52026PC0379

Projektid valitakse välja kahe peamise kriteeriumi alusel: küpsus (ja kiire rakendamine) ning energiatõhusus ja mõju energiatarbimisele, eesmärgiga saavutada keskmiselt vähemalt 30 % energiasääst. Kõigi üldkasutatavate hoonete puhul on eesmärk teatada kõigist lepingutest 2021. aasta lõpuks ja viia need lõpule 2024. aasta lõpuks.

Investeering 4 (C1.I4): Väga väikeste ettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) energiatõhusaks renoveerimine

See investeering on osa kavast, mille valitsus käivitas 2020. aasta juunis, et toetada väga väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ökoloogilisel üleminekul. Nende hoonete soojustuse renoveerimise toetamiseks on selle investeeringu raames kehtestatud kaks toetusmehhanismi:

Peamine toetuskava on maksukrediit, mis moodustab 30 % abikõlblike meetmete kuludest (nt katuste, pööningute, seinte isolatsioon; kollektiivsed päikese-veesoojendid ja soojuspumbad 4 ), mille ülempiir on 25 000 eurot ettevõtja kohta. Kava on avatud 1. oktoobrist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 kantud kulude katmiseks. Maksukrediit võetakse tulumaksust või äriühingu tulumaksust, mille maksumaksja peab tasuma selle kalendriaasta eest, mil rahastamiskõlblikud kulud tekkisid (st 2020. või 2021. aastal).

Teise toetuskavaga rahastatakse kaasnevaid meetmeid, millega toetatakse käsitöölisi, väikekaupmehi ja füüsilisest isikust ettevõtjaid nende renoveerimistöödel. Rahastamispaketti kasutatakse kaubandus- ja käsitöökodade ning kaubandus- ja tööstuskodade kaudu neljas etapis:

·Teadlikkus: selle sammu eesmärk on teavitada ärijuhte hoonete energiatõhusaks renoveerimisega seotud probleemidest ökoloogilise ülemineku kontekstis; see meede hõlmab riiklikku teavituskampaaniat ja kohalikke meetmeid koostöös kohalike ametiasutuste ja kutseorganisatsioonidega.

·Diagnoos: energiaauditi teeb CMA või CCI nõunik, et koostada renoveerimistööde alustamise tegevuskava, lähtudes iga ettevõtte ökoloogilisest küpsusest.

·Rakendamine: ekspert aitab tegevuskava rakendada tehnilise ja rahalise abi kaudu (näiteks suurtaotluste koostamine).

Müügi edendamine: ettevõtjate võetud meetmeid hoonete renoveerimise valdkonnas reklaamitakse eri sihtrühmadele, nagu tarbijad, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused.

1.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Mõõde	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtestsenaarium	Eesmärk	Nõuded	Aasta
1–1	C1.R1 Eluasemepoliitika	Eesmärk	Jalaväemiinide reform („Aides personnelles au logement“)	Jõustumine				1. kv	2021	Seadusemuudatuste jõustumine, et vaadata läbi jalaväemiinide arvutamise kord, et kajastada kodumajapidamiste praegust sissetulekut.
1–2	C1.R1 Eluasemepoliitika	Eesmärk	Pineli ja keskklassi üürieluruumide reform	Jõustumine				1. kv	2023	2021. aasta eelarveseaduse nende sätete jõustumine, mis käsitlevad Pineli maksusoodustuse seadusandlikke muudatusi, et parandada selle tõhusust seoses eluasemete pakkumise suurendamisega piirkondades, kus turg on surve all, ning 2022. aasta eelarveseaduse nende sätete jõustumine, mis käsitlevad üürikortereid keskklassis.
1–3a	C1.R2 „Soojusenergia määruse läbivaatamine koos algatusega „RE2020““	Eesmärk	Uute elu-, kontori- ning põhi- ja keskharidushoonete soojustamist käsitleva määruse läbivaatamine koos algatusega „RE2020“	Jõustumine				1. kv	2022	Uue soojus- ja keskkonnamääruse RE2020 õigusnõuete jõustumine uute elu-, kontori- ning põhi- ja keskharidushoonete puhul. Energiasäästlikkuse ja tarbitud energia CO2-heite vähendamisega seotud nõuded hõlmavad järgmist: -Bioklimaatiline vajadus eluaseme järele, alandades ülempiiri 20–30 % võrreldes eelmise termoregulatsiooni määrusega RT2012 -Taastumatu primaarenergia tarbimine uue näitajaga -Energiatarbimisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piirmäärad, võttes kasutusele uue näitaja, millega mõõdetakse tarbitud energiast tulenevat kasvuhoonegaaside heidet CO2-heite mõju vähendamiseks hõlmavad nõuded järgmist: -Uus näitaja, et mõõta uue hoone CO2 jalajälge kogu selle olelusringi jooksul alates ehitusetapist kuni lammutamiseni Uute hoonete kohandamiseks kliimamuutustega peavad nõuded: -Võtta hoone energiavajaduse arvutamisel arvesse ehitise jahutamist -Esitada suvise mugavuse näitaja -Kehtestada DH maksimaalne kõrge künnis ja minimaalne madal künnis (kraadiaeg), mis on arv, mis väljendab ebamugavusperioodide kestust ja intensiivsust hoones aasta jooksul -Kehtestada kindlamääralised tarbimistrahvid võimalike suviste ebamugavuste eest
1–3b	C1.R2 „Soojusenergia määruse läbivaatamine koos algatusega „RE2020““	Eesmärk	Teatavate teenindushoonete soojustamist käsitleva määruse läbivaatamine RE2020 raames	Jõustumine				1. kv	2025	Uue soojus- ja keskkonnamääruse RE2020 õigusnõuete jõustumine hotellide, restoranide, kaupluste, raamatukogude, ülikoolihoonete, lasteaedade, tervishoiuasutuste, tööstushoonete ja spordirajatiste suhtes. Energiasäästlikkuse ja tarbitud energia CO2 heite vähendamisega seotud nõuded hõlmavad järgmist: -Bioklimaatiline vajadus, alandades ülempiiri 20–30 % võrreldes eelmise termoregulatsiooni määrusega RT2012 -Taastumatu primaarenergia tarbimine uue näitajaga -Energiatarbimisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piirmäärad, võttes kasutusele uue näitaja, millega mõõdetakse tarbitud energiast tulenevat kasvuhoonegaaside heidet CO2-heite mõju vähendamiseks hõlmavad nõuded järgmist: -Uus näitaja, et mõõta uue hoone CO2 jalajälge kogu selle olelusringi jooksul alates ehitusetapist kuni lammutamiseni Uute hoonete kohandamiseks kliimamuutustega peavad nõuded: -Võtta hoone energiavajaduse arvutamisel arvesse ehitise jahutamist -Esitada suvise mugavuse näitaja -Kehtestada DH maksimaalne kõrge künnis ja minimaalne madal künnis (kraadiaeg), mis on arv, mis väljendab ebamugavusperioodide kestust ja intensiivsust hoones aasta jooksul -Kehtestada kindlamääralised tarbimistrahvid võimalike suviste ebamugavuste eest
1–4	C1.I1 Erahoonete energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Valideeritud garantiipreemia alammäärade arv		Number	0	400 000	4. kv	2021	Nende leibkondade arv, kellele on antud garantiipreemia alammäära.
1–5	C1.I1 Erahoonete energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Valideeritud garantiipreemia alammäärade arv		Number	400 000	700 000	4. kv	2022	Nende leibkondade arv, kellele on antud garantiipreemia alammäära.
1–6	C1.I2 Sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Renoveerimistoetust saavate sotsiaaleluruumide kategoorias olevate eluruumide arv		Number	0	20 000	4. kv	2021	Selliste sotsiaaleluruumide kategooriasse kuuluvate eluruumide arv, mis saavad renoveerimistoetust eesmärgiga saavutada keskmiselt vähemalt 30 % energiasääst.
1–7	C1.I2 Sotsiaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Renoveerimistoetust saavate sotsiaaleluruumide kategoorias olevate eluruumide arv		Number	20 000	40 000	4. kv	2022	Selliste sotsiaaleluruumide kategooriasse kuuluvate eluruumide arv, mis saavad renoveerimistoetust eesmärgiga saavutada keskmiselt vähemalt 30 % energiasääst.
1–8	C1.I3 Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Riigile kuuluvate avalike kohtade renoveerimisprojektide arv, mille kohta on teatatud renoveerimistööde lepingust		Projektide arv	0	2 900	4. kv	2021	Riigile kuuluvate avalike kohtade renoveerimisprojektide arv, mille kohta on teatatud vähemalt ühest renoveerimistööde lepingust, eesmärgiga saavutada keskmiselt vähemalt 30 % energiasääst.
1–9	C1.I3 Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kuuluvate selliste üldkasutatavate hoonete arv, mille kohta on riik või energiatõhusaks renoveerimise tööde piirkondlik nõukogu esitanud toetuse teatise		Toetust saavate hoonete arv	0	1 954	2. kv	2022	Selliste kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele (sealhulgas omavalitsustele ja omavalitsuste ühendustele) kuuluvate üldkasutatavate hoonete arv, mille kohta riik või piirkondlik nõukogu on esitanud teatise energiatõhusaks renoveerimiseks, et saavutada keskmiselt vähemalt 30 % energiasääst.
1–10	C1.I3 Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Riigile, kus energiatõhusaks renoveerimise tööd on lõpule viidud, kuuluvate avalike kohtade põrandapindade ruutmeetrite arv		Ruutmeetrite arv (miljonites)	0	20	4. kv	2023	Selliste avalike kohtade põrandapindade ruutmeetrite arv, mis kuuluvad riigile, kus energiatõhusaks renoveerimine on lõpule viidud, eesmärgiga saavutada keskmiselt vähemalt 30 % energiasääst.
1–11	C1.I3 Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Riigile, kus energiatõhusaks renoveerimise tööd on lõpule viidud, kuuluvate avalike kohtade põrandapindade ruutmeetrite arv		Ruutmeetrite arv (miljonites)	20	28,75	4. kv	2024	Selliste avalike kohtade põrandapindade ruutmeetrite arv, mis kuuluvad riigile, kus energiatõhusaks renoveerimine on lõpule viidud, eesmärgiga saavutada keskmiselt vähemalt 30 % energiasääst.
1–12	C1.I3 Avaliku sektori hoonete soojustuse renoveerimine	Siht	Nende koolide, kolledžite või keskkoolide arv, kus energiatõhusaks renoveerimise tööd on lõpule viidud		Number	0	681	4. kv	2024	Nende koolide, kolledžite või keskkoolide arv, kus energiatõhusaks renoveerimise tööd on lõpule viidud, eesmärgiga saavutada keskmiselt vähemalt 30 % energiasääst.
1–13	C1.I4 Väga väikeste ettevõtjate ja VKEde energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Maksukrediidist ja/või kaasnevatest meetmetest kasu saavate ettevõtete arv		Number	0	5 000	4. kv	2023	Nende ettevõtete arv, kes saavad maksukrediiti väga väikeste ettevõtjate ja VKEde kolmanda taseme kasutuses olevate hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks ja/või kaubandus- ja käsitöökodade ning kaubandus- ja tööstuskodade toetust.

B.KOMPONENT: Ökoloogia ja bioloogiline mitmekesisus

Prantsusmaa seisab lähiaastatel silmitsi märkimisväärsete investeerimisvajadustega, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, eelkõige elurikkuse, vee kvaliteedi ja ringmajanduse valdkonnas. Üldiselt on olemas õigusraamistik üleminekuks keskkonnahoidlikumale ja vastupidavamale majandusele, kuid Prantsusmaa peab seda rakendama, eelkõige toetades investeeringuid, millega suurendatakse elurikkust, vähendatakse reostust ja mulla kunstlikkust ning parandatakse materjalide ja ressursside ringlussevõttu ja korduskasutamist.

Sellega seoses on Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava 2. komponendi raames kavandatud investeeringute eesmärk vähendada praeguste tootmis- ja tarbimisviiside ökoloogilist mõju, säilitades elurikkust, vähendades tööstuslike tootmisprotsesside CO2 heidet, arendades ringmajandust ja kiirendades põllumajanduslikku üleminekut. Selliseid investeeringuid toetab kliimakonventsioonil põhinev kliimat ja vastupanuvõimet käsitlev reformiseadus, mille eesmärk on aidata kaasa 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamisele. Lisaks jõustuvad 2020. aastal vastu võetud dekreedid, millega rakendatakse ringmajanduse seadust, 2022. aastal.

See komponent on peamiselt seotud soovitusega (riigipõhine soovitus 3, 2020) keskenduda investeeringutes rohepöördele ja vähemal määral soovitusega (riigipõhine soovitus 3, 2019) energiatõhususe kohta. See komponent aitab kaasa keskkonnakaitsele ja kliimamuutustega kohanemisele, tugevdades seeläbi ökoloogilist, sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

2.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C2.R1): Kliima- ja vastupanuvõime määrus

Kliima ja vastupanuvõime seadus kuulutatakse välja 2022. aasta alguseks. Mõned meetmed, millel on vahetu kohaldatavus, jõustuvad kohe pärast nende väljakuulutamist, samas kui teised meetmed jõustuvad eeldatavasti hiljem seadusandja määratud tähtaja jooksul. Kodanike kliimakonventsioonis tehtud ettepanekute põhjal nähakse seadusega ette kliima- ja keskkonnameetmed, mis aitavad saavutada 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki. Seadus peaks aitama tagada, et 2019. aasta heitkoguste ja 2030. aasta eesmärgi vahel saavutatakse pool kuni kaks kolmandikku heitkoguste vähendamise viisist tänu heite hinnangulisele vähenemisele kokku 56–74 miljoni CO2 ekvivalenttonni võrra. Seadus hõlmab järgmist kuut elementi, mis hõlmavad kogu majandust:

·„Tarbimine“: seadus sisaldab meetmeid tarbimisharjumuste muutmiseks teabe ning vähem CO2-mahukate toodete ja teenuste kasutuselevõtu kaudu ning stiimulite loomiseks, et vähendada ületarbimist reklaami kaudu.

·„Tootmine ja töötamine“ – seadus sisaldab meetmeid, millega toetatakse tööstus- ja energiatootmismudelite üleminekut vähese CO2 heitega lahendustele, tugevdatakse ökosüsteemide kaitset tööstustegevuse parema järelevalve kaudu ning prognoositakse töökorralduse muutusi.

·„Liikumine“: seadus sisaldab meetmeid kõigi transpordivahendite heitkoguste vähendamiseks, pakkudes stiimuleid ja rahalist toetust asjaomastele sektoritele ning määratledes stabiilse õigusraamistiku.

·„Elus“: seadus sisaldab meetmeid linnaplaneerimise kontseptsiooni muutmiseks ja linnaelu stiili muutmiseks. See sisaldab meetmeid soojussõelte renoveerimise kiirendamiseks ning meetmeid mulla kunstlikuks muutmise määra vähendamiseks poole võrra.

·„Söötmine“ – seadus sisaldab meetmeid, millega toetatakse põllumajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmist ning uute toitumisharjumuste ja põllumajandustavade väljatöötamist, et vähendada selle mõju kasvuhoonegaaside heitele.

·„Keskkonna kohtuliku kaitse tugevdamine“: seadus sisaldab meetmeid keskkonnale tekitatud kahju rangemaks ja tõhusamaks ennetamiseks ja karistamiseks.

Eeldatakse, et 2024. aastal on 18 linnastut, kus on üle 150 000 elaniku, viinud lõpule regulatiivse uuringu, mille eesmärk on luua vähese kasvuhoonegaaside heitega piirkonnad, parandades seeläbi õhukvaliteeti linnades ja aidates kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele.

Reform 2 (C2.R2): Ringmajanduse seadus

Meetme eesmärk on võidelda jäätmete vastu ja toetada ringmajandust.

See meede seisneb 10. veebruaril 2020 vastu võetud ringmajanduse seadusest tulenevate rakendusaktide (dekreetide) vastuvõtmises.

Investeering 1 (C2.I1): Tööstuse CO2 heite vähendamine

Selle investeeringu eesmärk on aidata kaasa CO2 heite vähendamisele tööstussektoris, mis tekitab ligikaudu 21 % kasvuhoonegaaside heitest Prantsusmaal. Taaste- ja vastupidavusrahastut kasutatakse tööstusettevõtete (sealhulgas energiamahukate tööstusharude) energiatarbimise vähendamiseks ja/või investeeringuteks, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Vahendeid eraldatakse kahel viisil:

·Toetusi antakse pärast ADEME (ökoloogilise ülemineku amet) korraldatud projektikonkursse suurematele projektidele, mille investeering on suurem kui 3 000 000 eurot. Need projektid hõlmavad kas investeeringuid energiatõhususse või investeeringuid tööstusprotsesside parandamiseks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Nende kahe projektiliigi vahel ei ole eelnevalt kindlaks määratud rahastamispaketti, kuna valik tehakse erinevate kriteeriumide alusel, sealhulgas kasvuhoonegaaside heite tulemuslikkuse alusel võrreldes taotletud toetusega.

·Neid projektikonkursse täiendab ühtne toetus, mida jagab avalik-õiguslik asutus ASP (Agence de Services et de Paiement) väiksematele ja standardsematele energiatõhususe parandamise projektidele (investeeringute summa alla 3 000 000 euro), mis põhinevad dekreedis kindlaks määratud abikõlblike seadmete loetelul.

Tulevaste projektikonkursside tingimustes nõutakse, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) käitistesse tehtavad investeeringud peavad võimaldama vähendada CO2 heidet allapoole HKSi direktiivis sätestatud võrdlusalust 5 viisil, mis tagab, et meede on kooskõlas määruse (EL) 2021/241 põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

Investeering 2 (C2.I2): Tihenemine linnades: kestlik ehitus

Selle meetme eesmärk on aidata omavalitsustel suurendada eluasemepuudusest mõjutatud piirkondades eluasemetihedust. Tiheda elamumajanduse toetamine aitab piirata valglinnastumist ning säilitada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajandusmaad. Lisaks kohaldatakse nende toimingute suhtes uut soojusenergia määrust RE2020 (vt selle komponendi 2. reform), mille eesmärk on vähendada uute hoonete CO2-mõju ja suurendada nende energiatõhusust.

Omavalitsusüksustele määratakse kindlasummaline toetus, kui on täidetud mitu tingimust:

(I)2000. aasta „Solidaarsuse ja linnade uuendamise seadusega“ kehtestatud kohustuste täitmine, mille kohaselt peavad sotsiaaleluruumid moodustama 20 % elamufondist; ii) ehitusprogramm peab hõlmama vähemalt kahte eluruumi, mis ületavad teatavat tiheduskünnist ja mille puhul on nõutav eelnev linnaehitusluba.

Asustustiheduse piirmäärad, mida väljendatakse ruutmeetrites pindala ruutmeetri kohta, tulenevad ristanalüüsist, milles on ühendatud rahvastikukriteeriumid (omavalitsuse või omavalitsuste rühma suurus ja asustustihedus) ja elamufondi tüpoloogia (nt hoonestatud asustustihedus, vabad kohad, sotsiaaleluruumide ja lisaeluasemete osakaal ning leibkonna keskmine suurus).

Investeering 3 (C2.I3): Tihenemine linnades: mahajäetud tööstusalad

Selle meetme eesmärk on taastada ja ringlusse võtta mahajäetud tööstusalad ja jäätmemaad, mis kujutavad endast olulist maade allikat, et aidata kaasa Prantsusmaa valitsuse kehtestatud 2050. aastaks nullilähedase kunstliku kasutamise trajektoorile, eesmärgiga kontrollida valglinnastumist ja toetada linnade taaselustamist ning seega piirata looduslike alade tarbimist.

Brownfield-fondi toetusesaajad peavad olema objekti omanikud: need võivad olla kohalikud omavalitsused, kohalike ametiasutuste määratud kohalikud avalik-õiguslikud asutused, riigi osalusega äriühingud, sellised kohalikud avalik-õiguslikud äriühingud nagu SEM (sociétés d’économie mixte), sotsiaaleluasemete üürileandjad või eraettevõtted pädeva asutuse nõusolekul linnaplaneerimise valdkonnas.

Riik valib projektid välja piirkondlike pakkumiskutsete kaudu tehniliste teenistuste abil (nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil). Kui toetusleping on välja valitud, allkirjastavad riik ja toetusesaaja selle.

Mahajäetud tööstusalade fondist võib toetada kahte liiki projekte:

·Mahajäetud tööstusalade ringlussevõtt: tööstusalad (ilma keskkonnaohutuks muutmiseta), mahajäetud tööstusalad, vanad degradeerunud saarekesed linnauuenduse või tootmistegevuse asukoha muutmise raames;

·Linnastunud maa ringlussevõtt: vanade elamu- ja kaubandusblokkide ümberkvalifitseerimine, majandustsoonide taaselustamine või ümberkujundamine linnade sissepääsu juures, elamupiirkondade taastamine või mitmekesistamine, kaupluste renoveerimine.

Lisaks eraldatakse rahastamispakett maa tundmise vahendite väljatöötamiseks, et toetada kohalikke omavalitsusi jäätmemaa inventeerimisel ja ringlussevõtutoimingute operatiivsel rakendamisel.

Investeering 4 (C2.I4): Bioloogiline mitmekesisus

Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, ühendusi ja muid loodusalasid haldavaid asutusi, et nad investeeriksid elurikkuse kaitse ja taastamise projektidesse, kui ökosüsteemid on ohus. Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava raames rahastatakse kahte liiki meetmeid:

·Ökoloogilist taastamist toetatakse nelja liiki investeeringutega:

oKuus veeagentuuri rakendavad projekte, mille eesmärk on säilitada veevarusid, taastada elurikkus ja veekeskkonna ökoloogiline järjepidevus ning säilitada ökosüsteeme; rahalised vahendid eraldatakse kas projektikonkursside kaudu või ühtse kontaktpunkti põhimõttel ameti direktorite nõukogu kinnitatud raamistikus ja kohaldades ökoloogilise ülemineku ministeeriumiga sõlmitud lepingut.

oKalade (kalaredelite) ökoloogiline järjepidevus Reini jõe Rhinau ja Marckolsheimi tammidel. See investeering on inseneri- ja taristuprojekt, mida rakendatakse koostöös EDFi („Electricité de France“, Prantsusmaa turgu valitsev elektriettevõtja), kohalike omavalitsuste, riiklike ekspertide, Reini-Meuse’i veeameti ja Prantsusmaa bioloogilise mitmekesisuse ametiga. Tegemist on koostööprojektiga Reini jõe äärsete riikidega.

oPrantsusmaa bioloogilise mitmekesisuse amet (OFB) haldab mitut liiki projekte: kohaliku tasandi elurikkuse atlas, elurikkuse säilitamist ja taastamist toetavad meetmed, mida rakendavad pärast projektikonkursse valitud projektijuhid.

oRiik katsetab ökoloogilise taastamise meetmeid Prantsusmaa emamaal ja Prantsuse ülemeredepartemangudes (Départements d’Outre Mer). Projektid valitakse välja kas projektikonkursside kaudu või ühtse kontaktpunkti põhimõttel ökoloogilise ülemineku ministeeriumi kehtestatud raamistikus.

·Kaitsealade toetamine:

oRiik katsetab Prantsusmaa emamaa ja Prantsuse ülemeredepartemangu kaitsealadega seotud meetmeid. Projektid valitakse välja kas projektikonkursside kaudu või ühtse kontaktpunkti põhimõttel ökoloogilise ülemineku ministeeriumi kehtestatud raamistikus.

oPrantsusmaa bioloogilise mitmekesisuse amet (OFB) toetab kaitsealasid looduslikes mereparkides ja muudel OFB hallatavatel kaitsealadel.

oPrantsusmaa 11 rahvusparki investeerivad loodus-, kultuuri- ja maastikupärandi säilitamisse, bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste arendamisse ning keskkonna- ja säästva arengu alasesse haridusse.

2021. ja 2022. aastal määratakse ökoloogilise taastamise ja kaitsealade valdkonna projektid kindlaks kas ettevõtjate (nt veeagentuurid, OFB jne) korraldatavate projektikonkursside kaudu või järk-järgult meetme kestuse jooksul, kui asjakohased projektid on kindlaks määratud. Esimesed kulukohustused võetakse enne 31. detsembrit 2021. 31. detsembriks 2023 toetatakse selle komponendi raames vähemalt 700 projekti.

Investeering 5 (C2.I5): Seismiliste riskide ennetamine ülemeredepartemangudes (Antilles)

Meetme eesmärk on teha Antilles’i prioriteetsete üldkasutatavate hoonete (nt Martinique ja Guadeloupe) maavärinakindlaid tugevdustöid, võttes arvesse ka vastupidavust tsüklonitele. Sihikule on võetud mitut liiki üldkasutatavad hooned, näiteks:

·Kriisiohjehooned, prefektuurid ja alamprefektuurid;

·Prioriteetsed haiglad;

·Koolid, keskkoolid ja kolledžid.

Hoonete valiku teeb riik pärast taotlusdokumentide esitamist 31. detsembriks 2020. Juriidiline kohustus viiakse lõpule 31. detsembriks 2022 ja tööd algavad 31. detsembriks 2023 vähemalt 15 hoone puhul.

Investeering 6 (C2.I6): Turvalised veevõrgud

Meetme eesmärk on renoveerida ja taastada 31. detsembriks 2022 Prantsusmaal 450 kilomeetrit võrke, sealhulgas Prantsusmaa ülemeredepartemangud.

Selle meetmega rahastatakse järgmist kolme osameedet (esimesed kaks meedet viiakse ellu Prantsusmaa emamaal ja viimane puudutab ainult Prantsusmaa ülemeredepartemangu):

·Veeagentuurid toetavad investeeringuid puhta vee ja kanalisatsiooni jaotusvõrkude ajakohastamisse. Samuti investeerivad nad reoveepuhastite ajakohastamisse ja vihmavee ärajuhtimise võrgust lahtiühendamisse.

·Investeeringud üle 6 500 tonni kuiva muda desinfitseerimiseks, et võimaldada selle levikut.

·Prioriteetsed investeeringud vee- ja kanalisatsioonivõrkude ajakohastamiseks ülemeredepartemangude veemajanduskava raames.

Esimese kahe allmeetme puhul valivad projektid välja kuus veemajandusametit kas spetsiaalsete projektikonkursside kaudu või ühtse kontaktpunkti põhimõttel ameti juhatuse kinnitatud raamistikus. Asutused vastutavad ka projektide operatiivse rakendamise eest. Kohalikud omavalitsused, kellel on võimatu reoveesetteid reoveepuhastitest levitada, peavad esitama ametile taotluse, millest nad sõltuvad, et saada abi ja rahalist toetust.

Ülemeredepartemangudes jaotatakse eraldis riiklike keskkonna-, planeerimis- ja elamumajandusdirektoraatide (eelkõige Guadeloupe’il ja Martinique’il läbiviidavate eeluuringute ja tehnilise abi jaoks) ning Prantsusmaa bioloogilise mitmekesisuse ameti (OFB) vahel, kes vastutab ülemeredepartemangude veealase tegevuskava rahastamise eest. Projektid valitakse vastavalt kõnealusele kavale.

Investeering 7 (C2.I7): Sorteerimiskeskuste, ringlussevõtu ja jäätmete kõrvaldamise süsteemide ajakohastamine

Meetme eesmärk on lahendada igat liiki jäätmete, eelkõige majapidamis- ja haiglajäätmete sortimise ja ringlussevõtuga seotud probleemid.

Meede hõlmab investeerimist projektidesse, mis on seotud jäätmete sortimise ja ringlussevõtu, biojäätmete sortimise, kogumise ja taaskasutamise ning nakkusohtlike jäätmete käitlemisega haiglates.

Investeering 8 (C2.I8): Ringlussevõtt ja korduskasutamine

Meetme eesmärk on toetada: i) plasti (eelkõige ühekordselt kasutatava plasti) kasutamise vähendamine, ii) ringlussevõetud plasti tootmine ja lisamine ning iii) parandamine ja korduskasutamine (sealhulgas plasttoodete puhul).

Meetmega toetatakse kahte liiki sekkumisi:

·Toetus:

oringlussevõtukohad (edaspidi „ringlussevõtjad“);

oplastpakendeid asendavad ettevõtjad;

okorduskasutatavad ja ringlussevõetavad pakendilahendused;

oalternatiivsed lahendused plasti kasutamisele või selle kasutamise kohandamine, näiteks ühistoitlustuses;

okatseprojektid, millega katsetatakse ühekordselt kasutatava plasti alternatiivseid lahendusi.

·Ringlussevõetud plasti tootmise või kasutamise toetamine.

Investeering 9 (C2.I9): Taimse valgu kava

See meede on osa üldisest taimsete valkude kavast, mille eesmärk on vähendada põllumajanduse sõltuvust sellistest sisenditest nagu loomasööt ja lämmastikväetised. Sellega antakse investeerimistoetust põllumajanduslikele majapidamistele ja tootmisahela järgmise etapi struktuuridele, eelkõige taimsetele valkudele pühendatud uute põllumajanduslike tarneahelate tugevdamiseks ja edendamiseks.

Meetmega antakse investeerimistoetust:

·Valgurikaste põllukultuuride kasvatamisega tegelevate põllumajandusettevõtete seadmed;

·Taimsete valkude tarneahela ümberkorraldamine, sealhulgas investeeringud taimsete valkude kogumise ja töötlemise ettevõtetesse (nt silod, ladustamisüksused, seemnete pressimise üksused, lutsernikuivatid ja optilised triibud).

2021. aasta jaanuaris kuulutas põllumajandus- ja kalandussektori eest vastutav avalik-õiguslik asutus FranceAgriMer välja esimesed projektikonkursid. 31. detsembriks 2022 võetakse viimased finantskohustused vähemalt 1200 projekti suhtes.

Investeering 10 (C2.I10): Metsad

Prantsusmaa puidusektor võimaldab kompenseerida ligikaudu 20 % Prantsusmaa CO2 heitest CO2 säilitamisega metsades ja puittoodetes ning fossiilkütuste ja energiamahukamate materjalide asendamisega. Kliimamuutused mõjutavad siiski Prantsusmaa puistuid, mis on kahjurite, põudade ja tulekahjude tõttu halvenenud seisundis või haavatavad. Selleks et säilitada metsade pakutavad arvukad keskkonnateenused, tagada nende mitmekesisus ja kestlikkus ning tarned Prantsusmaa metsatööstusele, on selle meetme eesmärk kaasata rahalisi vahendeid avaliku ja erasektori metsaomanikele, et nad võtaksid üle dünaamilise säästva metsamajandamise.

Hõlmatud on kolm sekkumisliiki:

·Madala majandusliku ja keskkonnakvaliteediga puistute parandamine;

·Kooreüraskite poolt tõsiselt kahjustatud või hävitatud metsade taastamine Ida-Prantsusmaal (peamiselt Grand Esti ja Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas);

·Kliimamuutuste mõju suhtes haavatavate puistute kohandamine.

Meetme eesmärk on katta 2023. aasta esimese kvartali lõpuks vähemalt 30 000 hektarit. Alates 19. veebruarist 2021 võib esitada toetusetaotlusi. Makseid tehakse kuni 31. detsembrini 2024.

2.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number

Mõõde

Eesmärk/siht

Nimetus

Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja

Eesmärgi kvantitatiivne näitaja

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Üksus

Lähtestsenaarium

Eesmärk

Nõuded

Aasta

2–1

C2.R1

Kliimat ja vastupanuvõimet käsitlev õigusakt

Eesmärk

Kliimat ja vastupanuvõimet käsitlev õigusakt

Seaduse väljakuulutamine ja vahetult kohaldatavate sätete jõustumine

2. kv

2022

Seaduse väljakuulutamine ja nende sätete jõustumine, millel on vahetu kohaldatavus, et võtta seadusesse üle mitu kodanike kliimakonventsiooni soovitust järgmise kuue teema kohta: tarbimine, tootmine ja töötamine, liikumine, elamine, söötmine ja keskkonnakaitse tugevdamine.

2–2

C2.R1

Kliimat ja vastupanuvõimet käsitlev õigusakt

Siht

Kliimat ja vastupanuvõimet käsitlev õigusakt – vähese kasvuhoonegaaside heitega piirkonnad

Number

3. kv

2024

18 linnastut on viinud lõpule regulatiivse uuringu, mille eesmärk on luua vähese kasvuhoonegaaside heitega piirkonnad.

2–3

C2.R2

Ringmajanduse seadus

Eesmärk

Dekreet, millega rakendatakse jäätmetekke vältimise ja ringmajanduse seadust

Jõustumine

1. kv

2022

Ehitusjäätmete ja -materjalide tööstuse loomist käsitleva dekreedi jõustumine.

2–3a

C2.R2

Ringmajanduse seadus

Eesmärk

Jäätmetekke vältimise ja ringmajanduse seaduse rakendusmäärused

Jõustumine

1. kv

2025

Järgmiste dekreetide jõustumine:

-Dekreet joogipudelitesse ringlussevõetud plasti lisamise miinimummäärade kohta (AGECi seaduse artikkel 61).

-Dekreet, mis käsitleb riigihankeasutuste kohustust osta korduskasutatavaid või ringlussevõetud kaupu või tooteid, mis sisaldavad ringlussevõetud materjale, ning keeldu osta riigilt ühekordselt kasutatavaid plasttooteid (AGECi seaduse artikkel 58).

2–4

C2.I1

Tööstuse CO2 heite vähendamine

Siht

Ärahoitud kasvuhoonegaaside heitkogused

Miljonites CO2 ekvivalenttonnides (miljonites CO2 ekvivalenttonnides)

3,5

2. kv

2021

Välditud kasvuhoonegaaside heide projekti kogu kestuse jooksul, arvutatuna investeeringueelse olukorra võrdluses ja nagu käitaja on määratlenud oma vastuses pakkumiskutsele, eesmärgiga, et HKSi käitistesse tehtud investeeringud võimaldaksid vähendada CO2 heidet allapoole HKSi direktiivis sätestatud võrdlusalust.

2–5

C2.I1

Tööstuse CO2 heite vähendamine

Siht

Ärahoitud kasvuhoonegaaside heitkogused

Miljonites CO2 ekvivalenttonnides (miljonites CO2 ekvivalenttonnides)

3,5

4. kv

2022

2–6

C2.I2

Tihenemine linnades: kestlik ehitus

Siht

Abi saavate omavalitsusüksuste arv

Number

1 200

4. kv

2021

Nende omavalitsuste arv, kes saavad abi säästvaks ehitamiseks pingelistes linnapiirkondades.

2–7

C2.I3

Tihenemine linnades: mahajäetud tööstusalad

Siht

Selliste projektide arv, mille puhul on sõlmitud toetus jäätmemaa või linnastunud piirkonna ringlussevõtu toiminguteks

Number

1. kv

2022

Projektide arv, mille kohta on sõlmitud toetusleping kas jäätmemaa ringlussevõtuks või linnastunud maa ringlussevõtuks.

2–8

C2.I3

Mahajäetud tööstusala tihenemine linnades

Siht

Selliste projektide arv, mille puhul on sõlmitud toetus jäätmemaa või linnastunud piirkonna ringlussevõtu toiminguteks

Number

200

1. kv

2023

Projektide arv, mille kohta on sõlmitud toetusleping kas jäätmemaa ringlussevõtuks või linnastunud maa ringlussevõtuks.

2–9

C2.I4

Bioloogiline mitmekesisus

Siht

Ökoloogilise taastamise ja kaitsealade valdkonnas toetatud projektide arv

Number

700

4. kv

2022

Projektide arv, mis on seotud ökoloogilise taastamise ja elurikkuse säilitamisega kaitsealadel

2–10

C2.I5

Seismiliste riskide ennetamine ülemeredepartemangudes

Siht

Asjaomaste hoonete arv – maavärinaohud ülemeredepartemangudes

Number

4. kv

2023

Selliste ülemeredepartemangude üldkasutatavate hoonete (nt kriisijuhtimishooned või prefektuurid ja alamprefektuurid või prioriteetsed haiglad või koolid, keskkoolid ja kolledžid) arv, kus on alustatud maavärinavastaseid töid.

2–11

C2.I6

Turvalised veevõrgud

Siht

Toetust saavate joogivee- ja kanalisatsioonivõrkude lineaarkilomeetrite arv

450

4. kv

2022

Selliste joogivee- või kanalisatsioonivõrkude kilomeetrite arv, mille renoveerimistöid on alustatud.

2–12

C2.I7

Sorteerimiskeskuste, ringlussevõtu ja jäätmete kõrvaldamise süsteemide ajakohastamine

Siht

Sorteerimiskeskuste ajakohastamiseks sõlmitud lepingute arv

Number

4. kv

2022

Sorteerimiskeskuste ajakohastamiseks sõlmitud lepingute arv.

2–13

C2.I7

Sorteerimiskeskuste, ringlussevõtu ja jäätmete kõrvaldamise süsteemide ajakohastamine

Eesmärk

Investeeringud jäätmete sorteerimisse ja kogumisse ning ravijäätmete töötlemisse

Toetusesaajate nimekirja edastamine

4. kv

2022

Projektikonkursi ja toetuskavade lõpuleviimine ning abisaajate valimine järgmiste kavade puhul:

·toetada investeeringuid jäätmete sortimisse ja kogumisse väljaspool kodu;

·toetada biojäätmete sortimist, kogumist ja taaskasutamist;

·toetada investeeringuid nakkusohtlike meditsiinijäätmete desinfitseerimisseadmetesse.

2–14

C2.I7

Sorteerimiskeskuste, ringlussevõtu ja jäätmete kõrvaldamise süsteemide ajakohastamine

Siht

Ajakohastatud sorteerimiskeskuste arv

Number

4. kv

2025

Loodud, laiendatud või ajakohastatud avaliku/erasektori sortimiskeskuste (kodumajapidamiste ja/või kutseliste jäätmesortimiskeskuste, sortimisplatvormide, kutseliste jäätmekõrvalduskohtade) arv.

2–15

C2.I8

Ringlussevõtt ja korduskasutamine

Siht

Toodetud või kasutatud ringlussevõetud plasti lähteainete kogus

Tonni

275 000

4. kv

2025

Tööstuslikes protsessides toodetud või kasutatud ringlussevõetud plasti lähteainete kumulatiivne kogus.
Kumulatiivne kogus arvutatakse ringlussevõetud plastist lähteaine tonnide summana, mis on toodetud või lisatud järgmiselt:

·enne 2025. aastat: toetusesaajate projektiaruannetes esitatud ringlussevõetud plasti lähteainete kogus tonnides;

·2025. aastaks: ringlussevõetud plasti lähteainete aastane kogus, mis arvutatakse 2022., 2023. ja 2024. aasta kohta teatatud tonnide keskmisena.

2–16

C2.I9

Taimse valgu kava

Siht

Valgurikaste taimede tootmisse investeerimiseks valgukavast rahastatavate projektide arv

Number

1 200

1. kv

2022

Valgukavast valgurikaste taimede tootmisse investeerimiseks rahalisi vahendeid saavate projektide arv pärast projektikonkurssidel tehtud valikut.

2–17

C2.I10

Metsad

Siht

Metsa pindala, mille puhul on eraldatud toetust metsa seisundi parandamiseks, kohandamiseks, taastamiseks või taastamiseks

Hektarites

30 000

1. kv

2023

Selliste metsade pindala, mille puhul on eraldatud toetust metsa seisundi parandamiseks, kohandamiseks, taastamiseks või taastamiseks.

C.RAHASTAMISVAHEND: Taristu ja keskkonnahoidlik liikuvus

Transpordisektor on Prantsusmaal üks peamisi CO 2 heite tekitajaid, mille arvele langes 2017. aastal 38 % koguheitest. Maanteetransport tekitab 96 % nendest heitkogustest, millest üle poole tekitavad erasõidukid. Transporditaristutel on rohepöörde tulemuslikul rakendamisel keskne roll. Just nende säilitamise ja arendamise kaudu on võimalik teha kasutajatele kättesaadavaks ökoloogilised alternatiivid CO2 heidet tekitavatele tavadele. Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi meetmed keskenduvad ühistranspordi (metroo, tramm, buss) arendamisele ning riikliku reisijate- ja kaubaveovõrgu renoveerimisele ja parandamisele. Komponent hõlmab ka meetmeid, mille eesmärk on uuendada ametiasutuste autoparki elektri- või hübriidsõidukitega, parandada sadamate kestlikkust ja hõlbustada rohepööret maapiirkondades.

Komponent hõlmab ka kahte liikuvuse ja rohelise eelarvestamisega seotud reformi, et suurendada riigieelarve keskkonnamõju läbipaistvust.

Need investeeringud ja reformid aitavad täita Prantsusmaale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta keskenduda investeeringutega seotud poliitikas taastuvenergiale, energiatõhususele ja ühendustele ülejäänud liiduga (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning tagada ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate likviidsust toetavate meetmete tulemuslik rakendamine. [...] Keskendada investeeringud rohepöördele, eelkõige säästvale transpordile, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, energiataristutele ning teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).

3.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C3.R1): Liikuvusseadus (Loi d’Orientation des Mobilités)

Liikuvusseaduse eesmärk on transpordi ja liikuvuse põhjalik ümberkujundamine, et parandada igapäevast teenindust, rahuldada kogu elanikkonna vajadusi ja kiirendada sektori CO2 heite vähendamist. Seadus sisaldab valitsemist, eeskirju ja investeerimiskavasid käsitlevate poliitikavahendite terviklikku paketti.

Taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava jooksul rakendatakse mitmeid liikuvusseadusega seotud teiseseid õigusakte. Esiteks jõustus 2020. aastal dekreet, milles on sätestatud tingimused, mille alusel võivad sõidud hõlmata rahalisi eraldisi sõidukijuhtidele, kes pakkusid ühisauto kasutamist ilma reisijateta. Teiseks muudetakse eeskirju 2021. aastal, et võimaldada kohaliku raudteevõrgu haldamise üleandmist piirkondadele. Kolmandaks vaatab valitsus 31. detsembriks 2023 läbi transporditaristusse tehtavate riigi investeeringute finants- ja tegevusplaneeringu ning ajakohastab seda, nagu on seadusega ette nähtud.

Reform 2 (C3.R2): Keskkonnahoidlik eelarvestamine

Rohelise eelarve avaldamise eesmärk on luua standardne ja terviklik teaberaamistik, mis on suunatud parlamendile ja kodanikuühiskonnale riigieelarve keskkonnamõju kohta.

Prantsusmaa avaldas koos oma 2021. aasta eelarveseadusega rohelise eelarve metoodika, milles iga riigieelarve kulu liigitatakse vastavalt selle mõjule kõigile määruses (EL) 2020/852 ( 6 taksonoomiamäärus) määratletud kuuele eesmärgile: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Tulud liigitatakse keskkonnamaksuks vastavalt Eurostati määratlusele „maks, mille baas on millegi füüsiline ühik (või ligikaudne füüsiline ühik), millel on konkreetne ja tõendatud negatiivne mõju keskkonnale“. 7

2022. aasta eelarve kohta avaldatakse uus roheline eelarve. Komisjon tugineb juba väljakujunenud tavadele ja täiustab neid, rakendades tegevuskulude arvessevõtmiseks uut metoodikat.

Investeering 1 (C3.I1): Raudteesektori toetamine

Meetme eesmärk on suurendada raudteevõrgu ohutust ja usaldusväärsust ning see renoveerida.

Meede hõlmab põhi- ja kohaliku raudteevõrgu renoveerimist ning glüfosaadi kasutamise asendamist keskkonnahoidlikuma alternatiiviga.

Investeering 2 (C3.I2): Keskkonnasõbralike sõidukite nõudluse toetamine (autotööstuskava)

Selle investeeringu eesmärk on toetada peamiselt kodumajapidamiste nõudlust keskkonnasõbralike sõidukite järele. Meede hõlmab kergsõidukitele antavat ökoloogilist lisatoetust, et toetada sellise elektri-, vesiniku- või pistikühendusega hübriidsõiduki ostmist, mille CO2 heide on kuni 50 g/km. Boonuse suurus sõltub sõiduki liigist (elektrisõiduk, pistikühendusega hübriidsõiduk, vesinik), abisaaja liigist (kodumajapidamine või ettevõte) ja sõiduki hinnast (suurem boonus odavamate autode eest).

Boonuse tase väheneb järk-järgult alates 2021. aasta juulist, kui nende sõidukite konkurentsivõime suureneb võrreldes nende soojuslike alternatiividega.

Investeering 3 (C3.I3): Igapäevane liikuvus: ühistransporditaristu arendamine

Meetme eesmärk on rahastada ühistranspordi infrastruktuuri arendamist linnapiirkondades.

See meede hõlmab investeeringuid ühistransporditaristu (linnarongiliinid, trammiliinid, metrooliinid, bussiteed ja linna köisteed) renoveerimise, kohandamise, ajakohastamise või loomise kaasrahastamiseks.

Investeering 4 (C3.I4): Transporditaristuga seotud töö kiirendamine

Meetme eesmärk on ajakohastada olemasolevat transporditaristut, et kohandada seda uute transpordivahendite, kohalike vajaduste ja rohepöördega. See hõlbustab autode ühiskasutuse ja elektrisõidukite integreerimist alternatiivina eraautodele. Samuti suurendab see jõetaristu toimimise ja järelevalve uute tehnoloogiate digiteerimist ja integreerimist, et muuta see usaldusväärseks alternatiiviks autokaubaveole.

Meedet rakendatakse peamiselt Prantsusmaa transporditaristu rahastamise ameti (AFITF) kaudu, mis on riigiasutus, kellele valitsus on andnud volitused investeerida eelnevalt valitud transporditaristu projektidesse. Investeeringud hõlmavad mitut projekti. Sellest rahastatakse uute elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamist riigimaanteedele ja kiirmaanteedele. Eelistatakse ühistransporti ja koossõitu, ehitades reserveeritud sõidurajad ja paigaldades seadmed nende kontrollimiseks ning luues vähese heitega alad. Samuti on ette nähtud jõevõrkude, eelkõige lüüside ja tammide renoveerimine ning merenduse digitaalse juhtimissüsteemi ja CROSS-võrgustiku (piirkondlikud seire- ja päästekeskused) ajakohastamine.

Investeering 5 (C3.I5): Riigi laevastiku keskkonnahoidlikumaks muutmine

Meetme eesmärk on uuendada autoparki, mis koosneb kolmest ametiasutusest: politsei ja sandarmeeria (siseministeerium), tolli peadirektoraat (rahandusministeerium) ja kinnipidamisasutus (justiitsministeerium). Nende kolme organisatsiooni sõidukipargid kokku moodustavad suurema osa riigi sõidukitest, kuid samal ajal näitavad need vananemist, suurt läbisõitu ja vähest uuendamist. Sõidukipargi 2021. ja 2022. aasta keskkonnasäästlikumaks muutmise kavas seatakse esikohale keskkonnasõbralike sõidukite (elektrisõidukid või pistikühendusega hübriidsõidukid) ostmine. Kokku aitab investeering osta 3465 keskkonnasõbralikku sõidukit siseministeeriumile, 570 tollile ja 530 justiitshaldusele. Meetmega toetatakse ka laadimisjaamade ostmist.

Investeering 6 (C3.I6): Sadamate rohestamine

Meetme eesmärk on toetada alternatiivkütust sadamadokkides ja elektrilistes hübriidlaevades.

Meede koosneb kahest osameetmest, millega toetatakse: i) elektriühenduste paigaldamine sadamadokkidesse; ning ii) elektrilised hübriidpoipaigalduslaevad teenuse „Armement des phares et balises (APB)“ jaoks.

Investeering 7 (C3.I7): Elektrivõrkude vastupanuvõime tugevdamine ja energiasüsteemi ümberkujundamine maapiirkondades

Meetme eesmärk on suurendada elektrivõrkude vastupidavust, keskendudes maapiirkondadele. Meetmega parandatakse elektrijaotussüsteemi kvaliteeti piirkondades, kus taastuvenergiat peamiselt arendatakse ja elektromobiilsus on peamine probleem.

Meetmest saavad kasu asutused, kes korraldavad elektrienergia avalikku jaotamist 8 .

Investeeringuga suurendatakse rahastamisseaduse (loi de finances) eelarverida, mis on ette nähtud maapiirkondade elektrifitseerimiseks. Meetmega rahastatakse 2023. aastaks eri allprogramme.

Esimese energiasüsteemi ümberkujundamise ja uuenduslike lahenduste väljatöötamise allprogrammiga rahastatakse energiasüsteemi ümberkujundamist maapiirkondades, edendades taastuvate energiaallikate integreerimist võrku, salvestusrajatiste ehitamist ja elektrisõidukite laadimistaristut. Samuti kiirendab see nutiarvestite kasutuselevõttu.

Teise allprogrammiga „kliimaintsidendid“ rahastatakse äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu kahjustatud elektrivõrgu osade remonditöid.

Ülejäänud investeering eraldatakse vanade elektrikaablite ja -seadmete uuendamiseks ning võrgu ohutuse suurendamiseks, mis maapiirkondades praegu puudub.

3.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Mõõde	Eesmärk/siht	Nimetus	Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Eesmärgi kvantitatiivne näitaja			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Üksus	Lähtestsenaarium	Eesmärk	Nõuded	Aasta
3–1	C3.R1 Liikuvusõigus	Eesmärk	24. detsembri 2019. aasta seaduse nr 2019–1428 ( liikuvuse kohta) artikli 35 lõige 2	Jõustumine				3. kv	2020	Jõustub liikuvusseaduse rakendusdekreet, mis hõlmab tingimusi, mille korral sõitudega võib kaasneda rahaline toetus sõidukijuhtidele, kes pakkusid ühisauto kasutamist ilma reisijateta (liikuvusseaduse artikli 35 lõige 2).
3–2	C3.R1 Liikuvusõigus	Eesmärk	24. detsembri 2019. aasta seaduse nr 2019–1428 ( liikuvuse kohta) artikkel 172	Jõustumine				2. kv	2021	24. detsembri 2019. aasta seaduse nr 2019–1428 ( liikuvuse kohta) artikli 172 kohaste eeskirjade kohandamise meetmete jõustumine, et tagada juhtimise üleandmine kohaliku tähtsusega raudteevõrgu piirkondadele.
3–3	C3.R1 Liikuvusõigus	Eesmärk	24. detsembri 2019. aasta seaduse nr 2019–1428 artikkel 3	Ajakohastuse koostamine				4. kv	2023	24. detsembri 2019. aasta seaduses nr 2019–1428 ( liikuvuse kohta) ette nähtud transpordisektorisse tehtavate riiklike investeeringute finants- ja tegevusplaneeringut ajakohastavate läbivaadatud õigusaktide ajakohastamine vastavalt selle seaduse artiklile 3 enne 30. juunit 2023.
3–4	C3.R2 Roheline eelarve	Eesmärk	Roheline eelarve koos rahastamisseadusega	Avaldamine valitsuse poolt				4. kv	2021	Rohelise eelarve avaldamine koos 2022. aasta eelarveseadusega, sealhulgas täiustatud metoodika tegevuskulude arvessevõtmiseks.
3–5	C3.I1 Toetus raudteele	Eesmärk	Rahastamislepingute sõlmimine	Vastuvõtmine ATFIF-i juhatuses				3. kv	2021	Rahastamislepingute vastuvõtmine AFITFi juhatuse poolt.
3–6	C3.I1 Toetus raudteele	Siht	Lülitid		Number	0	272	1. kv	2022	Paigaldatud uute lülitite arv (kokku).
3–7	C3.I1 Toetus raudteele	Siht	Kontaktvõrgud		Km	0	182	1. kv	2022	Paigaldatud uute kontaktliinide kilomeetrid (kokku).
3–8	C3.I1 Toetus raudteele	Siht	Uuendatud raudteeliinid		Km	0	863	4. kv	2022	Regenereeritud raudteeliinide kilomeetrid (kokku).
3–9	C3.I1 Toetus raudtee	Siht	Tunnelid		Meetrit	0	3 305	4. kv	2022	Tugevdatud tunnelite arvestid (kokku).
3–10	C3.I1 Toetus raudteele	Eesmärk	Raudteede keskkonnasõbralik käitlemine	SNCF Réseau esitatav teave				4. kv	2022	Glüfosaadi kasutamise asendamine keskkonnasõbralikuma alternatiiviga.
3–11	C3.I1 Toetus raudteele	Siht	Kohalikud raudteeliinid		Km	0	500	4. kv	2023	Renoveeritud väikeste kohalike liinide pikkus kilomeetrites (kokku).
3–12	C3.I1 Toetus raudteele	Siht	Renoveeritud kaubaveoliinid		Km	0	150	4. kv	2023	Renoveeritud kaubaveoliinide kilomeetrid (kokku).
3–13	C3.I1 Toetus raudteele	Siht	Kohalikud raudteeliinid		Km	500	827	4. kv	2025	Väikeste kohalike liinide renoveerimine. Kilomeetrid loetakse renoveerituks järgmiselt: kas võetakse arvesse kogu jagu, kui enne 2032. aastat ei ole kavas teha täiendavaid investeeringuid; või võetakse arvesse rööbastee lineaarkilomeetreid, kui kõik selle elemendid (rööpad, liiprid ja ballast) on asendatud.
3–14	C3.I1 Toetus raudtee	Siht	Kohalikud raudtee-kaubaveoliinid		Km	150	268	4. kv	2025	Kaubaveoliinide renoveerimine.
3–15	C3.I2 Keskkonnasõbralike sõidukite nõudluse toetamine	Siht	Ökoloogilised soodustused		Number	0	85 000	1. kv	2021	Alates 2020. aasta juunist kergsõidukitele antud ökoloogiliste lisatasude arv.
3–16	C3.I2 Keskkonnasõbralike sõidukite nõudluse toetamine	Siht	Ökoloogilised soodustused		Number	0	127 000	1. kv	2022	2021. aastal kergsõidukitele antud ökoloogiliste lisatasude arv.
3–18	C3.I3 Igapäevane liikuvus	Eesmärk	AFITFi rahastamislepingud	Vastuvõtmine AFITFi juhatuses				1. kv	2021	Rahastamislepingute vastuvõtmine AFITFi juhatuse poolt.
3–19	C3.I3 Igapäevane liikuvus	Siht	Ühistransporditaristu		Km	0	20	4. kv	2024	Renoveeritud või uue ühistranspordi jaoks reserveeritud sõiduradade, rööbasteede või raudteede kilomeetrite arv.
3–20	C3.I3 Igapäevane liikuvus	Siht	Ühistransporditaristu		Km	20	53	2. kv	2026	Renoveeritud, kohandatud, ajakohastatud või äsja loodud ühistransporditaristu kilomeetrite arv. Neljas allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu laienduse jaamas on tehtud renoveerimis-, moderniseerimis- või kohandamistöid.
3–21	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Eesmärk	AFITFi rahastamislepingud	Vastuvõtmine AFITFi juhatuses				1. kv	2021	Rahastamislepingute vastuvõtmine AFITFi juhatuse poolt.
3–22	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Eesmärk	Uute laadimisjaamade rahastamislepingu allkirjastamine ASP (l’Agence de Services et de Paiement) poolt	Rahastamislepingute vastuvõtmine ASP poolt				4. kv	2021	ASP (l’Agence de Services et de Paiement) allkirjastab uute laadimisjaamade rahastamislepingu.
3–23	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Siht	Laadimisjaamad		Number	0	1 500	2. kv	2023	Üldsusele avatud laadimisjaamade arv.
3–24	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Siht	Läbitud reserveeritud sõiduradade kilomeetrid		Km	0	20	2. kv	2023	Ühistranspordiks või koossõiduks ette nähtud sõiduradade läbitud kilomeetrid on valmis.
3–25	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Siht	Veeteedel teostatud projektid		Number	0	100	4. kv	2024	Veeteede, sealhulgas lüüside ja tammide projektide renoveerimise ja ajakohastamise lõpuleviimine.
3–26	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Eesmärk	CROSSi võrgustiku ja numbrisüsteemi ajakohastamine merendusküsimustes	Tööde lõpetamist tõendav aruanne				4. kv	2024	CROSSi võrgustiku ja merenduse numbrisüsteemi ajakohastamise lõpuleviimine.
3–27	C3.I5 Riigi autopargi keskkonnahoidlikumaks muutmine	Siht	Prantsusmaa ametiasutuste ostetud elektri- ja pistikühendusega hübriidsõidukite arv		Number	0	1 291	2. kv	2021	Kokku siseministeeriumi, tolli ja aktsiisi peadirektoraadi ning justiitsministeeriumi elektri- ja pistikühendusega hübriidsõidukid (kumulatiivselt).
3–28	C3.I5 Riigi autopargi keskkonnahoidlikumaks muutmine	Siht	Prantsusmaa ametiasutuste ostetud elektri- ja pistikühendusega hübriidsõidukite arv		Number	1 291	4 200	3. kv	2023	Kokku siseministeeriumi, tolli ja aktsiisi peadirektoraadi ning justiitsministeeriumi elektri- ja pistikühendusega hübriidsõidukid (kumulatiivselt).
3–29	C3.I6 Sadamate rohestamine	Eesmärk	AFITFi rahastamislepingud	Vastuvõtmine AFITFi juhatuses				1. kv	2021	Rahastamislepingute vastuvõtmine AFITFi juhatuse poolt.
3–30	C3.I6 Sadamate rohestamine	Siht	Uued elektriühendused dokkidel		Number	0	9	4. kv	2023	Uute elektriühenduste rajamise lõpuleviimine sadamadokkides, näiteks Havre-Rouen-Pariisi dokivõrgus, Marseille sadamas või Pointe des Grives dokis Martinique’i sadamas.
3–31	C3.I6 Sadamate rohestamine	Siht	Laevade registreerimine		Number	0	2	1. kv	2025	Registreeritud on elektrilised hübriidpoipaigalduslaevad. Ehitamise kuupäev on 2020. aasta veebruarist 2026. aasta augustini. Registreeritud omanik on teenus „Armement des phares et balises“ (APB).
3–32	C3.I7 Elektrivõrgu vastupidavuse tugevdamine	Eesmärk	Projektide alustamine	Projektide algust tõendav aruanne				4. kv	2023	Maapiirkondade elektrivõrkude projektide alustamine

D.KOMPONENT: Rohelised energiad ja tehnoloogiad

Prantsusmaa on võtnud vastu eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kiirendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et töötada välja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad. Investeerimine peamistesse säästvatesse tehnoloogiatesse aitab asetada Prantsusmaa tööstuse soodsasse olukorda võrreldes arenevate roheliste turgudega.

Sellega seoses hõlmab Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava see komponent investeeringuid keskkonnahoidlike tehnoloogiate innovatsiooni toetamiseks neljanda programmi „Programme d’investissements d’avenir“(PIA4) raames, määrates kindlaks strateegiad rohepöördega seotud peamistes valitud sektorites ja toetades tööstust nende strateegiate rakendamiseks vajalike meetmete võtmisel. Seda täiendab avaliku huvi hindamise juhtimise reform, et suurendada selle tõhusust, mis peaks tooma kasu mitte ainult PIA4 keskkonnahoidliku innovatsiooni meetmetele, vaid ka muudele valdkondadele (nt digitaalne innovatsioon, uuenduslikud ettevõtted ning õpetamise, teadusuuringute, väärtustamise ja innovatsiooni ökosüsteemide toetamine – vt 6. ja 9. komponendi meetmed).

See komponent sisaldab ka kahte sihipärasemat investeerimismeedet, i) taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku arendamise edendamiseks, et toetada majanduse CO2 heite vähendamist, ning ii) lennundustööstuse toetamiseks, et ületada praegused majandusraskused ja minna üle vähese CO2 heitega tööstusele.

Need meetmed aitavad saavutada rohepöörde eesmärki ja kliimaeesmärki. Samuti aitavad need täita Prantsusmaale esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad vajadust keskenduda investeeringutega seotud poliitikas rohe- ja digipöördele, eelkõige säästvale transpordile, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (2019. aasta riigipõhine soovitus ja 2020. aasta riigipõhine soovitus 3).

4.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C4.R1): Programmi „Programme d’investissements d’avenir“ ( PIA) juhtimine

Reformi eesmärk on parandada kava „Programme d’Investissements d’Avenir“ (PIA) juhtimist, tuginedes varasemate kavadega saadud kogemustele.

Prantsusmaa algatas 2010. aastal avaliku huvi hindamise kavad, et edendada ja rahastada innovatsiooni strateegilistes valdkondades alates ideede tekkimisest kuni uute teenuste ja toodete levitamiseni turgudel. Prantsusmaa viib praegu ellu neljandat programmi „Investissements d’Avenir“ (PIA4), mis hõlmab viieaastast ajavahemikku 2021–2025, et aidata kujundada Prantsusmaa tulevikku 2030. aastal. PIA4 koosneb kahest osast: suunatud innovatsiooni tegevussuund („volet dirigé“), et rahastada erakorralisi investeeringuid prioriteetsetesse sektoritesse ja tuleviku jaoks olulistesse tehnoloogiatesse; ning struktuuriline tegevussuund (volet structurel), et rahastada struktuurilisi investeeringuid ja innovatsiooni kõrghariduse ja teadusuuringute ökosüsteemides.

Käesoleva reformi raames, mis tugineb investeerimisjärelevalve komitee soovitustele, saab PIA4 selgema strateegilise juhtimise, luues kõrgetasemelise innovatsiooninõukogu, mis toob kokku peaministri asjaomased ministrid, et määrata kindlaks innovatsioonipoliitika suunad ja prioriteedid. Comité de surveillance des investissements d ’avenir’i ülesandeid laiendatakse innovatsiooninõukogu nõuandvale rollile innovatsioonipoliitika väljatöötamisel ja uute investeerimisprioriteetide kindlaksmääramisel.

Innovatsiooni edendatakse nn kiirendusstrateegiate kaudu, mille on koos teadusekspertidega välja töötanud spetsiaalsed töörühmad peamiste prioriteetsete tehnoloogiate ja suure kasvupotentsiaaliga turgude jaoks. Kui „kiirendusstrateegiad“ on kinnitatud, avaldatakse osalemiskutsed ja/või konkursikutsed, mis on kohandatud iga strateegia konkreetsetele vajadustele. Seejärel valitakse projektid välja konkursi korras. Vahendid seotakse kulukohustustega projektikonkursside algatamisel ja projektide valimisel. Praeguse reformi raames ühtlustatakse nn kiirendusstrateegiate väljatöötamise ja rakendamise protsesse, et tagada tuvastatud probleemidele selgem ja integreeritum lähenemisviis (regulatiivne, fiskaalne, toetusele suunatud jne) ning aidata rangete valiku-, järelevalve- ja süstemaatiliste hindamisprotsesside kaudu kaasa investeeringute kvaliteedile.

Prantsusmaa on lisanud oma taaste- ja vastupidavuskavasse mitu PIA4-ga seotud meedet ning selle reformi eesmärk on tuua kasu kõigi nende meetmete puhul – mitte ainult seoses 1. investeeringuga, mis käsitleb keskkonnahoidlikku innovatsiooni praeguse komponendi osana, vaid ka muudes valdkondades (digitaalne innovatsioon, uuenduslikud ettevõtted ning õpetamise, teadusuuringute, väärtustamise ja innovatsiooni ökosüsteemide toetamine – vt 6. ja 9. komponendi meetmed).

Investeering 1 (C4.I1): Innovatsioon rohepöördeks

Selle investeeringu eesmärk on kiirendada ja suurendada investeeringuid rohepöörde kõrgtehnoloogiasse neljanda programmi „Programme d’investissements d’avenir“ (PIA4) raames.

Selle investeeringuga rahastatakse innovatsiooniprojekte, tuginedes seitsmele rohepöörde kiirendamise strateegiale, mis on välja töötatud PIA4 volet dirigé raames.

Esimene neist „kiirendusstrateegiatest“ keskendub vähese CO2 heitega vesinikule. See kiideti heaks juba 2020. aasta septembris ja toob kaasa operatiivmeetmed, i) projektikonkurss teemal „Britques technologiques et démonstrateurs“, mille eesmärk on arendada või parandada vesiniku tootmise, transpordi ja kasutamisega seotud komponente ja süsteeme ning toetada näidisprojekte, ning ii) üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ehitamine vesiniku valdkonnas (vt 2. investeering), millele aitab kaasa PIA4 raamistik.

Kehtestatakse järgmised kuus „kiirendusstrateegiat“:

·Tööstuse CO2 heite vähendamine, mille eesmärk on laiendada ja kasutusele võtta olemasolevaid tehnoloogialahendusi ja murrangulisi tehnoloogiaid, mille puhul on väljakutseks industrialiseerida näidisprojekt, patentida ja turustada innovaatilist lahendust. Eelkõige keskendutakse strateegias protsesside energiatõhususe parandamisele, tööstuse energiaallikate jaotuse (eelkõige soojuse) CO2 heite vähendamisele ning süsinikuvabade protsesside kasutuselevõtule ning süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele või kasutamisele.

·Kestlikud põllumajandussüsteemid, toetades ka põllumajandusseadmeid, mis aitavad kaasa rohepöördele, võimaldades üleminekut mehhaniseerimiselt arukatele ja ühendatud põllumajandusseadmetele, asendades fossiilsed või sünteetilised sisendid või piirates nende kasutamist ning arendades mitmetoimeliste ja vastupidavate looma- ja taimepopulatsioonide valikut.

·Ringlussevõetud materjalide ringlussevõtt ja taaskasutamine, mille eesmärk on luua mudel, mis põhineb ringlussevõetud toorainetel, mis asendavad esmaseid materjale sidusa ja integreeritud ringlussevõtu väärtusahela kaudu. Praeguses etapis on seatud prioriteediks viis materjali: strateegilised metallid, plast, komposiitmaterjalid, paber/papp ja tekstiil.

·Säästvad linnad ja uuenduslikud hooned. Püüdes vähendada valglinnastumist põllumajandusmaa ja loodusalade arvelt ning muuta linnad ressursitõhusamaks, vastupidavamaks, kaasavamaks ja tootlikumaks, toetatakse selle strateegiaga uuenduslikke ja korratavaid territoriaalseid näidisprojekte, keskendudes eelkõige vahendite ja meetodite kindlaksmääramisele, et edendada hoonete energiatõhusaks renoveerimise ulatuslikku kasutuselevõttu; puidu- ja georessursipõhiste materjalide sektori struktureerimine, pidades silmas CO2-neutraalsust; ning linnade digipööre ja tehisintellekt.

·Liikuvuse digitaliseerimine ja CO2 heite vähendamine, et kontrollida kasvuhoonegaaside heidet, kiirendades sektori rohepööret ning arendades ja parandades samal ajal igapäevaste transpordilahenduste pakkumist kõigis piirkondades. Prioriteetsed valdkonnad on tegevuse ja taristu optimeerimine, digiüleminek ja automatiseerimine. Strateegia eesmärk on käsitleda kõiki transpordiliike – reisijatevedu, aga ka logistikat. Eelkõige keskendutakse näidisprojektidele ning süsteemide ja teenuste katseprojektidele, et kõrvaldada tõkked laienemiselt, katsetada ärimudeleid ja valmistada vajaduse korral ette õigusraamistiku kohandamine.

·Bioressursipõhised tooted ja tööstuslik biotehnoloogia – säästvad kütused, mille eesmärk on edendada tööstusliku biotehnoloogia ja bioressursipõhiste toodete arendamist Prantsusmaal, eelkõige naftatoodete asendamiseks. Strateegia eesmärk on seega arendada Prantsusmaa bioressursipõhiste toodete ja säästvate kütuste tööstust, eelkõige lennundussektoris. Samuti aitab see vähendada nõudlust bioressursipõhiste toodete järele.

Kui need strateegiad on 2021. aasta lõpuks kinnitatud, korraldatakse projektikonkursid või osalemiskutsed (mis kuulutatakse välja 2022. aasta lõpuks), et valida välja konkreetsed meetmed ja toetada nende rakendamist. Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavasse tehtava investeeringu eesmärk on katta osa sellega seotud kuludest.

Tulevaste projektikonkursside tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina, et tagada rahastatud lahenduse taotluste keskkonnaneutraalsus viisil, mis tagab, et meede on kooskõlas määruses (EL) 2021/241 sätestatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. See täiendab asjaolu, et vajaduse korral on keskkonnakriteeriumid projektide valikukriteeriumide osa ning et käitajad peavad oma ettepanekuid kriitiliselt analüüsima, tuginedes sise- ja välisekspertide arvamustele; et rohepööre on seaduses loetletud ühena AvTS-i eesmärkidest ning et AvTS-i juhtorganid peavad tagama nende eesmärkide rakendamise, mida jälgitakse spetsiaalse näitaja abil. Selle tulemusena jäetakse välja i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 9 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 10 ; iii) tegevus, mis on seotud prügilate, jäätmepõletustehaste 11 ja mehaanilis- bioloogilise töötlemise jaamadega 12 ; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada.

Investeering 2 (C4.I2): Vähese CO2 heitega vesiniku tootmine

Meetme eesmärk on edendada Prantsusmaa väärtusahelaid taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmiseks ning selle vesiniku kasutamiseks tootmisahela järgmise etapi lõppkasutussektorites, nagu transport ja tööstus.

Meede seisneb rahalise toetuse andmises üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate vesinikuprojektide raames.

Investeering 3 (C4.I3): Lennundussektori toetuskava

Meetme eesmärk on aidata lennundussektoril toime tulla praeguste majandusprobleemidega, säilitades ja mitmekesistades oma suutlikkust ning suurendades oma keskkonna- ja digisuutlikkust; ning investeerida ümberkujundavasse teadus- ja arendustegevusse, et vähendada lennutranspordi CO2 heidet.

Meede hõlmab järgmist: i) lennundussektori ettevõtete mitmekesistamise, moderniseerimise ning digitaalse ja keskkonnaalase ümberkujundamise toetamine ning ii) keskkonnasäästlike õhusõidukite tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevuse toetamine, et valmistada ette uue põlvkonna ülisober- või heitevabasid õhusõidukeid.

4.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Mõõde	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtestsenaarium	Eesmärk	Nõuded	Aasta
4–1	C4.R1: Programmi „Programm e d’investiss ements d’avenir“ (PIA) juhtimise reform	Eesmärk	Programmi „Programme d’investissements d’avenir“ läbivaadatud juhtimine	Jõustumine	–	–	–	1. kv	2021	Seadusemuudatuse ja uue juhtimiskorra kehtestamist käsitleva raamlepingu jõustumine, mis hõlmab eelkõige järgmist: -Luua ministeeriumidevaheline innovatsiooninõukogu, mis koondab peaministri ümber pädevaid ministreid, ning määrata kindlaks innovatsioonipoliitika suunad ja prioriteedid; -Tulevaste investeeringute järelevalvekomitee ülesannete laiendamine, et nõustada ministeeriumidevahelist innovatsiooninõukogu innovatsioonipoliitika väljatöötamisel ja esitada nõuandev arvamus uute investeerimisprioriteetide kindlaksmääramise kohta
4–2	C4.I1: Innovatsioon rohepöördeks	Siht	Valideeritud kiirendusstrateegiate arv	–	Number	0	7	4. kv	2021	Valideeritud kiirendusstrateegiate arv (vähese CO2 heitega vesinik, tööstuse CO2 heite vähendamine, kestlikud põllumajandussüsteemid, ringlussevõetud materjalide ringlussevõtt ja taaskasutamine, kestlikud linnad ja uuenduslik hooned, digitaliseerimine ja CO2 heite vähendamine liikuvus, bioressursipõhised tooted ja tööstuslik biotehnoloogia – säästvad kütused).
4–3	C4.I1: Innovatsioon rohepöördeks	Eesmärk	Projektikonkursside või osalemiskutsete väljakuulutamine	Avaldamine veebisaidil „Secrétariat Général pour l’Investissement“ (SGPi)	–	–	–	4. kv	2022	Kõik käesoleva meetme kohased projektikonkursid või huvipakkuvused seoses eesmärgi 4–2 raames vastu võetud strateegiatega on käivitatud; volitustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina, et tagada rahastatud lahenduse rakenduste keskkonnaneutraalsus.
4–4	C4.I1: Innovatsioon rohepöördeks	Eesmärk	Lepingute sõlmimine peaministri rakendusotsus	Uurimiskomisjoni „Secrétariat Général pour l’Investisseme nt“ (SGPi) aruanne	–	–	–	4. kv	2023	Peaministri rakendusotsus pärast vahe-eesmärgi 4–3 alusel algatatud projektikonkursside/konkursikutsete lõpetamist; toetusesaajatega lepingute sõlmimise võimaldamine lepingute või muude lepingute sõlmimise teel rahaliste vahendite eraldamiseks.
4–8	C4.I2: Vähese CO2 heitega vesiniku tootmine	Eesmärk	Vesinikku käsitleva üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti raames erasektori projektiarendajatele rahalise toetuse andmise otsuse allkirjastamine	Avaldamine veebilehel	–	–	–	3. kv	2022	Vesiniku üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti raames erasektori projektiarendajatele rahalise toetuse andmise otsuse allkirjastamine.
4–9	C4.I2: Vähese CO2 heitega vesiniku tootmine	Siht	Elektrolüüsiseadmete tootmisvõimsus		MWeq aastas		140	4. kv	2025	Kasutusele on võetud elektrolüüsiseadmete maksimaalne tootmisvõimsus vähemalt 140 MWeq aastas (väljendatuna sisendipõhises elektritarbimises).
4–10	C4.I3: Lennundussektori toetuskava	Siht	Investeeringute toetusfondist toetuse saamiseks välja valitud projektide arv	–	Number	0	174	1. kv	2022	Valitud projektide arv, mis põhineb pädevusel, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumil, et valitud meetmed aitavad kaasa rohepöördele, ning mida toetatakse investeeringute toetusfondist, et edendada äriühingute mitmekesistamist, ajakohastamist ning digi- ja keskkonnaalast ümberkujundamist (kumulatiivne).
4–11	C4.I3: Lennundussektori toetuskava	Siht	Valitud vähese CO2-heitega ja energiatõhusaid õhusõidukeid edendavate teadus- ja arendusprojektide arv	–	Number	0	200	4. kv	2022	Vähese CO2 heitega ja energiatõhusaid õhusõidukeid edendavate teadus- ja arendustegevuse projektide arv, mis on valitud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumi alusel, mille kohaselt peavad valitud projektid aitama kaasa rohepöördele (kumulatiivne).
4–12	C4.I3: Lennundussektori toetuskava	Siht	Toetatud projektide arv	–	Number	0	140	4. kv	2025	Toetatud projektide arv. Kui projekti ei ole veel artiklite 4–10 alusel hinnatud, i) aitab projekt kaasa rohepöördele, püüdes edendada äriühingute mitmekesistamist, ajakohastamist ning digi- ja keskkonnaalast ümberkujundamist, ning ii) õhusõiduki käitajad (eelkõige lennujaamad ja lennuettevõtjad) jäetakse projekti toetusesaajate hulgast välja, et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine.

E.KOMPONENT: Ettevõtete toetamine

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava 5. komponendi eesmärk on kõrvaldada investeerimistõkked, lihtsustades õigusraamistikku, et toetada majanduse dünaamilist taastumist. Samuti on selle eesmärk tagada, et abi saavad ettevõtjad järgiksid muid majanduse elavdamiseks olulisi kriteeriume, nagu sotsiaalne ja keskkonnaalane ümberkujundamine.

Komponent on seotud riigipõhiste soovitustega 2019.4 ja 2020.4 regulatiivsete piirangute vähendamise ja ettevõtete kasvu edendamise kohta.

5.1.Reformide kirjeldus

Reform C5.R1: Seadus avaliku sektori tegevuse kiirendamise ja lihtsustamise kohta (loi ASAP)

2020. aasta detsembris 13 välja kuulutatud laskemoona tootmist toetava määruse eesmärk on tuua haldusasutus kodanikele lähemale, hõlbustada ettevõtluse arengut ja lihtsustada haldusmenetlusi nii ettevõtjate kui ka üksikisikute jaoks. Reformi eesmärk on rakendada mõned ülejäänud rakendussätted:

·Seadusega on ette nähtud, et kui tööstusprojekti läbivaatamise käigus muudetakse määrusi, eelkõige keskkonnaküsimustes, kohaldatakse projektitaotluse suhtes samu õigusnorme, mis kehtisid taotluse esitamise ajal. Mitme keskkonnasätte muudatused sätestatakse eraldi dekreetides, näiteks tingimused, mille alusel keskkonnaminister võib taotleda tööstusprojekti taotluse uut hindamist, täpsed tingimused, mille alusel võib nõuda linnaplaneerimisprojektide uut keskkonnamõju hindamist, või tsiviilhädaolukorra lahendamise tööde keskkonnaloa tähtajad.

·Seadusega nähakse ette ka ravimite internetimüügi suhtes kohaldatavate eeskirjade lihtsustamine. Piisab sellest, kui apteegid teatavad veebisaidi avamisest, selle asemel et oodata eelnevat luba.

·Nõuandekomisjonide ratsionaliseerimine: rohkem kui 15 komiteed kaotatakse või liidetakse ning liitmise või kaotamise eritingimused määratakse kindlaks eraldi dekreetidega. Kaotatavate komiteede hulka kuuluvad Observatoire de la récidive või Conseil supérieur de la mutualité, samas kui teised, näiteks Conseil supérieur de l’égalité professionnelle ja Haut conseil à l’égalité ( HCE) ning erinevad töösuhteid käsitlevad nõuandeorganid ühendatakse.

Reform C5.R2: Ettevõtete panus majanduslikesse, sotsiaalsetesse ja keskkonnaalastesse muutustesse majanduse taastamise kontekstis

See reform puudutab 2021. aasta rahastamisseaduse (loi de finances) artiklit 244, mis võeti vastu konkreetselt selle tagamiseks, et Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava (ja laiemalt riikliku kava) alusel abi saavad ettevõtted järgiksid ökoloogilise ülemineku lähenemisviisi, edendaksid soolist võrdõiguslikkust ning kaasaksid oma töötajaid ja teavitaksid neid riigilt saadud vahendite kasutamisest. Sellega kehtestatakse riikliku kava „France Relance“ raames abi saavatele ettevõtjatele järgmised kohustused 14 :

·Kõik üle 50 töötajaga äriühingud peavad 31. detsembriks 2022 (51–250 töötajaga äriühingute puhul 31. detsembriks 2023) avaldama kasvuhoonegaaside heite lihtsustatud bilansi, 15 mida ajakohastatakse seejärel iga kolme aasta järel.

·Kohustusi suurendatakse soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas töökohal. Lisaks sellele, et 16 ettevõtjad, kellel on üle 50 töötaja ja kes saavad abi Prantsusmaa majanduse elavdamise kava alusel, peavad avaldama tööalase võrdõiguslikkuse indeksis saadud koondhinde, peavad nad igal aastal hiljemalt 1. märtsiks avaldama iga indeksisse kuuluva alamnäitaja kohta saadud tulemuse. See väljaanne on kättesaadav ka tööministeeriumi veebisaidil. Lisaks peavad äriühingud juhul, kui nad ei ole saavutanud dekreediga kehtestatud künnist, seadma ja avaldama iga indeksi näitaja puhul arengueesmärgid. Ettevõtjad, kellel on kohustus võtta parandusmeetmeid, kuna indeksi üldhinnang on alla 75 punkti, peavad need parandusmeetmed avaldama. Avaldamiskorda täpsustati 10. märtsi 2021. aasta dekreediga nr 2021–265 ja 25. veebruari 2022. aasta dekreediga nr 2022–243.

·Tugevdatakse äriühingu üldjuhtimist: iga-aastase konsultatsiooni käigus ettevõtja strateegiliste suuniste üle, mis on juba seadusega ette nähtud, teavitatakse sotsiaal- 17 ja majanduskomiteed ettevõtjale finantsseisundi taastamise kava meetmete raames antud abi summast, laadist ja kasutamisest.

5.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Mõõde	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtestsenaarium	Eesmärk	Nõuded	Aasta
5–1	C5.R1 Laskemoona tootmist toetava määruse rakendamine	Eesmärk	Seadus nr 2020–1525 (loi ASAP)	Jõustumine				2. kv	2022	Jõustuvad ASAPi seaduse rakendusmäärused, mis hõlmavad vähemalt järgmist: -Hankekorralduste rakendamine/spordiga liitumise pikendamine ja arstitõend -Keskkonnalubade taotluste esitamise juhend kiireloomulistes tsiviilasjades -Kasumiosaluse, osaluse või töötajate säästukava kokkulepetega seotud sätted
5–2	C5.R2 Ettevõtete panus majanduslikesse, sotsiaalsetesse ja keskkonnaalastesse muutustesse	Eesmärk	Seaduse nr 2020–1721 (loi de finances) artikkel 244 2021)	Avaldamine tööministeeriumi veebisaidil (allnäitajad)				1. kv	2023	Prantsusmaa taastekavast abi saavate üle 50 töötajaga äriühingute puhul iga indeksi osanäitaja kohta saadud tulemuse avaldamine ning äriühingute puhul, kelle üldine punktisumma jääb allapoole dekreedis sätestatud künnist, iga osanäitaja jaoks seatud arengueesmärgid.

F.KOMPONENT: Tehnoloogiline suveräänsus ja vastupanuvõime

2019. aastal oli Prantsusmaa teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal SKPs ligikaudu 2,2 %, mis jääb allapoole Lissaboni strateegias seatud 3 % eesmärki ning juhtivate innovatsiooni- ja tehnoloogiariikide oma.

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava komponendi 6 eesmärk on toetada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et parandada Prantsusmaa innovatsioonitulemusi ja strateegilist autonoomiat/tehnoloogilist suveräänsust. Selles keskendutakse strateegiliste tehnoloogiate ja innovatsiooni arendamisele peamistes tulevikusektorites, et tugevdada Prantsusmaa positsiooni nendes sektorites ja suurendada majanduse vastupanuvõimet.

Sellega seoses hõlmab komponent neljanda programmi „Programme d’Investissments d’Avenir“ (PIA4) raames kahte horisontaalset investeeringut: i) ühe eesmärk on toetada peamiste digiturgude (küber-, pilv-, kvant-, tehnoloogia-, tehisintellekti- ning kultuuri- ja loomesektorid) arendamist, et tugevdada Prantsusmaa positsiooni strateegilistes tulevikusektorites; ii) teine, et toetada ettevõtete innovatsiooni strateegilistes sektorites. Komponent hõlmab ka investeeringut kosmosesektori toetamiseks ja kosmoseuuringute rahastamiseks, samuti investeeringut tööhõive toetamiseks teadus- ja arendustegevuses. Neid investeeringuid täiendab reform (teadustöö kavandamise seadus), mille eesmärk on tugevdada teadus- ja arendustegevuse riiklikku rahastamist, suurendada teadlaskarjääri atraktiivsust ning suurendada ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondade vahelisi sidemeid.

See komponent aitab täita Prantsusmaale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhine soovitus 2019.3) või „keskenduda investeeringutele [...] teadusuuringutesse ja innovatsiooni“ (riigipõhine soovitus 2020.3).

6.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C6.R1: Teadusuuringute kavandamise seaduse struktuursed aspektid

Meetme eesmärk on toetada teadusuuringuid ning tugevdada teaduse ja majanduse vahelist sidet.

See meede seisneb teadusuuringute kavandamise seaduse meetmete rakendamises dekreetide vastuvõtmise 18 kaudu, sealhulgas selliste dekreetide vastuvõtmise kaudu, mille eesmärk on suurendada teadusuuringute riiklikku rahastamist ja värbamiste arvu.

Investeering C6-I1: Töökohtade säilitamine erasektori teadus- ja arendustegevuses

Selle meetmega toetatakse tööhõivet teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, tugevdades koostööd riiklike teaduslaborite ja eraettevõtete vahel, aidates noortel kõrgkooli lõpetanutel leida tööd teadus- ja arendustegevuse sektoris ning võimaldades ettevõtete teadlastel arendada oma oskusi ja parandada tööalast konkurentsivõimet.

Ettevõtte ja teadustegevusega tegeleva mittetulundusliku üksuse vahelise teaduskoostöö lepingu raames võimaldab meede katta osa sellise koostööga tegelevate teadus- ja arendustöötajate töötasust. Meede koosneb neljast meetmest:

·Ettevõtted, kes eraldavad teadus- ja arendustegevuse töötajaid 12–24 kuuks riiklikele teaduslaboritele ühise teadusprojekti raames, mille puhul asjaomas(t)ele teadustöötaja(te)le kulutatakse projektile vähemalt 80 % oma ajast, sealhulgas 50 % teaduslaborites.

·Ettevõtted, mis võimaldavad teadus- ja arendustöötajatel alustada oma karjääri jooksul doktoriõpet 36 kuu jooksul, kusjuures teadustöötaja(d) töötab (töötavad) doktoriõppes täistööajaga ja veedab (viimased veedavad) 50 % oma tööajast uurimislaboris.

·Noored ülikoolilõpetajad, kellel on magistrikraad ja kes töötavad riiklikus teadusasutuses ning kes on 12–24 kuuks määratud töötama ettevõttes ühise teadusprojekti kallal, kusjuures teadustöötaja(d) töötab (töötavad) vähemalt 80 % oma ajast projektis, sealhulgas vähemalt 50 % ettevõttes.

·Riiklikus teadusasutuses töötavad noored doktorikraadi omandanud noored, kes alustavad 12–24 kuuks tööstuslikku järeldoktorantuuri, mille puhul teadustöötaja(d) veedavad vähemalt 80 % oma ajast projekti heaks, sealhulgas vähemalt 50 % ettevõtte heaks.

Meede katab sõltuvalt koostöö liigist 50–80 % asjaomaste teadustöötajate palgast (kindlaksmääratud ülemmääraga), lisaks sellele antakse teaduslaborile toetuspakett 15000 eurot teadustöötaja kohta aastas. Toetust kohaldatakse koostööprojektide kestuse ajal ja seejärel see tühistatakse. Meetmega toetatakse kokku 1200 teadlast.

Investeering C6-I2: Innovatsioon meie ärimudelite vastupanuvõime nimel

Meetme eesmärk on toetada investeeringuid peamiste digitehnoloogiate arendamisse neljanda programmi „Investissements d’Avenir“(PIA4) volet dirigé raames.

Täpsemalt rahastatakse sellest projekte, mis kuuluvad allpool kirjeldatud kuue „kiirendusstrateegia“ alla:

·Kvanttehnoloogia arendamise strateegia: arvutamise valdkonnas on eesmärk saada 2024. aastaks esimese põlvkonna üldkvantarvuti täielik prototüüp. Samuti on selle eesmärk omandada kvanttehnoloogiat (sealhulgas kiirendid, simulaatorid ja kvantarvutid, kvantandmetöötluse äritarkvara, andurid, sidesüsteemid), et kahekordistada Prantsusmaa spetsialistide reservi, koolitades 6 600 arsti, magistri-, inseneri- ja tehnikut, ning tagada Prantsusmaa sõltumatus kvanttehnoloogia arendamiseks vajalike ressurssidega varustamisel. Strateegia eesmärk on ka omandada kvanttehnoloogia valdkonnas kriitilise tähtsusega tööstusvõimsus, eelkõige investeerides kvanttehnoloogia jaoks krüogeenidesse ja laseritesse. Samuti on selle eesmärk luua räni 28 jaoks täielik tööstuslik tootmisahel, eelkõige selleks, et võimaldada kvantbittide võimalikku tootmist.

·Küberturvalisuse strateegia: Strateegia eesmärk on kiirendada innovatsiooni, et muuta Prantsusmaa olulistes rakendustes (nt tööstus, tervishoid ja liikuvus) kasutatavaks põhitehnoloogiaks ning tugevdada küberturvalisuse alast suutlikkust tööstuses ja ühiskonnas. Eesmärk on võimaldada sektoril suurendada oma käivet, kahekordistada töökohtade arvu sektoris ja aidata luua selles sektoris maailma juhtivaid ettevõtteid.

·Haridus- ja digistrateegia: strateegia hõlmab hariduse digipööret alates lasteaiast kuni ülikoolini ning selle eesmärk on tegeleda haridussüsteemi tõhususega, toetada EdTechi 19 ja Prantsusmaa juhtpositsiooni selles sektoris. Selle eesmärk on koolitada õpetajaid uuenduslike pedagoogiliste tavade alal ja toetada olemasolevaid ettevõtteid rahaliste vahendite hankimisel.

·Kultuuri- ja loomemajanduse strateegia: Strateegia eesmärk on arendada digitaalse sisu tootmist. Investeeringutega toetatakse sektori tehnoloogilist innovatsiooni, digitaalset loomist ja levitamist. Eesmärk on kahekordistada praegust tempot, mis kulub kultuuriettevõtete üleminekuks VKEdelt Euroopa läbipaistvuse algatusele, suurendada ekspordikäivet ja võtta 2025. aastaks kasutusele kultuurikeskused, et niisutada katsepiirkondi.

·Strateegia 5G ja tulevase telekommunikatsioonitehnoloogia jaoks: Selle strateegia eesmärk on töötada välja telekommunikatsioonivõrkudega seotud lahendused ja saavutada nende lahenduste täielik kontroll pakkumise, teadus- ja arendustegevuse ning koolituse toetamise kaudu, arendades samal ajal 5G kasutamist piirkondade ja tööstuse hüvanguks. Strateegia eesmärk on arendada 5G kasutust tipptasemel tööstussektorites ja toetada arukate piirkondade kasutuselevõttu. Samuti on selle eesmärk investeerida teadus- ja arendustegevusse lisaks 5G-le ja 6G-le (tulevased võrgutehnoloogiad, ühendatud objektide heterogeenne ühendatus, võrkude energiatõhusus jne). Samuti on selle eesmärk vastata tulevaste võrkude kavandamise ja kasutuselevõtuga seotud oskuste vajadustele.

·Pilvandmetöötluse kiirendamise strateegia: strateegia eesmärk on luua tehnoloogiasegmentides (taristu, platvormid ja tarkvara) konkurentsivõimelised pilvelahendused, et toetada Prantsusmaa ja Euroopa juhtpositsiooni selle olulise tehnoloogia valdkonnas, muu hulgas järgmise põlvkonna ja servtöötluse taristu ja teenuste jaoks olulise ühishuviprojekti rakendamise kaudu, mille koordinaator on Prantsusmaa. Eeldatav mõju on usaldusväärse pilveteenuse pakkumise arendamine, mille eesmärk on vähendada CO2 jalajälge, ja andmepõhise majanduse ülesehitamine.

Kui strateegiad on käivitatud, avaldatakse osalemiskutsed ja konkursikutsed, mis on kohandatud iga strateegia konkreetsetele vajadustele. Projektid (mida tavaliselt viivad ellu äriühingud või teadusüksused) valitakse seejärel välja konkurentsipõhise menetluse teel.

Assigneeringud seotakse kulukohustustega, kui käivitatakse projektikonkursid ja valitakse välja projektid.

Tulevaste projektikonkursside tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina, et tagada rahastatud lahenduse taotluste keskkonnaneutraalsus viisil, mis tagab, et meede on kooskõlas määruses (EL) 2021/241 sätestatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. See täiendab asjaolu, et vajaduse korral on keskkonnakriteeriumid projektide valikukriteeriumide osa ning et käitajad peavad oma ettepanekuid kriitiliselt analüüsima, tuginedes sise- ja välisekspertide arvamustele; et rohepööre on seaduses loetletud ühena AvTS-i eesmärkidest ning et AvTS-i juhtorganid peavad tagama nende eesmärkide rakendamise, mida jälgitakse spetsiaalse näitaja abil. Selle tulemusena jäetakse välja i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 20 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 21 ; iii) tegevus, mis on seotud prügilate, jäätmepõletustehaste 22 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 23 ; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada.

Investeering C6-I3: Uuenduslike ettevõtete toetamine

Meetme eesmärk on rahastada investeeringuid uuenduslike ettevõtete teadus- ja arendustegevusse neljanda programmi „Programme d’Investissements d’Avenir“ (PIA4) volet structurel raames. See on suunatud uuenduslikele ettevõtetele, kes vajavad kas üksikult või koostööprogrammide kaudu juurdepääsu rahastamisele, et katta oma teadus- ja arendustegevuse projektidega kaasnevaid riske. See hõlmab järgmist:

·Innovatsioonikonkursid idufirmadele ja VKEdele: see abi aitab kaasa innovatiivsete tehnoloogiaettevõtete loomisele ja kasvule, suunates noori teadlasi ettevõtte loomise poole, kasutades ära riiklike teadusuuringute tulemusi ning rahastades suure potentsiaaliga idufirmasid ja VKEde innovatsiooniprojekte. Innovatsioonikonkursside võitjad on pärit mitmest sektorist: digivaldkond, tervishoid, transport ja kestlik liikuvus, taastuvenergia jne.

·Struktureeritud teadus- ja arendusprojektide toetamine: see abi täiendab koostööprojekte, milles osalevad suurettevõtjad koos VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatega 24 , motiveerides neid tegema teaduslaboritega koostööd Comités stratégiques de filière’i projektide raames. Need projektid koondavad vähemalt kahest ettevõttest koosnevat konsortsiumi, et luua koostoimet ja edendada teadmussiiret ning suurendada uute uuenduslike toodete või teenuste sügavust ja tehnoloogilist intensiivsust.

Tulevaste projektikonkursside tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina, et tagada rahastatud lahenduse taotluste keskkonnaneutraalsus viisil, mis tagab, et meede on kooskõlas määruses (EL) 2021/241 sätestatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. See täiendab asjaolu, et vajaduse korral on keskkonnakriteeriumid projektide valikukriteeriumide osa ning et käitajad peavad oma ettepanekuid kriitiliselt analüüsima, tuginedes sise- ja välisekspertide arvamustele; et rohepööre on seaduses loetletud ühena AvTS-i eesmärkidest ning et AvTS-i juhtorganid peavad tagama nende eesmärkide rakendamise, mida jälgitakse spetsiaalse näitaja abil. Selle tulemusena jäetakse välja i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 25 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 26 ; iii) tegevus, mis on seotud prügilate, jäätmepõletustehaste 27 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 28 ; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada.

Investeering C6-I4: Tühik

Meetmega toetatakse kolme eri tegevust:

·165 000 000 euro suurune sihtotstarbeline toetus Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA), et vastata ESA algatatud rahastamiskutsetele selliste kosmoseprogrammide rahastamiseks nagu teadusmissioonid, satelliitprogrammide arendamine või Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) hallatava raketiheitjate süsteemi arendamise programmi Ariane 6 rahastamine. Need programmid põhinevad liikmesriikide vabatahtlikel sissemaksetel (vabatahtlik programm). Autonoomne juurdepääs kosmosele on äärmiselt oluline, et võimaldada Euroopa teadus- ja uurimismissioone ning selliste ELi kosmoseprogrammide nagu Galileo ja Copernicus elluviimist.

·Teadus- ja arendusprojektid järgmistel viisidel: i) riigihanked, mis piirduvad riikliku kosmoseuuringute keskusega (CNES) kindlaks määratud strateegiliste tehnoloogiate alaste teadusuuringutega, millel on nii tsiviil- kui ka kahesugused rakendused; ii); nõuab projekte kosmosesektori jaoks olulistes valdkondades, nagu optiline side, paindlikud telekommunikatsioonisüsteemid ja satelliitside terminalid; iii) projektikonkurss nanosatelliitide valdkonna põhitehnoloogiate toetamiseks; iv) riiklik kosmoserakenduste konkurss („Space Tour 2021“), mida kasutatakse idufirmade või VKEde juhitavate uuenduslike ja paljutõotavate kosmoserakenduste teadus- ja arendustegevuse projektide valimiseks;

·Projektid Vernonis, kus ESA peaks tegema esimesed katsed korduskasutatava ja odava raketimootori „Prometheus“ väljatöötamiseks. Meetmega toetatakse Vernonis asuva raketimootorite katserajatise ajakohastamist ja 10 hektari suuruse päikesepaneelide pargi loomist, mis toodab vajaliku koguse elektrit, et toota elektrolüüsi teel tegevuskohas vajalikku vesinikukogust. Lisaks toetatakse selle meetmega projekti, mille raames taaskasutatakse kohapeal tööstusprotsesside kõrvalsaadusena toodetud vesinikku (edaspidi „surmav hüdrogène“) kütuseelemendis.

6.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Mõõde	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtestsenaarium	Eesmärk	Nõuded	Aasta
6–1	C6.R1 Teadusuuringute kavandamise seadus	Siht	24. detsembri 2020. aasta seadus nr 2020–1674 – dekreetide jõustumine		Määruste osakaal	0 %	60 %	4. kv	2023	Jõustunud on vähemalt 60 % dekreetidest.
6–2	C6.R1 Teadusuuringute kavandamise seadus	Siht	Loi n° 2020–1674 du 24 décembre 2020 – värbamine koosseisuliste töötajatena		Isiklikult	0	100	4. kv	2022	Värvatud koosseisuliste töötajate arv (kumulatiivselt 2021–2022).
6–3	C6.R1 Teadusuuringute kavandamise seadus	Siht	24. detsembri 2020. aasta seadus nr 2020–1674 – teadusuuringute riikliku rahastamise suurendamine		Summa	12,9 miljardit eurot	14,7 miljardit eurot	3. kv	2025	Avaliku sektori poolse teadusuuringute rahastamise suurenemine võrreldes 2020. aastaga, nagu nähtub valitsuse koostatud eelarvedokumentidest.
6–4	C6.I1 Tööhõive säilitamine teadus- ja arendustegevuses	Siht	Meetmest kasu saavate teadus- ja arendustöötajate arv		Isiklikult	0	1 200	4. kv	2022	Nende teadus- ja arendustöötajate koguarv, kes saavad kasu neljast meetmest, millega toetatakse tööhõivet teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.
6–5	C6.I2 Eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldatava mõju hinnang – peamised digitehnoloogiad	Siht	Valideeritud strateegiate arv		Number	0	6	4. kv	2021	Kõik kuus strateegiat (kvanttehnoloogia, küberturvalisus, digiõpe, kultuuri- ja loomemajandus, 5G, pilv) on valideeritud ja avaldatud veebisaidil „Secrétariat Général pour l’Investissement“ (SGPi).
6–6	C6.I2 Eraelu puutumatusele ja andmekaitsele avaldatava mõju hinnang – peamised digitehnoloogiad	Eesmärk	Konkursikutse väljakuulutamine või huvipakkumine	Avaldamine veebisaidil „Secrétariat Général pour l’investissement“ (SGPi)				4. kv	2023	Kõik käesoleva meetme kohased projektikonkursid või huviavaldused seoses 6.–5. sihi raames vastu võetud strateegiatega, mille tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina rahastatavate lahenduste taotluste keskkonnaneutraalsuse tagamist.
6–7	C6.I2 PIA – Peamised digitehnoloogiad	Eesmärk	Lepingute sõlmimine – peaministri rakendusotsus	Uurimiskomisjoni „Secrétariat Général pour l’Investissement“ (SGPi) aruanne				4. kv	2024	Peaministri rakendusotsus pärast eesmärgi 6–6 raames algatatud projektikonkursside/konkursikutsete lõpetamist; toetusesaajatega lepingute sõlmimise võimaldamine toetuslepingute või muude rahaliste vahendite eraldamise lepingute allkirjastamise kaudu.
6–8	C6.I3 Avaliku huvi kaitsega seotud uuenduslikud ettevõtted	Eesmärk	Konkursikutse väljakuulutamine või huvipakkumine	Avaldamine veebisaidil „Secrétariat Général pour l’Investissement“ (SGPi)				4. kv	2022	Kõik käesoleva meetme kohased innovatsiooniabi, sealhulgas idufirmadele ja VKEdele suunatud innovatsioonikonkursside ning teadus- ja arendustegevuse projektide jaoks algatatud projektikonkursid või huvipakkumised, mille tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina rahastatavate lahenduste rakenduste keskkonnaneutraalsuse tagamist.
6–9	C6.I3 Avaliku huvi kaitsega seotud uuenduslikud ettevõtted	Eesmärk	Lepingute sõlmimine – peaministri rakendusotsus	Uurimiskomisjoni „Secrétariat Général pour l’Investissement“ (SGPi) aruanne				4. kv	2024	Peaministri rakendusotsus pärast vahe-eesmärgi 6–8 raames algatatud projektikonkursside/konkursikutsete lõpetamist; lepingute sõlmimise võimaldamine abisaajatega abi andmise kaudu.
6–10	C6.I4 Tühik	Siht	Lepingute sõlmimine toetusesaajatega		Summad (miljonites)	0	200	1. kv	2022	200 000 000 eurot on sõlmitud toetusesaajatega, kes saavad toetust i) projektikonkurssidest kosmosesektoriga seotud valdkondades ja riiklikust konkurentsist kosmoserakenduste valdkonnas („Space Tour 2021“); ning ii) projektid Vernonis (vesiniku taaskasutamine, päikesepaneelide park, raketimootorite katserajatise moderniseerimine).
6–11	C6.I4 Tühik	Siht	Toetusesaajate arv		Number	0	80	1. kv	2022	Kosmosesektoriga seotud valdkondade projektikonkurssidel ja kosmoserakenduste riigisiseses konkurentsis (edaspidi „2021. aasta kosmosereis“) osalejate arv.
6–12	C6.I4 Tühik	Eesmärk	Investeeringud Arianesse 6	Riikliku kosmoseuuringute keskuse (CNES) järelmeetmed Euroopa Kosmoseagentuuri edusammudele				4. kv	2024	Programmi Ariane 6 elluviimine.

G.KOMPONENT: Riigi, territooriumide, ettevõtete, kultuuri digitaliseerimine

See Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava komponent puudutab investeeringuid ja reforme riigi, territooriumide ja VKEde digitaliseerimise, kultuurisektori toetamise ning halduskorra lihtsustamise ja riigi rahanduse valdkonnas.

Digiüleminek, eelkõige ettevõtete puhul, on Prantsusmaa tootlikkuse suurendamisel keskse tähtsusega, nagu on rõhutanud riiklik tootlikkuse komitee.

Riigi digitaliseerimise eesmärk ei ole mitte ainult suurendada avaliku halduse tulemuslikkust tehnoloogiliste uuenduste kaudu, vaid aidata kaasa ka suuremale kaasatusele, täiendades lihtsustamise ja detsentraliseerimise komponendi reforme (3DS seadus).

Kultuurisektorite toetusmeetmete eesmärk on taastada rängalt kannatada saanud sektor sihipäraste investeeringutega renoveerimisse, pärandisse, tööhõivesse kunstivaldkonnas ning koolitus-, kino-, ajakirjandus- ja raamatusektori ajakohastamisse, keskendudes kliimamuutustega seotud üleminekule ja noortele.

Lisaks aitavad kaks riigi rahanduse reformi täita riigipõhiseid soovitusi 2019.1.2 ja 2020.1.1 valitsemissektori võla ja kulude haldamise kohta, eelkõige kujundada riigi rahanduse pikaajalist kestlikku arengut pärast COVID-19 kriisi.

Digiteerimisinvesteeringud aitavad kaasa digitaristuga seotud riigipõhiste soovituste 2019.3.3, 2020.3.4 ja 3.7 täitmisele. Lihtsustamisreformidega käsitletakse osa ettevõtluskeskkonda käsitlevatest riigipõhistest soovitustest 2020.4.1 ja 4.2. Investeeringud kultuuri aitavad kiirendada avaliku sektori investeeringuid kultuuripärandi renoveerimistöödesse (riigipõhine soovitus 2020.3.2) ja leevendada kriisi mõju tööhõivele (riigipõhine soovitus 2020.2.1). Riigi rahanduse reformidega käsitletakse ka osa riigipõhistest soovitustest 2019.1.3 (kulude kokkuhoid ja tõhusus) ja 2020.1.1 (eelarvepoliitika, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus).

7.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C7.R1): Seadus, mis käsitleb diferentseerimist, detsentraliseerimist, detsentraliseerimist ja mitmesuguseid meetmeid kohaliku tasandi avaliku sektori tegevuse lihtsustamiseks (3DS)

Meetme eesmärk on muuta kohalik avalik teenus tõhusamaks ja kohandatavamaks, võttes arvesse kohalikke vajadusi.

See meede seisneb seaduse „Diferentseerimine, detsentraliseerimine, detsentraliseerimine ja lihtsustamine“ (seadus 3DS) jõustumises ja seaduses sätestatud diferentseerimispõhimõtte hindamises.

Reform 2 (C7.R2): Alusseadus põhiseaduse artikli 72 neljanda lõigu alusel tehtavate katsete lihtsustamise kohta

Meetme eesmärk on säilitada kohalike omavalitsuste diferentseerimisõigus, lihtsustades põhiseaduse artikli 72 neljanda lõigu alusel läbiviidavaid eksperimente.

Meede seisneb õigusakti jõustumises ja kohalike omavalitsuste esitatud katsetamisettepanekuid hindavate aruannete avaldamises.

Reform 3 (C7.R3): Avaliku teenistuse ümberkujundamine

Avaliku teenistuse ümberkujundamise eesmärk on reageerida mitmele probleemile: suurendada avaliku teenistuse esindatust ühiskonnas, aidata kaasa noorte ja madala kvalifikatsiooniga inimeste kutsealasele integratsioonile, teha uuendusi tööorganisatsioonides, väärtustada saavutusi, pädevust, pühendumust, tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu. See poliitika põhineb 6. augusti 2019. aasta avaliku teenistuse ümberkujundamise seaduse rakendamisel.

Meede seisneb kahe tegevuskava rakendamises.

Avaliku teenuse professionaalsemaks muutmise tegevuskava põhineb kaheksal meetmel: 1) riikliku tööandja kaubamärgi arendamine, 2) värbamisprotsesside korraldamine, 3) osalejate professionaalsemaks muutmine ja koolitamine, 4) uute töötajate integreerimise parandamine, 5) veebisaidi „Place de ľemploi public“ uuendamine, 6) hankimine, 7) talendireservide loomine ja 8) värbamise strateegiline juhtimine.

Võrdsete võimaluste tegevuskava tugineb kolmele sambale: 1) noorte talentide leidmine ja toetamine kogu riigis edu saavutamiseks; 2) uus konkurss avalikku teenistusse pääsemiseks; 3) arendada välja diskrimineerimisvaba ametialane karjäär.

Nendes kahes tegevuskavas ette nähtud meetmed rakendatakse 31. märtsiks 2022.

Reform 4 (C7.R4): Riigi rahanduse juhtimine

Riigi rahanduse juhtimise reformi eesmärk on kehtestada riigi rahanduse stabiliseerimise strateegia keskpikas ja pikas perspektiivis. See strateegia põhineb „Commission sur l’Avenir des Finances Publiques“ soovitustel (18. märtsi 2021. aasta aruanne). Mõned neist soovitustest rakendatakse alusseaduse õigeaegse jõustumisega, et seda saaks kohaldada 2023. aasta eelarve ja järgmise riigi rahanduse programmitöö seaduse suhtes. Alusseadusega laiendatakse riigi rahanduse kõrgema nõukogu õigusi ja kehtestatakse valitsemissektori kulude mitmeaastane kulueeskiri. Nende kulueeskirjadega tagatakse kooskõla iga-aastaste eelarveprojektide ja mitmeaastaste eesmärkide vahel. Selle uue juhtimisraamistiku rakendamine ning riigi rahanduse mitmeaastane trajektoor, mis võimaldab võla suhet stabiliseerida ja seejärel vähendada, sätestatakse 2023. aasta uues riigi rahanduse kavandamise seaduses. Valitsus kehtestab ka COVID-19 võla sihtotstarbelise kasutamise strateegia, mille eesmärk on eraldada konkreetseid vahendeid selle tagasimaksmiseks.

Reform 5 (C7.R5): Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine

Meetme eesmärk on hinnata avaliku sektori kulutusi pärast kriisi, et teha kindlaks kõige tõhusamad kulutused, mis soodustavad majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ning ökoloogilist ja digiüleminekut.

Meede hõlmab kokkuvõtet avaliku sektori tegevuse tulemuslikkust käsitlevate reformide tulemustest presidendi ametiajal, riigi rahandust käsitleva auditiaruande avaldamist kontrollikoja poolt ning alates 2023. aastast avaliku sektori kulutuste kvaliteedi korrapärast hindamist, millega toetatakse tulevaste eelarveseaduste ettevalmistamist.

Investeering 1 (C7.I1): Ettevõtete digiteerimine

Meetme eesmärk on moderniseerida äriühinguid.

See meede seisneb ettevõtjatele antava toetuse laiendamises, et edendada digiinvesteeringuid tuleviku tööstusharude kava kaudu.

Investeering 2 (C7.I2): Riigi ja territooriumide digitaalne ajakohastamine

Selle investeeringuga tehakse kindlaks digitaalsed uuenduslikud lähenemisviisid, mis võimaldavad parandada avaliku sektori tegevuse tõhusust ja ametiisikute töökeskkonna kvaliteeti, sealhulgas elektromobiilsuse osas.

Selleks ajakohastatakse riigiametnike töötamiskohta avaliku sektori asutuste digipaketi projektide fondiga ning innovatsiooni ja digiülemineku fondiga toetatakse suure mõjuga digialgatusi riigi- ja kohalikes omavalitsustes, toetades samal ajal digisektorit.

Et pakkuda riigiteenistujatele tõhusamat, koostööpõhisemat ja liikuvamat digitaalset töökeskkonda, kuuluvad rahastatavad projektid viie teema alla: andmesidevõrkude suurem jõudlus; riigiametnike ühtse e-identimise arendamine; digivahenditele turvalise kaugjuurdepääsu lahendused; ühtsed kommunikatsioonilahendused ministeeriumidevahelisel tasandil; ning juhtide ja meeskondade toetamine digitaalsete töömeetodite omandamisel.

Digitaalse innovatsiooni stimuleerimiseks ja riigi digipöörde kiirendamiseks kuuluvad rahastatavad projektid kaheksa teema alla: kodanike ja ettevõtjate poolt kõige enam kasutatavate haldusmenetluste kvaliteedi dematerialiseerimine; uus digitaalne avalik poliitika; kohalikes riigiteenistustes loodud parimate digitavade arendamine; muuta avalikud digisektorid professionaalsemaks; arendada andmete kasutamist avaliku tegevuse huvides; kujunemisjärgus digitehnoloogiate ja lähenemisviiside kasutamise uurimine ja katsetamine; kohalike omavalitsuste digiüleminek; toetada struktureerimisprojekte, milles kasutatakse mitmeid ümberkujundamise hoobasid.

Investeering 3 (C7.I3): Riiklike teenuste küberturvalisus

Investeeringuga toetatakse avalike teenuste küberturvalisuse alase suutlikkuse suurendamist; soodustada konkurentsivõimelise ja uuendusliku küberturvalisuse pakkumise väljatöötamist majanduse ja ühiskonna hüvanguks ning tugevdada küberturvalisuse rünnakute ennetamise ja neile reageerimise suutlikkust.

Eelkõige rakendatakse järgmisi projekte:

·intsidentidele reageerimise rühmade loomine territooriumidel;

·diagnostika- ja turvapakettide kasutuselevõtt abikõlblike toetusesaajate jaoks;

·turvatoodete omandamine riigi ja avalike teenuste huvides;

·riikliku suutlikkuse suurendamine küberrünnete avastamiseks.

Investeering 4 (C7.I4): Riigi digitaalne ajakohastamine: digitaalne identiteet

Rakendatakse kahte osameedet: riiklik digitaalne isikutunnistus ja riigi tagatud digitaalse identimissüsteemi arendamine. Need kaks meedet aitavad parandada ka turvalisust ja koostalitlusvõimet.

Selleks et toetada uute isikutunnistuste kasutuselevõttu kasutajatele teenuse osutamist häirimata, kohandatakse süsteeme, seadmeid ja nendega seotud IT-võrke. Eelkõige tuleb neid süsteeme uuendada: rakendus „Titres électroniques sécurisés“ (ja sellele järgnev küberturvalisuse ajakohastamine), sõrmejälgede kogumise seadmete kasutuselevõtt ja riikliku turvaliste nimetuste ameti (Agence nationale des titres sécurisés) kasutajaportaal, mis võimaldab kasutajatele juurdepääsu nende menetlustele. Riigi tagatud e-identimise süsteemi väljatöötamine asendab kasutajanime/salasõna kasutamise turvalisema e-identimise süsteemiga. Uue süsteemi väljatöötamine toimub Euroopa digitaalse koostalitlusvõime kontekstis (eIDASe määrus). Lahendus võimaldab arendada uusi tundlikke avalikke ja erakasutusviise ning võidelda internetipettuste ja identiteedivarguse vastu.

Investeering 5 (C7.I5): Siseministeeriumi seadmed ja taristu

Meetmega arendatakse siseministeeriumi rakendusi ja tagatakse nende vastupanuvõime. Toetatavad projektid on eelkõige seotud mitme tehnilise taristuga:

·Ministeeriumidevaheline riiklik võrgustik: telefonivõrgu RIMBAUD järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine ja olemasolevate võrguühenduste kahekordistamine;

·Riigi territoriaalse halduse IT-baas: baasi ehitamine ja uus korraldus ministeeriumidevaheliste info- ja sidesüsteemide teenuste võrgustiku koordineerimiseks;

·Politseiprefektuuri videokaitsekava: arendada ja pakkuda Pariisi politsei peakorteri videovalvesüsteemile uusi salvestus- ja võrguvõimsusi, pidades eelkõige silmas 2024. aasta olümpiamänge;

·Võrkude turvalisus: ministeeriumi digitaalse turvalisuse tugevdamine (küberkaitse);

·Andmekeskuse vastupidavus: taristutööd, et tagada ministeeriumi andmekeskuste energiaalane vastupanuvõime;

·Rahvastiku häire- ja infosüsteem: arendada elanikkonna hoiatus- ja teabesüsteemi, pidades eelkõige silmas uue FR-hoiatussüsteemi rakendamist (vt ka meede „Siseministeeriumi rakendused“).

Investeering 6 (C7.I6): Siseministeeriumi taotlused

Meetme eesmärk on toetada siseministeeriumi digirakendusi, -tarkvara või -süsteemi.

See meede seisneb kolme digirakenduse või -tarkvara loomises või ajakohastamises siseministeeriumi jaoks ning üldkasutatavuse süsteemi kättesaadavuses, et seda saaksid kasutada selles valdkonnas tegutsevad sandarmid.

Investeering 7 (C7.I7): Liikuvus ja kaugtöö siseministeeriumis

Selle investeeringuga toetatakse meetmete kogumit, mille eesmärk on edendada liikuvuse ja kaugtöö arengut siseministeeriumis. Rakendatakse kolme meedet:

·Digikeskkonna parandamine ja kaugtöö arendamine: edendada koostöölahenduste väljatöötamist, kaugtöökohtade soetamist ja ametnike kaugtööd võimaldavate süsteemide rakendamist.

·Esimesed tuleviku raadiovõrguga seotud meetmed (nimelt: juurdepääs raadiole, integreerija, põhivõrgu, sidesüsteemi arendamine ja rakendamine, lüüside ja ühenduste arendamine ja rakendamine, juhtimisinfosüsteem, PCSTORMi projektikeskkonna hooldamine ja integreerimine ning sellega seotud koolitus ja eksperimenteerimine), mis võimaldab arendada pikaajalise arengu võrgustikku avaliku ja erasektori julgeoleku valdkonna osalejate jaoks (nt riiklik politsei, tuletõrjujad, hädaolukorrad ja munitsipaalpolitsei). See tagab tõhusad ja vastupidavad sidevahendid, mis võimaldavad reageerida kohandatud viisil õiguskaitse ja kriisidele reageerimise vajadustele.

·Neojaamad: laiendada politsei varustust 40 000 turvalise mobiilsideterminaliga. Terminalid ja nendega kaasnev taotlussüsteem võimaldavad õiguskaitseametnikel teha varem kohapeal lähetuses viibides ametiruumides tehtud toiminguid. Seega piiravad need nii agendi kui ka kasutaja reisimist ja tagavad suurema üldise tõhususe.

Investeering 9 (C7.I9): Hariduslik järjepidevus: kooli digiüleminek

Selle investeeringuga toetatakse mobiilsete digiseadmete paigaldamist klassiruumidesse, mis on hübriidõppe arendamise eeltingimus. Samuti toetatakse sellega investeeringuid videoprojektoritesse, jagatud mobiilsetesse seadmetesse, algkoolile eriomastesse seadmetesse ning nii kohapealset kui ka kaugõpet võimaldavasse võrku. Sellest rahastatakse ka esimese astme hariduse teenuseid ja vahendeid ning seadmeid, mis võimaldavad hübriidõpet keskkoolis.

Õpetajaid koolitatakse uute digiõppevahendite ja -teenuste ning uue digikeskkonna tundmaõppimiseks.

Investeering 10 (C7.I10): Avalike teenuste digitaliseerimine kõrgharidusele juurdepääsu arendamine kogu riigis tänu digivahenditele

Investeeringuga rahastatakse elektrooniliste kursuste moodulite kasutuselevõttu kõrghariduses ning vajaliku digitaristu paigaldamist. Kaugõppekursuste ja vastavate taristute väljatöötamine võimaldab kohaneda praeguse terviseolukorraga, vältides ülerahvastatust loengusaalides ja klassiruumides. Samuti sillutab see teed kõrghariduse kättesaadavuse pikaajalisele strateegiale, mille eesmärk on jõuda laiema üldsuseni kogu riigi territooriumil, aga ka välismaal. Lisaks võimaldab see pakkuda mitmekesisemat ja täielikumat koolituspakkumist, mis vastab teatavate üliõpilaste piirangutele, kes peavad ühitama oma õpingud kutsetegevusega.

Investeeringutega toetatakse projekte, mille eesmärk on:

·digitaalsete ja juurdepääsetavate veebimoodulite loomine kõrgharidusasutustes;

·ülikoolide õpetajate ja teadlaste digitaalne koolitamine;

·töötada välja üleriigilised platvormid (virtuaalne klassiruum, veebiseminar, kaugeksamid, õppekorraldussüsteem), mis pakuvad lõpuks kõiki bakalaureuse- ja magistriõppe mooduleid;

·digiteenustele pühendatud projektikonkurss, mis keskendub õpilaste kasutajakogemusele.

Investeering 11 (C7.I11): Toetus kultuurisektoritele ja kultuuripärandi renoveerimisele

Meetme eesmärk on toetada kultuuripärandi renoveerimist ja etenduskunsti.

See investeering koosneb kahest osameetmest: i) ajaloomälestiste renoveerimine ja ii) tööhõive ja koolituse ajakohastamise toetamine kultuurisektoris.

Kontroll ja audit:

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamist jälgib peaministri ning majandus-, rahandus- ja taasteministri alluvusse kuuluv Secrétariat Général France Relance. Rakendamine on delegeeritud ministeeriumidele „konventsioonide“ ja „chartes de gestion“ kaudu. Mis puudutab sisekontrollisüsteemi, siis Prantsusmaa taaste- ja vastupidavusrahastu eest vastutavad ametiasutused tuginevad riigieelarve kontrollimisel Prantsusmaal kehtivale riiklikule süsteemile. Riiklikuks auditi- ja kontrollikoordinaatoriks määratakse CiCC (Commission interministérielle de coordination des contrôles).

Peaminister allkirjastab ringkirja, milles esitatakse:

-Süsteemi korraldus ja iga struktuuri kohustused seoses näitajatega seotud andmete usaldusväärsuse ja kontrolli tagamisega;

-Igat liiki lõppsaajate kohta andmete kogumise ja säilitamise kord.

Arvestades, et ringkirjas määratakse eeldatavasti kindlaks kontrolli- ja auditisüsteemi olulised elemendid, mis ei ole kava esitamise kuupäeval veel kättesaadavad, annab nende ringkirjade allkirjastamisega seotud vahe-eesmärk täiendava kindluse. Lisaks sisaldab vahe-eesmärk ka CiCC aruannet, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tema auditistrateegiat ja maksetaotlustega seotud kavandatud audititööd.

7.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Mõõde	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (eesmärgi jaoks)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Üksus	Lähtestsenaarium	Eesmärk	Nõuded	Aasta
7–1	C7.R1 3DS-seadus	Eesmärk	3DS-seaduse jõustumine	Jõustumine				1. kv	2022	3DS-seaduse jõustumise eesmärk oli tugevdada avalike teenuste tõhusust, edendades diferentseerimist, detsentraliseerimist, hajutamist ja lihtsustamist. Seadus sisaldab sätteid eluaseme, transpordi, ökoloogilise ülemineku, tervishoiu ja solidaarsuse valdkonnas. Sellel on neli eesmärki: 1) Detsentraliseerimine: muuta avalik tegevus arusaadavamaks ja tõhusamaks, andes teatavad pädevusvaldkonnad üle kohalikele omavalitsustele; 2) diferentseerimine: tagada, et iga territoorium vastab oma kohalikele vajadustele, kasutades selleks vajalikke vahendeid ja ressursse; 3) kontsentreerimine: tuua riik kohalikele territooriumidele lähemale ja kohandada otsustusprotsessi paremini kohalike oludega; 4) lihtsustamine: lihtsustada kohaliku tasandi avaliku sektori tegevust.
7–2	C7.R1 3DS-seadus	Eesmärk	3DS-seaduse kohase diferentseerimispõhimõtte hindamine	Väärtuse hinnang				2. kv	2025	3DS seaduse kohase diferentseerimispõhimõtte rakendamist hindavate aruannete avaldamine.
7–3	C7.R2 Orgaanilise õiguse eksperimenteerimine	Eesmärk	Sellise seaduse jõustumine, mille eesmärk on sätestada õigus diferentseerimisele	Jõustumine				2. kv	2021	Jõustub seadus, mille eesmärk on sätestada õigus diferentseerimisele ja mis sisaldab järgmisi elemente: kohalike omavalitsuste õigus osaleda eksperimendis lihtsa arutelu kaudu, kohalike omavalitsuste vastu võetud otsuste jõustamise ühtlustatud menetlused ja tingimused seoses eksperimendi raames tehtud otsuste õiguspärasuse kontrolliga, eksperimentide võimalike tulemuste täpsustamine, sealhulgas nende säilitamine kõigis või osades eksperimendis osalenud kohalikes omavalitsustes või nende laiendamine teistele, ning võimalus muuta eksperimendi lõpus standardeid, mis reguleerivad eksperimendiga seotud kohaliku jurisdiktsiooni teostamist.
7–4	C7.R2 Orgaanilise õiguse eksperimenteerimine	Eesmärk	Katseettepanekute hindamine	Väärtuse hinnang				2. kv	2025	Kohalike omavalitsuste eksperimenteerimisettepanekuid hindavate aruannete avaldamine.
7–5	C7.R3 Avaliku teenistuse ümberkujundamine	Eesmärk	Värbamist ja võrdseid võimalusi käsitlevate algatatud projektide raames kindlaks määratud meetmete rakendamine	Rakendamise aruanne				1. kv	2022	Võrdsete võimaluste kava rakendamine, millel on järgmised eesmärgid: noorte praktikantide ja puudega töötajate arvu suurendamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine riigi kõrgemas juhtkonnas, avalikule teenusele juurdepääsu uuendamine uute konkurentsipõhiste eksamite abil, noorte talentide edu toetamine kogu territooriumil, juhendamise ja mentorluse arendamine võrdsete võimaluste tagamiseks.
7–6	C7.R4 Riigi rahanduse juhtimine	Eesmärk	CAFP aruande esitamine (Commission sur l’Avenir de Finances Publiques)	Aruande esitamine				1. kv	2021	CAFP aruande (Commission sur l’Avenir de Finances Publiques) esitamine kriisijärgse eelarvestrateegia ja riigi rahanduse juhtimise raamistiku uuendamise kohta.
7–7	C7.R4 Riigi rahanduse juhtimine	Eesmärk	CAFP aruandes esitatud valitud soovituste rakendamine	Jõustumine				4. kv	2021	Ühise põllumajanduspoliitika aruandes esitatud valitud soovituste õigeaegne rakendamine, et neid saaks kohaldada alates 2023. aasta eelarvest, võttes vastu mahepõllumajandust käsitlevad õigusnormid, millel on eelkõige järgmised eesmärgid: -HCFP (Haut Conseil des Finances Publiques) eesõiguste laiendamine -Mitmeaastase kulureegli kehtestamine juhtreeglina. Selle kulueeskirjaga tagatakse kooskõla iga-aastaste eelarveprojektide ja mitmeaastaste eesmärkide vahel.
7–8	C7.R4 Riigi rahanduse juhtimine	Eesmärk	COVID-19 võla ohjeldamise kava rakendamine	COVID-19 võla ohjeldamise kava rakendamine				4. kv	2021	COVID-19 võla ohjeldamise kava rakendamine eelarvekavas.
7–9	C7.R4 Riigi rahanduse juhtimine	Eesmärk	Uus riigi rahanduse kavandamise seadus (Loi de Programmation des Finances Publiques)	Jõustumine				1. kv	2023	Jõustub uus riigi rahanduse kavandamise seadus (Loi de Programmation des Finances Publiques), millega rakendatakse vastu võetud uusi alusnorme ja kehtestatakse riigi rahanduse kava, mis võimaldab võla suhet stabiliseerida ja seejärel vähendada.
7–10	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	Tootlikkuse reformide tulemuste avaldamine	Aruande avaldamine				4. kv	2021	Viieaastase presidendi ametiaja jooksul ellu viidud avaliku sektori meetmete tootlikkuse reformide tulemuste avaldamine.
7–11	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	Aruanne kontrollikoja auditikäigu kohta, mis käsitleb riigi rahandust	Aruande avaldamine				2. kv	2021	Riigi rahandust käsitleva kontrollikoja auditi aruanne.
7–12	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	Väljapääsuga seotud erakorralised meetmed sanitaartingimustes	Erakorralistest meetmetest väljumine				4. kv	2022	Väljapääsuga seotud erakorralised meetmed sanitaartingimustes, mis põhinevad kontrollikoja auditikäigu aruandes esitatud soovitustel.
7–13	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	Finantsseaduste koostamine koos avaliku sektori kulude hindamisega, mis hõlmab avaliku halduse valdkonda kooskõlas riigi rahanduse programmitöö seaduse kulutrajektooriga	Finantsseaduste koostamine				4. kv	2022	Finantsseaduste koostamine koos avaliku sektori kulude hindamisega, mis hõlmab avaliku halduse valdkonda kooskõlas riigi rahanduse programmitöö seaduse kulutrajektooriga.
7–14	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	2023. aasta eelarveseaduses rakendatud avaliku sektori kulutuste kvaliteedi parandamiseks võetud meetmete iga-aastane hindamine	Hinnangu avaldamine				1. kv	2024	2023. aasta eelarveseadusega rakendatud avaliku sektori kulutuste kvaliteedi parandamiseks võetud meetmete iga-aastane hindamine.
7–14a	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	Alates 2023. aasta eelarveseadusest vastu võetud avaliku sektori kulutuste kvaliteedi parandamiseks võetud meetmete hindamine	Hinnangu avaldamine				1. kv	2025	Alates 2023. aasta eelarveseadusest vastu võetud avaliku sektori kulutuste kvaliteedi parandamiseks võetud meetmete hindamine.
7–15	C7.I1 Ettevõtete digitaalne ajakohastamine	Siht	Digiinvesteeringute edendamiseks toetust saanud ettevõtete arv		Number	0	3 320	1. kv	2022	Nende ettevõtete arv, keda toetati digiinvesteeringute edendamiseks kava „Tulevikutööstus“ kaudu.
7–17	C7.I2 Riigi ja kohalike omavalitsuste digitaalne ajakohastamine	Siht	Avalikust korrast kasu saavate ettevõtete arv		Number	0	200	1. kv	2023	Nende ettevõtete arv, kes saavad kasu avaliku sektori korraldustest fondide „Innovatsioon ja numbriline ümberkujundamine“ ja „Sac à dos numérique de l’Agent public“ raames, et ajakohastada digitaalselt riigi- ja kohalikke omavalitsusi.
7–18	C7.I2 Riigi ja kohalike omavalitsuste digitaalne ajakohastamine	Siht	Nende ametnike osakaal, kelle tööd saab teha kaugtööks vajaliku kaugvarustusega		Protsent		95 %	3. kv	2023	Riigi digiosakondade korraldatud loenduse põhjal kaugtööks sobivate riigiteenistujate osakaal. Seda eesmärki hinnatakse võrdluskogumi alusel, mis koosneb 395 000 avalikust teenistujast, kelle tööd saab teha kaugtöö vormis.
7–19	C7.I3 Keskvalitsuse küberturvalisus	Eesmärk	Investeeringud valitsuse küberturvalisuse suurendamiseks	Prantsusmaa valitsuse esitatav aruanne, mis tõendab lepingu täitmist				4. kv	2024	Valitsuse küberturvalisuse suurendamise nelja meetme lõpuleviimine: ·reageerimisrühmade loomine, ·diagnostikavahendite kasutamine, ·küberturvalisuse vahendite hankimine; ·küberrünnete avastamise suutlikkuse suurendamine
7–20	C7.I4 Riigi digitaalne ajakohastamine – digiidentiteet	Siht	Toodetud digitaalsete ID-kaartide arv		Number		3 000 000	1. kv	2022	Toodetud ja kasutusel olevate uute isikutunnistuste arv.
7–21	C7.I4 Riigi digitaalne ajakohastamine – digiidentiteet	Siht	Digitaalse identiteedi osaga uue isikutunnistuse omanike arv		Number		12 500 000	4. kv	2023	Nende uue isikutunnistuse omanike arv, kellel on digiidentiteedi jaotis, mis võimaldab juurdepääsu hiljuti välja töötatud suveräänsele digiidentiteedi rakendusele.
7–22	C7.I5 Siseministeeriumi seadmed	Eesmärk	Investeeringud siseministeeriumi digiseadmete tugevdamiseks	Prantsusmaa valitsuse esitatav aruanne, mis tõendab lepingu täitmist				4. kv	2023	Siseministeeriumi digiseadmete tugevdamise kuue meetme lõpuleviimine: •Riiklik ministeeriumidevaheline võrgustik, •IT riigi territoriaalse halduse baas •Politseiprefektuuri videokaitsekava •Võrgu turvalisus •Andmekeskuse vastupidavus •Rahvastiku häire- ja infosüsteem
7–23	C7.I6 Siseministeeriumi taotlused	Eesmärk	Investeeringud digirakendustesse või -tarkvarasse või -süsteemi, mis on välja töötatud siseministeeriumi jaoks	Kolme digirakenduse või -tarkvara loomine või ajakohastamine. Üldkasutatavuse süsteemi kasutatavus				2. kv	2025	Siseministeeriumi jaoks kolme digirakenduse või -tarkvara loomine või ajakohastamine: ·Veebipõhine kaebus: pakkuda veebipõhist tuge ohvritele, kes soovivad esitada kaebuse internetis. ·FR – hoiatus: võimaldada koheseid hoiatusi mobiiltelefonide kaudu. ·ÜKS: koondada vähemalt kaks praegu Prantsusmaal kasutusel olevat hädaabinumbrit. Üldkasutatav süsteem on kättesaadav, et kasutada seda väljal „gendarmes“.
7–24	C7.I7 Kaugtöö siseministeeriumis	Eesmärk	Investeeringud siseministeeriumi digitaalse ühenduvuse tugevdamiseks	Prantsusmaa valitsuse esitatav aruanne, mis tõendab lepingu täitmist				4. kv	2023	Siseministeeriumi digitaalse ühenduvuse tugevdamise meetmete lõpuleviimine: ·Digikeskkonna parandamine ja kaugtöö arendamine (lõpetamine) ·Neojaamad (valmimine) ·Tuleviku raadiovõrk (esimesed sammud)
7–26	C7.I9 Kooli digiüleminek	Siht	Digitaalselt varustatud kooliklasside arv		Number	0	45 000	4. kv	2022	Digiõppevaraga varustatud kooliklasside arv põhiklassides ja hübriidõppetundide arv keskhariduses koos asjaomaste töötajate vahetustoetusega.
7–27	C7.I10 Digitaalne juurdepääs kõrgharidusele	Siht	Digikoolitusele juurdepääsu omavate õpilaste arv		Number	0	1 400 000	4. kv	2024	Nende üliõpilaste arv, kellel on kõrgharidussüsteemis juurdepääs digiõppe võimalustele.
7–28	C7.I11 Kultuur,	Siht	Katedraalid ja rahvuslikud ajaloolised mälestised		Number	0	60	4. kv	2025	Riigile kuuluvate katedraalide ja riiklike ajaloomälestiste renoveerimise projektide arv, mille jaoks tööd on tehtud. See hõlmab järgmist: -45 riigile kuuluva religioosse hoone renoveerimine; -riikliku mälestiste keskuse (Centre des monuments nationaux) hallatava 15 mälestise renoveerimine
7–29	C7.I11 Kultuur,	Siht	Kohalikele omavalitsustele või eraomanikele kuuluvad mälestised		Number	0	82	4. kv	2025	Kohalikele või piirkondlikele omavalitsustele või eraomanikele kuuluvate mälestiste ja pärandiobjektide renoveerimise projektide arv, mille jaoks tööd on tehtud. Kultuuripärandi hulka kuuluvad muuseumid, arhiivid ja säilituskeskused, mis kaitsevad säilmeid arheoloogiliste väljakaevamiste eest.
7–30	C7.I11 Kultuur,	Siht	Kunsti- ja arhitektuurikoolid		Number	0	10	2. kv	2026	Selliste kunsti- ja arhitektuurikoolide arv, kus on tehtud energiatõhusaks renoveerimistöid ja digiinvesteeringuid.
7–31	C7.I11 Kultuur,	Eesmärk	Kunstiloomet toetavad kavad	Prantsusmaa valitsuse esitatav aruanne, mis tõendab lepingu täitmist				4. kv	2024	Kunstiloomele keskenduvate asutuste toetamise ja kunstnike toetamise kahe kava lõpuleviimine kunstiteoste loomist toetava avaliku programmi kaudu.
7–35	Kontrolli- ja auditimenetlused taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel	Eesmärk	Süsteemi korraldus, andmete töötlemine ja auditite korraldamine	Ringkirja ja aruande allkirjastamine CICC poolt				4. kv	2021	Kontrollide ja auditiprotseduuride kehtestamine kahe järgmise elemendi kaudu: ·Peaministri allkirjaga ringkiri, milles määratakse kindlaks koordineeriva asutuse ja ministeeriumide ülesanded ja kohustused ning näitajatega seotud andmete kogumise ja säilitamise kord, sealhulgas nende usaldusväärsuse ja igat liiki lõppsaajate kogutud andmetele juurdepääsu tagamine; ·Sellise aruande koostamise lõpuleviimine, milles kirjeldatakse kavandatud auditistrateegiat, sealhulgas maksetaotlustega seotud audititööd.

H.KOMPONENT: Töökaitse, noored, puue, kutseõpe

2019. aastal oli töötus Prantsusmaal pärast 2008. aasta kriisi madalaimal tasemel (8,1 %). Tervisekriisi tõttu hävis INSEE andmetel 2019. aasta lõpust 2020. aasta lõpuni siiski 284 000 töökohta. Töötuse kasvu leevendasid suures osas tööjõu säilitamise meetmed, eelkõige lühendatud tööaja kavad. Siiski on vaja täiendavat toetust tööturu kõikumiste suhtes tundlikumatele elanikkonnarühmadele, et vältida töötuse struktuurset suurenemist hüstereesi kaudu.

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames on võetud mitmesuguseid meetmeid, et toetada noorte, sealhulgas kõige suuremas tõrjutuse ohus olevate noorte sisenemist tööturule.

Kutseõpe, mis võimaldab karjäärialaseid üleminekuid ja aitab suurendada majanduse tootlikkust, mängib eeldatavasti olulist rolli majanduse rohe- ja digipöördes. Lisaks on kriis toonud esile kutseõppe vähese digitaliseerimise (kuigi digitaliseerimine võib toetada uuenduslikke õppemeetodeid, näiteks kasutades virtuaalreaalsust konkreetse professionaalse käsitöö harjutamiseks), mida ametiasutused soovivad sihtotstarbeliste investeeringutega veelgi toetada.

Need investeeringud ja reformid, mis aitavad leevendada kriisi tööhõivealast ja sotsiaalset mõju ning edendada oskusi ja toetada tööotsijaid, vastavad riigipõhisele soovitusele 2020.2. Need meetmed aitavad kaasa ka kõigi tööotsijate tööturule integreerimise toetamisele ning oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavuse probleemi lahendamisele, nagu on sätestatud riigipõhises soovituses 2019.2.

8.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform C8.R1: Teenuste osutamine tööhõiveameti (Pôle Emploi) poolt

Reform puudutab Pôle Emploi (peamine riiklik tööturuasutus) teenuste osutamise ümberkorraldamist.

See reform peaks parandama tööotsijate olukorra ravi ja individuaalset diagnoosimist ning hõlbustama seega inimeste kiiret naasmist tööturule. See pakub suuremat toetust haavatavamale üldsusele, kelle sotsiaalsed ja ametialased raskused kattuvad. Paremad äriteenused ja tööotsijate koolitamine peaksid parandama tööjõu pakkumise ja nõudluse vastavust ning vähendama mõnes sektoris kasvavaid värbamispingeid.

Täpsemalt jälgitakse kahe aspekti rakendamist: puuetega inimeste tööhõivele spetsialiseerunud Cap’Emploi integreerimine ning hüvitusnõustajate integreerimine Pôle Emploi asutustesse.

Reform C8.R2: Lühendatud tööaja kohandamine

COVID-19 kriisi haripunktis 2020. aasta kevadel kehtestati erakorraline lühendatud tööaja kava, et piirata liikumispiirangute ajal vähenenud majandustegevusest tulenevat mõju tööhõivele ja sissetulekutele. 2021. aasta jooksul, kui pandeemia teine laine vaibub ja majandustingimused paranevad, karmistatakse seda tavapärast lühendatud tööaja kava, mis on ette nähtud tegevuse tsükliliseks vähendamiseks. Eelkõige:

-Töötajatele makstakse hüvitist 60 % (praegu 70 % asemel) nende varasemast brutotöötasust (ligikaudu 72 % nende netotöötasust).

-Tööandjad saavad hüvitist 36 % osalises töösuhtes olevate töötajate varasemast brutotöötasust (praeguse 60 % asemel). Parlamentaarse ühisassamblee kasutamise loa kehtivusaeg pikeneb 12-kuulise võrdlusperioodi jooksul 12 kuult kolmele kuule, mida võib pikendada kuni kuue kuuni.

-Kaitstud sektorid ja halduslikult suletud ettevõtted ei saa edaspidi enam kasu suurematest toetusmääradest.

Lisaks sellele üldisele lühendatud tööaja kavale (ADPC) loodi pikemaajaline lühendatud tööaja kava (APLD), et toetada ettevõtteid, kes kannatavad püsiva šoki all, kuid kellel on keskpikas perspektiivis märkimisväärsed väljavaated taastumiseks. APLD jõustus 1. juulil 2020 ja on kättesaadav filiaali, äriühingu või asutamislepingu sõlmimise kaudu. Sotsiaaldialoogil põhinevates APLD lepingutes kirjeldatakse üksikasjalikult tööandjate kohustusi seoses töökohtade säilitamise ja kutsealase koolitusega. 2021. aastal väheneb rahalise toetuse tase:

-Tööandjad saavad toetust, mis on 60 % osalise tööajaga töötajate varasemast brutotöötasust, mitte 70 %, mida nad praegu saavad kaitstud sektorites ja suletud ettevõtetes.

Reform C8.R3: Töötervishoid ja -ohutus

Meetme eesmärk on tugevdada juhtimist ja ennetustegevust töötervishoiu ja tööohutuse süsteemis. Meede koosneb kahest osameetmest:

-võtta vastu rida seaduse muudatusi, et „tugevdada tervisega seotud ennetustegevust töökohal“, mille rahvusassamblee võttis vastu 17. veebruaril 2021 ja mille eesmärk on suurendada töötervishoiusüsteemi keskendumist ennetusele ja korraldada ümber selle juhtimine;

-esimeste ettevõtetevaheliste töötervishoiu- ja tööohutusteenuste sertifitseerimine akrediteeritud sertifitseerimisasutuste poolt.

Reform C8.R4: Töötuskindlustuse reform

Töötuskindlustuse reform, mille eesmärk on edendada kestlikku tööhõivet ja piirata lühiajaliste lepingute ülekasutamist, pidi algselt jõustuma järk-järgult 2019. aasta novembrist 2021. aasta märtsini, kuid lükati COVID-19 kriisi tõttu edasi.

Reformi eesmärk on tugevdada stiimuleid stabiilsele tööle naasmiseks ning piirata lühikeste töölepingute ja töötuse perioodide vaheldumist. Ettevõtjate jaoks on eesmärk piirata lühiajaliste lepingute ülemäärast kasutamist. Reform koosneb kolmest peamisest hüvitisega seotud meetmest ning bonus-malus meetmest, millega määratakse kindlaks tööandjate sissemaksed skeemi.

Reformi teine osa, mis on lisatud taaste- ja vastupidavuskavasse, koosneb järgmistest meetmetest:

-Võrdlusaluseks oleva päevapalga arvutamise uus meetod, mille alusel määratakse kindlaks hüvitise suurus;

-Libisev skaala suure sissetulekuga toetusesaajatele makstavate hüvitiste vähendamiseks pärast kuuekuulist hüvitist;

-Hüvitistele juurdepääsu tingimuste piiramine (kuus kuud nelja kuu asemel);

-Tööandjate töötuskindlustusmaksete bonus-malus, et pärssida lühiajaliste lepingute ülemäärast kasutamist.

Need meetmed jõustuvad kõige varem 2021. aastal, niipea kui on saavutatud eelnevalt kindlaksmääratud majandustegevuse ja tööhõive tase, mida mõõdetakse järgmiste näitajatega:

-Pôle Emplois registreeritud töötute arvu vähenemine 130 000 võrra (kuue kuu jooksul);

-Üle 2 700 000 töölevõtudeklaratsiooni lepingute puhul, mis on sõlmitud pikemaks ajaks kui üks kuu (kumulatiivselt nelja jooksva kuu jooksul).

Investeering C8.I1: FNE – koolitus

FNE-koolitus on ette nähtud selliste ettevõtete töötajate koolitamiseks, kes saavad kasu lühendatud tööaja kavadest, sealhulgas pikaajalisest lühendatud tööaja kavast. Selle kutsealase koolituse eesmärk on edendada oskuste täiendamist ja ümberõpet. Ettevõtted, kes paigutavad oma töötajad osalisele tööle, peavad sageli investeerima koolitusse, et aidata oma tegevusel taastuda ja kohaneda hiljutiste tehnoloogiliste või majanduslike muutustega. Kuigi see on vajalik, on ettevõtetel majanduslanguse ajal raskem investeerida. FNE-koolitus toetab ja soodustab sellist koolitust, mis toob kasu nii töötajale, suurendades tema tööalast konkurentsivõimet, kui ka ettevõttele, parandades selle konkurentsivõimet. Laiemas plaanis toob see kasu ka majandusele, edendades tööturul suure nõudlusega oskuste arendamist.

Meetmega rahastatakse lühendatud tööaja kavadest, sealhulgas pikaajalisest lühendatud tööaja kavast kasu saavate ettevõtete töötajate koolitust 2020. aastal (alates sama aasta 1. märtsist) ja 2021. aastal, kusjuures toetuse tase jääb vahemikku 40–100 %, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja koolituse alustamise ajavahemikust.

Investeering C8.I2: Ümberõpe duaalsete koolitusprogrammide kaudu (Pro-A)

Tööturul toimuvate suurte muutuste kontekstis võimaldab programm „Pro-A“ töötajatel, eelkõige ebapiisava kvalifikatsiooniga töötajatel, keskenduda oma kutsealasele arengule ja hõlbustada kutseala vahetamist duaalse koolituse kaudu, mille tulemuseks on kutsetunnistus.

Töötaja vaheldub koolitusasutuse korraldatud formaalse koolituse ja ettevõttes toimuva kutsetegevuse vahel 6–12 kuuks (mida võib teatavate kvalifikatsioonide ja sihtrühmade puhul pikendada 24 kuuni). Koolitus võib toimuda tööajal või pärast seda. Oskuste korraldaja võib osaliselt või täielikult katta koolitus-, transpordi- ja majutuskulud ning töötaja tasu tema Pro-A jooksul.

Selle meetmega rahastatakse 9 000 toetusesaaja kutsealast üleminekut aastatel 2021– 2023.

Investeering C8.I3: Praktikakohtade värbamistoetused

Meede koosneb rahalisest toetusest praktikantide tööandjatele nende esimese lepinguaasta jooksul, mis on üle 18-aastaste puhul kuni 8 000 eurot ja alaealiste puhul kuni 5 000 eurot.

Kuigi abi on avatud kõigile ettevõtetele, peavad 250 või enama töötajaga ettevõtted vastama ühele järgmistest tingimustest:

-2021. aastaks on 5 % nende lepingutest sellised, millega toetatakse tööle asumist (õpipoisi- ja kutse omandamise leping, VIE, CIFRE),

-või osales 2021. aastal vähemalt 3 % nende töötajatest duaalsetes koolitusprogrammides (õpipoisi- ja kutse omandamise leping), tingimusel et see osakaal on alates 2020. aastast kasvanud vähemalt 10 %.

Pädevushalduri esitatud õpipoisilepingu puhul maksab teenus- ja makseasutus (l’Agence de services et de paiement) igakuist toetust enne töötasu maksmist ja alates lepingu kehtivuse algusest.

Investeering C8.I4: Värbamistoetused kutseliseks muutmise lepingute puhul

Nende sihipäraste värbamistoetustega toetatakse tööandjaid, kes võtavad tööle töötaja, kes valmistab ette riiklikus tunnistuste klassifikatsioonis osutatud diplomit, tunnistust või kutsekvalifikatsiooni.

Meede hõlmab tööandjatele kutseliseks muutmise lepingu esimesel aastal antavat igakuist rahalist toetust, mis 18–30aastaste töötajate puhul on kuni 8000 eurot ja alaealiste puhul kuni 5000 eurot. Need summad moodustavad 50 % alla 18-aastaste isikute palgast, 65 % 21–30-aastaste isikute palgast ja 50 % 21–30-aastaste isikute palgast.

Investeering C8.I5: Alla 26-aastaste noorte värbamistoetused

Meede hõlmab värbamistoetust alla 26-aastastele noortele, kes töötavad mõõduka kvalifikatsiooniga või algtaseme töökohtadel (palk on piiratud kahekordse miinimumpalgaga), mida makstakse vähemalt kolmekuulise tähtajalise lepingu või tähtajatu lepingu sõlmimise eest ajavahemikul 1. augustist 2020 kuni 31. märtsini 2021.

Toetuse maksimummäär on 4 000 eurot aastas, kusjuures makseid tehakse neli korda aastas. Seda meedet on pikendatud kuni 31. maini 2021, kuid nüüd piirdub see palgaga, mis on 1,6-kordsest miinimumpalgast väiksem või sellega võrdne.

Investeering C8.I6: Töökohtade loomine noortele spordisektoris

Meetmega antakse rahalist toetust kuni kaheks aastaks, kui spordisektoris luuakse töökoht, mille eesmärk on võtta tööle alla 30aastaseid noori. Selle meetmega toetatakse alaliste ja mitteümberpaigutatavate töökohtade loomist, aidates noortel püsivalt tööturule siseneda, edendades samal ajal elanikkonna tervist ja liikumisvõimalusi.

Investeering C8.I7: Internaatkoolid tipptaseme saavutamiseks

Tipptasemel internaatkoolide eesmärk on pakkuda õpilastele, eelkõige ebasoodsa taustaga õpilastele, õppimiseks paremini sobivat keskkonda, arendada nende oskusi ja laiendada nende haridusalaseid püüdlusi.

Paljud olemasolevad internaatkoolid ei ole aga enam praeguste vajadustega hästi kohanenud, mistõttu on nende täituvus väike. Renoveerimine aitab neid rajatisi ajakohastada, suurendades nende haridusvõimaluste atraktiivsust. Selle meetmega rahastatakse 1 500 koha renoveerimist või loomist tipptasemel internaatkoolides 2023. aasta detsembri lõpuks.

Investeering C8.I8: „Üheskoos edu nimel“ (Cordées de la réussite)

Programm „Koos edu nimel“ on pikaajaline juhendamine ebasoodsas olukorras olevatest piirkondadest (prioriteetne haridus ja maapiirkonnad) pärit üliõpilaste (õpetajad) ja keskkooliõpilaste vahel. Eesmärk on laiendada nende õpilaste ambitsioone ja väljavaateid ning aidata neil luua oma isiklik ja kutsealane projekt. See saavutatakse isikliku juhendamise ja rühmategevuste kombineerimise kaudu, edendades veelgi kultuurilist ja sotsiaalset avatust (nt muuseumide ja avaliku sektori asutuste külastamine, eri kutsealade ja töökohtade külastamine, osalemine konverentsidel, teadlikkuse suurendamise meetmed stereotüüpide kohta, pehmete oskuste arendamine, näiteks avalik kõnelemine). Tegevused on kohandatud õpilaste vanusele, kuna nad saavad programmis osaleda umbes 13-aastaselt ja eeldatakse, et nad jätkavad osalemist kuni keskhariduse omandamiseni.

See programm põhineb partnerlusel ühelt poolt ülikoolide või kõrgharidusasutuste (nt keskkoolid, mis pakuvad ka kaheaastaseid bakalaureuseõppejärgseid ettevalmistuskursusi) ning teiselt poolt maa- või ebasoodsas olukorras olevate piirkondade kesk- ja keskkoolide vahel, kes kohustuvad programmi kaasama 30 % oma õpilastest teatavas vanuserühmas. Need kolmeaastased partnerlused valivad välja piirkondlikud komiteed projektikonkursside kaudu.

Selle meetmega rahastatakse 185 000 üliõpilase osalemist programmis.

Investeering C8.I9: Riigi tagatud tagatised õppelaenudele

Riigigarantiiga tagatud õppelaenud on mõeldud selleks, et aidata alla 28-aastastel üliõpilastel oma õpinguid rahastada. Riigigarantii võimaldab üliõpilastel, kes ei suuda anda isiklikku tagatist, saada oma õpingute rahastamiseks vajalikku krediiti.

Laenu tagasimaksmise võib edasi lükata kuni selle määra saavutamiseni. Maksimaalne laenatud summa on 20 000 eurot vähemalt kaheks aastaks. Seetõttu tuleks selle meetmega rahastada riigigarantiisid vähemalt 36000 õppelaenule.

Investeering C8.I10: Individuaalsed võimalused 16–18-aastastele noortele, kes ei täida koolitusnõudeid

Selle meetmega pakutakse lühiajalist toetust koolist väljalangejatele, eelkõige arvestades nende lisaraskusi pärast COVID-19 kriisi ja sellest tulenevaid liikumispiiranguid, et aidata pikemas perspektiivis tegeleda madala kvalifikatsiooniga noorte tööturult väljatõrjumisega.

Meetmega pakutakse kohandatud toetust alaealistele, kes ei järgi koolitusnõudeid. Eesmärk on pakkuda igale 16–18-aastasele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad ei täida koolituskohustust, lahendust, mis vastab tema vajadustele ja kutsealasele projektile. Programm kestab eeldatavasti keskmiselt 13 nädalat ja selle eesmärk on anda noortele võimalus töötada pehmete oskustega, avastada karjäärivõimalusi ja saada igakülgset toetust (sotsiaalne, spordialane, kultuuriline, sõltuvalt programmi varieeruvusest).

Investeering C8.I11: Kohtade loomine kõrghariduses

Bakalaureuseeksami erakordsete tulemuste tulemusena suurenes 2020. aasta sügisel märkimisväärselt nende üliõpilaste arv, kes alustasid kõrgharidust. Meede hõlmab täiendavate koolituskohtade loomist kõrghariduses, mille eesmärk on pakkuda lahendusi noortele ja suurendada koolituspakkumist suure nõudlusega majandussektoritele.

Meede hõlmab täiendavate kohtade avamist lühi- ja kutseõppes; bakalaureuseõppes, õenduskoolides ja parameditsiinilises koolituses, järgides eelkõige praegust olukorda ja Ségur de la Santé kokkulepet.

Investeering C8.I12: Noortevaldkonna kava: bakalaureusekraadiga üliõpilaste kõrgharidus

Arvestades vajadust täiendavate kohtade järele kõrghariduses, täiendab see investeering investeeringuid kõrghariduses kohtade loomisse, avades kohad lühemate kaheaastaste diplomite ja üheaastaste koolitustega.

2021. aasta septembriks luuakse täiendavad kohad järgmistes valdkondades:

-kohad kaheaastaseks siduvaks tehniliseks standardiks;

-kohad üheaastase ÜPP jaoks;

-kohad on avatud kohaliku algatuse koolitustele ja muudele täiendavatele koolitustele;

-kohad kolmeaastase ÜPP jaoks.

Investeering C8.I13: „Individuaalsed suunised tööhõive ja autonoomia saavutamiseks“ (PACEA) ja noortegarantii

„Individuaalsed suunised tööhõive ja iseseisvuse saavutamiseks“ (PACEA) koosneb integreeritud lepingulisest raamistikust, et toetada 16–25aastaseid noori, kellel on integratsiooniraskusi. Esialgne diagnoos aitab kindlaks teha iga noore vajadused ja ootused, millele järgnevad erineva kestusega individuaalse toetuse etapid, mis kestavad kuni 24 järjestikust kuud. Need etapid määratakse kindlaks individuaalselt ja need võivad hõlmata koolitust või praktikat, osalemist ühiskondlikus teenistuses või vabatahtlikku tööd.

Noortegarantii, mis on PACEA raames intensiivne toetusetapp, ühendab kuni 12 kuu pikkuse programmi (mida võib pikendada 18 kuuni), sealhulgas personaalse nõustamise, igakuise toetusega programmis osalemise toetamiseks, mis võib hõlmata ka töökogemust ja koolitust. Selle meetmega rahastatakse PACEAs osalevatele noortele makstavaid toetusi ja „noortegarantiid“.

Investeering C8.I14: Abi saavad noortelepingud (PEC ja CIE)

COVID-19 kriisi negatiivne mõju mõjutab kõige rohkem tööturule sisenevaid noori. Selleks et aidata tööhõivest kõige kaugemal olevaid noori, on vaja tugevdada meetmeid, näiteks noortele suunatud subsideeritud lepinguid nii mittetulundus- kui ka tulundussektoris (tööhõivealgatuse lepingud).

Need subsideeritud lepingud, mis kestavad hinnanguliselt 6–24 kuud (v.a tööseadustikus loetletud erandid), ühendavad tööpakkumise personaalse nõustamisega töönõustajaga ja PECi parema juurdepääsuga koolitusele.

Mittetulundussektoris moodustab tööandjale makstav igakuine hüvitis 65 % töötatud tundide eest makstavast brutomiinimumpalgast, kusjuures lepingute keskmine kestus on 21,3 tundi nädalas (vähemalt 20 tundi).

Tulundussektoris moodustab tööandjale makstav hüvitis 47 % brutomiinimumpalgast, kusjuures lepingute keskmine kestus on 30 tundi nädalas (vähemalt 20 tundi).

Sellest meetmest rahastatakse 65 000 abi saavat lepingut (PEC ja CIE kokku), mis sõlmiti 2020. ja 2021. aastal.

Investeering C8.I15: Toetus tööandjatele puuetega inimeste töölevõtmiseks (AMEETH)

Seda sihipärast värbamistoetust makstakse igale tööandjale, kes võtab ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 tööle puudega töötaja vähemalt kolmekuulise tähtajalise lepingu või tähtajatu lepingu alusel. Värbamistoetust antakse töökohtadele, mille palk on kuni kahekordne miinimumpalk, ning toetuse maksimumsumma on 4 000 eurot aastas.

Selle meetmega rahastatakse 2021. aastal vähemalt 12 500 värbamistoetust puuetega inimeste värbamiseks.

Investeering C8.I16: Puuetega inimeste suunava tööhõive kava pikendamine

„Guided employment“ toetuskava seisneb puuetega inimestele individuaalse juhendamise pakkumises, et aidata välja töötada kohandatud projekti, mis põhineb „place and train“ lähenemisviisil. Nii tööandjat kui ka töötajat võib toetada keskpikas perspektiivis, lähtudes vajaduste intensiivsusest (kahest tunnist kuus kuni rohkem kui 12 tunnini kuus kõige intensiivsemate etappide puhul).

Toetuskava koosneb neljast eraldi moodulist, mida võib kohandada vastavalt konkreetsele olukorrale:

a)Puudega töötaja olukorra hindamine, võttes arvesse tema ametialast projekti, võimeid ja vajadusi ning vajaduse korral tööandja vajadusi

b)Professionaalse projekti väljatöötamine ja abi selle rakendamisel, et integreerida tööhõive kiiresti standardsesse töökeskkonda

c)Toetusesaaja abistamine töökoha leidmisel

d)Toetus töötamise ajal, et hõlbustada juurdepääsu koolitustele ja oskuste hindamisele ning vajaduse korral vahendada tööandjat, et kohandada töötingimusi ja -keskkonda konkreetsetele vajadustele. Tuge pakub peamiselt koolitatud tööjuhendaja, kes tegutseb töötaja ja tööandja jaoks võrdlusalusena. Selle meetmega rahastatakse toetuskava pikendamist. Kuigi toetusesaajate arv ei ole ette teada, sest antava toetuse tase on väga erinev, esitatakse selle kohta aruanne tagantjärele, kui pikendamine on täielikult rakendatud.

Investeering C8.I17: Kaugõppekursused

Kaugõppekursuste väljatöötamine aitab kaasa sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, pakkudes koolitusvõimalusi inimestele, kes võisid varem liikuvuspiirangute tõttu kõrvale jääda (puuetega inimesed või maapiirkondades elavad inimesed või teiste inimeste eest hoolitsemine) ja jõudes seega paremini sihtrühmadeni, sealhulgas töötuteni, ning edendades elukestvat õpet. Lisaks võib kursuste üldine digiteerimine aidata kaasa põhiliste digioskuste omandamisele ja arendamisele.

Selle investeeringuga rahastatakse täiendava 30 000 kaugõppekursuse avamist, mida korraldab riiklik tööhõiveamet Pôle Emploi. Meede peaks hõlmama ka hinnanguliselt 42 % osalejate tasu koolituse kogukestuse jooksul, mis on hinnanguliselt keskmiselt kaheksa kuud.

Investeering C8.I18: Kutseõppe ajakohastamine ja digitaliseerimine

Meetme eesmärk on parandada digitaalse kutseõppe pakkumist. Meede seisneb toetuse andmises projektijuhtimisabile, et toetada digitaalse infosisu kujundamist ja levitamist kutseõppes.

Investeering C8.I19: Lisaeraldis kutsealaste üleminekute liitudele (AT pro) kutsealaste üleminekute rahastamiseks

Töökohavahetus ja ümberorienteerumine võimaldavad ressursse majandussektorite vahel ümber jaotada, pakkudes töötajatele praegusele majandusolukorrale paremini kohandatud oskusi. Töökohavahetust rahastavad eelkõige spetsiaalsed üleminekuliidud (AT Pro), mis katavad koolituse ja muud kulud, töötasu ja sellega seotud sotsiaalkulud. Selliste suunavate karjäärimuudatuste järele on suur nõudlus, sest 2019. aastal saadi üle 35 000 taotluse ja rahastati ainult 18 231 taotlust. Meede seisneb selliste täiendavate üleminekute rahastamises, mille järele on suur nõudlus.

Piirkondlikul tasandil on ühingutele „Transition Pro“ tehtud ülesandeks koostada põhjalik loetelu töökohtadest, mida võib rahastada France Relance’i kava alusel. Selles loetelus keskendutakse eeldatavasti töökohtadele, millel on piirkonnas head tööhõiveväljavaated, võttes arvesse France Relance’i kavas sätestatud prioriteete (rohepööre, majanduse digiüleminek).

Investeering C8.I20: Digioskuste isiklike õppekontode täiendamine

Selleks et edendada digioskuste omandamist kogu tööjõu hulgas, parandatakse juurdepääsu konkreetselt digioskustele või digikarjäärile keskenduvatele koolitustele, võimaldades üksikisikutel registreeruda sellistele koolitustele oma isiklike õppekontode kaudu. Eeldatakse, et see mitte ainult ei suurenda osalejate tööalast konkurentsivõimet ja aitab laiemalt lahendada tööjõu oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemi.

Isiklikele õppekontodele lisatakse 1 000 eurot, mida võib kasutada digioskuste või digikarjääriga seotud koolitusteks. Selleks otstarbeks on lubatud läbi viia ligikaudu 400 koolitust, millest võib tööandja nõusolekul osa võtta tööajal. Kui koolitus on läbitud, makstakse kulud koolitusasutusele.

Investeering C8.I21: France Compétences’i vahendite suurendamine

Meetme eesmärk on anda toetust riiklikule asutusele France Compétences, kes vastutab õpipoisiõppe ja kutseõppe reguleerimise ja rahastamise eest, tingimusel et direktorite nõukogu hääletab 30. novembriks 2021 2022. aasta tasakaalustatud eelarve loomise üle. Majanduskriisiga seotud ressursside vähenemise tõttu oli vaja täiendavat ühekordset toetust, et Prantsusmaa Compétence’id suudaksid reageerida väga suurenenud nõudlusele õpipoisiõppe järele. Meetmega rahastatakse 31. detsembriks 2023 eeldatavasti veel 160 000 õpipoisiõppe lepingut.

Selle investeeringuga suurendatakse ajutiselt France Compétences’i poolt oskuste korraldajatele (OPCO) tehtavaid makseid, mis katavad eelkõige töökohapõhiste õppijate koolituskulud. Õppekulude katmise tagamine on tööandja jaoks oluline tegur õpipoisiõppe kasutamisel.

Investeering C8.I22: Pôle Emploi vahendite suurendamine

Pôle Emploi võtab tähtajalise lepinguga tööle 1 000 nõustajat, kes pakuvad tööotsijatele majanduslike raskuste ajal täiendavat tuge. Need täiendavad värbamised võimaldavad ametil anda suuniseid praegusest majanduskriisist tingitud täiendavatele tööotsijatele, kelle arv eeldatavasti suureneb veelgi, kui ettevõtjatele antav majanduslik toetus (nt lühendatud tööaja kavad) järk-järgult kaotatakse.

Lisaks rakendavad lisanõunikud mõningaid uusi Pôle Emploi teenuseid, nagu on määratletud kolmepoolses lepingus 2019–2022.

8.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number

Mõõde

Eesmärk / siht

Nimetus

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtestsenaarium

Eesmärk

Nõuded

Aasta

8–1

C8.R1:

Töötukassa teenuste osutamise reform

Siht

Asutused, mis on integreerinud Cap’Emploi teenused

Number

700

4. kv

2022

Cap’Emploi teenuseid integreerinud Pôle Emploi agentuuride arv.

8–2

C8.R1:

Töötukassa teenuste osutamise reform

Siht

Asutused, millel on hüvitusnõustaja

Number

700

4. kv

2022

Nende Pôle Emploi asutuste arv, kes on rakendanud kompensatsiooninõustajate süsteemi.

8–3

C8.R2:

Lühiajalise töö kavade reform

Eesmärk

Lühendatud tööaja kava reform majandustegevuse hoogustamiseks suuremeelsuse järkjärgulise piiramise ja kavadele juurdepääsu tingimuste karmistamise kaudu

Jõustumine

3. kv

2021

Kohandused hõlmavad järgmist:

·Tööandjatele ja töötajatele makstavate hüvitiste vähendamine

·Lühendatud tööaja kava kasutamise loa kehtivusaja lühenemine (12 kuult 3 kuule, mida saab pikendada 12 kuu jooksul)

·Kaitstud sektorite ja halduslikult suletud ettevõtete suurema toetusmäära järkjärguline kaotamine

8–4

C8.R3:

Töötervishoiu ja tööohutuse reform

Eesmärk

Seaduse muudatuste vastuvõtmine, mille eesmärk on tagada Prantsusmaale tõhusam töötervishoiu valdkonna osalejate süsteem, keskendudes ühelt poolt ennetamisele ja teiselt poolt töötervishoiu eest vastutavate institutsioonide juhtimise ja toimimise ümberkorraldamisele

Jõustumine

4. kv

2021

Seaduse muudatuste vastuvõtmine, mille eesmärk on tagada Prantsusmaale „töötervishoius osalejate“ tõhusam süsteem, keskendudes ühelt poolt ennetamisele ja teiselt poolt „töötervishoiu“ eest vastutavate institutsioonide juhtimise ja toimimise ümberkorraldamisele.

8–5

C8.R3:

Töötervishoiu ja tööohutuse reform

Eesmärk

Töötervishoiu ja tööohutusega seotud ettevõtetevaheliste teenuste sertifitseerimine

Sertifitseerimine, mida tõendab veebipõhine avaldamine

2. kv

2026

Esimesed ettevõtjatevahelised töötervishoiu ja tööohutuse teenused, mille on sertifitseerinud akrediteeritud sertifitseerimisasutused ja mida tõendab veebipõhine avaldamine.

8–6

C8.R4:

Töötuskindlustuse reform

Eesmärk

Töötuskindlustusskeemi reformi mitme meetme jõustumine

Jõustumine

4. kv

2021

Jõustub mitu meedet, mis on seotud järgmisega:

·Päevapalga võrdlusaluse arvutamise uus meetod;

·Libisev skaala suure sissetulekuga isikutele makstavate hüvitiste vähendamiseks pärast kaheksakuulist hüvitist;

·Bonus malus’e esimese etapi jõustumine

8–7

C8.R4:

Töötuskindlustuse reform

Eesmärk

Ülejäänud meetmete automaatne jõustumine, kui majandustingimused paranevad

Jõustumine

4. kv

2022

Ülejäänud meetmete automaatne jõustumine, kui majandustingimused paranevad:

·Hüvitistele juurdepääsu tingimuste piiramine (kuus kuud nelja kuu asemel)

·Libisev skaala suure sissetulekuga isikutele makstavate hüvitiste vähendamiseks pärast kuuekuulist hüvitist.

8–8

C8.I1:

FNE – koolitus

Siht

FNE-formatsioonikoolituste raames pakutavad koolitused

Number

400 000

4. kv

2022

Koolituste ja muude meetmete arv (õigustiku valideerimine, pädevuse hindamine).

8–9

C8.I2:

Ümberõpe duaalsete koolitusprogrammide kaudu (Pro A)

Siht

Pro-A programmist kasu saavad töötajad

Number

9 000

4. kv

2023

Duaalsete koolitusprogrammide kaudu ümberõppes osalevate töötajate arv (Pro-A).

8–10

C8.I3:

Värbamistoetus õpipoisiõppe lepingute jaoks

Siht

Praktikalepingute eest makstavad värbamistoetused

Number

333 374

4. kv

2021

Selliste praktikalepingute arv, mille puhul on tööandjale makstud värbamistoetust.

8–11

C8.I4:

Värbamistoetus kutseliseks muutmise lepingute puhul

Siht

Professionaalsemaks muutmise lepingute eest makstavad värbamistoetused

Number

100 000

1. kv

2022

Selliste kutseliseks muutmise lepingute arv, mille puhul on tööandjale makstud erakorralist kutseliseks muutmise toetust.

8–12

C8.I5:

Alla 26-aastaste noorte värbamistoetus

Siht

Alla 26-aastaste noorte töölevõtmise lepingute puhul makstavad värbamistoetused

Number

337 000

1. kv

2021

Selliste lepingute arv, mille puhul on tööandjale makstud noorte töölevõtmise toetust.

8–13

C8.I6:

Töökohtade loomine noortele spordisektoris

Siht

Spordisektoris loodud töökohad, mis saavad toetust

Number

2 200

3. kv

2023

Spordisektoris loodud ja toetust saavate töökohtade arv.

8–14

C8.I7:

Internaatkoolid tipptaseme saavutamiseks

Siht

Ehitatud või renoveeritud kohad

Number

1 500

3. kv

2023

„Tipptasemel koolide nõukogus“ ehitatud või renoveeritud kohtade arv.

8–15

C8.I8:

„Üheskoos edu nimel“

Siht

Programmis „cordées de la réussite“ osalevad üliõpilased

Number

185 000

3. kv

2021

Programmis „cordées de la réussite“ osalevate üliõpilaste arv.

8–16

C8.I9:

Riigi tagatud tagatised õppelaenudele

Siht

Riigi tagatud õppelaenude saajad

Number

36 000

4. kv

2022

Riigi tagatud õppelaenude saajate arv pärast Bpifrance’iga sõlmitud lepingu muutmist, millega suurendati riigipoolset rahastamist.

8–17

C8.I10:

Individuaalne suund 16–18-aastastele noortele, kes ei täida koolitusnõuet

Siht

Noored, kes astuvad AFPA tegevusse

Number

10 500

1. kv

2022

Nende 16–18aastaste noorte arv, kes on alustanud riikliku täiskasvanute kutsealase koolituse ameti (Afpa) pakutava individuaalse koolituse esimest etappi.

8–18

C8.I11:

Kohtade loomine kõrghariduses

Siht

Loodud kohad kõrghariduses

Number

30 000

4. kv

2022

Loodud kõrghariduse kohtade arv, mis on esitatud kõrgharidus- ja teadusministeeriumi IT-süsteemide ja statistiliste uuringute alldirektoraadi korraldatud uuringus „Õpilaste seire infosüsteem“ („le Système d’Information sur le Suivi de l’Etudiant – SISE“).

8–19

C8.I12:

Noortevaldkonna kava: kõrgharidus;

Siht

Loodud kohad kõrghariduses

Number

16 000

3. kv

2021

Loodud kõrgharidusasutuste kohtade arv vastavalt akadeemiate uuringutele.

8–20

C8.I13:

PACEA ja noortegarantii

Siht

PACEA-hüvitise või noortegarantii toetuse saajad 2021. aastal

Number

130 000

1. kv

2022

PACEA-hüvitist või noortegarantii toetust saanud noorte arv 2021. aastal.

8–21

C8.I14:

Abi saavad noortelepingud (PEC ja CIE)

Siht

Abi saavad lepingud

Number

65 000

1. kv

2022

Pôle Emploi teatatud abi saavate lepingute arv noorte osalustarbimise ja vastupidise stsenaariumi mõju hindamise kohta.

8–22

C8.I15:

Toetus tööandjatele puuetega inimeste töölevõtmiseks (AMEETH)

Siht

Makstud toetused

Number

12 500

2. kv

2021

Puudega töötaja töölevõtmise eest makstud värbamistoetuste arv.

8–23

C8.I16:

„Kaasasoleva tööhõive“ kava pikendamine

Eesmärk

„Kaasasoleva tööhõive“ kava pikendamise täielik rakendamine

Lõpetamist tõendav aruanne

2. kv

2023

Puuetega inimesi toetava „kaasasoleva tööhõive“ kava pikendamise täielik rakendamine.

8–24

C8.I17:

Kaugõppekursused

Siht

Kaugõppekursustel osalemine

Number

30 000

4. kv

2023

Kaugõppekursustel osalenute arv vastavalt Pôle Emploi ettepanekule.

8–26

C8.I18:

Kutseõppe ajakohastamine ja digitaliseerimine

Eesmärk

Toetus projektijuhtimisabile, et toetada digitaalse infosisu kavandamist ja levitamist

Tulemuste edastamine

4. kv

2022

Tulemused, mis on saavutatud projektijuhtimisabi raames, mille eesmärk on toetada digitaalse infosisu kavandamist ja levitamist (sealhulgas 15 projektitoimikut).

8–27

C8.I19:

Lisaeraldis kutsealaste üleminekute liitudele (AT pro) kutsealaste üleminekute rahastamiseks

Siht

Rahastatakse töökohavahetusi

Number

12 277

16 177

4. kv

2022

2021. aastal alanud rahastatud töökohavahetuste arvu suurenemine (+ 3 900) võrreldes 2020. aastal rahastatud töökohavahetuste koguarvuga.

8–28

C8.I20:

Digioskuste isiklike õppekontode täiendamine

Siht

Isikud, kes on kasutanud oma täiendavat isiklikku õppekontot, et registreeruda digioskuste koolitusele, mis on registreeritud riiklikus kutsetunnistuste registris või eriregistris

Number

22 500

1. kv

2022

Isikud, kes on kasutanud oma täiendavat isiklikku õppekontot, et registreeruda digioskuste koolitusele, mis on registreeritud riiklikus kutsetunnistuste registris või eriregistris.

8–29

C8.I21:

France Compétences’i vahendite suurendamine

Eesmärk

Lepingu allkirjastamine ettevõttega France Compétences

Lepingu allkirjastamine

1. kv

2021

Prantsusmaa ja France Compétences kirjutasid alla kokkuleppele suurendada France Competencesi rahalisi vahendeid 750 000 000 euro võrra.

8–30

C8.I21:

France Compétences’i vahendite suurendamine

Siht

Allkirjastatud täiendavad õpipoisiõppe lepingud

Number

302 619

462 619

4. kv

2023

Aastatel 2021–2023 sõlmitud täiendavate õpipoisiõppe lepingute arv (+ 160 000) võrreldes 2019. aasta lähtetasemega, millest on teatanud pädevusala ettevõtjad.

8–31

C8.I22:

Pôle Emploi vahendite suurendamine

Siht

Pôle Emploi nõustajad tööle võetud

Number

1 000

4. kv

2022

Tähtajalise lepinguga tööle võetud Pôle Emploi nõustajate arv.

I.KOMPONENT: Teadusuuringud, tervishoid ja sõltuvus, territoriaalne ühtekuuluvus

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi üldeesmärk on tugevdada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust laiemas tähenduses. Eelkõige keskendutakse kaheksa investeeringu ja kolme reformiga tervishoiule, digivaldkonnale, teadusuuringutele ja kõrgharidusele.

Komponent hõlmab investeeringuid tervishoiusektorisse kogu territooriumil, sealhulgas taristu ajakohastamisse ja renoveerimisse ning tervishoiu digitaliseerimisse. Nende investeeringutega kaasneb mitu tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemi reformi, mis keskenduvad hooldajate karjääri parandamisele, investeerimispoliitika määratlemisele, korralduse lihtsustamisele ning eakate hoolduse ja autonoomia reformimisele.

Komponent hõlmab ka meedet, millega kiirendatakse digitaalset ühenduvust kogu territooriumil, hoogustades investeeringuid ülikiire lairibaühenduse kavasse „France très haut débit“. Sellega kaasneb e-kaasatuse meede, mis võimaldab kõigile juurdepääsu digivahenditele.

Riiklikke teadusuuringuid toetatakse riikliku teadusagentuuri täiendava rahastamisega, mis võimaldab suurendada teadusuuringute projektikonkursside edukuse määra. Tuleviku investeeringute kava (PIA4) raames korraldatakse projektikonkursse kõrghariduse standardite parandamiseks, edendades tipptaset, aidates otsida rahastamist ja parandades korraldust.

Komponent vastab riigipõhisele soovitusele 2020.1.2 tervishoiusüsteemi säilenõtkuse parandamise kohta, riigipõhistele soovitustele 2019.3.3, 2020.3.4 ja 2020.3.7 digiüleminekusse ja taristusse investeerimise kohta ning riigipõhistele soovitustele 2019.3.1 ja 2020.3.8 teadus- ja arendustegevusse investeerimise kohta. Samuti käsitletakse selles riigipõhiseid soovitusi 2020.3.2 ja 2020.3.3, kaasates avaliku sektori investeeringuid ja edendades samal ajal erainvesteeringuid.

1.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C9.R1): Tervishoiusüsteemi ümberkujundamise riiklik strateegia

Riiklik strateegia „Ma Santé2022“ kujunes välja 2019. aasta juulis, kui võeti vastu tervishoiusüsteemi korralduse ja ümberkujundamise seadus. Selle eesmärk on tervishoiusüsteemi parem korraldus kohalikul tasandil, eelkõige luues uusi kohalikke tervishoiustruktuure, mille eesmärk on parem koordineerimine hooldussektorite vahel (nt territoriaalsed professionaalsed tervishoiukogukonnad). Seda riiklikku strateegiat on tugevdatud mitme järjestikuse reformisuunaga, sealhulgas kavaga „Investir pour l’Hôpital“ (november 2019), kavaga „Ségur de la Santé“ (juuli 2020) ja seadusega, mille eesmärk on lihtsustada haiglate juhtimist (loi visant à améliorer le système de santé par la confiance et la simplification), mille parlament võttis vastu 2021. aasta aprillis. Viimase kui Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava meetme eesmärk on reformida haiglate juhtimist, võimaldades suuremat paindlikkust haiglate korraldamisel ja toimimisel ning andes haiglaüksustele suurema rolli otsuste tegemisel.

Reform 2 (C9.R2): Uue sotsiaalkindlustusliigi loomine, mis katab autonoomia kaotamise riski

Eakate ja puuetega inimeste hoolduse parandamiseks nähakse meetmega ette, et üldise sotsiaalkindlustussüsteemi raames luuakse lisaks olemasolevatele harudele (mis hõlmavad haigus-, pensioni-, pere-, tööõnnetus- ja kutsehaigusriske) viies haru, mis katab autonoomsuse kaotamise riski. 2021. aasta sotsiaalkindlustuse rahastamise seaduses on kindlaks määratud esimesed meetmed selle viienda haru juhtimise ja rahastamise korraldamiseks. Meditsiinilis-sotsiaalsete asutuste kogu rahastamine kantakse üle sellesse viiendasse sotsiaalkindlustusliiki.

Investeering 1 (C9.I1): E-tervis

Meetme eesmärk on kiirendada digivahendite väljatöötamist tervishoiusektoris. See koosneb neljast allmeetmest:

·Riiklik digitaristu tervishoiu valdkonnas:

See investeering kiirendab riiklike infosüsteemide kasutuselevõttu: ühine terviselugu, digitaalne terviseplatvorm, tervishoiutöötajatele mõeldud ühtne kontaktpunkt kõigi digiteenuste jaoks, tervishoiutöötajatele mõeldud e-identimise kaardid.

·avaliku ja erasektori tervishoiusektoris kasutatava tarkvara koostalitlusvõime ja ohutus

Selle investeeringu eesmärk on ajakohastada olemasolevat tarkvara, mida juba kasutatakse avalikus ja erasektoris, et viia see kooskõlla riigi kehtestatud koostalitlusvõime- ja turvanõuetega. Selle investeeringu puhul seatakse esikohale tehnoloogilised investeeringud, et edendada selliste terviseandmete vahetamist nagu haiglast väljakirjutamise dokumendid, bioloogiaaruanded, radioloogiaaruanded ja -pildid, retseptid ja kontaktkirjad.

·toetada ja stimuleerida tervishoiutöötajaid digiüleminekul

Selle investeeringuga rahastatakse tarkvara kasutuselevõttu ja kasutajatuge. Samuti antakse rahalist toetust, et motiveerida tervishoiutöötajaid kasutama digiteenuseid, eelkõige ühist tervisekaarti.

·sotsiaalmeditsiini digitaalne järelejõudmine

Selle investeeringu eesmärk on varustada sotsiaalmeditsiini rajatised digitaristuga, nagu internetiühendus, arvutid ja tarkvara. Konkreetselt investeerivad ühe või mitme piirkonna spetsialistid ühiselt kulude vähendamisse ja sidususe tagamisse.

Investeering 2 (C9.I2): Haiglate ja tervishoiuteenuste ajakohastamine ja ümberkorraldamine

Meetme eesmärk on suurendada investeerimistoetust haiglatele ja tervishoiuasutustele.

See meede hõlmab i) investeeringuid haiglahoonete renoveerimisse ja moderniseerimisse, sealhulgas seoses energiatõhususega; ii) investeeringud ambulatoorsete raviasutuste ehitamiseks ning meditsiinitaristu ja -seadmete ajakohastamiseks ning iii) investeeringud ohutus- ja keskkonnastandardite järgimiseks.

Investeering 3 (C9.I3): Meditsiini- ja sotsiaalasutuste renoveerimine

Meetme eesmärk on varustada Prantsusmaa meditsiinilis-sotsiaalsed asutused eakate vastuvõtutingimuste parandamiseks.

Meede seisneb eakate vastuvõtutingimuste parandamiseks vajalikesse seadmetesse tehtavate investeeringute toetamises.

Investeering 4 (C9.I4): Riiklik enesetappude ennetamise abitelefon

Riikliku enesetappude ennetamise vihjeliini rakendamine on osa riiklikust tervishoiustrateegiast 2018–2022 ja üks kavas „Ségur de la santé“ välja kuulutatud meetmetest. Meetmega toetatakse abitelefoni teenuse toimimiseks vajaliku infosüsteemi rakendamist. See infosüsteem, mis on ette nähtud 2. detsembri 2021. aasta dekreediga nr 2021–1566, on piirkondlike tervishoiuasutuste loodud reageerimiskeskuste käsutuses.

Investeering 5 (C9.I5): Kiire lairibaühenduse kava

Esialgse kiire lairibaühenduse kava (plan France très haut débit) eesmärk oli parandada piirkonna ühenduvust ja pakkuda 2022. aastaks üleriigilist „väga kiiret“ juurdepääsu kiirusega vähemalt 30 Mbit/s. Strateegia on Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava toel läbi vaadatud, et suurendada ambitsioonikust ja parandada ühenduvust maapiirkondades.

Meetmega soodustatakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu kiirendamist, eelkõige kiudoptilistes võrkudes, mille kiirus on üle 100 Mbit/s ja üldiselt üle 1 Gbit/s. Projektid viiakse ellu nn avaliku algatuse võrgustikes – tsoonides, kuhu erainvesteeringuid on raske ligi meelitada ja mis puudutavad eelkõige järgmisi territooriume: Aude, Auvergne, Bretagne, Cher, Dordogne, Doubs, Haute-Savoie, Indre, Manche, Mayotte, Sarthe ja Seine-et-Marne. Valitsuse üldeesmärk on tagada 2025. aastaks täielik juurdepääs järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele kooskõlas gigabitiühiskonna eesmärkidega.

Investeering 6 (C9.I6): E-kaasatus

Meede tugineb olemasolevale e-kaasatuse toetamise algatusele ja selle raames koolitatakse eeldatavasti veel 4 000 diginõustajat, keda võõrustavad kohalikud omavalitsused ja erasektori osalejad ühendustest või sotsiaal- ja solidaarmajandusest (nt linnavalitsused, raamatukogud, hooldekodud, hooldekodud, sotsiaalkeskused ja kohalikud ühendused). Need diginõustajad korraldavad õpikodasid ja koolitusi, et võimaldada igaühel võtta järk-järgult vastutus igapäevaste digiülesannete eest, nagu oma isikuandmete kaitse, sotsiaalvõrgustike haldamine, teabeallikate kontrollimine, CV koostamine, eseme müümine, internetist ostmine, kaugtöö või arsti vastuvõtule kutsumine. Neid koolitatakse enne nende tegevust ja pidevalt, et pakkuda toetatavatele inimestele kvaliteetseid teenuseid, aga ka selleks, et valmistuda nende missiooni jätkamiseks pärast taaste- ja vastupidavuskavaga toetatavat kahte aastat.

Meetmega toetatakse samal ajal digitegevust pakkuvaid kohalikke võrgustikke (selge märgistamine, koolituskomplektide väljatöötamine, pedagoogiliste lahenduste väljatöötamise toetamine) ning digiabiliste (Aidants Connect) arendamist, mis aitavad otseselt digiülesandeid täitvaid inimesi.

Investeering 7 (C9.I7): Teadus- ja arendustegevuse taastamise strateegia (riiklik teadusagentuur)

Teadusuuringute kavandamise seaduses (vt komponent 6) on sätestatud riikliku teadusasutuse eelarve suurendamise trajektoor 1 190 000 000 eurolt 2021. aastal 1 674 000 000 eurole 2027. aastal. Meede täiendab seda suurendamist, suurendades eraldisi 2021. ja 2022. aastal.

See lisainvesteering suurendab projektikonkursside edukuse määra. Teadusuuringute kavandamise seadusele lisatud aruande eesmärk on suurendada seda edukuse määra 2027. aastal 30 %-ni, võrreldes 2018. aastal täheldatud 16 %-ga. 2021. aastaks 20 %ni ulatuv vaheetapp peaks tähendama ligikaudu 2300 valitud projekti 10 000–11 500st, mis selleks aastaks esitati. Ta rahastab paremini alusuuringuid kõigis distsiplinaarvaldkondades ja tagab eelkõige kõigi tipptaseme projektide rahastamise, sealhulgas riskantsed ja uuenduslikud projektid, millel taastumine eeldatavasti põhineb.

Investeering 8 (C9.I8): Toetada õpetamise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteeme (PIA4)

PIA4 (Investeeringud tulevikku, Plan d’Investissements d’Avenir) rahastamispaketi eesmärk on toetada innovatsiooni õpetamise (lasteaiast ülikoolini) ja teadusuuringute valdkonnas. Meede on ette nähtud kolme projektikonkursi jaoks.

·Esimese projektiga „Tipptasemel kõigis selle vormides“ toetatakse kõrgharidusasutuste ümberkujundamisprojekte, et saavutada parimad rahvusvahelised standardid. Ümberkujundamise all mõistetakse institutsiooni või objekti mis tahes olulist arengut, mis aitab arendada nende potentsiaali kõigil nende missioonidel või missioonidel, mida peetakse institutsiooni või objekti jaoks strateegilise projekti osana kõige olulisemaks. Eesmärk on konsolideerida ja tugevdada Prantsusmaa akadeemilisi kogukondi kogu nende mitmekesisuses ning aidata neil saavutada endale seatud eesmärke.

·Teisega toetatakse kõrgharidus- ja teadusasutuste rahastamisvahendite mitmekesistamist. Ta toetab selliste teenuste loomist või ümberkujundamist, mille eesmärk on toetada projektide loomist ja täiendada institutsioonide saadud rahalisi vahendeid. See oleks hoob, mis julgustaks institutsioone mitmekesistama oma ressursse (Euroopa Liidult saadud rahalised vahendid seoses koolituse ning heategevuse ja sponsorluse raames kogutud rahaliste vahenditega).

·Kolmas projektikonkurss on pühendatud koolihariduse ümberkujundamisele, edendades innovatsiooni ning uusi korraldus- ja juhtimisvorme. Järgitakse mitut prioriteeti:

oHariduslikud hädaolukorra piirkonnad: teha kindlaks sihtpiirkondades koolist väljalangenud õpilased, et parandada õppematerjale ja viia need nõuetega vastavusse.

oRiiklik platvorm „vanemaks olemine“: pakkuda eelkõige digitehnoloogia kaudu uut lähenemisviisi, mis tugevdab vanemate rolli, sidemeid ja pühendumust koolis. Väljalangemisvabad territooriumid: seada eesmärgiks vähendada täielikult kesk- ja kõrgharidusest väljalangemist uuenduslike ministeeriumidevaheliste, assotsiatiivsete ja piirkondlike sekkumismeetodite abil.

oÕpiteede piirkonnad: suurendada koos ettevõtetega märkimisväärselt töö- ja õppekoolitust, töötades välja uuenduslikke lahendusi, edendades lahendusi noorte integreeritud hoolduseks (eluase, liikuvus, tööleping), tagades noortele järelmeetmed purunemise vältimiseks.

Tulevaste projektikonkursside tingimused sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina, et tagada rahastatud lahenduse taotluste keskkonnaneutraalsus viisil, mis tagab, et meede on kooskõlas määruses (EL) 2021/241 sätestatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. See täiendab asjaolu, et vajaduse korral on keskkonnakriteeriumid projektide valikukriteeriumide osa ning et käitajad peavad oma ettepanekuid kriitiliselt analüüsima, tuginedes sise- ja välisekspertide arvamustele; et rohepööre on seaduses loetletud ühena AvTS-i eesmärkidest ning et AvTS-i juhtorganid peavad tagama nende eesmärkide rakendamise, mida jälgitakse spetsiaalse näitaja abil. Selle tulemusena jäetakse välja i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 29 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 30 ; iii) tegevus, mis on seotud prügilate, jäätmepõletustehaste 31 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 32 ; ning iv) tegevused, mille puhul pikaajaline jäätmete kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada.

1.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Mõõde	Eesmärk/siht	Nimetus	Vahe-eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Eesmärgi kvantitatiivne näitaja			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Üksus	Lähtestsenaarium	Eesmärk	Nõuded	Aasta
9–1	C9.R1 Tervishoiusüsteemi ümberkujundamise riiklik strateegia	Eesmärk	Tervishoiusüsteemi parandamise seaduse hääletamine ja avaldamine (haiglate juhtimise lihtsustamine)	Jõustumine				4. kv	2021	Tervishoiusüsteemi parandamise seaduse jõustumine usalduse ja lihtsustamise kaudu, mis võimaldab anda asutustele suurema paindlikkuse oma korralduses, taasmeditsiinistada haiglate juhtimist ja anda haiglateenistusele suurem koht otsuste tegemisel.
9–2	C9.R1 Tervishoiusüsteemi ümberkujundamise riiklik strateegia	Siht	Krediidi kulukohustuse määr tervishoiutöötajate arvu suurendamiseks		Protsent		90 %	4. kv	2023	Krediidi kulukohustuse määr tervishoiutöötajate arvu suurendamiseks.
9–3	C9.R2 Uue sotsiaalkindlustusliigi loomine, mis katab autonoomia kaotamise riski	Eesmärk	Seadus uue sotsiaalkindlustusharu loomiseks, mis on pühendatud eakate ja puuetega inimeste iseseisvuse toetamisele	Jõustumine				3. kv	2020	7. augusti 2020. aasta seaduse nr 2020–991 ( sotsiaalvõla ja autonoomia kohta) avaldamine ametlikus väljaandes, millega nähakse ette uue sotsiaalkindlustusharu loomine, mille eesmärk on toetada eakate ja puuetega inimeste sõltumatust.
9–4	C9.I1 Digitervishoiu tehniliste standardite ajakohastamine	Siht	Riiklik digitaristu tervishoiu valdkonnas		Number (miljonites)	9,5	40	4. kv	2024	Nende patsientide arv, kellel on riiklik elektrooniline terviselugu ja turvaline tervisealane e-posti aadress.
9–5	C9.I1 Digitervishoiu tehniliste standardite ajakohastamine	Siht	Paigaldatud sõidukipargi tarkvara koostalitlusvõime ja turvalisuse ning selle kasutamise toetamise ja stimuleerimise lõpuleviimine		Number (miljonites)	3	15	4. kv	2024	Tervishoiutöötajate koostatud ja uude süsteemi salvestatud digitaalsed dokumendid (nt bioloogiaaruanded, radioloogiaaruanded, haiglaaruanded ja -tõendid).
9–6	C9.I1 Digitervishoiu tehniliste standardite ajakohastamine	Siht	Sotsiaalmeditsiini digitaalne järelejõudmine		Number	0	410 000	4. kv	2024	Aktiivsete elektrooniliste meditsiinilis-sotsiaalsete andmete arv.
9–7	C9.I2 Haiglate ja tervishoiuteenuste ajakohastamine ja ümberkorraldamine	Siht	Ettevõtted, mis saavad toetust investeeringuteks tehnilistesse seadmetesse, seadmetesse või kergesse renoveerimisse		Number	0	800	1. kv	2023	Nende ettevõtete arv, millele ARS (piirkondlik tervishoiuamet) on eraldanud krediitinvesteeringuid tehnilistesse seadmetesse, seadmetesse või kergesse renoveerimisse. Kumulatiivne arvutus: selliste erinevate tervishoiuasutuste arv, kes said krediiti tehnilistesse seadmetesse, seadmetesse või kergetesse renoveerimistöödesse investeerimiseks.
9–8	C9.I2 Haiglate ja tervishoiuteenuste ajakohastamine ja ümberkorraldamine	Siht	Meditsiiniasutuste ehitamise, energiatõhusaks renoveerimise või ajakohastamisega seotud investeerimisprojektide arv (> 20 miljonit eurot) (kumulatiivne)		Number	0	10	4. kv	2024	Meditsiiniasutuste ehitamiseks, energiatõhusaks renoveerimiseks või ajakohastamiseks ette nähtud investeerimisprojektide arv, mille on kinnitanud ARS (piirkondlik tervishoiuamet) ja mille summa ületab 20 000 000 eurot. Kumulatiivne arvutus.
9–9	C9.I2 Haiglate ja tervishoiuteenuste ajakohastamine ja ümberkorraldamine	Siht	Meditsiiniasutuste ehitamise, energiatõhusaks renoveerimise või ajakohastamisega seotud investeerimisprojektide arv (> 20 miljonit eurot)		Number	10	30	2. kv	2026	Meditsiiniasutuste ehitamiseks, energiatõhusaks renoveerimiseks või ajakohastamiseks ette nähtud investeerimisprojektide arv, mille on kinnitanud ARS (piirkondlik tervishoiuamet) ja mille summa ületab 20 000 000 eurot. Kumulatiivne arvutus.
9–10	C9.I2 Haiglate ja tervishoiuteenuste ajakohastamine ja ümberkorraldamine	Siht	Nende ettevõtete arv, keda toetati nende investeeringutes tehnilistesse seadmetesse, seadmetesse või kergesse renoveerimisse		Number	800	1 000	4. kv	2025	Nende ettevõtete arv, kellele ARS (piirkondlik tervishoiuamet) on eraldanud investeerimiskrediiti tehniliste seadmete, varustuse või kerge renoveerimise jaoks. Kumulatiivne arvutus: sellist krediiti saanud erinevate tervishoiuasutuste arv.
9–11	C9.I3 Meditsiini- ja sotsiaalasutuste renoveerimine	Siht	Nende hooldekodude arv, mis on saanud abi seadmetega, et parandada eakate vastuvõtutingimusi („igapäevane investeering“) (kumulatiivne)		Number		3 000	4. kv	2022	Ülalpeetavate eakate hooldekodude arv, mida on rahastatud igapäevaste investeeringute kava raames.
9–13	C9.I4 Riiklik enesetappude ennetamise abitelefon	Eesmärk	Telefoniliini teenuse aktiveerimine enesetappude ärahoidmiseks	Vihjeliini aktiveerimine				4. kv	2022	Telefoniliini teenuse aktiveerimine enesetappude vältimiseks.
9–14	C9.I5 Väga kiire lairibaühenduse kava („Plan France très haut débit“)	Siht	Lisaeluruumid ja äriruumid, mida võib ühendada kiudoptilise ühendusega		Number	0	1 700 000	1. kv	2022	Kiudoptilise ühenduse tingimustele vastavate täiendavate elu- ja äriruumide arv 2021. aastal (võrreldes 2020. aastaga).
9–15	C9.I5 Väga kiire lairibaühenduse kava („Plan France très haut débit“)	Siht	Lisaeluruumid ja äriruumid, mida võib ühendada kiudoptilise ühendusega		Number	0	2 500 000	4. kv	2023	Kiudoptilise ühenduse tingimustele vastavate täiendavate elu- ja äriruumide arv 2023. aastal (võrreldes 2022. aastaga).
9–16	C9.I6 Digitaalne kaasatus	Siht	Prantsusmaa Teenuste diginõustajad koolitatud		Number	0	3 600	4. kv	2022	Koolitus- ja värbamiskampaania raames koolitatud Prantsusmaa Teenuste diginõustajate arv.
9–17	C9.I7 Teadus- ja arendustegevuse taastamise strateegia – Riiklik Uurimisamet	Siht	Üldiste ja konkreetsete projektikonkursside üldine edukuse määr		Protsent	16	20	2. kv	2022	Riikliku teadusagentuuri valitud projektide arvu ning üldiste ja konkreetsete projektikonkursside raames esitatud projektide arvu suhe. 2021. aastal algatatud projektikonkursside suhtarvu mõõdetakse 2022. aasta teises kvartalis.
9–18	C9.I8 PIA4 – Toetus õpetamise, teadusuuringute, edendamise ja innovatsiooni ökosüsteemidele	Eesmärk	Kõik kolm käivitatud projektikonkurssi („ExcellencES“, „Kõrgharidus- ja teadusasutuste ressursside mitmekesistamine“ ja „Koolihariduse ümberkujundamine innovatsiooni ning uute korraldus- ja juhtimisvormide edendamise kaudu“)	Konkursikutsete avaldamine veebisaidil				4. kv	2021	Kõik selle meetme raames algatatud projektikonkursid, mille tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina rahastatavate lahenduste taotluste keskkonnaneutraalsuse tagamist.
9–19	C9.I8 PIA4 Toetus õpetamise, teadusuuringute, edendamise ja innovatsiooni ökosüsteemidele	Eesmärk	Lepingute sõlmimine – peaministri rakendusotsus	Peasekretäri kantselei (Secrétariat Général pour l’Investisse- ment) aruanne				4. kv	2023	Peaministri rakendusotsus pärast vahe-eesmärgi 9–18 raames algatatud projektikonkursside/konkursikutsete lõpetamist; lepingute sõlmimise võimaldamine toetusesaajatega rahaliste vahendite eraldamise kaudu kõigi toetusesaajate puhul.

J.KOMPONENT: Kava „REPowerEU“

REPowerEU peatüki eesmärk on toetada Prantsusmaa ambitsioone seoses energiasõltumatuse ja üleminekuga, võttes arvesse uut geopoliitilist ja energiaturu tegelikkust. Kava „REPowerEU“ raames toimuv rahastamine peaks aitama rahastada kahte peamist suunda, mida on vaja Prantsusmaa energiasõltumatuse tugevdamiseks ja energiasõltuvuse vähendamiseks: tööstuse CO2 heite vähendamine – sealhulgas fossiilkütusevaba ja taastuvallikatest toodetud vesiniku sektori arendamise kaudu – ning eramajade ja üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks renoveerimine. REPowerEU peatüki kolm reformi peaksid samuti aitama Prantsusmaal saavutada oma eesmärke ja tagama poliitika suurema järjepidevuse. Reformid, mille eesmärk on kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja suurendada energiasäästlikkust, mida toetab uus ökoloogilise planeerimise peasekretariaat, koos nelja investeerimismeetmega (energiatõhususe meetmed, fossiilkütustevaba tööstuse toetamise meede ning fossiilkütustevaba vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise meede) peaksid kõik aitama vähendada sõltuvust fossiilkütustest.

Üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa vesinikuinvesteeringu meetme rakendamisel on mitut riiki hõlmav ja piiriülene mõõde, välja arvatud heiteta sõidukite arendamisega seotud projekt. Lisaks aitab kava koos üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimisega seotud investeeringutega ja laiendatud meetmega C10.I4 „Erasektori energiatõhusaks renoveerimine“ kiirendada hoonete renoveerimist, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja vähendada energianõudlust. Neid meetmeid täiendab fossiilkütusevaba tööstuse meede, mille eesmärk on samuti vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja tööstussektori energianõudlust.

10.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C10.R1): Taastuvenergia tootmise kiirendamise seadus

Reformi eesmärk on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu Prantsusmaal, et saavutada Prantsusmaa energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärgid ja tagada riigi energiavarustuskindlus. Prantsusmaa võtab 2023. aasta keskpaigaks vastu seaduse taastuvenergia tootmise kiirendamise kohta, et kõrvaldada peamised kitsaskohad, mis praegu takistavad taastuvenergia kasutuselevõttu: eelkõige peaks see hõlbustama lubade andmist ja määratlema nn kiirenduspiirkonnad, mis soodustavad projektide kiiret arengut, eelkõige tuuleenergia, päikeseenergia (sealhulgas soojus-, fotogalvaaniline ja põllumajanduslik päikeseenergia) ja metaankääritamise valdkonnas.

Mis puudutab menetlusi, siis eeldatakse, et seadusega luuakse ühtne kontaktpunkt loataotluste läbivaatamiseks („referentpréfectoral“, kes esindab riiki piirkondlikul või kohalikul tasandil). Samuti peaks see edendama kõigi omavalitsuste kaasamist „kiirendustsoonide“ määratlemisse.

Vahetult kohaldatakse mitut kaugeleulatuvat õigusnormi:

-taastuvenergia territoriaalne planeerimine põhineb alt üles suunatud protsessil, millesse on kaasatud kõik omavalitsuste ja territooriumide esindajad, kes vastutavad „kiirendustsoonide“ määratlemise eest pärast põhjalikku konsulteerimist kõigi sidusrühmadega;

-Avamere tuuleenergia kavandamise kiirendamine: algatatakse avalikud arutelud Prantsusmaa nelja rannikuala üle, et kaardistada avamere tuuleenergia projektid, ning riik vastutab tehniliste uuringute eest, mis peaksid võimaldama põhivõrguettevõtjal ühendustöid ette näha;

-lihtsustada päikesepaneelide paigaldamist mahajäetud kiirteede ja raudteede aladele;

-kollektiivse omatarbimise arendamist tugevdatakse, suunates tulu, mis saadakse taastuvenergia täiendavast tootmisest madala sissetulekuga eluasemetes (Habitation à Loyer Modéré, HLM), kulude vähendamisele ning käitise hooldusele või remondile; ning selgitades omatarbeks toodetud energia tarbimisega tegelevate kogukondade lepingulist raamistikku.

Reform 2 (C10.R2): Millega asutatakse ökoloogilise planeerimise peasekretariaat (SGPE)

Keskkonnaplaneerimise peasekretariaat luuakse peaministri alluvuses enne 2023. aasta esimest kvartalit. Tema õigused määratakse selgelt kindlaks dekreediga. SGPE vastutab riiklike kliima-, energia-, elurikkuse ja ringmajanduse strateegiate väljatöötamise koordineerimise eest, tagades Prantsusmaa Euroopa ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise. SGPE ülesanne on ka tagada, et kõik asjaomased ministeeriumid rakendaksid neid strateegiaid ja muudaksid need tegevuskavadeks. SGPE peaks tagama nende strateegiate ja tegevuskavade alusel rakendatud poliitikameetmete korrapärase hindamise ning näitajate avaldamise, et anda aru nende edenemisest. SGPE valmistab ette ja koordineerib valitsuse vastuseid kõrgema kliimanõukogu arvamustele.

Reform 3 (C10.R3): Energiasäästlikkuse kava

Valitsus avaldab enne 2022. aasta lõppu energiasäästlikkuse kava, et kiirendada energiatarbimise vähendamist, edendades energiatõhususe meetmeid, millesse on kaasatud riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja kodanikud, eesmärgiga vähendada energiatarbimist 2024. aastaks 10 % (võrreldes 2018.–2019. aasta talvega). Energiasäästlikkuse kava sisaldab valdkondadevahelisi ja valdkondlikke meetmeid, mida iga osaleja rakendab vabatahtlikkuse alusel. Energiasäästlikkuse kava sisaldab ettepanekuid energiakasutuse vähendamiseks eri valdkondades, sealhulgas elamumajanduses, transpordis ja tööstuses. Enamik kavandatud meetmetest on eeldatavasti seotud hoonetega (nt ruumide/eluaseme küttetemperatuuri alandamine, kuumaveepaakide küttetemperatuuri alandamine jne).

Investeering 1 (C10.I1): Fossiilkütusevaba tööstus

Meetme eesmärk on toetada investeeringuid tööstussoojuse CO2 heite vähendamisse, energiatõhususse ja tööstusprotsesside muutmisse, et vähendada fossiilenergia tarbimist.

Meede hõlmab projektikonkursside kaudu valitud projektide rahastamist kolmes kategoorias: i) biomassist soojuse tootmine; ii) suuremahulised projektid fossiilenergia tarbimise vähendamiseks; iii) väikesemahulised CO2 heite vähendamise projektid.

Investeering 2 (C10.I2): Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt vesiniku valdkonnas

Meetme eesmärk on aidata kaasa vesiniku tootmise ja vesinikupõhise tehnoloogia kasutuselevõtule ning heitevabale transpordile.

Meede hõlmab investeeringuid teadus- ja arendustegevusse Genvia ja Faurecia projektides.

Investeering 3 (C10.I3): Avaliku sektori hoonete soojustuse renoveerimine

Meetme eesmärk on vähendada riigi hoonefondi energiatarbimist. See meede seisneb riigile kuuluvate üldkasutatavate hoonete soojustamisega seotud renoveerimisprojektide toetamises.

Investeering 4 (C10.I4): Võimendatud meede: Eramajade energiatõhusaks renoveerimine, „MaPrimeRenov“

Meetme eesmärk on vähendada eramajade energiatarbimist. See hõlmab komponendi 1 meetme C1.I1 „Erahoonete energiatõhusaks renoveerimine“ laiendamist: Hoonete renoveerimine ning selle eesmärk on suurendada nende eramajade arvu, mis saavad toetust energiatõhusaks renoveerimiseks.

Investeering 5 (C10.I5): Võimendatud meede: Keskkonnasõbralike sõidukite nõudluse toetamine

Meetme eesmärk on toetada peamiselt kodumajapidamiste nõudlust keskkonnasõbralike sõidukite järele.

Meede seisneb kergsõidukitele antavas „ökoloogilises boonuses“, millega toetatakse heiteta elektri- või vesinikkütusega sõiduki ostmist. See on meetme C3.I2 laiendus.

10.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorra-number	Mõõde	Eesmärk/siht	Nimetus	Kvalitatiivne näitaja (vahe-eesmärkide puhul)	Eesmärgi kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Üksus	Lähtestsenaarium	Eesmärk	Nõuded	Aasta
10–1	C10.R1 Taastuvenergia tootmise kiirendamise seadus	Eesmärk	Taastuvenergia tootmise kiirendamise seaduse jõustumine	Seaduse sätted, mis näevad ette vahetult kohaldatavate sätete jõustumise				1. kv	2023	Seaduse väljakuulutamine ja territoriaalse planeerimise suhtes vahetult kohaldatavate sätete jõustumine, et määratleda „kiirendustsoonid“, avalik arutelu avamere tuuleenergia planeerimise üle, päikesepaneelide paigaldamise korra lihtsustamine mahajäetud kiirteede ja raudteede aladele ning kollektiivse omatarbimise arendamine.
10–2	C10.R2 Ökoloogilise planeerimise peasekretariaadi (SGPE) loomine	Eesmärk	SGPE loomise rakendusmääruse jõustumine	Määruse sätted, mis viitavad jõustumisele				1. kv	2023	SGPE loomist käsitleva dekreedi nr 2022–990 jõustumine ja selle töölerakendamine. Dekreedis sätestatakse SGPE õigused, mis hõlmavad järgmist: -riiklike kliima-, energia-, elurikkuse ja ringmajanduse strateegiate väljatöötamise koordineerimine; -tagada, et kõik asjaomased ministeeriumid rakendaksid neid strateegiaid ja muudaksid need tegevuskavadeks; -valmistada ette ja koordineerida valitsuse vastuseid kõrgema kliimanõukogu arvamustele.
10–3	C10.R3 Energiasäästlikkuse kava	Eesmärk	Energiasäästlikkuse kava avaldamine	Energiasäästlikkuse kava avaldamine				1. kv	2023	Avaldatakse energiasäästlikkuse kava, mille eesmärk on vähendada 2024. aastaks riiklikku energiatarbimist 10 % (võrreldes 2018.–2019. aasta talvega). Kava sisaldab ettepanekuid energiakasutuse vähendamiseks eri sektorites, sealhulgas elamumajanduses, transpordis ja tegevusharu.
10–4	C10.I1 Fossiilkütusevaba tööstus	Eesmärk	Selliste projektide valimine, millega saavutatakse fossiilenergia tarbimise eeldatav vähenemine	Projektide valimine				4. kv	2023	Selliste projektide valimine, millega saavutatakse ühiselt fossiilenergia tarbimise eeldatav vähenemine 250 GWh primaarenergiat aastas. Primaarenergia vähenemine GWh on arvutatud võrreldes olukorraga enne investeerimist ja ettevõtja on selle määratlenud oma vastuses pakkumiskutsele. HKSi kuuluvates käitistes tehtavate investeeringutega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide kooskõlas meetme kirjelduses esitatud tingimustega. Biomassilahused peavad vastama meetme kirjelduses esitatud tingimustele.
10–5	C10.I1 Fossiilkütusevaba tööstus	Eesmärk	Selliste projektide käivitamine, millega saavutatakse fossiilenergia tarbimise eeldatav vähenemine	Projektide käikulaskmine				2. kv	2026	Selliste projektide ühine käivitamine, millega saavutatakse fossiilenergia tarbimise eeldatav vähenemine 150 GWh primaarenergia võrra aastas. Primaarenergia tarbimise vähenemine GWh on arvutatud võrreldes olukorraga enne investeerimist ja määratletud rahastamislepingutes või nende lisades. Kui primaarenergia tarbimise eeldatavat vähenemist GWh-des ei ole rahastamislepingutes ega nende lisades märgitud, võetakse see toetuse andja esitatud taotluse hindamisest. Projektid valitakse välja kolmes kategoorias: 1) Biomassist soojuse tootmine projektide kaudu, millega paigaldatakse uus biomassikatel, mis võimaldab fossiilkütuste asendamist. Biomassilahendus peab vastama kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, mis on sätestatud artiklites 29–31, ning toidu- ja söödapõhiseid biokütuseid käsitlevatele eeskirjadele, mis on sätestatud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (REDii) artiklis 26 ning sellega seotud rakendusaktides ja delegeeritud õigusaktides. 2) Suuremahulised projektid (üle 3 miljoni euro), mille eesmärk on vähendada fossiilenergia tarbimist. Näiteks energiatõhususe, heitsoojuse taaskasutamise, tööstuses protsesside muutmiseks tehtavate investeeringute ja elektrifitseerimise projektid. 3) Väiksemahulised CO2 heite vähendamise projektid (alla 3 miljoni euro). Näiteks energiatõhususe, heitsoojuse taaskasutamise, tööstuses protsesside muutmiseks tehtavate investeeringute ja elektrifitseerimise projektid. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine on nõutav valitud projektide puhul, mida ei ole hinnatud artiklite 10–4 alusel. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kuuluvates käitistes tehtavad investeeringud peavad võimaldama vähendada CO2 heite mahukust viisil, mis tagab, et meede on kooskõlas määruses (EL) 2021/241 sätestatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Järgmist tegevuste loetelu ei toetata: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus 33 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heitemahukus, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 34 ; iii) Jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 35 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus 36
10–7	C10.I2 Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt – vesinik	Eesmärk	Kõrgel temperatuuril tahke oksiidi elektrolüüsiseade (Genvia projekt)	Esimese näidiseksemplari paigaldamine				1. kv	2026	Kõrgel temperatuuril tahke oksiidi tehnoloogial põhineva elektrolüüsiseadme esimese näidisseadme paigaldamine
10–9	C10.I2 Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt – vesinik	Eesmärk	Gaasilise vesiniku mahutid (Faurecia projekt)	Katsetootmisliini paigaldamine				2. kv	2026	II põlvkonna gaasivesinikupaakide katsetootmisliini paigaldamine
10–10	C10.I3 Avaliku sektori hoonete soojustuse renoveerimine	Siht	Riigile kuuluvate avalike kohtade renoveerimisprojektid, mille kohta on renoveerimistööde lepingust teatatud		Number		1 000	4. kv	2023	Riigile kuuluvate avalike kohtade renoveerimisprojektide arv, mille kohta on teatatud vähemalt ühest renoveerimistööde lepingust. Need projektid valiti välja kahe projektikonkursi („Résilience I“ ja „Résilience II“) kaudu.
10–11	C10.I3 Avaliku sektori hoonete soojustuse renoveerimine	Siht	Riigile kuuluvate hoonete energiatõhusaks renoveerimise projektide arv		Number	0	900	1. kv	2025	Riigile kuuluvate hoonete energiatõhusaks renoveerimise projektide arv. Need projektid valiti välja kahe projektikonkursi („Résilience I“ ja „Résilience II“) kaudu.
10–12	C10.I4 Eramajade energiatõhusaks renoveerimine, „MaPrimeRenov“	Siht	Eraomanikele antud garantiipreemia alammäärade arv		Number	700 000	1 096 000	4. kv	2025	Eraomanikele antud MaPrimeRenovi (MPR) kumulatiivne arv 2024. ja 2025. aastal.
10–13	C10.I5 Toetus keskkonnasõbralike sõidukite nõudlusele	Siht	Ökoloogilised soodustused		Number	0	134 300	4. kv	2024	2024. aastal kergsõidukitele (erasõidukid, tarbesõidukid, v.a pistikühendusega hübriidsõidukid) antud ökoloogiliste lisatasude arv.

2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on 40 310 303 896 eurot .

REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 2 822 659 006 eurot .

LÕIK 2: RAHALINE TOETUS

1.Rahalised sissemaksed

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk/siht	Nimetus
1–1	C1.R1 Eluasemepoliitika	Eesmärk	Jalaväemiinide reform (aides personnelles au logement)
1–4	C1.I1 Erahoonete energiatõhusamaks renoveerimine	Siht	Valideeritud garantiipreemia alammäärade arv
1–6	C1.I2 Sotsiaaleluruumide energiatõhusamaks renoveerimine	Siht	Renoveerimistoetust saavate sotsiaaleluruumide kategoorias olevate eluruumide arv
1–8	C1.I3 Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Riigile kuuluvate avalike kohtade renoveerimisprojektide arv, mille kohta on teatatud renoveerimistööde lepingust
2–4	C2.I1 Tööstuse CO2 heite vähendamine	Siht	Ärahoitud kasvuhoonegaaside heitkogused
2–6	C2.I2 Linnatihedus: kestlik ehitus	Siht	Abi saavate omavalitsusüksuste arv
3–1	C3.R1 Liikuvusseadus	Eesmärk	24. detsembri 2019. aasta seaduse nr 2019–1428 ( liikuvuse kohta) artikli 35 lõige 2
3–2	C3.R1 Liikuvusseadus	Eesmärk	24. detsembri 2019. aasta seaduse nr 2019–1428 ( liikuvuse kohta) artikkel 172
3–4	C3.R2 Roheline eelarve	Eesmärk	Roheline eelarve koos rahastamisseadusega
3–5	C3.I1 Raudtee toetamine	Eesmärk	Rahastamislepingute sõlmimine
3–15	C3.I2 Toetus keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks	Siht	Ökoloogilised soodustused
3–18	C3.I3 Päevane liikuvus	Eesmärk	AFITFi rahastamislepingud
3–21	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Eesmärk	AFITFi rahastamislepingud
3–22	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Eesmärk	Uute laadimisjaamade rahastamislepingu allkirjastamine ASP (l’Agence de Services et de Paiement) poolt
3–27	C3.I5 Riigi autopargi keskkonnasäästlikumaks muutmine	Siht	Prantsusmaa ametiasutuste ostetud elektri- ja pistikühendusega hübriidsõidukite arv
3–29	C3.I6 Sadamate rohestamine	Eesmärk	AFITFi rahastamislepingud
4–1	C4.R1: Programmi „Programme d’investissements d’avenir“ juhtimise reform	Eesmärk	Programmi „Programme d’investissements“ läbivaadatud juhtimine d’avenir
4–2	C4.I1: Innovatsioon rohepöördeks	Siht	Valideeritud kiirendusstrateegiate arv
6–5	C6.I2 AvTS – Peamised digitehnoloogiad	Siht	Valideeritud strateegiate arv
7–3	C7.R2 Konstitutsioonilise õiguse katsetamine	Eesmärk	Jõustub seadus, mille eesmärk on sätestada õigus diferentseerimine
7–6	C7.R4 Riigi rahanduse juhtimine	Eesmärk	CAFP aruande esitamine (Commission sur l’Avenir de Finances Publiques)
7–7	C7.R4 Riigi rahanduse juhtimine	Eesmärk	CAFP aruandes esitatud valitud soovituste rakendamine
7–8	C7.R4 Riigi rahanduse juhtimine	Eesmärk	COVID-19 võla ohjeldamise kava rakendamine eelarvekavas
7–10	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	Tootlikkuse reformide tulemuste avaldamine
7–11	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	Aruanne kontrollikoja auditikäigu kohta, mis käsitleb riigi rahandust
7–35	Kontrolli- ja auditimenetlused taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel	Eesmärk	Süsteemi korraldus, andmete töötlemine ja auditite korraldamine
8–3	C8.R2 Lühiajalise töö kavade reform	Eesmärk	Lühendatud tööaja kava reform majandustegevuse hoogustamiseks suuremeelsuse järkjärgulise piiramise ja kavadele juurdepääsu tingimuste karmistamise kaudu
8–4	C8.R3 Töötervishoiu ja tööohutuse reform	Eesmärk	Seaduse muudatuste vastuvõtmine, mille eesmärk on tagada Prantsusmaale tõhusam töötervishoiu valdkonna osalejate süsteem, keskendudes ühelt poolt ennetamisele ja teiselt poolt töötervishoiu eest vastutavate institutsioonide juhtimise ja toimimise ümberkorraldamisele
8–6	C8.R4 Töötuskindlustuse reform	Eesmärk	Töötuskindlustusskeemi reformi mitme meetme jõustumine
8–10	C8.I3 Õpipoisiõppe lepingute toetuse taotlemine	Siht	Praktikalepingute eest makstavad värbamistoetused
8–12	C8.I5 Alla 26-aastaste noorte toetuse taotlemine	Siht	Alla 26-aastaste noorte töölevõtmise lepingute puhul makstavad värbamistoetused
8–15	C8.I8 „Üheskoos edu nimel“	Siht	Programmis „cordées de la réussite“ osalevad üliõpilased
8–19	C8.I12 Noortevaldkonna tegevuskava: kõrgharidus;	Siht	Loodud kohad kõrghariduses
8–22	C8.I15 Toetus tööandjatele puuetega inimeste töölevõtmiseks (AMEETH)	Siht	Makstud toetused
8–29	C8.I21 France Compétences’i vahendite suurendamine	Eesmärk	Lepingu allkirjastamine ettevõttega France Compétences
9–1	C9.R1 Tervishoiusüsteemi ümberkujundamise riiklik strateegia	Eesmärk	Tervishoiusüsteemi parandamist käsitleva seaduseelnõu hääletamine ja avaldamine (haiglate juhtimise lihtsustamine).
9–3	C9.R2 Autonoomsuse kaotamise riski katva uue sotsiaalkindlustusliigi loomine	Eesmärk	Seadus uue sotsiaalkindlustusharu loomiseks, mis on pühendatud eakate ja puuetega inimeste iseseisvuse toetamisele
9–18	C9.I8 PIA4 – Õpetamise, teadusuuringute, edendamise ja innovatsiooni ökosüsteemide toetamine	Eesmärk	Kõik kolm käivitatud projektikonkurssi („ExcellencES“, „Kõrgharidus- ja teadusasutuste ressursside mitmekesistamine“ ja „Koolihariduse ümberkujundamine innovatsiooni ning uute korraldus- ja juhtimisvormide edendamise kaudu“)
		Osamakse summa	8 505 747 126 EUROT

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform) või investeeringud)	Eesmärk/siht	Nimetus
1–3a	C1.R2 Soojusmääruse läbivaatamine koos programmiga „RE2020“	Eesmärk	„Taastuvenergia määruse RE2020 läbivaatamine“
1–5	C1.I1 Erahoonete energiatõhusamaks renoveerimine	Siht	Valideeritud garantiipreemia alammäärade arv
1–7	C1.I2 Sotsiaaleluruumide energiatõhusamaks renoveerimine	Siht	Renoveerimistoetust saavate sotsiaaleluruumide kategoorias olevate eluruumide arv
1–9	C1.I3 Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kuuluvate selliste üldkasutatavate hoonete arv, mille kohta on riik või energiatõhusaks renoveerimise tööde piirkondlik nõukogu esitanud toetuse teatise
2–1	C2.R1 Kliima- ja vastupanuvõime seadus	Eesmärk	Kliimat ja vastupanuvõimet käsitlev õigusakt
2–3	C2.R2 Ringmajanduse seadus	Eesmärk	Jäätmetekke vältimise ja ringmajanduse seaduse rakendusmäärused
2–5	C2.I1 Tööstuse CO2 heite vähendamine	Siht	Ärahoitud kasvuhoonegaaside heitkogused
2–7	C2.I3 Linnatihedus: mahajäetud tööstusalad	Siht	Selliste projektide arv, mille puhul on sõlmitud toetus jäätmemaa või linnastunud piirkonna ringlussevõtu toiminguteks
2–9	C2.I4 Bioloogiline mitmekesisus	Siht	Ökoloogilise taastamise ja kaitsealade valdkonnas toetatud projektide arv
2–11	C2.I6 Turvalised veevõrgud	Siht	Toetust saavate joogivee- ja kanalisatsioonivõrkude lineaarkilomeetrite arv
2–12	C2.I7 Sortimiskeskuste, ringlussevõtu ja jäätmete kõrvaldamise süsteemide ajakohastamine	Siht	Sorteerimiskeskuste ajakohastamiseks sõlmitud lepingute arv
2–13	C2.I7 Sortimiskeskuste, ringlussevõtu ja jäätmete kõrvaldamise süsteemide ajakohastamine	Eesmärk	Investeeringud jäätmete sorteerimisse ja kogumisse ning ravijäätmete töötlemisse
2–16	C2.I9 Taimevalgu kava	Siht	Valgurikaste taimede tootmisse investeerimiseks valgukavast rahastatavate projektide arv
3–6	C3.I1 Raudtee toetamine	Siht	Lülitid
3–7	C3.I1 Raudtee toetamine	Siht	Kontaktvõrgud
3–8	C3.I1 Raudtee toetamine	Siht	Uuendatud raudteeliinid
3–9	C3.I1 Raudtee toetamine	Siht	Tunnelid
3–10	C3.I1 Raudtee toetamine	Eesmärk	Raudteede keskkonnasõbralik käitlemine
3–16	C3.I2 Toetus keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks	Siht	Ökoloogilised soodustused
4–3	C4.I1: Innovatsioon rohepöördeks	Eesmärk	Projektikonkursside või osalemiskutsete väljakuulutamine
4–8	C4.I2: Vähese CO2 heitega vesiniku tootmine	Eesmärk	Vesinikku käsitleva üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti raames erasektori projektiarendajatele rahalise toetuse andmise otsuse allkirjastamine
4–10	C4.I3: Lennundussektori toetuskava	Siht	Investeeringute toetusfondist toetuse saamiseks välja valitud projektide arv
4–11	C4.I3: Lennundussektori toetuskava	Siht	Valitud vähese CO2-heitega ja energiatõhusaid õhusõidukeid edendavate teadus- ja arendusprojektide arv
5–1	C5.R1 ASAPi seaduse rakendamine	Eesmärk	Seadus nr 2020–1525 (loi ASAP)
6–2	C6.R1 Teadusuuringute kavandamise seadus	Siht	Loi n° 2020–1674 du 24 décembre 2020 – värbamine koosseisuliste töötajatena
6–4	C6.I1 Tööhõive säilitamine teadus- ja arendustegevuses	Siht	Meetmest kasu saavate teadus- ja arendustöötajate arv
6–8	C6.I3 Avaliku huvi hindamine – innovaatilised ettevõtted	Eesmärk	Konkursikutse väljakuulutamine või huvipakkumine
6–10	C6.I4 Kosmos	Siht	Lepingute sõlmimine toetusesaajatega
6–11	C6.I4 Kosmos	Siht	Toetusesaajate arv
7–1	C7.R1 3DS seadus	Eesmärk	3DS-seaduse jõustumine
7–5	C7.R3 Avaliku teenistuse ümberkujundamine	Eesmärk	Projektide raames kindlaks määratud meetmete rakendamine värbamist ja võrdseid võimalusi käsitlev algatus
7–12	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	Väljapääsuga seotud erakorralised meetmed sanitaartingimustes
7–13	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	Finantsseaduste koostamine koos avaliku sektori kulude hindamisega, mis hõlmab avaliku halduse valdkonda kooskõlas riigi rahanduse programmitöö seaduse kulutrajektooriga
7–15	C7.I1 Ettevõtete digitaalne ajakohastamine	Siht	Digiinvesteeringute edendamiseks toetust saanud ettevõtete arv
7–20	C7.I4 Riigi digitaalne uuendamine – digitaalne ID	Siht	Toodetud digitaalsete ID-kaartide arv
7–26	C7.I9 Kooli digiüleminek	Siht	Digitaalselt varustatud kooliklasside arv
8–1	C8.R1 Töötukassa teenuste osutamise reform	Siht	Asutused, mis on integreerinud Cap’Emploi teenused
8–2	C8.R1 Töötukassa teenuste osutamise reform	Siht	Asutused, millel on hüvitusnõustaja
8–7	C8.R4 Töötuskindlustuse reform	Eesmärk	Ülejäänud meetmete automaatne jõustumine ühe korra majandustingimused paranevad
8–8	C8.I1 FNE-koolitus	Siht	FNE-Formation koolituskursuste raames pakutavad koolitused
8–11	C8.I4 Kutseliseks muutmise lepingute toetuse saamine	Siht	Professionaalsemaks muutmise lepingute eest makstavad värbamistoetused
8–16	C8.I9 Riigigarantiid õppelaenudele	Siht	Riigi tagatud õppelaenude saajad
8–17	C8.I10 Isiklikud kursused 16–18-aastastele noortele	Siht	Noored, kes astuvad AFPA tegevusse
8–18	C8.I11 Kõrghariduses kohtade loomine	Siht	Loodud kohad kõrghariduses
8–20	C8.I13 PACEA ja noortegarantii	Siht	PACEA ja noortegarantiide saajad alates 2021. aastast
8–21	C8.I14 Abi saavad lepingud noortele (PEC ja CIE)	Siht	Täiendavad abi saavad lepingud
8–26	C8.I18 Hariduse digitaalne sisu: digitaalse infosisu platvormid	Eesmärk	Toetus projektijuhtimisabile, et toetada digitaalse infosisu kavandamist ja levitamist
8–27	C8.I19 Täiendav eraldis kutsealaste üleminekute liitudele (AT pro) kutsealaste üleminekute rahastamiseks	Siht	Rahastatakse töökohavahetusi
8–28	C8.I20 Isiklike digioskuste õppekontode täiendamine	Siht	Isikud, kes on kasutanud oma täiendavat isiklikku õppekontot, et registreeruda digioskuste koolitusele, mis on registreeritud riiklikus kutsetunnistuste registris või eriregistris
8–31	C8.I22 Pôle Emploi ressursside suurendamine	Siht	Pôle Emploi nõustajad tööle võetud
9–11	C9.I3 Meditsiini- ja sotsiaalasutuste renoveerimine	Siht	Nende hooldekodude arv, mis on saanud abi seadmetega, et parandada eakate vastuvõtutingimusi („igapäevane investeering“) (kumulatiivne)
9–13	C9.I4 Riiklik enesetappude ennetamise abitelefon	Eesmärk	Telefoniliini teenuse aktiveerimine enesetappude ärahoidmiseks
9–14	C9.I5 Väga kiire lairibaühenduse kava („Plan France très haut débit“)	Siht	Lisaeluruumid ja äriruumid, mida võib ühendada kiudoptilise ühendusega
9–16	C9.I6 Digitaalne kaasatus	Siht	Prantsusmaa Teenuste diginõustajad koolitatud
9–17	C9.I7 Teadus- ja arendustegevuse taastamine	Siht	Üldiste ja konkreetsete projektikonkursside üldine edukuse määr
		Osamakse summa	12 217 010 020 EUROT

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform) või investeeringud)	Eesmärk/siht	Nimetus
1–2	C1.R1 Eluasemepoliitika	Eesmärk	Pineli ja keskklassi üürieluruumide reform
1–10	C1.I3 Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Riigile, kus energiatõhusaks renoveerimise tööd on lõpule viidud, kuuluvate avalike kohtade põrandapindade ruutmeetrite arv
1–13	C1.I4 Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning VKEde energiatõhusamaks renoveerimine	Siht	Maksukrediidist ja/või kaasnevatest meetmetest kasu saavate ettevõtete arv
2–8	C2.I3 Linnatihedus: mahajäetud tööstusala	Siht	Selliste projektide arv, mille puhul on sõlmitud toetus jäätmemaa või linnastunud piirkonna ringlussevõtu toiminguteks
2–10	C2.I5 Seiklusohu vältimine ülemeredepartemangudes	Siht	Asjaomaste hoonete arv – seismilised riskid ülemeredepartemangudes
2–17	C2.I10 Metsad	Siht	Metsa pindala, mille puhul on eraldatud toetust metsa seisundi parandamiseks, kohandamiseks, taastamiseks või taastamiseks
3–3	C3.R1 Liikuvusseadus	Eesmärk	24. detsembri 2019. aasta seaduse nr 2019–1428 artikkel 3
3–11	C3.I1 Raudtee toetamine	Siht	Kohalikud raudteeliinid
3–12	C3.I1 Raudtee toetamine	Siht	Kohalikud raudtee-kaubaveoliinid
3–23	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Siht	Laadimisjaamad
3–24	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Siht	Läbitud reserveeritud sõiduradade kilomeetrid
3–28	C3.I5 Riigi autopargi keskkonnasäästlikumaks muutmine	Siht	Prantsusmaa ametiasutuste ostetud elektri- ja pistikühendusega hübriidsõidukite arv
3–30	C3.I6 Sadamate rohestamine	Siht	Uued elektriühendused dokkidel
3–32	C3.I7 Elektrivõrkude toimekindlamaks muutmine	Eesmärk	Projektide alustamine
4–4	C4.I1: Innovatsioon rohepöördeks	Eesmärk	Lepingute sõlmimine – peaministri rakendusotsus
5–2	C5.R2: Ettevõtete osamaksed: majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased muutused	Eesmärk	Seaduse nr 2020–1721 (loi de finances 2021) artikkel 244
6–1	C6.R1 Teadusuuringute kavandamise seadus	Siht	24. detsembri 2020. aasta seadus nr 2020–1674 – dekreetide jõustumine
6–6	C6.I2 AvTS – Peamised digitehnoloogiad	Eesmärk	Konkursikutse väljakuulutamine või huvipakkumine
7–9	C7.R4 Riigi rahanduse juhtimine	Eesmärk	Uus riigi rahanduse kavandamise seadus (Loi de Programmation des Finances Publiques)
7–17	C7.I2 Riigi ja kohalike omavalitsuste digitaalne ajakohastamine	Siht	Avalikust korrast kasu saavate ettevõtete arv
7–18	C7.I2 Riigi ja kohalike omavalitsuste digitaalne ajakohastamine	Siht	Nende ametnike osakaal, kelle tööd saab teha kaugtööks vajaliku kaugvarustusega
7–21	C7.I4 Riigi digitaalne uuendamine – digitaalne ID	Siht	Digitaalse identiteedi osaga uue isikutunnistuse omanike arv
7–22	C7.I5 Siseministeeriumi seadmed	Eesmärk	Investeeringud siseministeeriumi digiseadmete tugevdamiseks
7–24	C7.I7 Kaugtöö siseministeeriumis	Eesmärk	Investeeringud siseministeeriumi digitaalse ühenduvuse tugevdamiseks
8–9	C8.I2 Ümberõpe duaalsete koolitusprogrammide kaudu (Pro A)	Siht	Pro-A programmist kasu saavad töötajad
8–13	C8.I6 Noortele töökohtade loomine spordisektoris	Siht	Spordisektoris loodud töökohad, mis saavad toetust
8–14	C8.I7 Tippkoolide valimine	Siht	Ehitatud või renoveeritud kohad
8–23	C8.I16 Kooskõlastatud tööhõive kava pikendamine	Eesmärk	„Kaasasoleva tööhõive“ kava pikendamise täielik rakendamine
8–24	C8.I17 Kaugkoolitused	Siht	Kaugõppekursustel osalemine
8–30	C8.I21 France Compétences’i vahendite suurendamine	Siht	Allkirjastatud täiendavad õpipoisiõppe lepingud
9–2	C9.R1 Tervishoiusüsteemi ümberkujundamise riiklik strateegia	Siht	Krediidi kulukohustuse määr tervishoiutöötajate arvu suurendamiseks
9–7	C9.I2 Haiglate ja tervishoiuteenuste ajakohastamine ja ümberkorraldamine	Siht	Ettevõtted, mis saavad toetust investeeringuteks tehnilistesse seadmetesse, seadmetesse või kergesse renoveerimisse
9–15	C9.I5 Väga kiire lairibaühenduse kava („Plan France très haut débit“)	Siht	Lisaeluruumid ja äriruumid, mida võib ühendada kiudoptilise ühendusega
9–19	C9.I8 PIA4 – Õpetamise, teadusuuringute, edendamise ja innovatsiooni ökosüsteemide toetamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine – peaministri rakendusotsus
10–1	C10.R1 Taastuvenergia tootmise kiirendamise seadus	Eesmärk	Taastuvenergia tootmise kiirendamise seaduse jõustumine
10–2	C10.R2 Ökoloogilise planeerimise peasekretariaadi moodustamine	Eesmärk	SGPE loomise rakendusmääruse jõustumine
10–3	C10.R3 Energiasäästlikkuse kava	Eesmärk	Energiasäästlikkuse kava avaldamine
10–4	C10.I1 Fossiilhappevaba tööstus	Eesmärk	Selliste projektide valimine, millega saavutatakse fossiilenergia tarbimise eeldatav vähenemine
10–10	C10.I3 Avaliku sektori hoonete soojuslik renoveerimine	Siht	Riigile kuuluvate avalike kohtade renoveerimisprojektid, mille kohta on teatatud vähemalt ühest renoveerimislepingust
		Osamakse Summa	8 662 970 741 EUROT

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform) või investeeringud)	Eesmärk/siht	Nimetus
1–11	C1.I3 Üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimine	Siht	Riigile, kus energiatõhusaks renoveerimise tööd on lõpule viidud, kuuluvate avalike kohtade põrandapindade ruutmeetrite arv
1–12	C1.I3 Üldkasutatavate hoonete soojuslik renoveerimine	Siht	Nende koolide, kolledžite või keskkoolide arv, kus energiatõhusaks renoveerimise tööd on lõpule viidud
2–2	C2.R1 Kliima- ja vastupanuvõime seadus	Siht	Kliimat ja vastupanuvõimet käsitlev õigusakt – vähese kasvuhoonegaaside heitega piirkonnad
3–19	C3.I3 Päevane liikuvus	Siht	Ühistransporditaristu
3–25	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Siht	Veeteedel teostatud projektid
3–26	C3.I4 Transporditaristu ehitustööde kiirendamine	Eesmärk	CROSSi võrgustiku ja numbrisüsteemi ajakohastamine merendusküsimustes
6–7	C6.I2 AvTS – Peamised digitehnoloogiad	Eesmärk	Lepingute sõlmimine – peaministri rakendusotsus
6–9	C6.I3 Avaliku huvi hindamine – innovaatilised ettevõtted	Eesmärk	Lepingute sõlmimine – peaministri rakendusotsus
6–12	C6.I4 Kosmos	Eesmärk	Investeeringud Arianesse 6
7–14	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	2023. aasta eelarveseaduses rakendatud avaliku sektori kulutuste kvaliteedi parandamiseks võetud meetmete iga-aastane hindamine
7–19	C7.I3 Keskvalitsuse küberturvalisus	Eesmärk	Investeeringud valitsuse küberturvalisuse suurendamiseks
7–27	C7.I10 Digitaaljuurdepääs kõrgharidusele	Siht	Digikoolitusele juurdepääsu omavate õpilaste arv
7–31	C7.I11 Kultuur	Eesmärk	Kunstiloomet toetavad kavad
9–4	C9.I1 Digitaalse tervishoiu tehniliste standardite vastavusse viimine	Siht	Riiklik digitaristu tervishoiu valdkonnas
9–5	C9.I1 Digitaalse tervishoiu tehniliste standardite vastavusse viimine	Siht	Paigaldatud sõidukipargi tarkvara koostalitlusvõime ja turvalisuse ning tervishoiu toetamise ja stimuleerimise lõpuleviimine
9–6	C9.I1 Digitaalse tervishoiu tehniliste standardite vastavusse viimine	Siht	Sotsiaalmeditsiini digitaalne järelejõudmine
9–8	C9.I2 Haiglate ja tervishoiuteenuste ajakohastamine ja ümberkorraldamine	Siht	Meditsiiniasutuste ehitamise, energiatõhusaks renoveerimise või ajakohastamisega seotud investeerimisprojektide arv (> 20 miljonit eurot) (kumulatiivne)
		Osamakse summa	3 776 166 734 EUROT

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorra-number	Seotud meede (reform) või investeeringud)	Eesmärk/siht	Nimetus
1–3b	C1.R2 Soojusmääruse läbivaatamine koos programmiga „RE2020 “	Eesmärk	Teatavate teenindushoonete soojustamist käsitleva määruse läbivaatamine RE2020 raames
2–3a	C2.R2 Ringmajanduse seadus	Eesmärk	Jäätmetekke vältimise ja ringmajanduse seaduse rakendusmäärused
2–14	C2.I7 Sortimiskeskuste, ringlussevõtu ja jäätmete kõrvaldamise süsteemide ajakohastamine	Siht	Ajakohastatud sorteerimiskeskuste arv
2–15	C2.I8 Ringlussevõtt ja korduskasutamine	Siht	Toodetud või kasutatud ringlussevõetud plasti lähteainete kogus
3–13	C3.I1 Raudtee toetamine	Siht	Kohalikud raudteeliinid
3–14	C3.I1 Raudtee toetamine	Siht	Kohalikud raudtee-kaubaveoliinid
3–20	C3.I3 Päevane liikuvus	Siht	Ühistransporditaristu
3–31	C3.I6 Sadamate rohestamine	Siht	Laevade registreerimine
4–9	C4.I2: Vähese CO2 heitega vesiniku tootmine	Siht	Elektrolüüsiseadmete tootmisvõimsus
4–12	C4.I3: Lennundussektori toetuskava	Siht	Toetatud projektide arv
6–3	C6.R1 Teadusuuringute kavandamise seadus	Siht	24. detsembri 2020. aasta seadus nr 2020–1674 – teadusuuringute riikliku rahastamise suurendamine
7–2	C7.R1 3DS seadus	Eesmärk	3DS-seaduse kohase diferentseerimispõhimõtte hindamine
7–4	C7.R2 Konstitutsioonilise õiguse katsetamine	Eesmärk	Katseettepanekute hindamine
7–14a	C7.R5 Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine	Eesmärk	Hinnang meetmetele, mis on võetud avaliku sektori kulutuste kvaliteedi parandamiseks ja mis on vastu võetud alates 2023. aasta eelarveseadusest.
7–23	C7.I6 Siseministeeriumi taotlused	Eesmärk	Investeeringud digirakendustesse või -tarkvarasse või -süsteemi, mis on välja töötatud siseministeeriumi jaoks
7–28	C7.I11 Kultuur	Siht	Katedraalid ja rahvuslikud ajaloolised mälestised
7–29	C7.I11 Kultuur	Siht	Kohalikele omavalitsustele või eraomanikele kuuluvad mälestised
7–30	C7.I11 Kultuur	Siht	Kunsti- ja arhitektuurikoolid
8–5	C8.R3 Töötervishoiu ja tööohutuse reform	Eesmärk	Töötervishoiu ja tööohutusega seotud ettevõtetevaheliste teenuste sertifitseerimine
9–9	C9.I2 Haiglate ja tervishoiuteenuste ajakohastamine ja ümberkorraldamine	Siht	Meditsiiniasutuste ehitamise, energiatõhusaks renoveerimise ja ajakohastamisega seotud investeerimisprojektide arv (> 20 miljonit eurot)
9–10	C9.I2 Haiglate ja tervishoiuteenuste ajakohastamine ja ümberkorraldamine	Siht	Nende ettevõtete arv, keda toetati nende investeeringutes tehnilistesse seadmetesse, seadmetesse või kergesse renoveerimisse
10–5	C10.I1 Fossiilhappevaba tööstus	Eesmärk	Selliste projektide käivitamine, millega saavutatakse fossiilenergia tarbimise eeldatav vähenemine
10–7	C10.I2 Vesinik – üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt	Eesmärk	Kõrgel temperatuuril tahke oksiidi tehnoloogial põhinev elektrolüüsiseade (Genvia projekt)
10–9	C10.I2 Vesinik – üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt	Eesmärk	Gaasilise vesiniku mahutid (Faurecia projekt)
10–11	C10.I3 Avaliku sektori hoonete soojuslik renoveerimine	Siht	Riigile kuuluvate hoonete energiatõhusaks renoveerimise projektide arv
10–12	C10.I4 Eraeluruumide energiatõhusamaks renoveerimine, märge „MaPrimeRenov“	Siht	Eraomanikele antud garantiipreemia alammäärade arv
10–13	C10.I5 Toetus keskkonnasõbralike sõidukite nõudlusele	Siht	Ökoloogilised soodustused
		Osamakse summa	7 108 078 557 EUROT

LÕIK 3: TÄIENDAV TÕLKIMINE

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava rakendamist juhib halduslikult majandus-, rahandus- ning tööstus- ja digisuveräänsuse ministeerium tihedas koostöös peaministri alluvuses oleva Euroopa asjade peasekretariaadiga (SGAE). SGAE koordineerib kavaga seotud keskvalitsusi ning teda toetab Prantsusmaa riikliku taaste- ja vastupidavuskava (Pôle PNRR – Plan national de relance et de resilience) rakendamis- ja järelevalveprotsessis Direction Générale du Trésor (et asendada endine taastesekretariaat, kes vastutas kava „France Relance“ eest, mille üks osa on Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava investeeringud). Pôle PNRR jälgib kava rakendamist iga meetme tasandil tihedas koostöös iga ministeeriumi juhtidega.

Reformide rakendamist jälgib tähelepanelikumalt iga asjaomane ministeerium. Iga ministeeriumi juurde määratud referent vastutab konkreetselt taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide seire, rakendamise ja nende kohta aru andmise eest. Ministritevahelise koordineerimise tagab SGAE, kes vastutab koos majandus-, rahandus- ning tööstus- ja digisuveräänsuse ministeeriumiga selliste tõendavate dokumentide kogumise eest, mis tõendavad taaste- ja vastupidavuskava raames kavandatud reformide vahe-eesmärkide saavutamist.

Vahe-eesmärkide ja sihtide kontrollimine ning sisekontrollisüsteemi raames tehtavad kontrollid delegeeritakse 5. augusti 2022. aasta ringkirja „circulaire de la Première Ministre N°6369/SG“ kaudu komponentide rakendamise eest vastutavatele ministeeriumidele. Kõnealuste süsteemide tõhususe tagamiseks ja edastatud andmete kvaliteedi kontrollimiseks korraldatakse kontrollkäike, inspekteerimisi ja auditeerimisi.

2.Komisjoni jaoks alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Investeeringutega seotud sihtide ja vahe-eesmärkide saavutamist jälgib korrapäraselt ja tsentraliseeritult broneeringuinfo üksus, tuginedes asjaomaste haldusasutuste kogutud ja esitatud teabele. Andmed vahe-eesmärkide ja sihtidega seotud näitajate kohta esitatakse spetsiaalses IT-kogumisvahendis (Propilot). Need andmed kogutakse kohalikul tasandil ja tsentraliseeritakse riiklikul tasandil ning neid kasutatakse taaste- ja vastupidavuskava vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisest aru andmiseks. Ministeeriumid ajakohastavad neid korrapäraselt, et viia lõpule Euroopa Komisjonile saadetavate maksetaotluste koostamine.

Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 2 esitab Prantsusmaa pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjaomaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse väljamaksmiseks. Prantsusmaa tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditi ja kontrolli eesmärgil.

(1)

BBC on hoone konsommatsioon, mille maksimaalne primaarenergia tarbimine on 50 kWh m 2 kohta.

(2)

Éco-PLS: éco-prêt logement social (2009. aastal rakendatud kava vaadati läbi 2019. aastal ja sellega antakse sotsiaaleluruumide üürileandjatele soodsaid laene nende hoonefondi renoveerimiseks). CEE (certificats d’économies d’énergie): süsteem loodi 2005. aastal ja sellega kehtestatakse energiatarnijatele energiamärgiste kaudu energiasäästukohustused.

(3)

Nt kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste ühendused ja muud kohalikud omavalitsused, näiteks departemangud.

(4)

Abikõlblike meetmete loetelu määratakse kindlaks dekreediga.

(5)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevustele ja käitistele, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(6)

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43).

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta, artikkel 2.

(8)

„Autorités organisatrices de la distribution publique d’électricité“ (AODE) vastavalt energiaseadustiku artiklile L.322–6.

(9)

Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(10)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(11)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes, mida võetakse üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemiseks ette nähtud tehastes, ja olemasolevates tehastes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhast saadud materjale, tingimusel et sellised käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda tehaste jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(12)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõtu toiminguid, et kompostida biojäätmeid ja biojäätmete anaeroobset kääritamist, tingimusel et sellised käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(13)

Loi n°2020–1525 du 7 décembre 2020.

(14)

Prantsusmaa vastukaja: découvrez les priorités du plan | Gouvernement.fr.

(15)

See hõlmab reguleerimisala 1 ISO 14064–1 tähenduses.

(16)

Vt näiteks: https://travail-emploi.gouv.fr/droit-du-travail/egalite-professionnelle-discrimination-et- harcelement/indexegapro.

(17)

Vt näiteks: https: //ww ww .legifrance.gouv.fr/codes/article_lc/LEGIARTI000037385809/.

(18)

Loi n° 2020–1674 du 24 décembre 2020.

(19)

Haridustehnoloogia, mida tavaliselt nimetatakse haridustehnoloogiaks, koondab tehnoloogilisi ressursse ja digilahendusi teadmiste, edastamise, õppimise ja rakendamise jaoks.

(20)

(21)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(22)

Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(23)

Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(24)

Vt nt https: //ww ww .insee.fr/fr/metadonnees/definition/c2034.

(25)

(26)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Võrdlusalused, mis on kehtestatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(27)

(28)

(29)

(30)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(31)

(32)

(33)

Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased maagaasil põhinevad elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristu projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, b) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on fossiilkütustevabale käitamisele üleminekuks ajutine ja tehniliselt vältimatu. Fossiilkütuste täieliku järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ajastus peaks põhinema täpsetel vahe-eesmärkidel.

(34)

Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem kui asjaomased võrdlusalused (võrdlusalused, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvatele tegevustele), esitatakse selgitus selle kohta, miks see ei ole võimalik.

(35)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes, mida võetakse üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemiseks ette nähtud tehastes ja olemasolevates tehastes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhast saadud materjale, tingimusel et sellised käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda tehaste jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(36)

Choose the experimental features you want to try