52026PC0141

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.4.2026

COM(2026) 141 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada Korea Vabariigiga läbirääkimisi vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise lepingu üle

SELETUSKIRI

Käesoleva soovitusega teeb Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku: anda luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise lepingu üle; nimetada komisjon liidu läbirääkijaks; anda läbirääkijale juhiseid ning määrata erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida.

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

EL on sõlminud vastavushindamise vastastikuse tunnustamise lepingud mitme ELi mittekuuluva riigiga, sealhulgas Austraalia, Kanada, Iisraeli, Jaapani, Uus-Meremaa, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikidega; nende lepingute alusel aktsepteerib kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise määratud asutuste koostatud vastavushindamise tulemusi, et tõendada vastavust oma tehnilistele normidele 1 .

Nende lepingute kohaselt tunnustatakse vastastikku määratud vastavushindamisasutusi, sealhulgas laboreid, kontrolliasutusi ja sertifitseerimisüksusi. Nende asutuste loetelusid peetakse ja need tehakse kättesaadavaks ametlike andmehoidlate kaudu, nagu ELi NANDO (teada antud ja määratud organisatsioonide uus teabehaldussüsteem) andmebaas või partneripõhised lisad.

ELi ja Korea Vabariigi vaheline vastavushindamist käsitlev vastastikuse tunnustamise leping hõlbustaks turulepääsu, kuna see võimaldaks mõlemal lepinguosalisel aktsepteerida katsearuandeid, sertifikaate ja vastavusmärgiseid, mille on välja andnud teise lepinguosalise määratud vastavushindamisasutused konkreetsetes sektorites, seeläbi välditaks katse- ja sertifitseerimismenetluste dubleerimist.

Vastastikuse tunnustamise lepingud aitavad hõlbustada kaubavahetust, vähendades mittetariifseid tõkkeid. Lepinguosalised aktsepteerivad üksteise vastavushindamisasutuste väljastatud katsearuandeid, sertifikaate ja vastavusmärgiseid, mis lihtsustab tollivormistust ja vähendab menetluslikke viivitusi piiridel. Empiirilised tõendid näitavad, et vastastikuse tunnustamise lepingud edendavad eksporti, suurendavad eksportivate ettevõtete arvu ja laiendavad tooteportfelle partnerturgudele, eelkõige sektorites, mis moodustavad ligikaudu 30 % ELi koguekspordist, ning vähendavad ka katsete dubleerimisega seotud ajakulu ja transpordikulusid 2 .

Vastastikuse tunnustamise lepingud suurendavad kulutõhusust, võimaldades ettevõtetel tugineda ekspordi puhul omamaistele vastavushindamisasutustele, nii väheneb teises riigis sertifikaadi saamisega seotud finantskoormus. Sageli langeb see koormus ebaproportsionaalselt suurel määral väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kes peavad kandma ka suuremaid nõuete täitmisega seotud kulusid. Vastastikuse tunnustamise lepingud suurendavad vastastikust usaldust vastavussüsteemide vastu ega nõua õigusnormide ühtlustamist. Need võimaldavad eksportijatel järgida ühtseid katsemenetlusi nii ELi kui ka kolmandate riikide turgudel. Samuti edendavad need laiemat turulepääsu, säilitades samal ajal suveräänse regulatiivse autonoomia.

Korea Vabariik on sõlminud sellised vastastikuse tunnustamise lepingud Kanada, Tšiili, Indoneesia, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja Vietnamiga. Need lepingud, mis võimaldavad Lõuna-Korea äriühingutel tugineda partnerriikides välja antud katsetulemustele ja sertifikaatidele, aitavad vältida katse- ja sertifitseerimismenetluste dubleerimist Korea Vabariigis ning vähendavad seeläbi märkimisväärselt Lõuna-Korea eksportijate ajakulu, halduskoormust ja kulusid. Kuna aga paljudes sektorites ei ole ELi ettevõtjatel Korea Vabariigiga samaväärseid vastastikuse tunnustamise lepinguid, seisavad nad sageli silmitsi suuremate nõuete täitmisega seotud kuludega, sealhulgas korduva katsetamise või kohaliku sertifitseerimisega. Selle tulemusena on ELi eksportijad ebasoodsas konkurentsiolukorras võrreldes ettevõtjatega riikidest, kes on sõlminud Korea Vabariigiga vastastikuse tunnustamise lepingu, eelkõige reguleeritud tööstusharudes, nagu elektroonika.

•Kooskõla asjaomases valdkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise leping ELi ja Korea Vabariigi vahel tugineks olemasolevale ELi ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingule, millega on juba kaotatud 98,7 % tariifidest 3 ja kõrvaldatud mittetariifsed tõkked elektroonika, ravimite, mootorsõidukite ja kemikaalide valdkonnas, kuid kus puudub vastavushindamise tulemuste täielik vastastikune tunnustamine. Sellest tulenevalt saaks kahepoolne kaubandus, mille maht oli 2024. aastal 123,7 miljardit eurot, kasu väiksematest viivitustest piiridel, ühtlustatud dokumentidest ja tarneahela paremast integreerimisest, võttes eelkõige arvesse Korea Vabariigi rolli ELi suuruselt kaheksanda kaupade ekspordi sihtkohana 4 .

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Soovitus on kooskõlas muude liidu tegevuspõhimõtetega.

Vastastikuse tunnustamise lepingud toetavad ühist kaubanduspoliitikat, vähendades kaubandustõkkeid ja hõlbustades turulepääsu sektoripõhiste kahepoolsete lepingute kaudu ELi mittekuuluvate riikidega, kes aktsepteerivad teistes riikides tehtud samaväärseid katseid; see aitab vältida hindamiste dubleerimist. Lepingutega välditakse teadlikult lepinguosaliste tehniliste normide, standardite või nõuete muutmist, vaid säilitatakse kummagi poole õigus kehtestada õigusnorme ja lubatakse aktsepteerida välismaiseid katsearuandeid või sertifikaate üksnes nõuetele vastavuse tõendina.

Käesolev soovitus on kooskõlas ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tehniliste kaubandustõkete lepingu põhimõtetega, kuna sellega edendatakse regulatiivset koostööd vastavushindamise valdkonnas, vähendatakse mittetariifseid tõkkeid ja järgitakse olulisi ELi nõudeid, nagu ohutus- ja keskkonnastandardid.

Vastastikuse tunnustamise lepingu üle läbirääkimiste pidamine on strateegiline meede, mis on täielikult kooskõlas ELi prioriteetidega parandada ülemaailmset konkurentsivõimet ja edendada ELi ettevõtjate uusi turuvõimalusi. Praeguses rahvusvahelises kontekstis, kus peamised kaubanduspartnerid suurendavad kaubandustõkkeid ja võtavad protektsionistlikke meetmeid, aitavad vastastikuse tunnustamise lepingud kõrvaldada tehnilisi ja regulatiivseid takistusi ning hõlbustavad seeläbi sujuvamat turulepääsu ja vähendavad ELi ettevõtjate kulusid. See lähenemisviis on kooskõlas komisjoni konkurentsivõime tegevuskavaga. Nagu on rõhutatud Draghi aruandes ELi konkurentsivõime tuleviku kohta ja komisjoni konkurentsivõime kompassis, on äärmiselt oluline kaotada killustatus ja ületada regulatiivsed tõkked, et kõrvaldada investeeringute ja tootlikkuse puudujäägid, mis takistavad ELi majanduskasvu. Draghi aruandes rõhutatakse ka strateegiliste ja sooduskaubanduslepingute olulisust kriitilise tähtsusega tarneahelate kindlustamisel ja ELi konkurentsivõime tugevdamisel. Sellega seoses on vastastikuse tunnustamise lepingud oluline vahend kaubanduse hõlbustamiseks ja tõkete vähendamiseks välisturgudel. Seetõttu on vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimine tugevalt kooskõlas nii ELi sisemise konkurentsivõime eesmärkide kui ka väliskaubanduspoliitika tegevuskavaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Menetlusõiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et kui kavandatav leping ei ole seotud eranditult või peamiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, esitab komisjon nõukogule soovitused. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ja nimetatakse liidu läbirääkija või liidu läbirääkimisrühma juht.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 4 on sätestatud, et nõukogu võib anda läbirääkijale läbirääkimisjuhiseid ja määrata läbirääkijaga konsulteerimiseks erikomitee.

Komisjon soovitab alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahel vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikust tunnustamist käsitleva rahvusvahelise lepingu üle. Komisjon nimetatakse läbirääkijaks.

Kavandatava lepingu üle läbirääkimiste alustamiseks loa andmiseks esildatud otsuse menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4.

•Materiaalõiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõiked 3 ja 4 ning artikli 218 lõiked 3 ja 4.

•Läbirääkija valik

Kuna kavandatav leping hõlmab ainult muid küsimusi kui ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimused, tuleb ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohaselt määrata läbirääkijaks komisjon.

•Liidu pädevus

Käesolev õigusakt kuulub ELi toimimise lepingu artikli 207 alusel ühise kaubanduspoliitika valdkonda. Seega kuulub see ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 kohaselt liidu ainupädevusse.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondades, mis kuuluvad ELi ainupädevusse. Ühine kaubanduspoliitika on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 3 loetletud valdkonnana, mis kuulub liidu ainupädevusse. Kõnealune poliitika hõlmab muu hulgas kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamist ELi toimimise lepingu artikli 207 kohaselt.

•Proportsionaalsus

Komisjoni soovitus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja vajalik, pidades silmas liidu eesmärki kasutada rahvusvahelisi kaubanduslepinguid konkurentsivõime, julgeoleku, kestlikkuse ja reeglitel põhineva mitmepoolse kaubanduse edendamiseks.

•Vahendi valik

Käesolev nõukogu otsuse soovitus esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4, millega on ette nähtud, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ja nimetatakse liidu läbirääkija. Nõukogu võib anda läbirääkijale ka läbirääkimisjuhiseid. Käesolevas soovituses esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei ole asjakohane.

•Mõjuhinnang

Käesolev soovitus nõukogule anda komisjonile luba pidada kahepoolseid läbirääkimisi Korea Vabariigiga on parema õigusloome suuniste kohaselt ettevalmistav meede, millel ei ole märkimisväärset majanduslikku, keskkonnaalast ega sotsiaalset mõju. Seetõttu ei ole mõju hindamine vajalik.

Uus leping peaks lihtsustama turulepääsu, kuna see võimaldaks mõlemal lepinguosalisel aktsepteerida katsearuandeid, sertifikaate ja vastavusmärgiseid, mille on välja andnud teise lepinguosalise määratud vastavushindamisasutused konkreetsetes sektorites, seeläbi välditakse katse- ja sertifitseerimismenetluste dubleerimist. Leping tugineks olemasolevale ELi ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingule, millega on juba kaotatud 98,7 % tariifidest ja kõrvaldatud mittetariifsed tõkked sellistes sektorites nagu elektroonika, ravimid, mootorsõidukid ja kemikaalid, kuid kus puudub vastavushindamise tulemuste täielik vastastikune tunnustamine.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Soovitus on kooskõlas ELi aluslepingutega ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

4.MÕJU EELARVELE

ELi ja Korea Vabariigi vaheline vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise leping ei avalda negatiivset mõju ELi eelarvele. Suurenenud kaubavoogudest on oodata kaudset positiivset mõju.

5.MUU TEAVE

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesolevas ettepanekus soovitatakse nõukogul võtta vastu otsus, millega antakse komisjonile luba: alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise lepingu üle; nimetada komisjon liidu läbirääkijaks; anda läbirääkijale juhiseid ning määrata erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida.

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada Korea Vabariigiga läbirääkimisi vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise lepingu üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 3 ja lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

ning arvestades, et tuleks alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikust tunnustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba alustada läbirääkimisi vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikust tunnustamist käsitleva rahvusvahelise lepingu üle Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahel.

Artikkel 2

Liidu läbirääkijaks nimetatakse komisjon.

Artikkel 3

Läbirääkimisi peetakse käesoleva otsuse addendum’is esitatud nõukogu läbirääkimisjuhiste alusel.

Artikkel 4

Läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 kolmandas lõigus ettenähtud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Need vastastikuse tunnustamise lepingud sisaldavad konkreetseid sektoripõhiseid lisasid. Näiteks hõlmab ELi–Austraalia vastastikuse tunnustamise leping autotööstuse tooteid, elektromagnetilist ühilduvust, madalpingeseadmeid, masinaid, meditsiiniseadmeid, surveseadmeid, telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmeid ja head tootmistava. ELi–Šveitsi vastastikuse tunnustamise leping hõlmab 20 sektorit, näiteks masinad, isikukaitsevahendid, mänguasjad, meditsiiniseadmed, gaasiseadmed, surveanumad, raadioseadmed, elektriseadmed, ehitustooted, liftid ja biotsiidid. Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu alla kuuluv ELi–Kanada vastastikuse tunnustamise leping hõlmab elektriseadmeid, mänguasju, ehitustooteid, masinaid, mõõtevahendeid, seadmeid plahvatusohtlikele keskkondadele jne. ELi–Jaapani vastastikuse tunnustamise lepingut kohaldatakse elektritoodete, raadio- ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete, hea tootmistava ja hea laboritava suhtes, samas kui ELi ja Uus-Meremaa vastastikuse tunnustamise lepingus käsitletakse elektromagnetilist ühilduvust, madalpingeseadmeid, masinaid, meditsiiniseadmeid, surveseadmeid, telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmeid ja head tootmistava. ELi–Iisraeli vastastikuse tunnustamise leping piirdub hea laboritavaga ning ELi–USA vastastikuse tunnustamise lepinguga nähakse ette elektromagnetilise ühilduvuse, telekommunikatsiooniseadmete ja laevavarustuse vastastikune tunnustamine, vältides seeläbi hõlmatud toodete hindamise dubleerimist.

(2) Vt Cernat, L., „How important are mutual recognition agreements for trade facilitation?“ (Kui olulised on vastastikuse tunnustamise lepingud kaubanduse hõlbustamiseks?), poliitikaülevaade nr 10, Rahvusvahelise Poliitilise Ökonoomia Euroopa Keskus (ECIPE), 2022. Vt ka Kaubanduse peadirektoraat, „Survey on Mutual Recognition Agreements (MRAs), Summary Report“, (Vastastikuse tunnustamise lepingute alane uuring, kokkuvõttev aruanne) juuli 2023, https://trade.ec.europa.eu/access-to-markets/en/assets/Report%20on%20the%20Survey%20on%20Mutual%20Recognition%20Agreements%202023.pdf .

(3) Euroopa Komisjon, turulepääs, „ELi ja Lõuna-Korea vabakaubandusleping“, Euroopa Komisjoni veebisait, vaadatud 25. veebruaril 2026, https://trade.ec.europa.eu/access-to-markets/et/content/eli-ja-louna-korea-vabakaubandusleping .

(4) Euroopa Komisjon, kaubandus ja majandusjulgeolek, „Lõuna-Korea. ELi kaubandussuhted Korea Vabariigiga. Faktid, arvud ja viimased arengud“, Euroopa Komisjoni veebisait, vaadatud 25. veebruaril 2026, https://policy.trade.ec.europa.eu/eu-trade-relationships-country-and-region/countries-and-regions/south-korea_et .

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.4.2026

COM(2026) 141 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: Nõukogu otsus,

millega antakse luba alustada Korea Vabariigiga läbirääkimisi vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise lepingu üle

LISA

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS KOREA VABARIIGIGA VASTAVUSHINDAMISE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGU ÜLE

Lepingu laad ja kohaldamisala

1.Leping peaks sisaldama sätteid, millega tagatakse, et kumbki lepinguosaline aktsepteerib teise lepinguosalise registreeritud vastavushindamisasutuste tehtud vastavushindamiste tulemusi piisava tõendina asjakohases sektoripõhises lisas täpsustatud kohaldatavate õigusaktide järgimise kohta. See hõlmab muu hulgas sertifikaate ja vastavusmärgiseid.

2.Leping peaks olema täielikult kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjade ja kohustustega.

3.Lepinguga tuleks ette näha vastavushindamiste vastastikuse tunnustamisega seotud vastastikused kohustused.

Eesmärgid

4.Läbirääkimiste eesmärk on hõlbustada ELi ja Korea Vabariigi vahelist kaubandust ning lihtsustada turulepääsu, võimaldades mõlemal lepinguosalisel aktsepteerida katsearuandeid, sertifikaate ja vastavusmärgiseid, mille on välja andnud teise lepinguosalise määratud vastavushindamisasutused konkreetsetes sektorites, seeläbi välditaks katse- ja sertifitseerimismenetluste dubleerimist.

Sisu

5.Lepinguga tuleks nõuda, et lepinguosalised tunnustaksid vastavustõendeid, sealhulgas katsearuandeid, sertifikaate, lubasid ja vastavusmärgiseid, nagu on nõutud lepingu sektoripõhistes lisades täpsustatud õigusnormidega ning kuna selliseid tõendeid väljastavad teise lepinguosalise territooriumil määratud vastavushindamisasutused.

6.Lepinguga tuleks sätestada valdkondlik ja territoriaalne kohaldamisala, täpsustades hõlmatud tooted ja sektorid ning kummagi lepinguosalise kogu territooriumi, et tagada sertifitseeritud toodete vaba liikumine.

7.Lepingu iga sektoripõhine lisa peaks muu hulgas sisaldama järgmisi elemente:

·selgitus selle kehtivus- ja rakendusala kohta;

·vastavushindamismenetlustega seonduvad õigus- ja haldusnormid;

·määratud vastavushindamisasutuste loetelu;

·määravad asutused;

·menetlused vastavushindamisasutuste määramiseks.

8.Lepinguga tuleks nõuda, et lepinguosalised võimaldaksid oma määratud vastavushindamisasutuste tehnilise pädevuse ja nõuetele vastavuse kontrollimist, andes samal ajal teisele lepinguosalisele õiguse neid asutusi vaidlustada üksnes erandlikel asjaoludel.

9.Leping peaks sisaldama klauslit, et vastastikuse tunnustamise lepingud kolmandate riikidega ei kohusta lepinguosalisi tunnustama nendes kolmandates riikides tehtud vastavushindamisi, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud ametlik leping.

10.Lepinguosalised peaksid moodustama ühiskomitee lisade muutmiseks, vaidluste lahendamiseks, vastavushindamisasutuste pädevuse kontrollimiseks ja rakendusala laiendamiseks.

11.Lepinguga võidakse nõuda, et lepinguosalised vahetaksid teavet muu hulgas järgmiste elementide kohta:

·sektoripõhistes lisades täpsustatud õigus- ja haldusnormide rakendamine;

·kavandatavad õiguslikud, regulatiivsed ja halduslikud muudatused kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingust tuleneva WTO liikmete teatamiskohustustega;

·vastavushindamisasutuse määramise peatamine või sellise peatamise lõpetamine;

·menetlused, millega tagatakse, et lepinguosaliste määratud vastavushindamisasutused vastavad sektoripõhistes lisades esitatud õiguslikele, regulatiivsetele ja haldusnõuetele ning lisas täpsustatud pädevusnõuetele.

12.Lepingus tuleks vajaduse korral sätestada selle seos ELi ja Lõuna-Korea vahelise vabakaubanduslepinguga.

13.Leping peaks sisaldama klauslit, milles täpsustatakse, et seda ei tohi tõlgendada lepinguosaliste standardite või tehniliste eeskirjade vastastikuse tunnustamisena.

Lõppsätted

14.Lepinguga tuleks ette näha lepingu lõpetamise ja lepingus sätestatud kohustuste täitmise peatamise sätted.

15.Leping peaks olema võrdselt autentne kõigis ELi ametlikes keeltes ja sisaldama sellekohast keeleklauslit.

Top

Choose the experimental features you want to try