52026PC0286

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.6.2026

COM(2026) 286 final

2026/0154(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Saksamaa taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

{SWD(2026) 153 final}

2026/0154 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Saksamaa taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artikli 20 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Kui Saksamaa oli 28. aprillil 2021 esitanud oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi „taaste- ja vastupidavuskava“), tegi komisjon nõukogule ettepaneku anda sellele positiivne hinnang. Nõukogu kiitis 13. juulil 2021 positiivse hinnangu heaks rakendusotsusega (edaspidi „nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsus“) 2 . Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust muudeti nõukogu 14. märtsi 2023. aasta, 3 8. detsembri 2023. aasta, 4 16. juuli 2024. aasta, 5 8. juuli 2025. aasta 6 ja 20. jaanuari 2026. aasta 7 rakendusotsustega.

(2)29. mail 2026 esitas Saksamaa komisjonile põhjendatud taotluse teha ettepanek muuta nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1, sest taaste- ja vastupidavuskava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatavas osas täita. Seda arvesse võttes on Saksamaa esitanud muudetud taaste- ja vastupidavuskava.

Taaste- ja vastupidavuskava muutmine vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21

(3)Saksamaa taaste- ja vastupidavuskavasse objektiivsete asjaolude tõttu tehtud muudatused puudutavad viit meedet.

(4)Saksamaa on selgitanud, et üks meede ei ole enam osaliselt saavutatav standarditud tehniliste lahenduste piiratud kättesaadavuse tõttu turul. See puudutab meedet 1.1.6 (riiklik toetus tõhusatele soojusvõrkudele). Seda arvesse võttes on Saksamaa taotlenud kõnealuse meetme muutmist. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

(5)Saksamaa on selgitanud, et nelja meedet on muudetud, et rakendada paremaid alternatiive, mis võimaldavad vähendada halduskoormust ja lihtsustada nõukogu rakendusotsust, kuid saavutada siiski nende meetmete eesmärgid. See puudutab meetmeid 2.1.1 (Saksamaa uuenduslik andmepoliitika), 2.2.3 (Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskus), 6.1.3 (halduse digitaliseerimine – registrite ajakohastamine) ja 7.1.3 (digiplatvorm vesiniku põhivõrgu loataotluste menetlemiseks). Seda arvesse võttes on Saksamaa taotlenud kõnealuste meetmete muutmist. Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.

Tehniliste vigade parandamine

(6)Nõukogu rakendusotsuse tekstist on leitud kaks tehnilist viga, mis mõjutavad kahte eesmärki ja sihti ning kahte meedet kahe komponendi all. Nõukogu rakendusotsust tuleks muuta, et parandada need tehnilised vead, mis ei kajasta komisjonile 28. aprillil 2021 esitatud taaste- ja vastupidavuskava sisu nii, nagu komisjon ja Saksamaa selles kokku leppisid. Need tehnilised vead on seotud meetme 1.1.1 (vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames) sihiga 5 komponendi 1.1 (süsinikuheite vähendamine eelkõige taastuvvesiniku abil) all ja meetme 1.2.7 (vesiniku ja kütuseelementide kasutamisega seotud tööstusharude edendamine transpordis) eesmärgiga 41 komponendi 1.2 (kliimasõbralik liikuvus) all. Paranduste tegemine ei mõjuta nimetatud meetmete rakendamist.

Komisjoni hinnang

(7)Komisjon on määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumidest lähtudes andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale oma hinnangu.

Rohepöörde, sealhulgas elurikkuse toetamine

(8)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa kriteeriumile 2.5 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava (all)meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 44,1 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ja 48 % REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulisest kogukulust, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on muudetud taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas (2021–2030) sisalduva teabega.

(9)Ainus meede, mille hinnangulisi kulusid on muudetud (1.1.6 riiklik toetus tõhusatele soojusvõrkudele), ei mõjuta märkimisväärselt taaste- ja vastupidavuskava üldisi eesmärke rohepöörde valdkonnas. Muudetud taaste- ja vastupidavuskava panus kliimameetmetesse on muudetud hinnanguga võrreldes vähenenud 44,9 %-lt 44,1 %-le.

Muud hindamiskriteeriumid

(10)Komisjon leiab, et Saksamaa esitatud muudatused ei mõjuta nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsuses (Saksamaa taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta) 8 taaste- ja vastupidavuskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele artikli 19 lõike 3 punktides a, b, c, d, da, db, f, g, h, i, j ja k sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud positiivset hinnangut.

Positiivne hinnang

(11)Kuna komisjon on andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga ette näha muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks kättesaadavaks.

Rahaline toetus

(12)Saksamaa muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 30 336 828 678 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on suurem kui Saksamaa jaoks ette nähtud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus, peaks Saksamaa muudetud taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatud, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1755 9 artikli 4a ning määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 4 ja artikli 21a lõike 6 kohaselt arvutatud rahaline toetus olema 30 324 665 082 eurot. Seepärast Saksamaa jaoks ette nähtud rahalist toetust ei muudeta.

(13)Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust tuleks seetõttu vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsuse lisa täies ulatuses asendada.

(14)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui rahastu kohaste liidu programmide raames, ega menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mis võidakse algatada peamiselt ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Saksamaa muudetud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks.

Artikkel 2
Muudatused

Nõukogu 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Saksamaa taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang, muudetakse järgmiselt:

lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/241/oj .

(2) ST 10158/21 INIT; ST 10158/21 ADD 1.

(3) ST 5536/23 INIT.

(4) ST 15572/23 INIT.

(5) ST 11674/24 INIT; ST 11674/24 COR 1; ST 11674/24 COR 2(sk); ST 11674/24 ADD1.

(6) ST 10517/25 INIT; ST 10517/25 ADD 1.

(7) ST 17026/25 INIT; ST 17026/25 ADD 1.

(8) ST 10158/21 INIT; ST 10158/21 ADD 1.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1755/oj ).

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.6.2026

COM(2026) 286 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Saksamaa taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang

{SWD(2026) 153 final}

LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

Reformide ja investeeringute kirjeldus

A.KOMPONENT 1.1. Süsinikuheite vähendamine eelkõige taastuvvesiniku abil

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb kliimamuutuste leevendamise probleemi, seades eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet majanduses. Komponendi eesmärk on toetada taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku kasutamist ja aidata peamise eesmärgina kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, nagu on määratletud Saksamaa riiklikus energia- ja kliimakavas, keskendudes tööstusele. Komponendi eesmärk on anda panus ka tööstusinnovatsiooni ja tööhõivepoliitikasse.

Komponendiga toetatakse rohepöördesse investeerimist käsitleva riigipõhise soovituse täitmist ning see on puhaste, tõhusate ja integreeritud energiasüsteemide kavandamise üks alustala (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1.6 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2.4).

Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.

1.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

1.1.1Investeering: Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate vesinikuprojektide eesmärk on kiirendada vesiniku ja selle derivaatide turuleviimist, et vähendada heitemahukate protsesside CO2 heidet ning arendada uusi rakendusvaldkondi Saksamaal ja Euroopas. Meede seisneb vesinikuprojektide rahalises toetamises.

1.1.2Investeering: Tööstuse CO2 heite vähendamise rahastamisprogramm

Meetme eesmärk on aidata tööstusel minna üle väga heitemahukatelt tootmisprotsessidelt vähese kasvuhoonegaaside heitega protsessidele. Meede hõlmab toetust teadus- ja arendustegevuseks, katse- või katsetehaste katsetamiseks ning investeeringuteks ELi HKSiga hõlmatud käitistesse.

1.1.3Investeering: Kliimameetmete lepingute katsekava, mis põhineb CO2 heite hinnavahelepingute põhimõttel

Meetme eesmärk on, nagu ka meetme 1.1.2 puhul, võtta energiamahukate tööstusharude jaoks kasutusele uued puhtamad tootmistehnoloogiad. Meetme erieesmärk on tagada ettevõtjatele rahaline kindlus, kui nad teevad märkimisväärseid investeeringuid kliimaneutraalsesse tehnoloogiasse, ning vähendada pidevalt protsessiga seotud kasvuhoonegaaside heidet, mida on tehnoloogia praeguse tehnika taseme juures raske vältida.

Kliimameetmete lepingutega tagatakse CO2 heite vähendamise tehnoloogiatesse investeerivatele ettevõtjatele kindlaksmääratud aja jooksul kindlaksmääratud CO2 hind. Programm on suunatud peamiselt terase-, keemia- ja ehitusmaterjalide tööstuse ettevõtetele, kus protsessi käigus tekkivaid heitkoguseid on eriti raske vältida. Meetme raames võivad toetust saada ainult projektid, mille heitkogused jäävad oluliselt allapoole ELi heitkogustega kauplemise süsteemi võrdlusaluseid 1 .

Investeeringu rakendamine peaks algama 31. detsembril 2021 ja see viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

1.1.4Investeering: Projektiga seotud kliimakaitsealased teadusuuringud

Meetme eesmärk on aidata kaasa majanduse CO2 heite vähendamisele, võttes arvesse 2050. aasta eesmärke, keskendudes VKEdele ja põhitööstusharudele. See meede hõlmab toetust teadusprojektidele kliimamuutuste leevendamise, energiatõhususe ja kliimamuutustele vastupanu võime valdkonnas.

1.1.5Investeering: Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektid riikliku vesinikustrateegia raames

Meetme eesmärk on aidata kaasa majanduse CO2 heite vähendamisele ja eelkõige tegeleda põhiküsimustega, mis on seotud saastevaba vesiniku pakkumisega tulevases energiasüsteemis. See hõlmab vesinikualaste teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektide toetamist.

1.1.6Investeering: Riiklik toetus tõhusatele soojusvõrkudele

Meetme eesmärk on aidata kaasa kaugküttesüsteemide CO2 heite vähendamisele, suurendades taastuvatest energiaallikatest toodetud soojuse ja heitsoojuse osakaalu. See hõlmab rahalist toetust soojusvõrkude ümberkujundamiskavadele, teostatavusuuringutele ja investeerimisprojektidele.

1.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	1.1.1 Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames	Eesmärk	Huvist teatamise menetluse lõpuleviimine	Ettevõtted on esitanud projektikavandid	-	-	-	2. kv	2021	Osalemiskutse menetlus on lõpule viidud. Kindlaks on tehtud võimalikud projektid ja projektides osalejad Saksamaal.
2	1.1.1 Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames	Eesmärk	Esimeste toetuse andmise otsuste väljastamine	Toetuse andmise otsused	-	-	-	1. kv	2022	Toetuse andmise otsuseid on teinud toetuse saajatele/taotlejatele föderaalne majandus- ja kliimameetmete ministeerium (BMWK) ning föderaalne digi- ja transpordiministeerium (BMDV), mis võimaldab alustada valitud projektide rakendamist.
3	1.1.1 Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames	Siht	Vähemalt 500 000 000 euro suurune kulukohustus	-	Miljonites eurodes	0	500	2. kv	2024	Kooskõlas tehtud toetusotsustega on vesinikuprojektidele eraldatud vähemalt 500 000 000 eurot.
5	1.1.1 Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames	Siht	Kulukohustus 1 411 722 000 eurot	-	Miljonites eurodes	500	1 411	2. kv	2026	Kooskõlas tehtud toetusotsustega on vesinikuprojektidele eraldatud vähemalt 1 411 722 000 eurot.
6	1.1.1 Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames	Siht	Elektrolüüsivõimsus	-	Megavatt	0	200	2. kv	2026	Paigaldatakse ja ühendatakse elektrivõrku vähemalt 200 MW elektrolüüsivõimsust.
7	1.1.2 Tööstuses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise toetusprogramm	Eesmärk	Tööstuse CO2 heite vähendamist käsitleva rahastamissuunise (Förderrichtlinie) jõustumine	Muudatused on jõustunud	-	-	-	1. kv	2021	Suunised on jõustunud, võimaldades ettevõtetel taotlusi esitada.
8	1.1.2 Tööstuses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise toetusprogramm	Siht	Toetuse andmise otsuste väljastamine	-	Arv	0	19	4. kv	2024	Toetuse andmise otsused on tehtud toetusesaajatele/taotlejatele, mis võimaldab valitud projekte alustada. Meetme raames on toetuskõlblikud üksnes projektid, mille heitkogused on oluliselt väiksemad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) võrdlusalustest. 2
9	1.1.2 Tööstuses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise toetusprogramm	Siht	Väljamaksed toetatud projektidele	-	Miljonites eurodes	0	55	2. kv	2026	Vahendite saajatele on välja makstud vähemalt 55 000 000 eurot.
11	1.1.3 Kliimameetmete lepingute katsekava, mis põhineb CO2 heite hinnavahelepingute põhimõttel	Eesmärk	Huvist teatamise menetluse lõpuleviimine kliimamuutuste lepingute puhul	Ettevõtjad esitavad föderaalsele majandusministeeriumile sooviavaldused kliimamuutustega seotud lepingute sõlmimiseks ning kliimameetmed (BMWK)	-	-	-	4. kv	2021	Osalemiskutse menetlus on lõpule viidud ning ettevõtted on väljendanud huvi saada oma projektidele toetust kliimamuutuste lepingute kaudu ja välja valitud projektid.
12	1.1.3 Kliimameetmete lepingute katsekava, mis põhineb CO2 heite hinnavahelepingute põhimõttel	Eesmärk	Rahastamissuunised (Förderrichtlinie) kliimamuutuste lepingute katseprogrammi jaoks, mis põhineb CO2 heite hinnavahelepingute põhimõttel	Muudatused on jõustunud	-	-	-	3. kv	2022	Jõustunud on suunised kliimamuutuste lepingute katseprogrammi kohta, mis põhineb CO2 heite hinnavahelepingute põhimõttel, mis võimaldab ettevõtetel taotlusi esitada.
14	1.1.4 Projektiga seotud kliimakaitsealased teadusuuringud	Siht	Kliimaga seotud teadusprojektide toetustaotluste heakskiitmine	-	Heakskiidetud taotluste arv	0	45	4. kv	2021	Rahastamiseks heaks kiidetud kliimaga seotud teadusprojektid, mis on välja valitud pakkumiskutse alusel.
16	1.1.4 Projektiga seotud kliimakaitsealased teadusuuringud	Siht	Kliimauuringute projektiaruannete kättesaadavus	-	Arv	0	45	4. kv	2025	Projektiarendajatele on tehtud kättesaadavaks 45 koostööprojekti tulemusi kirjeldavad lõpparuanded.
17	1.1.5 Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektid riikliku vesinikustrateegia raames	Eesmärk	Konkursi „Idea Competition „Hydrogen Republic Germany““ (Förderaufruf zum Ideenwettbewerb „Wasserstoffrepublik Deutschland“) avaldamine	Konkursi avaldamine föderaalse haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel	-	-	-	2. kv	2020	Konkurss, sealhulgas osalemistingimused, on avaldatud föderaalse haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel ning avatud kandideerimiseks.
18	1.1.5 Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektid riikliku vesinikustrateegia raames	Siht	Toetuse andmise otsuste väljastamine	-	Väljastatud toetuse andmise otsuste arv	0	150	2. kv	2022	Toetuse andmise otsused on tehtud toetusesaajatele/taotlejatele, mis võimaldab alustada valitud projektide rakendamist.
19	1.1.5 Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektid riikliku vesinikustrateegia raames	Siht	Vesinikualaste teadusprojektide aruannete kättesaadavus	-	Arv	0	150	2. kv	2026	Projektiarendajale on tehtud kättesaadavaks 150 projekti tulemusi kirjeldavad lõpparuanded.
21	1.1.5 Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektid riikliku vesinikustrateegia raames	Siht	Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektidega seotud kohustused	-	Miljonites eurodes	0	665	1. kv	2025	Juhtprojektidele eraldatud 700 000 000 eurost on kulukohustustega seotud vähemalt 665 000 000 eurot.
21A	1.1.6 Riiklik toetus tõhusatele soojusvõrkudele	Siht	Toetuse andmise otsuste allkirjastamine	-	Toetuse andmise otsused	0	200	4. kv	2023	Rakendusasutus BAFA (Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle) on allkirjastanud 200 toetuse andmise otsust meetme kirjeldusega kooskõlas olevate projektide kohta. Uued kaugküttevõrgud tuginevad vähemalt 75 % ulatuses taastuvenergiale ja heitsoojusele. Fossiilkütuste kasutamist ei rahastata. Kavakohast toetust antakse üksnes soojuse tootmiseks taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kestlikust biomassist, ja heitsoojusest.
21B	1.1.6 Riiklik toetus tõhusatele soojusvõrkudele	Siht	Teostatavusuuringute ja/või ümberkujundamiskavade esitamine	-	Teostatavusuuringud ja/või ümberkujundamiskavad	0	50	4. kv	2024	Rakendusasutusele BAFA (Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle) on esitatud vähemalt 50 teostatavusuuringut ja/või ümberkujundamiskava.
21C	1.1.6 Riiklik toetus tõhusatele soojusvõrkudele	Siht	Väljamaksed toetatud projektidele	-	Miljonites eurodes	0	300	2. kv	2026	Toetatud projektide jaoks on välja makstud vähemalt 300 000 000 eurot.

B.KOMPONENT 1.2. Kliimasõbralik liikuvus

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb kliimamuutuste leevendamise probleemi, keskendudes transpordisektorile.

Komponendi eesmärk on aidata oluliselt vähendada CO2-heidet transpordisektoris. Selle konkreetne eesmärk on luua transpordisektoris säästval viisil alternatiivsed tehnoloogiad, et muuta need energiatõhusamaks, kliima- ja keskkonnasõbralikumaks, edendades seeläbi veelgi energiasüsteemi ümberkujundamist transpordisektoris.

Toetus elektromobiilsuse turu arendamiseks ja täiendavad investeeringud säästva liikuvuse tehnoloogiatesse on samuti ette nähtud selleks, et toetada üleminekut kliimaneutraalsele auto- ja tarnetööstusele ning aidata Saksamaal tugevdada oma majandust keskpikas ja pikas perspektiivis.

Komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse „keskenduda investeeringud rohe- ja digipöördesse, eelkõige säästvasse transporti, (...) teadusuuringutesse ja innovatsiooni“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2.3 ja 2.8).

2.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

1.2.1Investeering: Toetus laadimistaristu ehitamiseks

Meetme eesmärk on töötada välja keskkonnahoidliku liikuvuse lahendused transpordisektori CO2 heite vähendamiseks. Meede seisneb laadimispunktide toetamises.

1.2.2Investeering: Elektromobiilsuse arendamise rahastamine

Meetmega lahendatav üldine probleem on ka vajadus töötada transpordisektori CO2 heite vähendamiseks välja keskkonnahoidliku liikuvuse lahendused. Eelkõige on see suunatud elektromobiilsuse turu edasisele arengule ning eelkõige munitsipaal- ja tarbesõidukite sõidukipargi arendamisele.

Meede hõlmab rahalist toetust elektrisõidukite ostmiseks munitsipaal- ja kommertsparkides ning nende sõidukite käitamiseks vajalikku laadimistaristut. Lisaks toetatakse rakenduspõhiseid teadus- ja arendusprojekte, elektromobiilsuse projektide (kohalike ja kaubanduslike) ning elektromobiilsuse kontseptsioonide väljatöötamist. Toetust antakse föderaalse digitaal- ja transpordiministeeriumi hallatava toetuskava rahastamise vormis.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

1.2.3Investeering: Erasõidukipargi asendamise toetus

Meetme eesmärk on vähendada transpordisektori heitkoguseid. Meede seisneb rahalises toetuses, millega edendatakse selliste heiteta elektrisõidukite ja pistikühendusega hübriidsõidukite ostmist või liisimist, mille heide on alla 50 g CO2/km.

1.2.4Reform: Puhtalt elektrisõidukitele kümneaastase maksuvabastuse andmise esialgse registreerimisperioodi pikendamine

Meetme eesmärk on toetada elektromobiilsust. Meede seisneb elektrisõidukite kümneaastases maksuvabastuses.

1.2.5Investeering: Toetus alternatiivse jõuseadmega busside ostmiseks

Meetme eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet. See hõlmab alternatiivkütusel töötavate busside ja nendega seotud taristu toetamist ning teostatavusuuringuid.

1.2.6Investeering: Toetus alternatiivsete raudteesõidukite edendamiseks

Meetme eesmärk on asendada raudteeveeremid, et vähendada märkimisväärselt CO2 heidet ja õhusaasteaineid. See hõlmab rahalist toetust alternatiivse jõuallikaga raudteeveeremite hankimiseks ja/või alternatiivsetele mootoritele üleminekuks.

1.2.7Investeering: Vesiniku ja kütuseelementide kasutamisega seotud tööstusharude edendamine transpordis

Meetme eesmärk on toetada vesiniku- ja kütuseelemenditehnoloogia tarnetööstust, et hõlbustada transpordisektori CO2 heite vähendamist. Meede hõlmab rahalist toetust projektidele ning tehnoloogia- ja innovatsioonikeskus(t)ele.

2.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
22	1.2.1 Toetus laadimistaristu ehitamiseks	Eesmärk	Rahastamissuuniste jõustumine	Saksamaa Liitvabariigi ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger) avaldatud kaks rahastamissuunist	-	-	-	4. kv	2021	Kaks rahastamissuunist avaldatakse Saksamaa ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger), mis võimaldab rahastamiskõlblikel organisatsioonidel/leibkondadel esitada taotlusi järgmisel aadressil: 1) „eluhoonete laadimistaristu“ ja 2) „üldkasutatav elektrisõidukite laadimistaristu“.
23	1.2.1 Toetus laadimistaristu ehitamiseks	Siht	Üldkasutatavate laadimispunktide toetamine	-	Üldkasutatavate laadimispunktide arv	0	2 500	3. kv	2025	2 500 üldkasutatava laadimispunkti kohta on väljastatud tellimisteatised (Inbetriebnahmemeldungen).
24	1.2.1 Toetus laadimistaristu ehitamiseks	Siht	Elamute laadimispunktide laiendamine	-	Tuhat elamute laadimispunkti	0	689	4. kv	2023	Vähemalt 689 000 laadimispunkti on rahastatud rahalise toetuse väljamaksmisega föderaalse digi- ja transpordiministeeriumi (BMDV) hallatavast toetuskavast
25	1.2.2 Elektritranspordi arendamise rahastamine	Eesmärk	Rahastamissuuniste jõustumine	Saksamaa Liitvabariigi ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger) avaldatud rahastamissuuniste jõustumine	-	-	-	4. kv	2020	Rahastamissuunised, mis hõlmavad munitsipaal- ja kommertskasutuses olevate e-sõidukiparkide ja laadimistaristu arendamist ning nendega seotud rakenduslikku teadus- ja arendustegevust (e-liikuvuse kontseptsioonid/disainid) ja e-liikuvuse kontseptsioone, on avaldatud Saksamaa ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger), mis võimaldab toetuskõlblikel organisatsioonidel/leibkondadel esitada.
26	1.2.2 Elektritranspordi arendamise rahastamine	Siht	Rahaliste vahendite sidumine	-	Miljonites eurodes	0	71,25	4. kv	2022	Meetmele eraldatud 75 000 000 eurost on kulukohustustega seotud vähemalt 71 250 000 eurot.
27	1.2.2 Elektritranspordi arendamise rahastamine	Siht	Munitsipaalsete ja kaubanduslike e-liikuvuse sõidukiparkide laiendamine	-	E-sõidukite arv	0	4 000	2. kv	2024	Kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja muud abikõlblikud organisatsioonid on saanud toetuskava toetusel rahastamiskohustusi vähemalt 4 000 e-sõiduki jaoks.
28	1.2.2 Elektritranspordi arendamise rahastamine	Siht	Elektromobiilsuse esialgsete projektide lõpuleviimine	-	Elektromobiilsuse eelprojektide lõpuleviimine	0	80	2. kv	2024	Omavalitsuste, ettevõtete või muude abikõlblike organisatsioonide puhul on lõpule viidud vähemalt 80 elektromobiilsuse esialgset projekti.
29	1.2.3 Erasõidukipargi asendamise toetus	Siht	240 000 elektrisõiduki ostmise toetamine	-	Ostetud e-sõidukite arv	0	240 000	1. kv	2021	Toetusesaajad on saanud toetust kokku 240 000 elektrisõiduki ostmiseks vastavalt muudetud rahastamissuunistele, mis jõustusid 8. juulil 2020.
30	1.2.3 Erasõidukipargi asendamise toetus	Siht	Veel 320 000 elektrisõiduki ostmise toetamine	-	Ostetud e-sõidukite arv	240 000	560 000	4. kv	2022	Toetusesaajad on saanud toetust kokku (kumulatiivselt) 560 000 elektrisõiduki ostmiseks vastavalt muudetud rahastamissuunistele, mis jõustusid 8. juulil 2020.
30A	1.2.3 Erasõidukipargi asendamise toetus	Siht	399 450 elektrisõiduki ostmise toetamine	-	Ostetud elektrisõidukite arv	0	399 450	1. kv	2025	Lisaks 29. ja 30. sihi raames toetatavatele ostudele on toetusesaajatele välja makstud toetus 399 450 elektrisõiduki (hübriidelektrisõidukid, akutoitega elektrisõidukid ja kütuseelemendiga elektrisõidukid) ostmiseks (sealhulgas ostmiseks või liisimiseks) vastavalt 8. juulil 2020 jõustunud rahastamissuunistele (BAnz 7.7.2020 B2) ning nende suuniste hilisematele suunistele ja muudatustele.
31	1.2.4 Puhtalt elektrisõidukitele kümneaastase maksuvabastuse andmise esialgse registreerimisperioodi pikendamine	Eesmärk	Mootorsõidukimaksu seitsmenda muutmisseaduse jõustumine	Seitsmenda mootorsõidukimaksu muutmise seaduse jõustumisele viitav säte	-	-	-	4. kv	2020	Jõustunud on mootorsõidukimaksu seaduse muudatus, millega pikendatakse e-sõidukite esialgset registreerimisperioodi, et saada kümneaastane maksuvabastus.
33	1.2.5 Toetus alternatiivse jõuseadmega busside ostmiseks	Eesmärk	Rahastamissuuniste avaldamine	Avaldamine ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger)	-	-	-	3. kv	2021	Rahastamissuunised alternatiivse jõuallikaga busside ostmise toetuskava kohta on avaldatud ametlikus väljaandes. Rahalisi vahendeid kasutatakse peamiselt akutoitega elektribusside, akuga trollibusside, kütuseelemendiga busside ja 100 % biometaanimootoriga busside jaoks.
35	1.2.5 Toetus alternatiivse jõuseadmega busside ostmiseks	Siht	Alternatiivse jõuseadmega busside tellimused	-	Tellitud busside arv	0	2 800	2. kv	2026	Tellimusi või tellimuste kinnitusi või lepinguid on väljastatud vähemalt 2 800 alternatiivse jõuallikaga bussile.
36	1.2 6 Toetus alternatiivsete raudteesõidukite edendamiseks	Eesmärk	Rahastamissuuniste jõustumine	Jõustumine	-	-	-	1. kv	2021	Alternatiivsete jõuseadmete edendamise toetuskava rahastamissuunised on jõustunud, võimaldades abikõlblikel organisatsioonidel.
38	1.2 6 Toetus alternatiivsete raudteesõidukite edendamiseks	Siht	Alternatiivse jõuseadmega reudteeveeremi tellimused	-	Tellitud raudteeveeremite arv	0	200	2. kv	2026	Tellimusi või tellimuste kinnitusi või lepinguid on väljastatud vähemalt 200 alternatiivse jõuallikaga (tavalise diiselmootoriga) raudteeveeremi (veduri) kohta.
39	1.2.7 Vesiniku ja kütuseelementide kasutamisega seotud tööstusharude edendamine transpordis	Eesmärk	Muudatuse jõustumine, millega laiendatakse riikliku vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia innovatsiooniprogrammi toetussuuniseid (Förderrichtlinien) (või kui need ei ole olemasolevate toetussuunistega piisavalt hõlmatud, siis uute toetavate suuniste)	Avaldamine ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger)	-	-	-	4. kv	2021	Riikliku vesiniku ja kütuseelementide tehnoloogia innovatsiooniprogrammi asjakohaseid rahastamissuuniseid, mis on praegu piiratud 30. juunini 2021, on pikendatud ja see pikendamine on jõustunud. Kui meetme raames kavandatud projektid ei ole olemasolevate tugisuunistega piisavalt hõlmatud, võetakse vastu eraldi toetavad suunised.
40	1.2.7 Vesiniku ja kütuseelementide kasutamisega seotud tööstusharude edendamine transpordis	Siht	Vesiniku- ja kütuseelemendirakenduste projektid transpordis	-	Projektide arv	0	268	3. kv	2025	Toetusotsuseid on tehtud vähemalt 268 teadus- ja arendustegevuse ning turu aktiveerimise projekti kohta, mis on seotud vesiniku- ja kütuseelemendirakendustega transpordisektoris.
41	1.2.7 Vesiniku ja kütuseelementide kasutamisega seotud tööstusharude edendamine transpordis	Eesmärk	Teenuste osutamine vesinikutehnoloogia tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse(te) kaudu	Teenuste osutamine	-	-	-	2. kv	2026	Tehnoloogia- ja innovatsioonikeskus(ed) osutab (osutavad) teenuseid näiteks kütuseelemendi- või elektrolüüsisüsteemide, alamsüsteemide või komponentide arendamiseks; teostatavusuuringud, turu-uuringud; patendiuuringud; olemasolevate komponentide või nende koostude simulatsioon; komponentide või nende koostude spetsifikatsioonide väljatöötamine; ning komponentide, virnade või süsteemide visualiseerimine.

C.KOMPONENT 1.3. Kliimasõbralik renoveerimine ja ehitus

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb kliimamuutuste leevendamise ja energiasüsteemi ümberkujundamise probleeme, keskendudes energiatõhusale renoveerimisele.

Saksamaa eesmärk on vähendada 2030. aastaks ehitussektoris CO2 heidet praeguse tasemega võrreldes ligikaudu 40 % (120 miljonit CO2 ekvivalenttonni 2020. aastal). Saksamaa eesmärk on saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide, sealhulgas hoonete puhul Saksamaal. Samal ajal tuleb tagada, et ehitus ja eluase jääksid taskukohaseks.

Kliimasõbraliku ehituse ja renoveerimise komponendi eesmärk on aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele, suurendades energiatõhusust ning taastuvenergia osakaalu hoonete kütte ja jahutuse lõppenergia tarbimises. Samuti võetakse puiduehitussektori jaoks kaasnevaid meetmeid seoses digitaliseerimise, ringluse ja kliimasõbralike tavadega, kuna tehakse kindlaks, et puit võib olla kliimasõbralik ja ressursitõhus ehitusmaterjal ning viia kulutõhusate ja ajasäästlike ehitus- ja renoveerimismeetoditeni.

Komponendiga toetatakse rohepöördega seotud riigipõhiste soovituste täitmist, eelkõige puhtaid, tõhusaid ja integreeritud energiasüsteeme ning kaudselt eluasemete taskukohasemaks muutmist (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1 ja 2020. aastal riigipõhine soovitus nr 2).

3.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

1.3.1Investeering: Kliimasõbraliku puiduehitussektori arendamise toetusprogramm

Selle investeeringu eesmärk on kiirendada uuenduslike tehnoloogiate, protsesside, toodete ja teenuste arendamist, kasutuselevõttu ja levitamist (digiüleminek), et suurendada puidu kasutamist kliimasõbraliku ehitusmaterjalina. Meede on ette nähtud ka selleks, et aidata ületada struktuurilisi puudusi ja takistusi, et ehitada puitu võrdsetel alustel suuremahulises mitmekorruselises ehituses. Selleks et lahendada teadusuuringute ja tavade vahelise teadmus-, innovatsiooni- ja tehnoloogiasiirde probleem, on meetme eesmärk parandada ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ja teadusasutuste vahelisi võrgustikke, mis on seotud puiduga kliimasõbraliku ehitusega.

Selleks keskendub meede nõustamisteenustele (analüüsid, hindamised ja soovitused), mis on suunatud puidu kasutamise suurendamisele (puit/otsustatud puit) ning mis on seotud digitaliseerimise, teenuste- ja ettevõtlusinnovatsiooni, ettevõtete optimeerimise ja ehitustoodete ringlussevõetavusega. Meede keskendub ka innovatsiooniklastrite arendamisele, mis on seotud innovatsiooni ja kliimasõbraliku puiduehituse arendamisega. Sektori struktuuri silmas pidades on peamised toetuse saajad VKEd.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021. See vastab ajavahemikule, mille jooksul projektiomanikud võivad toetust taotleda.

1.3.2Investeering: Kohalike omavalitsuste eluslaborid energiasüsteemi ümberkujundamiseks

Meetme eesmärk on uurida ja tutvustada lahendusi tõhusa ja säästva energiavarustuse tagamiseks linnaosades. Meede hõlmab toetusi munitsipaalelulaboritele tõhusa ja säästva energiavarustusega seotud rajatiste jaoks.

1.3.3Investeering: Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil

Meetme eesmärk on toetada eluhoonete energiatõhusat renoveerimist. Meede koosneb renoveerimisprogrammidest, mis hõlmavad vähemalt keskmisel tasemel renoveerimist, nagu on määratletud komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta, ja üksikmeetmetest, mis hõlmavad ka 10 % suurust rahastamispreemiat toimivate üle 20 aasta vanuste õli-/kivisöepõhiste kütte- ja gaasikatelde vahetamise eest.

3.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
42	1.3.1 Kliimasõbraliku puiduehitussektori arendamise toetusprogramm	Eesmärk	Kliimasõbraliku puiduehituse edendamise rahastamissuunised	Avaldamine Saksamaa ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger) ja rahastamissuuniste jõustumine	-	-	-	1. kv	2021	Suunised on avaldatud ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger), mis võimaldavad ettevõtetel ja abikõlblikel organisatsioonidel rahastamist taotleda.
43	1.3.1 Kliimasõbraliku puiduehitussektori arendamise toetusprogramm	Siht	Kliimasõbraliku puiduehituse arendamisega seotud projektide heakskiitmine	-	Heakskiidetud projektide arv	0	17	2. kv	2022	Heaks on kiidetud vähemalt 17 projekti, mis võimaldavad abisaajatel alustada nende rakendamist.
44	1.3.2 Kohalike omavalitsuste eluslaborid energiasüsteemi ümberkujundamiseks	Siht	Eluslaborite projektide heakskiitmine	-	Heakskiidetud projektide arv	0	4	4. kv	2023	Toetuse andmise otsusega on heaks kiidetud vähemalt neli ühist eluslaboriprojekti, mis võimaldavad alustada
45	1.3.2 Kohalike omavalitsuste eluslaborid energiasüsteemi ümberkujundamiseks	Siht	Linnanaabruse projektid	-	Arv	0	10	1. kv	2026	Esitatakse kümne kohaliku energiasüsteemi energiabilansi aruanded, mis tõendavad, et süsteeme on katsetatud või katsetatakse.
46	1.3.3 Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil	Eesmärk	Rahastamissuunised hoonete energiatõhusa renoveerimise toetamiseks	Rahastamissuuniste avaldamine ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger)	-	-	-	3. kv	2021	Avaldatud on suunised, mis võimaldavad kodumajapidamistel ja abikõlblikel organisatsioonidel rahastamist taotleda.
47	1.3.3 Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil	Siht	Kinnitus pärast 10 000 elamu energiatõhusat renoveerimist.		Renoveeritud elamuüksuste arv	0	10 000	4. kv	2024	10 000 elamu energiatõhusa renoveerimise kinnitus pärast renoveerimist (Bestätigung nach Durchführung).
48	1.3.3 Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil	Siht	Kinnitus veel 30 000 elamu energiatõhusa renoveerimise kohta pärast renoveerimist	-	Arv	10 000	40 000	2. kv	2026	Kinnitus veel 30 000 elamu energiatõhusa renoveerimise kohta pärast renoveerimist (Bestätigung nach Durchführung).
48B	1.3.3 Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil	Siht	Energiatõhusate hoonete üksikute renoveerimismeetmete lõpuleviimine	-	Individuaalsed renoveerimismeetmed on lõpule viidud	0	145 000	4. kv	2024	Kokku on lõpule viidud vähemalt 145 000 üksikut renoveerimismeedet.

D.KOMPONENT 2.1. Andmed kui tuleviku tooraine

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on toetada üleminekut turvalisele ja dünaamilisele andmepõhisele majandusele, edendades andmepõhist innovatsiooni Saksamaa föderaalvalitsuse poolt 27. jaanuaril 2021 vastu võetud andmestrateegia 3 kontekstis ning investeerides suurte mitut riiki hõlmavate algatuste raames teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja esimesse tööstuslikku kasutuselevõttu strateegilistes tehnoloogiavaldkondades, mis on seotud andmete töötlemisega (mikroelektroonika ning järgmise põlvkonna pilvetaristud ja -teenused).

Komponendi meetmed aitavad rakendada digipöördesse investeerimist käsitlevaid riigipõhiseid soovitusi (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2).

4.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

2.1.1Reform: Saksamaa uuenduslik andmepoliitika

Meetme eesmärk on suurendada andmekirjaoskust valitsuses, teaduses ja ühiskonnas ning edendada andmete jagamist ja kasutamist. Meede hõlmab föderaalvalitsuse juhtivteadlasi või juhtivteadlasi ja andmelaboreid ning andmevahendajaid, andmete anonüümseks muutmist või anonüümimist ja andmekirjaoskust käsitlevate projektide või teadusuuringute toetamist.

2.1.2Investeering: Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtsaim mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia projekt

Meetme eesmärk on aidata kaasa piiriülesele algatusele, mille eesmärk on anda Euroopa Liidule suutlikkus järgmise põlvkonna väikese võimsusega usaldusväärsete protsessorite ja muude elektrooniliste komponentide jaoks.

Investeering seisneb Saksamaa osalejate toetamises üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti raames rakendatavates projektides 4 .

2.1.3Investeering: IPCEI järgmise põlvkonna pilvetaristu ja -teenused

Meetme eesmärk on aidata kaasa ulatuslikule piiriülesele algatusele, mis käsitleb arukaid pilve- ja servlahendusi.

Investeering seisneb rahalise toetuse andmises Saksamaa osalejatele üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti raames rakendatavates projektides.

4.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
49	2.1.1 Saksamaa uuenduslik andmepoliitika	Eesmärk	Projektide alustamine	Kõikide projektide alustamine	-	-	-	4. kv	2022	Kõiki meetmega seotud projekte ja tegevusi on alustatud. Kui see on asjakohane, valikumenetlused on lõpetatud ja valitud projektid käivitunud.
50	2.1.1 Saksamaa uuenduslik andmepoliitika	Eesmärk	Projekti tulemused ja juhtivad andmeteadlased või juhtivad andmeametnikud ja andmelaborid	Projekti tulemused ja juhtivad andmeteadlased või juhtivad andmeametnikud ja andmelaborid		-	-	1. kv	2026	i) avaliku andmehoidla või avaliku veebilehe kaudu on tehtud avalikult kättesaadavaks vähemalt üks andmevahendajate teaduspõhist testimist toetav tarkvaravahend või raamatukogu. ii) projekti tulemused andmete anonüümseks muutmise või anonüümimise kohta on avaldatud vähemalt ühes eelretsenseeritud teadusväljaandes. iii) avalikul veebilehel on avaldatud teadusalase andmekirjaoskuse platvorm. iv) avalikul veebilehel on avaldatud andmepädevuse töövahend, st vabalt kasutatav digiplatvorm, mis sisaldab vahendeid andmetega töötamiseks (nt kodeerimiskeskkond ja juhendid). Vähemalt 15 föderaalsel ministeeriumil ja föderaalsel kantseleil on juhtiv andmeteadlane või juhtiv andmeametnik ja andmelabor.
52	2.1.2 Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtsaim mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia projekt	Eesmärk	Kavandatud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti sisu ülesehitus	Riikliku osalemiskutse lõpuleviimine projektide kindlakstegemiseks Saksamaal	-	-	-	2. kv	2021	Osalemiskutse menetlus on lõpule viidud. Kindlaks on tehtud võimalikud projektid ja projektides osalejad Saksamaal.
53	2.1.2 Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtsaim mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia projekt	Siht	Esimeste projektide käivitamine	-	Projektide arv	0	10	4. kv	2022	Allkirjastatud on kümme toetuse andmise otsust.
54	2.1.2 Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtsaim mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia projekt	Siht	Eelarve täitmine – vähemalt 1 275 000 000 euro suurune väljamakse	-	Miljonites eurodes	0	1 275	2. kv	2026	Vähemalt 1 425 000 000 eurot on kulukohustustega seotud (toetusotsuste allkirjastamise kaudu) ja välja on makstud vähemalt 1 275 000 000 eurot.
55	2.1.3 IPCEI järgmise põlvkonna pilvetaristu ja -teenused	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide käivitamine	Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide toetusotsuste allkirjastamine	-	-	-	4. kv	2022	Toetuse andmise otsused on allkirjastatud kõigi üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide riigiabi otsusega hõlmatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide kohta. Valikukriteeriumidega on tagatud, et rohkem kui 50 % neist projektidest käsitleb energiatõhusust ühe prioriteedina ja et need vastavad andmekeskuste energiatõhususe Euroopa tegevusjuhendile.
56	2.1.3 IPCEI järgmise põlvkonna pilvetaristu ja -teenused	Siht	Avatud lähtekoodiga hoidlad või muud veebiressursid, mis sisaldavad koodi		Andmekogud	0	35	2. kv	2026	Kolm otsest ja kaheksa kaudset partnerit on loonud avatud lähtekoodiga hoidlad või muud vabalt juurdepääsetavad veebiressursid, mis sisaldavad koodi. Vähemalt 35 neist hoidlatest või veebiressurssidest on saanud vähemalt 350 kulukohustust.

E.KOMPONENT 2.2. Majanduse digitaliseerimine

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on toetada Saksamaa majanduse digipööret ja sellest tulenevaid probleeme. Komponendis käsitletakse selliseid olulisi aspekte nagu digitehnoloogiaga seotud teadusuuringud ja innovatsioon ning oskused. Samuti on selle eesmärk anda konkreetset toetust auto- ja raudteesektorile.

Komponendi meetmed aitavad rakendada digipöördesse investeerimist käsitlevaid riigipõhiseid soovitusi (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2).

5.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

2.2.1Investeering: Sõidukitootja/tarnetööstuse investeerimisprogramm

Meetme eesmärk on toetada autotööstuse digi- ja rohepööret.

Investeering seisneb sõidukisektori projektide toetamises (v.a sihtotstarbeline toetus fossiilkütustel töötavate sisepõlemismootorite tehnoloogiale), näiteks investeeringud või teadus- ja arendustegevus i) tootmisprotsesside digitaliseerimiseks, ii) uuenduslikeks sõidukitehnoloogiateks ja -süsteemideks automatiseeritud juhtimiseks, tõhusaks elektrifitseerimiseks või kergmaterjalide ehitamiseks või iii) piirkondlikeks innovatsiooniklastriteks sõidukitööstuse ümberkujundamiseks.

2.2.2Reform: Föderaalprogramm „Täiendava hariduse ja koolituse võrgustike ehitamine (CET-võrgustikud)“

Meetme eesmärk on toetada nn CET-võrgustikke, mis osalevad koolitustegevuse korraldamises.

Investeering seisneb föderaalse programmi „CET-võrkude ehitamine“ raames valitud CET-võrkude toetamises.

2.2.3Investeering: Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskus (dtec.bw)

Meetme eesmärk on toetada teadus- ja innovatsioonitegevust tuleviku strateegilistes tehnoloogiavaldkondades, et aidata kaasa Saksamaa ja Euroopa digitaalsele ja tehnoloogilisele suveräänsusele.

Investeering seisneb Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskuse (dtec.bw) juhitava teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse toetamises.

2.2.4Investeering: Edendada raudtee digiteerimist, asendades tavapärased blokeerimis-/kiirteed, et kiirendada Saksamaa digiraudtee (SLP) kasutuselevõttu

Meetme eesmärk on toetada raudtee digiteerimist Saksamaa digiraudtee algatuse ja kiirendatud rööbastee programmi raames, mille eesmärk on seda kiirendada. Algatus koondab avaliku ja erasektori sidusrühmi (sealhulgas föderaalne raudteeamet (EBA), teadus- ja tehnilised organisatsioonid ning tööstus), et töötada välja standarditud, koostalitlusvõimelised ja moodulkomponendid raudteetoimingute digiteerimiseks.

Investeering hõlmab programmi seitsme katseprojekti rahastamist, mille eesmärk on töötada välja lahendused vanade signaalkastide ja raudteeületuskohtade kaitsesüsteemide asendamiseks viimase põlvkonna turvasüsteemidega.

Neli neist projektidest võimaldavad väljakujunenud ettevõtetel sertifitseerida uusi lahendusi operatiivses kontekstis, ülejäänud kolm võimaldavad täiendavatel pakkujatel valideerida oma lahendusi laborikatsete käigus. Nende projektide raames välja töötatud uued lahendused peavad olema kooskõlas programmi „Digital Rail Germany“ tehniliste kirjeldustega. Samuti on need mõeldud selleks, et neid saaks ajakohastada ja ühilduda Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) hilisema ajakohastamisega ühtsete süsteemiliideste abil.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

5.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
59	2.2.1 Sõidukitootjate/tarnijate investeerimisprogramm	Eesmärk	Kõikide rahastamissuuniste avaldamine	Rahastamissuuniste avaldamine ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger)	-	-	-	1. kv	2021	Kõik programmi nelja liiki toetusmeetmete rahastamise suunised on avaldatud ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger) ja on muutunud õiguslikult siduvaks.
60	2.2.1 Sõidukitootjate/tarnijate investeerimisprogramm	Siht	Projektide heakskiitmine	-	Heakskiidetud projektide arv	0	401	1. kv	2023	Vähemalt 401 rahastamisprojekti (kolme mooduli puhul) on heaks kiidetud ja nende rakendamiseks on tehtud toetusotsus.
61	2.2.1 Sõidukitootjate/tarnijate investeerimisprogramm	Siht	Projektide lõpuleviimine	-	Väljastatud lõplike teadete arv	0	531	2. kv	2026	Vähemalt 531 rahastamisprojekti kohta, mis kiideti heaks aastatel 2021–2026, on avaldatud lõplik teade (Schlussvermerk või Schlussbescheid).
62	2.2.2 föderaalprogramm „Täiendavate CET-võrkude ehitamine“	Eesmärk	Rahastamissuuniste avaldamine	Rahastamissuuniste avaldamine ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger)	-	-	-	2. kv	2020	Rahastamissuunised on avaldatud ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger) ja need on muutunud õiguslikult siduvaks.
63	2.2.2 föderaalprogramm „Täiendavate CET-võrkude ehitamine“	Siht	Täiendavate ettevõtete aktiivne osalemine CET-võrkudes	-	CET-võrkudes osalevate täiendavate ettevõtete arv	0	200	4. kv	2022	CET-võrkudes osaleb veel vähemalt 200 ettevõtet. Need ettevõtted osalevad koos teiste ettevõtetega koolitusvajaduste kogumises, uute koolitusmeetmete või -moodulite väljatöötamises ning kavandatud koolitusmeetmete või -moodulite kasutamises (teabe kasutamist ja ainult üritustel osalemist ei tohi käsitada aktiivse osalemisena). Selle eesmärgi puhul võetakse arvesse ainult neid ettevõtjaid, keda ei ole vastava oskuste liidu alguses veel koostööpartneriteks määratud.
64	2.2.2 föderaalprogramm „Täiendavate CET-võrkude ehitamine“	Siht	CET-võrkude kaasatus või panus uutesse või läbivaadatud koolitusmeetmetesse või alamoodulitesse	-	Uute või läbivaadatud meetmete või alameetmete arv	0	60	4. kv	2024	CET-võrgustikud osalesid või aitasid kaasa 60 läbivaadatud või uue alamooduli või koolitusmeetme väljatöötamisele (mida tõendavad näiteks koolitusmaterjalid, vajaduste hindamine või muud dokumendid, mis tõendavad CET-osalemist).
65	2.2.3 Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskus	Siht	Teadusprojektide käivitamine	-	Projektide arv	0	68	1. kv	2021	Sõlmitud on vähemalt 68 rahastamistoetust ja vastavad 68 projekti on saanud rahalisi vahendeid ja võivad alustada teadustegevust.
66	2.2.3 Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskus	Eesmärk	Aruanne teadusuuringute ja siirete väljundite kohta	Föderaalsele kaitseministeeriumile aruande avaldamine, milles kinnitatakse projektide edukat edenemist	-	-	-	4. kv	2023	Saksamaa Liitvabariigi kaitseministeeriumile on avaldatud aruanne, milles kinnitatakse rahastatud projektide edusamme seoses teadusuuringute väljundite, koostöö, teadmussiirde ja tehnosiirdega vähemalt (üldiselt): -200 väljaannet; -70 koostööd teiste uurimisinstituutidega; -30 koostööd tööstusettevõtete ja idufirmadega; -15 koostööd föderaalsete relvajõudude ja avaliku halduse asutustega; -10 küpse tehnoloogia prototüüpi; ning -10 patenditaotlust. Lisaks on avaldatud meetme välishindamine Saksamaa teadusnõukogu poolt.
67	2.2.3 Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskus	Siht	Projektide jätkamine	-	Rahuldavalt hinnatud projektide arv	0	40	2. kv	2024	Vahehindamise põhjal leitakse, et vähemalt 40 projekti edenevad rahuldavalt ja võivad oma tegevust jätkata.
69	2.2.3 Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskus	Siht	Projekti väljundid		Väljundite arv	0	710	1. kv	2026	Bundeswehri digitaliseerimis- ja tehnoloogiauuringute keskuse poolt föderaalsele kaitseministeeriumile esitatud aruanne, milles kinnitatakse järgmisi väljundeid: -410 väljaannet; -Esitati 60 doktoriväidet; -200 koostööd, mis on algatatud teiste uurimisinstituutide, ettevõtete, idufirmade või föderaalsete relvajõudude ja avaliku halduse asutustega (mida tõendavad näiteks kavatsusavaldused, kinnituskirjad või koostöölepingud); -20 tehnoloogia prototüüpi; -20 patenditaotlust.
70	2.2.4 Raudtee digitaliseerimise edendamine, asendades tavapärased ühendus-/kiirprogrammid,, et kiirendada „Saksamaa digiraudtee“ kasutuselevõttu	Eesmärk	Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Deutsche Bahn AG vahelise kiirprogrammi rahastamislepingu allkirjastamine	Allkirjastatud rahastamisleping Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Deutsche Bahn AG vahel	-	-	-	4. kv	2020	Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Deutsche Bahn AG vaheline rahastamisleping on allkirjastatud.
71	2.2.4 Raudtee digitaliseerimise edendamine, asendades tavapärased ühendus-/kiirprogrammid,, et kiirendada „Saksamaa digiraudtee“ kasutuselevõttu	Eesmärk	Rakendamise vahearuanne	DB Netz AG poolt föderaalsele digi- ja transpordiministeeriumile (BMDV) ning föderaalsele raudteeametile (EBA) esitatud vahearuanne programmi rakendamise kohta	-	-	-	2. kv	2021	DB Netz AG esitas föderaalsele digitaal- ja transpordiministeeriumile (BMDV) ja föderaalsele raudteeametile (EBA) aruande programmi rakendamise kohta.
72	2.2.4 Raudtee digitaliseerimise edendamine, asendades tavapärased ühendus-/kiirprogrammid,, et kiirendada „Saksamaa digiraudtee“ kasutuselevõttu	Siht	Katseprojektide edukas lõpuleviimine	-	Lõpuleviidud katseprojektide arv	0	6	4. kv	2021	Edukalt on lõpule viidud programmi kuus katseprojekti, mille eesmärk on töötada välja lahendused vanade signaalkastide ja raudteeületuskohtade kaitsesüsteemide asendamiseks viimase põlvkonna digitaalturvasüsteemidega, valideerides neist vähemalt kolmekasutustingimustes ja muid laboritingimustes.“
72A	2.2.4 Raudtee digitaliseerimise edendamine, asendades tavapärased ühendus-/kiirprogrammid,, et kiirendada „Saksamaa digiraudtee“ kasutuselevõttu	Siht	Viimase katseprojekti edukas lõpuleviimine	-	Lõpuleviidud katseprojektide arv	6	7	1. kv	2023	Programmi viimane katseprojekt on edukalt lõpule viidud ja valideeritud kasutustingimustes.“

F.KOMPONENT 3.1. Hariduse digitaliseerimine

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava komponent keskendub rahalise toetuse andmisele investeeringuteks digiüleminekusse hariduse valdkonnas. Üldine eesmärk on võimaldada rohkem ja paremat digitaalset õpetamist ja õppimist Saksamaa eri haridus- ja koolitussüsteemides.

Komponendis käsitletakse digiõppega seotud probleeme Saksamaal. Pikka aega kindlaks tehtud probleemi on süvendanud COVID-19 pandeemia, kuna sellega seotud liikumispiirangud põhjustasid haridusasutuste, näiteks koolide, koolitusasutuste ja ülikoolide sulgemise. Kuna minnakse üle veebiharidusele, katkestavad mitteoptimaalne taristu ja põhilised digioskused õppeprotsessid.

Komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse täitmist, keskendudes investeeringute tegemisel digipöördele, eelkõige haridusele (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2 ja 2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1) ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade haridustulemuste ja oskuste parandamisele (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2).

6.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

3.1.1Investeering: Õpetajaseadmete investeerimisprogramm

Meetme eesmärk on aidata kaasa digitaalsele õpetamisele ja õppimisele koolides. See hõlmab õpetajate varustamist mobiilsete digiseadmetega laenutamise alusel.

3.1.2Reform: Haridusplatvorm

Meetme eesmärk on töötada välja võrgutaristu, mis toetab digivahendite abil õppijate pädevuste arendamist. See koosneb digitaristust, mis ühendab õppijaid ja haridusasutusi.

3.1.3Reform: Tipptaseme hariduskeskused

Meetme eesmärk on institutsionaliseerida digiõpe osana kehtestatud õpetajahariduse ja jätkuõppe raamistikust. See hõlmab digiõppe pädevuskeskuste toetamist teadusliku sisu pakkumise kaudu.

3.1.4Investeering: Föderaalrelvajõudude haridus- ja koolitusrajatiste ajakohastamine

Meetme eesmärk on aidata kaasa föderaalsete relvajõudude (Bundeswehr) digitaliseerimisele. See hõlmab föderaalsete relvajõudude haridusasutuste varustamist infotehnoloogiaga.

6.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
73	3.1.1 Koolitusseadmetesse investeerimise programm	Eesmärk	Halduskokkulepe	Halduskokkuleppe sõlmimine Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja liidumaade tasandi juhtorganite vahel	-	-	-	1. kv	2021	Saksamaa Liitvabariigi ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger) avaldatakse Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja liidumaade juhtorganite vaheline halduskokkulepe selle investeeringu rakendamiseks.
74	3.1.1 Koolitusseadmetesse investeerimise programm	Siht	Vähemalt 475 000 000 euro väljamaksmine toetatavatele projektidele	-	Miljonites eurodes	0	475	1. kv	2022	500 000 000 eurost, mis on eraldatud meetme raames on õpetajatele digiseadmete tarnimiseks välja makstud vähemalt 475 000 000 eurot.
76	3.1.2 Haridusplatvorm	Eesmärk	Haridusplatvormi prototüüpide ja hangete rahastamissuuniste jõustumine	Rahastamissuuniste ja pakkumiskutse avaldamine ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger)	-	-	-	1. kv	2022	Jõustunud on rahastamissuunised hariduse metaplatvormi kolme eraldi prototüübi väljatöötamiseks ning omavahel ühilduvate teadusprojektide jaoks, mis on kättesaadavad õppijatele ja õpetajatele. Sõltuvalt nende projektide tulemustest selgitatakse projekti tehnilise kirjelduse põhimõõtmeid ja algatatakse hankemenetlus.
77	3.1.2 Haridusplatvorm	Eesmärk	Haridusplatvormi beetaversiooni käivitamine	Platvormi beetaversiooni käivitamine föderaalse haridus- ja teadusministeeriumi (BMBF) veebisaidil	-	-	-	3. kv	2023	Haridusplatvormi beetaversioon on veebipõhine ning kõik teenused ja funktsioonid, mille föderaalne haridus- ja teadusministeerium (BMBF) on funktsionaalses kirjelduses määratlenud esmatähtsana. Need funktsioonid hõlmavad juurdepääsu teabele, kasutajaprofiili, koostööd, identiteedi- ja juurdepääsuhaldust, töövooge ja sisendkasti. Käivitamisega kaasnevad täiendavad turva- ja andmekaitseauditid ning edukad koormuskatsed.
78	3.1.2 Haridusplatvorm	Eesmärk	Haridusplatvormi hindamisaruanne	Hindamisaruande avaldamine Saksamaa ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger)	-	-	-	3. kv	2024	Avaldatud on haridusplatvormi hindamisaruanne koos hinnanguga, mis kinnitab projekti edukust. Projekt on edukas, kui haridusplatvormi soovitatakse jätkata või kui põhikomponendid, näiteks „digisertifikaadid“, „rahakott“, „digiidentiteet“, „andmeruum“ või „kuva/töölaud“, on tehniliselt kasutatavad, nagu näitavad katsed või nende kasutamine muude sidusrühmade poolt.
79	3.1.3 Haridusalased tippkeskused	Eesmärk	Esimeste rahastamissuuniste ja projekti ellu viiva asutuse pakkumiskutse jõustumine kogu programmi jaoks	Esimeste rahastamissuuniste avaldamine Saksamaa Liitvabariigi ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger) ja pakkumiskutse avaldamine lepingu sõlmimise platvormil.	-	-	-	4. kv	2021	Esimesed rahastamissuunised on jõustunud ja avaldatud föderaalse haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel. Projekti täitev asutus on valitud pakkumuste alusel, mis saadi pakkumuste hindamise platvormil korraldatud avaliku pakkumismenetluse kaudu.
80	3.1.3 Haridusalased tippkeskused	Siht	Vähemalt 45 teadusprojekti heakskiitmine	-	Heakskiidetud ja käimasolevate teadusprojektide arv	0	45	3. kv	2022	Projekti täitev asutus on heaks kiitnud vähemalt 45 teadusprojekti, mis on pooleli. Tulemused on avaldatud föderaalses fondikataloogis (Förderkatalog) ja BMBFi veebisaidil.
81	3.1.3 Haridusalased tippkeskused	Eesmärk	Kolme täiendava rahastamissuunise jõustumine	Täiendavate rahastamissuuniste avaldamine ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger)	-	-	-	3. kv	2022	Föderaalse haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel on jõustunud ja avaldatud kolm täiendavat rahastamissuunist, millest igaühel on konkreetne temaatiline suunitlus.
82	3.1.3 Haridusalased tippkeskused	Eesmärk	Toetatud teadusprojektide välishindamise lõpparuanne	Välishindamise lõpparuande avaldamine				2. kv	2026	Lõplik välishindamise aruanne toetatud teadusprojektide kohta on avaldatud.
83	3.1.4 Föderaalrelvajõudude haridus- ja koolitusrajatiste ajakohastamine	Eesmärk	Projektileping allkirjastatud	IT-talitusega allkirjastatud projektileping	-	-	-	1. kv	2021	Föderaalse relvajõudude (Bundeswehr) haridus- ja koolitusasutuste IT-süsteemide hindamise algetapi projektileping on allkirjastatud föderaalse relvajõudude varustuse, infotehnoloogia ja teenistusesisese toe föderaalameti (BBAAINBw), föderaalse kaitseministeeriumi (BMVg) otseses alluvuses oleva tsiviilvaldkonna kõrgema föderaalasutuse ja IT-teenuse osutaja vahel, määrates kindlaks tulevase hindamistöö põhietapid.
84	3.1.4 Föderaalrelvajõudude haridus- ja koolitusrajatiste ajakohastamine	Siht	Haridusasutuste analüüs ja nende IT-vajaduste kindlakstegemine	-	Täielikult analüüsitud haridusasutuste arv	0	60	1. kv	2022	Föderaalne kaitseministeerium (BMVg) on vastu võtnud hindamisaruande. Aruandes näidatakse, et algselt määratud 60 haridusasutuse IT-keskkondi ja vajadusi on analüüsitud ning vajadused ja rakendusvõimalused on kindlaks tehtud.
85	3.1.4 Föderaalrelvajõudude haridus- ja koolitusrajatiste ajakohastamine	Eesmärk	Lõplik hindamisaruanne haridusasutuste ajakohastamise kohta	Föderaalne kaitseministeerium (BMVg) on võtnud teadmiseks lõpliku hindamisaruande haridusasutuste ajakohastamise kohta.				1. kv	2026	Föderaalne kaitseministeerium (BMVg) võttis teadmiseks BAAINBw projektijuhi lõpliku hindamisaruande haridusasutuste ajakohastamise tulemuste kohta.

G.KOMPONENT 4.1. Sotsiaalse kaasatuse tugevdamine

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse kasutusele vahendid, et parandada sotsiaalse kaasatuse eri aspekte: i) naiste ja lapsevanemate kaasamine tööturule üldiselt, ii) õpitulemuste ja oskuste parandamine õpilaste puhul, kellel on sageli ebasoodsa taustaga õpingud pooleli, iii) õpipoisiõppe kaitsmine, toetades seeläbi noorte sisenemist tööturule, iv) kodus võetava tasu ja töökohtade kaitsmine, vältides maksukiilu suurenemist, ning v) läbipaistvuse suurendamine pensionisüsteemi kõigis kolmes sambas ja seeläbi juurdepääs sotsiaalkaitsele.

Komponendiga toetatakse sellise riigipõhise soovituse täitmist, milles käsitletakse investeeringutega seotud majanduspoliitika keskendamist haridusele ja maksukoormuse tööjõult mujale viimist (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1), rohkem tunde töötamist pärssivate tegurite vähendamist, meetmete võtmist pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, säilitades samal ajal pensionitaseme piisavuse, ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade haridustulemuste ja oskuste taseme parandamist (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2) ning haridusse investeerimisele keskendumist (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2).

7.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

4.1.1Investeering: Investeerimiskava „Lastehoolduse rahastamine“ 2020/21: lastepäevahoolduse laiendamise erifond

Meetme eesmärk on luua uusi lastehoiuasutusi ja renoveerida olemasolevaid.

See hõlmab õigusaktide jõustumist ning liidumaade ja kohalike omavalitsuste toetamist.

4.1.2Reform: 2021. aasta sotsiaalgarantii

Meetme eesmärk on vältida seda, et COVID-19 finantsmõju toob kaasa ulatusliku sotsiaalkindlustusmaksete suurenemise, mis vähendab kodus saadavat töötasu ja suurendab tööjõukulusid.

Sel eesmärgil teeb föderaalvalitsus sotsiaalkindlustusfondidele eelarvesiirdeid, et täita nende rahastamispuudujääk, vältides seda, et sotsiaalkindlustusmaksete määr ületab 2021. aastal 40 %.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

4.1.3Investeering: Õpipoisiõppe toetus

Meetme eesmärk on võidelda COVID-19ga seotud õpipoisiõppe arvu vähenemise vastu.

Selleks annab valitsus rahalist toetust VKEdele, kes võtavad praktikante vastu ja säilitavad oma praeguse koolitustaseme, luues

õpipoisiõpe, et vältida praktikantide lühiajalist töötamist (Kurzarbeit) või võtta tööle õpipoisse ettevõtetest, mis on muutunud maksejõuetuks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

4.1.4Reform: Haridustoetus mahajäämusega õpilastele

Meetme eesmärk on vältida COVID-19ga seotud häiretest tingitud ajutise mahajäämuse süvenemist.

Selleks annab föderaalvalitsus liidumaadele rahalist toetust, et nad pakuksid õpilastele lisakursusi ja juhendamist, keskendudes põhiainetele ja põhipädevustele, näiteks saksa keelele, matemaatikale ja loodusteadustele.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

4.1.5Reform: Digitaalpensioni ülevaade

Meetme eesmärk on luua digitaalne pensioniülevaade – portaal, mis annab kodanikele teavet nende individuaalse pensioni kohta.

Meede seisneb Saksamaa pensionifondi (Deutsche Rentenversicherung Bund) pensioniteabeportaali loomises, mille kaudu pensionipakkujad on õiguslikult kohustatud teavet andma.

7.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
86	4.1.1 Investeerimisprogramm „Lastehoolduse rahastamine“ 2020/21: lastepäevahoolduse laiendamise erifond	Eesmärk	Lastehoolduse rahastamise seaduse ja föderaalse finantsabi seaduse ning liidumaade tasandi rakendusmääruste jõustumine	Lapsehoolduse rahastamise seaduse ja föderaalse finantsabi seaduse ning liidumaade konkreetsete rakendusmääruste jõustumisele viitav säte	-	-	-	4. kv	2020	Jõustunud on lastehoolduse rahastamise seaduse ja föderaalse finantsabi seaduse (KitaFinHG) muudatused lastepäevahoolduse pikendamiseks. Liidumaad on vastu võtnud föderaaleeskirjad ja muutnud need liidumaade määrustes täpsemaks.
87	4.1.1 Investeerimisprogramm „Lastehoolduse rahastamine“ 2020/21: lastepäevahoolduse laiendamise erifond	Eesmärk	Vahearuande avaldamine kooskõlas KitaFinHGga	Vahearuannete avaldamine, mis sisaldavad rahastamise summat, lastehoiukohtade arvu, seadmete liiki ja vastavat arvu kooskõlas õigusnormidega ning asjakohaseid koordineerimisarutelusid föderaalvalitsuse ja liidumaade vahel.	-	-	-	4. kv	2023	Avaldatud on vahearuanne heakskiidetud ja loodud lastehoiukohtade ning seadmetesse tehtavate investeeringute kohta (KitaFinHG § 30 lõiked 2 ja 3). Asjaomased liidumaad on teatanud föderaalvalitsusele rakendamise seisust, sealhulgas rahastamisest, lastehoiukohtade arvust, seadmetesse tehtavate investeeringute liigist ja vastavast arvust kooskõlas järelevalve- ja juhendamiskohustustega.
88	4.1.1 Investeerimisprogramm „Lastehoolduse rahastamine“ 2020/21: erifond „Lastepäevahoolduse laiendamine“	Eesmärk	Liidumaade aruannete esitamine lastehoiukohtade arvu kohta	Liidumaad on esitanud oma aruanded lastehoiukohtade kohta.				4. kv	2025	Liidumaad on esitanud oma aruanded föderaalsele haridus-, perekonna-, eakate, naiste ja noorteministeeriumile. Ministeerium on avaldanud aruande, milles kinnitatakse, et rahastatud on 45 000 lastehoiukohta.
89	4.1.2 2021. aasta sotsiaalgarantii	Eesmärk	2021. aasta keskmise sotsiaalkindlustusmaksete määra kontrollimine	Arvutatud sotsiaalkindlustusmaksete kogumäär, mille puhul on kindlaks tehtud, et see ei ole ületanud 40 %	-	-	-	4. kv	2021	Sotsiaalkindlustusmaksete kogumäär arvutatakse 2021. aasta kohta ja tehakse kindlaks, et see ei ole suurenenud üle 40 %. Sotsiaalkindlustusmaksete kogumäär arvutatakse pensioni, töötuse, pikaajalise hoolduse (ilma lapseta) ja tervisekindlustuse sissemaksete määrade summana, sealhulgas sotsiaalseadustiku V paragrahvi 242a (SGB V) kohane keskmine lisamaksete määr.
90	4.1.3 Õpipoisiõppe toetus	Eesmärk	Föderaalse programmi Ausbildungsplätze sichern muudetud rahastamissuuniste jõustumine	Läbivaadatud rahastamissuuniste avaldamine	-	-	-	2. kv	2021	Läbivaadatud rahastamissuunised, mis hõlmavad kogu föderaalprogrammi Ausbildungsplätze sichern, on avaldatud ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger), kajastades valitsuse 17. märtsi 2021. aasta otsust.
91	4.1.3 Õpipoisiõppe toetus	Siht	Toetuse vähenemine föderaalprogrammile Ausbildungsplätze sichern	-	Miljonites eurodes	0	282	4. kv	2022	Programmi raames on toetusesaajatele välja makstud vähemalt 282 000 000 eurot.
92	4.1.3 Õpipoisiõppe toetus	Siht	Otsused föderaalse programmi Ausbildungsplätze sichern taotluste kohta	-	Rahastamise saanud rahastamiskõlblike taotluste arv	0	70 000	4. kv	2022	Programmi raames on rahastatud vähemalt 70 000 rahastamiskõlblikku taotlust.
93	4.1.4 Haridustoetus mahajäämusega õpilastele	Eesmärk	Föderaalvalitsuse ja liidumaade vaheline leping pandeemiaõppes õppijatele õppetoe pakkumiseks	Liidumaad ja föderaalvalitsus võtavad vastu rahastamislepingu	-	-	-	2. kv	2021	Föderaalvalitsus ja liidumaad on vastu võtnud rahastamislepingu, milles sätestatakse õppetoetuse rahastamise tingimused.
94	4.1.4 Haridustoetus mahajäämusega õpilastele	Siht	1 000 000 õpilast on saanud õppetoetust	-	Programmi raames toetust saavate õpilaste arv	0	1 000 000	3. kv	2022	Järelevalvearuande kohaselt on vähemalt 1 000 000 õpilast saanud programmi raames õppetoetust.
95	4.1.5 Digitaalpensioni ülevaade	Eesmärk	Digitaalse pensioni ülevaate seaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab digipensionide ülevaate seaduse jõustumisele	-	-	-	1. kv	2021	Digitaalse pensioni ülevaate seadus (RentÜG) on avaldatud ametlikus väljaandes (Bundesanzeiger) ja see on jõustunud.
96	4.1.5 Digitaalpensioni ülevaade	Eesmärk	Arendus- ja esimese tegevusetapi lõpuleviimine.	Portaal on kättesaadav ja seda on katsetatud esimeses kasutusetapis. ZfDR esitas juhtkomiteele täiendavaks aruteluks esimese tegevusetapi hindamisaruande.	-	-	-	4. kv	2023	Digipensionide ülevaate eest vastutav koordineerimisasutus (ZfDR, Zentrale Stelle für die Digitale Rentenübersicht) on esitanud esimese tegevusetapi RentÜG § 6 lõike 3 kohase hindamisaruande, milles hinnatakse pensionipakkujate jaoks saavutatud kasutatavuse ja rakendatavuse taset. Aruandes määratakse selgelt kindlaks võimalikud parandusmeetmed ja uued funktsioonid, mida tuleks juhtkomitees täiendavalt arutada.
97	4.1.5 Digitaalpensioni ülevaade	Eesmärk	Jõustub õigusakt, mis sisaldab õiguslikku nõuet, et pensionipakkujad peavad esitama teabe pensioniportaalile	Õigusakti säte, mis osutab õigusakti jõustumisele	-	-	-	2. kv	2025	Jõustunud on õigusakt, mis sisaldab õiguslikku nõuet, et pensionipakkujad peavad andma pensioni kohta teavet.

H.KOMPONENT 5.1. Pandeemiale vastupidava tervishoiusüsteemi tugevdamine

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on suurendada tervishoiusektori vastupanuvõimet, sealhulgas pandeemiatest tingitud šokkidele. Selle komponendi meetmete erieesmärgid on riiklike tervishoiuasutuste digitaliseerimine, millel on oluline roll pandeemia ohjamisel Saksamaal, haiglate digitaliseerimine, et suurendada nende tõhusust ja vastupanuvõimet, ning SARS-CoV-2 vastaste vaktsiinide teadus- ja arendustegevus.

Komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust võtta kasutusele piisavad vahendid ja tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, sealhulgas e-tervise teenuste kasutuselevõtu kaudu (riigipõhine soovitus nr 1 2020. aastal).

8.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

5.1.1Reform: Riiklike tervishoiuteenuste digitaalsete ja tehniliste ressursside tugevdamine

Meetme eesmärk on ajakohastada riiklikke tervishoiuasutusi. See seisneb riiklikes tervishoiuasutustes digitaalse küpsuse üldise taseme tõstmises.

5.1.2Investeering: Tulevikukindlate haiglate programm

Meetme eesmärk on võimaldada haiglatel investeerida oma digiüleminekusse. Meede seisneb fondi loomises, millest haiglad võivad saada rahalist toetust moderniseerimisprojektide jaoks, suurendades nende üldist digitaalset küpsust.

5.1.3Investeering: Eriprogramm SARS-CoV-2 vastase hädavajaliku vaktsiini teadus- ja arendustegevuse kiirendamiseks

Meetme eesmärk on toetada SARS-CoV-2 vastaste vaktsiinide alast teadus- ja arendustegevust, et vähendada pandeemia tõsidust ja kestust. Investeering hõlmab rahalist toetust Saksamaa vaktsiinitootjatele, et suurendada nende arendus- ja tootmissuutlikkust ning kliinilistes uuringutes osalevate patsientide arvu. Selle eesmärk on tugevdada pikas perspektiivis Saksamaa ravimi- ja biotehnoloogiasektorit ning pakkuda laiemat baasi ja paindlikkust, et reageerida praegustele ja tulevastele pandeemiatele.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

8.2.Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Eesmärgi või sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
98	5.1.1 Riikliku tervishoiuteenistuse digitaalsete ja tehniliste ressursside tugevdamine	Siht	Saksamaa nakkuskaitse elektroonilise teavitus- ja infosüsteemi (Deutsches Elektronisches Melde- und Informationssystem für den Infektionsschutz, DEMIS) ulatuslik üleriigiline kasutamine	-	DEMISt kasutavate riiklike tervishoiuasutuste protsent	0	100	1. kv	2021	Liidumaade pädevad asutused kasutavad DEMISt isikute registreerimiseks SARS-CoV-2 kontekstis ja nakkuskaitseseaduse paragrahvi 8 lõike 1 punktis 2 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks 5 .
99	5.1.1 Riikliku tervishoiuteenistuse digitaalsete ja tehniliste ressursside tugevdamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste edusammud digitaalse küpsuse suunas	-	Protsent	0	35	1. kv	2024	Vähemalt 35 % riiklikest tervishoiuasutustest on 2023. aasta neljanda kvartali lõpuks parandanud oma digitaalset küpsust vähemalt kahes kategoorias, võrreldes nende digitaalse küpsuse tasemega 2021. aastal.
100	5.1.1 Riikliku tervishoiuteenistuse digitaalsete ja tehniliste ressursside tugevdamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste edusammud digitaalse küpsuse suunas	-	Protsent	35	70	3. kv	2025	Vähemalt 70 % riiklikest tervishoiuasutustest on suurendanud oma digitaalset küpsust 2026. aasta kolmandaks kvartaliks vähemalt kahe taseme võrra vähemalt kolmes töötavate digitaalse küpsuse süsteemide kategoorias võrreldes nende digitaalse küpsuse tasemega 2021. aastal.
101	5.1.2 Tulevikukindlate haiglate programm	Siht	Föderaalsele sotsiaalkindlustusametile esitatud taotlused vähemalt 2 700 000 000 euro ulatuses	-	Föderaalsele sotsiaalkindlustusametile esitatud taotluste rahastamise maht (miljonites eurodes)	0	2 700	2. kv	2022	Meetmele eraldatud 3 000 000 000 eurost on föderaalsele sotsiaalkindlustusametile programmi raames tulevikukindlatele haiglatele suunatud haiglate projektide jaoks esitatud taotluste esitamise tähtajaks (31. detsember 2021) vähemalt 2 700 000 000 euro suuruses summas taotlusi. Föderaalne sotsiaalkindlustusamet avaldab taotletud rahastamismahu 31. märtsiks 2022.
103	5.1.2 Tulevikukindlate haiglate programm	Siht	Haiglate digitaalse küpsuse taseme tõus	-	Suurema digitaalse küpsusega haiglate osakaal i) vähemalt kahes kategoorias ja ii) vähemalt kolmes kategoorias	I)0 ii) 0	I)80 ii) 60	2. kv	2026	Vähemalt 80 % haiglatest, kelle rahastamistaotlus programmi „Tulevikukindlate haiglate programm“ raames heaks kiideti, on suurendanud oma digitaalset küpsust vähemalt kahes tulevikukindlate haiglate programmiga seotud kategoorias vähemalt kahe digitaalse küpsuse taseme võrra kasutusel olevas digitaalse küpsuse süsteemis võrreldes 30. juuni 2021. aasta hindamisega, ning vähemalt 60 % haiglatest, kelle rahastamistaotlus programmi „Tulevikukindlate haiglate programm“ raames heaks kiideti, on suurendanud oma digitaalset küpsust vähemalt kolmes tulevikukindlate haiglate programmiga seotud kategoorias vähemalt kahe digitaalse küpsuse taseme võrra kasutusel olevas digitaalse küpsuse süsteemis võrreldes 30. juuni 2021. aasta hindamisega.
104	5.1.3 Eriprogramm SARS-CoV-2 vastaste hädavajalike vaktsiinidega seotud teadus- ja arendustegevuse kiirendamiseks	Eesmärk	Esimese SARS-CoV-2 vaktsiini heakskiitmine reguleeriva asutuse poolt	Soovitus anda Euroopa Ravimiametile luba SARS-CoV-2 vastase vaktsiini jaoks, mille on välja töötanud üks kolmest ettevõttest	-	-	-	4. kv	2020	Euroopa Ravimiameti soovitatud heakskiit SARS-CoV-2 vastasele vaktsiinile, mille on välja töötanud üks kolmest ettevõttest, keda toetatakse meetme 5.1.3 kaudu.
106	5.1.3 Eriprogramm SARS-CoV-2 vastaste hädavajalike vaktsiinidega seotud teadus- ja arendustegevuse kiirendamiseks	Siht	Vähemalt 561 450 000 euro väljamakse selle eriprogrammi raames toetatavatele vaktsiinialastele teadusuuringutele	-	Miljonites eurodes	0	561,45	3. kv	2022	Meetmele eraldatud 591 000 000 eurost on vaktsiiniuuringute vahendite saajatele välja makstud vähemalt 561 450 000 eurot (95 % kogurahastusest).
107	5.1.3 Eriprogramm SARS-CoV-2 vastaste hädavajalike vaktsiinidega seotud teadus- ja arendustegevuse kiirendamiseks	Eesmärk	Katse lõpp	Kasutusaruannete ja kõigi lõpparuannete lõpuleviimine ja lõplik auditeerimine	-	-	-	4. kv	2022	Kõik vahendite kasutamise lõpparuanded on esitatud ja auditeeritud.

I.KOMPONENT 6.1. Kaasaegne avalik haldus

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse Saksamaa avaliku halduse ajakohastamisega seotud probleeme. Komponendi eesmärk on edendada otsustavalt avaliku halduse digiteerimist ning vähendada ettevõtete ja kodanike halduskoormust valitsusega suhtlemisel.

Komponendiga aidatakse täita riigipõhist soovitust digitaalsete avalike teenuste parandamise kohta kõigil tasanditel (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2).

1.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

6.1.1Reform: Euroopa identiteedi ökosüsteem

Meetme eesmärk on luua digitaalne ökosüsteem, mis kontrollib veebis identiteete ja isiklikke dokumente.

Meede seisneb identiteedi ökosüsteemi taotlusjuhtumite internetis kättesaadavaks tegemises.

6.1.2Reform: Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse (OZG) rakendamine

Meetme eesmärk on teha avalikud teenused digitaalselt kättesaadavaks. Meede hõlmab liidumaade ja föderaalvalitsuse rakenduspädevusse kuuluvate teenusepakettide digiteerimist, kvaliteedinõuete ja arhitektuuriliste spetsifikatsioonide määratluste avaldamist ning haldusteenustele internetipõhise juurdepääsu standardeid käsitleva määruse jõustumist.

6.1.3Reform: Halduse digitaliseerimine – registrite ajakohastamine

Meetme eesmärk on võimaldada Saksamaa eri registrites säilitatavate andmete lihtsat, turvalist ja digitaalset vahetamist, et kodanikud ja ettevõtjad saaksid esitada oma andmeid ainult üks kord.

Meede koosneb standarditud tehnilisest süsteemist (riiklik andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem, NOOTS), mis on valmis registritega ühendamiseks, registrite ühendamise õigusliku aluse jõustumisest, kasutusjuhtumite ühendamisest tehnilise süsteemiga ja tehnilise süsteemiga lisaühenduste katsetamisest valmisoleku kontrolli raames.

1.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
108	6.1.1 Euroopa identiteedi ökosüsteem	Siht	Ühe katseprojekti käivitamine hotelli digitaalseks registreerimiseks	-	Digitaalse registreerimisega hotellide arv	0	100	3. kv	2021	Käivitatud on katseprojekt, mis võimaldab nelja suure Saksamaa ettevõtte töötajatel registreeruda digitaalselt kolmele suurele Saksa hotelliketile, milles osaleb vähemalt 100 hotelli. Katseprojekt pakub esimesi tehnilisi komponente ja teavet ökosüsteemi edasiseks arendamiseks.
109	6.1.1 Euroopa identiteedi ökosüsteem	Siht	Täiendavad taotlemisjuhtumid	-	Taotluste arv	1	5	4. kv	2024	Pärast esimest taotlusjuhtumit on veebis kättesaadav veel vähemalt neli identiteedi ökosüsteemi taotlusjuhtumit, millest igaühel on vähemalt 10 000 kasutajat.
110	6.1.1 Euroopa identiteedi ökosüsteem	Siht	Täiendavad taotlemisjuhtumid	-	Taotluste arv	5	10	4. kv	2025	Veebis on kättesaadav vähemalt kümme identiteedi ökosüsteemi taotlusjuhtumit, millest igaühel on vähemalt 10 000 kasutajat.
111	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse (OZG) rakendamine	Siht	Juhtiva osakonna ja juhtiva liidumaa vaheliste üksiklepingute lõpuleviimine	-	Üksiklepingute arv	0	14	3. kv	2021	Juhtivosakond ja juhtiv föderaalriik on sõlminud veebijuurdepääsu seaduse rakendamiseks vähemalt 14 üksiklepingut, milles on kindlaks määratud tegevuskord. Rakendamine on kooskõlas põhimõttega „üks kõigile“. Koostöö ja tööpõhise rakendamise õiguslik alus on üksiklepingud.
112	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse rakendamine	Siht	Veebipõhise juurdepääsu seadusteenuste paketid (Onlinezugangsge setz-Leistungen)	-	Kasutusele võetavate teenusepakettide arv	0	70	4. kv	2021	Otseülekandes on vähemalt 70 avaliku teenuse paketti (kättesaadavad veebis üldsusele).
113	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse rakendamine	Siht	Haldusteenuste laialdane digiteerimine	-	Rakendatud teenusepakettide arv	0	215	4. kv	2022	Vähemalt 100 liidumaade kõige olulisemat haldusteenust osutatakse ühekordsete teenustena ning veel 115 föderaalvalitsuse teenusena. Selle eesmärgi kirjelduses kirjeldatud teenust käsitatakse samaväärsena „teenuste paketiga“ (OZG-Leistung). Teenuste pakett loetakse digitaliseerituks ja seda rakendatakse kooskõlas internetipõhise juurdepääsu seaduse (Onlinezugangsgesetz, OZG) ja küpsusmudeli versiooniga 1.1, kui see saavutab küpsustaseme (Reifegrad) 3 või küpsustaseme 2 ning teenuse kasutajad saavad algatada, allkirjastada (kui on nõutav allkiri) ja esitada oma taotluse digitaalselt ning neil ei paluta esitada tõendeid väljaspool internetti. Teenuse kasutajatel võidakse erandkorras paluda esitada tõendeid väljaspool internetti. „Teenuste paketti“ (OZG-Leistung) peetakse liidumaade üheks kõige olulisemaks teenuseks, kui see on lisatud „Veebijuurdepääsu seaduse rakenduskataloogi teenuseobjektidega“ (OZGUmsetzungskatalog mit Leistungsobjekten) prioriteetsetesse kategooriatesse 1, 2 või 3. Universaalteenuste pakett (einer-für-alle OZG-Leistung) on teenusevariant, mille töötab välja üks liidumaa või liidumaade rühm ja mille võivad seejärel vastu võtta teised liidumaad.
113A	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse rakendamine	Siht	Liidumaade teenused, mida saab kasutada taotluste digitaalseks esitamiseks	-	Teenuste arv	0	40	2. kv	2025	Taotluste digitaalseks esitamiseks universaalse teenusena on vähemalt kaheksas liidumaas kättesaadav vähemalt 40 liidumaa haldusteenust.
113B	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse rakendamine	Eesmärk	Kvaliteedinõuete avaldamine ja arhitektuursete spetsifikaatide määratlemine	Kvaliteedinõuded on avaldatud ja arhitektuursed kirjeldused kindlaks määratud	-	-	-	2. kv	2025	Liidumaade teenuste IT-komponentide standardimist käsitlevate kvaliteedinõuete avaldamine (DIN SPEC 663366) ja arhitektuuri spetsifikatsioonide määratlemine (IT-arhitektuuri direktiiv V1.9).
113C	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse rakendamine	Eesmärk	Haldusteenustele veebipõhise juurdepääsu standardeid käsitleva määruse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab haldusteenustele internetipõhise juurdepääsu standardeid käsitleva määruse jõustumisele	-	-	-	3. kv	2025	Haldusteenustele veebipõhise juurdepääsu standardeid käsitleva määruse jõustumine.
114	6.1.3 Halduse digitaliseerimine – registrite ajakohastamine	Eesmärk	Katseprojektide lõpuleviimine katseregistrite katsetamiseks	Katse- ja hindamisdokumendi lõpp	-	-	-	4. kv	2023	Katseprojekti lõpuleviimine, et katsetada katseregistreid kooskõlas identifitseerimisnumbri seaduse (Identifikationsnummerngeset 6 ) ja registri ajakohastamise seaduse rakendamisega (Registermodernisierungsgesetz 7 ).
115	6.1.3 Halduse digitaliseerimine – registrite ajakohastamine	Eesmärk	Standarditud tehniline süsteem on valmis registritega ühendamiseks	Standarditud tehniline süsteem on valmis registritega ühendamiseks, õiguslik alus on jõustunud, kasutusjuhtumid on ühendatud tehnilise süsteemiga ja katsetatud on täiendavaid ühendusi tehnilise süsteemiga.		-		2. kv	2026	Standarditud tehniline süsteem (riiklik andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem, NOOTS) on registritega ühendamiseks valmis. Registrite ühendamise õiguslik alus on jõustunud. Tehnilise süsteemiga on ühendatud kolm kasutusjuhtumit, millest igaüks koosneb registrist ja veebiteenusest. 12 täiendava registri ja kuue täiendava internetipõhise teenuse puhul on ühenduse tehnilise süsteemiga katsetatud valmisolekukontrolli käigus.

J.KOMPONENT 6.2. Investeerimistõkete vähendamine

Selles Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse investeerimistõkkeid, mis on aeglustanud avaliku ja erasektori investeeringuid Saksamaal. Investeerimistõkete vähendamine võimaldab vahendeid õigeaegselt kulutada ning hõlbustab investeerimist rohe- ja digipöördesse. Lisaks suurendab see Saksamaa vastupanuvõimet majandusšokkidele ja aitab stimuleerida sisenõudlust, mis võib vähendada jooksevkonto ülejääki, mida on korduvalt nimetatud Saksamaa makromajanduslikuks tasakaalustamatuseks.

Komponendiga toetatakse riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad avaliku ja erasektori investeeringute püsiva kasvutendentsi saavutamist ning investeeringute suurendamist (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1 ja 2020. aastal riigipõhine soovitus nr 1).

10.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

6.2.1Reform: Föderaalvalitsuse ja liidumaade ühisprogramm kodanikele ja ettevõtjatele kasu toova tõhusa halduse tagamiseks

Meetme eesmärk on kiirendada planeerimis- ja heakskiitmismenetlusi, suurendada toetuste väljavoolu, kiirendada elamuehitust ja suurendada ettevõtete omandiõiguse edukat üleandmist järgmisele põlvkonnale.

Meede seisneb föderaalsest tasandist ja liidumaadest koosneva töörühma loomises, et võtta vastu ettepanekud avaliku halduse menetluste lihtsustamiseks.

6.2.2Reform: Äriühingu PD – Berater der öffentlichen Hand GmbH nõustamisteenuste laiendamine

Meetme eesmärk on võimaldada omavalitsustel ja muudel avalik-õiguslikel üksustel paremini integreerida avaliku sektori rahastamisprogramme oma investeerimisprojektidesse ning edendada IT-investeeringute kasutuselevõttu koolides.

Meede seisneb konsultatsioonitegevuses, millega toetatakse omavalitsusi ja muid avaliku sektori asutusi rahastamisprogrammides orienteerumisel, luuakse konsultatsioonikontseptsioone koolide digiüleminekuks ja nõustatakse kooliasutusi.

6.2.3Reform: Planeerimis- ja heakskiitmismenetluste kiirendamine transpordisektoris

Meetme eesmärk on kiirendada kavandamis- ja heakskiitmismenetlusi transpordisektoris, suurendada transpordimarsruutide läbilaskevõimet ja hõlbustada kliimasõbralike transpordiliikide laiendamist.

Meede seisneb selliste õigusaktide vastuvõtmises, millega kiirendatakse planeerimis- ja heakskiitmismenetlusi transpordisektoris.

10.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
117	6.2.1. Föderaalvalitsuse ja liidumaade ühisprogramm kodanikele ja ettevõtjatele kasu toova tõhusa halduse tagamiseks	Eesmärk	Esimene eduaruanne ministrite konverentsiks (MPK)	Esimene eduaruanne avaldatud	-	-	-	2. kv	2021	Esimene aruanne föderaalvalitsuse ja liidumaade valitsusjuhtidele on avaldatud ja sisaldab nende meetmete loetelu, mis on esitatud föderaal- ja liidumaade meetmeprogrammis, mida tuleb täiendavalt uurida ja menetleda. Aruande lähtepunktiks on järgmised üksteist tegevusvaldkonda: – Toetuste väljavoolu kiirendamine; – Toetuste väljavoolu takistavate asjaolude kindlakstegemine ja nendest teatamine föderaalsele rahandusministeeriumile; – Parandada omavalitsuste rahalist toetust; – Liitvabariigi valitsuse toetuste ühtlustamine ja muutmine liidumaadele ja omavalitsusüksustele võimalikult ühtseks; – Parandada ettevõtte omandi üleminekut spetsiaalse rakkerühma kaudu; Ehitusseadustiku näidise (Musterbauordnung 8 ) läbivaatamine; – Planeerimis- ja heakskiitmisasutuste tugevdamine; – Parandada kvalifitseeritud töötajate värbamist ja tagada parem personaliolukord; – Planeerimise kiirendamine, eelkõige raudtee-, kohaliku ühis- ja eratranspordi valdkonnas; – Konsulteerimisprotsessi ja üldsuse osalemise menetluste ühtlustamine ning osalemise lihtsustamine digitaliseerimise kaudu; – Kiirendada veelgi planeerimis- ja heakskiitmisprotsesse.
118	6.2.1 Föderaalvalitsuse ja liidumaade ühisprogramm kodanikele ja ettevõtjatele kasu toova tõhusa halduse tagamiseks	Eesmärk	Ministrite konverentsi teine eduaruanne	Teine eduaruanne avaldatud	-	-	-	2. kv	2022	Avaldatud eduaruandes määratakse kindlaks meetmed, mida rakendatakse föderaalvalitsuse ja/või liidumaade juhtimisel. Eduaruanne sisaldab järgmisi elemente: Meetme nimetus; olek (alustatud, lõpetatud, veel alustamata); järgmine eesmärk; eeldatav lõppkuupäev.
119	6.2.1 Föderaalvalitsuse ja liidumaade ühisprogramm kodanikele ja ettevõtjatele kasu toova tõhusa halduse tagamiseks	Siht	Eduaruandes esitatud meetmete lõpuleviimine	-	Lõpuleviidud meetmete osakaal	0	80	1. kv	2025	Vähemalt 80 % teises eduaruandes kindlaksmääratud meetmete rakendamise lõpuleviimine.
120	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Eesmärk	Valitud rahastamisprogrammide konsultatsiooniteenuste algus	Kokkulepe föderaalministeeriumidega rahastamisprogrammide valimise kohta	-	-	-	4. kv	2022	PD on koos asjaomaste föderaalministeeriumidega kindlaks määranud sobivad rahastamisprogrammid ning alustatud on konsultatsiooniprojekti, mille eesmärk on parandada nende rahastamisprogrammide kalibreerimist toetusesaajate vajadustele.
121	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Siht	Väljastatud konsultatsioonitunnistused		Väljastatud konsultatsioonitõendite arv	0	100	3. kv	2024	100 konsultatsiooni kohta on välja antud konsultatsioonide lõpetamise tõend (mille on allkirjastanud toetusesaaja).
122	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Siht	Väljastatud rahastamisprogrammide läbivaatamise põhimõtted		Rahastamisprogrammide läbivaatamise kontseptsioonid	0	4	3. kv	2024	Rahastamisprogrammide läbivaatamise kontseptsioone on avaldatud nelja rahastamisprogrammi kohta.
123	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Eesmärk	Rahastamissuuniste avaldamine	Avaldatud föderaalse rahandusministeeriumi rahastamisjuhend	-	-	-	2. kv	2026	Föderaalse rahandusministeeriumi rahastamisjuhendi avaldamine selle kohta, kuidas kavandada avaliku taristu meetmete jaoks riiklikke rahastamisprogramme.
124	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Siht	Väljastatud konsultatsioonitunnistused	-	Väljastatud konsultatsioonitõendite arv	100	400	2. kv	2026	Vähemalt 400 konsultatsiooni kohta on välja antud konsultatsioonide lõpetamise tõend (mille on allkirjastanud toetusesaaja).
125	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Siht	Koolide IT-alaste projektide käivitamine ja katseprojektid	-	Läbiviidud konsultatsiooniprojektide arv	0	5	4. kv	2022	Kooliasutuste jaoks on alustatud vähemalt viit kooli IT-teemalist konsultatsiooniprojekti.
126	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Eesmärk	Kooli infotehnoloogia näidiskontseptsioon	Kooli infotehnoloogia näidiskontseptsioon on loodud				3. kv	2024	Koolide IT-süsteemide jaoks on loodud näidiskontseptsioon ja veebisaidil on avaldatud IT-alased õppematerjalid (mis võivad muu hulgas sisaldada kontrollnimekirju ja juhendeid).
127	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Siht	Koolide IT-konsultatsiooni projektid	-	Väljastatud konsultatsioonitõendite arv	5	50	3. kv	2024	Konsultatsioonide lõpetamise tõendid (mille on allkirjastanud toetusesaaja) on välja antud konsultatsioonideks 50 kooliasutuse IT-kooli kohta.
128	6.2.3. Planeerimis- ja heakskiitmismenetluste kiirendamine transpordisektoris	Eesmärk	Investeeringute kiirendamise seaduse, III planeerimise kiirendamise seaduse ja meedet ettevalmistava akti jõustumine	Seaduse säte, mis viitab investeeringute kiirendamise seaduse, III planeerimise kiirendamise seaduse ja meedet ettevalmistava akti jõustumisele.	-	-	-	4. kv	2020	Jõustunud on investeeringute kiirendamise seadus, III planeerimise kiirendamise seadus ja meedet ettevalmistav akt (Investitionsbeschleunigungsgesetz, Planungsbeschleunigungsgesetz III, Maßnahmengesetzvorbereitungsgesetz).

K.KOMPONENT 7.1. REPowerEU

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU komponendi eesmärk on toetada energiasüsteemi ümberkujundamist, integreerides varustuskindluse, taskukohasuse, ressursside säilitamise ja keskkonnanõuetele vastavuse uuendusliku ja aruka kliimakaitsega. Komponendi eesmärk on käsitleda kütte- ja jahutussektori panust kasvuhoonegaaside heitesse, edendades hoonete CO2 heite vähendamist energiatõhususe meetmete abil. Komponendi eesmärk on ka edendada kliimasõbralikku kaubavedu, seades eesmärgiks heitkoguste olulise vähendamise, stimuleerides elektriajamiga sõidukite kasutuselevõttu ja toetades vajaliku taristu arendamist. Lisaks peetakse CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks väga oluliseks kavandatud vesinikutaristu projektide hõlbustamist. Tuuleenergiat laiendatakse nii avamerel kui ka maismaal, et vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist ja kiirendada kliimaneutraalsuse saavutamist. Kavandatakse seadusandlikke reforme, et lihtsustada loamenetlusi, tagades taastuvate energiaallikate säästva ja vastutustundliku kasutamise.

REPowerEU komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste, eelkõige riigipõhiste soovituste 2022.4 ja 2023.4 täitmisele.

Mitmel meetmel on eeldatavasti kaudne piiriülene mõju, sealhulgas energiatõhusate hoonete föderaalse rahastamise suurendamine, mille eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Lisaks võib digiplatvorm, mille eesmärk on kiirendada taotlemis- ja heakskiitmismenetlusi, hõlbustada haldusmenetluste lihtsustamise kaudu teiste ELi ettevõtjate juurdepääsu Saksamaa turule ja seega vähendada sõltuvust fossiilkütustest, kuna platvormi eesmärk on kiirendada vesiniku põhivõrgu rajamist. Otsest piiriülest mõju eeldatakse ka maismaa tuuleenergia seaduse ja avamere tuuleenergia seaduse reformiga, kuna tuuleenergiast saadav täiendav elekter võib mõjutada nõudluse ja pakkumise tasakaalu Saksamaal ja mitmes riigis ning mõjutada piiriüleseid vooge.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetmete kirjeldust ja leevendusmeetmeid, mis on esitatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas tehniliste suunistega „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).

11.1.Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

7.1.1Suuremad investeeringud: Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil

Meetme eesmärk on suurendada investeeringut 1.3.3 „Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil“ komponendi 1.3 raames. Meetme laiendatud osa seisneb 190 000 individuaalse renoveerimismeetme toetamises lisaks meetmetele, mida rahastatakse tagastamatust toetusest investeeringu 1.3.3 raames.

7.1.2Investeering: Kerg- ja raskeveokite heitevaba transpordi toetusprogramm

Meetme eesmärk on suurendada heitevaba maanteetranspordi osakaalu. Meede seisneb heiteta tarbesõidukite registreerimises ja elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtmises.

7.1.3Investeering: Vesiniku põhivõrgu loataotluste menetlemise digiplatvorm

Meetme eesmärk on kiirendada vesiniku põhivõrgu energiataristu projektide kavandamise ja heakskiitmise protsessi. Meede koosneb platvormist, mis töötleb vesiniku põhivõrgu loataotlusi, näiteks automaatsete täielikkuse ja usutavuse kontrollide kaudu või koostades ettepanekuid põhjenduste ja heakskiitmisotsuste kohta.

7.1.4Reform: Maismaa tuuleenergia seadus

Meetme eesmärk on kiirendada maismaa tuuleelektrijaamade kasutuselevõttu.

Õigusaktis määratakse kindlaks iga liidumaa (maa) tuuleenergia maakasutuseesmärk. Õigusakt sisaldab ka sätteid ehitusseadustiku muutmiseks, et liidumaad (Länder) saaksid määrata täiendavaid alasid, mis sobivad maismaa tuuleenergia tootmiseks. Reformi rakendamist jälgib föderaaltasandi ja liidumaade ühiskomitee (EEG-Bund-Länder Kooperationsausschuss).

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

7.1.5Reform: Avamere tuuleenergia seadus

Meetme eesmärk on kiirendada avamere tuuleelektrijaamade kasutuselevõttu.

Reformiga suurendatakse Saksamaal 2030. aastaks avamere tuuleenergia tootmise laiendamise eesmärke 20 GW-lt vähemalt 30 GW-le ning 2035. aastaks 40 GW-le ja 2045. aastaks 70 GW-le (aasta varem 40 GW 2040. aastaks). Samuti sisaldab see sätteid planeerimis- ja heakskiitmismenetluste ühtlustamiseks ning taotluste läbivaatamise ühendamiseks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

11.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
130	Investeering 7.1.1 (kasv). Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil	Siht	Energiatõhusate hoonete üksikute renoveerimismeetmete jaoks antud toetused.	-	Üksikute renoveerimismeetmete jaoks antud toetused	145 000	335 000	2. kv	2026	Toetusi antakse 335 000 individuaalse renoveerimismeetme jaoks.
131	Investeering 7.1.2. Kerg- ja raskeveokite heitevaba transpordi toetusprogramm	Siht	Heiteta tarbesõidukite registreerimise vahe-eesmärk	-	Heiteta tarbesõidukid	0	670	4. kv	2024	Registreeritud on 670 heiteta tarbesõidukit, sealhulgas vähemalt 190 N3-klassi sõidukit.
132	Investeering 7.1.2. Kerg- ja raskeveokite heitevaba transpordi toetusprogramm	Siht	Heiteta tarbesõidukid ja laadimisjaamad	-	Heiteta tarbesõidukid ja laadimisjaamad	670	2139	2. kv	2026	Registreeritud on 1 139 heiteta sõidukit, sealhulgas vähemalt 529 N3-klassi sõidukit, ning 1 000 elektrisõidukite laadimisjaamale on väljastatud kasutuselevõtusertifikaadid (Inbetriebnahmeprotokolle). Registreeritud sõidukid võivad hõlmata ostetud ja renditud sõidukeid.
135	Investeering 7.1.3. Vesiniku põhivõrgu loataotluste menetlemise digiplatvorm	Eesmärk	Vesiniku põhivõrgu loataotluste digitaalset menetlemist võimaldav platvorm	Vesiniku põhivõrgu loataotluste menetlemise digiplatvorm	-	-	-	4. kv	2025	Digiplatvorm töötleb vesiniku põhivõrgu loataotlusi, näiteks automaatsete täielikkuse ja usutavuse kontrollide kaudu või koostades ettepanekuid põhjenduste ja heakskiitmisotsuste kohta.
136	Reform 7.1.4. Maismaa tuuleenergia seadus	Eesmärk	Maismaa tuuleenergia seaduse (Wind-an-Land –Gesetz) jõustumine	Õigusakti säte, mis osutab õigusakti jõustumisele	-	-	-	1. kv	2023	Jõustunud on maa-energia seadus (Wind-an-Land-Gesetz).
137	Reform 7.1.5. Avamere tuuleenergia seadus	Eesmärk	Avamere tuuleenergia seaduse (Wind- auf-See- Gesetz) jõustumine	Õigusakti säte, mis osutab õigusakti jõustumisele	-	-	-	1. kv	2023	Jõustunud on avamere tuuleenergia seadus (Wind-auf-See-Gesetz).

Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki hinnanguline kogukulu on 30 336 828 678 eurot. Saksamaa REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 2 410 896 431 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
1	1.1.1 Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames	Eesmärk	Huvist teatamise menetluse lõpuleviimine
7	1.1.2 Tööstuses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise toetusprogramm	Eesmärk	Tööstuse CO2 heite vähendamist käsitleva rahastamissuunise (Förderrichtlinie) jõustumine
11	1.1.3 Kliimameetmete lepingute katsekava, mis põhineb CO2 heite hinnavahelepingute põhimõttel	Eesmärk	Huvist teatamise menetluse lõpuleviimine kliimamuutuste lepingute puhul
14	1.1.4 Projektiga seotud kliimakaitsealased teadusuuringud	Siht	Kliimaga seotud teadusuuringute toetamise taotluste heakskiitmine
17	1.1.5 Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektid riikliku vesinikustrateegia raames	Eesmärk	Konkursi „Idea Competition „Hydrogen Republic Germany““ (Förderaufruf zum Ideenwettbewerb „Wasserstoffrepublik Deutschland“) avaldamine
22	1.2.1 Toetus laadimistaristu ehitamiseks	Eesmärk	Rahastamissuuniste jõustumine
25	1.2.2 Elektritranspordi arendamise rahastamine	Eesmärk	Rahastamissuuniste jõustumine
29	1.2.3 Erasõidukipargi asendamise toetus	Siht	240 000 elektrisõiduki ostmise toetamine
31	1.2.4 Puhtalt elektrisõidukitele kümneaastase maksuvabastuse andmise esialgse registreerimisperioodi pikendamine	Eesmärk	Mootorsõidukimaksu seitsmenda muutmisseaduse jõustumine
33	1.2.5 Toetus alternatiivse jõuseadmega busside ostmiseks	Eesmärk	Rahastamissuuniste avaldamine
36	1.2 6 Toetus alternatiivsete raudteesõidukite edendamiseks	Eesmärk	Rahastamissuuniste jõustumine
39	1.2.7 Vesiniku ja kütuseelementide kasutamisega seotud tööstusharude edendamine transpordis	Eesmärk	Muudatuse jõustumine, millega laiendatakse riikliku vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia innovatsiooniprogrammi toetussuuniseid (Förderrichtlinien) (või kui need ei ole olemasolevate toetussuunistega piisavalt hõlmatud, siis uute toetavate suuniste)
42	1.3.1 Kliimasõbraliku puiduehitussektori arendamise toetusprogramm	Eesmärk	Kliimasõbraliku puiduehituse edendamise rahastamissuunised
46	1.3.3 Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil	Eesmärk	Rahastamissuunised hoonete energiatõhusa renoveerimise toetamiseks
52	2.1.2 Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtsaim mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia projekt	Eesmärk	Kavandatud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti sisu ülesehitus
59	2.2.1 Sõidukitootjate/tarnijate investeerimisprogramm	Eesmärk	Kõikide rahastamissuuniste avaldamine
62	2.2.2 föderaalprogramm „Täiendavate CET-võrkude ehitamine“	Eesmärk	Rahastamissuuniste avaldamine
65	2.2.3 Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskus	Siht	Teadusprojektide käivitamine
70	2.2.4 Raudtee digitaliseerimise edendamine, asendades tavapärased ühendus-/kiirprogrammid, et kiirendada „Saksamaa digiraudtee“ kasutuselevõttu	Eesmärk	Saksamaa Liitvabariigi valitsuse ja Deutsche Bahni vahelise kiirprogrammi rahastamislepingu allkirjastamine
71	2.2.4 Raudtee digitaliseerimise edendamine, asendades tavapärased ühendus-/kiirprogrammid, et kiirendada „Saksamaa digiraudtee“ kasutuselevõttu	Eesmärk	Rakendamise vahearuanne
72	2.2.4 Raudtee digitaliseerimise edendamine, asendades tavapärased ühendus-/kiirprogrammid, et kiirendada „Saksamaa digiraudtee“ kasutuselevõttu	Siht	Katseprojektide edukas lõpuleviimine
73	3.1.1 Koolitusseadmetesse investeerimise programm	Eesmärk	Halduskokkulepe
79	3.1.3 Haridusalased tippkeskused	Eesmärk	Esimeste rahastamissuuniste ja projekti ellu viiva asutuse pakkumiskutse jõustumine kogu programmi jaoks
83	3.1.4 Föderaalrelvajõudude haridus- ja koolitusrajatiste ajakohastamine	Eesmärk	Projektileping allkirjastatud
86	4.1.1 Investeerimisprogramm „Lastehoolduse rahastamine“ 2020/21: lastepäevahoolduse laiendamise erifond	Eesmärk	Lastehoolduse rahastamise seaduse ja föderaalse finantsabi seaduse ning liidumaade tasandi rakendusmääruste jõustumine
89	4.1.2 2021. aasta sotsiaalgarantii	Eesmärk	2021. aasta keskmise sotsiaalkindlustusmaksete määra kontrollimine
90	4.1.3 Õpipoisiõppe toetus	Eesmärk	Föderaalse programmi Ausbildungsplätze sichern muudetud rahastamissuuniste jõustumine
93	4.1.4 Haridustoetus mahajäämusega õpilastele	Eesmärk	Föderaalvalitsuse ja liidumaade vaheline leping pandeemiaõppes õppijatele õppetoe pakkumiseks
95	4.1.5 Digitaalpensioni ülevaade	Eesmärk	Digitaalse pensioni ülevaate seaduse jõustumine
98	5.1.1 Riikliku tervishoiuteenistuse digitaalsete ja tehniliste ressursside tugevdamine	Siht	Saksamaa nakkuskaitse elektroonilise teavitus- ja infosüsteemi (Deutsches Elektronisches Melde- und Informationssystem für den Infektionsschutz, DEMIS) ulatuslik üleriigiline kasutamine
104	5.1.3 Eriprogramm SARS-CoV-2 vastase hädavajaliku vaktsiini teadus- ja arendustegevuse kiirendamiseks	Eesmärk	Esimese SARS-CoV-2 vaktsiini heakskiitmine reguleeriva asutuse poolt
108	6.1.1 Euroopa identiteedi ökosüsteem	Siht	Ühe katseprojekti käivitamine hotelli digitaalseks registreerimiseks
111	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse (OZG) rakendamine	Siht	Juhtiva osakonna ja juhtiva liidumaa (Bundesland) vaheliste üksiklepingute sõlmimine
112	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse rakendamine	Siht	Veebipõhise juurdepääsu seadusteenuste paketid (Onlinezugangsgesetz-Leistungen)
117	6.2.1 Föderaalvalitsuse ja liidumaade ühisprogramm kodanikele ja ettevõtjatele kasu toova tõhusa halduse tagamiseks	Eesmärk	Esimene eduaruanne ministrite konverentsiks (MPK)
128	6.2.3.1 Kavandamis- ja heakskiitmismenetluste kiirendamine transpordisektoris	Eesmärk	Investeeringute kiirendamise seaduse, III planeerimise kiirendamise seaduse ja meedet ettevalmistava akti jõustumine
Osamakse suurus		4 344 763 676 eurot

1.2Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
2	1.1.1 Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames	Eesmärk	Esimeste toetuse andmise otsuste väljastamine
12	1.1.3 Kliimameetmete lepingute katsekava, mis põhineb CO2 heite hinnavahelepingute põhimõttel	Eesmärk	Rahastamissuunised (Förderrichtlinie) kliimamuutuste lepingute katseprogrammi jaoks, mis põhineb CO2 heite hinnavahelepingute põhimõttel
18	1.1.5 Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektid riikliku vesinikustrateegia raames	Siht	Toetuse andmise otsuste väljastamine
26	1.2.2 Elektritranspordi arendamise rahastamine	Siht	Rahaliste vahendite sidumine
30	1.2.3 Erasõidukipargi asendamise toetus	Siht	Veel 320 000 elektrisõiduki ostmise toetamine
43	1.3.1 Kliimasõbraliku puiduehitussektori arendamise toetusprogramm	Siht	Kliimasõbraliku puiduehituse arendamisega seotud projektide heakskiitmine
49	2.1.1 Saksamaa uuenduslik andmepoliitika	Eesmärk	Projektide alustamine
53	2.1.2 Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas	Siht	Esimeste projektide käivitamine
55	2.1.3 IPCEI järgmise põlvkonna pilvetaristu ja -teenused	Eesmärk	Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide käivitamine
63	2.2.2 föderaalprogramm „Täiendavate CET-võrkude ehitamine“	Siht	Täiendavate ettevõtete aktiivne osalemine CET-võrkudes
72A	2.2.4 Raudtee digitaliseerimise edendamine, asendades tavapärased ühendus-/kiirprogrammid, et kiirendada „Saksamaa digiraudtee“ kasutuselevõttu	Siht	Viimase projekti edukas lõpuleviimine“
74	3.1.1 Koolitusseadmetesse investeerimise programm	Siht	Vähemalt 475 000 000 euro väljamaksmine toetatavatele projektidele
76	3.1.2 Haridusplatvorm	Eesmärk	Haridusplatvormi prototüüpide ja hangete rahastamissuuniste jõustumine
80	3.1.3 Haridusalased tippkeskused	Siht	Vähemalt 45 teadusprojekti heakskiitmine
81	3.1.3 Haridusalased tippkeskused	Eesmärk	Kolme täiendava rahastamissuunise jõustumine
84	3.1.4 Föderaalrelvajõudude haridus- ja koolitusrajatiste ajakohastamine	Siht	Haridusasutuste analüüs ja nende IT-vajaduste kindlakstegemine
91	4.1.3 Õpipoisiõppe toetus	Siht	Toetuse vähenemine föderaalprogrammile Ausbildungsplätze sichern
92	4.1.3 Õpipoisiõppe toetus	Siht	Otsused föderaalse programmi Ausbildungsplätze sichern taotluste kohta
94	4.1.4 Haridustoetus mahajäämusega õpilastele	Siht	1 000 000 õpilast on saanud õppetoetust
101	5.1.2 Tulevikukindlate haiglate programm	Siht	Föderaalsele sotsiaalkindlustusametile esitatud taotlused vähemalt 2 700 000 000 euro ulatuses
106	5.1.3 Eriprogramm SARS-CoV-2 vastase hädavajaliku vaktsiini teadus- ja arendustegevuse kiirendamiseks	Siht	Vähemalt 561 450 000 euro väljamakse selle eriprogrammi raames toetatavatele vaktsiinialastele teadusuuringutele
107	5.1.3 Eriprogramm SARS-CoV-2 vastase hädavajaliku vaktsiini teadus- ja arendustegevuse kiirendamiseks	Eesmärk	Katse lõpp
113	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse rakendamine	Siht	Haldusteenuste laialdane digiteerimine
118	6.2.1 Föderaalvalitsuse ja liidumaade ühisprogramm kodanikele ja ettevõtjatele kasu toova tõhusa halduse tagamiseks	Eesmärk	Ministrite konverentsi teine eduaruanne
120	6.2.2.1 PD konsultatsiooniteenuste laiendamine: Tõhus rahastamine	Eesmärk	Valitud rahastamisprogrammide konsultatsiooniteenuste algus
125	6.2.2.2 PD konsultatsiooniteenuste laiendamine: Kooli IT-nõustamine	Siht	Koolide IT-alaste projektide käivitamine ja katseprojektid
Osamakse suurus		7 522 077 413 eurot

1.3Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
3	1.1.1 Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames	Siht	Vähemalt 500 000 000 euro suurune kulukohustus
21A	1.1.6 Riiklik toetus tõhusatele soojusvõrkudele	Siht	Toetuse andmise otsuste allkirjastamine
24	1.2.1 Toetus laadimistaristu ehitamiseks	Siht	Elamute laadimispunktide laiendamine
27	1.2.2 Elektritranspordi arendamise rahastamine	Siht	Munitsipaalsete ja kaubanduslike e-liikuvuse sõidukiparkide laiendamine
28	1.2.2 Elektritranspordi arendamise rahastamine	Siht	Elektromobiilsuse esialgsete projektide lõpuleviimine
44	1.3.2 Kohalike omavalitsuste eluslaborid energiasüsteemi ümberkujundamiseks	Siht	Eluslaborite projektide heakskiitmine
60	2.2.1 Sõidukitootjate/tarnijate investeerimisprogramm	Siht	Projektide heakskiitmine
66	2.2.3 Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskus	Eesmärk	Aruanne teadusuuringute ja siirete väljundite kohta
67	2.2.3 Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskus	Siht	Projektide jätkamine
77	3.1.2 Haridusplatvorm	Eesmärk	Haridusplatvormi beetaversiooni käivitamine
87	4.1.1 Investeerimiskava „Lastehoolduse rahastamine“ 2020/21: erifond „Lastepäevahoolduse laiendamine“	Eesmärk	Vahearuande avaldamine kooskõlas KitaFinHGga
96	4.1.5 Digitaalpensioni ülevaade	Eesmärk	Arendus- ja esimese tegevusetapi lõpuleviimine
99	5.1.1 Riikliku tervishoiuteenistuse digitaalsete ja tehniliste ressursside tugevdamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste edusammud digitaalse küpsuse suunas
114	6.1.3 Halduse digitaliseerimine – registrite ajakohastamine	Eesmärk	Katseprojektide lõpuleviimine katseregistrite katsetamiseks
136	7.1.4 Maismaa tuuleenergia seadus	Eesmärk	Maa tuuleenergia seaduse jõustumine
137	7.1.5 Avamere tuuleenergia seadus	Eesmärk	Avamere tuuleenergia seaduse jõustumine
Osamakse suurus		7 059 109 790 eurot

1.4Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
8	1.1.2 Tööstuses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise toetusprogramm	Siht	Toetuse andmise otsuste väljastamine
21	1.1.5 Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektid riikliku vesinikustrateegia raames	Siht	Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektidega seotud kohustused
21B	1.1.6 Riiklik toetus tõhusatele soojusvõrkudele	Siht	Teostatavusuuringute ja/või ümberkujundamiskavade esitamine
23	1.2.1 Toetus laadimistaristu ehitamiseks	Siht	Üldkasutatavate laadimispunktide toetamine
30A	1.2.3 Erasõidukipargi asendamise toetus	Siht	399 450 elektrisõiduki ostmise toetamine
40	1.2.7 Vesiniku ja kütuseelementide kasutamisega seotud tööstusharude edendamine transpordis	Siht	Vesiniku- ja kütuseelemendirakenduste projektid transpordis
47	1.3.3 Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil	Siht	Kinnitus pärast 10 000 elamu energiatõhusaks renoveerimist
48B	1.3.3 Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil	Siht	Energiatõhusate hoonete üksikute renoveerimismeetmete lõpuleviimine
64	2.2.2 föderaalprogramm „Täiendavate CET-võrkude ehitamine“	Siht	CET-võrkude kaasatus või panus uutesse või läbivaadatud koolitusmeetmetesse või alamoodulitesse
78	3.1.2 Haridusplatvorm	Eesmärk	Haridusplatvormi hindamisaruanne
97	4.1.5 Digitaalpensioni ülevaade	Eesmärk	Jõustub õigusakt, mis sisaldab õiguslikku nõuet, et pensionipakkujad peavad esitama teabe pensioniportaalile
100	5.1.1 Riikliku tervishoiuteenistuse digitaalsete ja tehniliste ressursside tugevdamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste edusammud digitaalse küpsuse suunas
109	6.1.1 Euroopa identiteedi ökosüsteem	Siht	Täiendavad taotlemisjuhtumid
113A	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse rakendamine	Siht	Liidumaade teenused, mida saab kasutada taotluste digitaalseks esitamiseks
113B	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse rakendamine	Eesmärk	Kvaliteedinõuete avaldamine ja arhitektuursete spetsifikaatide määratlemine
113C	6.1.2 Halduse digitaliseerimine – internetipõhise juurdepääsu seaduse rakendamine	Eesmärk	Haldusteenustele veebipõhise juurdepääsu standardeid käsitleva määruse jõustumine
119	6.2.1 Föderaalvalitsuse ja liidumaade ühisprogramm kodanikele ja ettevõtjatele kasu toova tõhusa halduse tagamiseks	Siht	Eduaruandes esitatud meetmete lõpuleviimine
121	6.2. Äriühingu PD – Berater der öffentlichen Hand GmbH nõustamisteenuste laiendamine	Siht	Väljastatud konsultatsioonitunnistused
122	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Siht	Väljastatud rahastamisprogrammide läbivaatamise põhimõtted
126	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Eesmärk	Kooli infotehnoloogia näidiskontseptsioon
127	6.2.2 PD konsultatsiooniteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Siht	Koolide IT-konsultatsiooni projektid
131	7.1.2 Kerg- ja raskeveokite heitevaba transpordi toetusprogramm	Siht	Heiteta tarbesõidukite registreerimise vahe-eesmärk
Osamakse suurus		4 953 033 425 eurot

1.5Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
5	1.1.1 Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames	Siht	Kulukohustus 1 411 722 000 eurot
6	1.1.1 Vesinikuprojektid üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames	Siht	Elektrolüüsivõimsus
9	1.1.2 Tööstuses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise toetusprogramm	Siht	Väljamaksed toetatud projektidele
16	1.1.4 Projektiga seotud kliimakaitsealased teadusuuringud	Siht	Kliimauuringute projektiaruannete kättesaadavus
19	1.1.5 Teadusuuringute ja innovatsiooni juhtprojektid riikliku vesinikustrateegia raames	Siht	Vesinikualaste teadusprojektide aruannete kättesaadavus
21C	1.1.6 Riiklik toetus tõhusatele soojusvõrkudele	Siht	Väljamaksed toetatud projektidele
35	1.2.5 Toetus alternatiivse jõuseadmega busside ostmiseks	Siht	Alternatiivse jõuseadmega busside tellimused
38	1.2 6 Toetus alternatiivsete raudteesõidukite edendamiseks	Siht	Alternatiivse jõuseadmega reudteeveeremi tellimused
41	1.2.7 Vesiniku ja kütuseelementide kasutamisega seotud tööstusharude edendamine transpordis	Eesmärk	Teenuste osutamine vesinikutehnoloogia tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse(te) kaudu
45	1.3.2 Kohalike omavalitsuste eluslaborid energiasüsteemi ümberkujundamiseks	Siht	Linnanaabruse projektid
48	1.3.3 Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil	Siht	Kinnitus veel 30 000 elamu energiatõhusa renoveerimise kohta pärast renoveerimist
50	2.1.1 Saksamaa uuenduslik andmepoliitika	Eesmärk	Projekti tulemused ja juhtivad andmeteadlased või juhtivad andmeametnikud ja andmelaborid
54	2.1.2 Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtsaim mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia projekt	Siht	Eelarve täitmine – vähemalt 1 275 000 000 euro suurune väljamakse
56	2.1.3 IPCEI järgmise põlvkonna pilvetaristu ja -teenused	Siht	Avatud lähtekoodiga hoidlad või muud veebiressursid, mis sisaldavad koodi
61	2.2.1 Sõidukitootjate/tarnijate investeerimisprogramm	Siht	Projektide lõpuleviimine
69	2.2.3 Bundeswehri digi- ja tehnoloogiauuringute keskus	Siht	Projekti väljundid
82	3.1.3 Haridusalased tippkeskused	Siht	Toetatud teadusprojektide välishindamise lõpparuanne
85	3.1.4 Föderaalrelvajõudude haridus- ja koolitusrajatiste ajakohastamine	Eesmärk	Lõplik hindamisaruanne haridusasutuste ajakohastamise kohta
88	4.1.1 Investeerimiskava „Lastehoolduse rahastamine“ 2020/21: erifond „Lastepäevahoolduse laiendamine“	Siht	Liidumaade aruannete esitamine lastehoiukohtade arvu kohta
103	5.1.2 Tulevikukindlate haiglate programm	Siht	Haiglate digitaalse küpsuse taseme tõus
110	6.1.1 Euroopa identiteedi ökosüsteem	Siht	Täiendavad taotlusjuhtumite projektid
115	6.1.3 Halduse digitaliseerimine – registrite ajakohastamine	Eesmärk	Standarditud tehniline süsteem on valmis registritega ühendamiseks
123	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Eesmärk	Rahastamissuuniste avaldamine
124	6.2.2 PD nõustamisteenuste laiendamine – Berater der öffentlichen Hand GmbH	Siht	Väljastatud konsultatsioonitunnistused
130	7.1.1 (kasvu suurendamine): Hoonete renoveerimine: energiatõhusate hoonete rahastamine föderaaltasandil	Siht	Energiatõhusate hoonete üksikute renoveerimismeetmete jaoks antud toetused.
132	7.1.2 Kerg- ja raskeveokite heitevaba transpordi toetusprogramm	Siht	Heiteta tarbesõidukid ja laadimisjaamad
135	7.1.3 Vesiniku põhivõrgu loataotluste menetlemise digiplatvorm	Eesmärk	Vesiniku põhivõrgu loataotluste digitaalset menetlemist võimaldav platvorm
Osamakse suurus		6 445 680 778 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub järgmise korra kohaselt:

-Saksamaa rahandusministeeriumi koordineerimisüksus jälgib Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava rakendamist. Üksus koordineerib eesmärkide ja sihtide ning asjakohaste näitajatega seotud edusammude seiret ja aruandlust, kontrollib kvalitatiivselt kõiki finantsandmeid ja esitab maksetaotlused. Koordineerimisüksus vastutab ka võimalike soovimatute arengute varajase tuvastamise ja korrigeerimise eest. See on koordineeriv asutus ka auditi- ja kontrollimeetmete järelevalveks ja rakendamiseks.

-Üksuse koordineerimisfunktsioon põhineb varem kehtestatud riiklikel mehhanismidel ja eeskirjadel. Kohaldatakse asjakohaseid siseriiklikke õigusnorme ning seire- ja kontrollimehhanismi, sealhulgas vastavaid aruandluskohustusi. Taaste- ja vastupidavuskava meetmete jaoks vahendite väljamaksmine lõplikele vahendite saajatele toimub kooskõlas asjaomase meetme üldiste rahastamissuuniste (Förderrichtlinie) õigusliku alusega kooskõlas üldiste halduseeskirjadega ning lõplike vahendite saajate kasuks tehtud individuaalsete rahastamisotsuste (haldusaktide) alusel.

-Koordineerimisüksus koosneb majandusteadlastest, eelarve- ja kontrolliekspertidest, kellel on asjakohased kogemused ja eriteadmised. Vajaduse korral kutsutakse tööle föderaalse rahandusministeeriumi teiste üksuste või muude ministeeriumide eriteadmised. Koordineeriva üksuse volitused on sätestatud föderaalse rahandusministeeriumi äriplaanis.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Kava üldise koordineerimise ja seire eest vastutab Saksamaa rahandusministeerium kui Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava ja selle rakendamise keskne koordineeriv asutus. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena, kes jälgib eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusamme, jälgib ja vajaduse korral viib läbi kontrolli- ja auditeerimistegevust ning esitab aruandeid ja maksetaotlusi. Ta koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks toetuse lõplike saajate kohta. Andmete kodeerimine toimub detsentraliseeritud IT-süsteemides eri ministeeriumides, kes on kohustatud esitama nõutavad andmed föderaalsele rahandusministeeriumile.

Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 2 esitab Saksamaa pärast käesoleva lisa punktis 2.1 sätestatud asjaomaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Saksamaa tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditi ja kontrolli eesmärgil.

(1)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(2)

(3)

Vaata https://www.bundesregierung.de/breg-de/suche/datenstrategie-der-bundesregierung-1845632

(4)

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustust ja rakendamiskeeldu. Üksikprojektide valikut ja eripära võib vastavalt nõuda kohandusi, et tagada vastavus kohaldatavatele riigiabi eeskirjadele. Riigiabi võivad saada ainult projektid, mis on heaks kiidetud komisjoni otsusega vastavalt kohaldatavatele riigiabieeskirjadele.

(5)

Gesetz zur Verhütung und Bekämpfung von Infektionskrankheiten bei Menschen (Infektionsschutzgesetz – IFSG), 20. juuli 2020 (BGBl.I, lk 1045)

(6)

Identifikationsnummerngesetz, 28. märts 2021 (BGBl. I, lk 591)

(7)

Registermodernisierungsgesetz, 28. märts 2021 (BGBl. I, lk 591)

(8)

Musterbauordnung – zuletzt geändert durch Beschluss der Bauministerkonferenz, 27. september 2019 ( https://www.bauministerkonferenz.de/verzeichnis.aspx?id=991&o=759O986O991 )

Top

Choose the experimental features you want to try