist:
-Täiendav haldus- ja maksutaoline leevendus turismisektorile;
-Õigusraamistiku edasine muutmine, mis võimaldab turismi arengut paremini juhtida, ergutades samal ajal äriinvesteeringuid innovatsiooni;
-Töötada välja uus turismimudel, mis pakub mitmekesisemaid turismitooteid, aitab kaasa turismiettevõtjate rohe- ja digipöördele ning tagab ringmajanduse põhimõtete järgimise;
-Vähendada tegevuskorda, mis aitab kaasa turismiäri lihtsamale, kiiremale ja odavamale alustamisele.
Turismi juhtimissüsteemi reformi elluviimine on ette nähtud ka investeeringuga C.2.3 R3-I15 – Turismirakenduste lahenduste väljatöötamine, et ettevõtjaid halduslikult kergendada ja muuta turismimudel kestlikuks. Reform viiakse ellu kooskõlas avaliku konsultatsiooni põhimõttega, kaasates mitmesuguseid turismi ökosüsteemi sidusrühmi, sealhulgas ettevõtjaid, tööstusliite ja akadeemilisi ringkondi.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C1.6 R1-I1 – Horvaatia turismi piirkondlik mitmekesistamine ja spetsialiseerumine kõrge lisandväärtusega turismitoodete arendamisse tehtavate investeeringute kaudu
Selle investeeringu eesmärk on pakkuda toetuste vormis rahalist toetust avaliku turismitaristu arendamiseks, kohandamiseks ja ajakohastamiseks kogu Horvaatias.
Meede hõlmab investeeringuid, millega arendatakse edasi turismitaristut, suurendatakse energiatõhusust ja edendatakse turismitooteid vähem arenenud turismisihtkohtades.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C1.6 R1-I2 – Ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamine ning turismisektori rohe- ja digipöörde edendamine
Investeeringu eesmärk on pakkuda rahalist tuge turismisektori rohe- ja digipöördeks.
Selle investeeringu eesmärk on rakendada keskkonnahoidlikke projekte, nagu energiatõhususe suurendamine, taastuvate energiaallikate ja ringmajanduse kasutamine, innovatsiooni ja digitehnoloogia kasutuselevõtt ning keskkonnasõbralike turismitoodete ja ressursitõhususe arendamine.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C1.6 R1-I3 – Süsteemi suutlikkuse suurendamine vastupanuvõimelise ja säästva turismi jaoks
Investeeringu eesmärk on tugevdada inimkapitali vastupanuvõimet kogu turismisektoris haridusprogrammide kaudu, mis on spetsiaalselt välja töötatud tööturu vajaduste jaoks.
Peamised investeerimistegevused hõlmavad tööturu vajadustele vastavate haridusprogrammide väljatöötamist ja inimeste koolitamist nende haridusprogrammide raames.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
140 |
C1.6. R1 |
E |
Stsenaariumianalüüs osana kestliku turismi arengu strateegiast aastani 2030 |
Stsenaariumide analüüsi väljatöötamine |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Strateegia väljatöötamise protsessi osana koostatud stsenaariumianalüüs on aluseks käesolevas alakomponendis osutatud investeeringute kaasamisele. Stsenaariumianalüüsiga töötatakse välja arengusuuna prognoos riiklikul ja piirkondlikul tasandil, konsulteerides sektori peamiste sidusrühmadega. |
|
141 |
C1.6. R1 |
E |
Horvaatia Vabariigi valitsuse säästva turismi arengu strateegia aastani 2030 vastuvõtmine |
Säte säästva turismi arengu strateegia jõustumise kohta 2030. aastaks |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Selle reformi osana rakendatakse turismi arengumudeli kestlikkusele ülemineku protsessi kestliku turismi arengu strateegia 2030 väljatöötamise kaudu sotsiaal-majandusliku kestlikkuse ning keskkonnaalase ja territoriaalse kestlikkuse seisukohast.
|
|
142 |
C1.6. R1 |
E |
Horvaatia Vabariigi säästva turismi satelliitkonto metodoloogilise raamistiku koostamine |
Säte säästva turismi satelliitkonto metodoloogilise raamistiku jõustumise kohta |
|
|
|
3. kv |
2023 |
Turismi jätkusuutlikkuse satelliitkontode süsteem loob tingimused turismi arengu juhtimiseks ja jälgimiseks kindlaksmääratud turismi jätkusuutlikkuse näitajate abil nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil.
|
|
143 |
C1.6. R1 |
E |
Turismiseadus, millega kehtestatakse turismisektori järelevalve ja arengu raamistik |
Turismiseaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Turismiseadusega luuakse turismisektori järelevalve ja arengu raamistik, luues andmete seire- ja analüüsisüsteemi, stiimulite süsteemi, investeeringute järelevalve ja analüüsi süsteemi, määratledes peamiste sidusrühmade rolli turismi ja talitustevahelise koostöö arendamisel ning määratledes näitajad ja standardid turismi jätkusuutlikkuse tagamiseks (eelkõige rohe- ja digistandardid). |
|
144 |
C1.6. R1-I1 |
E |
Avaliku sektori projektikonkursside algatamine olemasoleva avaliku turismitaristu rohe- ja digipöördeks ning avaliku turismitaristu arendamiseks väljaspool peamisi turismi- ja rannikupiirkondi |
Hankedokumentide avaldamine olemasoleva avaliku turismitaristu rohe- ja digipöördeks ning avaliku turismitaristu arendamiseks väljaspool peamisi turismi- ja rannikupiirkondi |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Hankedokumentides täpsustatakse, et investeeringud peavad keskenduma projektidele, mis võivad parandada turismitaristu rohe- ja digikvaliteeti ning vähendada keskkonnamõju ja sellest tulenevalt külastajate kontsentreerumist hooajal. Peamistes turismi- ja rannikupiirkondades on turismi arenguindeksi kohaselt rahastamiskõlblikud üksnes investeeringud olemasoleva turismitaristu rohe- ja digipöördesse ning kuni 29623731 eurot investeeringu kogueelarvest, mis aitavad kaasa sihtkohtade kestlikule majandamisele, vähendades turismihooajal keskkonnamõju. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid hõlmavad vastavust olulise kahju ärahoidmise põhimõtte tehnilistele suunistele (2021/C58/01). |
|
145 |
C1.6. R1-I1 |
E |
Avaliku turismitaristu ehitamiseks ja kohandamiseks toetust saanud projektide lõpuleviimine |
Järelevalveinseneri tunnistus. |
2. kv |
2026 |
Viiakse lõpule 10 toetust saanud projekti, mis on seotud investeeringutega avaliku turismitaristu ehitamisse ja kohandamisse. |
|||
|
146 |
C1.6. R1-I2 |
E |
Kuulutada välja avalikud projektikonkursid, et tugevdada kestlikkust ning edendada turismiettevõtjate rohe- ja digipööret, kusjuures vähemalt 50 % kõigist investeeringutest toetaks rohepööret |
Hankedokumentide avaldamine, et tugevdada kestlikkust ning edendada turismiettevõtjate rohe- ja digipööret |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Hankedokumentides täpsustatakse, et vähemalt 29 862 632 eurot kõigist investeeringutest eraldatakse investeeringuteks, mis keskenduvad kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, tegevuste digitaliseerimisele kooskõlas kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe ja jäätmete vähendamise kriteeriumidega ning ringmajandusele üleminekule.
|
|
147 |
C1.6. R1-I2 |
E |
Selliste investeerimisprojektide lõpuleviimine, mille eesmärk on tugevdada kestlikkust ning edendada turismiettevõtjate rohe- ja digipööret |
Järelevalveinseneri tunnistus. |
2. kv |
2026 |
37 toetust saanud projekti lõpuleviimine, et tugevdada kestlikkust ning edendada turismiettevõtjate rohe- ja digipööret. |
|||
|
148 |
C1.6. R1-I3 |
S |
Haridusprogrammid turismialaste teadmiste ja oskuste parandamiseks |
Number |
0 |
10 |
4. kv |
2024 |
Haridusprogrammid, mille eesmärk on parandada turismialaseid teadmisi ja oskusi, sealhulgas valitsuse ja riigiametnike digioskusi turismisüsteemis, töötuid ja tööandjate haridust
|
|
|
149 |
C1.6. R1-I3 |
S |
Haritud isikud turismiga seotud haridusprogrammides |
|
Number |
0 |
1 000 |
4. kv |
2025 |
Turismiga seotud koolituskursustel osaleb vähemalt 1 000 inimest. |
G. KOMPONENT 2.1: AVALIKU POLIITIKA JA PROJEKTIDE KAVANDAMISE JA RAKENDAMISE SUUTLIKKUSE SUURENDAMINE
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on parandada avaliku poliitika kujundamise kvaliteeti, suurendada avaliku halduse suutlikkust kujundada ja rakendada avalikku poliitikat ning ületada avaliku halduse killustatus, tõhustades koordineerimist asjaomaste ministeeriumide vahel ning parandades avaliku poliitika ja projektide rakendamist. Komponent hõlmab meetmeid, mille eesmärk on:
-Hõlbustada digitehnoloogia laialdasema kasutamise kaudu avaliku poliitika ja projektide kavandamist ja rakendamist kesk- ja kohalikul tasandil;
-Pakkuda toetusesaajatele abi rohe- ja digipöörde valdkonna projektide ja tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamisel ning
-Tugevdada avaliku poliitika koordineerimise ja juhtimise mehhanisme.
Komponent aitab järgida riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad haldusasutuste suutlikkuse suurendamist avaliku sektori projektide ja poliitika kavandamisel ja rakendamisel (riigipõhine soovitus 3, 2019), ning suurendada avaliku halduse suutlikkust ja tõhusust avaliku sektori projektide ja poliitika kavandamisel ja rakendamisel kesk- ja kohalikul tasandil (riigipõhine soovitus 4, 2020).
G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2.1 R1 – Avaliku poliitika integreerimise ja juhtimise mehhanismide tugevdamine strateegilise planeerimise professionaalsemaks muutmise teel
Reformi eesmärk on parandada avaliku poliitika juhtimist ja rakendamist.
See meede seisneb õigusaktide koostamises, et parandada avaliku poliitika koordineerimist ning muuta seeläbi eeskirjade strateegiline planeerimine ja mõju hindamine professionaalsemaks.
Reform C2.1 R2 – ELi projektide ettevalmistamise ja rakendamise suutlikkuse suurendamine
Selleks et suurendada liidu vahendite kasutamist, suurendatakse reformiga liidu vahendite ettevalmistamise ja rakendamise suutlikkust. Lisaks määratakse valitsuse otsuses taaste- ja vastupidavuskava rakendamise süsteemi kuuluvate asutuste kohta kindlaks pädevad asutused ja kohustused rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks, luuakse rahandusministeeriumi alluvuses keskne koordineeriv asutus riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ja järelevalveks ning antakse rakendamiskomiteele volitused tagada liidu vahendite kasutamise järjepidevus ja sidusus. Koostatakse töökoormuse analüüs haldussuutlikkuse suurendamiseks kõigis rakenduskavades. Euroopa Liidu programmide rakendamise süsteemi auditeerimise ameti (ARPA) põhikirja kohandatakse, et viia see kooskõlla määrusega (EL) 2021/241 ja anda õiguslikud volitused riikliku taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalasse kuuluvate auditite tegemiseks. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul kasutatavat IT-süsteemi ajakohastatakse, et võimaldada vahe-eesmärke ja sihte käsitlevate andmete kogumist, säilitamist ja jälgimist, sealhulgas lõppsaajate tasandil.
Reform viiakse lõpule 31. jaanuariks 2022 ja enne esimese maksetaotluse esitamist komisjonile.
Investeering C2.1 R1-I1 – Strateegilise planeerimise ja avaliku poliitika mõju hindamise protsesside optimeerimine, standardimine ja digitaliseerimine
Selle investeeringu eesmärk on toetada avaliku poliitika strateegilise planeerimise, rakendamise ja hindamise digitaliseerimist.
Selle meetme raames töötatakse välja IT-platvorm – strateegilise planeerimise infosüsteem, mis võimaldab jälgida strateegiliste dokumentide ettevalmistamist.
Investeering C2.1 R2-I1 – Abi abisaajatele projekti tehniliste dokumentide ettevalmistamisel
Selle meetme eesmärk on suurendada ELi vahendite edukuse määra ja kasutamist.
Meede koosneb projektikonkurssidest, mille eesmärk on abistada võimalikke ELi fondidest toetuse saajaid, et kiirendada ja optimeerida projekti tehnilise dokumentatsiooni koostamist.
G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
150 |
C2.1. R1 |
E |
Horvaatia Vabariigi strateegilise planeerimise ja arengu juhtimise süsteemi käsitleva seaduse ja määruste muudatused |
Horvaatia Vabariigi arengu strateegilise planeerimise ja juhtimise süsteemi käsitleva seaduse muutmise seaduse ja sellega kaasnevate määruste jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Horvaatia Vabariigi strateegilise planeerimise ja arengu juhtimise süsteemi seaduse ja sellele lisatud määruste muudatused parandavad strateegilise planeerimise tõhusust ja strateegiliste dokumentide koostamise professionaalsemaks muutmist. See sisaldab ka alust riigiteenistujate ametijuhenditele ja pädevustele, mis on seotud strateegilise planeerimisega; |
|
151 |
C2.1. R1 |
E |
Regulatiivse mõju hindamise seaduse muudatused |
Regulatiivse mõju hindamise seaduse muutmise seaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Regulatiivse mõju hindamise seaduse muudatustega lihtsustatakse regulatiivse mõju järelhindamise protsesse, sealhulgas metoodikat ja menetlusi, tuginedes projekti tehnilise toe instrumendi soovitustele, mis on seotud regulatiivse mõju järelhindamisega. Muudatused hõlmavad ka avalike teenistujate ametijuhendite ja pädevuste muudatusi, mis on seotud mõjuhinnanguga, et muuta avaliku halduse reguleerimise mõju koordineerimine, koostamine ja järelevalve professionaalsemaks. |
|
152 |
C2.1. R1 |
S |
Kodanikke otseselt mõjutava halduskoormuse vähendamine digitaliseerimise ja menetluste lihtsustamise kaudu |
|
% (protsentides) |
0 |
20 |
4. kv |
2025 |
Vähendada kodanike halduskoormust võrreldes 31. detsembriga 2019 vähemalt 20 %, kasutades standardkulude mudeli metoodikat, digiteerimist ja/või menetluste lihtsustamist. |
|
153 |
C2.1. R1-I1 |
S |
Kõigi strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju hindamise valdkonna äriprotsesside kaardistamise digitaliseerimine |
|
% (protsentides) |
0 |
100 |
4. kv |
2025 |
Kõik strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju hindamise valdkonna kaardistatud äriprotsessid digiteeritakse ja neid kasutatakse IT-platvormi kaudu (IT-süsteem strateegilise planeerimise protsessi ja regulatiivse mõju hindamise digitaliseerimiseks). IT-süsteem võimaldab jälgida strateegiliste dokumentide koostamist, avaliku poliitika rakendamist ja hindamist ning eeskirjade mõju hindamist. IT-süsteem sisaldab ka tulemustabelit, mis annab ülevaate avaliku poliitika rakendamise tulemustest. |
|
156 |
C2.1. R2 |
E |
ARPA põhikirja muutmine tema volituste ümbermääratlemiseks |
Teave ARPA põhikirja muudatuste jõustumise kohta |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Euroopa Liidu programmide rakendamise süsteemi auditeerimise ameti (ARPA) põhikirja muudatustega määratakse kindlaks ARPA volitused riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga seotud süsteemiauditite ja kontrollide kehtestamiseks ja tegemiseks. |
|
157 |
C2.1. R2 |
E |
Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ning auditi- ja kontrollisüsteemi loomine |
Horvaatia valitsuse otsuse jõustumine riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamise süsteemi kuuluvate asutuste kohta, koordineeriva asutuse loomine rahandusministeeriumi alluvusse ja rakendusasutuste kasutatavate menetluste ajakohastamine. |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Otsuses taaste- ja vastupidavuskava süsteemi asutuste kohta määratakse kindlaks pädevad asutused ja kohustused taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks, sealhulgas rahandusministeeriumi alluvuses olev keskne koordineeriv asutus, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete, sealhulgas reformide rakendamine ja järelevalve, samal ajal kui rakenduskomitee tagab ELi vahendite kasutamise järjepidevuse ja sidususe.
|
|
158 |
C2.1. R2 |
E |
ELi vahendite institutsioonilist raamistikku käsitleva õigusakti vastuvõtmine |
ELi vahendite institutsioonilist raamistikku käsitleva seaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Lisaks institutsioonilise raamistiku ja määramisorganite loomisele seaduses nähakse seadusega ette ka raamistik suutlikkuse suurendamise meetmete kehtestamiseks, mida eeldatavasti arendatakse edasi haldussuutlikkuse suurendamise tegevuskava kaudu. Tegevuskava töötatakse välja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöö raames. Seaduses tunnistatakse vajadust veelgi tugevdada toetusesaajate suutlikkust valmistada ette, kohaldada ja rakendada projekte, mida rakendatakse ELi rahastatavate (rakendus)programmide kaudu. |
|
159 |
C2.1. R2 |
E |
Haldussuutlikkuse hindamine |
Töökoormuse analüüs on avaldatud |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Vastavates juhtimis- ja kontrollisüsteemides osalevate institutsioonide töökoormust analüüsitakse, võttes arvesse ka taaste- ja vastupidavusrahastust tulenevat koormust. Analüüs annab piisavat teavet haldussuutlikkuse vajaduste kohta, et need õigeaegselt täita, sealhulgas töötades vajaduse korral välja soovitused ebapiisava suutlikkuse käsitlemiseks. Analüüsi ja soovituste põhjal eraldatakse asjaomastele institutsioonidele vajalikud vahendid. |
|
160 |
C2.1. R2 |
E |
EFondovi IT-süsteemi ajakohastamine: Auditi ja kontrolli andmekogu süsteem: teave taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks |
Auditiaruanne, milles kinnitatakse hoidlasüsteemi funktsioone |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seireks peab olema sisse seatud ja toimima hoidlasüsteem.
|
|
161 |
C2.1. R2-I1 |
S |
Rohe- ja digipöörde projektide tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine |
|
Arv (summa) |
0 |
6 370 695 |
4. kv |
2022 |
6 370 695 eurot eraldatakse ministeeriumide, riiklike büroode ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostatud projektide tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise rahastamise otsuste alusel, et toetada rohe- ja digipööret. |
|
162 |
C2.1. R2-I1 |
S |
Rohe- ja digipöörde projektide tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine |
|
Number |
0 |
100 |
4. kv |
2025 |
Avaliku sektori asutustele antakse toetusi projekti tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamiseks vähemalt 100 projekti jaoks, et toetada rohe- ja digipööret. |
G.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C2.1 R1-I2 – Strateegilise planeerimise ja parema õigusloome alase suutlikkuse suurendamine
Selle investeeringu eesmärk on aidata tagada strateegilise planeerimise süsteemi jätkusuutlikkus ning parandada avaliku poliitika ettevalmistamise ja rakendamise kvaliteeti Horvaatias.
Selle investeeringuga töötatakse välja õppemoodulid ja korraldatakse koolitusi, et parandada strateegilise planeerimise ülesannete täitmist valitsusasutustes.
See investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
G.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
154 |
C2.1. R1-I2 |
S |
Koolitusmoodulid strateegiliseks planeerimiseks ja regulatiivse mõju hindamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil |
Number |
0 |
10 |
4. kv |
2024 |
Töö professionaalsemaks muutmise tagamiseks töötatakse strateegiliseks planeerimiseks ja paremaks reguleerimiseks välja 10 haridus-/koolitusmoodulit, sealhulgas e-õppe kaastöötajad riikliku avaliku halduse kooli (National School of Public Administration – NSPA) tehnilisel toel. Moodulid töötatakse välja 2024. aasta lõpuks. |
|
|
155 |
C2.1. R1-I2 |
S |
Riikliku ja piirkondliku tasandi strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju rakendamisega seotud ametnike koolituspäevad |
Number |
0 |
15 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 15 koolituspäeva haridusmoodulitel põhinevate koolituste korraldamiseks strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju rakendamise süsteemis riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. |
|
H. KOMPONENT 2.2: AVALIKU HALDUSE TÕHUSUSE EDASINE PARANDAMINE
Komponendi eesmärk on ajakohastada Horvaatia avalikku haldust ja muuta see kasutajakesksemaks, stimuleerides kohalike omavalitsusüksuste tegelikke ja funktsionaalseid ühinemisi, suurendades digitaliseerimist, koostalitlusvõimet, tõhustades ressursside jaotamist kohalikul tasandil ning reformides tasustamissüsteemi ja personalijuhtimist.
Üldeesmärgid on parandada suutlikkust meelitada ligi ja hoida kõrgelt kvalifitseeritud ja andekaid avaliku halduse töötajaid ning parandada avalike teenuste kvaliteeti kohalikes ja piirkondlikes valitsusüksustes, mida pärsib nõrk haldus- ja fiskaalsuutlikkus ning läbipaistvuse puudumine.
Komponent hõlmab olulisi reforme ja nendega seotud investeeringuid:
-Parandada värbamisprotsessi avalikus teenistuses, tugevdades avaliku teenistuse vastuvõtusüsteemi ja parandades veelgi riigiteenistujate pädevust;
-Võtta avalikus teenistuses kasutusele uued palga- ja töömudelid, sealhulgas reformida avaliku sektori palgasüsteemi, ajakohastada personalijuhtimise süsteemi ning edendada vertikaalset ja horisontaalset liikuvust;
-Säilitusbaaside ja arhiividokumentide digitaalne ümberkujundamine,
-Toimiva ja jätkusuutliku kohaliku omavalitsuse tagamine kohalike omavalitsusüksuste edasise optimeerimise ja detsentraliseerimise kaudu, stimuleerides funktsionaalsete ja tegelike ühinemiste toetamist.
Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta suurendada avaliku halduse tõhusust (riigipõhine soovitus 1, 2019) ning parandada teenuste osutamist ja kvaliteeti väiksemates omavalitsusüksustes (riigipõhine soovitus 4, 2020).
Komponent hõlmab nelja reformi ja seitset investeeringut.
H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2.2 R1 – Avaliku teenistuse töötajate värbamise parandamine
Reformi eesmärk on parandada avaliku teenistuse värbamissüsteemi, et tagada selliste väga pädevate ametnike töölevõtmine, kes aitavad parandada avaliku halduse tõhusust ja võimaldavad suunata avaliku halduse ümber kodanike vajadustele. Reform hõlmab õigusraamistiku muudatusi. Lisaks reformile kavatsevad ametiasutused töötada välja infotehnoloogiavahendid, metoodikad ja pädevuse kontrollimiseks vajaliku sisu ning suutlikkuse suurendamise meetmed.
Ametnike jaoks võetakse kasutusele tsentraliseeritud valikusüsteem, mis põhineb eelnevalt kindlaks määratud kavadel, töökoormuse analüüsil ja ametiasutuste tegelikel vajadustel, et värvata konkreetse profiiliga ametnikke. Värbamisprotsessis testitakse kandidaate veebis, tagades kandidaatide läbipaistva ja objektiivsema valiku.
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Investeering C2.2 R1-I1 – Keskne valikusüsteem
Selle investeeringu eesmärk on luua objektiivsem ja läbipaistvam värbamissüsteem, mis põhineb tegelikel kindlakstehtud vajadustel ja rahalistel vahenditel. Ta tagab parimate ja kõige pädevamate kandidaatide töölevõtmise, aidates seeläbi kaasa avaliku halduse tõhususe parandamisele.
Investeering hõlmab järgmisi tegevusi:
-ELi liikmesriikide tsentraliseeritud tööhõivesüsteemide ülesehituse võrdleva analüüsi väljatöötamine ja uue tööhõivemudeli ettepaneku koostamine;
-Riigi haldusasutustes, erialateenistustes ja valitsusasutustes riigiteenistujate töölevõtmise korra õigusraamistiku, sealhulgas avaliku teenistuse seaduse muutmine;
-Standardtestide ja -koolituse väljatöötamine;
-IT-platvormi arendamine;
-IT-platvormi testimine ja rakendamine.
Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.2 R1-I2 – Elektrooniline riigieksam
Selle investeeringu eesmärk on luua uus süsteem riigieksami sooritamiseks elektrooniliselt, tagades objektiivsema, asjakohasema ja usaldusväärsema viisi kandidaatide teadmiste hindamiseks standardse kirjaliku eksami abil.
Investeering hõlmab sellise tarkvararakenduse väljatöötamist, mille kaudu viiakse läbi riikliku eksami, eksamitaotluse, korralduse, läbiviimise ja riigieksami sooritamise katsematerjali väljatöötamise menetlused. Eksamitunnistus tehakse kättesaadavaks elektrooniliselt. Süsteem loob testide ja katsetega seotud ülesannete ja materjalide andmebaasi, kandidaatide andmebaasi ning tagab testide ja katsete läbiviimise ja tulemustega seotud aruannete koostamise. Selline süsteem peab võimaldama kõigi riigieksamite väljatöötamise ja läbiviimise protsesside pidevat jälgimist ja täiustamist. Zagrebi, Spliti, Rijeka ja Osijeki neljas testimiskeskuses asuvad testimisruumid varustatakse ja tehakse vajaduste täitmiseks kättesaadavaks nii e-eksami kui ka keskse valikusüsteemi jaoks (investeering C2.2.R1-I1).
Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Reform C2.2 R2 – Uued palga- ja töömudelid avalikus teenistuses
Reformi eesmärk on võtta riigihalduses ja avalikus teenistuses kasutusele õiglane, läbipaistev, järjepidev ja rahaliselt jätkusuutlik palgasüsteem koos standarditud, digiteeritud ja kasutajale suunatud personalijuhtimise süsteemiga. Töömaailma uue reaalsusega tegelemiseks võetakse kasutusele arukas töömudel, mis annab ametnikele vajalikud vahendid ja oskused oma ülesannete kaugtäitmiseks.
Olukorra analüüsi ning avaliku halduse ja avaliku teenistuse palkade võrdluse põhjal luuakse uus maksesüsteem ning võetakse vastu uus avaliku teenistuse palkade seadus ja uus avaliku teenistuse palkade seadus. Uued seadused sisaldavad sätteid töökohtade hindamiseks kehtestatud kriteeriumide alusel ning palkade ühtlustamise tagamiseks riigihalduses ja avalikes teenistustes. Uue palgamudeliga kehtestatakse töötulemustel (töötulemustel) põhinev tasustamissüsteem. Muudetakse avalike teenistujate hindamise ja kõrgemale palgaastmele tõusmisega seotud eeskirju. Töötulemuste ja tulemuslikkuse hindamine on karjääri edenemise ja edutamise aluseks.
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Investeering C2.2 R2-I1 – Riigihalduse ja avalike teenuste tasustamissüsteemi parandamine
Selle investeeringuga kehtestatakse uus tasustamissüsteem riigihalduses ja avalikes teenustes, toetades sama valdkonna reformi. See tagab riigiteenistujate seisukohast õiglasema süsteemi, muutub konkurentsivõimelisemaks ja fiskaalselt jätkusuutlikumaks, säilitades palga kogukaalu riigieelarves ja selle ratsionaalsema jaotuse.
Luuakse üks valitsuse koordineerimisasutus, mis vastutab kõigi tegevuste institutsioonidevahelise koordineerimise eest ja mida saadavad eksperdirühmad, kuhu kuuluvad sotsiaalpartnerite esindajad. Analüüsitakse praegust palgasüsteemi ja õigusraamistikku ning töötatakse välja võrdlev analüüs sarnaste liikmesriikidega. Analüüside põhjal töötatakse välja uus ettepanek uue palgasüsteemi ja õigusraamistiku kohta, personalijuhtimise IT-süsteemi lisatakse üheksa uut funktsiooni ning koostatakse ja rakendatakse kommunikatsioonistrateegia.
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering C2.2 R2-I2 – Hübriidtöökohale juurdepääsu mudeli kasutuselevõtt – nutitöö
Selle investeeringu eesmärk on võtta kasutusele mudel, mis võimaldab ametnikel teha kaugtööd, et pakkuda pidevat ja kvaliteetset avalikku teenust, mis on kõigile kättesaadav, ning suurendada ametnike motivatsiooni. Ta kehtestab uuendusliku töövoo, mis põhineb tööaja ja töökoha paindlikkuse elemendil vastavalt avaliku halduse protsesside ja kavade vajadustele. Muudetakse avalikku teenistust ja töösuhteid käsitlevat õiguskorda, et võtta avalikus halduses ja kohtusüsteemis kasutusele hübriidne töömudel (tööseadustik, avaliku teenistuse seadus, töökaitseseadus ja põhimäärused), et võimaldada töötajatel sujuvalt ja pidevalt töötada.
Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks nähakse meetmega ette järgmised tegevused:
-Välisekspertide kaasamine kaugtöö tingimuste hetkeolukorra kindlakstegemisse ning juhtimiskoolituse ettevalmistamisse ja rakendamisse.
-Ettepaneku väljatöötamine mudeli ja kava kohta, mis käsitleb hübriidset juurdepääsu töökohale koos täieliku normatiivse lahendusega selle rakendamiseks välisekspertide poolt.
-Õigusraamistiku ja töömeetodite muudatused.
-Infotehnoloogia (sülearvutid, tahvelarvutid ja nutitelefonid ning vajalik tarkvara) omandamine läbipaistvate riigihankemenetluste kaudu.
-Töötajate koolitused.
Meede viiakse lõpule 30. septembriks 2023.
Reform C2.2 R3 – Säilitusbaaside ja arhiividokumentide digitaalne ümberkujundamine
Reformi eesmärk on tõhustada avaliku sektori asutuste dokumendihaldust, et parandada äriprotsesse. Meede peaks võimaldama tõhusamalt osutada avaliku halduse teenuseid, kasutades rakendatud IKT-lahendusi, mis tagavad koostalitlusvõime ja andmete jagamise, kulude vähendamise, ettevõtluse läbipaistvuse ja kodanike õiguste kaitse.
Lisaks kavatsevad ametiasutused välja töötada ja kasutusele võtta digitaalse avaliku teenuse, et tagada juurdepääs kultuuri- ja ajaloomälestiste jaoks loodud digitaalsetele säilitusbaasidele. Lisaks parandab vajalike standardite ja kriteeriumide väljatöötamine sellega seoses avaliku halduse üldist tõhusust. Kavandatakse riigiarhiivide infosüsteemi arendamist, riigiarhiivide taristu ja inimsuutlikkuse tugevdamist ning dokumendiloojate ja -omanike suutlikkuse suurendamist analoogpabereid digiteerida, et parandada digitaalseid avalikke teenuseid dokumentidele kiirema juurdepääsu ning kasutajate ja kõigi huvitatud kodanike õiguste parema jõustamise kaudu.
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering C2.2 R3-I1 – Digitaristu ja avaliku halduse teenuste kasutuselevõtt kaitsealuste süsteemide väljatöötamise kaudu
See investeering seisneb olemasolevate digitaalsete avalike teenustega seotud uue digitaalse avaliku teenuse loomises, mille eesmärk on vähendada haldustakistusi ning võimaldada ametnikel menetleda juhtumeid kiiremini ja tõhusamalt.
See meede seisneb digitaalsete säilitamisbaaside arendamises.
Investeering C2.2 R3-I2 – Digitaalse avaliku sektori taristu ja teenuste parandamine riikliku arhiiviinfosüsteemi arendamise ja riiklike arhiivide võrgustiku tugevdamise kaudu
See investeering seisneb avaliku sektori asutuste ja kohtusüsteemi loodud dokumentide haldamise ja arhiveerimise parandamises, võimaldades juurdepääsu kõigile asjaomastele avaliku sektori asutustele.
Investeering seisneb riikliku arhiiviinfosüsteemi arendamises ja uue e-arhiiviteenuse loomises riikliku teabe infrastruktuuri raames.
Reform C2.2 R4 – Funktsionaalne ja jätkusuutlik kohalik omavalitsus
Reformi eesmärk on luua kvaliteetne ja tõhus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste süsteem, stimuleerides kohalike omavalitsuste funktsionaalset ja tegelikku integratsiooni. Reform peaks aitama kaasa kodanikele avalike teenuste paremale, tõhusale ja läbipaistvale osutamisele, pakkudes neile võrdseid võimalusi oma vajaduste ja huvide rahuldamiseks, olenemata nende elukohast.
Muudetakse asjakohaseid õigusakte, Horvaatia Vabariigi 2022. aasta riigieelarve täitmise seadust, ning kehtestatakse rahalise toetuse mehhanism, et stimuleerida nii funktsionaalseid kui ka tegelikke ühinemisi. Riigieelarves tagatakse piisavad vahendid, et rahaliselt soodustada vähemalt 20 % omavalitsusüksuste tegelikku ühinemist ja vähemalt 40 % omavalitsusüksuste funktsionaalset ühinemist. Mehhanismi kavandamisetapis määratakse kindlaks mitu võimalikku ühise tootluse rahastamismudelit, võttes arvesse nende teenuste ulatust, mida kohalikud ja piirkondlikud valitsusüksused peavad seaduse kohaselt osutama, ning üksuste teatatud vajadusi ühiste ülesannete täitmiseks. Tegelike või funktsionaalsete ühinemiste protsessi edukas lõpuleviimine on lisavahendite eraldamise või riigieelarvest kaasrahastamise eeltingimus. Horvaatia valitsuse otsuses sätestatakse stiimulite kriteeriumid ja tase koos suuremate maksusoodustustega tegelike ühinemiste jaoks, samal ajal kui funktsionaalsete ühinemiste stiimulid sõltuvad ühinemiseks kavandatud funktsioonide arvust ja liigist.
Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahalise toetamise mehhanismi käsitlevate määruste muutmine, et võimaldada ühinemisi soodustavate rahaliste stiimulite väljamaksmist.
Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.
Investeering C2.2 R4-I1 – Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste edasine optimeerimine ja detsentraliseerimine funktsionaalsete ja tegelike ühinemiste toetamise kaudu
Meetme eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksusi, kui nad teevad otsuseid funktsionaalsete või tegelike ühinemiste kohta, et parandada kohaliku omavalitsuse teenuste kvaliteeti.
See investeering seisneb IT-süsteemi ajakohastamises, et toetada kaasnevat reformi (C2.2 R4), ning kvaliteetse süsteemi loomises, et edendada kohalike omavalitsusüksuste funktsionaalset ja tegelikku ühinemist.
H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
163 |
C2.2. R1 |
E |
Riigihalduse tsentraliseeritud valikusüsteemi muudetud õigusraamistik, milles määratakse kindlaks riigiteenistujate vajalik kvalifikatsioon ja luuakse kaasaegne värbamissüsteem |
Avalike teenistujate valimise tsentraliseeritud süsteemi muudetud õigusraamistiku jõustumine; |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Läbivaadatud õigusakt sisaldab vähemalt järgmisi meetmeid:
|
|
164 |
C2.2. R1-I1 |
S |
100 % kõigist äsja tööle võetud alalistest riigiteenistujatest valitsusasutustes võetakse tööle üksnes uue tsentraliseeritud, digiteeritud ja standarditud valiku- ja värbamissüsteemi kaudu, mis on kättesaadav hiljuti välja töötatud IT-platvormi kaudu. |
|
% (protsentides) |
0 |
100 |
4. kv |
2024 |
Avalike teenistujate tsentraliseeritud valikusüsteem võetakse kasutusele ja seda rakendatakse eelnevalt kehtestatud vastuvõtukavade alusel, mis põhinevad töökoormuse analüüsidel ja ametiasutuste tegelikel vajadustel võtta tööle teatava profiiliga ametnikke. Süsteemiga nähakse ette, et värbamisprotsessis testitakse kandidaate veebis, et tagada kandidaatide läbipaistvam ja objektiivsem valimine. |
|
165 |
C2.2. R1-I2 |
S |
100 % kõigi avaliku sektori asutuste ametnikest, kes peavad sooritama riikliku eksami, sooritama digitaalselt riikliku eksami, tuginedes uuele eksamimudelile. |
|
% (protsentides) |
0 |
100 |
4. kv |
2022 |
100 % kõigi avaliku sektori asutuste ametnikest, kes peavad sooritama riikliku eksami, läbivad eksami täielikult digiteeritud mudeli kohaselt. Riigieksami sooritamise protsess on digiteeritud, et muuta eksamisüsteem läbipaistvamaks, kättesaadavamaks (mitmes kohas üle kogu riigi) ja tõhusamaks. |
|
166 |
C2.2. R2 |
E |
Riigihalduse ja avalike teenuste palgaseaduste ning liikuvust käsitlevate määruste jõustumine |
Riigihalduse ja avalike teenuste palgaseaduste ning riigiteenistujate vertikaalse ja horisontaalse liikuvuse eeskirjade jõustumine |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Uued õigusaktid palkade kohta riigihalduses ja avalikus teenistuses võimaldavad ametikohtade õiglast ja läbipaistvat hindamist vastavalt kehtestatud kriteeriumidele, tagades palgaastmete ja lisatasude ühtlustamise avalikus teenistuses ja avalikus teenistuses, koefitsientide kehtestamise ameti tasandil, konsulteerides sotsiaalpartneritega, ning tulemuslikkusel (töötulemustel) põhineva preemiasüsteemi kehtestamise. Luuakse uus maksesüsteem ning uued avaliku teenistuse palkade ja avalike teenuste palkade seadused sisaldavad sätteid ametikohtade õiglaseks ja läbipaistvaks hindamiseks kooskõlas kehtestatud kriteeriumidega, avaliku teenistuse ja avalike teenuste palkade ühtlustamise tagamiseks ning töötulemustel põhineva preemiasüsteemi kehtestamiseks.
|
|
167 |
C2.2. R2-I1 |
S |
Personalihaldussüsteemi, riigiametnike registrit ja keskset palgasüsteemi (RegZap – Cop) täiendatakse üheksa uue funktsiooniga, digiteerides kõik seotud protsessid, mis lihtsustavad ja kiirendavad palgasüsteemi muutmist. |
|
Number |
0 |
9 |
2. kv |
2024 |
REGZAP-COP raames töötatakse välja ja rakendatakse üheksa uut funktsiooni (need on: selliste õigusaktide koostamine, mis käsitlevad töötajate õigusi ja kohustusi, hindamist, töötulemusi, karjääri kavandamist ja arendamist, siseturgu ning ametnike individuaalset lähenemisviisi süsteemile, lähetusi), et toetada palgasüsteemi kavandatud muudatuste rakendamist. |
|
168 |
C2.2. R2-I2 |
S |
Vähemalt 20 % riigiteenistujatest töötab nutika töö mudeli alusel |
|
% (protsentides) |
0 |
20 |
3. kv |
2023 |
20 % ametnikest juba töötab nutika töö mudeli alusel, mis võimaldab neil teha kaugtööd, et pakkuda pidevat ja kvaliteetset avalikku teenust, mis on kõigile kättesaadav, ning suurendada ametnike motivatsiooni. |
|
169 |
C2.2. R2-I2 |
S |
Vähemalt 60 % avalikest teenistujatest on saanud nutika töömeetodi alase koolituse |
|
% (protsentides) |
0 |
60 |
3. kv |
2023 |
60 % riigiteenistujatest on saanud nutika töö mudeli alase koolituse ja neil on vajalikud oskused kaugtöö tegemiseks, et pakkuda pidevat ja kvaliteetset avalikku teenust, mis on kõigile kättesaadav, ning suurendada ametnike motivatsiooni. |
|
170 |
C2.2. R3 |
E |
E-konserveerimisteenuse loomine |
E-konserveerimisbaas digitaalne avalik teenus, mis on täielikult toimiv ja juurdepääsetav |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Digitaalse taristu ja avaliku halduse teenuste loomisega tõhustab säilitamisbaaside süsteemi arendamine dokumendihaldust avaliku sektori asutuste ja teiste dokumendiloojate poolt, mis on kõigi äriprotsesside olulised tugifunktsioonid. E-konserveerimissüsteem võimaldab tõhusamalt osutada avaliku halduse teenuseid, kasutades rakendatud IKT-lahendusi, mis tagavad koostalitlusvõime ja andmete jagamise, kulude vähendamise, ettevõtluse läbipaistvuse ja kodanike õiguste kaitse.
|
|
171 |
C2.2. R3 |
E |
Riikliku arhiiviinfosüsteemi loomine |
Täielikult toimiv ja juurdepääsetav riiklik arhiiviinfosüsteem |
|
|
|
2. kv |
2024 |
Luuakse riiklik arhiiviinfosüsteem, et parandada avaliku sektori asutuste ja teiste dokumendiloojate poolset dokumendihaldust, mis on kõigi äriprotsesside oluline tugifunktsioon. |
|
172 |
C2.2. R3-I1 |
S |
60 avalikult kättesaadava kaitsebaasi loomine kõige keerukamate kultuuri- ja ajaloomälestiste jaoks, millel on suur mälestis |
|
Number |
0 |
60 |
2. kv |
2026 |
Loodud ja avalikustatud on IT-platvorm, millel on vähemalt 60 e-konserveerimisbaasi.
|
|
173 |
C2.2. R3-I2 |
S |
600 dokumendi loojat kasutavad arhiivi infosüsteemi |
|
Number |
0 |
600 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 600 loojat, kes kasutavad riiklikku teabesüsteemi dokumentide haldamiseks ja säilitamiseks. . Riikliku arhiiviinfosüsteemi loomine hõlmab järgmisi tegevusi: ·Kaheksa piirkondliku valitsuse arhiivi ladustamissuutlikkuse suurendamine alaliste paberdokumentide üleandmiseks; ·WK – paberdokumentide korraldamine ja väljavalimine õigusasutustes, ·Selliste andmete kõrvaldamine õigusasutuste poolt, mille säilitamistähtajad on möödunud ja mida enam ei kasutata tavapärastes äriprotsessides; ·Õigusasutustele jäänud valitud paberdokumentide digiteerimine vastavalt arhiivide digiteerimise kutsesuunistele ja kehtivatele õigusaktidele. |
|
174 |
C2.2. R4 |
E |
Õigusraamistiku muutmine, et soodustada kohalike omavalitsusüksuste vabatahtlikku funktsionaalset või tegelikku ühinemist, ning Horvaatia valitsuse otsuse vastuvõtmine vabatahtlike funktsionaalsete või tegelike ühinemiste maksusoodustuste andmise kriteeriumide kohta |
Õigusraamistiku jõustumine |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Muudetud õigusraamistik ja rahalise toetuse mehhanism soodustavad kohalike omavalitsusüksuste funktsionaalset ja tõhusat ühinemist, tagades samal ajal riigieelarves piisavad vahendid, et rahaliselt soodustada vähemalt 20 % suurtest võrgukasutajatest, st vähemalt 40 % suurtest võrgukasutajatest, tegelikku ühinemist kuni 2026. aastani. Seda tehes säilitavad funktsionaalselt ühinenud suured võrgukasutajad vähemalt kahe aasta jooksul samad eelarvevahendid, mis olid neile kättesaadavad enne ühinemist, stiimulid hõlmavad ka ühekordseid segamiskulusid ja nendega nähakse ette lisavahendid, mis põhinevad järgmise viie aasta jooksul saavutatud säästul. Lisaks hõlmavad stiimulid tegelike suurte võrgukasutajate ühinemiseks ühekordseid kapitalisiirdeid viie aasta jooksul, mida suured võrgukasutajad kasutavad taristuprojektide jaoks. Horvaatia valitsuse otsuses sätestatakse stiimulite kriteeriumid ja tase koos suuremate maksusoodustustega tegelike ühinemiste jaoks, samal ajal kui funktsionaalsete ühinemiste stiimulid sõltuvad ühinemiseks kavandatud funktsioonide arvust ja liigist. Pärast Horvaatia Vabariigi valitsuse otsuse vastuvõtmist avaldatakse ametlikus väljaandes avalik kutse kohalikele võrgukasutajatele vabatahtlikuks funktsionaalseks või tegelikuks ühinemiseks. |
|
175 |
C2.2. R4-I1 |
E |
Toetusmehhanism vabatahtlike funktsionaalsete ja tegelike ühenduste jaoks ning täieliku toetussüsteemi loomine üksuste funktsionaalseks ja tõhusaks ühendamiseks |
Kohalike omavalitsusüksuste funktsionaalseks/tegelikuks ühinemiseks on loodud terviklik toetusmehhanism |
|
|
|
2. kv |
2025 |
Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse süsteemi optimeerimine“ raames välja töötatud IT-süsteemi ajakohastatakse, et toetada ja julgustada kohalikke valitsusüksusi kas täitma ülesandeid ühiselt (funktsionaalne ühinemine) või ühinema tegelikult teiste kohalike omavalitsusüksustega.
Kohalike üksuste pädevusse kuuluva edasise funktsionaalse töö optimeerimise protsessi toetamine hõlmab järgmist:
– Eespool nimetatud andmete põhjal koostatavad suunised.
|
H.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2.2 R5 – Uued palga- ja töömudelid avalikus teenistuses – reformi ambitsioonikuse suurendamine, kehtestades määruste sisule täiendavad erinõuded
Reformi eesmärk on suurendada reformi R2 „Uued palga- ja töömudelid avalikus teenistuses“ rakendamise ambitsioonikust, lisades konkreetsed nõuded R2 alusel vastu võetud avaliku teenistuse ja avaliku teenistuse palkade seadusele lisatud määruste sisu kohta.
Riigi- ja avaliku teenistuse palkade seadust toetavates valitsuse dekreetides määratakse üksikasjalikult kindlaks koefitsientide ja palgaastmete vahemikud riigiasutuste ja avalike teenistuste ühtses palgaastmestikus.
Lisaks kehtestatakse valitsuse määrusega ametikohtade nimetused, konkreetsele ametikohale määramise tingimused, ametikohtade klassifikatsioon, asjaomane palgaaste ja selle palgaastme piires töötasude arvutamise koefitsiendid.
Palga arvutamise koefitsiendid määratakse kindlaks töö hindamise alusel, võttes arvesse töö hindamise ja klassifitseerimise standardkriteeriume, mis on määratletud riigi- ja avaliku teenistuse palkade seaduses (nt töö keerukus, nõutav erialane töökogemus, töö autonoomsus ning nõutavad lisapädevused ja -litsentsid). Standardkriteeriumide kohaldamise viis töökohtade hindamise ja klassifitseerimise protsessis määratakse kindlaks valitsuse määrustega.
Töökohtade võrdlusanalüüsi eesmärk on tagada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine, kohaldades ühtseid standardseid võrdlusaluseid, ning kaotada senine tava, et sama või sarnase töökohaga, kuid erinevates riigiasutustes või avalikes teenustes töötavatele töökohtadele makstakse erinevat tasu.
Lisaks on põhimääruse eesmärk tagada, et sama palgaaste liigitatakse ametikohtadeks, millel on sama või peaaegu sama väärtus töö keerukuse, kohustuste, töö autonoomsuse ja muude standardkriteeriumide poolest.
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
H.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
.
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
||||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
|||||||
|
393 |
C2.2.R5 |
E |
Uusi palgamudeleid ning tsiviil- ja avalike teenuste tsentraliseeritud valikusüsteemi reguleerivate määruste jõustumine |
Valitsuse määruste jõustumine, millega kehtestatakse kriteeriumid uute palgamudelite reguleerimiseks tsiviil- ja avalikus teenistuses |
|
|
|
2. kv |
2024 |
Jõustub kuus määrust, milles kirjeldatakse üksikasjalikult avaliku teenistuse ja avalike teenistuste töötajate palgaastmete ja koefitsientide tasustamissüsteemi ning riigiteenistujate ja avalike teenistuste töötajate töötulemuste hindamise menetlust, kriteeriume ja meetodit. Määrustes võetakse vajaduse korral arvesse analüüsi, mille Maailmapank on teinud investeeringu C2.2.R2-I1 raames. Põhimääruses määratletakse: –tsiviil- ja avalike teenuste palkade seaduses sätestatud standardkriteeriumide kohaldamise meetod riigiasutuste ja avalike teenuste ametikohtade hindamisel ja liigitamisel (ametikohti hindavad riigihalduse ja avalike teenuste eksperdirühmad ning teevad koostöös justiits- ja haldusministeeriumi või töö-, pensionisüsteemi, perekonna- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumiga analüüsi, mida võetakse arvesse palgakoefitsientide kindlaksmääramisel); –ametikohtade nimetused, nende valimise tingimused, asjaomaste ametikohtade liigitus ja palgaastmed ning avaliku teenistuse palgakoefitsiendid (pärast ametikohtade arvu konsolideerimist või vähendamist); –tsiviil- ja avaliku teenistuse ühtse palgaastmestiku palgaastmete koefitsientide vahemikud; ametnike (sealhulgas juhtivatel ametikohtadel töötavate ametnike) ja avaliku teenistuse töötajate töötulemuste hindamise kord, kriteeriumid ja meetod. |
|
I. KOMPONENT 2.3: ÜHISKONNA JA AVALIKU HALDUSE DIGIÜLEMINEK
Horvaatia on digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) järgi 2020. aastal 20. kohal, kusjuures avalike teenuste veebipõhist kättesaadavust on võimalik märkimisväärselt parandada. Horvaatia vähene digitaalne ühendatus takistab ka riigi digimajanduse edasist arengut ning suurendab digilõhet linna- ja maapiirkondade vahel.
Selle komponendi eesmärk on toetada Horvaatia majanduse ja ühiskonna digipööret. See hõlmab reforme ja investeeringuid avaliku halduse digitaliseerimiseks, internetipõhiste avalike teenuste osutamise suurendamiseks ja gigabitiühenduvusvõrkudele juurdepääsu pakkumiseks turutõrkest mõjutatud piirkondades, sealhulgas maapiirkondades.
See komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta tugevdada sotsiaaltoetusi ja parandada nende suutlikkust vähendada vaesust (riigipõhine soovitus 2, 2019), parandada juurdepääsu digitaristule ja -teenustele ( riigipõhine soovitus 2, 2020) ning suunata investeeringud rohe- ja digipöördesse, eelkõige kiiresse lairibaühendusse ( riigipõhine soovitus 3, 2020).
Komponent hõlmab nelja reformi ja 20 investeeringut.
I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2.3 R1 – Digitaalse Horvaatia strateegia ning institutsioonidevahelise koostöö ja koordineerimise tugevdamine ühiskonna ja majanduse edukaks digiüleminekuks
Reformi eesmärk on juhtida Horvaatia ühiskonna ja majanduse digipööret järgmisel kümnendil. Sellega luuakse strateegiline raamistik „Horvaatia 2030. aasta digistrateegia“, millega kehtestatakse digiüleminekusse tehtavate investeeringute raamistik ja määratakse kindlaks strateegilised eesmärgid järgmistes valdkondades: I) majanduse digiüleminek, ii) avaliku halduse ja õigusemõistmise digiteerimine, iii) digitaalne ühendatus/elektroonilise lairibaside võrkude arendamine ning iv) digioskuste ja digitaalsete töökohtade arendamine.
Reformiga luuakse ka mehhanism ühiskonna ja majanduse digipööret riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil toetavate projektide ettevalmistamise ja rakendamise koordineerimiseks koos suunistega investeeringute selgete prioriseerimis- ja hindamiskriteeriumide kohta.
Reform C2.3 R2 – Infosüsteemide koostalitlusvõime parandamine
Reformi eesmärk on toetada digitaalsete avalike teenuste osutamist ning hõlbustada kodanike/ettevõtjate ja avaliku halduse asutuste vahelist suhtlust. Reformi eesmärk on ka võtta riiklikes haldusasutustes kasutusele täiustatud andmeanalüüs, et toetada andmepõhist otsuste tegemist kõigil haldustasanditel.
Kuigi Horvaatia ametiasutused kasutavad praegu sadu erinevaid registreid ja andmebaase, peaks reform looma eeltingimused põhiregistreid ühendava keskregistri (keskne koostalitlusvõimeline süsteem) loomiseks (investeering C2.3.R2.I1) ning keskandmebaasi loomiseks, mis võimaldab pädevatel asutustel kasutada täiustatud andmeanalüüsi (investeering C2.3.R2.I2).
Reform peaks kaasa tooma süsteemseid muutusi koostalitlusvõimeliste süsteemide arendamise suunas riiklikul tasandil ja andmepõhise otsustusprotsessi suunas. Samuti peaks see parandama kvaliteetsete avalike teenuste pakkumist ettevõtjatele ja kodanikele internetis.
Meetmega määratakse kindlaks organisatsiooniline ja juhtimisstruktuur koostalitlusvõime kesksüsteemi haldamiseks ning koostalitlusvõime kesksüsteemiga ühendatavate e-teenuste kataloog. Samuti arendab ta välja ökosüsteemi andmete kogumiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks, kuvamiseks ja jagamiseks, et võtta riigi ametiasutustes kasutusele andmeanalüüs kui uus töömeetod kõigil otsustustasanditel.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.3 R2-I1 – Keskse koostalitlusvõime süsteemi loomine
Selle investeeringu eesmärk on vähendada registrite praegust killustatust kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga.
Meede seisneb keskse koostalitlusvõime süsteemi loomises.
Investeering C2.3 R2-I2 – Keskse andmehoidla ja ärianalüüsisüsteemi loomine
Selle investeeringu eesmärk on luua valitsusasutuste jaoks keskne andmeladu, mis peaks parandama andmehaldussüsteemi, hõlbustades standarditud vormingus andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ja jagamist avaliku sektori asutuste vahel (nt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksused). Platvorm võimaldab reaalajas andmeanalüüsi ja töötab välja täiustatud andmeanalüüsivahendid (nt eelnevalt kindlaks määratud ärinäitajad, tulemustabelid ja igapäevased aruanded), mis eeldatavasti parandavad märkimisväärselt andmepõhist otsuste tegemist riigi ametiasutuste kõigil tasanditel.
Osa andmelaost on kättesaadav ka kodanikele ja ettevõtjatele, et võimaldada erasektoril luua ja arendada lisaväärtusteenuseid neile kättesaadavaks tehtud andmete ja analüütiliste vahendite põhjal.
See investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.3 R3-I1 – Ühisteenuste keskuse ajakohastamine
Selle investeeringu eesmärk on suurendada riigipilve (CDU) läbilaskevõimet.
Meede seisneb riigipilve ajakohastamises ja selle kasutajate arvu suurendamises.
Investeering C2.3 R3-I2 – Politsei küberkuritegevuse vastase võitluse suutlikkuse suurendamine
Investeeringu eesmärk on tugevdada siseministeeriumi suutlikkust võidelda küberkuritegevuse vastu.
Investeering hõlmab eriseadmete ostmist politseile digitaalsete tõendite analüüsimiseks, erikoolitust politseiametnikele küberrünnete avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avaliku ennetuskampaania rakendamist, et suurendada teadlikkust küberkuritegevusest.
See investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.3 R3-I3 – Kõikide avalike e-kasutajatoe teenuste jaoks ühtse kontaktpunkti loomine
Investeeringu eesmärk on luua ühtne kontaktpunkt (JKC), mis ühtlustab ja tsentraliseerib kõigi haldusasutuste internetipõhiste teenuste kasutajatoe süsteemi. Ühtne kontaktpunkt peaks pakkuma kodanikele ja ettevõtjatele uut ja täiustatud teenust haldusasutustega suhtlemiseks ning võimaldama kasutajatel taotletud teavet hõlpsasti leida. Ühtsel kontaktpunktil on ka funktsioonid, mis võimaldavad kasutajatel saata tagasisidet, hinnata ametnikega suhtlemise kvaliteeti ja järelhindamist, mis eeldatavasti muudab Horvaatia avaliku halduse ja selle kasutajate vahelist suhtlust.
See investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C2.3 R3-I4 – CEZIH terviseteabe taristusüsteemide konsolideerimine
Investeeringu eesmärk on ajakohastada Horvaatia Vabariigi tervishoiu keskinfosüsteemi (CEZIH), mida kasutavad kõik tervishoiusüsteemis osalejad (nt haiglad, meditsiinitöötajad, meditsiinikoolid, riiklikud tervishoiuasutused, apteegid, laborid).
Investeeringuga viiakse süsteem eelkõige üle riigipilve (ühisteenuste keskus) ja luuakse avariitaastelahendused, et tagada talitluspidevus ning keskse tervishoiu infosüsteemi pidev, usaldusväärne ja turvaline toimimine.
See investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering C2.3 R3-I5 – Digitaalse isikutunnistuse kasutuselevõtu projekt
Investeeringu eesmärk on edendada e-allkirjade kasutamist kodanike suhtlemisel avaliku halduse asutustega. Meede peaks võimaldama e-identimise kasutajatel allkirjastada dokumente mobiiliplatvormidel, kasutades Certilia mobiilirakendust.
Ta loob digiidentiteedi haldamise süsteemi ja mobiilse allkirjastamise süsteemi, et väljastada kvalifitseeritud e-allkirja kaugsertifikaate. Sellise sertifikaadi väljastamine on eeltingimus dokumentide elektrooniliseks allkirjastamiseks mobiilsetel platvormidel või mobiilsetes allkirjarakendustes.
See investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.3 R3-I6 – Investeeringud riigi teabetaristu võrku
Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada ja suurendada riigi teabeinfrastruktuuri võrgu (DII võrk) võimsust.
Meede hõlmab DII võrgu ajakohastamist ja uute kasutajate ühendamist DII võrguga.
Investeering C2.3 R3-I7 – Ruumilise planeerimise, ehituse ja riigivarade süsteemi parandamine digitaliseerimise kaudu
Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada ruumiliste planeeringute infosüsteem (ISPU) ruumilise planeerimise integreeritud infosüsteemiks ning võimaldada üksikute projektide ettevalmistamise ja rakendamisega seotud menetluste digiteerimist.
Meede seisneb järgmise põlvkonna ruumiliste planeeringute loomises ja ISPU ajakohastamises.
Investeering C2.3 R3-I8 – Digitaalse mobiilse platvormi loomine
Selle investeeringu eesmärk on luua mobiilne digitaalsete avalike teenuste platvorm, mis võimaldab kodanikel hõlpsasti kasutada veebipõhiseid avalikke teenuseid oma nutitelefonides. Olemasolevad e-kodanike teenused on välja töötatud personaalarvutite jaoks ega ole praegu kohandatud mobiilseadmetele, mistõttu on vaja mobiilirakendustele kohandatud platvormi.
Selle investeeringuga luuakse tipptasemel tehnoloogiat ja standardeid kasutades platvorm, mis pakub standarditud viisi avalike teenuste pakkumiseks mobiilsetel platvormidel (nt sünnitõendi taotlus, elukohatõendi taotlus, aadressi muutmise registreerimine; mootorsõiduki registreerimine). See ühendab kõik seotud registrid ja andmebaasid keskse andmevahetusteenusega (GSB). Investeering võimaldab ka ajakohastada riiklikku identimisautentimissüsteemi (NIAS) vastavalt mobiilsete platvormide uusimatele autentimissuundumustele, rakendades kaasaegseid biomeetrilisi rakendusmeetodeid.
See investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.3 R3-I9 – Horvaatia Vabariigi elektroonilise riigihangete bülletääni uue platvormi loomine
Selle investeeringu eesmärk on luua e-riigihangete süsteemi jaoks uus IT-platvorm, et toetada riigihankemenetluse digiteerimist ja rakendada komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/1780 sätestatud uusi riigihangetega seotud teadete tüüpvorme (e-vormid).
Investeeringuga ajakohastatakse Horvaatia elektroonilise riigihangete reklaami (EOJN) IT-platvormi, mis praegu põhineb aegunud tehnoloogial ega toeta nõuetekohaselt riigihankemenetluste tõhusat läbiviimist. Eelkõige peab meede võimaldama siduda kõik hankemenetlused (hankekavast kuni menetluse läbiviimiseni andmetega sõlmitud lepingutel põhinevate maksete kohta) ning võtma kohustuslikuna kasutusele veebipõhised kaebused (e-kaebused) ja võimaluse tasude maksmiseks internetis. Investeeringuga luuakse ka raamistik, et jälgida vastavust teatavatele kohustuslikele miinimumkriteeriumidele ja -eesmärkidele (nt strateegilised, keskkonnahoidlikud või uuenduslikud riigihanked).
See investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C2.3 R3-I10 – CESi digitaliseerimine (eHZZ)
Selle investeeringu eesmärk on digitaliseerida Horvaatia tööhõiveamet (CES – HZZ).
Meede seisneb CESi digiidentiteedi haldamise süsteemi ja digitaalse personalijuhtimise süsteemi kasutuselevõtus ning CESi digitaliseerimise ajakohastamises.
Investeering C2.3 R3-I11 – IKT-toe ajakohastamine HZMOs (eHZMO)
Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) IT-süsteemi ja digiteerida selle peamised tegevusprotsessid.
Meede seisneb HZMO IT-süsteemi ajakohastamises.
Investeering C2.3 R3-I12 – HZMO arhiivide digitaliseerimine (eArhiva)
Investeeringu eesmärk on digitaliseerida Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) arhiivid ning parandada HZMO töö üldist tulemuslikkust ja arhiivide kulutõhusust.
Meede hõlmab digiarhiivi (digitaalse arhiivihaldussüsteemi) toimima hakkamist ning riigiarhiivi lehekülgede skaneerimist ja digitaalset indekseerimist.
Investeering C2.3 R3-I13 – Maksuhalduri digipööre
Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada maksuhalduse infosüsteemi ja suurendada maksuhalduse tõhusust.
Meede seisneb ajakohastatud maksuhaldussüsteemi veebipõhiseks muutmises ja sellele juurdepääsu võimaldamises.
Investeering C2.3 R3-I14 – Mittesularahaliste maksete süsteemi rakendamine majanduses integreeritud e-arhiividega e-arvete ja aktiivse maksuarvestuse kaudu
Selle investeeringu eesmärk on luua veebipõhine maksuarvestussüsteem, et vähendada maksumaksjate halduskoormust.
Investeeringuga luuakse uus IT-süsteem ametiasutuste väljastatud mittesularahaliste maksete elektrooniliste arvete (e-arvete) registreerimiseks maksuameti infosüsteemis. Investeeringuga luuakse ka täiustatud veebipõhine käibemaksuarvestussüsteem,
Investeering peaks aitama lihtsustada maksudeklaratsioone, vähendades nõutavate vormide arvu, ja toetama maksukuulekust.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.3 R3-I15 – Turismirakenduste lahenduste loomine
Selle investeeringu eesmärk on töötada välja uued IT-vahendid, et aidata tõhusalt hallata turismi arengut ja toetada sektori kestlikkust.
Meede seisneb nelja IT-vahendi pakkumises.
Investeering C2.3 R3-I16 – Spordi- ja vabaajaprotsesside digitaliseerimine kohalikul ja piirkondlikul tasandil
Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada spordi infosüsteemi (ISS) ja hõlbustada kõigi asjaomaste sidusrühmade juurdepääsu süsteemile.
Meede koosneb kolmest uuest rakendusmoodulist, mis integreeritakse ajakohastatud sisejulgeoleku strateegiasse.
Investeering C2.3 R3-I18 – Vabatahtlikud sissemaksed tehisintellekti gigatehase või samaväärse tehisintellektitaristu ühisettevõttesse EuroHPC
Meetme eesmärk on toetada Horvaatia tehisintellekti gigatehaste ja nende teenuste loomist ja neile juurdepääsu. Meede seisneb 39 000 000,00 euro suuruses vabatahtlikus panuses ühisettevõttesse EuroHPC. Panusega toetatakse liidus loodavat tehisintellekti gigatehast või samaväärset tehisintellektitaristut ja kvanttehnoloogiat.
Reform C2.3 R4 – Ühenduvuse kui ühiskonna ja majanduse digiülemineku nurgakivi tugevdamine
Reformi eesmärk on sillutada teed kodumajapidamistele ja sotsiaal-majanduslikele keskustele gigabitiühenduvust pakkuvate elektroonilise side võrkude kättesaadavuse tagamiseks kooskõlas Euroopa gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Reformi eesmärk on tagada elektroonilise side valdkonna reguleeriva ja strateegilise raamistiku õigeaegne ja terviklik rakendamine, võttes vastu elektroonilise side seaduse kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik, ning rakendades Horvaatia riikliku lairibaühenduse kava (2021–2027) eesmärke.
Reformiga loodetakse kindlaks teha ja kõrvaldada gigabitiühenduvusvõrkude, sealhulgas 5G-võrkude ehitamisega seotud halduskoormus ja regulatiivsed tõkked, et soodustada investeeringuid 5G-võrkude kasutuselevõttu.
See reform täiendab investeeringuid digitaalsesse ühenduvusse lairibaühenduste kaudu püsivõrkudes ning täiustatud traadita ja mobiilsidevõrkudes, sealhulgas 5G-tehnoloogia kasutamise kaudu.
See investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C2.3 R4-I1 – Lairibataristu arendamise riikliku raamprogrammi projektide rakendamine
Selle investeeringu eesmärk on suurendada gigabitiühenduvusega lairibaühenduse kättesaadavust riikides piirkondades, kus ärihuvid on ebapiisavad, kooskõlas lairibaühendusele juurdepääsu taristu arendamise riikliku raamprogrammiga.
Meede seisneb toetuslepingute allkirjastamises, et rakendada projekte vastavalt lairibaühendusele juurdepääsu infrastruktuuri arendamise riiklikule raamistikule (ONP) ja tagada kodumajapidamistele lairibajuurdepääs järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valgetes piirkondades.
Investeering C2.3 R4-I2 – Passiivse elektroonilise side taristu ehitamine
Selle investeeringu eesmärk on suurendada gigabitivõrkude kättesaadavust maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades, kus puudub ärihuvi nende võrkude ehitamiseks.
Meede seisneb toetuslepingu allkirjastamises passiivse elektroonilise side taristu ehitamiseks ning 5G-le juurdepääsu pakkumises maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades.
I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
176 |
C2.3. R1 |
E |
Digitaalse Horvaatia strateegia |
Digitaalse Horvaatia strateegia jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
„Horvaatia digistrateegias aastani 2030“ määratakse selgelt kindlaks strateegilised eesmärgid ja prioriteedid, mis on aluseks meetmete määratlemisele järgmistes valdkondades: avaliku halduse ja kohtusüsteemi digitaliseerimine; elektroonilise lairibaside võrkude arendamine; digipädevuste ja digivaldkonna töökohtade arendamine. |
|
177 |
C2.3. R2
|
E |
Keskse koostalitlusvõime süsteemi platvormide loomine |
Digiühiskonna arendamise keskasutuse (SDURDD) aruanne selle kohta, et platvormid toimivad ja neid katsetatakse kasutamiseks |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Keskne riiklik koostalitlusvõime portaal sisaldab kõigi kättesaadavate teenuste kataloogi ja andmehoidla on kasutusvalmis. |
|
178 |
C2.3. R2-I1 |
E |
Keskse koostalitlusvõime süsteemi loomine |
Digiühiskonna arendamise keskasutuse (SDURDD) aruanne selle kohta, et süsteem toimib ja selle kasutamist on katsetatud |
|
|
|
3. kv
|
2024 |
Keskne koostalitlusvõimeline süsteem, mis tagab registrite koostalitlusvõime, on veebipõhine ja juurdepääsetav. See teeb järgmist: I)tagama ühtse digivärava määruse II lisas loetletud 19 haldusmenetluse veebipõhise pakkumise ELi piiriülestele kasutajatele; II)sisaldama keskset riiklikku portaali; III)integreerida ja ühendada süsteemi vähemalt kaheksa olemasolevat täiendavat avalikku põhiregistrit; IV)tagada, et teave eri registrite kohta koondatakse ühte kohta ning et see on kättesaadav haldusasutustele, kodanikele ja ettevõtjatele. |
|
179 |
C2.3. R3-I1 |
S |
Riigipilve ajakohastamine |
Digiühiskonna arendamise keskasutuse (SDURDD) aruanne |
Number |
0 |
6 |
4. kv |
2022 |
Riiklikus pilves (CDU) kasutamiseks võetakse kasutusele 6 uut funktsiooni, mis on kasutajatele kättesaadavad:
|
|
180 |
C2.3. R3-I1 |
S |
Ühisteenuste keskuse kasutajate arvu suurenemine |
|
Number |
0 |
450 |
2. kv |
2026 |
Ühisteenuste keskusesse integreeritakse 450 uut kasutajat. Ühisteenuste keskuse platvormi integreerimine ühtsetesse Euroopa andmeruumidesse on alanud, nagu on kinnitanud integreerimist võimaldava asjakohase tehnoloogia tarnija, tunnistades, et: I)andmejärvis asuvate terviseandmete metakataloog on tehniliselt ette valmistatud ja II) et SPE (turvaline töötlemiskeskkond) on turvatud. |
|
181 |
C2.3. R3-I2 |
E |
Küberturvalisuse katseprojekt |
Siseministeeriumi aruanne |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Süsteemi stressitestimise katseprojekt viiakse läbi kübersõltuvusega ja kübervõimekusega kuritegude simulatsiooniga.
|
|
182 |
C2.3. R3-I2 |
E |
Küberturvalisuse alane avalik ennetuskampaania |
Siseministeeriumi aruanne |
|
|
|
1. kv |
2024 |
Küberkuritegevuse ilmingute ja ennetusmeetmete kohta korraldatakse avalik ennetuskampaania, mida jälgitakse järgmiste näitajate abil:
|
|
183 |
C2.3. R3-I3 |
E |
Ühtse kontaktpunkti loomine |
Digiühiskonna arendamise keskasutuse (SDURDD) aruanne selle kohta, et ühtne kontaktpunkt on loodud ja toimib |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Luuakse ühtne kontaktpunkt (JKC), mis pakub kodanikele ja ettevõtjatele teavet ja kliendituge ühes keskses asukohas, ning see toimib. |
|
184 |
C2.3. R3-I4 |
E |
CEZIH IT-süsteem |
Tervishoiuministeeriumi aruanne |
|
|
|
2. kv |
2024 |
Horvaatia keskne terviseteabesüsteem hakkab toimima riiklikus pilves (CDU) |
|
185 |
C2.3. R3-I5 |
S |
Digitaalse isikutunnistuse e-allkiri |
Digiturvalisuse ameti (AKD) aruanne |
Number |
0 |
300 000 |
4. kv |
2024 |
Certilia mobiilirakendust laaditakse alla 300 000 korda Google Play Store’i ja App Store’i kaudu. Lisaks antakse kvalifitseeritud e-allkirja vahemaa tagant andmiseks välja 100 000 sertifikaati. Certilia mobiilirakendus ja isiklikud mobiilivolitused võimaldavad vähemalt 50 000 kordumatul kasutajal sooritada autentimisprotsessi vähemalt 700 000 korda. |
|
186 |
C2.3. R3-I6 |
E |
Riikliku teabetaristu (DII) võrgu ajakohastamine |
Ajakohastatud digitaristu määrus on veebis kättesaadav ja juurdepääsetav |
|
|
|
3. kv |
2025 |
Ajakohastatud riiklik teabetaristuvõrk (DII) on veebipõhine ja kasutamiseks kättesaadav. Võrgu olemasolu: I)Tagada kõigile avaliku sektori asutustele võimalus kasutada lairibaühendust väga suure läbilaskevõimega võrgus II)tagada kõigi süsteemis osalevate asutuste jätkuv ühendatus programmi kaudu, mis toetab võrgustiku toimimise järelevalvet e-võrgu seirekeskuse (NOC) poolt, ning III)sisaldama süsteemi, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, et pakkuda kasutajatele tehniliste probleemide lahendamist ja abi. |
|
187 |
C2.3. R3-I6 |
S |
Riigi teabeinfrastruktuuri võrgu (DII) uued kasutajad |
Number |
36 |
136 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 100 uut kasutajat ühendatakse riigi teabeinfrastruktuuri võrguga. Igale objektile tagatakse valguskaablitaristu ja lõppseadmed. |
|
|
188 |
C2.3. R3-I7 |
E |
Digitaalsed ruumilised planeeringud |
Digitaalsed ruumilised planeeringud on loodud |
4. kv |
2025 |
Töövõtja üleandmissertifikaat 570 järgmise põlvkonna ruumilise planeeringu (digitaalsed ruumilised planeeringud) väljatöötamiseks ja üleandmiseks. |
|||
|
189 |
C2.3. R3-I7 |
E |
Ruumiliste planeeringute infosüsteemi ajakohastamine |
Elektroonilised moodulid veebis ja juurdepääsetavad ning saadud satelliidifotod |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Elektroonilised moodulid, mis digiteerivad ruumilise planeerimise, ehituse ja riigivara menetlusi osana ruumiplaneeringute infosüsteemist, on veebipõhised ja juurdepääsetavad. Hangitakse satelliidifotod Horvaatia kõrgresolutsiooniga piirkonnast. |
|
190 |
C2.3. R3-I8 |
S |
Uude mobiiliplatvormi integreeritud digitaalsed e-avalikud teenused |
SDURDDi aruanne, et 20 e-teenust on integreeritud ja toimivad |
Number |
0 |
20 |
4. kv |
2024 |
Mobiilsesse platvormi integreeritakse vähemalt 20 e-teenust ja need toimivad, sealhulgas: 1) sünni registreerimise tunnistuse taotlemine, 2) elukohatõendi taotlemine, 3) üliõpilase staatuse registreerimine, 4) esmane taotlus riiklikku kõrgharidusasutusse vastuvõtmiseks, 5) diplomite, tunnistuste või muude õpinguid või kursusi tõendavate dokumentide akadeemilise tunnustamise taotlemine, 6) e-sotsiaalhoolduse teenus, 7) Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine, 8) maksukaardi taotlemine, 9) aadressi muutmise registreerimine, 10) liikmesriigist pärit või liikmesriigis juba registreeritud mootorsõiduki registreerimine, ebatavalised menetlused, 11) kasutaja postkast, 12) e-side kohtutega, 13) minu konto – Regos, 14) teabe taotlemine kohustuslikest skeemidest makstavate pensionide kohta, 15) kohustuslike tasude maksmise ajakava, 16) töövaidluste kindlustus, 17) e-Worki vihik – elektrooniline register, 18) e-haldusmenetlus, 19) kinnitus, et kriminaalmenetlust ei ole pooleli, 20) e-lapsekaart – Mudrica. |
|
191 |
C2.3. R3-I9 |
E |
Uue riigihangete platvormi ja mobiilirakenduse loomine |
Uuel e-hangete platvormil algatati esimene riigihankemenetlus |
|
|
|
3. kv |
2023 |
Kasutusele võetakse uus riigihankemenetluste läbiviimise platvorm ja mobiilirakendus ning riigihankemenetlus algatatakse uuel e-hangete platvormil. |
|
192 |
C2.3. R3-I10 |
E |
CESi digiidentiteet ja personalijuhtimise süsteemid |
CES/HZZ aruanne |
|
|
|
4. kv |
2023 |
CES digiidentiteedi haldamise süsteem ja digitaalne personalijuhtimise süsteem on paigas ja toimivad. |
|
193 |
C2.3. R3-I10 |
E |
Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise digitaliseerimise täiustamine |
CESi tegevusprotsessid on digiteeritud |
|
|
|
2. kv |
2026 |
CES äriprotsesside automatiseerimise ja digiteerimise, mis võimaldab elektrooniliste dokumentide ringlust ja keskset töötlemist, tagab töövõtja. See hõlmab: I)turvaintsidentide ja sündmuste haldamise süsteemi tarkvaralitsentsid II) põhiprotsesside tugisüsteem III)e_nõustajate süsteem (mis hõlmab digitaalse ja biomeetrilise allkirja funktsionaalsust) IV) digitaalsed arhiivid, vi) raamatupidamissüsteem vii) digitaalne dokumendihaldussüsteem. |
|
194 |
C2.3. R3-I11 |
E |
Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) ajakohastatud IT-süsteem |
Horvaatia pensionikindlustusameti ajakohastatud IT-süsteem võetakse kasutusele. |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) IT-süsteemi ja põhitegevuse tagab töövõtja. Pakutav IT-süsteem sisaldab mooduleid järgmise haldamiseks: i) pensioni- ja lapsetoetuste arvutused, ii) sissemaksed ja makseandmed, iii) toetusesaajate andmed, iv) kaebused, läbivaatamismenetlused ja vaidlused, v) digitaalsed dokumendid ja arhiivid, vi) analüütilised ja raamatupidamisandmed, vii) finantstehingud, vii) hanke-, lepingute sõlmimise ja tellimise protsessid, viii) võlad ja kohustused (ostjad/tarnijad), ix) varahaldus. |
|
195 |
C2.3. R3-I12 |
E |
Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) digitaalsed arhiivid |
HZMO digitaalsete arhiivide haldamise operatsioonisüsteemi üleandmise register |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Kasutusele võetakse digitaalsete arhiivide haldamise süsteem (digitaalsete arhiivide haldamise süsteem). |
|
196 |
C2.3. R3-I12 |
E |
Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) digiarhiiv |
Skaneeritud ja indekseeritud arhiivid |
2. kv |
2026 |
Töövõtja üleandmissertifikaat 50 000 000 lehekülje digiteerimiseks ja indekseerimiseks riiklikust arhiivist uude digitaalsesse arhiivi. |
|||
|
197 |
C2.3. R3-I13 |
E |
Ajakohastatud maksuhalduse infosüsteem |
Ajakohastatud maksuhalduse infosüsteem on veebipõhine ja kättesaadav |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Ajakohastatud maksuhaldusteabe süsteem on veebipõhine ja kättesaadav. Süsteem peab hõlmama: I)Platvorm, mis: a) võimaldab maksuhaldurite äriprotsesside automatiseerimist ja b) pakub andmeanalüüsi. II)340 kindlaksmääramise ja kogumise menetluse digitaliseerimine, sealhulgas käibemaksu, sotsiaalmaksete ja äriühingu tulumaksu hindamise ja kogumise menetlused, samuti maksuarvestusdokumendid, maksetoimingud ning maksuandmete Euroopa ja rahvusvahelise vahetamise süsteemid, mida tõendab töövõtja üleandmistõend. III)Turbe info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuur, mis: a) konsolideerib ja ajakohastab IKT-taristut, b) tõstab IKT turvalisuse taset ja c) tagab talitluspidevuse. |
|
199 |
C2.3. R3-I14 |
E |
E-arvete ja veebipõhise käibemaksuarvestuse süsteem |
Rahandusministeeriumi aruanne – maksuhaldus |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Uus süsteem e-arvete registreerimiseks maksuametis kõigi kasutajate jaoks (ettevõtjatevaheline mudel ja maksukohustuslased riigihangete puhul) ning täiustatud veebipõhine käibemaksuarvestus on toimiv ja kasutusvalmis. |
|
200 |
C2.3. R3-I15 |
S |
Turismi IT-süsteemi vahendid |
Turismi- ja spordiministeeriumi (MINTS) aruanne |
Number |
0 |
4 |
2. kv |
2026 |
Töövahendid tarnib töövõtja:
|
|
201 |
C2.3. R3-I16 |
S |
Spordi IT-süsteemi uued rakendusmoodulid |
Turismi- ja spordiministeeriumi (MINTS) aruanne |
Number |
0 |
3 |
2. kv |
2026 |
Spordi infosüsteemi integreeritakse kolm uut rakendusmoodulit:
|
|
449 |
C2.3. R3-I18 |
E |
Horvaatia ja ühisettevõtte EuroHPC vahelise rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine ning ühisettevõttele EuroHPC vabatahtliku rahalise toetuse väljamaksmine |
Toetuslepingu allkirjastamine |
2. kv |
2026 |
Horvaatia ja ühisettevõtte EuroHPC vahelise toetuslepingu allkirjastamine. Rahalist toetust käsitlev leping sisaldab järgmist: I)Märge vabatahtlikust panusest rahastatavate tegevuste kohta, nimelt rahaline toetus liidus arendatavale ja loodavale tehisintellekti gigatehasele või samaväärsele tehisintellektitaristule ja kvanttehnoloogia algatustele. II)Nõue, et vabatahtlikku panust kasutatakse viisil, mis on kooskõlas tehnilistes suunistes 2021/C58/01 sätestatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. III)Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite vabatahtliku panuse täpne summa. IV)Nõue, et ühisettevõte EuroHPC kasutab lepinguga hõlmatud kasutamata summasid samade poliitikaeesmärkide toetamiseks asjaomase liikmesriigi huvides ja neid ei kanta liikmesriigile tagasi. V)Horvaatia kannab 39 000 000,00 eurot üle Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttele. |
|||
|
202 |
C2.3. R4 |
E |
Ühenduvusinvesteeringute loamenetluse optimeerimine |
Läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Läbivaadatud õigusraamistik toetab litsentsimisprotsessi optimeerimist ja võimaldab esitada elektroonilise side infrastruktuuri ruumilistes planeeringutes. Uues raamistikus käsitletakse väga suure läbilaskevõimega võrkude, sealhulgas 5G-võrkude ehitamisega seotud halduskoormust ja regulatiivseid tõkkeid. |
|
203 |
C2.3. R4-I1 |
E |
Allkirjastatud toetuslepingud projektide rakendamiseks lairibaühendusele juurdepääsu infrastruktuuri arendamise riikliku raamistiku (ONP) alusel |
Mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi (MSTI) aruanne |
|
|
|
3. kv |
2023 |
Valikuprotsessi tulemusena allkirjastatakse toetuslepingud 20 ONP projekti kohta. |
|
204 |
C2.3. R4-I1 |
E |
Lairibajuurdepääs kodumajapidamistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgetes“ piirkondades
|
Mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi (MSTI) aruanne |
2. kv |
2026 |
Tõend selle kohta, et lairibataristu on ehitatud ja et see võimaldab vähemalt 100 MBit/s (uuendatav 1 gigani) suurust lairibajuurdepääsu kasutajapoolseks allalaadimiseks veel vähemalt 40 136 kodumajapidamisele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgetes“ piirkondades. |
|||
|
205 |
C2.3. R4-I2 |
E |
Allkirjastatud toetusleping passiivse elektroonilise side infrastruktuuri ehitamiseks |
Mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi (MSTI) aruanne |
|
|
|
1. kv |
2023 |
Toetuslepingu allkirjastamine ja projekti rakendamise alustamine passiivse elektroonilise side infrastruktuuri ehitamiseks |
|
206 |
C2.3. R4-I2 |
S |
Juurdepääs 5G-le |
Mere-, transpordi- ja taristuministeeriumi (MSTI) aruanne |
Number |
0 |
14 |
2. kv |
2026 |
Maapiirkondadesse ja hõredalt asustatud piirkondadesse (kus keskmine elanikkond on alla 20/km²) paigaldatakse 14 passiivset sideposti. Ettevõtjatega sõlmitakse lepingud, milles ettevõtjad kohustuvad: I) paigaldada 14 passiivsesse sidejaama aktiivseadmed, ii) osutada 2026. aasta lõpuks aktiivseadmete kaudu 5G-teenuseid. Investeeringu abil ehitatavat taristut hallatakse eranditult mittetulunduslikul alusel, eesmärgiga tagada, et taristu rentimisest saadav tulu katab kõik taristu tegevus- ja hoolduskulud. Kui renditulu ületab kulusid, suunatakse ülejääk uue taristu läbilaskevõime laiendamisse või ehitamisse. |
I.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C2.3 R3-I17 – Rahvastiku, perekonna ja kodumajapidamiste registri loomine
Selle investeeringu eesmärk on luua rahvastiku-, perekonna- ja kodumajapidamiste register (Horvaatia keeles: Registar stanovništva, obitelji i kućanstva; sätestatakse, et: Sok), et ühtlustada andmeid elanikkonna, perekondade ja leibkondade sissetuleku ja varade kohta.
Meede seisneb SOKi asutamise seaduse jõustumises.
I.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Q |
Aasta |
||||||
|
394 |
C2.3 R3–I17 |
E |
Seadus rahvastiku-, perekonna- ja kodumajapidamiste registri loomise kohta (SOK) |
Seaduse jõustumine |
4. kv |
2025 |
Jõustub SOK asutamise seadus. Seaduses on sätestatud, et SOK: I)ühtlustada üksikisikute, perekondade või leibkondade sissetulekust või varast sõltuvate õiguste ja kohustuste hindamiseks kasutatavad menetlused ja määratlused. II)olema seotud e-maksusüsteemiga. |
|||
J. KOMPONENT 2.4: RIIGIVARA HALDAMISE PARANDAMINE
Riigi omanduses olevad ettevõtted loovad ligikaudu 7 % kogu majanduse lisandväärtusest ja moodustavad 4 % kogu tööhõivest. Arvestades nende olulist rolli Horvaatia majanduses, võib riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimise parandamine ja valitsemissektori varade portfelli jätkuv vähenemine tuua kaasa üldise tootlikkuse märgatava suurenemise.
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on edendada majandusarengut ja suurendada riigile kuuluvate ettevõtete üldist tõhusust järgmiste meetmete abil:
-Vähendada veelgi riigile kuuluvate ettevõtete arvu.
-Riigivara haldamise parandamine.
-Äriühingu üldjuhtimise riikliku õigusraamistiku kohandamine OECD soovitustel põhinevate rahvusvaheliste parimate tavadega.
-Horvaatia Vabariigile erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete ja keskvalitsuse enamusosalusega ettevõtete juhtimise parandamine ning pädevate riigiasutuste vahelise koordineerimise tõhustamine.
-Inimsuutlikkuse suurendamine, et jälgida riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimist.
Komponendiga toetatakse riigispetsiifiliste soovituste täitmist, mis käsitlevad riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimise parandamist ning riigile kuuluvate ettevõtete ja mittetootlike varade müügi intensiivistamist (riigipõhine soovitus 4, 2019). Komponent aitab täita ka pärast ERM II-ga ühinemist võetud kohustusi tugevdada riigile kuuluvate ettevõtete juhtimist.
J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2.4 R1 – Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete loetelu läbivaatamine
Reformi eesmärk on ratsionaliseerida riigi omandit, võttes vastu uue omandipoliitika, milles sätestatakse strateegiliste varade kriteeriumid ja ajakohastatakse Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigi osalusega ettevõtete loetelu ning avaldatakse selgitus, mis õigustab otsust jätta äriühing sellesse loetellu.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
Reform C2.4 R2 – Äriühingu üldjuhtimise parandamine Horvaatia Vabariigile erilist huvi pakkuvates riigiettevõtetes ja keskvalitsuse enamusosalusega ettevõtetes.
Reformi eesmärk on parandada riigiettevõtete üldjuhtimist.
Reform hõlmab sätet riigi osalusega ettevõtteid käsitleva uue õigusraamistiku jõustumise kohta, mis hõlmab OECD soovitusi, ja omandipoliitika jõustumist.
Reform C2.4 R3 – Inimsuutlikkuse suurendamine riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimise jälgimiseks
Reformi eesmärk on parandada keskvalitsuse inimsuutlikkust riigiettevõtete juhtimise jälgimisel.
Reform seisneb koolituse pakkumises valdkondlikele ministeeriumidele ja kesksetele koordineerimisüksustele äriühingu üldjuhtimise valdkonnas.
Reform C2.4 R4 – selliste riigiettevõtete arvu vähendamine, mis ei paku Horvaatiale erilist huvi
Reformi eesmärk on vähendada riigiettevõtete arvu, mis ei paku Horvaatiale erilist huvi, hõlbustades nende müüki.
Reform C2.4 R5 – Riigivara haldamise optimeerimine
Reformi eesmärk on parandada riigivara haldamist, selle turustamist ja tagastamist.
Reform seisneb haldusalase IT-süsteemi ja metoodika väljatöötamises riigi omandis oleva vara haldamiseks, mis toob kaasa kasutamata varade kiirema aktiveerimise.
J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
207 |
C2.4. R1 |
E |
Horvaatia valitsuse uus otsus Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete kohta |
Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete muudetud loetelu avaldamine vastavalt kehtestatud kriteeriumidele |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Valitsus võtab vastu ja avaldab uue otsuse, milles määratakse kindlaks Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete uus loetelu. Otsus peab sisaldama selgitust, miks äriühing jäetakse sellesse loetellu. Börsil noteeritud äriühingud, kelle puhul ei ole avaliku huvi olemasolu tõendatud, viiakse üle ümberkorraldus- ja müügikeskuse (CERP) portfelli eesmärgiga teenida nende varadelt raha.
|
|
208 |
C2.4. R2 |
E |
Uus õigusraamistik riigiettevõtete kohta, mis sisaldab OECD soovitusi. |
Riigi osalusega ettevõtete seaduse jõustumist käsitlev säte |
|
|
|
1. kv |
2024 |
Riigi osalusega ettevõtete juhtimise uus õigusraamistik sisaldab sätteid, mis on kooskõlas OECD suunistega riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimise kohta, ning hõlmab vähemalt järgmist:
|
|
442 |
C2.4. R2 |
E |
Riigi osalusega ettevõtete omandipoliitika |
Omandipoliitika jõustumine |
3. kv |
2025 |
Jõustub omandipoliitika, milles põhjendatakse täielikult või enamusosalusega riigi omanduses olevate ettevõtete kuulumist riigile ning kehtestatakse Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigi omanduses olevate ettevõtete loetelu läbivaatamise protsess. |
|||
|
209 |
C2.4. R3 |
S |
Valdkondlike ministeeriumide ja kesksete koordineerimisüksuste koolitamine äriühingu üldjuhtimise valdkonnas |
Number |
0 |
40 |
2. kv |
2026 |
Riigile kuuluvate ettevõtete juhtimisega seotud koolitust pakutakse vähemalt 40 inimesele. |
|
|
210 |
C2.4. R4 |
S |
90 riigiettevõtte müük, mis ei paku Horvaatia Vabariigile erilist huvi ja mida haldab CERP |
|
Number |
0 |
90 |
4. kv |
2024 |
Müüakse vähemalt 90 CERPi juhitavat riigiettevõtet, mis ei paku Horvaatiale erilist huvi. |
|
211 |
C2.4. R4 |
S |
CERPi portfelli kuuluva 20 riigiettevõtte müük. |
|
Number |
0 |
20 |
2. kv |
2026 |
Veel 20 riigiettevõtte müük, mis ei paku Horvaatiale erilist huvi. |
|
212 |
C2.4. R5 |
E |
Töötada välja IT-süsteem ja metoodika riigi omandis oleva kinnisvaraportfelli vähendamiseks ning kasutamata valitsemissektori varade kiiremaks ja tõhusaks aktiveerimiseks |
IT-süsteemi ja metoodika väljatöötamine ja rakendamine |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Lõpule viiakse riigile kuuluva kinnisvaraportfelli haldamise ja haldamise IT-süsteemi väljatöötamine.
|
|
213 |
C2.4. R5 |
S |
Riigile kuuluva kinnisvara võõrandamine |
|
Number |
0 |
4 500 |
2. kv |
2026 |
Sõlmitakse vähemalt 4 500 lepingut, kokkulepet või vara üleandmise luba riigi omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks või muul viisil kasutamiseks. |
K. KOOSTISOSA 2.5: KAASAEGNE ÕIGUSEMÕISTMINE, MIS ON VALMIS TULEVASTEKS VÄLJAKUTSETEKS
Üks Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas esitatud peamisi strateegilisi eesmärke on saavutada tõhus ja tulemuslik kohtusüsteem, mis aitab kaasa majanduse arengule ja vastab kodanike ootustele õigusriigi edasise tugevdamise kohta. Komponent hõlmab ühte peamist reformi, mis aitab vähendada mahajäämust ja lühendada kohtumenetlusi.
Komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, mis käsitleb täiendavat vajadust lühendada kohtumenetluste kestust ja parandada elektroonilist sidet kohtutes (riigipõhine soovitus 4, 2019 ja riigipõhine soovitus 4, 2020).
Komponent hõlmab ühte reformi ja kuut investeeringut.
K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2.5 R1 – kohtusüsteemi tõhususe suurendamine kodanike usalduse suurendamiseks.
Meetme eesmärk on luua õiguslik, organisatsiooniline ja tehnoloogiline raamistik, mis aitab vähendada kohtuasjade kuhjumist ja lühendada kohtumenetluste kestust.
Reform seisneb õigusvaldkonna õigusraamistiku muutmises, kohtunike töö uute raamkriteeriumide vastuvõtmises ja organisatsioonilistes muudatustes.
Investeering C2.5 R1-I1 – Kohtuasjade haldamise süsteemi (eSpis) tõhustamine.
Investeeringu eesmärk on täiendavalt ajakohastada eSpis süsteemi (koos kõigi moodulitega, eelkõige e-kommunikatsiooniga, et võimaldada elektroonilist sidet kõigile kohtumenetluse osalistele) ning liikuda tsentraliseeritud riist- ja tarkvaralahenduse suunas, et võimaldada paremat ja odavamat tulevast ajakohastamist ja arengu jätkusuutlikkust, aga ka eSpis süsteemi stabiilsust, toimimist ja turvalisust.
Investeering hõlmab uute funktsioonide lisamist eSpis-süsteemi, et parandada kohtusüsteemi digiteerimist:
-Dokumentide täielik elektrooniline kättetoimetamine e-kodanikele koos kasutaja postkastiga ja teave elektroonilise kättetoimetamise kohta dokumentide füüsilise kättetoimetamise korral;
-Parem kasutajakogemus tegevuskava rakendamise kaudu, mis sisaldab soovitusi tehniliste ja IT-juhtimise aspektide kohta (soovitused haldus- ja äriprotsesside kohta ning tehnilised soovitused);
-Ühisteenuste keskuse (riigipilv) uus integreeritud arhitektuur, et vähendada süsteemi kitsaskohti, suurendada stabiilsust ja võimaldada koostalitlusvõimet teiste süsteemidega.
See investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.5 R1-I2 – kinnistusraamatu infosüsteemi ja katastri täiustamine.
Meetme eesmärk on suurendada katastriandmete ja maaandmete andmebaasi (BZP) omavahel seotud andmete mahtu ja kvaliteeti.
Investeering seisneb integreeritud andmete suurendamises 3,86 %-lt 60 %-le.
Investeering C2.5 R1-I3 – Töötada välja töövahend kohtuotsuste avalikuks avaldamiseks ja otsimiseks.
Investeeringu eesmärk on luua süsteem, et avaldada kõik kohtuotsused, mille konkreetne tarkvara on automaatselt eelnevalt anonüüminud, ning avaldada need ühtses üldsusele kättesaadavas portaalis koos põhjalike otsinguvõimalustega, järgides isikuandmete kaitse eeskirju.
See investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.5 R1-I4 – Zagrebi õigusväljaku projekti rakendamine
Investeeringu eesmärk on ajakohastada füüsilist taristut Zagrebi õigusväljaku projekti rakendamise kaudu.
Investeering seisneb 45 000 m² maa-aluse garaaži ehitamises.
Investeering C2.5 R1-I5 – Energiatõhususe meetmete rakendamine kohtuasutuste aegunud rajatiste renoveerimiseks.
Investeeringu eesmärk on ajakohastada ja tõhustada teatavate kohtu- ja kriminaalasutuste tööd Horvaatia territooriumil, rakendades energiatõhususe meetmeid, mis aitavad kaasa rohepöördele. 20 kohtusüsteemi hoonet peavad vastama energia- ja soojuskaitse ratsionaalse kasutamise standarditele. Investeering on seotud keskmiselt vähemalt keskmisel tasemel renoveerimisega, nagu on määratletud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, mille tulemusel väheneb primaarenergia nõudlus vähemalt 30 %; või millega saavutatakse kasvuhoonegaaside otsese ja kaudse heite vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes eelnevate heitkogustega. Lisaks peab juurdepääs hoonetele olema kohandatud puuetega inimestele. Selle investeeringu puhul eelistatakse kohtuasutuste asukohti Horvaatia majanduslikult vähem arenenud piirkondades.
See investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering C2.5 R1-I6 – kohtuasutuste IT-taristu parandamine.
Selle investeeringu eesmärk on parandada kohtusüsteemi infosüsteemide taristut.
Investeering koosneb ajakohastatud võrgutaristust ja uutest võrguseadmetest.
K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
214 |
C2.5. R1 |
E |
Riikliku kohtunõukogu (Državno sudbeno vijeće, DSV) ja riikliku justiitsnõukogu (Državnoodvjetničko vijeće, DOV) käsutuses olevad elektroonilised vahendid ja piisav haldussuutlikkus |
Elektroonilised vahendid ja piisav haldussuutlikkus riiklikule kohtunõukogule (Državno sudbeno vijeće, DSV) ja riiklikule justiitsnõukogule (Državnoodvjetničko vijeće, DOV) |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Riikliku kohtunõukogu (Državno sudbeno vijeće, DSV) ja riikliku justiitsnõukogu (Državnoodvjetničko vijeće, DOV) töös on elektroonilised vahendid ja piisav haldussuutlikkus, et parandada mõlema nõukogu töö kvaliteeti. Nende inimressursse suurendatakse 50 % võrreldes 2021. aasta lähtetasemega (võttes tööle vähemalt neli inimest) ning DSV ja DOV ühendatakse ühise kinnistusraamatu ja katastri (ZIS) ning maksuhalduse infosüsteemiga, et luua tõhus mehhanism riigiametnike varadeklaratsioonide kontrollimiseks. |
|
215 |
C2.5. R1 |
E |
Pankrotiseaduse ja tarbija maksejõuetuse seaduse muudatused |
Pankrotiseaduse ja tarbija pankrotiseaduse jõustumine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Pankrotiseaduse ja tarbija maksejõuetuse seaduse muudatused (avaldatud ametlikus väljaandes), millega tagatakse maksejõuetusmenetluste suurem tõhusus, parandatakse pankrotihaldurite organiseerimise ja nimetamise süsteemi ning järelevalvet teenuse osutamise üle, takistavad juhtumite arvu võimalikku suurenemist COVID-19 pandeemia tingimuste tõttu, ning pankrotiseaduse artikli 212 muutmine seoses vara tagasivõitmise menetlustega. |
|
216 |
C2.5. R1 |
E |
Vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused |
Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste jõustumine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Kriminaalmenetluse seaduse muudatused, millega lubatakse kasutada kriminaalmenetluses IKTd, sealhulgas kaugistungite kehtestamine, kuriteoohvritele veebipõhiste ütluste andmise võimaluse laiendamine, võimalus suhelda advokaatidega turvalise videolingi kaudu, eelvangistuses olevate süüdistatavate kohtuistungite ettevalmistamine ning elektroonilise side kasutuselevõtt. |
|
217 |
C2.5. R1 |
S |
Õigusalase koolituse programmi raames kasutusele võetud uued koolitusprogrammid |
|
Number |
0 |
6 |
1. kv |
2023 |
Kohtuakadeemia kohtuametnike ja kohtuametnike õiguskoolituse programmi raames viiakse läbi kuus uut koolitusprogrammi:
|
|
218 |
C2.5. R1 |
E |
Õigusvaldkonna õigusraamistiku muudatuste vastuvõtmine uue hagita menetluse seadusega. |
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, haldusvaidluste seaduse, kinnistusraamatu seaduse, kohtute seaduse, kohtute tööpiirkonna ja asukoha seaduse, notariaadiseaduse ja uue hagita menetluse seaduse muudatuste jõustumine. |
|
|
|
2. kv |
2023 |
i) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja haldusvaidluste seaduse muudatused, mis aitavad lühendada kohtumenetlusi, kiirendada haldusvaidluste lahendamist, vähendada kohtuasjade voogu ja kulusid;
|
|
219 |
C2.5. R1 |
S |
Asutas neli vahenduskeskust Zagrebi, Spliti, Osijeki ja Rijeka kaubanduskohtutes ning võttis vastu vahendusseaduse muudatused |
|
Number |
0 |
4 |
2. kv |
2023 |
Vahendusseaduse muudatused, millega edendatakse veelgi vabatahtlikku vahendust vaidlustes ja haldusvaidlustes, vähendades kohtuasjade kestust ja kulusid. Zagrebis, Splitis, Osijekis ja Rijekas luuakse neli vahenduskeskust, kus koolitatakse vahendajaid ja viiakse läbi vahendusmenetlusi. Zagrebi keskkeskus ning Spliti, Osijeki ja Rijeka piirkondlikud keskused asuvad samas kohas kui Horvaatia Vabariigi kaubanduskohtud ja kõrgem kaubanduskohus ning pooltele on võimalik pakkuda vajalikku professionaalset tuge. |
|
220 |
C2.5. R1 |
E |
Võeti vastu uued kohtunike töö raamkriteeriumid ja võeti kasutusele aktiivne kohtuasjade haldamise vahend |
Kohtunike töö soovituslikud sihttasemed on vastu võetud, kasutusele on võetud aktiivne kohtuasjade haldamise vahend |
|
|
3. kv |
2023 |
Soovituslikud võrdlusalused kohtunike tööks, millega nähakse ette lahendatavate kohtuasjade arvu suurendamine, et julgustada menetlema rohkem kohtuasju, eelkõige vanu kohtuasju. Vahendi kasutamine kohtuasjade aktiivseks haldamiseks valitud kohtutes, sealhulgas Zagrebi linna tsiviilkohtus, toob kaasa suurema tõhususe (kontrollnimekirjade koostamine, eelkõige märgistamine, kohtusüsteemi tipptaseme rahvusvahelisel raamistikul põhinevad enesehindamisvahendid). |
|
|
221 |
C2.5. R1 |
S |
Kohtu- ja kaubandusasjade kestuse lühendamine |
|
Number |
656 |
456 |
2. kv |
2026 |
Võrreldes 2020. aastaga: ELi õigusemõistmise tulemustabeli metoodikas määratletud kohtuvaidluste ja kaubandusasjade kestuse lühendamine vähemalt 200 päeva võrra. |
|
222 |
C2.5. R1 |
S |
Kõigi pooleliolevate kohtuasjade koguarvu vähendamine |
|
Number |
468 092 |
398 322 |
2. kv |
2026 |
Võrreldes 2020. aastaga: Vähendada kõigi pooleliolevate kohtuasjade arvu vähemalt 69 770 võrra. |
|
224 |
C2.5. R1-I1 |
E |
Uuendatud eSpis süsteem, millel on uued funktsioonid ja uus arhitektuur, mis on integreeritud ühisteenuste keskusesse (CDU) |
Kohtusüsteemi digitaliseerimise edendamiseks rakendatakse uusi digilahendusi, sealhulgas uuendatud eSpis-süsteemi ja CDUsse integreeritud uut arhitektuuri. |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Kohtusüsteemi digiteerimise parandamiseks võetakse kasutusele uued funktsioonid:
|
|
225 |
C2.5. R1-I2 |
S |
60 % kinnistus- ja katastriandmetest on integreeritud |
|
% (protsentides) |
3,86 |
60 |
2. kv |
2026 |
Töövõtja esitatud lõpparuanne, mis sisaldab katastriüksuste loetelu koos katastriüksuste osakaaluga maaandmete andmebaasis (BZP) iga katastriüksuse kohta, kinnitades, et 60 % maa registreerimise ja katastriandmetest on integreeritud. Aruandes kinnitatakse ka, et luuakse tehisintellektil põhinev tarkvaramoodul (virtuaalassistent). |
|
226 |
C2.5. R1-I3 |
E |
Kõik uued esimese ja teise astme kohtu otsused, millega menetlus lõpetatakse, anonüümitakse ja avaldatakse portaalis |
Toimib kohtuotsuste avaliku avaldamise ja otsimise süsteem. |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Uued funktsioonid hõlmavad kõigi esimese ja teise astme kohtuotsuste avaldamist internetis koos põhjalike otsinguvõimaluste ja isikuandmete kaitse eeskirju järgivate automatiseeritud anonüümimismeetoditega. |
|
227 |
C2.5. R1-I4 |
S |
Zagrebi õigusväljaku garaažiala ehitamine |
|
Arv (brutto m²) |
0 |
45 000 |
2. kv |
2026 |
Ehitatakse garaaž pindalaga 45 000 m², mida tõendavad:
1. järelevalveinseneri koostatud aruanne hoone ehitamise seisu kohta, mis tõendab hoone ehitamist;
Investeering on seotud uue hoone ehitamisega, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonel. |
|
228 |
C2.5. R1-I5 |
S |
Hiljuti renoveeritud kohtuhooned, mis vastavad hoonete ratsionaalset energiakasutust ja soojuskaitset käsitlevale tehnilisele eeskirjale |
|
Number |
0 |
20 |
2. kv |
2024 |
20 kohtuhoone renoveerimine tuleb lõpule viia. Uued renoveeritud hooned peavad vastama ratsionaalse energiakasutuse ja soojuskaitse standarditele. Investeering on seotud keskmiselt vähemalt keskmisel tasemel renoveerimisega, nagu on määratletud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, mille tulemusel väheneb primaarenergia nõudlus vähemalt 30 %; või millega saavutatakse kasvuhoonegaaside otsese ja kaudse heite vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes varasema heitega. Lisaks peab juurdepääs hoonetele olema kohandatud puuetega inimestele ning selle kohandamisega peab kaasnema vastavus tule- ja tehnilise kaitse standarditele ning siseruumide funktsionaalne konstruktsioon. Selles investeerimistsüklis eelistatakse kohtuasutuste asukohti Horvaatia majanduslikult vähem arenenud piirkondades. |
|
229 |
C2.5. R1-I6 |
E |
Kõigil esimese astme kohtutel on vahendid ja nad vastavad kaugistungi tingimustele. |
Kaugistungite korraldamine kõigis esimese astme kohtutes |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Kõigis esimese astme kohtutes on kaugistungiteks ette nähtud eeltingimused toimivad. |
|
230 |
C2.5. R1-I6 |
E |
Kohtute IKT-taristu ajakohastamine |
Tõend/sertifikaat võrguseadmete ja -taristu tarnimise kohta |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Esitatakse tõend/sertifikaat võrguseadmete ja ajakohastatud võrgutaristu tarnimise kohta. |
K.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C2.5 R1-I7 – Zagrebi õigusväljaku projekti rakendamine
Investeeringu eesmärk on ajakohastada füüsilist taristut, rakendades õigusväljaku projekti.
Investeering seisneb 26 000 m² suuruse hoone ehitamises.
K.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
443 |
C2.5. R1-I7 |
S |
Zagrebi õigusväljakule ehitatud uus hoone |
Arv (brutto m²) |
0 |
26 000 |
2. kv |
2026 |
Zagrebi õigusväljakule ehitatakse 26 000 m² suurune hoone, mida tõendavad:
Investeering on seotud uue hoone ehitamisega, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonel. |
|
L. KOMPONENT 2.6: KORRUPTSIOONI ENNETAMINE JA SELLE VASTU VÕITLEMINE
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on tugevdada korruptsiooni ennetamise ja selle eest karistamise raamistikku meetmetega, mille eesmärk on i) suurendada ametiasutuste tõhusust, sidusust ja avatust korruptsioonivastases võitluses, ii) parandada teabele juurdepääsu õigust käsitleva seaduse rakendamist, iii) tõhustada äriühingu üldjuhtimist kohalike ja piirkondlike valitsusüksuste enamusosalusega äriühingutes ning iv) tugevdada riigihankemenetlustes õiguskaitsesuutlikkust.
Komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, mis käsitleb täiendavat vajadust tugevdada korruptsiooni ennetamise ja selle eest karistamise raamistikku, et tagada avaliku sektori vahendite seaduslik, läbipaistev ja tõhus kasutamine (riigipõhine soovitus 4, 2019).
L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2.6 R1 – ametiasutuste tõhususe, sidususe ja avatuse suurendamine korruptsioonivastases võitluses digitaliseerimise, läbipaistvuse suurendamise ja koordineerimise parandamise kaudu.
Meetme eesmärk on parandada riiklike korruptsioonivastaste poliitikadokumentide rakendamises osalevate ametiasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd.
Reform koosneb huvide konflikti ennetamise ja õigusnormide rikkumisest teatavate isikute kaitse õigusraamistiku muudatustest ning uuest korruptsioonivastasest strateegiast aastateks 2021–2030.
Investeering C2.6 R1-I1 – Üldsuse kaasamine korruptsioonivastasesse võitlusse, suurendades üldsuse teadlikkust korruptsiooni kahjulikkusest
Selle investeeringu eesmärk on suurendada üldsuse, ametnike ja avaliku halduse ametnike teadlikkust korruptsiooni kahjulikkusest.
See investeering seisneb riikliku korruptsioonivastase teavituskampaania mõju hindamise aruande avaldamises.
Investeering C2.6 R1-I2 – Riigiteenistujate eetikasüsteemi digitaliseerimine.
Investeering hõlmab elektroonilise eetikataristu haldamise süsteemi väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, et ajakohastada ja parandada eetikavolinike, eetikakomisjoni ning eetika ja aususe teenistuses töötavate ametnike tööd.
Investeering viiakse täielikult ellu 31. detsembriks 2024.
Investeering C2.6 R1-I3 – Riigiametnike varadeklaratsioonide IT-süsteemi parandamine.
Investeeringu eesmärk on veelgi tugevdada ametnike varadeklaratsioonide esitamise ja töötlemise menetlust, automatiseerides mõned olemasoleva IT-süsteemi protsessid ametniku varadeklaratsiooni esitamiseks.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering C2.6 R1-I4 – Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhususe toetamine
Selle investeeringu eesmärk on suurendada korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhusust.
Investeering hõlmab PNUSKOKi Zagrebi ja Spliti kontorite renoveerimist ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riikliku politseiameti (PNUSKOK) nelja piirkondliku keskuse uut varustust.
Reform C2.6 R2 – teabele juurdepääsu õigust käsitleva seaduse rakendamise parandamine
Teabele juurdepääsu õiguse seadus on peamine vahend, millega kasutada kodanikele põhiseadusega tagatud õigust pääseda juurde avaliku sektori asutuste valduses olevale teabele, et tagada valitsuse läbipaistvus ja avatus ning võidelda korruptsiooni vastu. Reform hõlmab seaduse ja selle mõju põhjalikku hindamist teabe saamise õiguse kasutamisele nii kasutajate kui ka avaliku sektori asutuste seisukohast, millele järgneb juurdepääsuõiguse seaduse muudatuste vastuvõtmine, et kajastada hindamise soovitust.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform C2.6 R3 – Kohalike ja piirkondlike valitsusüksuste enamusosalusega äriühingute üldjuhtimise parandamine
Reformi eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste omanduses olevate ettevõtete tõhusust, läbipaistvust ja vastutust.
See reform seisneb käsiraamatu väljatöötamises, et rakendada OECD soovitusi, mis käsitlevad äriühingu üldjuhtimist kohalike ja piirkondlike valitsusüksuste enamusosalusega äriühingutes, ning 2021.–2022. aasta korruptsioonivastase programmi mõju hindamises kohalike ja piirkondlike valitsusüksuste enamusosalusega äriühingutele ja koolitustes.
Reform C2.6 R4 – Õiguskaitsevahendite kasutamise suutlikkuse suurendamine riigihankemenetlustes
Reformi eesmärk on tugevdada õiguskaitset riigihankemenetlustes kohtunikele mõeldud haridusseminaride kaudu, mis peaksid suurendama nende teadmisi ja teadlikkust korruptsiooniriski juhtimisest ja õiguskaitsest riigihankemenetlustes. Õpikodasid korraldab kohtuakadeemia kohtuametnike elukestva kutsealase arengu osana.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2024.
L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
231 |
C2.6. R1 |
E |
Uue korruptsioonivastase strateegia (2021–2030) vastuvõtmine |
Uus korruptsioonivastane strateegia aastateks 2021–2030, mille parlament vastu võttis ja mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Strateegia sisaldab meetmeid korruptsiooniriskide juhtimiseks prioriteetsetes valdkondades ja järgmise viie eesmärgi saavutamiseks:
|
|
232 |
C2.6. R1 |
E |
Huvide konflikti vältimist käsitleva uue seaduse vastuvõtmine |
Huvide konflikti ennetamise seaduse muutmise seaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Huvide konfliktide ennetamise seadust muudetakse, et i) laiendada seaduse kohaldamisala adressaatidele, sealhulgas kohalikele ja piirkondlikele valitsusüksustele kuuluvatele äriühingutele ja sellistele äriühingutele kuuluvatele äriühingutele, ii) kohustada teatavaid seaduse adressaatide kategooriaid täitma igal aastal varadeklaratsioone ja esitama deklaratsioone kindlaksmääratud tähtaja jooksul, iii) kõrvaldada võimalikud huvide konfliktid, iv) reguleerida võimalust määrata rikkumiste eest paremini karistusi, lisades seadusesse proportsionaalsuse põhimõtte, ning reguleerida teatavaid ooteaja aspekte, sealhulgas huvide konfliktide lahendamise komitee ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada seadust praktikas, ning v) luua õiguslik alus kohalike ja piirkondlike valitsusüksuste esindusorganite liikmete eetikakoodeksi näidise koostamiseks, mille vastuvõtmise, rakendamise ja järelevalve eest vastutaksid esindusorganid. |
|
233 |
C2.6. R1 |
E |
Õigusnormide rikkumisest teatavate isikute kaitse seaduse muudatuste vastuvõtmine |
Rikkumisest teatavate isikute kaitse seaduse muudatuste jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Rikkumistest teatavate isikute kaitse seadust muudetakse, et i) parandada seaduse sätteid, ii) selgitada konfidentsiaalse isiku mõistet ja iii) näha ette sätted saadud registreerimistunnistuse väljastamiseks. |
|
234 |
C2.6. R1 |
E |
Parlamendiliikmete eetikakoodeksi ja täitevvõimu ametnike eetikakoodeksi vastuvõtmine |
Vastu võetud parlamendiliikmete eetikakoodeksi ja täitevvõimu ametnike eetikakoodeksi jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Parlamendiliikmete ja täitevvõimu ametnike eetikakoodeks annab suuniseid huvide konfliktide ja muude usaldusväärsusega seotud küsimuste kohta. |
|
235 |
C2.6. R1 |
S |
Suurendada kohtusüsteemi korruptsioonivastaste asutuste töötajate personalieelarvet. |
|
% (protsentides) |
100 |
110 |
2. kv |
2024 |
Personalieelarve suurendamine 10 % võrreldes 2020. aastaga (sealhulgas värbamine ja liikuvus kohtusüsteemis). |
|
236 |
C2.6. R1 |
S |
Suurendada eelarvet IT-vahendite ja -seadmete soetamiseks õigusasutuste poolt, et uurida korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud süütegusid |
|
% (protsentides) |
100 |
120 |
2. kv |
2024 |
Suurendada kohtusüsteemi korruptsioonivastaste asutuste arvutiteenuste ja IT-seadmete eelarvet 2020. aastaga võrreldes 20 %. |
|
237 |
C2.6. R1 |
E |
IT-platvormi loomine riiklike korruptsioonivastaste meetmete rakendamise jälgimiseks |
Veebipõhine ja juurdepääsetav IT-platvorm |
|
|
|
4. kv |
2025 |
IT-platvormi loomine korruptsiooni ennetamise eri valdkondade jälgimiseks: 1) rikkumisest teatajate kaitse, 2) teabele juurdepääsu õigus, 3) lobitöö, 4) huvide konflikt, 5) riiklike ametiasutuste koordineerimine riiklike strateegiliste ja rakendusdokumentide koostamisel, rakendamisel ja rakendamise järelevalvel, 6) kohalikule omavalitsusele ja piirkondlikele valitsusüksustele kuuluvate riigiettevõtete ja äriühingute nimekirjade ajakohastamine ja avaldamine, 7) ombudsmani büroole aruandmine,
|
|
238 |
C2.6. R1 |
S |
Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjade keskmise kestuse lühendamine |
|
Number |
999 |
799 |
4. kv |
2024 |
Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjade keskmise kestuse vähendamine 200 päeva võrra võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga (999 päeva). |
|
239 |
C2.6. R1-I1 |
E |
Riikliku korruptsioonivastase teavituskampaania mõju hindamine |
Mõju hindamise aruande avaldamine |
|
|
|
2. kv |
2025 |
Mõju hindamise aruanne avaldatakse. See sisaldab soovitusi riikliku korruptsioonivastase meediakampaania mõju hindamise kohta. |
|
240 |
C2.6. R1-I2 |
E |
Avalike teenistujate eetilise infrastruktuuri haldamise infosüsteemi loomine |
Infosüsteem on täielikult välja arendatud ja kasutusele võetud |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Eetikavolinike, eetikakomisjoni ning eetika ja aususe teenistuses töötavate ametnike töö ajakohastamiseks ja parandamiseks töötatakse välja ja võetakse kasutusele elektrooniline eetikataristu haldamise süsteem, mis hõlmab funktsioone vähemalt järgmiste kaebuste kategooriate menetlemiseks:
|
|
241 |
C2.6. R1-I3 |
E |
Paremad vara deklareerimise infosüsteemid riigiametnikele ja kohtuametnikele |
Infosüsteemid on ajakohastatud ja kasutusele võetud |
|
|
|
2. kv |
2024 |
Praegust ametnike varadeklaratsioonide esitamise süsteemi täiustatakse, võimaldades olemasolevatest avalikest allikatest pärit andmete automaatset sisestamist ning parandades riigiametnike ja kohtuametnike varadeklaratsioonides sisalduva teabe kontrollimise eeltingimusi. |
|
242 |
C2.6. R1-I4 |
S |
Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riikliku politseiameti (PN USKOK) nelja piirkondliku keskuse ajakohastamine |
|
Number |
0 |
4 |
2. kv |
2025 |
Zagrebi ja Spliti piirkonna PN USKOKi keskustele esitatakse renoveerimistööde inseneride aruanded ja energiatõhusamaks renoveerimise aruanded.
|
|
243 |
C2.6. R2 |
E |
Teabele juurdepääsu õiguse seaduse mõju hindamine |
Teabele juurdepääsu õiguse seaduse hindamisaruande avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Avaldatud uuring, mis sisaldab soovitusi selle kohta, kuidas hinnata teabele juurdepääsu õiguse seaduse mõju ja selle mõju põhiseadusega tagatud õppuste segmendile kasutajate ja avaliku sektori asutuste seisukohast. Soovitusi võetakse arvesse juurdepääsuõiguse seaduse tulevaste muudatuste tegemisel. |
|
244 |
C2.6. R3 |
E |
Kohalike ja piirkondlike üksuste enamusosalust käsitlevate OECD äriühingu üldjuhtimise soovituste kohaldamine |
Käsiraamatu avaldamine OECD soovituste kohaldamiseks seoses äriühingu üldjuhtimisega enamusosalusega kohalikes ja piirkondlikes üksustes |
|
|
|
1. kv |
2024 |
Avaldatud käsiraamat:
|
|
245 |
C2.6. R3 |
E |
2021.–2022. aasta korruptsioonivastase programmi rakendamise mõju hindamine kohalike omavalitsuste ja piirkondlike valitsusüksuste enamusosalusega äriühingutele |
Mõju hindamise aruande avaldamine |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Aruanne rakendamise mõju kohta avaldatakse. Aruandes välja töötatud metoodika võimaldab hinnata korruptsioonivastase programmi rakendamise mõju kohalikele ja piirkondlikele valitsusüksustele kuuluvatele ettevõtetele ning tulevasi selliseid dokumente. Korraldatakse viis koolitust selle kohta, kuidas kohaldada käsiraamatut, mis käsitleb OECD soovituste rakendamist seoses äriühingu üldjuhtimisega kohalike ja piirkondlike üksuste enamusosalusega äriühingutes, ning selle kohta, kui oluline on tugevdada usaldusväärsust ja võidelda korruptsiooni vastu. Korraldatakse kolm ümarlauda ja üks konverents, kus käsitletakse äriühingu üldjuhtimist kohalike ja piirkondlike valitsusüksuste enamusosalusega äriühingutes. |
|
246 |
C2.6. R4 |
S |
Kohtunike koolitamine korruptsiooniriski juhtimise kohta riigihangetes ja õiguskaitse kohta riigihankemenetlustes |
|
Number |
0 |
20 |
2. kv |
2024 |
20 Horvaatia kõrgema halduskohtu kohtunikku saavad koolituse korruptsiooniriski juhtimise kohta riigihangetes ja õiguskaitse kohta riigihankemenetlustes. Selleks korraldab kohtuakadeemia kohtuametnike elukestva kutsealase arengu raames kaks seminari klassikalise/regulaarse koolituse ja kaugõppe vormis, sõltuvalt asjaoludest, et veelgi tugevdada õiguskaitset riigihankemenetlustes. |
E. KOMPONENT 2.7: EELARVERAAMISTIKU TUGEVDAMINE
Selle komponendi eesmärk on veelgi tugevdada eelarveraamistikku ja eelarvedistsipliini uue eelarveseaduse kaudu, et parandada eelarveprotsesse, parandada finantsaruandlust ja töötada välja makromajandusliku prognoosi mudel.
Eelarveraamistiku tugevdamine on üks peamisi elemente riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamisel, mis omakorda aitab kaasa makromajanduslikule stabiilsusele ja loob eeltingimused potentsiaalse majanduskasvu määra suurendamiseks ning majanduse taastumiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks.
Komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi eelarveraamistiku tugevdamise kohta (riigipõhine soovitus 1, 2019) ja sellise eelarvepoliitika järgimise kohta, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis (riigipõhine soovitus 1, 2020).
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2.7 R1 – Eelarveplaneerimise parandamine ja aruandlus g
Reformi eesmärk on muuta eelarveseadust, et parandada eelarvemenetlusi ja nendega seotud eelarvedokumente ning finantsaruandlust, tagades seeläbi tõhusa ja jätkusuutliku riigi rahanduse juhtimise süsteemi väljatöötamise.
Reform hõlmab järgmist:
-Uue eelarveseaduse koostamine ja vastuvõtmine.
-Tagada eelarvepoliitika komisjoni täielik toimimine, nimetades avalikul konkursil põhineva uue esimehe.
Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.
Reform C2.7 R2 – Horvaatia majanduse struktuurse makromajandusliku mudeli väljatöötamine
Reformi eesmärk on töötada välja Horvaatia majanduse struktuuriline makromajanduslik mudel, mis sobib keskpika perioodi makromajanduslike prognooside koostamiseks, majanduspoliitika mõju simuleerimiseks ja šokkide mõju hindamiseks, ning lõppkokkuvõttes tugevdada rahandusministeeriumi suutlikkust koostada eelarveprognoose.
Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
247 |
C2.7. R1 |
E |
Eelarveraamistiku tugevdamine eelarvemenetluse parandamiseks eelarveseaduse vastuvõtmise kaudu |
Uue eelarveseaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Uues eelarveseaduses sätestatakse riigieelarve, kohalike ja piirkondlike valitsusüksuste ning nende eelarveväliste kasutajate eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise protsess ja põhidokumendid, kohalike ja piirkondlike valitsusüksuste laenuraamistik, oma- ja sihtotstarbeliste tulude kasutamise järelevalve, tulevaste kulutuste, sealhulgas mitmeaastaste kohustuste prognoos ja kontroll, võimaldades ka suuremat paindlikkust ELi projektide rakendamisel ja tagades vastavuse nõukogu direktiivile 2011/85, et luua tõhusam finants- ja statistilise aruandluse süsteem. |
|
248 |
C2.7. R1 |
E |
Tagada eelarvepoliitika komisjoni täielik toimimine. |
Eelarvepoliitika komisjoni uue esimehe ametisse nimetamine parlamendi poolt |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Eelarvepoliitika komisjoni uue esimehe ametisse nimetamine tagab komisjoni täieliku toimimise ja eelarvearuandluse seaduse (OG 111/2018) rakendamise. |
|
249 |
C2.7. R2 |
E |
Horvaatia majanduse struktuurse makromajandusliku mudeli väljatöötamine keskpika perioodi makromajanduslike prognooside koostamiseks ja eelarve planeerimiseks
|
Horvaatia majanduse täielikult toimiva struktuurse makromajandusliku prognoosimudeli väljatöötamine ja kasutuselevõtmine, et koostada aastaeelarve aluseks olevad prognoosid. |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Keskpika perioodi makromajandusprognooside koostamiseks, majanduspoliitika ja šokkide mõju simuleerimiseks ning lõppkokkuvõttes rahandusministeeriumi eelarveprognooside koostamise suutlikkuse suurendamiseks töötatakse välja Horvaatia majanduse struktuuriline makromajanduslik mudel. Esialgne mudel töötatakse välja 2021. aasta lõpuks ja see võetakse täielikult kasutusele 2022. aasta keskpaigaks, mis võimaldab koostada 2023. aasta eelarve aluseks olevad prognoosid. Mudeli tulemusi kasutatakse eelarvedokumentide ettevalmistamisel, parandades keskpika perioodi eelarveprognooside kvaliteeti ja seega riigi rahanduse jätkusuutlikkust. |
N. KOMPONENT 2.8: RAHAPESUVASTASE RAAMISTIKU TUGEVDAMINE
Selle komponendi eesmärk on tugevdada Horvaatia ametiasutuste (järelevalveasutused, rahapesuvastane amet, õiguskaitseasutused) suutlikkust võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, parandada nende koordineerimist ja koostööd ning suurendada veelgi kõigi asjaomaste sidusrühmade teadlikkust.
Reform on kooskõlas Horvaatia tegevuskavaga Euroopa vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalemiseks.
N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2.8 R1 – teadlikkuse suurendamine rahapesu tõkestamise vajadusest
Reformi eesmärk on säilitada finantssüsteemi tõhusus kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, vältides samal ajal ebaseaduslikke rahavooge, suurendades teadlikkust, luues raamistiku korrapäraseks koolituseks kõigis vastutavates asutustes ja ametiasutustes rahapesuvastaste meetmete rakendamiseks.
Reform C2.8 R2 – Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti ja järelevalveasutuste koostöö tõhustamine
Reformi eesmärk on tõhustada koostööd Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti ja järelevalveasutuste vahel, parandades teabe ja parimate tavade vahetamist rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses.
Reform C2.8 R3 – tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vähendamise tegevuskava täielik rakendamine
Reformi üldeesmärk on rakendada tegevuskava, mille eesmärk on vähendada riske, mis on kindlaks tehtud Horvaatia valitsuse poolt vastu võetud riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamises. Tegevuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on näiteks tugevdada Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti, Finantsinspektsiooni ja järelevalveasutuste haldussuutlikkust, suurendada järelevalvetoimingute arvu, parandada IT-taristut ja pakkuda koolitust kõigi kohustatud isikute ametnikele, et tugevdada koostööd ja haldussuutlikkust.
Reform C2.8 R4 – Horvaatia finantssektori riskihindamisel põhineva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tõhustamine
Reformi üldeesmärk on parandada Horvaatias rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku ning tugevdada institutsioonilist ja haldussuutlikkust, rakendades tehnilise toe instrumendi projekti raames esitatud soovitusi riskipõhise lähenemisviisi väljatöötamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalves.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
250 |
C2.8. R1 |
E |
Kõigi vastutavate isikute teadlikkuse suurendamine korrapärase koolituse kaudu |
Raamistik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta aru andma kohustatud töötajate pidevaks koolitamiseks |
|
|
|
4. kv |
2020 |
Raamistik, mis on kehtestatud järelevalveasutuste ja Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti poolt kõigi aruandvate asutuste ja ametiasutuste töötajate, sealhulgas rahapesuvastaste vastavuskontrolli spetsialistide ja krediidiasutuste juhtkonna pidevaks koolitamiseks. Raamistikus kavandatud haridusalgatustes keskendutakse teadlikkuse suurendamisele riskipõhisest lähenemisviisist kliendi suhtes rakendatavatele hoolsusmeetmetele ja kahtlasest tegevusest teatamise kohustusele. Raamistiku osana annavad järelevalveasutused ja Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet institutsioonidele ja asutustele korrapäraselt ajakohastatud teavet rahapesuga seotud arengute kohta. |
|
251 |
C2.8. R2 |
E |
Koostöö jätkamine Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti ja järelevalveasutuste vahel |
Rahapesu- ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet ja järelevalveasutused allkirjastavad ajakohastatud koostöölepingu teabevahetuse ja koostöö kohta |
|
|
|
4. kv |
2020 |
Ajakohastatud koostööleping Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti ja järelevalveasutuste vahel teabevahetuse ja koostöö kohta, mis hõlmab järgmist:
|
|
252 |
C2.8. R2 |
S |
Tugevdada järelevalvet institutsioonidevahelise järelevalve töörühma korrapäraste kohtumiste kaudu |
|
Number |
0 |
12 |
4. kv |
2024 |
Selleks et ühtlustada järelevalvetavasid, parandada kogemuste ja teadmiste vahetamist järelevalveasutuste vahel ning vahetada teavet, peab institutsioonidevaheline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve töörühm 2020. aasta lõpust kuni 2024. aasta lõpuni vähemalt 12 koosolekut. Institutsioonidevaheline järelevalve töörühm tugevdab koostööd kõigi järelevalveasutuste vahel, kes vastutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse meetmete ja tegevuste rakendamise järelevalve eest. Eelkõige jälgib institutsioonidevaheline järelevalve töörühm järgmist: I) teostatud järelevalvet käsitlevate statistiliste andmete tõhus vahetamine, ii) järelevalvekogemuste vahetamine („parimad tavad“), iii) teabe vahetamine seaduse kohaldamisel avastatud eeskirjade eiramiste kohta, iv) järelevalvetegevuse tugevdamine ja koordineerimine ning v) järelevalvekavasid käsitleva teabe vahetamine. |
|
253 |
C2.8. R3 |
E |
Viia lõpule tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamise uue tegevuskava rakendamine, tuginedes ajakohastatud riiklikule riskihindamisele. |
Viia lõpule uue tegevuskava rakendamine, et leevendada tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, tugevdades veelgi koostööd ja teabevahetust |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Tuginedes Horvaatia Vabariigi riiklikule rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamisele, rakendatakse 31. detsembriks 2021 täielikult tegevuskava tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks. Tegevuskava sisaldab meetmeid tuvastatud riskide vähendamiseks, avalikku õigust ja muid asutusi, mille valdajad on määranud üksikmeetmete rakendamiseks, ning meetmete rakendamise tähtaega. Kavas võetakse arvesse riske, mille on kindlaks teinud järelevalveasutused (Horvaatia keskpank, finantsinspektsioon, Horvaatia finantsteenuste järelevalve amet), rahapesuvastane amet, Horvaatia Vabariigi riigiprokuratuur ja juriidilised isikud (pangad ja muud). Ta tugevdab veelgi koostööd ja teabevahetust kõigi vastutavate institutsioonide ja asutuste vahel. |
|
254 |
C2.8. R4 |
E |
Finantssektori järelevalve tugevdamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna riskihindamise alusel |
Tehnilise toe instrumendi projekti „Riskipõhine rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane järelevalve Horvaatia finantssektoris“ raames välja töötatud riskipõhise järelevalve tõhustatud menetluste ja metoodika täielik rakendamine, et tõhusalt maandada tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riske |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Ametiasutused võtavad vajaduse korral õigusaktide vastuvõtmisega meetmeid finantssektori järelevalve tugevdamiseks, tuginedes Horvaatia keskpanga ja Horvaatia finantsteenuste järelevalveasutuse riskihindamisele ning kasutades riskipõhist lähenemisviisi, mis on välja töötatud kooskõlas tehnilise toe instrumendi raames antud tehnilise abi tulemustega. Meetmetega tugevdatakse institutsioonilist ja haldussuutlikkust ning aidatakse parandada kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tõhusust Horvaatias ning lõppkokkuvõttes parandada üldist rahapesuvastast raamistikku Horvaatias. |
O. KOMPONENT 2.9: RIIGIHANKERAAMISTIKU TUGEVDAMINE
Selleks et tõhustada riigihangete raamistikku ja viia see kooskõlla ELi parimate tavadega, sisaldab Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava see komponent meetmeid riigihangete koolitussüsteemi parandamiseks, läbivaatamissüsteemi tugevdamiseks kohustuslike e-apellatsioonide kasutuselevõtu kaudu ja uuenduslike hangete kasutamise julgustamiseks. Tõhustatud riigihankesüsteem aitab muu hulgas kaasa korruptsioonivastasele võitlusele ja ELi vahendite paremale kasutamisele, mille tulemuseks on eeldatavasti parem ettevõtluskeskkond, suuremad erainvesteeringud, tootlikkus ja uute töökohtade loomine.
Komponent hõlmab kolme reformi ja ühte investeeringut, mille eesmärk on suurendada Horvaatia riigihankesüsteemi läbipaistvust ja tõhusust. Samuti aitavad need tõhustada korruptsiooni ennetamist, eelkõige kohalikul tasandil (2019. aasta riigipõhine soovitus), ning parandada Horvaatia avaliku halduse suutlikkust ja tõhusust (2020. aasta riigipõhine soovitus).
O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C2.9 R1 – Riigihangete alase koolituse pidev pakkumine
Reformi eesmärk on parandada riigihangete koolitussüsteemi, töötades välja uued vahendid teoreetiliste ja praktiliste teadmiste, kutseoskuste ja -pädevuste omandamiseks riigihankemenetluste professionaalseks, kulutõhusaks, tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks kõigil tasanditel. See tugineb terviklikule lähenemisviisile sidusrühmade konkurentsivõime tugevdamiseks riigihankesüsteemis, integreerides töökoormuse analüüsi tulemused investeerimismeetme C2.9.R1-I1 alla. Eelkõige määratakse analüüsis kindlaks vajadus peamiste riigihankevaldkonna töötajate pideva ja kavandatud koolituse järele, tuginedes pädevusmaatriksile, milles on kindlaks määratud 30 pädevust ja oskust.
Lisaks võetakse Horvaatia koolitussüsteemis 31. detsembriks 2023 kasutusele riigihankespetsialistide Euroopa pädevusraamistik ProcurCompEU, mis on hankespetsialistide ühine võrdlusraamistik. Esiteks hõlbustab raamistik üksikisikute jaoks isiklike ja ametialaste pädevuste kindlakstegemist ja kujundamist. Teiseks kasutavad võrgustiku sektori hankijad seda riigihangete tõhususe hindamiseks ja parandamiseks oma organisatsioonis. Lisaks saavad riigihangete valdkonna koolituspakkujad kasutada ProcurCompEU raamistikku terviklike õppe- ja koolitusprogrammide väljatöötamiseks.
Kolmandaks tõstavad üldised koolitusprogrammid, mis on avatud ka pakkujatele, pakkujate teadmiste ja oskuste taset riigihankemenetluste läbiviimisel, parandades VKEde riigihangetes osalemise taset ja edukust.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C2.9 R1-I1 – Riigihankesüsteemi oluliste asutuste töötajate töökoormuse analüüs
Selle investeeringuga tehakse töökoormuse analüüs, et teha kindlaks osalejate arv, töötajatelt nõutavad pädevused ja hüvitamissüsteemi vajalikud parandused. Analüüsi soovituse rakendamisega loodetakse saavutada ja säilitada optimaalne arv kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid, kes vastavad peamiste riigihankeasutuste vajadustele.
Algatus näeb ette järgmist:
-riigihankeasutuste töökoormuse analüüs, mis on hõlmatud ELi vahendite haldamisega;
-nende täidetavate ülesannete kirjeldus;
-nõutavate pädevuste määratlemine.
Töökoormuse analüüs põhineb varasematel töökoormuse andmetel, võttes arvesse ka eeldatavaid töökoormuse suundumusi, sealhulgas vajadust töötajate pideva ja kavandatud koolituse järele konkreetsetel hangetega seotud teemadel, nagu strateegilised, sotsiaalselt vastutustundlikud, kestlikud hanked, uuenduslikud hanked ja VKEde juurdepääs sellele hanketurule.
Analüüsi tulemusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks riigihankesüsteemi peamiste institutsioonide (MINGOR – majandus- ja säästva arengu ministeerium, SAFU – rahastamise ja lepingute sõlmimise keskasutus ning DKOM – riigihangete riiklik järelevalvekomisjon) töötajate pidevad ja kavandatud koolitusvajadused.
See meede viiakse lõpule 30. septembriks 2022.
Reform C2.9 R2 – Riigihangete läbivaatamise süsteemi tugevdamine
Reformi eesmärk on aidata vähendada läbivaatamissüsteemiga seotud halduskoormust ja aidata võidelda korruptsiooni vastu, lühendades kaebuste esitamise keskmist aega ja muutes e-kaebused kohustuslikuks.
Reform hõlmab muudatusi riigihangete õigusraamistikus, et võtta riigihangete süsteemis kohustusliku vahendina kasutusele e-apellatsioon ja lühendada kaebuste menetlemise keskmist aega.
Reform C2.9 R3 – Innovatiivsed hanked
Reformi eesmärk on suurendada innovatsioonihangete kasutamist Horvaatias.
See meede hõlmab innovatsioonihangete alase koolitusprogrammi väljatöötamist ja rakendamist Horvaatia avaliku sektori hankijate jaoks.
O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
256 |
C2.9. R1 |
E |
Suunised VKEde osalemise parandamiseks riigihankemenetlustes ja nende ühendamiseks |
Suuniste avaldamine riigihangete portaalis |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Selleks et veelgi soodustada VKEde osalemist riigihankemenetlustes, töötatakse välja ja avaldatakse võrgustiku sektori hankijatele ja pakkujatele mõeldud suunised, et julgustada VKEsid osalema riigihanketurul. Suunised sisaldavad ka riigihangete seaduse kõige olulisemaid sätteid, mille eesmärk on lihtsustada VKEde konkureerimist riigihankelepingute saamiseks. Jätkatakse koostööd ettevõtjate ühendustega, et pakkuda pakkujatele riigihankemenetlustes sihipärast koolitust. Suunised koostatakse struktuurireformi tugiprogrammi projekti tulemuste põhjal. |
|
257 |
C2.9. R1 |
E |
Riigihangete alase koolituse eeskirja muutmine |
Riigihankealase koolituse eeskirjade muudatuste jõustumine |
|
|
|
1. kv |
2023 |
Õigusraamistiku muudatused, mille eesmärk on parandada riigihangete alast koolitust, hõlmavad järgmist: I) koostada oskuste täiendamise programmide õppekava, milles määratakse kindlaks pädevused ja õppe-eesmärgid, ii) integreerida ProcurCompEU riigihangete kohustuslikku koolitus- ja sertifitseerimissüsteemi; III) nõue viia läbi koolituste kvalitatiivne hindamine.
|
|
258 |
C2.9. R1 |
E |
ProcurCompEU raames hankeametnike täiendusõppe kohandatud raamistiku integreerimine riigihangete kohustuslikku koolitus- ja sertifitseerimissüsteemi. |
Jõustub ProcurCompEUga kooskõlas olev riigihankeametnike täienduskoolituse raamistik; |
|
|
|
4. kv |
2023 |
ProcurCompEU vahendit kohandatakse Horvaatia eripäradega ja see integreeritakse olemasolevasse kohustuslikku riigihangete koolitus- ja sertifitseerimissüsteemi. Riigihangete portaalis luuakse alamleht, kus ProcurCompEU vahendid on kättesaadavad ja tasuta kasutamiseks kõigile riigihankesüsteemi sidusrühmadele ning pädev riigihankepoliitika organ toetab selle praktilist rakendamist ja järelevalvet. |
|
259 |
C2.9. R1-I1 |
E |
Sõltumatute analüüside ja konkreetsete soovituste avaldamine, et parandada hankesüsteemi peamiste institutsioonide (MINGOR, SAFU, DKOM) kõigi töötajate koormuse haldamist. |
Riigihankesüsteemi oluliste institutsioonide (MINGOR, SAFU ja DKOM) töötajate töökoormuse analüüsi avaldamine, sealhulgas tegevuskava inimressurssidega seotud soovituste ja meetmete rakendamiseks |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Sõltumatud väliseksperdid analüüsivad põhjalikult ELi fondidega hõlmatud riigihankesüsteemi kuuluvate peamiste institutsioonide töötajate töökoormust, sealhulgas nende täidetavate ülesannete kirjeldust ning vajalikku pädevust ja hüvitamissüsteemi. Avaldatud sõltumatu aruanne põhineb riigihankesüsteemi rollide ja töökoormuse põhjalikul analüüsil, milles võetakse arvesse varasemaid töökoormuse andmeid ja võrreldakse neid kasvava töökoormuse suundumustega, sealhulgas koolitusvajadustega konkreetsetel teemadel, nagu kestlikud hanked ja juurdepääs VKEdele. Aruanne sisaldab tegevuskava meetmete ja soovituste rakendamiseks, et tagada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate värbamine ja tööl hoidmine. |
|
260 |
C2.9. R2 |
E |
Riigihangete õigusraamistiku muutmine, muutes e-kaebuse kasutamise kaebuse esitamise kohustuslikuks vahendiks |
Riigihangete seaduse ja määruste muudatuste jõustumine (määrus kaebuste kohta riigihankemenetlustes) |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Riigihangete õigusraamistikku (riigihangete seadus ja asjaomased määrused) muudetakse, et kehtestada e-kaebus kui kohustuslik õiguskaitsevahend riigihangete süsteemis. |
|
261 |
C2.9. R2 |
S |
Kaebuste ja otsuste menetlemise keskmise aja lühendamine |
|
Number |
35.2 |
29.2 |
4. kv |
2024 |
Keskmist päevade arvu, mis kulub edasikaebuse kohta otsuse tegemiseks alates edasikaebuse kättesaamise kuupäevast, vähendatakse vähemalt kuue päeva võrra. |
|
263 |
C2.9. R3 |
E |
Uuenduslike riigihangete kavandamisele ja haldamisele suunatud programmid ja meetmed |
Programm, mille eesmärk on pakkuda hankijatele professionaalset abi ja koolitust innovatsioonihangete valdkonnas |
|
|
|
1. kv |
2024 |
Horvaatia asutused loovad tehnilise abi toe abil programmid, et pakkuda hankijatele professionaalset abi innovatsiooniga seotud hankemenetlustes. Horvaatia Väikeettevõtete, Innovatsiooni ja Investeeringute Agentuuris (HAMAG-BICRO) loodud innovatiivsete riigihangete konkurentsikeskust tugevdatakse ja selle töötajaid koolitatakse, et nad saaksid ise pakkuda innovatsiooniga seotud riigihangete alast koolitust. Samamoodi tugevdatakse ka MINGORi (majandus- ja säästva arengu ministeerium) haldussuutlikkust. Suutlikkuse suurendamist käsitlev eduaruanne koostatakse 2024. aasta esimeseks kvartaliks. Lisaks avaldatakse hankijatele mõeldud juhend, mis sisaldab juhiseid selle kohta, kuidas korraldada innovatsiooniga seotud hankemenetlusi. |
|
264 |
C2.9. R3 |
S |
Innovatsioonihangete alane koolitus |
|
Number |
0 |
150 |
4. kv |
2025 |
Innovatsioonihangete valdkonnas koolitatakse vähemalt 150 avaliku sektori hankija esindajaid. Ametiasutused jälgivad ka innovatsioonihangete kasutamist statistilise väljaande abil ja suurendavad erasektori sidusrühmade teadlikkust. |
P. KOMPONENT 3.1: HARIDUSSÜSTEEMI REFORM
Horvaatia haridussüsteemil on mitmeid märkimisväärseid probleeme. Ametlikus lapsehoius ning alushariduses ja lapsehoius osalemine on üks ELi madalamaid, mis on suuresti tingitud alushariduse ja lapsehoiu taristu puudumisest ja õpetajate nappusest, kusjuures suured piirkondlikud erinevused süvendavad ebavõrdsust. Kohustuslik koolitsükkel (kestusega kaheksa aastat) on ELi standardist üks aasta lühem. Iga-aastane õppeaeg algkoolides on samuti ELi keskmisest lühem, kuna paljud koolid töötavad taristu nappuse tõttu vahetustega. Õpilaste tulemused kõigi põhioskuste osas on alla ELi keskmise. Kolmanda taseme hariduse omandamine on üks madalamaid ELis. Täiskasvanuhariduses osalemise määr on samuti väga madal.
Selle komponendi eesmärk on lahendada kõik need probleemid. See hõlmab haridussüsteemi põhjalikku reformi, mille eesmärk on toetada hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti kõigil haridustasanditel. See hõlmab ka täiendavaid investeeringuid alushariduse ja lapsehoiu taristusse, koolidesse ja kõrghariduse digitaristusse.
See komponent aitab täita Horvaatiale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „viia ellu haridusreform ning parandada juurdepääsu haridusele ja koolitusele kõigil tasanditel ning nende kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele“ (2019. aasta riigipõhine soovitus) ning „edendada oskuste omandamist“ (2020. aasta riigipõhine soovitus).
P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C3.1 R1 – haridussüsteemi struktuurireform
Meetme eesmärk on parandada hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti kõigil tasanditel, eelkõige sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit inimeste ja laste jaoks 19 .
·Väikelaste haridus ja kasvatus
See reform seisneb alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavuse parandamises lastele alates kolmandast eluaastast kuni alghariduse alustamiseni ning uue rahastamismudeli loomises, et tagada alushariduse ja lapsehoiu rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus.
·Alg- ja põhikool
Reformi eesmärk on parandada õpetamise ja õpitulemuste kvaliteeti, eelkõige ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga laste jaoks, rakendades ühe vahetusega ja terve päeva kestvat õpetamist algkoolides ning suurendades kohustuslike õpetamistundide arvu. Reformi eesmärk on ka toetada õpetajate pidevat arengut ja õpitulemuste süstemaatilist välishindamist algkoolides.
Reformiga muudetakse haridusseadust, et võtta algkoolides kasutusele uus terve päeva õpetamise mudel, muutes kohustuslike õpetamistundide miinimumarvu ja algkooli õppekava, ning sellega kaasnevad süstemaatilised õpetajate arenguprogrammid.
See reformimeetmete alarühm viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
·Põhi- ja keskkoolid
Reformi eesmärk on suurendada keskhariduse asjakohasust, suurendades õpilaste osalemist üldkeskhariduses (nn gimnazija programmid), vähendades samal ajal kutsehariduse ja -õppe osakaalu ning parandades kutseõppeprogrammide vastavust tööturu vajadustele.
Reform aitab konsolideerida arvukaid olemasolevaid kutsekeskprogramme, vähendades üleliigseid kutseprogramme ja suurendades programmide vastavust tööturu vajadustele. Reformiga kehtestatakse Horvaatia kvalifikatsiooniraamistiku (CROQF) kvalifikatsiooni- ja kutsestandarditel põhinevad uued õppekavad, millega kaasneb uute õppematerjalide väljatöötamine ja kutseharidusõpetajate kutsealane koolitus.
See reformimeetmete alarühm viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
·Täiskasvanuõpe
Reformi eesmärk on parandada täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja asjakohasust. Uue täiskasvanuhariduse seadusega viiakse täiskasvanuhariduse programmid kooskõlla Horvaatia kvalifikatsiooniraamistiku (CROQF) kvalifikatsioonistandarditega, mis peaks hõlbustama omandatud teadmiste ja oskuste tunnustamist. Reformiga nähakse ette ka isiklike õppekontode loomine, et võimaldada igaühel osaleda elukestvas õppes. Reformiga kehtestatakse ka täiskasvanuhariduse pakkujate hindamise süsteem.
See reformimeetmete alarühm viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Seda reformi toetavad kolm investeeringut (C3.1 R1-I1, C3.1 R1-I2, C3.1 R1-I3 ja C3.1 R1-I4).
Investeering C3.1 R1-I1 – VHH rajatiste ehitamine, ajakohastamine, rekonstrueerimine ja varustamine
Selle investeeringu eesmärk on toetada juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule Horvaatias. See meede hõlmab uute alusharidus- ja lapsehoiurajatiste ehitamist ja olemasolevate renoveerimist, et luua alushariduses ja lapsehoius 12000 uut kohta.
Investeering C3.1 R1-I2 – Algkoolide ehitamine, ajakohastamine, rekonstrueerimine ja varustamine ühe vahetusega päevaõppeks
Meetme eesmärk on toetada Horvaatia algkoolide üleminekut päevasele õppele. Meede hõlmab uute algkoolide ehitamist ja olemasolevate ajakohastamist.
Investeering C3.1 R1-I3 – Keskkoolide ehitamine, ajakohastamine, renoveerimine ja varustamine
Meetme eesmärk on suurendada keskkoolide füüsilise taristu suutlikkust. Meede hõlmab uute keskkoolide ehitamist ja olemasolevate, sealhulgas koolide sporditaristu ajakohastamist.
Reform C3.1 R2 – Kõrghariduse ajakohastamine
Reformi eesmärk on parandada kõrghariduse kättesaadavust, kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele ning suurendada kõrghariduse omandanute osakaalu, eelkõige haavatavates ja alaesindatud rühmades.
Reform hõlmab uue teadus- ja kõrgharidusseaduse ning uue teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi tagamise seaduse vastuvõtmist, et luua avalik-õiguslike ülikoolide ja muude avalik-õiguslike kõrgharidusasutuste jaoks uus tõhus rahastamismudel. Uus rahastamismudel põhineb läbipaistvatel kriteeriumidel ja tulemusnäitajatel, mis on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu arengueesmärkidega. Uus rahastamismudel võetakse eeldatavasti kasutusele programmilepingute kaudu, mis hõlmavad ülikooli/institutsiooni teadusuuringuid ja õpetamistegevust kahe aasta jooksul.
Reformi eesmärk on ka viia haridus paremini vastavusse tööturu vajadustega. Ta jätkab kvalifikatsioonistandardite kehtestamist kõigi kõrghariduskvalifikatsioonide jaoks ja nende lisamist Horvaatia kvalifikatsiooniraamistiku registrisse, mis peaks viima kõrghariduskvalifikatsioonid paremini vastavusse tööturu vajadustega. Reformiga luuakse ka digitaalne diplomite register, mis on samm hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise süsteemi väljatöötamise suunas, et võimaldada jälgida hariduse omandanute tööalast konkurentsivõimet.
Reformiga toetatakse ka tihedamaid sidemeid õpetamise ja teadusuuringute vahel, Horvaatia ülikoolide rahvusvahelistumist ja osalemist tulevaste Euroopa ülikoolide liitudes ning toetatakse kõrghariduse digipööret.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C3.1 R2-I1 – Kõrghariduse digipööre
Selle meetme eesmärk on toetada kõrghariduse digipööret ja hõlbustada e-õpet.
Meede hõlmab investeeringuid õpetamise digitaristusse ja digitaalsetesse õpetamisvahenditesse.
P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
265 |
C3.1. R1 |
E |
Täiskasvanuhariduse muudetud õigusraamistiku vastuvõtmine |
Täiskasvanuharidust reguleeriva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Täiskasvanuharidust reguleeriv läbivaadatud õigusraamistik toetab programmide pakkumise ja tööturu vajaduste paremat vastavusse viimist, viies täiskasvanuhariduse programmid vastavusse Horvaatia kvalifikatsiooniraamistiku (CROQF) kvalifikatsioonistandardite sisuga ning võimaldades tunnustada informaalset ja mitteformaalset õpet. |
|
266 |
C3.1. R1 |
E |
Keskhariduse vajaduste põhjalik analüüs |
Keskhariduse vajadusi käsitleva põhjaliku analüüsi tulemuste avaldamine teadus- ja haridusministeeriumi veebisaidil |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Keskhariduse vajadusi analüüsitakse põhjalikult, et toetada meetmeid, mille eesmärk on suurendada üldkeskhariduse programmides osalevate õpilaste osakaalu, vähendada ülejäävates kutseõppeprogrammides osalevate õpilaste osakaalu ning viia kutseõppeprogrammid kooskõlla tööturu vajadustega. |
|
267 |
C3.1. R1 |
E |
Alushariduse ja lapsehoiu rahastamise mudeli vastuvõtmine |
Alushariduse ja lapsehoiu rahastamismudeli jõustumine |
|
|
|
1. kv |
2023 |
Horvaatia valitsus võtab vastu mudeli väiksema finantssuutlikkusega omavalitsuste/kohalike omavalitsusüksuste alushariduse ja lapsehoiu rajatiste tegevuskulude rahastamiseks, et tagada investeeringute jätkusuutlikkus pärast olemasolevate alushariduse ja lapsehoiu rajatiste renoveerimist või uute ehitamist. |
|
268 |
C3.1. R1 |
E |
Terve päeva kestvat õpetamismudelit käsitlevate muudatusettepanekute vastuvõtmine |
Põhi- ja keskharidust täispäevaõppeks reguleeriva seaduse vastuvõetud muudatuste jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Põhi- ja keskharidust reguleeriva seaduse muudatustega määratakse kindlaks terve päeva kestva õppe sisseviimise tingimused. |
|
269 |
C3.1. R1 |
S |
Osalemine alushariduses ja lapsehoius |
% (protsentides) |
76,3 |
90 |
2. kv |
2026 |
Alushariduses ja lapsehoius osalevate kuni kooliealiste laste osakaalu suurenemine 90 %-ni on nähtav ametlikust riiklikust statistikast. |
|
|
270 |
C3.1. R1-I1 |
S |
Alusharidusse ja lapsehoidu ehitatud kohtade arv |
Number |
0 |
12 000 |
2. kv |
2026 |
Alushariduse ja lapsehoiu rajatiste ehitamiseks, ajakohastamiseks ja rekonstrueerimiseks tehtavate taristuinvesteeringute tulemusena luuakse alushariduses ja lapsehoius vähemalt 12 000 uut kohta. Alushariduse ja lapsehoiu rajatiste ehitamine ja renoveerimine põhineb vajaduste analüüsi tulemustel, milles võetakse arvesse kooli suutlikkust ja demograafilist arengut. |
|
|
271 |
C3.1. R1-I2 |
S |
Ehitatud või rekonstrueeritud algkooliklasside arv |
Number |
0 |
286 |
2. kv |
2026 |
Algkoolides ehitatakse või rekonstrueeritakse 286 klassiruumi, luues lisasuutlikkust, mille on heaks kiitnud teadus-, haridus- ja noorteministeerium, kes määrab kindlaks vajaliku suutlikkuse. Ehitatakse vähemalt neli uut spordisaali. Algkoolide ehitamine ja renoveerimine põhineb taristuinvesteeringute vajaduste hindamisel, võttes arvesse kooli suutlikkust ja demograafilist arengut. |
|
|
396 |
C3.1. R1-I3 |
S |
Renoveeritud või ehitatud keskharidusklasside arv |
Number |
0 |
52 |
2. kv |
2026 |
Renoveeritakse või ehitatakse vähemalt 52 üldkeskhariduse õppekava klassiruumi. Keskharidusprogramme läbivate koolide ehitamine ja renoveerimine põhineb olemasoleva suutlikkuse ja täiendava füüsilise taristu vajaduste hindamisel. |
|
|
273 |
C3.1. R2 |
E |
Uue teadustegevust ja kõrgharidust käsitleva seaduse vastuvõtmine |
Uue teadus- ja kõrgharidusseaduse jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Uus raamistik võimaldab avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste organisatsioonilist reformi ning võtab kasutusele tulemuspõhise rahastamismudeli. |
|
274 |
C3.1. R2-I1 |
S |
Riiklikele kõrgharidusasutustele pakutav digitaristu ja -seadmed |
% (protsentides) |
0 |
90 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 90 % avaliku sektori kõrgharidusasutustest on saanud kasu passiivsest digitaristu ajakohastamisest ja seadmete ostmisest.
|
|
P.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C3.1 R1-I4 – Algkoolide ehitamine, ajakohastamine, rekonstrueerimine ja varustamine ühe vahetusega päevaõppeks
Selle investeeringu eesmärk on, et kõik algkooliõpilased käiksid üksikutes vahetustega koolides. See investeering hõlmab uute algkoolide ehitamist ja olemasolevate, sealhulgas sporditaristute ajakohastamist.
P.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
397 |
C3.1. R1-I4 |
S |
Ehitatud või rekonstrueeritud algkooliklasside arv |
Number |
286 |
1 318 |
2. kv |
2026 |
Täiendava suutlikkuse loomiseks ehitatakse või renoveeritakse algkoolides vähemalt 1 032 klassiruumi, nagu on heaks kiitnud teadus-, haridus- ja noorteministeerium, kes määrab kindlaks vajaliku suutlikkuse. Ehitatakse vähemalt 197 uut spordisaali. Algkoolide ehitamine ja renoveerimine põhineb taristuinvesteeringute vajaduste hindamisel, võttes arvesse kooli suutlikkust ja demograafilist arengut. |
|
Q. KOMPONENT 3.2: TEADUS- JA INNOVATSIOONISUUTLIKKUSE SUURENDAMINE
Horvaatia avaliku sektori teadus- ja innovatsioonimaastik on väga killustunud. Ebapiisavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, eelkõige ettevõtlussektorist, koos ülikoolide ja teadusasutuste ebapiisava rahastamise ja organisatsioonilise mudeliga pärsivad Horvaatia teadussektori täielikku potentsiaali. Selle tulemusena on teaduslik tootlikkus, tõhusus ja teadmussiire endiselt piiratud. Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna inimressursside arendamise eeltingimused, mis võimaldaksid suurendada ühiskonna valmisolekut digiüleminekuks, on vähe arenenud. Teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika killustatus ja ebatõhusus ning teadus-, arendus- ja innovatsiooniinvesteeringute tulemuste puudumine on tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu takistamise peamised põhjused.
Selle komponendi eesmärk on lahendada need probleemid, püüeldes järgmiste eesmärkide poole:
-Ülikoolide ja teadusasutuste institutsioonilise rahastamise süsteemi parandamine, et motiveerida teadusalast tootlikkust, tõhusust ja teadmussiiret otseinvesteeringute ja teadusuuringute suurema rahastamise kaudu.
-Suuremad investeeringud ülikoolide ja teadusasutuste teadustaristusse ja organisatsioonilisse suutlikkusse, mis võimaldab teadusuuringute paremat kvaliteeti ning suurendab teadlaskarjääri atraktiivsust Horvaatias.
-Uue tugiraamistiku kehtestamine teadlaste edutamiseks ja karjääri arendamiseks kooskõlas teadusvaldkondade eripäraga, meelitades ligi ja hoides Horvaatia noori teadlasi ja kõrgelt kvalifitseeritud välisriikide teadlasi.
-Võtta kasutusele tõhusam institutsiooniline ja programmitöö raamistik teadus- ja arendustegevuse rahastamiskavade jaoks.
Komponent aitab järgida riigipõhist soovitust investeeringutega seotud majanduspoliitika kohta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (riigipõhine soovitus 3, 2019).
KÜSIMUS 1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C3.2 R1 – Riikliku teadussektori teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse reform ja tugevdamine
Reformi eesmärk on parandada riiklike teadusuuringute kvaliteeti ja rahvusvahelist nähtavust, tugevdada sihtotstarbelisi teadusuuringuid ning teaduse mõju innovatsiooni, majanduse ja ühiskonna edasisele arengule riikliku teadussektori ümberkorraldamise kaudu. Reform hõlmab järgmisi meetmeid:
-Võtta vastu programmilepingute uus näidis riikliku teadusuuringute süsteemi rahastamiseks;
-Teadusasutuste eelarve suurendamine mõjukamate teadusuuringute jaoks;
-Teadusuuringute süsteemi killustatuse vähendamine teadusasutuste integreerimise kaudu, et minna üle ülikoolide ja uurimisinstituutide tõhusamale korraldusele;
-Teadusuuringute kvaliteedi parandamine, soodustades üleminekut tulemuspõhisele rahastamissüsteemile.
Reformi rakendamine hõlmab uue teadustegevuse ja kõrghariduse seaduse vastuvõtmist, millega nähakse ette õigus- ja finantsraamistik ülikoolide ja teadusasutuste organisatsiooniliseks ja funktsionaalseks integreerimiseks, samuti dialoog institutsiooniliste eesmärkide üle ja uus tulemuspõhine rahastamisraamistik. Uus õigus- ja finantsraamistik peaks kaasa tooma mõjukamad väljaanded, konkurentsivõimelisemad projektid, tihedama rahvusvahelise koostöö ja suurema arvu projekte koostöös ettevõtjatega.
Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.
Investeering C3.2 R1-I1 – Innovatsioonile ning teadus- ja arendustegevusele keskenduvate ülikoolide ja uurimisinstituutide rahastamise programmilepingute süsteemi väljatöötamine
Selle investeeringu eesmärk on parandada ülikoolide ja teadusasutuste teadustöö rahastamise süsteemi, et saavutada teadustöö tulemuste kõrgem kvaliteet ja suurem asjakohasus.
See investeering seisneb teadusprojektide projektikonkursside rahastamises nendele avalik-õiguslikele teadusüksustele, kes allkirjastavad programmilepinguid.
Reform C3.2 R2 – raamistiku loomine üliõpilaste ja teadlaste meelitamiseks teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondadesse
Reformi eesmärk on kehtestada uus tugiraamistik teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teadlaste edutamiseks ja karjääri arendamiseks, et suurendada teadus- ja ettevõtlussektori teadlaste ja spetsialistide arvu ja kvaliteeti ning suurendada innovatsioonipotentsiaali. Pikas perspektiivis peaks reform võimaldama inimkapitalil teadusasutustest majandusse üle kanduda eriteadmiste ja kõrgtehnoloogia siirde kaudu, teadusringkondade ja ettevõtjate koostöö kaudu tehnoloogiaplatvormide kaudu ning kõrgtehnoloogiliste idufirmade ja võrsefirmade ning avatud teadus- ja tehnoloogiataristute arendamise kaudu.
Teadlaskarjäär muudetakse atraktiivsemaks selge, läbipaistva ja tulemuspõhise värbamispoliitika abil teadusuuringute põhivaldkondades. Teaduskarjääri teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas edendatakse alates varaseimast haridustasemest. Õigusraamistikku muudetakse, et võtta arvesse konkurentsivõimetut ja halduslikult koormavat värbamis- ja edutamismudelit Horvaatia teadusuuringute süsteemis.
Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.
Investeering C3.2 R2-I1 – Teadustöötajate karjääri edendamist võimaldava mudeli väljatöötamine ning tipptasemel teadusuuringute tegemine teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas
Selle investeeringu eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele uus tugiraamistik ja stiimulite süsteem teadlaste karjääri arendamiseks.
Investeering hõlmab projektikonkursse teadusstipendiumide saamiseks, et stimuleerida noori teadlasi, koolitusprogramme ja liikuvust ettevõtlussektoriga.
Investeering C3.2 R2-I2 – Investeerimine teadusuuringutesse – tehnoloogiataristu teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas
Selle investeeringu eesmärk on toetada digipööret, investeerides peamistesse taristuprojektidesse, mida kasutatakse rakendus- ja sihtuuringutes.
Investeering hõlmab kuue taristuprojekti ehitamist, et otseselt toetada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni.
Reform C3.2 R3 – Teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate avaliku sektori investeeringute tõhusus
Reformi eesmärk on rakendada konkurentsivõimelise teadustegevuse jaoks funktsionaalsemat ja tõhusamat juhtimismudelit ning kehtestada arendus- ja innovatsioonikavad, mis võimaldavad teadusprojektide kiiremat ja tulemuspõhist valikuprotsessi.
Reform hõlmab Horvaatia teadusfondi käsitleva uue seaduse vastuvõtmist, et tugevdada Horvaatia teadusfondi suutlikkust ning vähendada nende asutuste arvu, kes praegu osalevad teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammide juhtimises ja rakendamises. See uus õigusraamistik võimaldab muuta ja tugevdada fondi suutlikkust asutuseks, mis lisaks selgelt kokku lepitud ja määratletud pädevustele riikliku innovatsiooninõukogu institutsioonidevahelise koordineerimise raames tagab lihtsustatud ja süstemaatilise lähenemisviisi projektide rahastamise juhtimisele.
Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.
Investeering C3.2 R3-I1 – Toimivama teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide rahastamise programmitöö raamistiku kasutuselevõtt
Meetme eesmärk on parandada olemasolevat teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise süsteemi ning toetada tipptasemel teadusuuringute ja toodete arendamist.
See investeering koosneb teadusprojektide projektikonkurssidest katselise rahastamisprogrammi raames.
KÜSIMUS 2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
275 |
C3.2. R1 |
E |
Uus teaduse ja kõrghariduse seadus |
Uue teadus- ja kõrgharidusseaduse jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Uue õigusaktiga luuakse õiguslikud ja rahalised tingimused avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste organisatsiooniliseks ja funktsionaalseks reformimiseks ning rahastamiseks, mille eesmärk on saavutada institutsioonilise arengu eesmärgid. |
|
276 |
C3.2. R1-I1 |
S |
Teadusorganisatsioonide sisekonkurssidel põhinevatele teadusprojektidele programmilepingute rakendamise esimese kaheaastase tsükli jooksul eraldatud rahalised vahendid |
|
Arv (summa) |
0 |
17 619 079 |
1. kv |
2023 |
17 619 079 eurot eraldatakse teadusprojektidele, mida viivad ellu programmilepingutele alla kirjutanud ülikoolid ja uurimisinstituudid. Projektidega toetatakse otsest teadus- ja teadustegevust (teadusprojekte) ning need põhinevad avaldatud hanketingimustel, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
277 |
C3.2. R1-I1 |
S |
Nende ülikoolide või uurimisinstituutide osakaal, kes on sõlminud programmilepingud |
|
% (protsentides) |
0 |
65 |
3. kv |
2024 |
Vähemalt 65 % avalik-õiguslikest ülikoolidest ja teadusasutustest peavad olema sõlminud uued programmilepingud kooskõlas uue teadustegevuse ja kõrghariduse seadusega, millega kehtestatakse avalik-õiguslike teadusorganisatsioonide tulemuspõhine rahastamiseesmärkide süsteem. |
|
278 |
C3.2. R1-I1 |
S |
Lõpuleviidud teadusprojektid rohelises valdkonnas teadusorganisatsioonide poolt, kes on sõlminud uued programmilepingud |
|
Number
|
0 |
8 |
1. kv |
2026 |
Vähemalt kaheksa rohepööret toetavat teadusprojekti, mille viivad ellu teadusorganisatsioonid, kes on allkirjastanud uued programmilepingud, peavad olema lõpule viidud avaldatud tehnilisel kirjeldusel põhineva projektikonkursi alusel. |
|
279 |
C3.2. R1-I1 |
S |
Teadusasutuste sisekonkurssidel põhinevatele teadusprojektidele eraldatud rahalised vahendid |
|
Arv (summa) |
17 619 079 |
121 109 984 |
1. kv |
2026 |
Vähemalt 103 490 905 eurot eraldatakse programmilepingutele alla kirjutanud ülikoolide ja uurimisinstituutide teadusprojektidele. Projektidega toetatakse otsest teadus- ja teadustegevust (teadusprojekte) ning need põhinevad avaldatud tehnilisel kirjeldusel. |
|
280 |
C3.2. R1-I1 |
S |
Kõrgkoolide ja teadusasutuste ümberkorraldamine |
|
Number |
0 |
6 |
4. kv |
2025 |
Sõltumatute välisekspertide väljatöötatud kõrgharidus- ja teadusasutuste ümberkorraldamise mudeli alusel, mille teadus-, haridus- ja noorsooministeerium võttis vastu koostöös akadeemiliste ringkondade ja sotsiaalpartneritega, viiakse lõpule vähemalt kuus (6) kõrgharidus- ja teadusasutuste ümberkorraldamist, millesse on kaasatud vähemalt kaksteist (12) kõrgharidus- ja teadusasutust. |
|
281 |
C3.2. R2 |
E |
Uus õigusraamistik, millega reguleeritakse õppeprogrammide, doktoriõppe ja teadusasutuste töötingimuste kvaliteedinõudeid |
Uue õigusraamistiku jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Uus õigusraamistik loob aluse uuele edutamissüsteemile, mis põhineb tipptasemel ja karjääri arendamise paremal reguleerimisel, luues seega tingimused kvaliteetsete teadlaste ligimeelitamiseks ja tööl hoidmiseks. Uus õigusraamistik võimaldab noortel teadlastel rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslike kvaliteedikriteeriumide alusel ja vähemate haldustõketega jõudsalt areneda. See hõlmab paindlikku töökorraldust, et edendada hoolduskohustustega teadlaste töölevõtmist.
|
|
282 |
C3.2. R2-I1 |
S |
Toetused, mida antakse programmitöö raamistiku alusel, et suurendada MATI/IKT valdkonna lõpetanute kättesaadavust ja tööalast konkurentsivõimet ning parandada nende liikuvust riikliku ja rahvusvahelise koostöö eesmärgil |
|
Number |
0 |
3 354 |
1. kv |
2025 |
Vähemalt 3 354 toetust antakse teadus-, haridus- ja noorsooministeeriumi otsustega projektide rahastamise kohta teadusprogrammide rahastamise uue raamistiku alusel, mis keskendub tipptasemel teadusuuringute tunnustamisele, koostööle tööstusega ja rahvusvahelisele koostööle. Raamistik hõlmab toetusi: i) STEM- ja IKT-stipendiumid; ii) noorte teadlaste programm; iii) katseraja programm; iv) liikuvuskava; v) asutab/loob noorte teadlaste ettevõtteid; ning vi) ettevõtluse praktikaprogramm. |
|
283 |
C3.2. R2-I2 |
S |
Infrastruktuuriprojektid rakendus- ja sihtuuringuteks |
|
Number |
0 |
6 |
2. kv |
2026 |
Viiakse lõpule kuus teadus- ja tehnoloogiataristu projekti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendus- ja sihipäraste teadusuuringute jaoks, millega toetatakse digipööret ja kaasatakse noori teadlasi. Taristu põhineb avatud innovatsiooni põhimõtetel ning toetab otseselt puhta tehnoloogia valdkondi ning rohe- ja digipööret. Kuuest teadus- ja tehnoloogiataristu projektist kolmele eraldatakse vähemalt 32 22 325 eurot, nimelt: 1)Marmor Smart Marina 2)Marmori arukas rannakarpide kasvandus 3)Marmori autonoomsete meresõidukite käitamise koht selleks et toetada üksnes 3. tööpaketis määratletud esemeid: Projekti MARBLE „Infrastruktuur ja seadmed“. Selle summa hulka ei arvata muudest liidu programmidest või rahastamisvahenditest eraldatavaid summasid. Teadus-, haridus- ja noorteministeeriumi rahastamisotsused koos riikliku raamatupidamissüsteemi väljavõtetega sihtotstarbeliste summade ja eelarveridade kohta, mille põhjal on võimalik eristada kõigi kolme projekti (MARBLE Smart Marina, MARBLE Smart Mussel Farm, MARBLE Autonomous Marine Vehicle Operation site) eri osade ja tegevuste jaoks kasutatud rahastamisallikaid, esitatakse vastava maksetaotluse esitamisel. |
|
284 |
C3.2. R3 |
E |
Horvaatia teadusfondi käsitlev uus seadus |
Horvaatia teadusfondi käsitleva uue seaduse jõustumine. |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Horvaatia teadusfondi käsitlevas uues seaduses määratakse kindlaks teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamise programmide ja poliitika elluviimise, koordineerimise, kavandamise, järelevalve ja hindamise ning hindamise sihtasutuse selge ülesanne, luues tugeva ja sõltumatu süsteemi teadus- ja arendustegevuse projektide valimiseks, rahastamiseks ja nende mõju jälgimiseks. |
|
285 |
C3.2. R3-I1 |
S |
Toetused, mis on antud katseprogrammi raames, millega toetatakse reformitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku loomist. |
|
Number |
0 |
300 |
4. kv |
2025 |
Uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni institutsioonilise ja programmitöö raamistiku loomisesse ning uute teadus- ja arendustegevuse programmide kavandamisse kaasatud välisekspertide nõuandva abi põhjal on ettevõtete ja teadusasutuste vahelisele koostööle või teadmus- ja tehnosiirdele suunatud projektidele antud katseprogrammi raames vähemalt 300 toetust, et toetada reformitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku loomist. |
R. KOMPONENT 4.1: TÖÖHÕIVEMEETMETE NING KAASAEGSE TÖÖTURU JA TULEVIKUMAJANDUSE ÕIGUSRAAMISTIKU PARANDAMINE
See Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb tööturuküsimusi, nimelt ajakohastades tööturu reguleerimist ja töötades välja sihipärase aktiivse tööturupoliitika. Selle komponendi reformide ja investeeringute üldeesmärk on aidata suurendada tööhõivet Horvaatias, mis on hoolimata olukorra paranemisest viimastel aastatel endiselt tublisti alla ELi keskmise.
Selle rahastamisvahendi erieesmärgid on järgmised:
-Uue aktiivse tööturupoliitika väljatöötamine ja rakendamine, et toetada töökohtade loomist rohe- ja digivaldkonnas
-Haavatavate rühmade tööturule kaasamise ja nende jälgimise süsteemi täiustamine
-Täiskasvanuhariduse ja oskuste täiendamise vautšerite süsteemi kasutuselevõtt, eelkõige rohe- ja digitehnoloogiaga seotud oskuste omandamine
-Tööõiguse täiustamine
See komponent vastab riigipõhisele soovitusele tugevdada tööturumeetmeid ja -asutusi ning nende koordineerimist sotsiaalteenistustega (riigipõhine soovitus 2, 2019) ning riigipõhisele soovitusele edendada oskuste omandamist (riigipõhine soovitus 2.4, 2020).
R.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C4.1 R1 – Uue sihipärase aktiivse tööturupoliitika väljatöötamine ja rakendamine tööturu rohe- ja digipöörde eesmärgil
Meetme eesmärk on võtta vastu uus aktiivne tööturupoliitika, et edendada rohe- ja digipöördega seotud tööhõivet ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ning suurendada tööjõu konkurentsivõimet ja tööalast konkurentsivõimet kooskõlas tööturu vajadustega, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele. See meede seisneb uue aktiivse tööturupoliitika vastuvõtmises ja toetusesaajate, sealhulgas haavatavate rühmade toetamises.
Reform C4.1 R2 – haavatavate rühmade tööturule kaasamise ja nende jälgimise süsteemi tugevdamine tööturuasutuste protsesside parandamise kaudu
Meetme eesmärk on suurendada toetust töötutele ja haavatavatele rühmadele. See meede seisneb tööturuseaduse muutmises, CES profiilianalüüsi ja aktiveerimise protsesside täiustamises ning haavatavate inimeste toetamises.
Reform C4.1 R3 – Täiskasvanuhariduse, -koolituse ja oskuste täiendamise vautšerite süsteemi loomine
Reformi eesmärk on suurendada töötajate tööalast konkurentsivõimet ning viia pakkumine ja nõudlus tööturul paremini vastavusse, toetades elukestvat õpet ja uute oskuste, eelkõige rohe- ja digioskuste omandamist.
Reform hõlmab järgmist:
-Uue täiskasvanuhariduse seaduse vastuvõtmine, mille eesmärk on parandada täiskasvanuhariduse kvaliteeti täiskasvanuharidusasutuste parema akrediteerimise, järelevalve ja hindamise, täiskasvanuhariduse vautšerite kasutuselevõtu ja nende vastavusse viimise kaudu Horvaatia kvalifikatsiooniraamistikuga täiskasvanuhariduse süsteemis.
-Oskuste kaardistamine, keskendudes tööturul esmatähtsatele oskustele, sealhulgas oskuste nappusele, rohe- ja digioskustele, mida kasutatakse oskuste kataloogi ajakohastamiseks ning vautšeritega rahastatavate oskuste ja nendega seotud haridusprogrammide kindlaksmääramiseks.
-IT-vahendi väljatöötamine võimalike toetusesaajate oskuste põhjalikuks hindamiseks.
-Haavatavate rühmadeni jõudmine, kasutades suunamist ja nõustamist, et suurendada nende osalemist oskuste täiendamise algatustes, sealhulgas vautšerites.
-Vautšerite kasutamise taotluse kasutuselevõtmine toetusesaajate, haridusteenuse osutajate, nõustajate ja tööandjate poolt.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2025.
Investeering C4.1 R3-I1 – Täiskasvanuhariduse, -koolituse ja oskuste täiendamise vautšerite rakendamine
Investeeringu eesmärk on rahastada akrediteeritud täiskasvanuharidus-, koolitus- ja oskuste täiendamise programme, et omandada tööturul ning eelkõige rohe- ja digimajandusele üleminekul vajalikke oskusi. See meede seisneb täiskasvanuhariduse vautšerite andmises, keskendudes haavatavatele rühmadele.
Reform C4.1 R4 – tööõiguse täiustamine
Reformi eesmärk on luua selge ja kaasaegne õigusraamistik, mille eesmärk on parandada töötingimusi ning töö- ja eraelu tasakaalu, reguleerida paremini uudseid töövorme ja soodustada üleminekut tähtajalistelt lepingutelt tähtajatutele lepingutele ning deklareerimata töölt deklareeritud tööle.
Reform hõlmab tööseaduse muudatusi, nimelt:
(1)Kodus tehtava töö reguleerimise eesmärk on tagada töösuhte pooltele erandlikel ja tavapärastel asjaoludel õiguskindlus.
(2)Stiimulid, mis pärsivad põhjendamatute tähtajaliste töölepingute kasutamist, eelkõige äärmiselt lühikeste töölepingute puhul, ning piiravad võimalike järjestikuste ajutiste lepingute arvu ja hoiavad ära selliste lepingute kuritarvitamise, eelkõige seoses seotud tööandjate poolt töölevõtmisega, ning määratlevad paremini mõiste „edukas“.
(3)Teiste tööandjate õiguse tugevdamine lisatööle.
(4)Õigusraamistiku loomine, millega reguleeritakse veebiplatvormide kaudu töötamist konkreetse töövormina, kehtestades sellest konkreetsest õigussuhtest tulenevad subjektiivsed õigused ja kohustused – põhiõigused ja kohustused töö, kohustusliku kindlustuse, ohutuse ja turvalisuse, puhkeperioodide, lepingute lõpetamise, kaasotsustamise ja ühinemise ning kollektiivsete töösuhete alusel.
(5)Vaadata läbi õigusnormid, mis käsitlevad töösuhte automaatset lõpetamist pensioniikka jõudmisel, ning vaadata läbi säte, mis käsitleb kohustuslikku töösuhte lõpetamist pensioniikka jõudvate töötajate puhul, et motiveerida töötajaid jääma aktiivseks, vältides samal ajal tööandjate põhjendamatut koormamist.
(6)Mõiste „töötasu“ ja kõigi selle komponentide piisav määratlemine, et siduda see paremini miinimumpalgaga ning hõlbustada töö- ja palgatulu maksustamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist.
(7)Määratleda kollektiivlepingust tulenevate õiguste ulatus, sidudes selle paremini liikmesusega, et suurendada töötajate vähest osalemist ametiühingutes ja kollektiivläbirääkimistes ning tugevdada seeläbi sotsiaaldialoogi.
Reformiga muudetakse kohustusliku tervisekindlustuse seadust, kandes vanaduspensionile minevate aktiivsete töötajate haiguspuhkuse kulud üle Horvaatia ravikindlustusasutusele.
Reform hõlmab töösuhteid reguleerivate kehtivate seaduste muudatusi ja deklareerimata töö vastu võitlemist käsitleva uue seaduse vastuvõtmist, samuti mitteseadusandlikke meetmeid deklareerimata töö vastu võitlemiseks, nimelt:
(1)Sidusrühmade ja nende üle järelevalvet teostavate institutsioonide teadmiste ja pädevuse suurendamine
(2)Ühiste andmebaaside loomine tõhusa täitmise järelevalve jaoks
(3)Deklareerimata töö eest määratavate karistuste uuesti määratlemine ja parem ühtlustamine
(4)Üldsuse teadlikkuse suurendamine seadusliku töö eelistest ja deklareerimata töö puudustest, sealhulgas kampaaniate kaudu, millega reklaamitakse ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seotud aktiivsete tööturumeetmete kasutamise võimalusi, ning koolituste kaudu, mis käsitlevad erinevaid viise selliste ärioskuste registreerimiseks, mille eest makstakse riiklikke toetusi ühekordsete maksetena kooskõlas maksueeskirjadega.
(5)Ehitussektori ja seejärel järk-järgult muude tegevusalade töötajate ja tööaja elektrooniliste registrite loomine.
(6)Laiem vastutuse regulatsioon palga maksmata jätmise eest lepingulises ahelas alltöövõtu korral.
(7)Deklareerimata töö määratlemine kõigis selle avaldumisvormides, sätete rikkumise korral kohaldatavate kontrollide ja karistuste tugevdamine ning deklareerimata töö vastases võitluses osalevate ametiasutuste tegevuse reguleerimine.
(8)Deklareerimata töölt deklareeritud tööle ülemineku protsessi määratlemine, volitades tööandjaid registreerima töötaja tagasiulatuvalt alates tema esimesest tööpäevast (ja vähemalt kolme kuu jooksul) kolme päeva jooksul pärast seda, kui kontrolli käigus tuvastatakse deklareerimata töö. Lisaks kaasneb rikkumisega karistus ettenähtud summas deklareerimata töötaja kohta ning kohustus maksta töötajale palka ning teha sissemakseid ja maksta hüvitisi.
Reform hõlmab miinimumpalga seaduse muudatusi, nimelt:
(1)Enamiku palgalisade väljajätmine miinimumpalgast ning ületunnitöö, öötöö ning pühapäeviti ja pühadel tehtava töö minimaalsete tõstmiste kohustuslikuks muutmine.
(2)Miinimumpalgast loobumise võimaluse välistamine, et vältida võimalikke kuritarvitusi tööandjate poolt.
(3)Tugevdada kontrolliasutuste kontrolli ja määrata uuesti kindlaks karistused miinimumpalga maksmata jätmise eest.
(4)Miinimumpalga arengu seire ja analüüsi eksperdikomisjoni rolli tugevdamine, usaldades sellele analüüsi miinimumpalga tõusu võimaliku mõju kohta majandusele, tööhõivele, elatustasemele ning muudele elu- ja töösegmentidele, ning sellest tulenevalt suuniste soovitamine.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
R.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
286 |
C4.1. R1 |
E |
Aktiivse tööturupoliitika täiendamine |
Võeti vastu kolm uut aktiivse tööturupoliitika meedet |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Horvaatia tööhõiveamet võtab vastu kolm uut meedet, et toetada töökohtade loomist rohe- ja digipöördes. Nende meetmete alusel rahaliste vahendite kasutamise tingimused ja kriteeriumid ning Horvaatia riikliku tööturuasutuse tegevus töötatakse välja nii, et seada esikohale tööturult eemalejäänud pikaajaliste töötute ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) tööturule naasmine ja (ise)tööhõive. |
|
287 |
C4.1. R1 |
S |
Uutest aktiivse tööturupoliitika meetmetest kasu saajate arv |
|
Number |
0 |
5 000 |
4. kv |
2025 |
Uuest aktiivsest tööturupoliitikast saab kasu vähemalt 5 000 inimest, kellest vähemalt 3 200 kuuluvad haavatavatesse rühmadesse. Need uued aktiivse tööturupoliitika meetmed hõlmavad järgmist: – Toetada tööhõivet rohe- ja digipöördega seotud töökohtadel; – Anda toetust rohe- ja digipöördega seotud praktikaks; – Anda toetust füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks seoses rohe- ja digipöördega. |
|
288 |
C4.1. R2 |
E |
Tööturuseaduse muudatuste jõustumine |
Tööturuseaduse muutmise seaduse jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2024 |
Muudetud või uue tööturuseaduse jõustumine, millega suurendatakse töötushüvitiste summat ja pikendatakse nende kestust, leevendatakse haavatavatele töötajatele esitatavaid nõudeid ja digitaliseeritakse töötushüvitiste taotlemise protsess kooskõlas tehtud analüüsiga. |
|
289 |
C4.1. R2 |
E |
Haavatavatele rühmadele antava toetuse parem kvaliteet |
Delegeeritud õigusakti jõustumine või selliste sise-eeskirjade vastuvõtmine, mis käsitlevad tõhustatud protsesse CESi töös haavatavate rühmade profileerimiseks, segmenteerimiseks, integreerimiseks ja aktiveerimiseks |
|
|
4. kv |
2024 |
Horvaatia riikliku tööturuasutuse uued protsessid toimivad haavatavate rühmade profiilianalüüsi, segmenteerimise, integreerimise ja aktiveerimise, töötute ja vabade töökohtade kokkuviimise vahendite väljatöötamise ning aktiivse tööturupoliitika järelevalve- ja hindamissüsteemi kasutuselevõtmise valdkonnas. |
|
|
290 |
C4.1. R2 |
S |
Vähemalt 5 000 haavatavatesse rühmadesse kuuluvale inimesele antava toetuse kvaliteedi parandamine |
|
Number |
0 |
5 000 |
2. kv |
2025 |
Haavatavatele rühmadele suunatud teavitustegevus võimaldab kaasata 5 000 uut kasutajat. |
|
291 |
C4.1. R3 |
E |
Oskuste arendamine vastavalt turu vajadustele |
Kasutatav vautšerisüsteem |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Vautšerite süsteem toimib ja seda kasutatakse selleks, et rahastada osalemist üksnes Horvaatia kvalifikatsiooniraamistiku alusel välja töötatud haridusprogrammides, mida rakendatakse akrediteeritud asutuste kaudu kooskõlas vastuvõetud uue täiskasvanuhariduse seadusega. Kaasatud on vähemalt 25 haridusprogrammi. Süsteem sisaldab oskuste kataloogi, milles kaardistatakse tööturul olemasolevad ja vajalikud oskused, ning IT-rakendust vautšerite haldamiseks ja andmiseks. Vautšerite süsteemist saavad kasu töötajad ja töötud, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele (pikaajalised töötud, tööturult eemalejäänud või mittetöötavad ja mitteõppivad noored). |
|
292 |
C4.1. R3-I1 |
S |
Haridusvautšerite kasutamine |
|
Number |
0 |
40 389 |
2. kv |
2026 |
Vautšerid, mis antakse vähemalt 40 389 kordumatule toetusesaajale, kellest vähemalt 12000 on pärit haavatavatest rühmadest. |
|
293 |
C4.1. R4 |
E |
Miinimumpalga seaduse muudatuste jõustumine |
Miinimumpalga seaduse muutmise seaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Uue miinimumpalga seadusega jäetakse erinevad lisatasud miinimumpalgast välja ning nähakse ette ületunnitöö, öötöö, pühapäevade ja riigipühade eest makstava miinimumpalga tõstmine. Samuti keelatakse sellega võimalus loobuda miinimumpalgast, et vältida kuritarvitusi, tugevdada kontrolliasutuste kontrolli ja määratleda uuesti karistused õigusrikkujatele. |
|
294 |
C4.1. R4 |
E |
Deklareerimata töö vastu võitlemise seaduse ja uue tööõiguse vastuvõtmine |
Deklareerimata töö vastu võitlemise seaduse ja tööseaduse muutmise seaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Muudetud või uue tööõigusega reguleeritakse töökohavälist tööd ja platvormitööd, piiratakse järjestikuste ajutiste lepingute arvu, tugevdatakse teiste tööandjate õigust töötada ja vaadatakse läbi 65-aastase pensioni klausel, muudetakse pensionieas töötajate haiguspuhkuse ja töölt lahkumise rahastamist käsitlevaid sätteid, soodustatakse täiendavat tööhõivet ja osalise tööajaga töötamist ning lisatakse sätted, mis võimaldavad tööaja ja töökoha paindlikkust ning vähendavad soolist palgalõhet. Deklareerimata töö vastu võitlemise uues või muudetud seaduses määratletakse deklareerimata töö ja kõik selle ilmingud, tugevdatakse kontrolle ja kehtestatakse väärtegusid käsitlevad sätted ning reguleeritakse töötajate deklareerimata töölt deklareeritud tööle üleviimise protsessi. |
|
295 |
C4.1. R4 |
S |
Miinimumpalga ja keskmise brutopalga suhte suurendamine 2024. aastal 50 %-ni. |
|
% (protsentides) |
46,29 |
50 |
4. kv |
2024 |
Sotsiaalpartneritega konsulteerides ja koostöös miinimumpalga arengu seire ja analüüsi eksperdirühmaga suurendatakse miinimumpalka 50 %-ni eelmise aasta keskmisest palgast. |
|
296 |
C4.1. R4 |
S |
Ajutiste lepingute osakaalu vähendamine 17 %-ni |
|
% (protsentides) |
18,1 |
17 |
4. kv |
2024 |
Tööseaduse muudatustega luuakse tingimused ajutiste lepingute arvu vähendamiseks, mis eeldatavasti väheneb 18,1 %-lt kuni 17 %-ni. |
S. KOOSTISOSA 4.2: PENSIONISÜSTEEMI PARANDAMINE PENSIONIDE PIISAVUSE SUURENDAMISE KAUDU
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on veelgi tugevdada pensionisüsteemi kestlikkust, eelkõige stimuleerides pikemat tööelu, tugevdades teist pensionisammast ja suurendades madalaimaid pensione. Selle komponendi reformi üldeesmärk on parandada pensionide piisavust ja jätkusuutlikkust.
S.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C4.2 R1 – Pensioni piisavuse suurendamine jätkuva pensionireformi kaudu
Reformil on kolm eesmärki: I) pensionide piisavuse parandamine, eelkõige madalaima sissetulekuga soodustatud isikute jaoks, ii) pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine teise pensionisamba tugevdamise kaudu ning iii) reformipüüdluste hoogustamine pikemas perspektiivis sotsiaalselt kaasaval viisil, moodustades töörühma, mis hõlmaks kõiki peamisi sidusrühmi ja sotsiaalpartnereid. See meede seisneb pensioniseaduste muutmises, et suurendada miinimum- ja toitjakaotuspensione, laiendada teise samba pensionifondide investeerimisvõimalusi ning rakendada töörühma soovitustel põhinevaid täiendavaid reforme.
S.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
297 |
C4.2. R1 |
E |
Pensionikindlustusseaduse muudatuste vastuvõtmine |
Uue või muudetud pensionikindlustusseaduse jõustumine. |
|
|
|
1. kv |
2023 |
Pensionikindlustusseaduse muudatustega suurendatakse miinimumpensioni ja toitjakaotuspensioni arvutamiseks kasutatavat pensionitegurit, et väiksema sissetulekuga pensionäridel oleks vanuse ja sissetulekuga seotud tingimustel võimalik lisaks erapensionile (vana/invaliidsus) kasutada osa toitjakaotuspensionist. |
|
298 |
C4.2. R1 |
E |
Kohustusliku pensionifondi seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine |
Kohustusliku pensionifondi seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine, et suurendada kohustuslike pensionifondide investeerimisvõimalusi. |
|
|
|
1. kv |
2025 |
Teise samba pensionifondide abikõlblike investeeringute ulatust laiendatakse. Võetakse vastu kohustuslike pensionifondide seaduse muutmise seadus, millega täiustatakse kogumisetapis veelgi individuaalsete kapitaliseeritud pensionisäästude süsteemi, et parandada kapitaliseeritud süsteemi üksuste äritegevust kõigi pensionifondi liikmete huvides. Valitsuse vastuvõetavas dekreedis täpsustatakse täiendavalt järgmist: I) kriteeriumid emitendi liigitamiseks Horvaatia Vabariigi territooriumil taristuprojektide rahastamise või väärtpaberistamise määratud emitendiks; II) taotluse menetlus ja sisu, st klassifitseerimistaotlus, ning iii) klassifitseerimise hindamise ja väljastamise menetlus. |
|
299 |
C4.2. R1 |
S |
Ümbermääratletud toitjakaotuspensioni vormi saajate kogu pensionitulu suurenemine vähemalt 10 %. |
|
% (protsentides) |
0 |
10 |
4. kv |
2024 |
Toitjakaotuspensioni arvutamise muutmise tulemusena suureneb toitjakaotuspensioni saajate kogu pensionitulu võrreldes 2014. aasta tasemega kokku vähemalt 10 % ning sellega nähakse ette võimalus kasutada osa toitjakaotuspensionist lisaks erapensionile madalama pensioni saajate (nii vanadus- kui ka invaliidsuspensioni saajate) jaoks vanuse ja sissetulekuga seotud tingimustel. |
|
300 |
C4.2. R1 |
E |
Pensionikindlustusseaduse muudatuste vastuvõtmine |
Uue pensionikindlustusseaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Luuakse töörühm, kelle ülesanne on analüüsida pensionisüsteemi olukorda ning arutada täiendavaid võimalusi selle piisavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks. See koosneb sotsiaalpartneritest, pensioniliitudest, akadeemilistest ringkondadest, spetsialiseerunud konsultantidest ja muudest huvitatud sidusrühmadest. Õigusraamistiku muutmisel võetakse arvesse töörühma järeldusi ja soovitusi. Muudatused võetakse vastu vähemalt: I) suurendada miinimumpensioni 103 %-lt pensioni jooksvast väärtusest vähemalt 106 %-le; II) muuta praegust suhtarvu, mida kasutatakse pensionide indekseerimiseks palga- ja tarbijahinnaindeksite vahel, 70:30-lt 85:15-le, andes pensionäridele soodsamale indeksile suurema kaalu; III) kehtestada iga-aastane pensionilisa kõigile pensionisaajatele. |
|
301 |
C4.2. R1 |
S |
Miinimumpensioni suurendamine 3 % võrra |
|
% (protsentides) |
0 |
3 |
4. kv |
2024 |
Miinimumpensioni reaalkasv vähemalt 3 % (st rohkem kui korraline indekseerimine) võrreldes 2020. aastaga. |
S. KOMPONENT 4.3: SOTSIAALHOOLEKANDESÜSTEEMI PARANDAMINE
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse sotsiaalhoolekandesüsteemiga seotud probleeme nii sotsiaaltoetuste kui ka sotsiaalteenuste osas. Selle komponendi reformide ja investeeringute üldeesmärk on vähendada vaesust, ennetada sotsiaalset tõrjutust ja töötada välja haavatavatele rühmadele kohandatud sotsiaalteenused, ehitades seeläbi üles vastupanuvõimelisema ühiskonna.
Komponent hõlmab järgmisi meetmeid:
-Parandada õigusraamistikku, võttes vastu uue sotsiaalhoolekande seaduse ja kolm strateegilist dokumenti;
-Suurendada garanteeritud miinimumhüvitise (peamine vaesust vähendav hüvitis riiklikul tasandil) piisavust ja katvust;
-Sotsiaaltoetuste tehniline ja funktsionaalne konsolideerimine riiklikul ja kohalikul tasandil, kehtestades korrapärase indekseerimise ja kohandades abikõlblikkuse kriteeriume;
-Sotsiaalteenuste hinnakujunduse ühtlustamine erinevate olemasolevate teenuseosutajate vahel;
-Uute sotsiaalteenuste (sotsiaalne mentorlus ja pereassistendid) arendamine, et vältida institutsionaliseerimist ja sotsiaalset tõrjutust;
-Eakate kodusele ja kogukonnapõhisele pikaajalisele hooldusele ülemineku edendamine, töötades välja mitteinstitutsionaalsed teenused, pakkudes samal ajal piisavat majutussuutlikkust üksnes pikaajalist hooldust vajavatele inimestele ilma elujõulise kodu- ja kogukonnapõhise alternatiivita.
Komponendis käsitletakse riigipõhist soovitust konsolideerida sotsiaaltoetused ja parandada nende suutlikkust vähendada vaesust (riigipõhine soovitus 2.2, 2019), töötushüvitiste piisavuse ja miinimumsissetuleku tagamise kavade parandamise kohta (riigipõhine soovitus 2.2, 2020), samuti digitaristule ja -teenustele juurdepääsu parandamisele kaasaaitamise kohta (riigipõhine soovitus 2.3, 2020) ning oskuste omandamise edendamise kohta (riigipõhine soovitus 2.4, 2020).
S.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C4.3 R1 – Sotsiaaltoetuste läbipaistvus ja piisavus sotsiaalkaitsesüsteemis
Selle meetme eesmärk on suurendada ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele suunatud peamiste sotsiaaltoetuste piisavust ning aidata vähendada ebavõrdsust ja halduskoormust ning suurendada süsteemi läbipaistvust. See meede seisneb riikliku vaesusevastase kava vastuvõtmises, sotsiaalhoolekande seaduse muutmises, hüvitiste integreerimises, garanteeritud miinimumhüvitise suurendamises ja toetuse laiendamises suuremale arvule toetusesaajatele.
Investeering C4.3 R1-I1 – Sotsiaaltoetuste süsteemi digitaliseerimise parandamine riikliku ja kohaliku tasandi vahel
Selle investeeringu eesmärk on arendada edasi funktsionaalset juurdepääsu kõigile kättesaadavatele andmetele iga üksiku toetusesaaja sotsiaaltoetuste kohta. Meede seisneb selle tagamises, et kõigil kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on toimiv juurdepääs integreeritud sotsiaaltoetuste andmetele.
Investeering C4.3 R1-I2 – Sotsiaaltoetuste saamise võimalust riiklikul tasandil käsitleva veebirakenduse väljatöötamine
Selle investeeringu eesmärk on luua kodanikele juurdepääsetav veebirakendus, mis koondab sotsiaalkaitsesüsteemi sotsiaaltoetused riiklikul tasandil ja nende pakkumise tingimused. Taotluses peavad olema esitatud tingimused 12 liiki sotsiaaltoetuste saamiseks riikliku tasandi sotsiaalkaitsesüsteemis.
Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform C4.3 R2 – Sotsiaalse mentorluse teenuse arendamine
Reformi eesmärk on tagada piisav inimsuutlikkus, et osutada sotsiaalteenuseid tagatud miinimumhüvitiste saajatele ja ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajate rühmadele parema koostöö ja andmete jagamise kaudu. Reformiga võetakse kasutusele uus sotsiaalse nõustamise teenus, mis on suunatud inimestele, kes on ühiskonnas ohus või juba tõrjutud, ning mis lisatakse uude sotsiaalhoolekande seadusesse.
Investeering C4.3 R2-I1 – Sotsiaalse juhendamise teenuste kasutuselevõtt
Selle investeeringu eesmärk on teha uus sotsiaalse nõustamise teenus kättesaadavaks kõigile potentsiaalsetele toetusesaajatele, eelkõige garanteeritud miinimumhüvitise saajatele, puuetega inimestele, vägivallaohvritele, kodututele, rändajatele, romadele ja sotsiaalhoolekandesüsteemist lahkuvatele noortele, vanglakaristust kandvatele isikutele ja muude sotsiaalselt haavatavate rühmade liikmetele. See meede hõlmab koolitatud sotsiaalnõustajate palkamist ning hoolekande- ja tööturuasutuste individuaalse toetus- ja koostöösüsteemi loomist. ⌫
Reform C4.3 R3 – Kogukonnapõhiste teenuste arendamine institutsionaliseerimise vältimiseks
Reformi eesmärk on võtta vastu sotsiaalteenuste arendamise riiklik kava aastateks 2021–2027, milles:
-Määrata kindlaks sotsiaalteenuste arendamise prioriteedid;
-Vaadata läbi vajadus sotsiaalhoolduse eri vormide järele nii institutsionaalsel kui ka mitteinstitutsionaalsel tasandil, pöörates erilist tähelepanu pikaajalistele töötutele, puuetega inimestele, garanteeritud miinimumhüvitiste saajatele, vägivalla ja inimkaubanduse ohvritele, hooldamata noortele, kodututele, rändajatele, romadele ja vanglakaristust kandvatele isikutele;
-Koostama süstemaatilise pikaajalise hoolduse kava, mis on kohandatud hüvitisesaajate erivajadustele;
-Loetleda eesmärgid ja kriteeriumid elukohateenuste arendamiseks kasutajatele, kes funktsionaalselt sõltuvad täielikult hoolekandeasutustest ja kelle vajadusi ei saa rahuldada hoolekandeasutusteväliste teenuste, kogukonna- ja koduabiteenuste ning muude teenuste kaudu, mis parandavad elukvaliteeti ja võimaldavad kasutajatel elada kauem oma kodus ja kogukonnas;
-Kohandada teenuseid, et keskenduda üksikisikute võimestamisele mõjutada oma sotsiaalset staatust, liikudes tõrjutuselt kaasamisele ja töötades oma sotsiaalvõrgustiku laiendamise suunas;
-Töötada välja süstemaatiline ja integreeritud pikaajaline eakate hooldus, milles seatakse esikohale üleminek institutsionaalselt hoolduselt kodusele ja kogukonnapõhisele eakate hooldusele;
-Toetada pikaajalise hoolduse koduteenuste ja kogukonnapõhiste teenuste arendamist;
-Tagada institutsionaalsete teenuste kättesaadavus ainult neile eakatele, kes funktsionaalselt sõltuvad täielikult institutsionaalsest hooldusest ja kelle vajadusi ei saa rahuldada institutsiooniväliste teenuste kaudu;
-Poolkoduste või hooldekodude hooldusaja kava, milles eelistatakse kindlalt koduhooldusteenuseid, võttes arvesse teenuste kättesaadavust ja kasutajate vajadusi.
Lisaks töötatakse reformi raames välja pereliikmetest assistentide ravistandardid. Kutsetavade standardimine perekaitsemeetmete rakendamisel aitab parandada laste, puuetega täiskasvanute ja eakate kaitset, võrdsustada osutatava teenuse kvaliteeti ja vältida institutsionaliseerimist, osutades teenuseid otse kasutajate kodus koostöös teiste asjaomaste kohaliku tasandi sidusrühmadega.
Reform hõlmab uue sotsiaalhoolekandeseaduse muudatusi, et:
-Seada prioriteediks deinstitutsionaliseerimine pikaajalises hoolduses, et kutsuda selles sotsiaalpoliitika valdkonnas esile struktuurimuutusi;
-Võimaldada ja edendada sotsiaalteenuste vahelist koordineerimist ning tagada koordineeritud lähenemisviis mitmesugustele kvaliteetsetele teenustele, mida nad osutavad.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering C4.3 R3-I1 – Kogukonnateenuste spetsialistide suutlikkuse suurendamine
Meetme eesmärk on parandada inimeste suutlikkust osutada sotsiaalteenuseid haridustegevuse ja spetsialistide värbamise kaudu. Investeeringuga rahastatakse 750 nõustaja koolitamist ja litsentsimist seoses perekonna õiguslike kaitsemeetmetega ning 40 pereassistendi koolitamist ja litsentsimist. Lisaks võetakse institutsiooniväliste teenuste osutamiseks tööle 400 sotsiaalhoolekandeasutuste töötajat. Investeering aitab kaasa kogukonnapõhiste sotsiaalteenuste arendamisele ja piirkondlikule juurdepääsetavusele ning tugevdab spetsialistide pädevust standarditud kohtlemiseks perekonna- ja õiguskaitsealases töös, et vältida laste, noorte ja muude sotsiaalselt haavatavate rühmade institutsionaliseerimist.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering C4.3 R3-I3 – Sotsiaalhoolekandesüsteemi digitaliseerimise parandamine ja sotsiaalteenuste hindade arvutamise metoodika rakendussüsteem
Meetme eesmärk on töötada sotsiaalteenuste osutajate jaoks välja uus andmehalduslahendus, mida rahastatakse riigieelarvest. Väljatöötatud andmehalduslahenduse peamine funktsioon on andmete automatiseeritud kogumine, kvaliteedianalüüs ja sotsiaalteenuste hindade arvutamine. Investeeringuga rahastatakse tarkvara-, riistvara- ja haridusnõudeid, mis võimaldavad lahenduse täielikku toimimist.
Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C4.3 R3-I4 – Vanurite hoolduskeskuste ehitamine ja varustamine (kodu- ja kogukonnapõhised teenused ning institutsioonilised teenused)
Selle meetme eesmärk on ehitada eakatele keskused, et majutada 900 eakat täiskasvanut, kes sõltuvad funktsionaalselt täielikult hooldusasutustest ja kelle vajadusi ei saa rahuldada hooldusasutusteväliste teenuste kaudu. See meede hõlmab eakatele mõeldud ehituskeskusi ja kogukonnapõhiste teenuste rajatisi.
S.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
302 |
C4.3. R1 |
E |
Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise riikliku kava (2021–2027) vastuvõtmine |
Võeti vastu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise riiklik kava aastateks 2021–2027 |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Vastu võetud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise riiklik kava aastateks 2021–2027, milles:
|
|
303 |
C4.3. R1 |
E |
Uue sotsiaalhoolekandeseaduse vastuvõtmine |
Uue sotsiaalhoolekandeseaduse jõustumine |
|
|
1. kv |
2022 |
Uue sotsiaalhoolekandeseadusega tehakse järgmised muudatused:
|
|
|
304 |
C4.3. R1 |
S |
Tagatud miinimumhüvitise ja riikliku hüvitise saajad eakatele |
|
Number |
66 890 |
68 000 |
1. kv |
2026 |
Nende hüvitisesaajate koguarv, kes saavad tagatud miinimumhüvitist või riiklikku hüvitist eakatele, suureneb 68 000ni. |
|
305 |
C4.3. R1 |
E |
Funktsionaalselt integreeritud sotsiaaltoetusi käsitleva normi vastuvõtmine |
Sotsiaalhoolekandeseaduse või täiendava sotsiaaltoetuse seaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Sotsiaalhoolekandeseaduse või integreeritud sotsiaaltoetuste kaasava lisaseaduse muudatused, mis:
–Sisaldavad sätteid sotsiaaltoetuste tõhususe ja piisavuse hindamise ja järelevalve kohta; |
|
398 |
C4.3. R1 |
E |
Sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste jõustumine ja tagatud miinimumhüvitist käsitleva otsuse vastuvõtmine |
Muudetud sotsiaalhoolekandeseaduse jõustumine ja valitsuse otsuse vastuvõtmine |
4. kv |
2023 |
Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatused: – Tühistada õigusnormid, millega nähakse ette väljamakstud garanteeritud miinimumhüvitise (GMB) summade tagasimaksmine ja pandiõiguse seadmine GMB abisaajatele kuuluvale kinnisvarale; – Leevendada GMB abisaajate halduskoormust, kehtestades seadusjärgse mehhanismi pandiõiguste automaatseks äravõtmiseks. Valitsus võtab otsuse vastu tagatud miinimumhüvitise summa arvutamise alusel. Otsus jõustub 1. jaanuaril 2024 ja sellega suurendatakse baassummat 150 euroni. |
|||
|
307 |
C4.3. R1-I1 |
S |
Kohaliku omavalitsuse üksuste juurdepääs sotsiaaltoetuste andmetele iga üksiku toetusesaaja kohta |
|
Protsent |
0 |
1 |
4. kv |
2025 |
Kõigil kohalikel ja piirkondlikel omavalitsusüksustel on funktsionaalne juurdepääs kõigile kättesaadavatele andmetele iga üksiku toetusesaaja sotsiaaltoetuste kohta. |
|
308 |
C4.3. R1-I2 |
E |
Sotsiaalkaitsehüvitisi käsitleva teabe digitaalne kättesaadavus riiklikul tasandil |
Välja töötatud ja toimiv veebirakendus, et anda teavet sotsiaaltoetuste kohta, rakendades kriteeriume ja tingimusi 12 liiki sotsiaaltoetuste saamiseks sotsiaalkaitsesüsteemis riiklikul tasandil |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Projektitoimiku ja tehnilise kirjelduse alusel töötatakse välja veebirakendus ja tehakse see kättesaadavaks kõigile kodanikele. Taotlus peab võimaldama juurdepääsu teabele kõigi olemasolevate sotsiaalkindlustushüvitiste kohta sotsiaalkaitsesüsteemis ja soovitusliku võimaluse kohta neid riigi tasandil saada. Taotluses peavad olema esitatud kriteeriumid ja tingimused 12 liiki sotsiaaltoetuste saamiseks riikliku sotsiaalkaitsesüsteemi raames. |
|
309 |
C4.3. R2 |
S |
Sotsiaalvaldkonna mentorlusspetsialistide koolitamine |
|
Number |
0 |
220 |
2. kv |
2022 |
Sotsiaalnõustajate koolitus toimub 15 mooduli kaudu ja selle viib läbi 220 spetsialisti. See teenus järgib sotsiaalhoolekande kutseala põhimõtteid ja täiendab sotsiaalhoolekandekeskuste juba olemasolevaid tegevusi. Selles käsitletakse vajadust teha koostööd teiste kogukonnapõhiste sotsiaalteenuste osutajatega ja vajadust aktiivselt kaasata sotsiaalhoolekandesüsteemidest kasu saajaid nende sotsiaalse tõrjutuse ületamisse. |
|
310 |
C4.3. R2-I1 |
S |
Sotsiaalse mentorluse spetsialistide töölevõtmine |
|
Number |
0 |
220 |
4. kv |
2025 |
Horvaatia Sotsiaaltöö Instituudi kõigis 21 piirkondlikus talituses võetakse tööle 220 sotsiaalse mentorluse spetsialisti. |
|
312 |
C4.3. R3 |
E |
Sotsiaalteenuste arendamise riikliku kava (2021–2027) vastuvõtmine |
Sotsiaalteenuste arendamise riikliku kava (2021–2027) vastuvõtmine |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Sotsiaalteenuste arendamise riiklikus kavas aastateks 2021–2027 määratakse kindlaks sotsiaalteenuste arendamise prioriteedid ja kirjeldatakse kõigi kasutajarühmade vajadusi nii institutsiooniväliste kui ka institutsiooniliste hooldusvormide järele, et saavutada süstemaatiline ja terviklik hoolduskava, mis on kohandatud kasutajate vajadustele. Kavas määratakse kindlaks ja kehtestatakse ka kriteeriumid, mis on vajalikud elukoha-, kodu- ja kogukonnateenuste ning muude selliste teenuste arendamiseks, mis parandavad elukvaliteeti ja võimaldavad kasutajatel kauem oma kodus ja kogukonnas viibida. Kavas kirjeldatakse ka sotsiaalse juhendamise teenuse kasutuselevõttu ning üleminekut hoolekandeasutustes pakutavatelt hooldusteenustelt kodus osutatavatele ja kogukonnapõhistele hooldusteenustele, mis:
|
|
313 |
C4.3. R3 |
E |
Pereassistentide kohtlemise standardite vastuvõtmine |
Pereassistentide kohtlemise standardite vastuvõtmine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Pereassistentide tegevuse reguleerimiseks välja töötatud standardid peavad võimaldama kohapealsete teenuste ühtlustatud osutamist toetusesaaja kodus koostöös teiste kohaliku kogukonna tasandi sidusrühmadega. |
|
314 |
C4.3. R3-I1 |
S |
Inimsuutlikkuse suurendamine kogukonnapõhiste teenuste osutamiseks |
|
Number |
0 |
400 |
4. kv |
2024 |
Institutsionaliseerimise vältimiseks võetakse sotsiaalteenuste valdkonnas tööle uusi spetsialiste, kes osutavad institutsioonideväliseid teenuseid, ning koolitatakse ja antakse litsentse nõustajatele, kes tegelevad perekonna õiguslike kaitsemeetmetega. Eelkõige viiakse läbi sotsiaalhoolekandeasutuste spetsialistide pidev ja sihipärane koolitus ja litsentsimine, et rakendada laste suhtes õiguslikke perekaitsemeetmeid (haridus ja litsentsimine kokku 750 sotsiaalteenistuse spetsialistile – seaduslike perekaitsemeetmete nõustajad ja 30 pereassistendi koolitamine). Sotsiaalhoolekandeasutustes ja sotsiaalteenuste osutajate juures võetakse tööle 400 kutselist töötajat. |
|
316 |
C4.3. R3-I3 |
E |
Võrgus olevate sotsiaalteenuste ja teenuseosutajate hindade arvutamine IT-süsteemi abil |
Kõigi võrgustiku sotsiaalteenuste ja teenuseosutajate hindade arvutamiseks välja töötatud ja toimiv IT-süsteem |
Number |
0 |
1 |
2. kv |
2023 |
Andmehalduse IT-süsteem, mis on välja töötatud andmete automaatseks kogumiseks ja analüüsimiseks ning hindade arvutamiseks igat liiki sotsiaalteenuste ja kõigi sotsiaalteenuste osutajate kohta võrgustikus. Investeeringuga rahastatakse tarkvara-, riistvara- ja haridusnõudeid, mis võimaldavad lahenduse täielikku toimimist. |
|
317 |
C4.3. R3-I4 |
S |
Vanurite hooldekodude, hooldekodude ja kohalike hoolekandeasutuste rajamine |
|
Number |
0 |
9 |
2. kv |
2026 |
Üheksa eakate keskuse ehitamine, mis mahutavad 900 inimest ja on mõeldud üksnes inimestele, kes sõltuvad funktsionaalselt täielikult hoolekandeasutustest ja kelle vajadusi ei ole võimalik rahuldada kodus või kogukonna tasandil. Lisaks loovad eakate keskused tingimused kodus elavatele eakatele kogukonnapõhise hoolduse ja hooldusasutusteväliste teenuste pakkumiseks. |
S.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C4.3 R3-I2 – Sotsiaalhoolekandesüsteemi digitaliseerimise parandamine ja sotsiaalhoolekandekeskuste ühendamine sotsiaalteenuste osutajatega
Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada sotsiaalhoolekande kodurakendust, mis haldab ja registreerib menetlusi, mis on seotud sotsiaalteenuste õiguste tunnustamisega üksikute teenuseosutajate poolt. Investeering hõlmab rakenduse integreerimist ühtsesse sotsiaalhoolekande IT-süsteemi, mis pakub ühtset digiplatvormi kasutajate ja sotsiaalhoolekandeteenuste andmete jälgimiseks ja analüüsimiseks.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
S.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
315 |
C4.3. R3-I2 |
S |
Ühtne infosüsteem (SocSkrb) |
|
Number |
0 |
1 |
4. kv |
2024 |
Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada sotsiaalhoolekanderakendus, mis haldab ja registreerib sotsiaalteenuste õiguste tunnustamisega seotud menetlusi, ühtseks toimivaks IT-süsteemiks, mis kaasab õiguste tunnustamise ja kasutajatele teenuste osutamise protsessi kõik sidusrühmad, võimaldades seega jälgida ja analüüsida sotsiaalhoolekandesüsteemi kasutajaid ja teenuseid käsitlevaid andmeid, näiteks teavet teenuseosutajate juures olemasolevate kohtade ja nende teenuste hindade kohta. Väljatöötatud tarkvaralahendus integreeritakse olemasolevasse SocSkrbi infosüsteemi, mida kasutavad sotsiaalhoolekandekeskused. Lisaks võimaldab see kõigi sotsiaalhoolekandekeskuste IT-ühendust riigieelarvest rahastatavate sotsiaalteenuste osutajatega. |
U. KOMPONENT 5.1: TERVISHOIUSÜSTEEMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on tegeleda probleemidega, mida süvendab COVID-19 pandeemia ja mis on seotud tervishoiusüsteemi vastupidavuse ja kestlikkusega, pidades silmas ELi keskmisest lühemat oodatavat eluiga ning nõrka ennetavat, kroonilist ja pikaajalist hooldust. Selle komponendi reformide ja investeeringute üldeesmärk on parandada tervishoiusüsteemi tõhusust, kvaliteeti, kättesaadavust ja rahalist jätkusuutlikkust.
Komponent hõlmab järgmisi meetmeid:
-Võtta patsientide jaoks kasutusele uued ravimudelid, pöörates erilist tähelepanu vähipatsientide ennetavale ja kroonilisele ravile;
-Haiglate funktsionaalne integreerimine ning päevahaiglate tugevdamine kesk- ja kolmandal tasandil (horisontaalne ja vertikaalne);
-Perespetsialistide osakaalu suurendamine lepinguliste arstide ja peremeeskondade koguarvus;
-Digiteeritud ühishangete süsteemi täiustamine, et kaasata maakondlikele haiglatele kuuluvad haiglad, eesmärgiga saavutada süsteemis märkimisväärne kokkuhoid ja parandada kvaliteeti;
-Keskse ettevalmistussüsteemi laialdane kasutamine kaheksas haiglas ja ühikuteraapia jaotussüsteemi kasutuselevõtt 40 haiglas.
Komponent aitab täita riigipõhist soovitust, mis käsitleb tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamist, tervishoiutöötajate ja -asutuste tasakaalustatud geograafilist jaotust, tihedamat koostööd kõigi haldustasandite vahel ja investeeringuid e-tervisesse (riigipõhine soovitus 1.2, 2020), samuti aitab see parandada juurdepääsu digitaristule ja -teenustele (riigipõhine soovitus 2.3, 2020) ning edendada oskuste omandamist (riigipõhine soovitus 2.4, 2020).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
U.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C5.1 R1 – Tervishoiusüsteemi tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine
Meetme eesmärk on parandada võrdset juurdepääsu esmatasandi tervishoiuteenustele, eelkõige maapiirkondades, äärealadel ja saartel, parandades teenuste valikut ja kvaliteeti perearstide (üldarstide) tasandil, vähendades seeläbi haiglate koormust. Tervisenäitajate paremaks jälgimiseks luuakse tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamise raamistik, et aidata kaasa peamiste tulemusnäitajate loomisele vastavalt kindlaksmääratud metoodikale, eesmärgiga siduda meetmed riiklikes strateegiadokumentides ja reformides sätestatud eesmärkidega, parandades strateegiliseks ja poliitiliseks analüüsiks kättesaadavate terviseandmete õigeaegsust.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C5.1 R1-I4 – Kliinilise haiglakeskuse „KBC Split“ digitaalne pildidiagnostika
Meetme eesmärk on ajakohastada KBC Spliti digitaalset kujutisdiagnoosi, parandades seeläbi tervishoidu haiguste ennetamise, ravi ja diagnoosimise valdkonnas. Investeeringu eesmärk on parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust kõigi patsiendikategooriate jaoks, parandada kliinilisi tulemusi ning pakkuda varasemat ja kvaliteetsemat diagnostikat, eelkõige pediaatrilistel ja onkoloogilistel patsientidel. Eelkõige digitaliseerib ta tervishoiuteenused ja -protsessid, tagab tervishoiuteenuste osutamise läbipaistvuse, optimeerib haiglasüsteemi ressursside kasutamist ja tagab tulevase finantsstabiilsuse. Investeeringuga kohandatakse uute omandatud meditsiiniseadmete, sealhulgas magnetresonantsi 3T, neurosekkumise digitaalse DSA angioruumi, digitaalse diaskoopilise RTG-aparaadi ja endoskoopilise gastroenteroloogilise ruumi majutamiseks vajalikku ruumi.
Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering C5.1 R1-I5 – Üldhaigla „OB Varaždin“ keskse operatsiooniploki ehitamine ja sisustamine
Investeeringu eesmärk on optimeerida haigla tervishoiusüsteemi ressursse, suurendada patsientide ohutust ja tagada tervishoiutöötajate tööks sobivad tingimused. See meede hõlmab keskse talitlusploki ehitamist ja varustamist ning olemasolevate meditsiinirajatistega ühendavate koridoride ehitamist.
Investeering C5.1 R1-I6 – Digitaalkujutise diagnostika Kliiniline Haigla „KB Dubrava“
Meetme eesmärk on osta digitaalseid radioloogiaseadmeid KB Dubrava kliinilisele diagnostika- ja sekkumisradioloogia instituudile, mis osutab teenuseid enam kui 350000 patsiendile. Üldiselt eeldatakse, et see investeering parandab märkimisväärselt tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust kõigi patsiendikategooriate jaoks, parandab diagnoosimist, ravi ja ravijärgset seiret ning seega kliinilisi tulemusi kõigi patsiendirühmade jaoks, sealhulgas patsientide jaoks, kes vajavad kliinikutes ja haigla organisatsioonilistes üksustes kõige keerukamat ravi. Selle tulemusena peaksid vähenema haiglaravi kestus, tüsistused, haiglaravi intensiivraviosakondades, ravikulud ja ravijärjekorrad. Investeering hõlmab tipptasemel seadmete ostmist.
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Investeering C5.1 R1-I7 – Kliinilise haiglakeskuse „KBC Sestre Milosrdnice“ uute päevahaigla- ja ühepäevakirurgiarajatiste ning integreeritud erakorralise haiglaravi ja neurokirurgia kliiniku kohandamise varustamine
Meetme eesmärk on suurendada patsientide ravivõimet vähemalt 22 % võrreldes praegu ravitavate patsientide arvuga. Investeering peaks märkimisväärselt parandama tervishoiuteenuste kvaliteeti ligikaudu 700 000 KBC-ga ravitud patsiendi jaoks, kellest ligikaudu 300 000 on hädaolukorras ning ligikaudu 40 000 patsienti ravitakse päevahaiglas ja -kirurgias. Meetmega varustatakse uued päevahaiglad ja ühepäevased operatsioonid ning integreeritud erakorraline haiglaravi ning kohandatakse Neurosurgery kliinikut Sestre Milosrdnice kliinikus.
Meede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.
Investeering C5.1 R1-I8 – farmakoresistentse epilepsiaga patsientide operatsioonieelne ravi ja ravi üldhaiglas „KB Dubrava“
Meetme eesmärk on Dubrava neuroloogiainstituudi (Institute of Neurology KB) ning epilepsia ravieelsete meetodite ja ravi edasiarendamine farmakoresistentsetel patsientidel. Investeering hõlmab tipptasemel seadmete soetamist ja ruumiliste võimaluste kohandamist.
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Investeering C5.1 R1-I9 – Kliinilise haiglakeskuse KBC Zagreb arendamine, III etapp – meditsiini- ja mittemeditsiiniliste seadmetega varustamine
Selle meetme eesmärk on võimaldada kaasaegse tehnoloogia rakendamist ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust kolmanda ja neljanda taseme tervishoius. Meede seisneb Zagrebi kliinikumi (KBC) meditsiini- ja mittemeditsiinilise varustuse ostmises.
Reform C5.1 R2 – Uue hooldusmudeli kasutuselevõtt peamiste terviseprobleemide lahendamiseks
Meetme eesmärk on parandada ja ühtlustada tervishoiuteenuste kvaliteeti. See meede seisneb integreeritud kliiniliste e-suuniste väljatöötamises.
Investeering C5.1 R2-I1 – Vähipatsientide ennetus-, diagnoosimis- ja raviseadmete ostmine
Selle meetme eesmärk on tagada kõigile Horvaatia onkoloogilistele patsientidele viivitamata optimaalne ravi, kasutades kaasaegseid kiiritusravi meetodeid. Meede seisneb meditsiiniseadmete ostmises.
Investeering C5.1 R2-I2 – riikliku onkoloogilise võrgustiku ja riikliku onkoloogilise andmebaasi loomiseks vajalike seadmete soetamine ja rakendamine
Meetme eesmärk on luua riikliku onkoloogilise andmebaasi riiklik võrgustik, mis seob ja salvestab automaatselt haiglate infosüsteemidest ja muudest süsteemidest pärit andmed. Meede seisneb onkoloogiliste patsientide seireks mõeldud IT-platvormi loomises ja riikliku onkoloogilise võrgustiku loomises.
Reform C5.1 R3 – Tervisevaldkonna inimressursside strateegilise juhtimise süsteemi kehtestamine
Reformi eesmärk on parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust kodanikele, eelkõige maapiirkondades ja hõredamalt asustatud piirkondades, parandades samal ajal erakorralise meditsiini tõhusust ning tagades kvaliteetse ja tõhusa tervishoiusüsteemi. Selle eesmärgi saavutamiseks pakutakse erikoolitust tervishoiutöötajatele, eelkõige esmatasandi arstidele ning meditsiiniõdedele ja -tehnikutele erakorralise meditsiini valdkonnas, saavutades seeläbi tervishoiutöötajate tasakaalustatud geograafilise jaotuse ja riikliku tervishoiuteenistuse võrgustiku piisava hõivatuse. Lisaks nähakse reformiga ette riikliku tervise arengukava 2021–2027 vastuvõtmine, milles:
– Määratleda arenguvajadused paindliku, tõhusa ja terviklikult hallatava tervishoiusüsteemi saavutamiseks;
– Märkida meetmed tervise edukaks edendamiseks ja haiguste ennetamiseks;
– Koordineerima tervishoiuteenuste osutajaid ning muutma ravi- ja rehabilitatsioonimudelid aktiivseks raviprotsessi juhtimiseks kõigis etappides ja kõigil tasanditel;
– Määratleda tervishoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande integreerimine ning integreeritud pikaajalise hoolduse mudelite väljatöötamine;
– Võtta meetmeid tervishoiu kvaliteedi ja patsiendi ohutuse kontrollimiseks ja parandamiseks;
– Parandada personalijuhtimist käsitlevaid sätteid;
– Kehtestada erieesmärgid, mis aitavad kaudselt kaasa riiklikus reformistrateegias 2030. aastaks seatud strateegilise eesmärgi saavutamisele.
Eeldatavate tervena elatud aastate arvu suurenemisele aitavad kaasa:
– Edendada tervislikke eluviise ja haiguste ennetamist, mis on peamine rahvatervise probleem;
– Tervishoiu kvaliteedi parandamine tervishoiu kõikide tasandite ja osade suurema tõhususe, ohutuse, juurdepääsetavuse ja funktsionaalse integreerimise kaudu;
– Uue ravimudeli kasutuselevõtt selliste peamiste terviseprobleemide puhul nagu südame-veresoonkonna haigused, onkoloogilised ja haruldased haigused ning diabeet, et pikendada ravi kestust ja parandada elukvaliteeti
– Muuta tervishoiusüsteem strateegilise juhtimise kaudu soovitavaks töökohaks, tagades seeläbi tervishoiusüsteemi töötajate optimaalse arvu ja jaotuse;
– Tervishoiusüsteemi rahastamis- ja juhtimismudeli parandamine.
Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2021.
Investeering C5.1 R3-I1 – Spetsialistide keskne rahastamine
Meetme eesmärk on tagada, et kõik tervishoiuteenused on üldsusele piisavalt kättesaadavad, pidades silmas ka arstide nappust. Selle meetme raames pakutakse erikoolitust tervishoiutöötajatele ja arstidele esmatasandi tervishoius ning rahvatervise valdkonnas.
Investeering C5.1 R3-I2 – Õdede ja tehnikute eriväljaõpe erakorralise meditsiini valdkonnas
Meetme eesmärk on võimaldada meditsiiniõdedel ja -tehnikutel töötada kiirabis iseseisvalt. Selle meetme raames pakutakse meditsiiniõdedele ja -tehnikutele erikoolitust erakorralise meditsiini valdkonnas.
Reform C5.1 R4 – Tervishoiusüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamine
Selle meetme eesmärk on tegeleda võlgnevuste jätkusuutmatu suurenemise, ebajärjekindlate menetluste ja kulukate ravimite hankimisega tervishoiusüsteemis, et saavutada rahaliselt jätkusuutlik riiklik tervishoiusüsteem, viies läbi ühtseid ettevalmistus-, lepingute sõlmimise ja rakendusmenetlusi, mis mõjutavad tervishoiuteenuste osutamise viise ja võimalusi. Reform hõlmab tervishoiuseadusest ja kohustusliku tervisekindlustuse seadusest koosneva õigusraamistiku läbivaatamist, mis hõlmab järgmisi elemente:
-Erakorralise meditsiini instituudi erakorralise meditsiini alase tegevuse korraldamise parandamine ja operatiivülesannete täitmine kindlaksmääratud organisatsiooniliste üksuste kaudu;
-Riikliku tervishoiuteenistuse ümberkorraldamine, et suurendada selle tõhusust, pöörates erilist tähelepanu ennetamisele ja varajasele diagnoosimisele, paremale reageerimisele hädaolukordades ja eriolukordades (pandeemiad);
-Haiglate haldamise õiguste üleandmine maakondadelt ja Zagrebi linnalt Horvaatia Vabariigile, et saavutada olemasoleva suutlikkuse tõhus ja tulemuslik kasutamine ning parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldades ümber haiglate haldamise mudeli;
-Lühendada üksikute meditsiiniteenuste ootejärjekordade kestust, optimeerida ja paremini jaotada kohustuslikust tervisekindlustusest saadavaid tervishoiuressursse, et muuta tervishoiuteenused kindlustatud isikutele kättesaadavamaks;
-Tugevdada finantsjuhtimist käsitlevaid sätteid, tagades samal ajal finantskapitali, et saavutada riikliku tervishoiusüsteemi finantsstabiilsus;
-Õigusaktide muudatused, et tagada Horvaatia Haigekassa (HZZO) maksekohustuste õigeaegne täitmine.
Reformiga saavutatakse järgmised eesmärgid:
-Viiakse lõpule vähemalt kaheksa haigla funktsionaalne integreerimine;
-Vähemalt 85 % ostukategooriatest, mis moodustavad vähemalt 80 % valitsemissektori hallatavate haiglate kogukuludest, hangitakse ühise hankemenetluse kaudu.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering C5.1 R4-I1 – parenteraalsete preparaatide keskne valmistamine kaheksas Horvaatia haiglas
Meetme eesmärk on vähendada parenteraalsete ravimite kasutamise kulusid ja tagada nende kasutamisel kõrgeim ohutustase, vältida ravivigu, võtta lisapäevi haiglaravile ning vähendada haiglaosakondade arstide ja õdede koormust. Meede seisneb parenteraalsete preparaatide keskse ettevalmistussüsteemi rakendamises haiglates.
Investeering C5.1 R4-I2 – Raviüksuse jaotussüsteemi kasutuselevõtt 40 Horvaatia haiglas
Meetme eesmärk on aidata kaasa patsiendi ohutuse suurendamisele, ravivigade ennetamisele, ravimivarude kontrollimisele ja patsientide suuremale toetamisele, et parandada üldisi ravitulemusi. See meede seisneb haiglates ühikuteraapia jaotussüsteemi kasutuselevõtus.
Investeering C5.1 R4-I3 – Ravimi jälgimise digitaliseerimine tervishoiuasutuste kaudu tervishoiu teise ja kolmanda taseme hariduses
Selle meetme eesmärk on ravimiahela digiteerimine, et võimaldada Horvaatia tervishoiusüsteemil jälgida ravimite tarbimist. See meede seisneb funktsionaalse integreeritud IT-lahenduse pakkumises ravimite täielikuks jälgimiseks haiglasüsteemis apteegist patsiendini.
Investeering C5.1 R4-I4 – Raviminappuse järelevalve- ja ennetussüsteemi väljatöötamine Horvaatias
Meetme eesmärk on võtta kasutusele ravimivarude andmete sihipärane haldamine, mille eesmärk on suurendada ravimite ostmise tõhusust. Meetmega kehtestatakse täpne toimimissüsteem teatavate ravimite käibe jälgimiseks ja analüüsimiseks.
Investeering C5.1 R4-I5 – Ambulatoorse ravi tulemuste jälgimise süsteemi kasutuselevõtmine, keskendudes riiklikes apteekides kroonilistele patsientidele
Meetme eesmärk on saavutada mittehaiglapatsientide farmakoteraapiasse tehtavate investeeringute süstemaatilisem kavandamine, järelevalve ja kulutõhususe hindamine. Meede seisneb patsientide tulemuste seireprogrammi loomises riiklikes apteekides.
Reform C5.1 R5 – e-tervis
Meetme eesmärk on parandada haldussuutlikkust andmete tõhusama kasutamise kaudu ja soodustada uuenduslikke tervishoiulahendusi, et parandada tervishoiusüsteemi haldamist. E-tervise reformiga toetatakse jõupingutusi, mille eesmärk on tagada kõigile inimestele juurdepääs piisava kvaliteediga vajalikele tervishoiuteenustele (sealhulgas ennetus, ravi, rehabilitatsioon ja palliatiivne ravi). Reform hõlmab riikliku telemeditsiini raamistiku vastuvõtmist, et:
-Laiendada telemeditsiiniteenuste ulatust ning tagada koostalitlusvõime riikliku terviseteabesüsteemiga ja sobivus tulevaseks piiriüleseks teabevahetuseks;
-Patsiendi elutähtsate parameetrite ülekandumine erakorralise meditsiini teenistusest ühisesse erakorralise meditsiini osakonda ja ambulatoorne kaugseire.
-Luua hädaolukorra tervishoiuteenuste kaugseire ning järelevalve kehtestamise tegevuskava ja rakendamise järelevalve raamistik, tuginedes seotud tehnilise toe instrumendi raames koostatud dokumentidele „Olukorra analüüs“, „Riiklik raamistik“ ja „Tegevuskava“.
Riiklikul e-tervise teabehaldussüsteemil on järgmised funktsioonid:
-Korrapärane aruandlus elanikkonna tervise kohta, mis on aluseks sihipärasele haiguste ennetamisele ja ohjamisele;
-Suurendada riikide andmeanalüüsi suutlikkust, sealhulgas integreerida tervishoiuteenuste osutajad ja patsientide liidesed olemasolevate taristute ja tavadega;
-Suurendada riikide suutlikkust tehisintellekti ja kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutuselevõtuks, tõstes e-tervise küberturvalisuse taset ja kõrgema taseme digioskusi tervishoiutöötajate ja patsientide jaoks kõrgtehnoloogia, eelkõige tehisintellekti abil;
-Võimaldada välja töötada uusi tervishoiuteenuseid, mis põhinevad tervishoiusüsteemis kättesaadavatel anonüümselt kogutud andmetel.
Reformi toetavad viis kaasnevat investeeringut (C5.1 R5-I1–I5).
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering C5.1 R5-I1 – KBC Spliti operatsioonisaalide ja robotkirurgia digitaalne integreerimine
Selle meetme eesmärk on võimaldada pahaloomuliste haigustega patsiente igakülgselt ravida ja integreerida tervishoiu optimeerimise meetmed. Sel viisil peaks investeering parandama tervisenäitajaid tänu uuele patsientide ravimudelile, eelkõige uutele tipptasemel kirurgilistele ravimeetoditele. Investeering on suunatud operatsioonisaalide digitaliseerimisele ja KBC Spliti kõrgtehnoloogilise vähiravi seadmete ostmisele.
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering C5.1 R5-I2 – TELECORDIS
Selle meetme eesmärk on digitaliseerida kardioloogiateenused, mis võimaldavad patsientide, eelkõige krooniliste südamehaigustega patsientide seisundi pidevat jälgimist. Eeldatakse, et kiired ja kättesaadavad kardioloogilised diagnostikateenused esmatasandi arstiabi tasandil aitavad õigeaegselt avastada patsientide südametervise probleeme, õigeaegset ja asjakohast ravi ning nende terviseseisundi pidevat jälgimist. Lisaks pakub ECG Holter telemeditsiiniteenus äärealadel ja maapiirkondades asuvatele patsientidele juurdepääsu eriarstiabile, suurendades seeläbi märkimisväärselt spetsialiseeritud tervishoiuteenuste kättesaadavust kohalikes ambulatoorsetes keskustes, parandades spetsialistide tulemuslikkust, parandades patsientide ravitulemusi, vähendades ootejärjekordi ja tervishoiuteenuste osutamise kulusid. Investeering hõlmab diagnostikaprotsesside digiteerimist ja võimaldab jagada andmeid hajutatud erikeskustega.
Meede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
Investeering C5.1 R5-I3 – Teleülekanne
Selle meetme eesmärk on digiteerida vereülekandeteenus ja tagada, et kõigis haigla tervishoiuasutustes, kus on vereülekandeseadmed, oleks kättesaadav valves olev vereülekandespetsialist, aidates kaasa telemeditsiiniteenuse jõulisele arengule meditsiiniliste andmete digitaalse edastamise kaudu ja tugevdades kõigi haiglaasutuste sidet vereülekandeseadmetega.
Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering C5.1 R5-I4 – Kliinilise haiglakeskuse „KBC Sestre Milosrdnice“ robotkirurgiaga varustatud operatsiooniruumide digitaliseerimine ja integreerimine
Meetme eesmärk on operatsioonisaalide digitaliseerimine ja kõrgtehnoloogiliste raviseadmete ostmine uute kaasaegsete kirurgiliste ravimeetodite jaoks. Operatsiooniruumide digitaliseerimine ja integreerimine muudab patsiente ning operatiivse ravi liike ja meetodeid käsitlevate andmete kavandamist, dokumenteerimist, säilitamist ja jagamist. Robotkirurgia parandab kirurgilise ravi kvaliteeti, suurendab patsiendi ohutust, saavutab ravi suurema läbipaistvuse, parema kulude kontrolli ja tervisenäitajad, tugevdab ja konsolideerib olulisi terviseteabe taristu ressursse, võtab kasutusele paberivaba tervishoiuteenuste süsteemi ja aitab kaasa digipöördele.
Meede viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.
Investeering C5.1 R5-I5 – Kliinilise haigla „KB Merkur“ diagnostikaseadmete digitaliseerimine ja varustamine
Selle meetme eesmärk on digiteerida ja varustada diagnostikaseadmed, hõlbustada diagnostiliste arendusprotseduuride jälgimist ja pakkuda patsientidele kvaliteetsemat teenust. Investeering hõlmab tipptasemel seadmete ostmist.
Meede viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
U.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
318 |
C5.1. R1 |
E |
Tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamise raamistiku vastuvõtmine |
Tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamise raamistiku jõustumine |
|
|
|
3. kv |
2022 |
Tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamisega kehtestatakse tervisenäitajate mõõtmise raamistik, kehtestatakse kindlaksmääratud hindamismetoodika kohaselt peamised tulemusnäitajad, mis on seotud meetmete sidumisega riiklikes strateegiadokumentides ja reformides sätestatud eesmärkidega, andmete õigeaegsusega ning tervisenäitajate jälgimise parandamisega. |
|
319 |
C5.1. R1 |
S |
Diagnostiliseks raviks kuluva aja optimeerimine – ootenimekirjad |
|
Päevade arv |
400 |
270 |
4. kv |
2023 |
Diagnostilist ravi saavate patsientide ooteaega lühendatakse 270 päevani alates praegusest 400-päevasest ooteajast. |
|
323 |
C5.1. R1-I4 |
E |
KBC Spliti kliinikumi tervishoiuteenuste ajakohastamine |
Ostetud seadmed diagnostika ja sekkumisradioloogia kliinilisele instituudile KBC Split |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Seadmete paigaldamine kliinilise diagnostika- ja sekkumisradioloogia instituudile ja kliinilise tuumameditsiini instituudile ning endoskoopilise hübriidruumi ehitamine ja seadmestamine Gastroenteroloogia Instituudis, et võimaldada uute diagnostika- ja raviprotseduuride kasutuselevõttu kliinilise haigla keskuses KBC Split. Paigaldatud seadmed peavad olema vähemalt magnetresonants 3T, neurosekkumise digitaalne DSA angioruum, digitaalne diaskoopiline röntgeniaparaat, endoskoopiline gastroenteroloogiaruum. |
|
324 |
C5.1. R1-I5 |
S |
Varaždini üldhaigla keskse operatsiooniploki hoone koos kaasneva sisuga |
|
Number |
0 |
1 |
4. kv |
2025 |
Keskse operatsiooniploki hoone ehitamine ja varustamine intensiivraviüksustega, tsentraliseeritud steriliseerimine, RTG-diagnostika, vereülekanded ja meditsiini-biokeemia laborid ning olemasolevate meditsiinirajatistega ühenduskoridoride ehitamine. |
|
325 |
C5.1. R1-I6 |
S |
Meditsiinilised diagnostikaseadmed kliinilises haiglas (KB) Dubravas |
|
Number |
0 |
8 |
2. kv |
2023 |
Kaheksa diagnostilise meditsiiniseadme ja digitaalse radioloogiaseadme ostmine ja paigaldamine kliinilisele diagnostika- ja sekkumisradioloogia instituudile. Kõik seadmed on kavas paigaldada järk-järgult, kuid kõik peavad olema kasutusvalmis hiljemalt 30. juuniks 2023. |
|
326 |
C5.1. R1-I7 |
S |
Kliinikumikeskuse Sestre Milosrdnice uued ruumid |
|
Number |
0 |
2 |
1. kv |
2024 |
Sestre Milosrdnice kliiniline haiglakeskus (KBC) varustatakse integreeritud erakorralise haiglaravi asutuste, päevahaiglate ja ühepäevaste operatsioonide asutustega, kus on meditsiiniline, mittemeditsiiniline varustus ja mööbel. |
|
327 |
C5.1. R1-I8 |
S |
Meditsiiniseadmed Dubrava kliinilises haiglas farmakoresistentse epilepsiaga patsientide operatiivseks raviks |
|
Number |
0 |
10 |
2. kv |
2023 |
Kliinilise haigla neuroloogiainstituudi (KB) Dubrava edasiarendamiseks paigaldatakse kümme meditsiiniseadet (seadet) ja võetakse need kasutusele hiljemalt 30. juuniks 2023. Investeering hõlmab selliste seadmete soetamist nagu SEEG 256 kanalisalvestusseadmed, digitaalne EMNG ja EP 12 kanali kuvamise seade. Raadiosageduslik termokoagulatsiooniseade ja piisava ruumilise mahutavuse kohandamine. |
|
328 |
C5.1. R1-I9 |
E |
Zagrebi kliinikumikeskuse arendusprojekt |
Zagrebi Kliinilise Haigla Keskuse (KBC) jaoks ostetud seadmed |
1. kv |
2026 |
Zagrebi kliinikumikeskusele (KBC) uue meditsiini- ja mittemeditsiinilise varustuse ostmine. . |
|||
|
329 |
C5.1. R2 |
E |
Tervishoiu kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine, töötades välja kliinilised e-suunised |
Tervishoiuministeeriumi (MIZ) välja töötatud ja Horvaatia tervishoiusüsteemi e-suunistesse integreeritud kliinilised suunised. |
|
|
|
3. kv |
2025 |
Tervishoiuministeerium töötab välja ja integreerib Horvaatia tervishoiusüsteemi kliinilised suunised ning tervishoiu kvaliteeti ühtlustavad e-suunised. |
|
331 |
C5.1. R2-I1 |
S |
Onkoloogilise kiiritusravi kvaliteedi parandamine |
|
Number |
0 |
6 |
4. kv |
2025 |
Kuus haiglat varustatakse vähktõve ennetamise, diagnoosimise ja ravi meditsiiniseadmetega. Investeering hõlmab kaheksa punkri ehitamist lineaarsete asukoha määramise kiirendite jaoks, 17 lineaarset VMAT-kiirendit, neli lineaarset SBRT-kiirendit, neli HDR-brahhüteraapiat, üheksa kompuutertomograafia simulaatorit, kiiritusravi võrguseadmed, dosimeetriaseadmed, kinnitusseadmed. |
|
332 |
C5.1. R2-I2 |
S |
Ühtne IT-platvorm onkoloogiliste patsientide jälgimiseks |
|
Number |
0 |
1 |
4. kv |
2025 |
Ühtne IT-platvorm võimaldab koguda terviseandmeid, kavandada organisatsioonilisi ja struktuurilisi muudatusi ning teha kindlaks riske. Kõik Horvaatia onkoloogiaasutused kaasatakse riiklikku onkoloogiavõrgustikku. |
|
333 |
C5.1. R3 |
E |
Riiklik tervise arengukava 2021–2027 |
Riikliku tervise arengukava 2021–2027 vastuvõtmine |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Riiklikus tervise arengukavas 2021–2027 kui valdkondliku planeerimise koondaktis sätestatakse konkreetsed eesmärgid, meetmed, projektid ja tegevused, mida rakendatakse tervishoiuministeeriumi egiidi all ja mille peamine eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi ja tervisenäitajaid. Riiklik tervise arengukava peab olema kooskõlas Horvaatia valitsuse reformikavaga ja Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika suunistega aastateks 2021–2027. Riiklikus tervise arengukavas määratletakse keskpika perioodi arenguvajadused järgmiselt:
|
|
399 |
C5.1. R3-I1 |
E |
Eriarstikoolitusele pühendatud tsentraliseeritud rahastamissüsteemi loomine |
Valitsuse otsuse vastuvõtmine |
4. kv |
2023 |
Meditsiinierialadele antava rahalise toetuse institutsionaliseerimine toimub eriarstiõppele pühendatud tsentraliseeritud rahastamissüsteemi loomise kaudu, mille peamine eesmärk on kõrvaldada puudused konkreetsetes meditsiinierialades, sealhulgas, kuid mitte ainult, esmatasandi tervishoius ja rahvatervises. Sel eesmärgil eraldatavad rahalised vahendid on ette nähtud üksnes riiklike tervishoiuteenuste võrgustiku vajaduste rahuldamiseks. See süsteem ehitatakse nii, et oleks tagatud mittetäielike eriarstiõppe programmide rahaliste vahendite tagasinõudmine, suunates need eriarstiõppe tsentraliseeritud rahastamissüsteemi eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide saavutamisele, pöörates erilist tähelepanu puudulike eriarstide nappuse kõrvaldamisele. |
|||
|
334 |
C5.1. R3-I1 |
S |
Eriarsti koolitus esmatasandi tervishoius |
|
Number |
0 |
467 |
1. kv |
2026 |
Sõlmitakse eriarsti koolituse tagastamatu rahastamise lepingud, mis hõlmavad vähemalt 467 tervishoiutöötajat, sealhulgas esmatasandi tervishoiule, erakorralisele meditsiinile ja rahvatervisele spetsialiseerunud arste. |
|
335 |
C5.1. R3-I2 |
S |
Meditsiiniõe bakalaureuseõpe erakorralise meditsiini erialal |
|
Number |
0 |
375 |
2. kv |
2026 |
Kokku 375 õendus-/meditsiinitehnikut saavad üheaastase erikoolituse erakorralise meditsiini valdkonnas. |
|
336 |
C5.1. R4 |
E |
Tervishoiuseaduse ja kohustusliku ravikindlustuse seaduse muutmine |
Tervishoiuseaduse ja kohustusliku ravikindlustuse seaduse muutmise seaduste jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Tervishoiuseaduse muudatused võimaldavad muuta uue ühishanke otsuse siduvaks ka nendele tervishoiuasutustele, kelle osalemine on seni olnud vabatahtlik, ning suurendavad seega ühishankega hõlmatud sidusrühmade arvu.
|
|
337 |
C5.1. R4 |
S |
Haiglate funktsionaalne integreerimine |
|
Number |
12 |
20 |
4. kv |
2023 |
Lõpule tuleb viia vähemalt kaheksa haigla funktsionaalne integreerimine, et ratsionaliseerida haiglasüsteemi tegevuse vähendamise/ümberjaotamise ja ägeda statsionaarse võimsuse vähendamise kaudu, tugevdades igapäevaseid haiglaid kui kulutõhusamat ravi. |
|
338 |
C5.1. R4 |
S |
Tervishoiuasutuste ühine hankemenetlus |
|
% (protsentides) |
0 |
85 |
4. kv |
2023 |
Vähemalt 85 % hankekategooriatest, mis moodustavad vähemalt 80 % valitsemissektori hallatavate haiglate kogukuludest, hangitakse ühise hankemenetluse kaudu. Eesmärgi saavutamiseks tervishoiuasutuste konkreetse hankemenetluse kohustuslikku ühist korraldamist käsitleva otsuse muutmise alusel teeb tervishoiuministeerium järgmist: I) otsustada korraldada ühine hankemenetlus;
|
|
339 |
C5.1. R4-I1 |
S |
Parenteraalsete preparaatide keskjuhtimine kaheksas haiglas |
|
% (protsentides) |
0 |
75 |
2. kv |
2025 |
Vähemalt 75 % parenteraalsetest preparaatidest kaheksas Horvaatia haiglas tehakse ravimite keskse valmistamise teel. |
|
340 |
C5.1. R4-I2 |
S |
Tahkel kujul ravimite ühikuteraapia süsteem 40 Horvaatia haiglas |
|
Number |
0 |
40 |
4. kv |
2025 |
Installeeritud ühikuteraapia süsteem 40 Horvaatia haiglas. |
|
341 |
C5.1. R4-I3 |
S |
Ravimite jälgimine haiglasüsteemis apteegist patsiendini |
|
Number |
0 |
30 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 30 haiglal peab olema toimiv integreeritud IT-lahendus ravimite jälgimiseks haiglasüsteemis apteegist patsiendini. |
|
342 |
C5.1. R4-I4 |
S |
Plokiahela tehnoloogial põhinev raviminappuse jälgimise süsteem |
|
Number |
0 |
1 |
2. kv |
2025 |
Töötatakse välja tarkvaralahendus, et jälgida ravimite nappust Horvaatias ning töötada välja ravimite nappuse ennetamise ja ennetamise integreeritud mudel. Ravimeid jälgitakse plokiahela tarkvaralahenduse kaudu. |
|
343 |
C5.1. R5-I5 |
S |
Diagnostikaüksused Kliinilise Haigla Keskus (KBC) Merkur |
|
Number |
0 |
4 |
1. kv |
2023 |
Selleks et parandada teenuse kvaliteeti, suurendada patsientide ravikordade arvu, kiirendada ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti kõigi patsiendikategooriate jaoks, paigaldatakse Merkuri Kliinilise Haigla Keskuse (KBC) vähemalt nelja diagnostikaüksuse seadmed. Paigaldatud seadmed koosnevad järgmisest:
|
|
344 |
C5.1. R4-I5 |
S |
Krooniliste mittehaiglapatsientide ravitulemuste jälgimine riiklikes apteekides |
|
Number |
0 |
1 |
4. kv |
2025 |
Projekt hõlmab patsientide jälgimist ja struktureeritud andmete loomist, mis tehakse kättesaadavaks Horvaatia Vabariigi keskse tervishoiu infosüsteemi (CEZIH) kaudu. |
|
346 |
C5.1. R5 |
E |
Telemeditsiiniteenuste täiustamine ja laiendamine |
Riikliku telemeditsiini raamistiku jõustumine, millega laiendatakse telemeditsiiniteenuste ulatust |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Reformiga kehtestatakse sätted toimiva riikliku telemeditsiiniraamistiku loomiseks, et edastada patsientide elutähtsaid parameetreid erakorralise meditsiini teenistusest erakorralise meditsiini ühisteenistusse ja erakorralise meditsiini ambulatoorse meditsiiniteenistuse kaugseiresse. Projekti tulemused on järgmised: I). Olukorra analüüs; II) riiklik raamistik tervishoiuteenuste kaugseire kehtestamiseks ning iii) tegevuskava järelevalve kehtestamiseks ja rakendamise järelevalve raamistik.
|
|
347 |
C5.1. R5-I1 |
S |
Firule’i tehases paigaldatud ja toimivad digiteeritud integreeritud operatsioonisaalid (Firule ja Križine) ja robotsüsteem |
|
Number |
0 |
4 |
2. kv |
2024 |
Projekt hõlmab nelja Firule’i ja Križine operatsioonisaali digiteerimist ja integreerimist ning Firule’i veebisaidi robotsüsteemi. Digiüleminek, integratsioon ja robotkirurgia muudavad raviteekonda, parandades kirurgilise ravi kvaliteeti, parandades patsiendi ohutust, saavutades ravi suurema läbipaistvuse, kontrollides paremini kulusid ja tervisenäitajaid, tugevdades ja konsolideerides peamisi terviseteabe taristu ressursse ning ajakohastades paberivabasid tervishoiuteenuseid. |
|
348 |
C5.1. R5-I2 |
S |
Telekardioloogiateenused |
|
Number |
0 |
40 |
1. kv |
2023 |
TeleCordise projekti eesmärk on paigaldada meditsiini- ja arvutiseadmed, mis on vajalikud elektrokardiogrammi (EKG) sukeldumis-, surve- ja 12-kanalilise elektrokardiogrammi (EKG) teenuste osutamiseks äärealadel ja maapiirkondades, mis ei ole nende teenustega piisavalt kaetud, näiteks ei ole nende käsutuses kardioloogiaspetsialisti. Seadmed ostetakse (pakett keskuse kohta) ja paigutatakse vähemalt 40 telemeditsiini juurdepääsukeskusesse. Programm ühendatakse telemeditsiini erikeskustega ja selle raames osutatakse telekardioloogiateenust. |
|
349 |
C5.1. R5-I3 |
S |
Teletransfusiooniteenused |
|
Number |
0 |
35 |
4. kv |
2022 |
Teletransfusioni projektiga toetatakse olemasolevat digitaalse raviprotsessi taristut, kus kasutatakse patsiendiandmeid, mis on saadud e-retseptist ja e-toimikust, mis on vajalikud ravi alustamiseks teise või kolmanda taseme tervishoiuasutuses.
|
|
350 |
C5.1. R5-I4 |
S |
Operatsioonisaalide kliiniline haiglakeskus (KBC) Sestre milosrdnice, mis on varustatud robotkirurgiaga |
|
Number |
0 |
4 |
1. kv |
2024 |
Vähemalt neli uusima robotitehnoloogiaga varustatud uut operatsiooniruumi;
|
U.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C5.1 R1-I1 – Mobiilsete apteekide kasutuselevõtt esmatasandi arstiabis
Selle investeeringu eesmärk on pakkuda ravimeid piirkondades, kus apteeke ei ole. Meede seisneb mobiilsete apteekide hankimises.
Investeering C5.1 R1-I2 – Mobiilsed ambulatoorse ravi üksused
Meetme eesmärk on luua maapiirkondades, äärealadel ja saartel mobiilne ambulatoorse esmatasandi arstiabi süsteem. Meede seisneb mobiilse kliinikusüsteemi loomises.
Investeering C5.1 R1-I3 – Kliinilise isolatsiooni üksuste ehitamine ja varustamine (3, 4 ja 1/5 hoonetest) Nakkushaiguste kliinik „Dr Fran Mihaljević“
Meetme eesmärk on saavutada nakkushaiguste ravi, kasutades ajakohaseid ja uuenduslikke tehnoloogiaid, mille eesmärk on vähendada raviaega, ravi maksumust ja patsientidele kvaliteetse ravi pakkumist. See meede hõlmab hoonete ehitamist ja seadmete asendamist nakkushaiguste kliiniku dr Fran Mihaljevići jaoks.
U.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
320 |
C5.1. R1-I1 |
S |
Juurdepääs apteegiteenusele ja ravimitele |
|
Number |
0 |
8 |
2. kv |
2025 |
Hangitakse vähemalt kuus mobiilset haagiselamute apteeki ja vähemalt kaks paadiapteeki. |
|
321 |
C5.1. R1-I2 |
S |
Mobiilsete ambulatoorsete esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine |
|
Number |
0 |
33 |
4. kv |
2025 |
Maa-, äärepoolsetes ja saarepiirkondades luuakse 33 esmatasandi ambulatoorse ravi sõidukiga liikuv kliinikusüsteem, mis põhineb kaardil, mille eesmärk on katta 80 % mobiilsest esmatasandi ambulatoorse ravi teenusest maa-, äärepoolsetes ja saarepiirkondades. Lisaks kehtestatakse lepingumudel, et tagada teenuse pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus. Tervishoiuministeerium korraldab koolitust, et suurendada mobiilsete meeskondade suutlikkust osutada ambulatoorset esmatasandi arstiabi. |
|
322 |
C5.1. R1-I3 |
S |
Uus hoone nakkushaiguste kliiniku dr Fran Mihaljevići kompleksis |
|
Number |
0 |
1 |
1. kv |
2026 |
Projekt hõlmab olemasolevate hoonete (3, 4 ja 1/5) lammutamist ja uue hoone ehitamist kompleksi osana. Projekt hõlmab seadmete asendamist nakkushaiguse kliiniku „Dr Fran Mihaljević“ jaoks. |
V. ALGATUS 6.1: HOONETE RENOVEERIMINE
Horvaatia praegune hoonefond on suhteliselt vana ja hoonete energiatõhusaks renoveerimise määr oli aastatel 2014–2020 ainult 0,7 % aastas. Vanad ja ebatõhusad hooned põhjustavad 40 % energiatarbimisest ja 36 % CO2 heitest ning koguni 30 % hoonetest kuulub halvimate tõhususnäitajatega hoonete kategooriasse. Enamik halvimate tõhususnäitajatega hooneid ei vasta maavärinakaitse, tulekaitse või tervisekaitse miinimumnõuetele ning vajavad seetõttu põhjalikku renoveerimist. Lisaks tabas Horvaatiat 2020. aasta märtsis ja detsembris kaks maavärinat, mis põhjustasid suurt materiaalset kahju Zagrebi linnas, Zagrebi maakonnas, Krapina-Zagorje maakonnas, Sisak-Moslavina maakonnas ja Karlovaci maakonnas. Kahjuvajaduste kiirhinnangu kohaselt (Horvaatia Vabariigi valitsus, 2020) on Zagrebi linna, Zagrebi ja Krapina-Zagorje maakonna märtsi maavärinast tingitud ülesehitus- ja taastamisvajadused kokku hinnanguliselt ligikaudu 17 469 000 000 eurot. Detsembri maavärina tekitatud kahju hindamine on veel pooleli.
See Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava algatus puudutab investeeringuid ja reforme, mille eesmärk on soodustada hoonete terviklikku renoveerimist, sealhulgas energiatõhusamaks renoveerimist, konstruktsiooni tugevdamist ja maavärinajärgset renoveerimist. Renoveerimine hõlmab korterelamuid ja üldkasutatavaid hooneid, sealhulgas tervishoiu- ja haridusasutusi, samuti kultuuriväärtusega hooneid.
Algatus hõlmab reforme, mis toetavad hoonete renoveerimise ja CO2 heite vähendamise protsessi, kõrvaldades samal ajal ehitusturu tõkked ja sotsiaalküsimused: i) reform, mille eesmärk on vähendada hoonete CO2 heidet, ii) reform, mille eesmärk on suurendada energiatõhususe ja maavärinajärgse rekonstrueerimise valdkonna töötajate ja ekspertide arvu, iii) reform, mille eesmärk on vähendada taotlejate halduskoormust renoveerimisprotsessis, iv) reform, mille eesmärk on suurendada teadmisi seismilise tegevuse kohta, v) reform, mille eesmärk on edendada ja arendada rohelist taristut ning hoonete ja ruumide ringmajandust, ning vi) reform, mille eesmärk on töötada välja süstemaatiline energiajuhtimine ja katsetada uut energiatõhususe rahastamismudelit.
Investeeringud ja reformid aitavad täita viimase kahe aasta jooksul Horvaatiale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „keskenduda investeeringutega seotud poliitikas energiatõhususele [...] ja keskkonnataristule (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning keskenduda investeeringutes rohe- ja [...] üleminekule, eelkõige keskkonnataristule [...] (riigipõhine soovitus 3, 2020).
V.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C6.1 R1 – Hoonete CO2 heite vähendamine
Reform aitab kaasa olemasolevate hoonete renoveerimislaine algatusele ja olemasolevate hoonete ümberkujundamisele 2050. aastaks väga energiatõhusaks ja vähese CO2 heitega hoonefondiks.
Reform hõlmab korterelamute, üldkasutatavate hoonete ja kultuuriväärtusega hoonete erikategooria energiatõhusaks renoveerimise programmide vastuvõtmist aastateks 2021–2030 ning energiaostuvõimetuse vähendamise programmi vastuvõtmist riigi jaoks erilist muret tekitavates valdkondades aastateks 2021–2025. Nende programmidega soodustatakse hoonete põhjalikku renoveerimist, pöörates samal ajal erilist tähelepanu tervislike sisekliima tingimuste tagamisele, tuleohutusele ning seismilisuse suurenemisega seotud riskide käsitlemisele ja energiaostuvõimetuse vähendamisele.
Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.
Investeering C6.1 R1-I1 – Hoonete energiatõhusamaks renoveerimine
Meetme eesmärk on vähendada kütteks kasutatavat energiatarbimist ja suurendada primaarenergia säästu korterelamutes ja avaliku sektori hoonetes. Meede hõlmab üldkasutatavate ja korterelamute energiatõhusaks renoveerimist.
Investeering C6.1 R1-I3 – Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhusamaks renoveerimine
Meetme eesmärk on renoveerida kultuuriväärtusega hooneid, et vähendada energiatarbimist. Meede hõlmab kahte liiki hoonete renoveerimist: individuaalselt kaitstud kultuuriväärtused ja -hooned, mis asuvad kaitstud kultuuri- ja ajalooüksustes.
Reform C6.1 R2 – raamistiku väljatöötamine piisavate oskuste tagamiseks maavärinajärgseks ülesehitustööks vajalike keskkonnahoidlike töökohtade kontekstis
Meetme eesmärk on tegeleda kvalifitseeritud tööjõu nappusega ehitussektoris, pakkudes haridusprogramme. Meede seisneb roheliste kutseoskuste arendamise riikliku kava avaldamises, energiatõhusaks renoveerimise alaste täiskasvanuhariduse programmide pakkumises ning uue renoveerimise ja energiatõhususe magistriprogrammi mooduli loomises.
Reform C6.1 R3 – Renoveerimisprotsessi tõhususe suurendamine, halduskoormuse vähendamine ja digitaliseerimine
Meetme eesmärk on pakkuda kodanikele teenuseid, et vähendada halduskoormust energia- ja maavärinajärgses renoveerimisprotsessis. See meede seisneb ühtse kontaktpunkti teenuste arendamises ja avaliku sektori töötajate kutsealase suutlikkuse suurendamises.
Reform C6.1 R4 – seismiliste andmete ajakohastamine ja integreerimine renoveerimisprotsessi ning avaliku taristu tulevase ehitamise ja järelevalve kavandamisse
Meetme eesmärk on parandada riskitaluvust ruumilises planeerimises ja ehitussektoris, tõhustades seismiliste andmete kogumist ja töötlemist. See meede seisneb ruumilise planeerimise ja ohutumate ehitustavade jaoks seismiliste andmete kogumiseks ja kohaldamiseks vajaliku suutlikkuse suurendamises.
Investeering C6.1 R4-I1 – Seismoloogiliste andmevõrkude arendamine
Meetme eesmärk on tugevdada seismilise seire ja analüüsi suutlikkust. See meede hõlmab seismiliste seadmete soetamist ning seadmete käitamise ja andmete töötlemise ekspertide koolitamist.
Reform C6.1 R5 – Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate uue mudeli kasutuselevõtt ning rohelise taristu arendamise ning hoonete ja ruumide ringmajanduse haldamise katseprojekti rakendamine
Meetme eesmärk on luua linnade keskkonnahoidliku uuendamise raamistik, mis edendab kestlikku arengut. See meede seisneb kosmose ja hoonete ringmajanduse haldamise ning linnade rohelise taristu programmide vastuvõtmises, linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate vastuvõtmises ja katseprojekti rakendamises.
Reform C6.1 R6 – Katseprojekt energia süstemaatilise haldamise loomiseks ja rakendamiseks ning uue rahastamismudeli väljatöötamiseks
Meetme eesmärk on töötada välja korterelamute energiatarbimise jälgimise mudel ja seda katsetada. Meede seisneb korterelamute energia- ja veetarbimise seireks automaatse andmekogumise katseprojekti rakendamises.
V.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
351 |
C6.1. R1 |
E |
Riiklike energiatõhusaks renoveerimise programmide vastuvõtmine i) korterelamute jaoks, ii) kultuuriväärtuse staatusega hoonete jaoks (mõlemad ajavahemikuks 2021–2030) ja iii) energiaostuvõimetuse vähendamiseks riigi jaoks erilist muret tekitavates piirkondades (ajavahemikuks 2021–2025) |
Avaldamine füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivarade ministeeriumi ametlikul veebisaidil
|
|
|
|
4. kv |
2021 |
Selliste programmide avaldamine, millega soodustatakse hoonete põhjalikku renoveerimist ja tõhusaid alternatiivseid süsteeme ning milles pööratakse erilist tähelepanu tervislike sisekliima tingimuste tagamisele, tuleohutusele ja suurenenud seismilisusega seotud riskidele. Kehtestatakse kultuuriväärtusega hoonete energiatõhusaks renoveerimise erikategooria, mida ei ole veel lisatud ELi kaasrahastamiseks mõeldud energiatõhusaks renoveerimise programmidesse Horvaatias.
|
|
352 |
C6.1. R1 |
E |
Avaliku sektori hoonete energiatõhusaks renoveerimise programmi (2021–2030) vastuvõtmine |
Avaldamine füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivarade ministeeriumi ametlikul veebisaidil |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Avaliku sektori hoonete energiatõhusaks renoveerimise programmi (2021–2030) avaldamine, mis hõlmab avaliku sektori hoonete põhjalikku renoveerimist, sealhulgas energia- ja ressursitõhususe meetmeid, vähendades samal ajal avaliku sektori hoonete soojusvajadusi ja energiatarbimist ning suurendades taastuvate energiaallikate kasutamist ja sellest tulenevat CO2 heite vähendamist. |
|
353 |
C6.1. R1-I1 |
S |
Sõlmitud lepingud üldkasutatavate ja korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks |
|
euro |
0 |
66 361 404 |
4. kv |
2022 |
Allkirjastatud lepingud, millega nähakse ette 66 361 404 eurot hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks. Kõik lepingud, milles sätestatakse asjakohane energiatõhususe nõue, mille kohaselt tuleb iga hoone puhul (eeldatavasti kultuuriväärtuse staatusega hoone puhul) vähendada kütmiseks kasutatava energia tarbimist vähemalt 50 % võrreldes aastase energiatarbimisega kütmiseks, mis suurendab primaarenergia säästu 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja järgib põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik) artiklis 17. |
|
354 |
C6.1. R1-I1 |
S |
Korterelamute energiatõhusaks renoveerimine |
|
Arv (m²) |
0 |
241 850 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 241 850 m² korterelamute energiatõhusaks renoveerimine, millega saavutatakse miinimumnõue vähendada kütteks kasutatavat energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone (v.a kultuuriväärtuse staatusega hooned) aastase kütteenergia tarbimisega enne renoveerimist, mis annab eesmärgi tasemel 30 % suurema primaarenergia säästu võrreldes renoveerimiseelse tasemega, ning mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Olemasolevate gaasi-, söe- ja naftapõhiste katelde asemele gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest. |
|
355 |
C6.1. R1-I1 |
S |
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine |
|
Number
|
0 |
372 219 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 372 219 m² üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine, millega saavutatakse miinimumnõue vähendada kütteks kasutatavat energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone (v.a kultuuriväärtuse staatusega hooned) aastase kütteks kasutatava energiatarbimisega enne renoveerimist, mis suurendab primaarenergia säästu eesmärgi tasemel 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ning on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Olemasolevate gaasi-, söe- ja naftapõhiste katelde asemele gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest. |
|
358 |
C6.1. R1-I3 |
S |
Kultuuriväärtuse staatusega hoonete energiatõhusaks renoveerimine |
|
Arv (m²) |
0 |
31 000 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 31 000 m² kultuuriväärtusega hoonete energiatõhusaks renoveerimine, millega saavutatakse primaarenergia sääst 30 % võrreldes eesmärgiga, kusjuures iga hoone puhul on miinimumnõue 20 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga. Nende hoonete renoveerimist rahastatakse 100 % ulatuses ja see peab olema kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Olemasolevate gaasi-, söe- ja naftapõhiste katelde asemele gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest. |
|
359 |
C6.1. R2 |
E |
Riikliku oskuste arendamise kava avaldamine energiatõhususe ja maavärinajärgse ülesehitustööga seotud keskkonnahoidlike töökohtade kontekstis |
Avaldamine füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivarade ministeeriumi ametlikul veebisaidil |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Riikliku oskuste arengukava avaldamine, millega parandatakse keskkonnahoidlike töökohtadega seotud oskusi energiatõhusamaks renoveerimise, maavärinajärgse renoveerimise, rohelise taristu, looduspõhiste lahenduste kohaldamise ning kosmose ja hoonete ringmajanduse juhtimise kontekstis, tuginedes olemasolevate programmide läbivaatamisele ning reformiga kindlaks määratud haridusprogrammide ettevalmistamisele ja kohandamisele. |
|
360 |
C6.1. R2 |
E |
Koolitustunnistus |
Haridusasutuse väljastatud tõendite loetelu |
2. kv |
2026 |
Haridusasutus(ed) esitab (esitavad) tõendi selle kohta, et 500 osalejat on lõpetanud maavärinajärgse ja/või energiatõhusaks renoveerimisega seotud täiskasvanuharidusprogrammid. |
|||
|
401 |
C6.1. R2 |
E |
Liitumine pakutava uue magistriõppemooduliga |
Avaldati kutse kandideerida uude magistriõppe moodulisse |
2. kv |
2026 |
Uue põhiõppekava moodulisse, mis hõlmab renoveerimise ja energiatõhususe teemasid, vastuvõtmise taotluste esitamise kutse avaldatakse. |
|||
|
362 |
C6.1. R3 |
E |
Luuakse füüsiline ühtne kontaktpunkt hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks ja maavärinakindlaks muutmiseks ning see toimib |
Ühtne kontaktpunkt toimib |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Maavärinast mõjutatud piirkonnas arendatakse välja ja võetakse kasutusele füüsiline universaalteenistus, et vähendada kodanike halduskoormust. Investeering hõlmab füüsilise taristu kohandamist ja ajakohastamist kohas, kus luuakse ühtne kontaktpunkt, investeeringuid internetipõhiste süsteemide arendus- ja hooldusteenustesse, investeeringuid internetipõhise süsteemi toimimisse, töötajate koolitamist, kaasatud avaliku sektori asutuste koolitamist ja edendustegevust. |
|
363 |
C6.1. R3 |
E |
On-line ühtse kontaktpunkti loomine energiatõhusamaks renoveerimiseks ja maavärinakindlamaks muutmiseks ning selle toimimine |
On-line ühtne kontaktpunkt toimib |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Võtta kasutusele veebipõhine ühtse kontaktpunkti süsteem, mis koondab kogu vajaliku teabe energiatõhusaks renoveerimiseks ja maavärinajärgseks rekonstrueerimiseks.
|
|
364 |
C6.1. R3 |
S |
Avaliku sektori töötajatele ühtse kontaktpunkti teenuste osutamiseks läbitud koolitus |
|
Number |
0 |
80 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 80 avaliku sektori töötajat on saanud koolituse, et osutada teenuseid, milles on ühendatud energiatõhusus ja maavärinajärgne rekonstrueerimine. |
|
365 |
C6.1. R4 |
E |
Seismiliste andmete integreerimine |
Kohalike omavalitsusüksuste ruumiliste planeeringute ekspertbaasidesse integreeritud seismilised andmed |
2. kv |
2025 |
Seismilised andmed integreeritakse ruumilise planeerimise süsteemi ja neid kasutatakse kümnes kohaliku omavalitsuse ruumiliste planeeringute katseandmebaasis. |
|||
|
366 |
C6.1. R4-I1 |
S |
Hangitud seismiliste seadmete üksused |
|
Number |
0 |
300 |
4. kv |
2022 |
Investeeringuga tugevdatakse Horvaatia Vabariigi Seismoloogilise Uuringu organisatsioonilist ja taristualast suutlikkust, ostes vähemalt 300 seadmeüksust, et parandada hoonete renoveerimiseks vajalike seismiliste andmete kogumise, töötlemise ja kasutamise kvaliteeti, kavandada uute rajatiste arendamist ja avaliku taristu seiret ning tugevdada Horvaatia vastupanuvõimet maavärinatele ja nendega seotud riskidele. |
|
367 |
C6.1. R4-I1 |
E |
Seismoloogilise uuringu töötajate koolitamine |
Koolituste korraldamine |
2. kv |
2026 |
Seadmete kasutamise ja andmete töötlemise alane koolitus viiakse läbi Horvaatia Vabariigi Seismoloogilise Uuringu töötajatele. |
|||
|
368 |
C6.1. R5 |
E |
Kosmose ringmajanduse ja hoonete arendamise programmi (2021–2030) ning linna rohelise taristu arendamise programmi (2021–2030) vastuvõtmine |
Avaldamine füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivarade ministeeriumi ametlikul veebisaidil |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Valitsuse poolt vastu võetavas kosmose ja hoonete ringmajanduse arendamise programmis aastateks 2021–2030 sätestatakse ruumide ja hoonete ringmajanduse haldamise eesmärgid ja meetmed, millega muu hulgas soodustatakse ringmajanduse meetmeid uute hoonete planeerimisel, mahajäetud hoonete korduskasutamist ning olemasolevate ruumide ja hoonete vastupidavuse laiendamist, hoonete energia- ja ressursitõhususe suurendamist ja taastuvate energiaallikate kasutamist, ehitustoodete ja -materjalide korduskasutamist ruumiressursside tõhusaks kasutamiseks ja ehitusjäätmete tekke vähendamiseks kooskõlas ajakohastatud jäätmekavaga, mis on aluseks linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate väljatöötamisele;
|
|
369 |
C6.1. R5 |
S |
Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate vastuvõtmine |
|
Number |
0 |
10 |
4. kv |
2023 |
Võetakse vastu vähemalt kümme linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiat, et panna alus kestliku ruumi arendamisele, keskendudes rohelise linnataristu arendamisele ja looduspõhiste lahenduste integreerimisele, ruumi ja hoonete ringluspõhise majandamise mudelite integreerimisele, vastupanuvõime tugevdamisele riskide ja kliimamuutuste suhtes ning üldise kestliku arengu toetamisele. |
|
370 |
C6.1. R5 |
S |
Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate kaudu kindlaks määratud katseprojekti lõpuleviimine |
|
Number |
0 |
1 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt üks linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate kaudu kindlaks määratud katseprojekt viiakse lõpule. |
|
371 |
C6.1. R6 |
E |
Edukalt lõpule viidud süstemaatiline energiajuhtimise katseprojekt, mille eesmärk on katsetada uut energiatõhusa renoveerimise rahastamismudelit |
Lõpuleviidud katseprojekti avaldamine füüsilise planeerimise, ehituse ja riigivarade ministeeriumi ametlikul veebisaidil
|
|
|
|
4. kv |
2023 |
Pärast avalikku konkurssi rakendab füüsilise planeerimise, ehitus- ja riigivarade ministeerium koostöös Horvaatia valitsuse kinnisvaraametiga katseprojekti, mis hõlmab kõiki energia- ja veetarbimise sektoreid kohaliku omavalitsuse katseüksuses, seades valitud katsepiirkonnas sisse automaatse andmekogumise korterelamute energia- ja veetarbimise kohta.
|
V.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C6.1 R7 – kultuuriväärtuse staatusega hoonete ehitusjäätmete ringkasutus: katseprojekt vahetus- ja kaubandusvõimaluste uurimiseks
Meetme eesmärk on uurida kultuuriväärtuse staatusega hoonetest pärit ehitusjäätmete ringkasutuse võimalusi. Meede seisneb katseprojektide rakendamises ja riiklike suuniste vastuvõtmises kultuuriväärtuse staatusega hoonetest pärit ehitusjäätmete ringkasutuse kohta.
Investeering C6.1 R1 – I4 – Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhusamaks renoveerimine
Meetme eesmärk on suurendada olemasoleva meetme C6.1 R1-I3 (kulturaalse hüve staatusega hoonete energiatõhusaks renoveerimine) ambitsioonikust. Kultuuriväärtuse staatusega hoonete energiatõhusaks renoveerimise suunised koostatakse ja avaldatakse kultuuri- ja meediaministeeriumi ametlikul veebisaidil. Suunistes esitatakse soovitused energiatõhusaks renoveerimise meetmete, tehniliste lahenduste ja kaasaegsete materjalide kohta ning selgitatakse dokumentide koostamise ja vajalike lubade saamise korda.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
V.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
402 |
C6.1. R7 |
E |
Allkirjastatud lepingud katseprojektide rakendamise kohta |
Allkirjastatud lepingud katseprojektide rakendamiseks |
3. kv |
2024 |
Katseprojektide rakendamise lepingud allkirjastatakse kohalike omavalitsusüksustega. |
|||
|
403 |
C6.1. R7 |
S |
Lõpetatud katseprojektid |
Varustatud ja toimivate taristuobjektidega katseprojektide lõpuleviimine. |
Number |
0 |
2 |
1. kv |
2026 |
Katseprojektid viiakse lõpule kahes valitud kohalikus omavalitsusüksuses, keskendudes kultuuripärandi hulka kuuluvatest hoonetest pärinevate ehitusjäätmete korduskasutamisele. Kaks ehitusjäätmete käitlemise rajatist varustatakse seadmetega ja võetakse kasutusele. Projekte rakendatakse kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Sõidukite omandamise korral antakse toetust üksnes heiteta sõidukitele ja/või pistikühendusega hübriidsõidukitele, mille heide on alla 50 g CO2/km, või eriotstarbelistele sõidukitele, mis põhinevad parimal võimalikul tehnoloogial kooskõlas riigihanke-eeskirjadega. Mõlema kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks koostatakse kultuuriväärtuse staatusega valitud hoonete inventuur. |
|
404 |
C6.1. R7 |
E |
Riiklikud suunised kultuuriväärtuse staatusega hoonetest pärit ehitusjäätmete ringkasutuse kohta |
Avaldatud riiklikud suunised ehitusjäätmete ringkasutuse kohta kultuuriväärtuse staatusega hoonetes |
|
|
|
1. kv |
2026 |
Avaldatakse suunised kultuuriväärtuse staatusega hoonetest pärit ehitusjäätmete ringkasutuse kohta. Kultuuriväärtuse staatusega hoonete inventuuri jaoks luuakse digiplatvorm. |
|
405 |
C6.1. R1 – I4 |
E |
Kultuuriväärtuse staatusega hoonete energiatõhusaks renoveerimise suunised |
Avaldamine kultuuri- ja meediaministeeriumi ametlikul veebisaidil |
4. kv |
2023 |
Kultuuriväärtuse staatusega hoonete energiatõhusaks renoveerimise suunised koostatakse ja avaldatakse kultuuri- ja meediaministeeriumi ametlikul veebisaidil. Suunistes esitatakse soovitused energiatõhusaks renoveerimise meetmete, tehniliste lahenduste ja kaasaegsete materjalide kohta ning selgitatakse dokumentide koostamise ja vajalike lubade saamise korda. |
|||
W. KOMPONENT 7.1: Energeetika JA SUSTAINABLE TRANSPORT (KONKURENTSIVÕIME)
Selle komponendi peamine eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest, eelkõige Venemaalt pärit fossiilkütustest, ja kiirendada rohepööret kogu majanduses. See kavatsetakse saavutada meetmetega, mis on seotud energiavõrkude, veeldatud maagaasi ja gaasi taristu, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu, heitevaba transpordi ja taastuvallikatest toodetud vesinikuga. Nimetatud meetmete eesmärk on aidata parandada liidu gaasivarustuskindlust ja mitmekesistada gaasitarneid, vähendada sõltuvust fossiilkütustest, suurendades taastuvate energiaallikate, näiteks kestliku biometaani, taastuvallikatest toodetud vesiniku ja geotermilise energia tootmist ja kasutuselevõttu, suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõttu, aidata suurendada energiajulgeolekut ja kõrvaldada kitsaskohad elektrijaotuses ning toetada heitevaba transporti.
Selle komponendi üheksast meetmest kaheksal on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde. Suurimad piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtmega investeeringud on seotud Krki saare veeldatud maagaasi terminali võimsuse suurendamisega, gaasitaristu tugevdamisega ning elektrivõrgu ülekande- ja jaotusvõimsuse tugevdamisega. Muud märkimisväärsed piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtmega investeeringud on seotud taastuvate energiaallikate, näiteks taastuvallikatest toodetud vesiniku, kestliku biometaani ja geotermilise energia suurema kasutuselevõtuga, samuti investeeringutega alternatiivkütuseid kasutavatesse sõidukitesse linna- ja linnalähiliinide ühistranspordis ning alternatiivkütuste taristu arendamisse maanteetranspordis.
Investeeringud ja reformid aitavad täita Horvaatiale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta ajakohastada elektri ülekande- ja jaotusvõrke (riigipõhised soovitused 2022.3.3 ja 2023.3.4), suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu (riigipõhised soovitused 2019.3.3, 2020.3.8, 2022.3.2, 2023.3.1 ja 3.2), mitmekesistada fossiilkütuste importi (riigipõhine soovitus 2022.3.1) ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest transpordisektoris ja edendada heitevaba transporti (riigipõhised soovitused 2019.3.3, 2020.3.7, 2022.3.5, 2023.3.1 ja 3.6).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (C(2023) 6454 final), samas kui investeeringu C7.1 I3 (Krki saare veeldatud maagaasi terminali võimsuse suurendamine ja gaasitaristu tugevdamine) suhtes vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikele 6 ei kohaldata põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.
W.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C7.1 R1 – Laiendatud meede: Energiasektori CO2-heite vähendamine
Selle meetme eesmärk on laiendada reformi C1.2 R1: Energeetikasektori CO2 heite vähendamine komponendi 1.2 (energiasüsteemi ümberkujundamine kestliku majanduse nimel) raames.
Meede hõlmab omatarbeks toodetud energia tarbimise süsteemi omatarbeks toodetud energia tootmisrajatiste jaoks.
Investeering C7.1 R1-I1 – Vesiniku kasutamine ja uued tehnoloogiad (investeering C1.2.R1-I3, mis on üle kantud juba vastu võetud nõukogu rakendusotsusest)
Selle investeeringu eesmärk on suurendada vesiniku kasutamist Horvaatias.
Investeering hõlmab saastevaba vesiniku projekti rahastamist ja süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitlevaid uuringuid.
Investeering C7.1 R1-I2 – Vesinikupõhise majanduse loomine
Investeeringu eesmärk on suurendada taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist ja kasutamist.
Investeering seisneb Horvaatia süsivesinike ameti määramises vesinikuvaldkonna koordineerivaks asutuseks Horvaatias ning Horvaatia süsivesinike ameti uuringu „Horvaatia vesinikustrateegia aastani 2050 väljatöötamise ja rakendamise kava“ heakskiitmises.
Investeering C7.1 R1- I3 – Taastuvate energiaallikate kasutamise tugevdamine transpordis ja küttes
Investeeringu eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.
Investeeringud hõlmavad geotermilisi puurimistöid ja geotermilise potentsiaali arengukava vastuvõtmist.
Investeering C7.1 I4 – alternatiivkütusel töötavate sõidukite hankimine avalikuks linna- ja linnalähiliinitranspordiks
Investeeringu eesmärk on ajakohastada avalikku linna- ja linnalähiliinide regulaarset reisijatevedu ning suurendada heiteta sõidukite kasutamist.
Investeering seisneb alternatiivkütusel töötavate busside (elektri- ja/või vesinikubussid) hankimises.
Investeering C7.1 I1 – Laiendatud meede: Alternatiivkütusel töötavate sõidukite hankimine linna- ja linnalähiliinide regulaartranspordi jaoks
Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringut C7.1 I4: Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite hankimine linna- ja linnalähiliinide regulaartranspordi jaoks komponendi 7.1 (energia ja säästev transport (REPowerEU komponent)) raames.
Investeering hõlmab alternatiivkütusel töötavate busside (elektri- ja/või vesinikubussid) ja vesinikuenergia üksuse hankimist elektrivedurite käitamiseks.
W.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
406 |
C7.1. R1 |
E |
Omatarbimise uut süsteemi kehtestavate õigusaktide jõustumine |
Omatarbeks toodetud energia tarbimise uue süsteemi loomist käsitleva õigusakti säte, milles on märgitud selle jõustumine |
1. kv |
2025 |
Omatarbeks toodetud energia tootmisrajatiste jaoks kehtestatakse uus omatarbeks toodetud energia tarbimise süsteem, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026. Uus omatarbimise süsteem tagab kõigi tarbijate võrdse kohtlemise seoses juurdepääsuga jaotusvõrgule ja võrgutasudega. Uus süsteem kujundab ümber omatoodetud elektri võrku suunamise eest makstava tasu arvutamise viisi; kõik tasud ja lõivud, sealhulgas võrgutariifid, peavad olema kulupõhised, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Samal ajal luuakse uue süsteemiga stiimulid tarbijatele, et nad hakkaksid omatarbeks toodetud energia tarbijateks, ning omatarbeks toodetud energia tarbimiseks. Omatoodetud elektrilt, mis jääb omatarbeks toodetud energia tarbija valdustesse, ei võeta tasusid. |
|||
|
51 |
C7.1. R1-I1 |
E |
Saastevaba vesiniku projekti rahastamine |
Saastevaba vesiniku projektile toetuse andmine, elektrolüüsiseadme tarnimine, fotogalvaanilise energia kava paigaldamine ja allkirjastatud leping elektrolüüsiseadme paigaldamiseks |
4. kv |
2025 |
15 miljoni euro suurune toetus integreeritud saastevaba vesiniku projekti rahastamiseks, mis hõlmab kohapeal sellise elektrolüüsiseadme tarnimist, mille võimsus on vähemalt 10 MW saastevaba vesinikku, fotogalvaanilise elektrijaama paigaldamist ja allkirjastatud lepingut elektrolüüsiseadme paigaldamiseks.
|
|||
|
52 |
C7.1. R1-I1 |
E |
Vesiniku lisavõimsuse riigihanke väljakuulutamine |
Vesiniku lisavõimsuse riigihanke väljakuulutamine |
|
|
2. kv |
2026 |
Avalik pakkumismenetlus sellise käitise ehitamiseks, mis paigaldab elektrolüüsi teel 20 MW taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmisvõimsuse. |
|
|
54 |
C7.1. R1-I1 |
E |
Süsiniku geoloogilist säilitamist käsitlevad uuringud |
Süsiniku geoloogilist säilitamist käsitlevate uuringute tehniliste kokkuvõtete avaldamine |
2. kv |
2026 |
Avaldatakse uuringute tehnilised kokkuvõtted, milles käsitletakse süsinikdioksiidi maa-aluse geoloogilise säilitamise potentsiaali Horvaatias (maismaal ja avamerel). Uuringud hõlmavad süsinikdioksiidi püsivaks kõrvaldamiseks sobivate geoloogiliste struktuuride kaardistamist ning integreeritud teostatavusuuringut süsinikdioksiidi püsiva kõrvaldamise kohta Bockovaci prügilas. |
|||
|
407 |
C7.1. R1-I2 |
E |
Vesiniku koordineerimisasutus |
Õigusakti säte, mis näitab selle jõustumist |
1. kv |
2024 |
Jõustub õigusakt, millega määratakse Horvaatia süsivesinike amet vesiniku koordineerimisasutuseks Horvaatias. |
|||
|
408 |
C7.1. R1-I2 |
E |
Uuring „Horvaatia vesinikustrateegia aastani 2050 väljatöötamise ja rakendamise kava“ |
Horvaatia vesinikuameti poolt heaks kiidetud uuring Horvaatia vesinikustrateegia väljatöötamise ja rakendamise kava kohta aastani 2050 |
|
|
|
1. kv |
2025 |
Horvaatia vesinikustrateegia aastani 2050 arendamise ja rakendamise kava uuringus analüüsitakse vesiniku kõige asjakohasemat kasutamist Horvaatia majanduse CO2 heite vähendamiseks, keskendudes vesiniku kasutamisele selliste sektorite CO2 heite vähendamiseks, mida on raske elektrifitseerida, nagu tööstus (kõrgtemperatuurilised protsessid), raskeveokid, mere- ja raudteetransport, enne kui kaaluda muid sektoreid. |
|
412 |
C7.1. R1-I3 |
E |
Maapõueenergia potentsiaali arengukava |
Geotermilise potentsiaali arengukava vastuvõtmine ja avaldamine majandus- ja säästva arengu ministeeriumis |
1. kv |
2024 |
Geotermilise potentsiaali arengukava võetakse vastu ja avaldatakse. Kavas määratakse kindlaks Horvaatia Vabariigi piirkonnad, kus geotermilist potentsiaali kavatsetakse uurida, arendada ja kasutada. |
|||
|
413 |
C7.1. R1-I3 |
S |
Geotermiliste puurimistööde tegemine |
Number |
0 |
2 |
2. kv |
2026 |
Puuritakse kahte geotermilist uurimispuurauku valitud asukohas.
Puurimine ei hõlma nafta või gaasi uurimist ega ammutamist. Selleks otstarbeks ei osteta ega kasutata seadmeid.
|
|
|
116 |
C1.4. R4-I1 |
E |
70 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikubussid) |
70 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikubussid), mis on tehniliselt ajutiselt heaks kiidetud |
0 |
2. kv |
2026 |
Tuleb esitada tõendid 70 uue alternatiivse (elektri- ja/või vesinikkütusega) bussi ehitamisele järgneva ajutise tehnilise tunnustuse kohta. |
||
|
414 |
C7.1. I1 |
E |
103 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikubussid) |
103 alternatiivkütusel (elektril ja/või vesinikul) töötavat bussi, mis on tehniliselt ajutiselt heaks kiidetud |
2. kv |
2026 |
Tuleb esitada tõendid 103 uue alternatiivse (elektri- ja/või vesinikkütusega) bussi ehitamisele järgneva ajutise tehnilise tunnustuse kohta. |
|||
|
415 |
C7.1. I1 |
S |
Üks vesinikuenergiaseade eraldi vagunis asuvate elektrivedurite käitamiseks (HERMES) |
Number |
0 |
1 |
2. kv |
2026 |
Eraldi vagunis (HERMES) asuvate elektrivedurite käitamiseks paigaldatakse üks vesinikuenergia ühik. |
|
W.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C7.1 R1- I4 – Taastuvate energiaallikate kasutamise tugevdamine transpordis ja küttes
Investeeringu eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.
Investeering seisneb elektribusside laadimistaristu ehitamises.
Investeering C7.1 R1-I5 – Biokütuste kasutamine transpordis (investeering C1.2.R1 -I4, mis on üle kantud juba vastu võetud nõukogu rakendusotsusest)
Selle investeeringu eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu transpordis.
Investeering seisneb transpordisektoris biokütuste tootmise ja kasutamise kava vastuvõtmises.
Investeering C7.1 R1- I6 – Elektrivõrgu ülekandevõimsuse suurendamine
Selle investeeringu eesmärk on toetada elektrifitseerimist ja energiasektori CO2 heite vähendamist.
Investeering hõlmab vanade elektritrafode väljavahetamist ja elektrialajaamade rekonstrueerimist.
Investeering C7.1 I3 – veeldatud maagaasi terminali võimsuse suurendamine Krki saarel ja gaasitaristu tugevdamine
Investeeringu eesmärk on mitmekesistada liidu gaasitarneid ja suurendada gaasivarustuskindlust Horvaatia naabruses asuvates liikmesriikides.
Investeering hõlmab Krki saarel asuva veeldatud maagaasi terminali võimsuse suurendamist, Zlobini- Bosiljevo torujuhtme, Bosiljevo -Sisaki-Kozaraci torujuhtme ning Horvaatia-Sloveenia võrkudevahelise ühenduse Lučko-Zaboki lõigu laiendamist.
W.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
418 |
C7.1. R1-I4 |
E |
Elektribusside laadimistaristu |
Ehitatud elektribusside laadimistaristu |
2. kv |
2026 |
Tuleb esitada tõendid vähemalt 150 elektribusside laadimispunkti ehitamise kohta. |
|||
|
55 |
C7.1. R1-I5 |
E |
Võeti vastu kava biokütuste tootmiseks ja kasutamiseks transpordisektoris |
Biokütuste tootmise ja transpordis kasutamise kava ja programmi jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Jõustub transpordisektoris biokütuste tootmise ja kasutamise kava. Kavas esitatakse poliitika täiustatud biokütuste tootmise ja kasutamise edendamiseks Horvaatia Vabariigi transpordisektoris. Kava hõlmab biokütuste turu olukorra pidevat läbivaatamist ja hindamist, uusi ärimudeleid, sidusrühmi ning meetmeid täiustatud biokütuste tootmise ja kasutamise suurendamiseks transpordisektoris. |
|
419 |
C7.1. R1-I6 |
S |
Elektritrafode väljavahetamine |
Number |
0 |
8 |
2. kv |
2026 |
Välja tuleb vahetada vähemalt kaheksa vana elektritrafot põhivõrgus. |
|
|
420 |
C7.1. R1-I6 |
S |
Alajaamade rekonstrueerimine |
Number |
0 |
2 |
2. kv |
2026 |
Rekonstrueeritakse vähemalt kaks 110 kV alajaama. |
|
|
421 |
C7.1. I3 |
E |
Krki saarel veeldatud maagaasi terminali laiendamise seadmete leping |
Seadmete leping on allkirjastatud |
4. kv |
2023 |
Krki veeldatud maagaasi terminali laiendamise seadmete leping, mille eesmärk on suurendada võimsust 700 000 m³-ni tunnis (m³/h), allkirjastatakse. |
|||
|
422 |
C7.1 I3 |
S |
Krki saarel toimiva veeldatud maagaasi terminali laiendamine |
m³ tunnis |
450 000 |
700 000 |
3. kv |
2025 |
Krki saare veeldatud maagaasi terminali laiendamine peab toimuma suurema gaasistamisvõimsusega 700 000 m³/h. Krki saare veeldatud maagaasi terminali võimsus suureneb praeguselt 450 000 m³/h-lt 700 000 m³/h-le. |
|
|
423 |
C7.1 I3 |
E |
Zlobini-Bosiljevo gaasijuhtme laiendamise ehitustööde leping |
Allkirjastatud ehitustööde leping |
3. kv |
2023 |
Sõlmitakse ehitustööde leping Zlobini-Bosiljevo gaasijuhtme laiendamiseks. |
|||
|
424 |
C7.1 I3 |
S |
Zlobini-Bosiljevo laiendatud gaasijuhtme ehitamine |
km |
0 |
58 |
2. kv |
2025 |
Ehitatakse Zlobini-Bosiljevo laiendatud gaasijuhe pikkusega 58 km. |
|
|
425 |
C7.1 I3 |
E |
Pakkumismenetlus Bosiljevo-Sisaki-Kozaraci gaasijuhtme laiendamiseks vajalike torude hankimiseks |
Algatati torude hange |
1. kv |
2024 |
Bosiljevo-Sisaki-Kozaraci gaasijuhtme laiendamiseks kuulutatakse välja torude hange. |
|||
|
426 |
C7.1 I3 |
S |
Bosiljevo-Sisaki-Kozaraci gaasijuhtme ehitamine |
km |
0 |
122 |
2. kv |
2026 |
Ehitatakse 122 km pikkune Bosiljevo-Sisaki-Kozaraci gaasijuhe, suurendades gaasi Ungarisse transportimise võimsust 400 000 m³-ni tunnis. |
|
|
427 |
C7.1 I3 |
E |
Horvaatia-Sloveenia võrkudevahelise ühenduse Lučko-Zabok lõigu laiendamiseks vajalike torude hange |
Algatati torude hange |
1. kv |
2024 |
Horvaatia-Sloveenia võrkudevahelise ühenduse Lučko-Zabok lõigu laiendamiseks kuulutatakse välja torude hange. |
|||
|
428 |
C7.1 I3 |
S |
Horvaatia-Sloveenia võrkudevahelise ühenduse Lučko-Zabok lõigu ehitamine |
km |
0 |
36 |
2. kv |
2026 |
Ehitatakse Horvaatia-Sloveenia gaasiühenduse Lučko-Zabok lõik pikkusega 36 km, suurendades gaasi ülekandevõimsust Sloveeniasse 170 000 m³-ni tunnis. |
|
X. KOMPONENT 7.2: Hoonete energiakasutus (kava „REPowerEU“ peatükk)
Selle komponendi peamine eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja kiirendada rohepööret kogu majanduses. See kavatsetakse saavutada meetmetega, mis on seotud hoonete renoveerimise, energiaostuvõimetuse vastu võitlemise ja keskkonnahoidlike oskuste edendamisega. Nimetatud meetmete eesmärk on aidata suurendada hoonete energiatõhusust, vähendada sõltuvust fossiilkütustest, tegeleda energiaostuvõimetusega, aidata suurendada energiajulgeolekut ja toetada tööjõu ümberkvalifitseerimist roheliste kutseoskuste omandamiseks.
Selle komponendi viiest meetmest kahel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde, nimelt investeeringud hoonete energiatõhusaks renoveerimisse ja maavärinates kahjustatud hoonete energiatõhusaks renoveerimisse.
Investeeringud ja reformid aitavad täita Horvaatiale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta vähendada energianõudlust, parandades energiatõhusust, peamiselt elamutes (riigipõhised soovitused 2019.3.3, 2022.3.4, 2023.3.1 ja 3.5), vajaduse kohta teha poliitilisi jõupingutusi rohepöördeks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks (riigipõhine soovitus 2023.3.7) ning suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja kasutamist (riigipõhised soovitused 2019.3.3, 2020.3.8, 2022.3.2, 2023.3.1 ja 3.2).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (C(2023) 6454 final) esitatud meetmete kirjeldust ja leevendusmeetmeid.
X.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C7.2 R1 – laiendatud meede: Tõhususe suurendamine, halduskoormuse vähendamine ja renoveerimisprotsessi digitaliseerimine
Meetme eesmärk on laiendada reformi C6.1.R3: Renoveerimisprotsessi tõhususe suurendamine, halduskoormuse vähendamine ja digitaliseerimine algatuse 6.1 raames: Hoonete renoveerimine. Meetme laiendatud osa hõlmab osalusseminaride korraldamist, programmi ja juhendi koostamist kohalikele omavalitsusüksustele ning õppematerjalide avaldamist.
Reform C7.2 R2 – laiendatud meede: Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate uue mudeli kasutuselevõtt ning rohelise taristu arendamise ning hoonete ja ruumide ringmajanduse haldamise katseprojekti rakendamine
Meetme eesmärk on laiendada reformi C6.1.R5: Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate uue mudeli kasutuselevõtt ning rohelise taristu arendamise ning hoonete ja ruumi ringmajanduse haldamise katseprojekti rakendamine algatuse 6.1 raames: Hoonete renoveerimine. Meetme laiendatud osa seisneb täiendavate keskkonnahoidlike linnauuendusstrateegiate vastuvõtmises ja täiendavate katseprojektide rakendamises.
Investeering C7.2 I3 – maavärinates kahjustatud hoonete renoveerimine energiatõhusamaks renoveerimise teel
Meetme eesmärk on heastada 2020. aasta maavärinate tekitatud kahju üldkasutatavatele hoonetele, suurendada hoonete maavärinakindlust ja energiatõhusust. Investeering hõlmab maavärinates kahjustatud üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimist.
Hoonete algse seisundi taastamist enne kahju tekkimist rahastatakse asjakohasel juhul ELi Solidaarsusfondist, samas kui erinevust täielikust renoveerimisest, sealhulgas hoonete energiatõhususe suurendamist ja nende maavärinakindluse suurendamist (parema taastamise põhimõte) rahastatakse sellest investeeringust.
X.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
429 |
C7.2 R1 |
S |
Korraldatud osalusseminarid |
Number |
0 |
6 |
3. kv |
2025 |
Eri omavalitsusüksustes korraldatakse vähemalt kuus osalusseminari energiatõhusamaks renoveerimise ja rohelise taristu arendamise teemal. Kohalike omavalitsusüksuste esindajatele valmistatakse ette osalusseminaride korraldamise programm ja juhend. Seminaride õppematerjalid tehakse üldsusele kättesaadavaks vähemalt ühtse kontaktpunkti portaalis. |
|
|
430 |
C7.2 R2 |
S |
Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate vastuvõtmine |
Number |
10 |
70 |
3. kv |
2025 |
Vastu võetakse vähemalt 60 linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiat. |
|
|
431 |
C7.2 R2 |
S |
Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate raames kindlaks määratud katseprojektide lõpuleviimine |
Number |
0 |
15 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 15 katseprojekti, mis on kindlaks määratud linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate kaudu, viiakse lõpule. |
|
|
448 |
C7.2 I3 |
S |
Maavärinates kahjustatud üldkasutatavate hoonete energiasäästlik renoveerimine ja maavärinajärgne renoveerimine |
Arv (m²) |
0 |
22 178 |
2. kv |
2026 |
Maavärinates kahjustatud üldkasutatavate hoonete energiasäästlik renoveerimine ja maavärinajärgne renoveerimine vähemalt 22 178 m² ulatuses (ühes või mitmes järgmises piirkonnas: Zagrebi linn, Krapina-Zagorje maakond, Zagrebi maakond, Sisak-Moslavina maakond, Karlovaci maakond, Varaždini maakond, Međimurje maakond, Brod-Posavina maakond, Koprivnica-Križevci maakond ja Bjelovar-Bilogora maakond), saavutades miinimumnõude vähendada kütteenergia tarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone aastase kütteenergia tarbimisega enne renoveerimist (välja arvatud kultuuriväärtuse staatusega hoonete puhul), mis tagab primaarenergia säästu 30 % suurenemise eesmärgi tasemel võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Olemasolevate gaasi-, söe- ja naftapõhiste katelde asemele gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest. |
|
X.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform C7.2 R3 – laiendatud meede: Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate uue mudeli kasutuselevõtt ning rohelise taristu arendamise ning hoonete ja ruumide ringmajanduse haldamise katseprojekti rakendamine
Meetme eesmärk on laiendada reformi C6.1.R5: Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate uue mudeli kasutuselevõtt ning rohelise taristu arendamise ning hoonete ja ruumide ringmajanduse haldamise katseprojekti rakendamine algatuse 6.1 „Hoonete renoveerimine“ raames. Meetme laiendatud osa seisneb täiendavate katseprojektide rakendamises.
Reform C7.2 R4 – uue täiskasvanuhariduse programmide mudeli kasutuselevõtt, mille eesmärk on arendada ehitussektoris keskkonnahoidlikke oskusi ja pädevusi, sealhulgas mooduleid kolmandatest riikidest pärit töötajate integreerimise toetamiseks
Meetme eesmärk on luua raamistik kolmandatest riikidest pärit ehitussektori töötajate oskuste tugevdamiseks. Meede hõlmab energiatõhususega seotud ehitustehnoloogiaid käsitleva täiskasvanuhariduse programmi väljatöötamist kolmandatest riikidest pärit töötajatele, horvaadi keele mooduli väljatöötamist ehitusvaldkonnas ja kultuuridevahelist moodulit. .
Investeering C7.2 I1 – Laiendatud meede: Hoonete energiatõhusamaks renoveerimine
Meetme eesmärk on suurendada investeeringut C6.1 R1-I1: Hoonete energiatõhusaks renoveerimine algatuse 6.1 raames: Hoonete renoveerimine. Meetme laiendatud osa seisneb üldkasutatavate ja korterelamute renoveeritud ruutmeetrite arvu suurendamises ning selle investeeringu abil renoveeritud üldkasutatavatesse hoonetesse taastuvenergiasüsteemide paigaldamises.
Investeering C7.2 I2 – maavärinates kahjustatud hoonete renoveerimine energiatõhusamaks renoveerimise teel
Meetme eesmärk on heastada 2020. aasta maavärinate tekitatud kahju kortermajadele ja üldkasutatavatele hoonetele, suurendada hoonete maavärinakindlust ja energiatõhusust. Investeering hõlmab maavärinates kahjustatud üldkasutatavate ja korterelamute energiatõhusaks renoveerimist ning selle investeeringuga renoveeritud üldkasutatavatesse hoonetesse taastuvenergiasüsteemide paigaldamist.
Hoonete algse seisundi taastamist enne kahju tekkimist rahastatakse asjakohasel juhul ELi Solidaarsusfondist, samas kui erinevust täielikust renoveerimisest, sealhulgas hoonete energiatõhususe suurendamist ja nende maavärinakindluse suurendamist (parema taastamise põhimõte) rahastatakse sellest investeeringust.
X.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Number |
Meede |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Aeg |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Ühik |
Lähtestsenaarium |
Eesmärk |
Nõuded |
Aasta |
||||||
|
432 |
C7.2 R3 |
S |
Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate raames kindlaks määratud katseprojektide lõpuleviimine |
Number |
0 |
4 |
2. kv |
2026 |
Viiakse lõpule vähemalt neli katseprojekti, mis on kindlaks määratud linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate kaudu. |
|
|
433 |
C7.2 R4 |
E |
Kolmandatest riikidest pärit töötajate haridusprogramm |
Kavandatud renoveerimisteemasid hõlmav haridusprogramm |
1. kv |
2025 |
Töötatakse välja renoveerimisteemasid hõlmav täiskasvanuhariduse programm. |
|||
|
435 |
C7.2 I1 |
S |
Korterelamute energiatõhusaks renoveerimine |
Arv (m²) |
0 |
361 431 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 361 431 m² korterelamute energiatõhusaks renoveerimine, millega saavutatakse miinimumnõue vähendada kütteks kasutatavat energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone (v.a kultuuriväärtuse staatusega hoone) aastase kütteenergia tarbimisega enne renoveerimist, mis suurendab primaarenergia säästu eesmärgi tasandil 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Olemasolevate gaasi-, söe- ja naftapõhiste katelde asemele gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest. |
|
|
436 |
C7.2 I1 |
S |
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine |
Arv (m²) |
0 |
365 517 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 365 517 m² üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine, millega saavutatakse miinimumnõue vähendada kütteks kasutatavat energiatarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone (v.a kultuuriväärtuse staatusega hooned) aastase kütteks kasutatava energiatarbimisega enne renoveerimist, mis suurendab primaarenergia säästu eesmärgi tasemel 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ning on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Olemasolevate gaasi-, söe- ja naftapõhiste katelde asemele gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest. |
|
|
437 |
C7.2 I1 |
S |
Taastuvenergiasüsteemide paigaldamine üldkasutatavatesse hoonetesse |
Number |
0 |
60 |
2. kv |
2026 |
Selle investeeringu raames renoveeritavatesse üldkasutatavatesse hoonetesse paigaldatakse vähemalt 60 taastuvenergiasüsteemi. |
|
|
438 |
C7.2 I2 |
S |
Maavärinates kahjustatud korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks sõlmitud lepingud |
euro |
0 |
13 000 000 |
2. kv |
2024 |
Allkirjastatud lepingud, millega sõlmitakse vähemalt 13 miljoni euro ulatuses lepinguid maavärinates kahjustatud korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks. Kõigi lepingutega nõutakse, et i) iga hoone (v.a kultuuriväärtusena käsitatavad hooned) kütmiseks kasutatavat energiatarbimist vähendatakse vähemalt 50 % võrreldes aastase energiatarbimisega kütmiseks enne renoveerimist, mis aitab saavutada primaarenergia säästu vähemalt 30 % võrra võrreldes renoveerimiseelse olukorraga, ning ii) järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik) artiklis 17. |
|
|
356 |
C7.2 I2 |
S |
Maavärinates kahjustatud korterelamute energiaalane ja maavärinajärgne renoveerimine |
Arv (m²)
|
0 |
78 350 |
2. kv |
2026 |
Maavärinates kahjustatud korterelamute energiatõhusaks renoveerimine ja maavärinajärgne renoveerimine vähemalt 78 350 m² ulatuses (ühes järgmistest piirkondadest: Zagrebi linn, Krapina-Zagorje maakond, Zagrebi maakond, Sisak-Moslavina maakond, Karlovaci maakond, Varaždini maakond, Međimurje maakond, Brod-Posavina maakond, Koprivnica-Križevci maakond ja Bjelovar-Bilogora maakond), saavutades miinimumnõude vähendada kütteenergia tarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone (v.a kultuuriväärtusega hooned) aastase kütteenergia tarbimisega enne renoveerimist, mis suurendab primaarenergia säästu 30 % võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Olemasolevate gaasi-, söe- ja naftapõhiste katelde asemele gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest. |
|
|
357 |
C7.2 I2 |
S |
Maavärinates kahjustatud üldkasutatavate hoonete energiasäästlik renoveerimine ja maavärinajärgne renoveerimine |
Number
|
0 |
574 317 |
2. kv |
2026 |
Maavärinates kahjustatud üldkasutatavate hoonete energiasäästlik renoveerimine ja maavärinajärgne renoveerimine vähemalt 574 317 m² ulatuses (ühes või mitmes järgmises piirkonnas: Zagrebi linn, Krapina-Zagorje maakond, Zagrebi maakond, Sisak-Moslavina maakond, Karlovaci maakond, Varaždini maakond, Međimurje maakond, Brod-Posavina maakond, Koprivnica-Križevci maakond ja Bjelovar-Bilogora maakond), saavutades miinimumnõude vähendada kütteenergia tarbimist vähemalt 50 % võrreldes iga hoone aastase kütteenergia tarbimisega enne renoveerimist (välja arvatud kultuuriväärtuse staatusega hoonete puhul), mis tagab primaarenergia säästu 30 % suurenemise eesmärgi tasemel võrreldes renoveerimiseelse olukorraga ja on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Olemasolevate gaasi-, söe- ja naftapõhiste katelde asemele gaasikondensatsioonikatelde paigaldamise kulud moodustavad maksimaalselt 20 % renoveerimiskuludest. |
|
|
439 |
C7.2 I2 |
S |
Taastuvenergiasüsteemide paigaldamine maavärinates kahjustatud üldkasutatavatesse hoonetesse |
Number |
0 |
50 |
2. kv |
2026 |
Selle investeeringu raames renoveeritavatesse üldkasutatavatesse hoonetesse paigaldatakse vähemalt 50 taastuvenergiasüsteemi. |
|
4.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 9 961 398 190 eurot.
REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on 2 721 804 579 eurot. Eelkõige on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogukulu 559 000 000 eurot, samas kui REPowerEU peatüki muude meetmete kulud on 2 162 804 579 eurot.
LÕIK 2: RAHALINE TOETUS
1. Rahalised sissemaksed
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
45 |
C1.2. R1-I2 |
E |
Valitsuse poolt energiatõhususe programmi vastuvõtmine energiasektori CO2-heite vähendamiseks |
|
46 |
C1.2. R1-I2 |
S |
Ettevõtete arv, kes saavad toetust energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamiseks tööstuses |
|
49 |
C1.2. R1-I3 |
E |
Alternatiivkütuste seaduse jõustumine |
|
59 |
C1.3. R1 |
E |
Mitmeaastase vee- ja asulareovee puhastamise ehitusprogrammi vastuvõtmine |
|
81 |
C1.3. R2 |
E |
Jäätmekäitlusseaduse vastuvõtmine |
|
82 |
C1.3. R2 |
E |
Horvaatia Vabariigi jäätmekava (2017–2022) läbivaatamine |
|
91 |
C1.4. R1 |
E |
Teeseaduse muudatused |
|
92 |
C1.4. R1 |
E |
Riiklik liiklusohutuse programm aastateks 2021–2030 |
|
98 |
C1.4. R2 |
E |
Valdkondliku poliitikadokumendi vastuvõtmine |
|
109 |
C1.4. R3 |
E |
Uus regulaarse ja hooajalise rannikuliikluse seadus |
|
110 |
C1.4. R3 |
E |
Uus siseveeliikluse ja sadamate seadus |
|
126 |
C1.5. R1 |
E |
Puu- ja köögiviljasektori turusuutlikkuse suurendamise rakenduskava aastateks 2021–2026 |
|
134 |
C1.5. R3 |
E |
Digiülemineku projektide rakendamise ja haldamise üksuse loomine põllumajandusministeeriumis |
|
140 |
C1.6. R1 |
E |
Stsenaariumianalüüs säästva turismi arendamise raames Strateegia aastani 2030 |
|
156 |
C2.1. R2 |
E |
ARPA põhikirja muutmine tema volituste ümbermääratlemiseks |
|
157 |
C2.1. R2 |
E |
Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ning auditi- ja kontrollisüsteemi loomine |
|
158 |
C2.1. R2 |
E |
ELi vahendite institutsioonilist raamistikku käsitleva õigusakti vastuvõtmine |
|
159 |
C2.1. R2 |
E |
Haldussuutlikkuse hindamine |
|
207 |
C2.4. R1 |
E |
Horvaatia valitsuse uus otsus Horvaatiale erilist huvi pakkuvate riigiettevõtete kohta |
|
231 |
C2.6. R1 |
E |
Uue korruptsioonivastase strateegia (2021–2030) vastuvõtmine |
|
232 |
C2.6. R1 |
E |
Huvide konflikti vältimist käsitleva uue seaduse vastuvõtmine |
|
247 |
C2.7. R1 |
E |
Eelarveraamistiku tugevdamine eelarvemenetluse parandamiseks eelarveseaduse muutmise kaudu |
|
248 |
C2.7. R1 |
E |
Tagada eelarvepoliitika komisjoni täielik toimimine. |
|
250 |
C2.8. R1 |
E |
Kõigi vastutavate isikute teadlikkuse suurendamine korrapärase koolituse kaudu |
|
251 |
C2.8. R2 |
E |
Koostöö jätkamine Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti ja järelevalveasutuste vahel |
|
253 |
C2.8. R3 |
E |
Viia lõpule tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamise uue tegevuskava rakendamine, tuginedes ajakohastatud riiklikule riskihindamisele. |
|
265 |
C3.1. R1 |
E |
Täiskasvanuhariduse muudetud õigusraamistiku vastuvõtmine |
|
293 |
C4.1. R4 |
E |
Miinimumpalga seaduse muudatuste jõustumine |
|
302 |
C4.3. R1 |
E |
Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise riikliku kava (2021–2027) vastuvõtmine |
|
312 |
C4.3. R3 |
E |
Sotsiaalteenuste arendamise riikliku kava (2021–2027) vastuvõtmine |
|
333 |
C5.1. R3 |
E |
Riiklik tervise arengukava 2021–2027 |
|
351 |
C6.1. R1 |
E |
Riiklike energiatõhusaks renoveerimise programmide vastuvõtmine i) korterelamute jaoks, ii) kultuuriväärtuse staatusega hoonete jaoks (mõlemad ajavahemikuks 2021–2030) ja iii) energiaostuvõimetuse vähendamiseks riigi jaoks erilist muret tekitavates piirkondades (ajavahemikuks 2021–2025) |
|
362 |
C6.1. R3 |
E |
Füüsiline ühtne kontaktpunkt hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks ja seismilisteks töödeks lisavahendite loomine ja kasutamine |
|
368 |
C6.1. R5 |
E |
Kosmose ringmajanduse ja hoonete arendamise programmi (2021–2030) ning linna rohelise taristu arendamise programmi (2021–2030) vastuvõtmine |
|
Osamakse summa |
80 4597 701 EUROT |
2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
2 |
C1.1.1. R1-I1 |
E |
Toimiv digiplatvorm tasude maksmiseks |
|
6 |
C1.1.1. R1-I2 |
S |
2020. aasta maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamise tegevuskava rakendamine |
|
14 |
C1.1.1. R4-I1 |
E |
Konkursikutsete avaldamine selliste investeeringute rahastamiseks, mis on suunatud keskkonnasõbralikele tegevustele, mille puhul on taotlejate ja projektide jaoks kehtestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid (sh põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased vastavuskriteeriumid) |
|
16 |
C1.1.1. R4-I2 |
E |
Rahastamisvahendi loomine mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamiseks |
|
19 |
C1.1.1. R4-I3 |
E |
Rahastamisvahendi loomine keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate investeeringute toetamiseks |
|
21 |
C1.1.1. R4-I4 |
E |
Rahastamisvahendi loomine avaliku sektori asutuste soodsamaks rahastamiseks |
|
25 |
C1.1.1. R6 |
E |
Õigusraamistiku muutmine |
|
36 |
C1.2. R1 |
E |
Hindamisdokumendi avaldamine, mis sisaldab soovitusi taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu takistavate tõkete ja haldusmenetluste leevendamiseks |
|
50 |
C1.2. R1-I3 |
E |
Vesiniku arendamise strateegia vastuvõtmine |
|
63 |
C1.3. R1-I1 |
S |
Ühiskanalisatsioonivõrgu ehitamine või rekonstrueerimine |
|
68 |
C1.3. R1-I2 |
S |
Ühiskanalisatsioonivõrgu ehitamine või rekonstrueerimine |
|
131 |
C1.5. R2 |
E |
Uus põllumajandusmaa konsolideerimise seadus |
|
138 |
C1.5. R4 |
E |
Toidujäätmete tekke vältimise ja uuendatud toidu veebiplatvorm annetuste IT-süsteem |
|
160 |
C2.1. R2 |
E |
EFondovi IT-süsteemi ajakohastamine: Auditi ja kontrolli andmekogu süsteem: teave taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks |
|
174 |
C2.2. R4 |
E |
Õigusraamistiku muutmine, et soodustada kohalike omavalitsusüksuste vabatahtlikku funktsionaalset või tegelikku ühinemist, ning Horvaatia valitsuse otsuse vastuvõtmine vabatahtlike funktsionaalsete või tegelike ühinemiste maksusoodustuste andmise kriteeriumide kohta |
|
202 |
C2.3. R4 |
E |
Ühenduvusinvesteeringute loamenetluse optimeerimine |
|
214 |
C2.5. R1 |
E |
Riikliku kohtunõukogu (Državno sudbeno vijeće, DSV) ja riikliku justiitsnõukogu (Državnoodvjetničko vijeće, DOV) käsutuses olevad elektroonilised vahendid ja piisav haldussuutlikkus |
|
215 |
C2.5. R1 |
E |
Pankrotiseaduse ja tarbija maksejõuetuse seaduse muudatused |
|
216 |
C2.5. R1 |
E |
Vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused |
|
266 |
C3.1. R1 |
E |
Keskhariduse vajaduste põhjalik analüüs |
|
286 |
C4.1. R1 |
E |
Aktiivse tööturupoliitika täiendamine |
|
291 |
C4.1. R3 |
E |
Oskuste arendamine vastavalt turu vajadustele |
|
303 |
C4.3. R1 |
E |
Uue sotsiaalhoolekandeseaduse vastuvõtmine |
|
309 |
C4.3. R2 |
S |
Sotsiaalvaldkonna mentorlusspetsialistide koolitamine |
|
352 |
C6.1. R1 |
E |
Avaliku sektori hoonete energiatõhusaks renoveerimise programmi (2021–2030) vastuvõtmine |
|
Osamakse summa |
804 597 701 EUROT |
3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
1 |
C1.1.1. R1 |
E |
VKEde sektorit käsitleva määruse majandusliku mõju hindamise strateegia ja sellele lisatud tegevuskava vastuvõtmine Horvaatia valitsuse poolt |
|
7 |
C1.1.1. R1-I2 |
S |
Tegevuskavades sisalduvate meetmete rakendamine, et leevendada majanduse halduskoormust 2018., 2019. ja 2020. aastal |
|
23 |
C1.1.1. R5-I1 |
E |
Omakapitali ja kvaasiomakapitali rahastamisvahendi loomine |
|
37 |
C1.2. R1 |
E |
Õigusaktide ja/või eeskirjade jõustumine, et parandada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas lisatasupõhise süsteemi kehtestamine taastuvate energiaallikate toetamiseks. |
|
60 |
C1.3. R1 |
E |
Veesektori õigusraamistiku muudatused |
|
69 |
C1.3. R1-I2 |
S |
Veevõtukohtadesse paigaldatud veemõõteseadmed |
|
74 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Üleujutuste eest kaitsmise projektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud |
|
75 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Ehitatud üleujutuste eest kaitsvad ehitised |
|
76 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Taaselustatud vooluveekogud |
|
83 |
C1.3. R2 |
E |
Horvaatia Vabariigi jäätmekava aastateks 2023–2029 vastuvõtmine |
|
84 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaalu vähendamine (49 %) |
|
99 |
C1.4. R2 |
E |
Raudteeinfrastruktuuri arendamise riiklik kava ning raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatiste riiklik juhtimiskava |
|
111 |
C1.4. R3 |
E |
Uus merevaldkonna ja meresadamate seadus |
|
114 |
C1.4. R3-I3 |
S |
Uus köisparvlaev „Križnica“, mida käitatakse üle Drava jõe Pitomača omavalitsusüksuses |
|
141 |
C1.6. R1 |
E |
Horvaatia Vabariigi valitsuse säästva turismi arengu strateegia aastani 2030 vastuvõtmine |
|
144 |
C1.6. R1-I1 |
E |
Avaliku sektori projektikonkursside algatamine olemasoleva avaliku turismitaristu rohe- ja digipöördeks ning avaliku turismitaristu arendamiseks väljaspool peamisi turismi- ja rannikupiirkondi |
|
146 |
C1.6. R1-I2 |
E |
Kuulutada välja avalikud projektikonkursid, et tugevdada kestlikkust ning edendada turismiettevõtjate rohe- ja digipööret, kusjuures vähemalt 50 % kõigist investeeringutest toetaks rohepööret |
|
150 |
C2.1. R1 |
E |
Strateegilise planeerimise süsteemi seaduse muudatused ja Horvaatia Vabariigi arengu juhtimine ja määrused |
|
161 |
C2.1. R2-I1 |
S |
Rohe- ja digipöörde projektide tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine |
|
165 |
C2.2. R1-I2 |
S |
100 % kõigi avaliku sektori asutuste ametnikest, kes peavad sooritama riikliku eksami, sooritama digitaalselt riikliku eksami, tuginedes uuele eksamimudelile. |
|
176 |
C2.3. R1 |
E |
Digitaalse Horvaatia strateegia |
|
177 |
C2.3. R2
|
E |
Keskse koostalitlusvõime süsteemi platvormide loomine |
|
179 |
C2.3. R3-I1 |
S |
Riigipilve ajakohastamine |
|
195 |
C2.3. R3-I12 |
E |
Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) digitaalsed arhiivid |
|
229 |
C2.5. R1-I6 |
E |
Kõigil esimese astme kohtutel on vahendid ja nad vastavad kaugistungi tingimustele. |
|
233 |
C2.6. R1 |
E |
Õigusnormide rikkumisest teatavate isikute kaitse seaduse muudatuste vastuvõtmine |
|
249 |
C2.7. R2 |
E |
Horvaatia majanduse struktuurse makromajandusliku mudeli väljatöötamine keskpika perioodi makromajanduslike prognooside koostamiseks ja eelarve planeerimiseks
|
|
256 |
C2.9. R1 |
E |
Suunised VKEde osalemise parandamiseks riigihankemenetlustes ja nende ühendamiseks |
|
259 |
C2.9. R1-I1 |
E |
Sõltumatute analüüside ja konkreetsete soovituste avaldamine, et parandada hankesüsteemi peamiste institutsioonide (MINGOR, SAFU, DKOM) kõigi töötajate koormuse haldamist. |
|
260 |
C2.9. R2 |
E |
Riigihangete õigusraamistiku muutmine, muutes e-kaebuse kasutamise kaebuse esitamise kohustuslikuks vahendiks |
|
273 |
C3.1. R2 |
E |
Uue teadustegevust ja kõrgharidust käsitleva seaduse vastuvõtmine |
|
275 |
C3.2. R1 |
E |
Uus teaduse ja kõrghariduse seadus |
|
281 |
C3.2. R2 |
E |
Uus õigusraamistik, millega reguleeritakse õppeprogrammide, doktoriõppe ja teadusasutuste töötingimuste kvaliteedinõudeid |
|
284 |
C3.2. R3 |
E |
Horvaatia teadusfondi käsitlev uus seadus |
|
294 |
C4.1. R4 |
E |
Deklareerimata töö vastu võitlemise seaduse ja uue tööõiguse vastuvõtmine |
|
313 |
C4.3. R3 |
E |
Pereassistentide kohtlemise standardite vastuvõtmine |
|
318 |
C5.1. R1 |
E |
Tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamise raamistiku vastuvõtmine |
|
323 |
C5.1. R1-I4 |
E |
KBC kliinikumi tervishoiuteenuste ajakohastamine Pooleks |
|
336 |
C5.1. R4 |
E |
Tervishoiuseaduse ja kohustusliku ravikindlustuse seaduse muutmine |
|
346 |
C5.1. R5 |
E |
Telemeditsiiniteenuste täiustamine ja laiendamine |
|
349 |
C5.1. R5-I3 |
S |
Teletransfusiooniteenused |
|
353 |
C6.1. R1-I1 |
S |
Sõlmitud lepingud üldkasutatavate ja korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks |
|
359 |
C6.1. R2 |
E |
Riikliku oskuste arendamise kava vastuvõtmine energiatõhususe ja maavärinajärgse ülesehitustööga seotud keskkonnahoidlike töökohtade kontekstis |
|
363 |
C6.1. R3 |
E |
On-line ühtse kontaktpunkti loomine energiatõhusamaks renoveerimiseks ja maavärinakindlamaks muutmiseks ning selle toimimine |
|
366 |
C6.1. R4-I1 |
S |
Hangitud seismiliste seadmete üksused |
|
Osamakse summa |
80 4597 701 EUROT |
4. Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
39 |
C1.2. R1-I1 |
E |
Kõrgepingevõrgu uuendamiseks antud ehitusluba |
|
163 |
C2.2. R1 |
E |
Riigihalduse tsentraliseeritud valikusüsteemi muudetud õigusraamistik, milles määratakse kindlaks riigiteenistujate vajalik kvalifikatsioon ja luuakse kaasaegne värbamissüsteem |
|
166 |
C2.2. R2 |
E |
Riigihalduse ja avalike teenuste palgaseaduste ning liikuvust käsitlevate määruste jõustumine |
|
205 |
C2.3. R4-I2 |
E |
Allkirjastatud toetusleping passiivse elektroonilise side infrastruktuuri ehitamiseks |
|
217 |
C2.5. R1 |
S |
Õigusalase koolituse programmi raames kasutusele võetud uued koolitusprogrammid |
|
218 |
C2.5. R1 |
E |
Õigusvaldkonna õigusraamistiku muudatuste vastuvõtmine uue hagita menetluse seadusega. |
|
219 |
C2.5. R1 |
S |
Asutas neli vahenduskeskust Zagrebi, Spliti, Osijeki ja Rijeka kaubanduskohtutes ning võttis vastu vahendusseaduse muudatused |
|
257 |
C2.9. R1 |
E |
Riigihangete alase koolituse eeskirja muutmine |
|
267 |
C3.1. R1 |
E |
Alushariduse ja lapsehoiu rahastamise mudeli vastuvõtmine |
|
276 |
C3.2. R1-I1 |
S |
Teadusorganisatsioonide sisekonkurssidel põhinevatele teadusprojektidele programmilepingute rakendamise esimese kaheaastase tsükli jooksul eraldatud rahalised vahendid |
|
297 |
C4.2. R1 |
E |
Pensionikindlustusseaduse muudatuste vastuvõtmine |
|
316 |
C4.3. R3-I3 |
E |
Võrgus olevate sotsiaalteenuste ja teenuseosutajate hindade arvutamine IT-süsteemi abil |
|
325 |
C5.1. R1-I6 |
S |
Meditsiinilised diagnostikaseadmed kliinilises haiglas (KB) Dubravas |
|
327 |
C5.1. R1-I8 |
S |
Meditsiiniseadmed Dubrava kliinilises haiglas farmakoresistentse epilepsiaga patsientide operatiivseks raviks |
|
343 |
C5.1. R4-I5 |
S |
Diagnostikaüksused Kliinilise Haigla Keskus (KBC) Merkur |
|
348 |
C5.1. R5-I2 |
S |
Telekardioloogiateenused |
|
Osamakse summa |
306 166 382 EUROT |
5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
8 |
C1.1.1. R1-I2 |
E |
VKEde mõju hindamise testi digitaliseerimine koordinaatorite koostöö, veebikoolituse ja vastastikuse teabevahetuse digiplatvormi väljatöötamise kaudu |
|
9 |
C1.1.1. R1-I2 |
S |
Uue tegevuskava meetmete rakendamine maksuväliste ja maksutaoliste lõivude vähendamiseks |
|
38 |
C1.2. R1 |
E |
Plinacro sertifitseerimine Horvaatia riikliku energeetikasektorit reguleeriva asutuse (HERA) poolt |
|
64 |
C1.3. R1-I1 |
S |
Reoveetaristu projektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud |
|
70 |
C1.3. R1-I2 |
S |
Veevarustusprojektide jaoks sõlmitud ehitustöölepingud |
|
71 |
C1.3. R1-I2 |
S |
Ühiskanalisatsioonivõrgu ehitamine või rekonstrueerimine |
|
94 |
C1.4. R1-I2 |
S |
Funktsionaalse süsteemi loomine puuetega inimeste õiguste kasutamiseks liikuvuse valdkonnas |
|
127 |
C1.5. R1-I1 |
S |
Logistika jaotuskeskus (LDC), mis on ehitatud ja toimiv |
|
139 |
C1.5. R4-I1 |
E |
Toetuskava toidupankade ja toidu annetamise ahela vahendajate taristu varustamiseks |
|
142 |
C1.6. R1 |
E |
Horvaatia Vabariigi säästva turismi satelliitkonto metodoloogilise raamistiku koostamine |
|
143 |
C1.6. R1 |
E |
Turismiseadus, millega kehtestatakse turismisektori järelevalve ja arengu raamistik |
|
151 |
C2.1. R1 |
E |
Regulatiivse mõju hindamise seaduse muudatused |
|
168 |
C2.2. R2-I2 |
S |
Vähemalt 20 % riigiteenistujatest töötab nutika töö mudeli alusel |
|
169 |
C2.2. R2-I2 |
S |
Vähemalt 60 % avalikest teenistujatest on saanud nutika töömeetodi alase koolituse |
|
170 |
C2.2. R3 |
E |
E-konserveerimisteenuse loomine |
|
181 |
C2.3. R3-I2 |
E |
Küberturvalisuse katseprojekt |
|
183 |
C2.3. R3-I3 |
E |
Ühtse kontaktpunkti loomine |
|
191 |
C2.3. R3-I9 |
E |
Uue riigihangete platvormi ja mobiilirakenduse loomine |
|
192 |
C2.3. R3-I10 |
E |
CESi digiidentiteet ja personalijuhtimise süsteemid |
|
203 |
C2.3. R4-I1 |
E |
Allkirjastatud toetuslepingud projektide rakendamiseks lairibaühendusele juurdepääsu infrastruktuuri arendamise riikliku raamistiku (ONP) alusel |
|
220 |
C2.5. R1 |
E |
Võeti vastu uued kohtunike töö raamkriteeriumid ja võeti kasutusele aktiivne kohtuasjade haldamise vahend |
|
234 |
C2.6. R1 |
E |
Parlamendiliikmete eetikakoodeksi ja täitevvõimu ametnike eetikakoodeksi vastuvõtmine |
|
243 |
C2.6. R2 |
E |
Teabele juurdepääsu õiguse seaduse mõju hindamine |
|
254 |
C2.8. R4 |
E |
Finantssektori järelevalve tugevdamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna riskihindamise alusel |
|
258 |
C2.9. R1 |
E |
ProcurCompEU raames hankeametnike täiendusõppe kohandatud raamistiku integreerimine riigihangete kohustuslikku koolitus- ja sertifitseerimissüsteemi. |
|
268 |
C3.1. R1 |
E |
Terve päeva kestvat õpetamismudelit käsitlevate muudatusettepanekute vastuvõtmine |
|
319 |
C5.1. R1 |
S |
Diagnostiliseks raviks kuluva aja optimeerimine – ootenimekirjad |
|
337 |
C5.1. R4 |
S |
Haiglate funktsionaalne integreerimine |
|
338 |
C5.1. R4 |
S |
Tervishoiuasutuste ühine hankemenetlus |
|
369 |
C6.1. R5 |
S |
Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate vastuvõtmine |
|
371 |
C6.1. R6 |
E |
Edukalt lõpule viidud süstemaatiline energiajuhtimise katseprojekt, mille eesmärk on katsetada uut energiatõhusa renoveerimise rahastamismudelit |
|
398 |
C4.3. R1 |
E |
Sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste jõustumine ja tagatud miinimumhüvitist käsitleva otsuse vastuvõtmine |
|
399 |
C5.1. R3-I1 |
E |
Eriarstikoolitusele pühendatud tsentraliseeritud rahastamissüsteemi loomine |
|
Osamakse summa |
642 949 403 EUROT |
6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
40 |
C1.2. R1-I1 |
S |
Lõpule on viidud 6 saart mandrivõrguga ühendavate maa-aluste kaablite uuendamine |
|
77 |
C1.3. R1–I3 |
S |
Ehitatud üleujutuste eest kaitsvad ehitised |
|
120 |
C1.4. R5-I2 |
E |
Autonoomset sõidukijuhtimist käsitlevad uued õigusaktid |
|
167 |
C2.2. R2-I1 |
S |
Personalijuhtimissüsteem, avaliku sektori register Ametnikud ja tsentraliseeritud palgasüsteem (RegZap – Cop) on täiendatud üheksa uue funktsiooniga, digiteerides kõik seotud protsessid, mis lihtsustavad ja kiirendavad palgasüsteem |
|
171 |
C2.2. R3 |
E |
Riikliku arhiiviinfosüsteemi loomine |
|
182 |
C2.3. R3-I2 |
E |
Küberturvalisuse alane avalik ennetuskampaania |
|
184 |
C2.3. R3-I4 |
E |
CEZIH IT-süsteem |
|
208 |
C2.4. R2 |
E |
Uus õigusraamistik riigiettevõtete kohta, mis sisaldab OECD soovitusi. |
|
228 |
C2.5. R1-I5 |
S |
Hiljuti renoveeritud kohtuhooned, mis vastavad hoonete ratsionaalset energiakasutust ja soojuskaitset käsitlevale tehnilisele eeskirjale |
|
235 |
C2.6. R1 |
S |
Suurendada kohtusüsteemi korruptsioonivastaste asutuste töötajate eelarvet. |
|
236 |
C2.6. R1 |
S |
Suurendada eelarvet IT-vahendite ja -seadmete soetamiseks õigusasutuste poolt, et uurida korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud süütegusid |
|
241 |
C2.6. R1-I3 |
E |
Paremad vara deklareerimise infosüsteemid riigiametnikele ja kohtuametnikele |
|
244 |
C2.6. R3 |
E |
Kohalike ja piirkondlike üksuste enamusosalust käsitlevate OECD äriühingu üldjuhtimise soovituste kohaldamine |
|
246 |
C2.6. R4 |
S |
Kohtunike koolitamine korruptsiooniriski juhtimise kohta riigihangetes ja õiguskaitse kohta riigihankemenetlustes |
|
263 |
C2.9. R3 |
E |
Uuenduslike riigihangete kavandamisele ja haldamisele suunatud programmid ja meetmed |
|
326 |
C5.1. R1-I7 |
S |
Kliinikumikeskuse Sestre Milosrdnice uued ruumid |
|
347 |
C5.1. R5-I1 |
S |
Firule’i tehases paigaldatud ja toimivad digiteeritud integreeritud operatsioonisaalid (Firule ja Križine) ja robotsüsteem |
|
350 |
C5.1. R5-I4 |
S |
Operatsioonisaalide kliiniline haiglakeskus (KBC) Sestre milosrdnice, mis on varustatud robotkirurgiaga |
|
407 |
C7.1 R1-I2 |
E |
Vesiniku koordineerimisasutus |
|
412 |
C7.1 R1-I3 |
E |
Maapõueenergia potentsiaali arengukava |
|
Osamakse summa |
505 174 531 EUROT |
7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
3 |
C1.1.1. R1-I1 |
E |
START-süsteemide ajakohastamine |
|
4 |
C1.1.1. R1-I1 |
S |
Platvormile START füüsiliste juurdepääsupunktide loomine |
|
5 |
C1.1.1. R1-I1 |
E |
Horvaatia Vabariigi strateegiliste investeerimisprojektide seaduse, investeeringute edendamise seaduse ning teadus- ja arendusprojektidele antava riigiabi seaduse kohaste MINGORi sihtprotsesside digitaliseerimine ning JRPI süsteemi edasine digitaliseerimine ja võrgustike loomine |
|
10 |
C1.1.1. R1-I2 |
S |
Ettevõtjate halduskoormuse vähendamist käsitlevas uues/viiendas tegevuskavas sätestatud esimeste meetmete rakendamine |
|
12 |
C1.1.1. R2 |
S |
Vähemalt 50 kutsealateenuste regulatiivse nõude lihtsustamine või kaotamine |
|
13 |
C1.1.1. R3 |
E |
Millega kehtestatakse strateegiline raamistik erainvesteeringute edendamiseks |
|
28 |
C1.1.2. R1 |
E |
Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste õigusraamistiku muutmine ja täiendamine |
|
30 |
C1.1.2. R2-I3 |
S |
Toetuse andmine idufirmade kasvu stimuleerimiseks kõrgtehnoloogia- ja teadmussektoris |
|
32 |
C1.1.2. R2-I5 |
S |
Innovatsiooni turustamise projektide toetamine |
|
41 |
C1.2. R1-I1 |
S |
Kõrgepingevõrgu (220/110 kV) ajakohastamine on lõpule viidud |
|
42 |
C1.2. R1 |
S |
Paigaldatud on täiendav 1 500 MW taastuvenergia võimsust. |
|
43 |
C1.2. R1-I1 |
S |
Paigaldatud nutiarvestite arv |
|
47 |
C1.2. R1-I2 |
S |
Maapõueenergia potentsiaali uurimiseks sõlmitud lepingud |
|
61 |
C1.3. R1 |
S |
Veeteenuste osutajate integreerimine |
|
85 |
C1.3. R2 |
S |
Kõrvaldamiseks saadetud olmejäätmete osakaalu vähendamine (51 %) |
|
96 |
C1.4. R1-I4 |
E |
Hästitoimiva reisijate- ja kaubaveo aruandluskontrollisüsteemi loomine |
|
100 |
C1.4. R2 |
E |
Raudtee-ettevõtjate ümberkorraldamine ja ärijuhtimine |
|
105 |
C1.4. R2-I4 |
S |
Rekonstrueeritud ja uuendatud kaherajaline raudteeliin Zagreb Kustošija – ZG Zapadni Kolodvor – Zagreb Glavni Kolodvor, pikkusega 3,4 km |
|
118 |
C1.4. R5-I1 |
S |
Õhusõidukite maapealse teeninduse süsteemi elektrifitseerimine ja keskkonnahoidlikumaks muutmine Zadari lennujaamas |
|
135 |
C1.5. R3-I1 |
S |
Vähemalt 30 põllumajandusvaldkonna avaliku teenuse digitaliseerimine, mis on loetletud põllumajandusvaldkonna avalike teenuste digitaliseerimise tegevuskavas |
|
137 |
C1.5. R3-I3 |
E |
Jälgitavuse teabesüsteemi loomine |
|
148 |
C1.6. R1-I3 |
E |
Haridusprogrammid turismialaste teadmiste ja oskuste parandamiseks |
|
164 |
C2.2. R1-I1 |
S |
100 % kõigist äsja tööle võetud alalistest riigiteenistujatest valitsusasutustes võetakse tööle üksnes uue tsentraliseeritud, digiteeritud ja standarditud valiku- ja värbamissüsteemi kaudu, mis on kättesaadav hiljuti välja töötatud IT-platvormi kaudu. |
|
178 |
C2.3. R2-I1 |
E |
Keskse koostalitlusvõime süsteemi loomine |
|
185 |
C2.3. R3-I5 |
S |
Digitaalse isikutunnistuse e-allkiri |
|
190 |
C2.3. R3-I8 |
S |
Uude mobiiliplatvormi integreeritud digitaalsed e-avalikud teenused |
|
199 |
C2.3. R3-I14 |
E |
E-arvete ja veebipõhise käibemaksuarvestuse süsteem |
|
210 |
C2.4. R4 |
S |
90 riigiettevõtte müük, mis ei paku Horvaatia Vabariigile erilist huvi ja mida haldab CERP |
|
212 |
C2.4. R5 |
E |
Töötada välja IT-süsteem ja metoodika riigi omandis oleva kinnisvaraportfelli vähendamiseks ning kasutamata valitsemissektori varade kiiremaks ja tõhusaks aktiveerimiseks |
|
224 |
C2.5. R1-I1 |
E |
Kõik uued esimese ja teise astme kohtu otsused, millega menetlus lõpetatakse, anonüümitakse ja avaldatakse portaalis. |
|
226 |
C2.5. R1-I3 |
E |
Uuendatud eSpis süsteem, millel on uued funktsioonid ja uus arhitektuur, mis on integreeritud ühisteenuste keskusesse (CDU) |
|
238 |
C2.6. R1 |
S |
Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjade keskmise kestuse lühendamine |
|
240 |
C2.6. R1-I2 |
E |
Avalike teenistujate eetilise infrastruktuuri haldamise infosüsteemi loomine |
|
252 |
C2.8. R2 |
S |
Tugevdada järelevalvet institutsioonidevahelise järelevalve töörühma korrapäraste kohtumiste kaudu |
|
261 |
C2.9. R2 |
S |
Kaebuste ja otsuste menetlemise keskmise aja lühendamine |
|
277 |
C3.2. R1-I1 |
S |
Nende ülikoolide või uurimisinstituutide osakaal, kes on sõlminud programmilepingud |
|
288 |
C4.1. R2 |
E |
Tööturuseaduse muudatuste jõustumine |
|
289 |
C4.1. R2 |
E |
Haavatavatele rühmadele antava toetuse parem kvaliteet |
|
295 |
C4.1. R4 |
S |
Miinimumpalga ja keskmise brutopalga suhte suurendamine 2024. aastal 50 %-ni. |
|
296 |
C4.1. R4 |
S |
Ajutiste lepingute osakaalu vähendamine 17 %-ni |
|
299 |
C4.2. R1 |
S |
Ümbermääratletud toitjakaotuspensioni vormi saajate kogu pensionitulu suurendamine vähemalt 10 % |
|
301 |
C4.2. R1 |
S |
Miinimumpensioni suurendamine 3 % võrra |
|
305 |
C4.3. R1 |
E |
Funktsionaalselt integreeritud sotsiaaltoetusi käsitleva normi vastuvõtmine |
|
308 |
C4.3. R1-I2 |
E |
Sotsiaalkaitsehüvitisi käsitleva teabe digitaalne kättesaadavus riiklikul tasandil |
|
314 |
C4.3. R3-I1 |
S |
Inimsuutlikkuse suurendamine kogukonnapõhiste teenuste osutamiseks |
|
378 |
C1.3. R2-I1 |
E |
Prügilamaksu määruse jõustumine |
|
408 |
C7.1 R1-I2 |
E |
Uuring „Horvaatia vesinikustrateegia aastani 2050 väljatöötamise ja rakendamise kava“ |
|
Osamakse summa |
699 096 086 EUROT |
8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
78 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Taaselustatud vooluveekogud |
|
119 |
C1.4. R5-I2 |
S |
Täisautonoomsete ja elektrisõidukite kontrollprototüübid ning asjakohased katsed |
|
133 |
C1.5. R2-I2 |
S |
Põllumajandusmaa seire operatiivinfosüsteemi ajakohastamine ja 90 püsijaama rajamine põllumajandusmaa seisundi seireks |
|
175 |
C2.2. R4-I1 |
E |
Toetusmehhanism vabatahtlike funktsionaalsete ja tegelike ühenduste jaoks ning täieliku toetussüsteemi loomine üksuste funktsionaalseks ja tõhusaks ühendamiseks |
|
239 |
C2.6. R1-I1 |
E |
Riikliku korruptsioonivastase teavituskampaania mõju hindamine |
|
242 |
C2.6. R1-I4 |
S |
Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riikliku politseiameti (PN USKOK) nelja piirkondliku keskuse ajakohastamine |
|
282 |
C3.2. R2-I1 |
S |
Toetused, mida antakse programmitöö raamistiku alusel, et suurendada MATI/IKT valdkonna lõpetanute kättesaadavust ja tööalast konkurentsivõimet ning parandada nende liikuvust riikliku ja rahvusvahelise koostöö eesmärgil |
|
290 |
C4.1. R2 |
S |
Vähemalt 5 000 haavatavatesse rühmadesse kuuluvale inimesele antava toetuse kvaliteedi parandamine |
|
298 |
C4.2. R1 |
E |
Kohustusliku pensionifondi seaduse muutmise seaduse vastuvõtmine. |
|
339 |
C5.1. R4-I1 |
S |
Parenteraalsete preparaatide keskjuhtimine kaheksas haiglas |
|
342 |
C5.1. R4-I4 |
S |
Plokiahela tehnoloogial põhinev raviminappuse jälgimise süsteem |
|
365 |
C6.1. R4 |
E |
Seismiliste andmete integreerimine |
|
406 |
C7.1 R1 |
E |
Omatarbimise uut süsteemi kehtestavate õigusaktide jõustumine |
|
Osamakse summa |
20 095 476 EUROT: |
9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
11 |
C1.1.1. R1-I2 |
S |
Uues/viiendas tegevuskavas sätestatud teise meetmepaketi rakendamine, et veelgi vähendada ettevõtjate halduskoormust |
|
15 |
C1.1.1. R4-I1 |
S |
Rahaliste vahendite eraldamine VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele keskkonnasõbralikele tegevustele suunatud investeeringuteks |
|
17 |
C1.1.1. R4-I2 |
S |
Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavad laenud/intressitoetused |
|
18 |
C1.1.1. R4-I2 |
S |
Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavad laenud/intressitoetused |
|
20 |
C1.1.1. R4-I3 |
S |
Toetust saanud projektide arv keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suurettevõtjate puhul |
|
22 |
C1.1.1. R4-I4 |
S |
Avaliku sektori projektidele antud laenud |
|
24 |
C1.1.1. R5-I1 |
S |
Omakapitali ja kvaasiomakapitali instrumentidesse tehtud investeeringud |
|
26 |
C1.1.1. R6-I1 |
S |
Investeeringud kultuuri- ja loomemajanduse ümberkujundamisse ja konkurentsivõimesse |
|
27 |
C1.1.1. R6-I2 |
E |
Faktikontrolli süsteemi loomine |
|
29 |
C1.1.2. R2-I2 |
S |
VKEde toetamine juhtimissuutlikkuse suurendamisel |
|
31 |
C1.1.2. R2-I4 |
S |
Idufirmade kasvu toetamine kiirendiprogrammi loomise kaudu. |
|
33 |
C1.1.2. R3-I2 |
S |
Toetus kupongidena |
|
34 |
C1.1.2. R3-I3 |
S |
Toetus Horvaatia VKEde digiüleminekuks |
|
44 |
C1.2. R1-I1 |
E |
Jaotusvõrgu jaoks ette nähtud ajakohastatud kõrgepingevõrgu (220/110 kV) ja veealuste kaablite |
|
48 |
C1.2. R1-I2 |
E |
Üldsusele kättesaadavaks tehtud kaugkütte geotermilise potentsiaali tulemused |
|
51 |
C7.1 R1-I1 |
E |
Saastevaba vesiniku projekti rahastamine |
|
52 |
C7.1 R1-I1 |
E |
Vesiniku lisavõimsuse riigihanke väljakuulutamine |
|
54 |
C7.1 R1-I1 |
E |
Süsiniku geoloogilist säilitamist käsitlevad uuringud |
|
65 |
C1.3. R1-I1 |
S |
Ehitatud või uuendatud reoveepuhastid |
|
66 |
C1.3. R1-I1 |
S |
Ehitatud või rekonstrueeritud ühiskanalisatsioonivõrk |
|
72 |
C1.3. R1-I2 |
S |
Ühiskanalisatsioonivõrgu ehitamine või rekonstrueerimine |
|
79 |
C1.3. R1-I3 |
S |
Ehitatud üleujutuste eest kaitsvad ehitised |
|
86 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Ehitatud sorteerimisrajatised |
|
87 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Eraldi kogutud biojäätmete käitlemiseks ehitatud rajatised |
|
88 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Funktsionaalne paiksete/liikuvate jäätmete sortimiskoht |
|
90 |
C1.3. R2-I2 |
S |
Prügilate saneerimine |
|
95 |
C1.4. R1-I3 |
E |
Riikliku maanteetranspordi elektroonilise salvestus- ja andmevahetussüsteemi (NSCP) loomine |
|
97 |
C1.4. R1-I5 |
E |
Ohtlike kaupade autoveo seiresüsteemi (e-ADR) loomine |
|
104 |
C1.4. R2-I3 |
S |
Viis kitsaskohta on kõrvaldatud teelõikudel, mille praegune piiratud sõidukiirus on kuni 60 km/h |
|
107 |
C1.4. R2-I6 |
S |
Kaks toodetud akurongide prototüüpi |
|
108 |
C1.4. R2-I7 |
E |
HŽ reisijateveo IT-süsteemide ajakohastamine |
|
112 |
C1.4. R3-I1 |
S |
Spliti linnasadama uus reisiterminal |
|
116 |
C7.1. I4 |
E |
70 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikubussid) |
|
117 |
C1.4. R4-I2 |
S |
30 uut trammi ühistranspordi jaoks |
|
122 |
C1.4. R5-I2 |
E |
Täisautonoomsete ja elektrisõidukite uus linnatransporditeenus, mis on kohandatud puuetega reisijate vajadustele, ning spetsiaalne taristu |
|
123 |
C1.4. R5-I2 |
S |
50 000 tasuta vautšerit reisideks täielikult autonoomse sõidukiga puuetega inimestele ja/või neile, kellel on raskusi muude ühistranspordivahendite kasutamisega |
|
124 |
C1.4. R5-I3 |
S |
2 000 alternatiivse mootoriga maanteesõidukit (elektri- ja/või vesinikusõidukid) |
|
128 |
C1.5. R1-I1 |
S |
Ehitatud on vähemalt kaks logistika jaotuskeskust |
|
129 |
C1.5. R1-I2 |
S |
Tootjaorganisatsioonide koolitamine |
|
130 |
C1.5. R1-I2 |
E |
Puu- ja köögivilja märgistamise süsteem |
|
136 |
C1.5. R3-I2 |
E |
Aruka põllumajanduse platvormi loomine |
|
145 |
C1.6. R1-I1 |
E |
Avaliku turismitaristu ehitamiseks ja kohandamiseks toetust saanud projektide lõpuleviimine |
|
147 |
C1.6. R1-I2 |
E |
Selliste investeerimisprojektide lõpuleviimine, mille eesmärk on tugevdada kestlikkust ning edendada turismiettevõtjate rohe- ja digipööret |
|
149 |
C1.6. R1-I3 |
S |
Haritud isikud turismiga seotud haridusprogrammides |
|
152 |
C2.1. R1 |
S |
Kodanikke otseselt mõjutava halduskoormuse vähendamine digitaliseerimise ja menetluste lihtsustamise kaudu |
|
153 |
C2.1. R1-I1 |
S |
Kõigi strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju hindamise valdkonna äriprotsesside kaardistamise digitaliseerimine |
|
162 |
C2.1. R2-I1 |
S |
Rohe- ja digipöörde projektide tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine |
|
172 |
C2.2. R3-I1 |
S |
60 avalikult kättesaadava kaitsebaasi loomine kõige keerukamate kultuuri- ja ajaloomälestiste jaoks, millel on suur mälestis |
|
173 |
C2.2. R3-I2 |
S |
600 dokumendi loojat kasutavad arhiivi infosüsteemi |
|
180 |
C2.3. R3-I1 |
S |
Ühisteenuste keskuse kasutajate arvu suurenemine |
|
186 |
C2.3. R3-I6 |
E |
Riikliku teabetaristu (DII) võrgu ajakohastamine |
|
187 |
C2.3. R3-I6 |
S |
Riigi teabeinfrastruktuuri võrgu (DII) uued kasutajad |
|
188 |
C2.3. R3-I7 |
E |
Digitaalsed ruumilised planeeringud |
|
189 |
C2.3. R3-I7 |
E |
Ruumiliste planeeringute infosüsteemi ajakohastamine |
|
193 |
C2.3. R3-I10 |
E |
Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise digitaliseerimise täiustamine |
|
194 |
C2.3. R3-I11 |
E |
Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) ajakohastatud IT-süsteem |
|
196 |
C2.3. R3-I12 |
E |
Horvaatia pensionikindlustusameti (HZMO) digiarhiiv |
|
197 |
C2.3. R3-I13 |
E |
Ajakohastatud maksuhalduse infosüsteem |
|
200 |
C2.3. R3-I15 |
S |
Turismi IT-süsteemi vahendid |
|
201 |
C2.3. R3-I16 |
S |
Spordi IT-süsteemi uued rakendusmoodulid |
|
449 |
C2.3. R3-I18 |
E |
Horvaatia ja ühisettevõtte EuroHPC vahelise rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine ning ühisettevõttele EuroHPC vabatahtliku rahalise toetuse väljamaksmine |
|
204 |
C2.3. R4-I1 |
E |
Lairibajuurdepääs kodumajapidamistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgetes“ piirkondades |
|
206 |
C2.3. R4-I2 |
S |
Juurdepääs 5G-le |
|
209 |
C2.4. R3 |
S |
Valdkondlike ministeeriumide ja kesksete koordineerimisüksuste koolitamine äriühingu üldjuhtimise valdkonnas |
|
211 |
C2.4. R4 |
S |
CERPi portfelli kuuluva 20 riigiettevõtte müük |
|
213 |
C2.4. R5 |
S |
Riigile kuuluva kinnisvara võõrandamine |
|
221 |
C2.5. R1 |
S |
Kohtu- ja kaubandusasjade kestuse lühendamine |
|
222 |
C2.5. R1 |
S |
Kõigi pooleliolevate kohtuasjade koguarvu vähendamine |
|
225 |
C2.5. R1-I2 |
S |
60 % kinnistus- ja katastriandmetest on integreeritud |
|
227 |
C2.5. R1-I4 |
S |
Zagrebi õigusväljaku garaažiala ehitamine |
|
230 |
C2.5. R1-I6 |
E |
Kohtute IKT-taristu ajakohastamine |
|
237 |
C2.6. R1 |
E |
IT-platvormi loomine riiklike korruptsioonivastaste meetmete rakendamise jälgimiseks |
|
245 |
C2.6. R3 |
E |
2021.–2022. aasta korruptsioonivastase programmi rakendamise mõju hindamine kohalike omavalitsuste ja piirkondlike valitsusüksuste enamusosalusega äriühingutele |
|
264 |
C2.9. R3 |
S |
Innovatsioonihangete alane koolitus |
|
269 |
C3.1. R1 |
S |
Osalemine alushariduses ja lapsehoius |
|
270 |
C3.1. R1-I1 |
S |
Alusharidusse ja lapsehoidu ehitatud kohtade arv |
|
271 |
C3.1. R1-I2 |
S |
Ehitatud või rekonstrueeritud algkooliklasside arv |
|
274 |
C3.1. R2-I1 |
S |
Riiklikele kõrgharidusasutustele pakutav digitaristu ja -seadmed |
|
278 |
C3.2. R1-I1 |
S |
Lõpuleviidud teadusprojektid rohelises valdkonnas teadusorganisatsioonide poolt, kes on sõlminud uued programmilepingud |
|
279 |
C3.2. R1-I1 |
S |
Teadusasutuste sisekonkurssidel põhinevatele teadusprojektidele eraldatud rahalised vahendid |
|
280 |
C3.2. R1-I1 |
S |
Kõrgkoolide ja teadusasutuste ümberkorraldamine |
|
283 |
C3.2. R2-I2 |
S |
Infrastruktuuriprojektid rakendus- ja sihtuuringuteks |
|
285 |
C3.2. R3-I1 |
S |
Toetused, mis on antud katseprogrammi raames, millega toetatakse reformitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku loomist. |
|
287 |
C4.1. R1 |
S |
Uutest aktiivse tööturupoliitika meetmetest kasu saajate arv |
|
292 |
C4.1. R3-I1 |
S |
Haridusvautšerite kasutamine |
|
300 |
C4.2. R1 |
E |
Pensionikindlustusseaduse muudatuste vastuvõtmine |
|
304 |
C4.3. R1 |
S |
Tagatud miinimumhüvitise ja riikliku hüvitise saajad eakatele |
|
307 |
C4.3. R1-I1 |
S |
Kohaliku omavalitsuse üksuste juurdepääs sotsiaaltoetuste andmetele iga üksiku toetusesaaja kohta |
|
310 |
C4.3. R2-I1 |
S |
Sotsiaalse mentorluse spetsialistide töölevõtmine |
|
317 |
C4.3. R3-I4 |
S |
Vanurite hooldekodude, hooldekodude ja kohalike hoolekandeasutuste rajamine |
|
324 |
C5.1. R1-I5 |
S |
Varaždini üldhaigla keskse operatsiooniploki hoone koos kaasneva sisuga |
|
328 |
C5.1. R1-I9 |
E |
Zagrebi kliinikumikeskuse arendusprojekt |
|
329 |
C5.1. R2 |
E |
Tervishoiu kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine, töötades välja kliinilised e-suunised |
|
331 |
C5.1. R2-I1 |
S |
Onkoloogilise kiiritusravi kvaliteedi parandamine |
|
332 |
C5.1. R2-I2 |
S |
Ühtne IT-platvorm onkoloogiliste patsientide jälgimiseks |
|
334 |
C5.1. R3-I1 |
S |
Eriarsti koolitus esmatasandi tervishoius |
|
335 |
C5.1. R3-I2 |
S |
Meditsiiniõe bakalaureuseõpe erakorralise meditsiini erialal |
|
340 |
C5.1. R4-I2 |
S |
Tahkel kujul ravimite ühikuteraapia süsteem 40 Horvaatia haiglas |
|
341 |
C5.1. R4-I3 |
S |
Ravimite jälgimine haiglasüsteemis apteegist patsiendini |
|
344 |
C5.1. R4-I5 |
S |
Krooniliste mittehaiglapatsientide ravitulemuste jälgimine riiklikes apteekides |
|
354 |
C6.1. R1-I1 |
S |
Korterelamute energiatõhusaks renoveerimine |
|
355 |
C6.1. R1-I1 |
S |
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine |
|
358 |
C6.1. R1-I3 |
S |
Kultuuriväärtuse staatusega hoonete energiatõhusaks renoveerimine |
|
360 |
C6.1. R2 |
E |
Koolitustunnistus |
|
364 |
C6.1. R3 |
S |
Avaliku sektori töötajatele ühtse kontaktpunkti teenuste osutamiseks läbitud koolitus |
|
367 |
C6.1. R4-I1 |
E |
Seismoloogilise uuringu töötajate koolitamine |
|
370 |
C6.1. R5 |
S |
Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate kaudu kindlaks määratud katseprojekti lõpuleviimine |
|
376 |
C1.2 R1-I1 |
S |
Paigaldatud nutiarvestite arv |
|
377 |
C1.2 R1-I1 |
E |
Uus energiaaku salvestusmaht |
|
380 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Biojäätmete töötlemise seadmed |
|
381 |
C1.3. R2-I1 |
S |
Jäätmejaamade ehitamine |
|
396 |
C3.1. R1-I3 |
S |
Renoveeritud või ehitatud keskharidusklasside arv |
|
401 |
C6.1. R2 |
E |
Liitumine pakutava uue magistriõppemooduliga |
|
413 |
C7.1 R1-I3 |
S |
Geotermiliste puurimistööde tegemine |
|
414 |
C7.1 I1 |
E |
103 alternatiivkütusel töötavat bussi (elektri- ja/või vesinikubussid) |
|
415 |
C7.1 I1 |
S |
Üks vesinikuenergiaseade eraldi vagunis asuvate elektrivedurite käitamiseks (HERMES) |
|
429 |
C7.2 R1 |
S |
Korraldatud osalusseminarid |
|
430 |
C7.2 R2 |
S |
Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate vastuvõtmine |
|
431 |
C7.2 R2 |
S |
Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate raames kindlaks määratud katseprojektide lõpuleviimine |
|
442 |
C2.4 R2 |
E |
Riigi osalusega ettevõtete omandipoliitika |
|
444 |
C1.1.1. R4-I5 |
E |
Strateegiliste digiinvesteeringute ja strateegiliste keskkonnahoidlike investeeringute investeerimispoliitika |
|
445 |
C1.1.1. R4-I5 |
E |
Omakapitalisüst strateegilistesse digiinvesteeringutesse ja strateegilistesse keskkonnahoidlikesse investeeringutesse |
|
448 |
C7.2 I3 |
S |
Maavärinates kahjustatud üldkasutatavate hoonete energiasäästlik renoveerimine ja maavärinajärgne renoveerimine |
|
Osamakse summa |
1 015 269 647 EUROT |
2. Laen
Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
1.Esimene osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
55 |
C7.1 R1-I5 |
E |
Võeti vastu kava biokütuste tootmiseks ja kasutamiseks transpordisektoris |
|
405 |
C6.1 R1 – I4 |
E |
Kultuuriväärtuse staatusega hoonete energiatõhusaks renoveerimise suunised |
|
421 |
C7.1 I3 |
E |
Krki saarel veeldatud maagaasi terminali laiendamise seadmete leping |
|
423 |
C7.1 I3 |
E |
Zlobini-Bosiljevo gaasijuhtme laiendamise ehitustööde leping |
|
|
|
Osamakse summa |
303 868 355 EUROT: |
2.Teine osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
382 |
C1.3. R3 |
E |
Riikliku veekao vähendamise tegevuskava vastuvõtmine |
|
385 |
C1.3. R3 |
E |
Veeteenuste nõukogu määruse jõustumine |
|
393 |
C2.2 R5 |
E |
Uusi palgamudeleid ning tsiviil- ja avalike teenuste tsentraliseeritud valikusüsteemi reguleerivate määruste jõustumine |
|
425 |
C7.1 I3 |
E |
Pakkumismenetlus Bosiljevo-Sisaki-Kozaraci gaasijuhtme laiendamiseks vajalike torude hankimiseks |
|
427 |
C7.1 I3 |
E |
Horvaatia-Sloveenia võrkudevahelise ühenduse Lučko-Zabok lõigu laiendamiseks vajalike torude hange |
|
438 |
C7.2 I2 |
S |
Maavärinates kahjustatud korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks sõlmitud lepingud |
|
|
|
Osamakse summa |
455 802 533 EUROT: |
3.Kolmas osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
154 |
C2.1. R1-I2 |
S |
Koolitusmoodulid strateegiliseks planeerimiseks ja regulatiivse mõju hindamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil |
|
315 |
C4.3. R3-I2 |
S |
Ühtne infosüsteem (SocSkrb) |
|
373 |
C1.1.1.R5 |
E |
Horvaatia kapitaliturgude arendamise strateegilise raamistiku ja sellele lisatud tegevuskava vastuvõtmine |
|
383 |
C1.3. R3 |
E |
Loodud riiklik veekao seire asutus |
|
386 |
C1.3. R3 |
S |
Veeteenuste nõukogu suutlikkuse suurendamine |
|
402 |
C6.1. R7 |
E |
Allkirjastatud kokkulepped katseprojektide rakendamise kohta |
|
|
|
Osamakse summa |
531 769 622 EUROT: |
4.Neljas osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
320 |
C5.1. R1-I1 |
S |
Juurdepääs apteegiteenusele ja ravimitele |
|
375 |
C1.1.1. R7 |
E |
Kestliku rahanduse eesmärke toetava esimese tegevuskava vastuvõtmine |
|
424 |
C7.1 I3 |
S |
Zlobini-Bosiljevo laiendatud gaasijuhtme ehitamine |
|
433 |
C7.2 R4 |
E |
Kolmandatest riikidest pärit töötajate haridusprogramm |
|
|
|
Osamakse summa |
822 976 794 EUROT |
5.Viies osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorra-number |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk/siht |
Nimetus |
|
93 |
C1.4. R1-I1 |
E |
Uus elektrooniline maksukogumissüsteem |
|
155 |
C2.1. R1-I2 |
S |
Riikliku ja piirkondliku tasandi strateegilise planeerimise ja regulatiivse mõju rakendamisega seotud ametnike koolituspäevad |
|
321 |
C5.1. R1-I2 |
S |
Mobiilsete ambulatoorsete esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine |
|
384 |
C1.3. R3 |
S |
Vee-ettevõtjate veekao vähendamise tegevuskavade vastuvõtmine |
|
388 |
C1.3. R3 |
S |
Ehitatud või uuendatud reoveepuhastid |
|
389 |
C1.3. R3 |
S |
Ehitatud või rekonstrueeritud ühiskanalisatsioonivõrk |
|
391 |
C1.3. R3-I2 |
S |
Ühiskanalisatsioonivõrgu ehitamine või rekonstrueerimine |
|
394 |
C2.3 R3–I17 |
E |
Seadus rahvastiku-, perekonna- ja kodumajapidamiste registri loomise kohta (SOK) |
|
397 |
C3.1. R1-I4 |
S |
Ehitatud või rekonstrueeritud algkooliklasside arv |
|
322 |
C5.1. R1-I3 |
S |
Uus hoone nakkushaiguste kliiniku dr Fran Mihaljevići kompleksis |
|
356 |
C7.2 I2 |
S |
Maavärinates kahjustatud korterelamute energiaalane ja maavärinajärgne renoveerimine |
|
357 |
C7.2 I2 |
S |
Maavärinates kahjustatud üldkasutatavate hoonete energiasäästlik renoveerimine ja maavärinajärgne renoveerimine |
|
403 |
C6.1. R7 |
S |
Katseprojekt lõpule viidud |
|
404 |
C6.1. R7 |
E |
Riiklikud suunised kultuuriväärtuse staatusega hoonetest pärit ehitusjäätmete ringkasutuse kohta |
|
418 |
C7.1 R1-I4 |
E |
Elektribusside laadimistaristu |
|
419 |
C7.1 R1-I6 |
S |
Elektritrafode väljavahetamine |
|
420 |
C7.1 R1-I6 |
S |
Alajaamade rekonstrueerimine |
|
422 |
C7.1 I3 |
S |
Krki saarel toimiva veeldatud maagaasi terminali laiendamine |
|
426 |
C7.1 I3 |
S |
Bosiljevo-Sisaki-Kozaraci gaasijuhtme ehitamine |
|
428 |
C7.1 I3 |
S |
Horvaatia-Sloveenia võrkudevahelise ühenduse Lučko-Zabok lõigu ehitamine |
|
432 |
C7.2 R3 |
S |
Linnade keskkonnahoidliku uuendamise strateegiate raames kindlaks määratud katseprojektide lõpuleviimine |
|
435 |
C7.2 I1 |
S |
Korterelamute energiatõhusaks renoveerimine |
|
436 |
C7.2 I1 |
S |
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine |
|
437 |
C7.2 I1 |
S |
Taastuvenergiasüsteemide paigaldamine üldkasutatavatesse hoonetesse |
|
439 |
C7.2 I2 |
S |
Taastuvenergiasüsteemide paigaldamine maavärinates kahjustatud üldkasutatavatesse hoonetesse |
|
440 |
C1.3 R3-I3 |
S |
Ehitatud üleujutuste eest kaitsvad ehitised |
|
441 |
C1.3 R3-I3 |
S |
Taaselustatud vooluveekogud |
|
443 |
C2.5. R1-I7 |
S |
Zagrebi õigusväljakule ehitatud uus hoone |
|
446 |
C1.1.1. R4-I6 |
E |
Strateegiliste kaitse- ja julgeolekuinvesteeringute investeerimispoliitika |
|
447 |
C1.1.1. R4-I6 |
E |
Omakapitalisüst strateegilistesse kaitse- ja julgeolekuinvesteeringutesse |
|
|
|
Osamakse summa |
2 060 436 258 EUROT |
LÕIK 3: TÄIENDAV TÕLKIMINE
1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub järgmise korra kohaselt:
Luuakse mitmetasandiline juhtimis-, järelevalve- ja rakendusstruktuur, millel on igal tasandil kohaldatavad konkreetsed ülesanded ja kohustused, nagu on sätestatud allpool:
a) juhtnõukogu, mida juhib peaminister ja mis vastutab poliitilise juhtimise ja kava rakendamise järelevalve eest.
b) Rakenduskomitee, mis koosneb peaministri kabineti esindajatest, koordineerivast asutusest, rakendusasutustest, auditeerimisasutusest, maksetaotluste saatmise eest vastutavast asutusest ning regionaalarengu ja ELi fondide ministeeriumist, mis vastutab kava üldise järelevalve ja rakendamise eest ning tagab kooskõla muude ELi fondidega.
C) Rahandusministeeriumi (makromajandusliku analüüsi direktoraat) alluvuses loodud keskne koordineeriv asutus, mille ülesanne on taaste- ja vastupidavuskava operatiivne koordineerimine ja seire, sealhulgas meetmete rakendamisel tehtud edusammude aktiivne jälgimine iga komponendi jaoks seatud vahe-eesmärkide ja sihtide alusel.
d) auditeerimisasutus, Euroopa Liidu programmide rakendamise süsteemi auditeerimise amet, kes on volitatud tegema auditeid Horvaatia taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalas.
e) maksetaotluste saatmise eest vastutav asutus, rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv riiklik fond, mis vastutab maksetaotluste ja liidu vahendite haldaja kinnituste koostamise ja esitamise eest.
f) rakendusasutused ja ametid, kes vastutavad iga erimeetme rakendamise ja projektide edenemise järelevalve eest.
Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas on märgitud, et kehtestatud on menetlused, millega tagatakse kohaldatava liidu ja riigisisese õiguse järgimine kogu meetmete rakendamise ajal. Lisaks kohaldatakse neid menetlusi kõigi tõsiste rikkumiste (pettus, korruptsioon, huvide konflikt) ja topeltrahastamise käsitlemiseks, võimaldades teha kontrolle ja auditeid valdkondliku ministeeriumi tasandil. Usaldusväärsete andmete esitamise tagamiseks teevad iga komponendi eest vastutavad rakendusasutused haldus- ja kohapealseid kontrolle. Koordineeriv asutus kontrollib koostöös riikliku fondiga korrapäraselt andmete õigsust ja täpsust. Lisaks teeb auditeerimisasutus pooleaastase tsükli alusel teise tasandi kontrolle, sealhulgas süsteemiauditeid ning eesmärkide ja sihtide saavutamise auditeid.
2.Komisjonile alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, kehtestab Horvaatia järgmise korra:
Keskne koordineeriv asutus vastutab taaste- ja vastupidavuskavade üldise rakendamise eest, koordineerimise tagamise eest riigi teiste asjaomaste asutustega (sealhulgas sidususe tagamise eest seoses muude ELi vahendite kasutamisega), vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimise eest ning kogu vajaliku aruandluse esitamise eest.
Oma ülesannete täitmisel tugineb koordineeriv asutus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide järelevalveks kasutatavale IT-süsteemile eFondovi, mida täiendatakse funktsioonidega, mis on välja töötatud taaste- ja vastupidavuskava kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate aruandluseks. IT-süsteem võimaldab koguda projekti toetusesaajatelt teavet toetuslepingute rakendamisel tehtud edusammude kohta. Rakendusasutused vastutavad kogutud andmete täpsuse ja täielikkuse eest. Koordineeriv asutus kontrollib koostöös riikliku fondiga korrapäraselt andmete õigsust ja täpsust.
Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 2 esitab Horvaatia pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjaomaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse väljamaksmiseks. Horvaatia tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.