EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.2.2026

COM(2026) 105 final

2026/0065(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomist käsitleva konventsiooni sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

Käesoleva ettepanekuga taotleb komisjon nõukogult luba sõlmida konventsioon, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon.

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ÜRO Peaassamblee võttis 14. novembril 2022 vastu resolutsiooni A/RES/ES-11/5 1 Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamise kohta. Selles resolutsioonis kinnitas ÜRO Peaassamblee, et Venemaa Föderatsioon tuleb võtta vastutusele kõigi Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, sealhulgas ÜRO põhikirjaga vastuolus oleva agressiooni eest ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumiste eest, ning et Venemaa Föderatsioon peab vastutama kõigi rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslike tagajärgede eest, sealhulgas hüvitama selliste tegudega tekitatud kahju, kaasa arvatud varalise kahju.

Resolutsioonis tunnistati ka vajadust luua koostöös Ukrainaga rahvusvaheline mehhanism Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega tekitatud kahju, kaotuste või vigastuste hüvitamiseks. Samuti soovitati selles liikmesriikidel koostöös Ukrainaga luua rahvusvaheline kahjuregister. Registris talletatakse dokumentide alusel tõendid ja nõuded kahju, kaotuste või vigastuste kohta, mille Venemaa Föderatsioon on Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega tekitanud asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning Ukraina riigile. Lisaks edendaks ja koordineeriks register tõendite kogumist. Kooskõlas ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga võtsid riigid kasutusele etapiviisilise lähenemisviisi ning otsustasid kõigepealt luua registri ja seejärel hüvitusmehhanismi muud elemendid: kahjunõuete komisjoni ja hüvitusfondi.

Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis 12. mail 2023 vastu resolutsiooni CM/Res(2023)3, 2 millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit (edaspidi „register“). Liit ühines registrit käsitleva laiendatud osalise kokkuleppega asutajast assotsieerunud liikmena 2023. aasta mais 3 ja muutis 2024. aasta juulis oma staatuse assotsieerunud liikmest osaliseks 4 . See muutus rõhutas liidu kindlat tahet osaleda registri tegevuses, sealhulgas iga-aastase kohustusliku sissemakse tasumise kaudu.

Registri tegevus käivitati ametlikult 2. aprillil 2024 toimunud ministrite konverentsil „Õigluse taastamine Ukraina jaoks“. Huvitatud riigid leppisid seal kokku arutelude algatamises kokkuleppe kavandi üle, et luua haldusorganina kahjunõuete komisjon. See haldusorgan vaataks läbi, hindaks ja lahendaks vastuvõetavaid nõudeid ning määraks kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise summa, tuginedes eelkõige kahjuregistri tööle. Registri sekretariaat koostas tulevase kahjunõuete komisjoni loomise rahvusvahelise kokkuleppe esialgse kavandi (edaspidi „kokkuleppe kavand“). Koos Ukraina ja Madalmaadega korraldas registri sekretariaat 2024. aasta juulist 2025. aasta jaanuarini neli ettevalmistavat kohtumist, et vahetada esialgseid seisukohti kokkuleppe kavandi ja selle hilisemate muudatuste kohta. Kohtumistele kutsuti osalema kõik eespool nimetatud ÜRO Peaassamblee resolutsiooni poolt hääletanud 94 riiki.

Nõukogu võttis 17. märtsil 2025 vastu otsuse, millega antakse Euroopa Komisjonile luba, et osaleda liidu nimel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon 5 .

Haagis 2025. aasta märtsist septembrini toimunud neljal kohtumisel peetud läbirääkimistel osales umbes 55 delegatsiooni, sealhulgas Euroopa Liit ja kõik liikmesriigid. Kolm esimest kohtumist korraldati Ukraina kahjunõuete komisjoni loomist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe valitsustevahelise läbirääkimiskomitee raames. Tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega osales Euroopa Komisjon aktiivselt läbirääkimistel, juhindudes nõukogu läbirääkimisjuhistes seatud eesmärkidest, ja andis eespool nimetatud otsuse kohaselt pidevalt aru Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja Euroopa Nõukogu töörühmale (COSCE).

Oma kolmandal kohtumisel otsustas valitsustevaheline läbirääkimiskomitee koostada rahvusvahelise kokkuleppe Euroopa Nõukogu avatud konventsioonina (edaspidi „konventsioon“). Seega toimus läbirääkimiste neljas voor 2025. aasta septembris Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni ajutise komitee (CAHEC) esimese istungi raames. Sellel koosolekul arutas CAHEC konventsiooni, töökorda, resolutsiooni ja lõppakti ning kiitis need ajutiselt heaks. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni esialgu vastu 22. oktoobril 2025 6 .

Nõukogu võttis 16. detsembril 2025 vastu otsuse (EL) 2025/2655, 7 millega anti komisjonile luba konventsioon Euroopa Liidu nimel allkirjastada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse. Otsusega anti ka luba allkirjastada diplomaatilise konverentsi lõppakt ja kiideti heaks sellise resolutsiooni vastuvõtmine, millega kehtestatakse kahjunõuete komisjoni ülesannete ja volituste täitmise alustamiseks vajalik kord.

Pärast seda, kui diplomaatiline konverents jõudis 15. detsembril 2025 Haagis kokkuleppele konventsiooni eelnõu väiksemates tehnilistes muudatustes, võeti konventsioon, resolutsioon ja lõppakt 16. detsembril 2025 ametlikult vastu. 34 riiki ja Euroopa Liit kirjutasid konventsioonile alla 16. detsembril. Kuna 19. detsembril kirjutas sellele alla veel üks riik, on allakirjutajate koguarv praegu 36.

Lisaks kinnitas diplomaatiline konverents veel kord, et Venemaa Föderatsioon peab kandma vastutust kõigi rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslike tagajärgede eest, sealhulgas kohustus hüvitada selliste tegudega tekitatud vigastused ja kahju. Diplomaatiline konverents julgustas ka kõiki osalejaid jätkuvalt uurima rahvusvahelisel tasandil ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega võimalikke allikaid, mille abil tagada selliste hüvitiste rahastamine, mille on kindlaks teinud ja määranud konventsiooni alusel Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon.

Diplomaatilise konverentsi resolutsioonis on sätestatud, et Euroopa Nõukogu loob koostöös kahjuregistriga eelrühma, et teha ettevalmistusi kahjunõuete komisjoni tegevuse alustamiseks. Sellega seoses teatas Euroopa Liit 16. detsembril 2025 kuni ühe miljoni euro suurusest vabatahtlikust sissemaksest nende ettevalmistavate tegevuste toetamiseks.

16. detsembri 2025. aasta diplomaatilise konverentsi järgselt kutsutakse huvitatud riike ja Euroopa Liitu üles konventsiooni sõlmima. Käesoleva ettepaneku eesmärk on seega taotleda nõukogult luba konventsiooni sõlmimiseks, misläbi on liidul võimalik saada kahjunõuete komisjoni liikmeks, nagu on sätestatud konventsiooni artikli 27 lõikes 1.

Konventsiooni artikli 10 lõike 1 punkti a kohaselt peaks kahjunõuete komisjoni nõukogu koosnema vähemalt üheksast ja kõige rohkem 15 liikmest, kelle ametiaeg on kolm aastat rotatsiooni korras. Konventsiooni artikli 30 lõike 3 kohaselt peaks assamblee määrama esimesed üheksa nõukogu koosseisu kuuluvat liiget, kui konventsiooni jõustumise tingimused on täidetud. Assamblee peaks seejärel määrama täiendavad liikmed vastavalt konventsiooni ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjade arvu järkjärgulisele suurenemisele, nagu on sätestatud konventsiooni artikli 10 lõike 1 punktis c. Seepärast on liidu huvides olla üheksa esimese konventsiooniosalise seas, kes annavad nõusoleku olla konventsiooniga seotud, et olla üks nõukogu esimesest üheksast liikmest.

Konventsiooni sisu

Käesolevale ettepanekule lisatud konventsiooni tekst näeb ette järgmist:

(1)Kahjunõuete komisjon luuakse sõltumatu organina, kes tegutseb rahvusvahelise juriidilise isikuna Euroopa Nõukogu institutsioonilises raamistikus. Kahjunõuete komisjon kujutab endast kahjuregistri järel rahvusvahelise hüvitusmehhanismi teist komponenti. Registri ülesanded peaksid üle minema kahjunõuete komisjonile, kellest saab registri õigusjärglane ja kes võtab üle registri digiplatvormi, andmed ja arhiivi.

(2)Konventsioonis selgitatakse, et kuigi selles käsitletakse rahvusvaheliselt õigusvastaseid tegusid, mille Venemaa Föderatsioon on Ukrainas või Ukraina vastu alates 24. veebruarist 2022 toime pannud, ei vabastata sellega Venemaa Föderatsiooni vastutusest Ukrainas või Ukraina vastu alates 20. veebruarist 2014 toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest ega välistata konventsiooni muutmist edaspidi nii, et selle ajaline kohaldamisala ulatub tagasi 20. veebruarini 2014.

(3)Kahjunõuete komisjoni liikmeks võib saada iga Euroopa Nõukogu liikmesriik, muu riik ja Euroopa Liit, kes osales diplomaatilisel konverentsil, ning iga muu riik, kes hääletas ÜRO Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 poolt. Pärast konventsiooni jõustumist võivad konventsiooniosalised kutsuda konventsiooniga ühinema mis tahes riiki või piirkondlikku integratsiooni organisatsiooni. Liikmed peavad tasuma iga-aastaseid sissemakseid, et rahastada kahjunõuete komisjoni tegevust seniks, kuni need kulud kannab Venemaa Föderatsioon. Vaatlejad osalevad tavaliselt hääleõiguseta; siiski antakse neile, kes teevad märkimisväärseid vabatahtlikke sissemakseid, hääleõigus seoses konkreetsete finantsaruannete ja eelarvega.

(4)Kui Venemaa Föderatsioon peaks taotlema liikmesust, peab ta kinnitama, et võtab vastutuse tekitatud kahju eest, rahastab hüvitist ning hüvitab osalistele ja vaatlejatele kõik kulud, mis on neile tekkinud alates konventsiooni jõustumisest.

(5)Konventsioonis sätestatakse, et kahjunõuete komisjonil on assamblee, mis koosneb kõigist liikmetest ja mis on selle juhtorgan. Assamblee vastutab kahjunõuete komisjoni volituste täitmise järelevalve, selle peamiste organite ja ametnike ametisse nimetamise ja neile volituste andmise ning eeskirjade ja eelarve vastuvõtmise eest. Assamblee peaks tulema kokku kahjunõuete komisjoni asukohas, kui assamblee ei otsusta teisiti. Selle esimene istung tuleb kutsuda kokku ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist.

(6)Konventsioonis sätestatakse ka, et nõukogu koosneb vähemalt üheksast ja kõige rohkem 15 liikmest, kelle ametiaeg on kolm aastat rotatsiooni korras. Assamblee peaks määrama esimesed üheksa nõukogu liiget oma esimesel istungil või võimalikult kiiresti pärast seda. Kahjunõuete komisjoni nõukogu vastutab kahjunõuete komisjoni volituste täitmise eest ning ta nimetab ametisse volinikud ja komiteed, võtab vastu nõudeid ja hüvitisi käsitlevaid materiaalõigus- ja menetlusnorme ning võtab assamblee järelevalve all vastu või lükkab tagasi kahju hüvitamist puudutavaid komiteede soovitusi.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek on kooskõlas meetmetega, mille liit on võtnud 2022. aasta veebruaris Venemaa Föderatsiooni alustatud Ukraina-vastasele agressioonisõjale reageerimiseks. See toetab liidu pühendumust järgida rahvusvahelist õigust, tagada vastutusele võtmine Ukrainas ja Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliste kuritegude eest ning toetada Ukraina õigust õiglusele ja kahjude täielikule hüvitamisele.

Eelkõige põhineb ettepanek otseselt liidu kindlale eesmärgile, mis puudutab Ukraina jaoks rahvusvahelise hüvitusmehhanismi loomist, sealhulgas tema kahjuregistris osalemist. Registri loomisest teatati Euroopa Nõukogu riigipeade ja valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel, mis toimus 16.–17. mail 2023 Reykjavíkis, ja selles talletatakse dokumentide alusel tõendeid ja nõuded kahju, kaotuste või vigastuste kohta, mis on alates 24. veebruarist 2022 põhjustatud Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukraina territooriumil või Ukraina vastu asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele või Ukraina riigile. Nagu on märgitud eespool, ühines liit laiendatud osalise kokkuleppega registri loomise kohta kohe alguses asutajast assotsieerunud liikmena ja seejärel tugevdas seda positsiooni veelgi 2024. aasta juulis, kui temast sai täieõiguslik osaline.

9. juulil 2025 kiitis ministrite komitee heaks registri kehtivuse pikendamise kauemaks kui 2026. aasta maini ning võttis vastu resolutsiooni CM/Res(2025)3, 8 milles kinnitati Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe loomist.

Nagu on sätestatud konventsioonis ja resolutsioonis CM/Res(2023)3, millega luuakse Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registri loomist käsitlev laiendatud osaline kokkulepe, antakse registri töö üleandmisega kahjunõuete komisjonile üle ka registri digiplatvorm, sealhulgas kogu teave registris sisalduvate nõuete ja tõendite kohta, samuti muud dokumendid, arhiivid, vallas- ja kinnisvara. See üleandmine peaks muu hulgas hõlmama pangakontosid, IT-vahendeid, tarkvara ja nendega seotud registri litsentse, lepinguid ja korraldusi ning nendega seotud andmeid nii, et kahjunõuete komisjonist saab registri õigusjärglane.

Liidu rahaline toetus Ukraina jaoks rahvusvahelise hüvitusmehhanismi loomiseks on olnud võimalik peamiselt tänu määrusele (EL) 2024/792 (edaspidi „Ukraina rahastu määrus“), 9 mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 212 alusel. Rahastu eesmärk on muu hulgas „toetada algatusi ja organeid ning organisatsioone, mis on seotud demokraatia, rahvusvahelise õiguse ja korruptsioonivastase võitluse alaste jõupingutuste toetamise ja täitmise tagamisega Ukrainas“ (artikli 3 lõike 2 punkt i) ja „tugevdada rahvusvahelise õiguse järgimist“ (artikli 3 lõike 2 punkt h). Ukraina rahastut käsitleva määruse artikli 34 lõike 3 kohaselt on liit toetanud rahaliselt „protsesse, mis edendavad õiglust, tõe otsimist, põhjalikku konfliktijärgset rehabilitatsiooni kaasava ja rahumeelse ühiskonna tagamiseks, ja tõendite kogumist sõja ajal toime pandud kuritegude kohta“, sealhulgas kahjunõuete register ja Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmise rahvusvaheline keskus (ICPA).

14. jaanuaril 2026 võttis komisjon vastu ettepaneku määruse kohta, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Ukraina toetuslaenu andmiseks aastatel 2026 ja 2027 10 . Ettepaneku eesmärk on tagada Ukraina kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks uue rahastamisvahendi loomine ja anda Ukrainale 90 miljardi euro ulatuses liidu abi laenuna, mis makstakse tagasi Venemaa Föderatsiooni makstavatest reparatsioonidest. Ettepaneku põhjenduses 24 on ette nähtud, et Ukraina võib sellist makromajanduslikku finantsabi kasutada selleks, et aidata rahastada reparatsioonidena hüvitiste maksmist Venemaa ebaseadusliku tegevuse tõttu kahju kandnud inimestele, muu hulgas Euroopa nõukogu egiidi all loodud Ukraina jaoks mõeldud rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni kaudu.

14. jaanuaril 2026 võttis komisjon ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel vastu ettepaneku muuta Ukraina rahastu määrust 11 . See on üks vahenditest, mis võimaldab rakendada Ukrainale mõeldud 90 miljardi euro suuruse rahalise toetuse paketti.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas liidu laiema poliitikaga, millega toetatakse Ukrainat ja mille eesmärk on saavutada erinevaid, kuid üksteist vastastikku tugevdavaid eesmärke ulatuslikumas vastutusstruktuuris, millega käsitletakse Venemaa Föderatsiooni ebaseaduslikku agressioonisõda.

2. veebruaril 2023 teatas komisjon Eurojusti hallatava ICPA loomisest. 2023. aasta juulis loodud ICPA-l on olnud oluline roll Ukraina ja viie liikmesriigi läbiviidavate agressioonikuritegusid puudutavate uurimiste tugevdamisel, kogudes tõendeid ja hõlbustades ühiste kohtuasjade ettevalmistamist, et menetleda neid edaspidi erikohtus.

2023. aasta jaanuarist 2025. aasta märtsini osales liit Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu loomise tuumikrühma (edaspidi „tuumikrühm“) tegevuses, mille raames arutati sellise kohtu loomise võimalusi, kellel on õigus uurida isikuid, kellel on suurim vastutus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest, neile süüdistusi esitada ning nende üle kohut mõista.

9. mail 2025 kohtusid välisministrid ja teised tuumikrühma osaliste esindajad Lvivis ning võtsid vastu nn Lvivi avalduse, millega nad kohustusid looma Euroopa Nõukogu raames erikohtu, käivitama kiiresti selle tegevuse ja toetama erikohtu tulemuslikku toimimist, tunnistades samal ajal komisjoni ja Euroopa välisteenistuse olulist panust.

25. juunil 2025 allkirjastasid Ukraina ja Euroopa Nõukogu erikohtu loomise kokkuleppe 12 . Seejärel on jätkunud töö Euroopa Nõukogu raamistikus, et viimistleda kohtu loomiseks vajalike õiguslikke akte, eelkõige erikohtu halduskomiteed käsitlevat laiendatud osalist kokkulepet.

Täiendav asjaolu, mis annab tunnistust liidu kindlameelsusest toetada Ukrainat ja tagada Ukrainas ja Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliste kuritegude eest vastutusele võtmine on 10 miljoni euro suurune liidu toetus erikohut ettevalmistavale eelrühmale 24 kuu jooksul alates 2026. aasta jaanuarist 13 naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu 14 .

Käesolev ettepanek täiendab ka liidu aktiivset osalemist koordineerimisplatvormides, nagu jõhkraid massikuritegusid käsitlev USA, Ühendkuningriigi ja ELi nõuanderühm, kes toetab eksperdiabiga Ukraina peaprokuratuuri, ja dialoogirühm, mis toimib rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna osalejate ja rahastajate Ukraina kohtusüsteemile antava toetust koordineeriva keskusena.

Ettepanek on kooskõlas ka liidu poliitikaga kehtestada üha rangemaid piiravaid meetmeid Venemaa Föderatsiooni suhtes, et suurendada Venemaa Föderatsiooni jaoks tema ebaseaduslikust tegevusest kantavaid kulusid ja vähendada seeläbi tema suutlikkust jätkata oma agressiooni 15 . Piiravate meetmete täitmise tagamise tugevdamiseks on liit muu hulgas loonud varade külmutamise ja arestimise töökonna ning võtnud vastu direktiivi (EL) 2024/1226, 16 millega ühtlustatakse liidu piiravate meetmete rikkumiste määratlemist ja nende eest määratavaid kriminaalkaristusi. Lisaks on komisjon nimetanud ametisse ELi sanktsioonide saadiku, et tagada pidevad kõrgetasemelised arutelud kolmandate riikidega, et vältida liidu piiravate meetmete, eelkõige Venemaa Föderatsiooni vastu võetud piiravate meetmete kohaldamata jätmist või neist kõrvalehoidmist, ning on avaldanud selle valdkonna liidu õigusnormide tõlgendamiseks suunised riiklikele asutustele ja eraettevõtjatele.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Konventsiooni sõlmimist lubava nõukogu otsuse vastuvõtmise menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v, milles on sätestatud, et nõukogu peaks võtma vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

Eespool osutatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonide ja konventsiooni preambuli kohaselt luuakse kahjunõuete komisjon eesmärgiga tagada, et ÜRO põhikirja artikli 2 lõikega 4 ilmselgelt vastuolus oleva Venemaa Föderatsiooni agressiooni ohvritele hüvitatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega nõuetekohaselt kahju, mis on neile tekitatud Venemaa rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega. Sellise mehhanismi loomine on seega ka osa rahvusvahelise üldsuse jõupingutustest tagada inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine ning rahvusvaheline rahu ja julgeolek. Liidu seisukohast vastab selles mehhanismis osalemine liidu välistegevuse aluseks olevatele eesmärkidele, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 21 lõikes 2.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Selleks et liit saaks konventsiooni sõlmida, tuleb ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohaselt teha ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega nõukogu annab loa rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Rahvusvahelise õiguse järgi ja konventsioonis sätestatu kohaselt peaks kahjunõuete komisjoni tegevuskulud kandma Venemaa Föderatsioon. Konventsiooniga nähakse ette, et seniks, kuni Venemaa Föderatsioonist saab selle komisjoni liige, peaks kahjunõuete komisjoni rahastama selle liikmete iga-aastaste sissemaksetest, ilma et see piiraks võimalust, et seotud kulud nõutakse sisse Venemaa Föderatsioonilt.

Konventsiooni sõlmimine liidu poolt eeldab iga-aastase sissemakse tegemist. Kuigi konventsiooni jõustumise kuupäev on endiselt ebakindel, ei ole kahjunõuete komisjoni täisaastaeelarvet eeldatavasti vaja enne 2028. aastat. Nagu on märgitud konventsiooni allkirjastamist puudutavas nõukogu otsuses (EL) 2025/2655, võib liidu aastane sissemakse kahjunõuete komisjoni eelarvesse selle tegevuse tippaastatel ulatuda kolme miljoni euroni. Liidu kohustusliku sissemakse võib teha instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu, kui mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavatest institutsioonidevahelistest läbirääkimistest ei tulene teisiti, ning seejärel määratakse see kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse ja juhtimismehhanismi kaudu.

Nagu teatati 16. detsembril 2025 diplomaatilisel konverentsil, rahastab liit kulusid, mis puudutavad Euroopa Nõukogu raamistikus tegutsevat eelrühma, kuhu on kaasatud ka kahjuregister, et valmistuda kahjunõuete komisjoni tegevuse käivitamiseks. Need kulud on 18 kuu jooksul hinnanguliselt 880 000 eurot ning neid rahastatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kiirreageerimise sambast. Liidu vabatahtlikust sissemaksest kaetakse eelkõige kulud, mis on seotud kahjunõuete komisjoni eelrühma loomise ja ettevalmistuskomitee töö võimaldamisega, nagu on ette nähtud nõukogu otsusele (EL) 2025/2655 lisatud resolutsioonis.

Seni aga tasub liit 2026. ja 2027. aastal kohustuslikud sissemaksed kahjuregistrisse Ukraina rahastut käsitleva määruse (EL) 2024/792 alusel.

Täiendavad üksikasjad käesoleva ettepaneku finantsmõju kohta on esitatud lisatud finantsselgituses.

5.    MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 käsitletakse Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomist käsitleva konventsiooni sõlmimist.

Artiklis 2 esitatakse otsuse jõustumise kuupäev.

·Konventsiooni tekst ja hoiulevõtja

Konventsiooni tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.

Aluslepingute kohaselt peab komisjon esitama konventsiooni artiklis 37 ettenähtud teate, et väljendada liidu nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta.

2026/0065 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomist käsitleva konventsiooni sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 17  

ning arvestades järgmist:

(1)16. detsembril 2025 kirjutas komisjon nõukogu otsuse (EL) 2025/2655 18 alusel liidu nimel alla Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomist käsitlevale konventsioonile (edaspidi „kahjunõuete komisjon“ või „konventsioon“), eeldusel et see sõlmitakse. Samuti kirjutas komisjon diplomaatilise konverentsi raames Haagis alla selle lõppaktile ja kiitis heaks resolutsiooni vastuvõtmise, millega kehtestatakse kahjunõuete komisjoni ülesannete alustamiseks ja volituste täitmiseks vajalik kord.

(2)Konventsioonis märgitakse, et loodav Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon kujutab endast rahvusvahelise hüvitusmehhanismi teist komponenti, mis on jätk kahjuregistrile, mille töö antakse üle kahjunõuete komisjonile võimalikult kiiresti pärast selle loomist. Konventsioonis tunnistatakse ka, et hüvitusmehhanismi kolmas komponent võib hõlmata ka tulevast hüvitusfondi, mille ülesanne on maksta hüvitist kahju, kaotuste või vigastuste eest, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastased teod Ukrainas või Ukraina vastu.

(3)Pärast Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja algust mõistis Euroopa Ülemkogu oma 24. veebruari 2022. aasta järeldustes kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni Ukraina vastu ja kinnitas, et Venemaa Föderatsioon kannab täielikku vastutust selle agressiooni ning kogu sellest tuleneva hävingu ja inimelude kaotuse eest ning peab oma tegude eest vastutama 19 .

(4)ÜRO Peaassamblee võttis 14. novembril 2022 vastu resolutsiooni A/RES/ES-11/5, 20 milles ta kinnitas, et Venemaa Föderatsioon tuleb võtta vastutusele kõigi Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest. Lisaks rõhutas ta, et Venemaa Föderatsioon peab vastutama oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslike tagajärgede eest, sealhulgas hüvitama selliste tegudega tekitatud kahju, kaasa arvatud varalise kahju. Sellega seoses tunnistas ÜRO Peaassamblee vajadust luua koostöös Ukrainaga rahvusvaheline mehhanism Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega põhjustatud kahju, kaotuste või vigastuste hüvitamiseks. Selleks soovitas ÜRO Peaassamblee luua rahvusvahelise kahjuregistri, et registreerida dokumentaalses vormis tõendid ja kahjunõuded, mis puudutavad Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele põhjustatud kahju, kaotusi või vigastusi, ning edendada ja koordineerida tõendite kogumist.

(5)Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis 12. mail 2023 vastu resolutsiooni CM/Res(2023)3, 21 millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit (edaspidi „kahjunõuete register“). Kõnealuse resolutsiooni kohaselt on kahjuregistri loomine esimene samm sellise rahvusvahelise hüvitusmehhanismi loomise suunas, mis võib hõlmata kahjunõuete komisjoni ja hüvitusfondi. Sellega kooskõlas tunnistatakse resolutsioonis CM/Res(2023)3, et kahjuregister, sealhulgas selle digiplatvorm koos kõigi sellel registreeritud andmetega kahjunõuete ja tõendite kohta, on mõeldud olema sellise hüvitusmehhanismi lahutamatu osa, mis luuakse eraldi rahvusvahelise õigusaktiga koostöös Ukraina ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega.

(6)Liit ühines kahjuregistriga asutajast assotsieerunud liikmena 11. mail 2023, 22 kuid muutis 22. juulil 2024 oma staatuse täieõiguslikuks osaliseks 23 .

(7)Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 29. veebruaril 2024 vastu määruse (EL) 2024/792 Ukraina rahastu loomise kohta, 24 milles nähakse muu hulgas ette nende algatuste ja organite toetamine, mis on seotud rahvusvahelise õiguse toetamise ja täitmise tagamisega Ukrainas. See hõlmab muu hulgas liidu rahalisi sissemakseid kahjuregistrisse.

(8)2024. aastal kutsusid Ukraina presidendi büroo, Ukraina välisministeerium, Madalmaade Kuningriigi välisministeerium ja Ukraina kahjude register riike, kes toetasid ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/ES-11/5 vastuvõtmist, osalema ettevalmistavatel kohtumistel, arutamaks rahvusvahelist kokkulepet, millega luua Haagis Ukraina kahjunõuete komisjon.

(9)Nõukogu võttis 17. märtsil 2025 vastu otsuse (EL) 2025/702, 25 millega antakse komisjonile luba osaleda liidu nimel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon.

(10)2025. aasta märtsist septembrini osalesid ligikaudu 55 delegatsiooni, sealhulgas Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid, Haagis toimunud neljas läbirääkimisvoorus. Esimesed kolm vooru peeti Ukraina kahjunõuete komisjoni loomist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe valitsustevahelise läbirääkimiskomitee raames ja nende käigus vahetati seisukohti kokkuleppe eelnõu kohta, korraldati teksti mitu lugemist ja koostati sellele järgnenud muudetud versioonid.

(11)2025. aasta juulis toimunud kolmanda läbirääkimisvooru ajal otsustas valitsustevaheline läbirääkimiskomitee koostada rahvusvahelise kokkuleppe Ukraina kahjunõuete komisjoni loomiseks Euroopa Nõukogu konventsiooni vormis, millega võivad osalistena ühineda ka riigid, kes ei kuulu Euroopa Nõukogusse ega Euroopa Liitu. Seejärel anti valitsustevahelise läbirääkimiskomitee töö üle Euroopa Nõukogu egiidi all tegutsevale Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomise ajutisele komiteele (edaspidi „ajutine komitee“) ja tööd jätkati selle raames. Ajutine komitee vaatas läbi ja kiitis esialgu heaks konventsiooni, selle vastuvõtmiseks korraldatava diplomaatilise konverentsi töökorra, kahjunõuete komisjoni ülesannete ja volituste täitmise alustamiseks vajaliku korra kehtestamise resolutsiooni ning lõppakti, et võtta need vastu 16. detsembril 2025 Haagis toimuval diplomaatilisel konverentsil. Lõppakt sisaldas lisadena konventsiooni, resolutsiooni ja diplomaatilise konverentsi kohtumise aruannet.

(12)Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni esialgu vastu 22. oktoobril 2025, 26 et see oleks võimalik vastu võtta ja avada allakirjutamiseks 16. detsembril 2025 Haagis toimuval diplomaatilisel konverentsil.

(13)Konventsiooni artikli 30 kohaselt on konventsioon ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks avatud kõikidele Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Liidule ja teistele riikidele, kes osalesid 16. detsembril 2025 Haagis toimunud diplomaatilisel konverentsil, ja riikidele, kes hääletasid ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/ES-11/5 poolt. Konventsiooni artikli 31 kohaselt võib pärast selle jõustumist kutsuda konventsiooniga ühinema ka teisi riike ja piirkondlikke organisatsioone.

(14)Liidul on kindel tahe tagada, et Venemaa Föderatsioon ei pääse oma Ukraina vastu suunatud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude toimepanemise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas kohustusest hüvitada nende tegudega põhjustatud kahju, kaotused ja vigastused. Seepärast on asjakohane kiita liidu nimel heaks konventsioon, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks konventsioon, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon 27 .

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval [üks päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas].

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 29  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    kehtib alates konventsiooni jõustumise kuupäevast [AAAA] kuni ajani, mil kahjunõuete komisjon on oma volitused täitnud, ja kestab eeldatavasti kümme aastat [AAAA].

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id) 

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

3.2.3.3.Assigneeringud kokku

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

3.2.4.3.Personalivajadus kokku

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/ES-11/5, OP2-OP.

(2)    Resolutsioon CM/Res(2023)3, millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit (vastu võetud ministrite komitee poolt 12. mail 2023 ministrite asetäitjate 1466. kohtumisel).

(3)    Komisjoni 11. mai 2023. aasta otsus ELi osalemise kohta asutajast assotsieerunud liikmena laiendatud osalises kokkuleppes, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit Euroopa Nõukogu institutsioonilises raamistikus (C(2023) 3241).

(4)    Nõukogu 22. juuli 2024. aasta otsus (EL) 2024/2045 liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Nõukogu organites seoses Euroopa Liidu staatusega laiendatud osalises kokkuleppes, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit (ELT L, 2024/2045, 24.7.2024).

(5)    Nõukogu 17. märtsi 2025. aasta otsus (EL) 2025/702, millega antakse Euroopa Komisjonile luba, et osaleda liidu nimel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon (ELT L, 2025/702, 8.4.2025).

(6)    CM(2025)139-final – [1541/10.1] Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni (CAHEC) loomise ajutine komitee – Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomise konventsiooni eelnõu (Strasbourg, 22. oktoober 2025).

(7)    Nõukogu 16. detsembri 2025. aasta otsus (EL) 2025/2655 Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomist käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L, 2025/2655, 23.12.2025).

(8)    Resolutsioon CM/Res(2025)3, millega kinnitatakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit (vastu võetud ministrite komitee poolt 9. juulil 2025 ministrite asetäitjate 1534. kohtumisel).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu (ELT L, 2024/792, 29.2.2024).

(10)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Ukraina toetuslaenu andmiseks aastatel 2026 ja 2027 (Brüssel, 14. jaanuar 2026, COM(2026) 20 final).

(11)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu (Brüssel, 14. jaanuar 2026, COM(2026) 22 final).

(12)    CM(2025)104-final – [1532/2.3] Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tagajärjed – Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelisele kokkuleppele Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu loomise kohta (Strasbourg, 24. juuni 2025).

(13)    Commission Implementing Decision on the financing of the multiannual action plan for Support to the preparations of the launch of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine for 2025 and 2026 (Brüssel, 4.12.2025, C(2025) 8248 final).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/947, 9. juuni 2021, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (EMPs kohaldatav tekst).

(15)    Kõige viimased: Nõukogu 29. jaanuari 2026. aasta otsus (ÜVJP) 2026/260, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2024/2643, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa destabiliseeriva tegevusega (ELT L, 2026/260, 29.1.2026); nõukogu 22. detsembri 2025. aasta otsus (ÜVJP) 2025/2648, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L, 2025/2648, 23.12.2025); nõukogu 15. detsembri 2025. aasta otsus (ÜVJP) 2025/2572, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2024/2643, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa destabiliseeriva tegevusega (ELT L, 2025/2572, 15.12.2025).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673 (ELT L, 2024/1226, 29.4.2024).

(17)    Nõusolek avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT C , , lk […]).

(18)    Nõukogu 16. detsembri 2025. aasta otsus (EL) 2025/2655 Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomist käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L, 2025/2655, 23.12.2025).

(19)    Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine (24. veebruar 2022 – Järeldused, EUCO 18/22.

(20)    ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/ES-11/5, OP2-OP.

(21)    Resolutsioon CM/Res(2025)3, millega kinnitatakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit (vastu võetud ministrite komitee poolt 9. juulil 2025 ministrite asetäitjate 1534. kohtumisel).

(22)    Komisjoni 11. mai 2023. aasta otsus ELi osalemise kohta asutajast assotsieerunud liikmena laiendatud osalises kokkuleppes, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit Euroopa Nõukogu institutsioonilises raamistikus (C(2023) 3241).

(23)    Nõukogu 22. juuli 2024. aasta otsus (EL) 2024/2045 liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Nõukogu organites seoses Euroopa Liidu staatusega laiendatud osalises kokkuleppes, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit (ELT L, 2024/2045, 24.7.2024).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu (ELT L, 2024/792, 29.2.2024).

(25)    Nõukogu 17. märtsi 2025. aasta otsus (EL) 2025/702, millega antakse Euroopa Komisjonile luba, et osaleda liidu nimel läbirääkimistel rahvusvahelise kokkuleppe üle, millega luuakse Ukraina jaoks rahvusvaheline kahjunõuete komisjon (ELT L, 2025/702, 8.4.2025).

(26)    CM(2025)139-final – [1541/10.1] Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni (CAHEC) loomise ajutine komitee – Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomise konventsiooni eelnõu (Strasbourg, 22. oktoober 2025).

(27)    Konventsiooni tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L, […]).

(28)    Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse ja juhtimismehhanismi kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

(29)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(30)    Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse ja juhtimismehhanismi kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

(31)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(32)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(33)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(34)    Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse ja juhtimismehhanismi kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

(35)

   Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse ja juhtimismehhanismi kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

(36)    Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse ja juhtimismehhanismi kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

(37)    Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse ja juhtimismehhanismi kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

(38)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(39)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(40)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.2.2026

COM(2026) 105 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:

Nõukogu otsus

Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomist käsitleva konventsiooni sõlmimise kohta

LISA

Euroopa Nõukogu lepingute sari – nr 229

Konventsioon, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon

Haag, 16.XII.2025

Preambul

Käesolevale konventsioonile allakirjutanud,

meenutades kõigi riikide kohustusi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja artikli 2 alusel, sealhulgas kohustust hoiduda oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse terviklikkuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega, ning lahendada oma rahvusvahelised vaidlused rahumeelsete vahenditega;

väljendades sügavat muret Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni põhjustatud inimohvrite, tsiviilelanike sundrände, taristu ja loodusvarade katastroofilise hävimise, avaliku ja eraomandi kaotuse ning majanduse kokkuvarisemise pärast;

pidades meeles vabadusel, võrdsusel, õiglusel ja inimõiguste austamisel põhineva rahvusvahelise rahu säilitamise ja tugevdamise tähtsust ning sõbralike suhete arendamise tähtsust riikide vahel, sõltumata nende poliitilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest süsteemist või arengutasemest;

meenutades ÜRO Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ES-11/1 „Agressioon Ukraina vastu“, milles Peaassamblee mõistis teravalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu, millega rikutakse ÜRO põhikirja artikli 2 lõiget 4;

meenutades rahvusvahelise õiguse komisjoni artikleid, mis käsitlevad riikide vastutust rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest ja vastutava riigi kohustust hüvitada täielikult rahvusvaheliselt õigusvastase teoga tekitatud kahju;

meenutades ÜRO Peaassamblee 16. detsembri 2005. aasta resolutsiooni 60/147, millega Peaassamblee võttis vastu aluspõhimõtted ja suunised, mis käsitlevad rahvusvahelise inimõigustealase õiguse jõhkrate rikkumiste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumiste ohvrite õigust õiguskaitsevahendile ja hüvitisele;

meenutades ÜRO Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“, milles Peaassamblee tunnistas, et Venemaa Föderatsioon peab vastutama kõikide Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest, sealhulgas ÜRO põhikirja rikkuva agressiooni ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumiste eest;

meenutades, et resolutsioonis ES-11/5 tunnistas Peaassamblee ka, et Venemaa Föderatsioon peab kandma vastutust kõigi oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslike tagajärgede eest, sealhulgas hüvitama selliste tegudega tekitatud kahju, sealhulgas varalise kahju;

meenutades, et Peaassamblee tunnistas lisaks vajadust luua koostöös Ukrainaga rahvusvaheline mehhanism Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega tekitatud kahju, kaotuste ja vigastuste hüvitamiseks;

meenutades, et Peaassamblee soovitas liikmesriikidel koostöös Ukrainaga luua rahvusvahelise kahjude registri, et registreerida dokumentaalses vormis tõendid ja kahjunõuded, mis puudutavad Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele põhjustatud kahju, kaotusi või vigastusi ning selleks, et edendada ja koordineerida tõendite kogumist;

avaldades heameelt Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registri loomise üle Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. mai 2023. aasta resolutsiooniga CM/Res(2023)3, millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registrit, mis kinnitati Euroopa Nõukogu ministrite komitee 9. juuli 2025. aasta resolutsiooniga CM/Res(2025)3;

nentides samuti, et Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude register toimib ning võtab vastu, menetleb ja registreerib kahjunõudeid vastavalt oma põhikirjale;

meenutades Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registri põhikirja, milles on sätestatud, et registri töö, sealhulgas selle digiplatvorm koos kõigi sellel registreeritud andmetega kahjunõuete ja tõendite kohta, on mõeldud olema sellise rahvusvahelise hüvitusmehhanismi, mis luuakse koostöös Ukrainaga eraldi rahvusvahelise õigusaktiga, esimene komponent;

nentides, et käesolev konventsioon on selline rahvusvaheline õigusakt ja et sellega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon, mis on teine komponent rahvusvahelises hüvitusmehhanismis, mis võib kolmanda komponendina hõlmata ka tulevast hüvitusfondi, mille ülesanne on maksta hüvitist kahju, kaotuste või vigastuste eest, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastased teod Ukrainas või Ukraina vastu;

nentides, et kuigi käesolevas konventsioonis käsitletakse Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 või pärast seda toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaseid tegusid, ei vabasta see Venemaa Föderatsiooni vastutusest tema poolt Ukrainas või Ukraina vastu 20. veebruaril 2014 või pärast seda toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest ega välista võimalust, et käesolevat konventsiooni muudetakse tulevikus nii, et selle ajaline kohaldamisala laieneks kuni 20. veebruarini 2014;

kohustudes rakendama käesoleva konventsiooni sätteid kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

on kokku leppinud käesolevas Euroopa Nõukogu avatud konventsioonis järgmiselt:

I OSA – MÕISTETE KASUTAMINE

Artikkel 1 – Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„assamblee“ – komisjoni liikmete assamblee, mis on loodud käesoleva konventsiooni artikli 7 kohaselt;

(b)„kahjunõuded“ – käesoleva konventsiooni artikli 3 tähenduses kahjunõuded, mis on esitatud Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registrile vastavalt selle reeglitele, ning pärast registri töö üleandmist komisjonile käesoleva konventsiooni VII osa alusel kahjunõuded, mis on esitatud käesoleva konventsiooni artiklis 25 osutatud tingimuste ja korra kohaselt;

(c)„komisjon“ – käesoleva konventsiooniga loodud Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon;

(d)„volinik“ – isik, kes on nimetatud komitee liikmeks käesoleva konventsiooni artikli 11 kohaselt;

(e)„nõukogu“ – komisjoni nõukogu, mis on loodud käesoleva konventsiooni artikli 10 kohaselt;

(f)„tegevdirektor“ – komisjoni tegevdirektor, kes on ametisse nimetatud käesoleva konventsiooni artikli 14 kohaselt;

(g)„finantskomitee“ – komisjoni finantskomitee, mis on loodud käesoleva konventsiooni artikli 8 kohaselt;

(h)„suurrahastaja” – liige, kes mis tahes majandusaastal teeb Euroopa Nõukogu ministrite komitee 4. novembri 1994. aasta resolutsioonis (94)31 kindlaks määratud kriteeriumide alusel komisjoni eelarvesse suurima kohustusliku sissemakse;

(i)„liige“ – riik või piirkondliku integratsiooni organisatsioon, mis on saanud komisjoni liikmeks käesoleva konventsiooni osaliseks saamise teel konventsiooni artikli 27, 28, 30 või 31 kohaselt;

(j)„vaatleja“ – riik, piirkondliku integratsiooni organisatsioon või rahvusvaheline organisatsioon, mis on saanud komisjoni vaatlejaks käesoleva konventsiooni artikli 27 lõike 2 kohaselt;

(k)„komitee“ – volinike komitee, mis on loodud käesoleva konventsiooni artikli 12 kohaselt;

(l)„piirkondliku integratsiooni organisatsioon“ – teatava piirkonna suveräänsete riikide moodustatud organisatsioon, millele selle liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes;

(m)„Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude register“ või „register“ – Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude register, mis on loodud Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. mai 2023. aasta resolutsiooniga CM/Res(2023)3 ja kinnitatud Euroopa Nõukogu ministrite komitee 9. juuli 2025. aasta resolutsiooniga CM/Res(2025)3;

(n)„reeglid ja kord“ – komisjoni tööd reguleerivad reeglid ja kord, mille nõukogu on vastu võtnud käesoleva konventsiooni artikli 10 lõike 2 punkti c kohaselt ja mille assamblee on kinnitanud käesoleva konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti c kohaselt;

(o)„sekretariaat“ – komisjoni sekretariaat, mis on loodud käesoleva konventsiooni artikli 13 kohaselt.

II OSA – UKRAINA KAHJUNÕUETE RAHVUSVAHELISE KOMISJONI LOOMINE, VOLITUSED JA ÜLESANDED

Artikkel 2 – Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni loomine

Euroopa Nõukogu institutsioonilises raamistikus luuakse sõltumatu organina Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon.

Artikkel 3 – Komisjoni volitused ja ülesanded

1.Komisjon on haldusorgan, mis otsustab, kas rahuldada selliste kahju, kaotuste või vigastuste kahjunõuded, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsioon oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu, sealhulgas agressiooniga, millega rikutakse ÜRO põhikirja, ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumistega:

(a)24. veebruaril 2022 või pärast seda;

(b)i.    Ukraina territooriumil tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, mis hõlmab tema maismaad, õhuruumi, sisevesi ja territoriaalmerd;

ii.    Ukraina majandusvööndis ja mandrilaval vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja kohaldataval juhul Ukraina riigisisestele õigusaktidele, või

iii.    Ukraina jurisdiktsiooni alla kuuluvatele õhusõidukitele või laevadele, ja

(c)kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, samuti Ukraina riigile, sealhulgas selle piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning riigi omandis või kontrolli all olevatele üksustele.

2.Käesoleva konventsiooni kohaldamisel tähendavad komisjoni lõike 1 kohased volitused seda, et komisjon vaatab kahjunõuded läbi, hindab neid ja teeb nende kohta otsuse ning määrab kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse.

3.Komisjon käsitleb kõiki haldus-, finants-, menetlus-, faktilisi, õiguslikke ja poliitilisi küsimusi, mida on vaja kahjunõuete kohta otsuse tegemiseks ja iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks.

4.Komisjon lähtub oma töös sellest, et kooskõlas lõikega 1 vastutab Venemaa Föderatsioon rahvusvahelise õiguse kohaselt kogu kahju ja kõigi kaotuste või vigastuste eest, mille ta on oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu põhjustanud.

5.Komisjoni otsused, sealhulgas käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaks tehtud ja määratud hüvitise suuruse kohta, on lõplikud. Hüvitise suuruse üle otsustamisel peab lähtuma kahjunõude väärtuse õiglasest ja ausast hindamisest ning kindlaksmääramisest.

6.Komisjoni otsuseid peavad kõik komisjoni liikmed komisjoni tegevusega seoses lõplikuks lahenduseks kõigile kahjunõudega seotud faktilistele ja õiguslikele küsimustele.

III OSA – ÕIGUSLIK SEISUND JA ASUKOHT

Artikkel 4 – Õigussubjektsus 

1.Komisjon on rahvusvaheline juriidiline isik.

2.Seega on komisjonil oma ülesannete ja volituste täitmiseks ning huvide kaitsmiseks vajalik õigus- ja teovõime, eelkõige võime sõlmida lepinguid, omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning algatada kohtumenetlusi.

Artikkel 5 – Asukoht

1.Komisjoni asukoht on ühe konventsiooniosalise territooriumil.

2.Komisjoni staatust ja tegevust asukohariigis reguleeritakse asukohariigi ja komisjoni vahelise asukohariigi lepinguga.

3.Komisjonil on Ukrainas esindus, et abistada assambleed, nõukogu ja komiteesid nende ülesannete täitmisel.

4.Komisjon sõlmib Ukrainaga kokkulepped ja/või lepingud, millega reguleeritakse komisjoni esinduse staatust ja tegevust Ukrainas.

5.Assamblee võib oma otsusega luua komisjoni esindusi igas muus riigis, kui asjaomane riik on selleks nõusoleku andnud.

Artikkel 6 – Privileegid ja immuniteedid

1.Komisjonil, sealhulgas selle Ukraina esindusel ja muudes riikides asuvatel esindustel, on iga liikmesriigi territooriumil oma ülesannete ja volituste täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.

2.Komisjoni liikmesriigid kohaldavad oma territooriumil komisjoni, selle esinduste, tegevdirektori, teiste sekretariaadi liikmete ja komisjoni kaasatud ekspertide suhtes Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppes kindlaks määratud reegleid, eelkõige:

(a)Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artikleid 3–7 komisjoni suhtes, sealhulgas selle esinduste, omandi ja vara suhtes; 

(b)Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artiklit 18 tegevdirektori ja teiste sekretariaadi liikmete suhtes;

(c)Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artikli 18 punkte a ja e komisjoni kaasatud ekspertide suhtes.

3.Komisjoni liikmesriigid kohaldavad oma territooriumil komisjoni ülesandeid täitvate volinike suhtes samu privileege ja immuniteete, mis on kindlaks määratud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artiklis 16.

4.Komisjoni organite liikmete esindajatel, volinikel, tegevdirektoril, teistel sekretariaadi liikmetel ja komisjoni kaasatud ekspertidel on iga liikmesriigi territooriumil kohtulik puutumatus nende ametikohustuste täitmisel tehtud suuliste ja kirjalike avalduste ja toimingute suhtes ning nende puutumatus jääb kehtima ka pärast nende ametiaja lõppemist.

5.Iga liikmesriik võib Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud teatega deklareerida, et lõigete 2, 3 ja 4 alusel isikule antud kohtulikku puutumatust ei kohaldata juhul, kui isik on rikkunud mootorsõidukite liikluseeskirju või kui isikule kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga on tekitatud kahju.

6.Privileege ja immuniteete, mis on antud:

(a)volinikele, võib ära võtta assamblee;

(b)tegevdirektorile, muudele sekretariaadi liikmetele ja komisjoni kaasatud ekspertidele, võib ära võtta Euroopa Nõukogu peasekretär.

7.Assamblee võib ära võtta lõike 2 punktis a sätestatud immuniteedi. Selline immuniteedi äravõtmine ei hõlma komisjoni vara, sealhulgas selle digiplatvormi ja kõigi kahjunõuete ja tõendite kohta käivate andmete suhtes võetavaid täitemeetmeid ega konfiskeerimist, milleks on vaja assamblee eraldi nõusolekut.

8.Kui mõni liige denonsseerib käesoleva konventsiooni või see lõpetatakse, jätkavad liikmed käesolevas artiklis nimetatud immuniteetide kohaldamist.

IV OSA – ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR

Artikkel 7 – Assamblee

1.Assamblee koosneb kõigist komisjoni liikmetest.

2.Assamblee tuleb kokku komisjoni asukohas, kui assamblee ei otsusta teisiti. Käesoleva konventsiooni hoiulevõtja kutsub assamblee esimese istungi kokku ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist.

3.Assamblee valib kolmeks aastaks esimehe ja kaks aseesimeest. Assamblee esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest juhib assamblee tööd ja täidab muid ülesandeid vastavalt assamblee poolt vastu võetud töökorrale.

4.Assamblee:

(a)vastutab üldiselt komisjoni volituste täitmise eest ja teeb järelevalvet komisjoni organite töö üle;

(b)soovitab liikmetele, komisjoni organitele ning punktis i osutatud allorganitele meetmeid komisjoni eesmärkide saavutamiseks;

(c)kinnitab komisjoni tööd reguleerivad reeglid ja korra, mille nõukogu on vastu võtnud käesoleva konventsiooni artikli 10 lõike 2 punkti c kohaselt;

(d)määrab nõukogu liikmed käesoleva konventsiooni artikli 10 kohaselt;

(e)kinnitab volinike kandidaatide nimekirja ja uuendab seda vähemalt kord aastas;

(f)valib oma esimesel istungil ja seejärel vastavalt vajadusele komisjoni tegevdirektori, kelle nimetab ametisse Euroopa Nõukogu peasekretär;

(g)volitab tegevdirektorit viima läbi registri üleandmise komisjonile käesoleva konventsiooni artiklite 24 ja 25 kohaselt ajal, mida assamblee peab asjakohaseks, võttes arvesse tagajärgi liikmete iga-aastastele kohustuslikele sissemaksetele;

(h)volitab nõukogu soovituse alusel nõukogu looma komiteesid ja nimetama ametisse volinikud ajal, mida assamblee peab asjakohaseks, võttes arvesse tagajärgi liikmete iga-aastastele kohustuslikele sissemaksetele;

(i)loob nõukogu ja/või tegevdirektori soovituse alusel komisjoni ülesannete täitmiseks vajalikud allorganid;

(j)võtab vastu iga-aastase sissemaksete jaotuse;

(k)võtab vastu komisjoni aastaeelarve;

(l)võtab vastu komisjoni iga-aastase finantsaruande;

(m)võtab vastu komisjoni iga-aastase tegevusaruande ning

(n)täidab kõiki muid talle käesoleva konventsiooniga antud ülesandeid ning kõiki muid ülesandeid, mida on vaja komisjoni volituste täitmiseks ja mida käesoleva konventsiooniga ei ole antud nõukogule, volinike komiteedele, tegevdirektorile ega sekretariaadile. Assamblee võib mõne või kõik need muud ülesanded delegeerida nõukogule.

5.Assamblee tuleb kokku nii sageli kui vaja, kuid vähemalt kord aastas. Assamblee tuleb kokku, kui ta seda otsustab, kui nõukogu seda taotleb või kui seda taotleb mõni liige ja sellist taotlust toetab üks kolmandik liikmetest. Esimehel on kiireloomulise vajaduse korral õigus kutsuda kokku assamblee erakorraline istung. Kui lõikes 6 ei ole sätestatud teisiti, on assamblee otsuste tegemiseks nõutav kõigi liikmete enamuse kohalolek.

6.Assamblee võib teha otsuseid kirjaliku menetluse teel ja elektrooniliselt, nagu on kindlaks määratud assamblee töökorras.

7.Assamblee võib luua nõuandekomisjone, kes abistavad assambleed või komisjoni kui tervikut nende jaoks olulistes konkreetsetes valdkondades.

8.Assamblee võtab vastu oma töökorra ja kõik muud oma ülesannete täitmiseks vajalikud reeglid või korra.

9.Sekretariaat täidab assamblee sekretariaadi ülesandeid.

Artikkel 8 – Finantskomitee

1.Assamblee loob finantskomitee, mis on assamblee allorgan. Finantskomitee:

(a)määrab kindlaks liikmete iga-aastased kohustuslikud sissemaksed käesoleva konventsiooni artikli 23 lõike 3 kohaselt;

(b)nõustab sekretariaati komisjoni eelarve koostamisel;

(c)vaatab läbi komisjoni järgmise aasta eelarve projekti, mille on koostanud sekretariaat, ja annab selle kohta aru assambleele;

(d)vaatab läbi muude üksuste kui liikmete ja vaatlejate sissemaksed ja annab loa nende vastuvõtmiseks käesoleva konventsiooni artikli 23 lõike 4 kohaselt;

(e)annab assambleele soovitusi muudes asjakohastes finantsküsimustes ja

(f)täidab muid finantsküsimustega seotud ülesandeid, mille assamblee talle on määranud.

2.Finantskomiteesse kuuluvad järgmiste liikmete ja vaatlejate esindajad:

(a)kõik liikmed, kes on komisjoni eelarve suurrahastajad; 

(b)muud liikmed ja vaatlejad, kes teevad komisjoni eelarvesse sissemakseid vähemalt summas, mis on võrdne suurrahastajate kohustusliku sissemaksega sellel majandusaastal, mille eest nad on teinud sellise sissemakse;

(c)muud assamblee valitud liikmed.

3.Assamblee määrab lõike 2 punktides b ja c nimetatud liikmete ja vaatlejate arvu. Assamblee vaatab need arvud igal aastal läbi. Vaatlejate arv ei tohi olla suurem kui liikmete arv.

4.Kui komisjon saab oma eelarveliste vajaduste rahuldamiseks piisavalt vahendeid täielikult muudest allikatest kui kohustuslikud sissemaksed, kuuluvad finantskomisjoni ainult assamblee valitud liikmete esindajad.

5.Finantskomitee püüab oma otsused vastu võtta konsensuse alusel. Kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võtab finantskomitee konsensuse saavutamiseks tehtud jõupingutuste ammendumisel otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, kusjuures igal finantskomitee liikmel on üks hääl. Finantskomitee otsuste tegemiseks on nõutav finantskomitee liikmete enamuse kohalolek.

6.Menetluslikes küsimustes võetakse otsused vastu antud häälte enamusega. Kui on kahtlusi, kas küsimus on menetluslik, võetakse otsus vastu lõike 5 kohaselt.

7.Finantskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele ja annab aru assambleele. Finantskomitee võib kutsuda liikmeid, vaatlejaid ning teisi riike ja üksusi, kes on komisjoni asjaomasel aruandeperioodil rahaliselt toetanud, osalema finantskomitee koosolekutel.

8.Sekretariaat pakub finantskomiteele vajalikku haldustuge.

Artikkel 9 – Hääletamine assamblees

1.Kui käesolevas konventsioonis ei ole konkreetselt sätestatud teistsugust künnist, võtab assamblee oma otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega. 

2.Käesoleva konventsiooni artikli 7 lõike 4 punktide g ja h kohased otsused võetakse vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, mille hulgas on kõigi suurrahastajate poolthääled.

3.Menetluslikes küsimustes võetakse otsused vastu antud häälte enamusega. Kui on kahtlusi, kas küsimus on menetluslik, võetakse otsus vastu lõike 1 kohaselt.

4.Igal assamblee liikmel on üks hääl.

Artikkel 10 – Nõukogu

1.Nõukogu koosseis määratakse kindlaks järgmiselt.

(a)Nõukogusse kuulub vähemalt üheksa ja kõige rohkem viisteist liiget. Kui assamblee ei otsusta teisiti, on nõukogu liikmete ametiaeg kolm aastat rotatsiooni korras. Assamblee määrab nõukogu koosseisu nende liikmete nimekirja alusel, kes on avaldanud huvi nõukogus osalemise vastu, vastavalt nende komisjoni liikmeks saamise järjekorrale.

(b)Assamblee määrab esimesed üheksa nõukogu liiget oma esimesel istungil või võimalikult kiiresti pärast seda.

(c)Assamblee määrab kolm uut nõukogu liiget istungil, mis järgneb käesoleva konventsiooni kolmekümnenda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja või käesoleva konventsiooniga ühinemise kirja hoiuleandmisele, ning veel kolm liiget pärast neljakümnenda sellise kirja hoiuleandmist.

(d)Kui Ukraina ja/või Venemaa Föderatsioon on nõukogu liikmed punktis a sätestatud korra kohaselt, hoiduvad nad hääletamisest lõike 2 punkti b, lõike 2 punkti c alapunktide ii–v ja lõike 2 punkti d küsimustes. Kui Ukraina ja/või Venemaa Föderatsioon on liikmed, kuid mitte nõukogu liikmed, kutsutakse nad osalema nõukogu istungitel, kus neil on õigus esitada oma seisukoht, kuid puudub hääleõigus.

(e)Assamblee võtab vastu reeglid, mis reguleerivad nõukogu liikmete rotatsiooni käesoleva artikli kohaselt, tagades sealhulgas järjepidevuse liikmete rotatsiooni korral.

2.Ilma et see piiraks käesoleva konventsiooni artikli 7 kohaldamist, nõukogu:

(a)vastutab komisjoni volituste täitmise eest;

(b)nimetab ametisse volinikud assamblee poolt käesoleva konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti e kohaselt kinnitatud kandidaatide nimekirjast ja loob komiteed käesoleva konventsiooni artikli 12 kohaselt;

(c)võtab vastu komisjoni tööd reguleerivad reeglid ja korra, mille assamblee peab seejärel heaks kiitma, sealhulgas seoses järgmiste küsimuste üle otsustamisega:

i.volinike komiteedesse nimetamise ja komiteedest tagasikutsumise tingimused ja kord;

ii.kahjunõuete esitamise, läbivaatamise, hindamise ja nende üle otsustamise ning iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramise tingimused ja kord;

iii.tõendite standardid ja nõuded;

iv.reeglid kahju, kaotuste või vigastuste hindamiseks;

v.hüvitamise standardid ja käsitused;

vi.vaidlusküsimuste lahendamise kord;

vii.kahjunõuete läbivaatamise, hindamise ja nende üle otsustamise prioriteetsuse järjekord;

viii.komisjoni raames registri töö jätkamiseks vajalikud tingimused ja kord ning

ix.muud nõukogu pädevusse kuuluvad küsimused;

(d)on pädev vastu võtma või tagasi lükkama komiteede soovitusi otsuste kohta, mis käsitlevad komiteedes läbi vaadatud kahjunõuete eest makstavate hüvitiste suurust ning otsuste õiguslikku ja faktilist alust, kui käesoleva konventsiooni artiklites 17 ja 18 ei ole sätestatud teisiti, ning

(e)täidab muid ülesandeid, mille assamblee on talle delegeerinud.

3.Nõukogu tuleb korrapäraselt kokku, et arutada komiteede soovitusi läbivaadatud kahjunõudeid käsitlevate otsuste tegemiseks ja teha muid otsuseid, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks. Sekretariaat võib osaleda nõukogu istungitel nõuandva pädevusega.

4.Nõukogu püüab oma otsused vastu võtta konsensuse alusel. Kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võtab nõukogu konsensuse saavutamiseks tehtud jõupingutuste ammendumisel otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, kusjuures igal nõukogu liikmel on üks hääl. Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, on nõukogu otsuste tegemiseks nõutav nõukogu liikmete enamuse kohalolek.

5.Nõukogu võib teha otsuseid kirjaliku menetluse teel ja elektrooniliselt, nagu on kindlaks määratud nõukogu töökorras.

6.Menetluslikes küsimustes võetakse otsused vastu antud häälte enamusega. Kui on kahtlusi, kas küsimus on menetluslik, võetakse otsus vastu lõike 4 kohaselt.

7.Nõukogu võtab vastu oma töökorra ja kõik muud oma ülesannete täitmiseks vajalikud korraldused. Nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja ühe või kaks aseesimeest, kelle ametiaeg on üks aasta ja keda on võimalik tagasi valida.

8.Nõukogu esitab assambleele aruandeid kaks korda aastas. Sellised aruanded sisaldavad nõukogus läbi vaadatud kahjunõuete arvu ja igas kategoorias määratud hüvitise kogusummat ning kokkuvõtet kõigist muudest olulistest faktilistest või õiguslikest küsimustest, mis on komisjoni töö seisukohast olulised.

Artikkel 11 – Volinikud

1.Volinike ametisse nimetamine toimub kaasaval põhimõttel, pidades silmas vajadust sõltumatuse, erapooletuse, aususe, kõrgete kõlbeliste omaduste, kogemuste, mitut valdkonda hõlmavate ametialaste eriteadmiste, ulatusliku geograafilise esindatuse ja soolise tasakaalu järele. Volinikud on eksperdid sellistes valdkondades nagu rahvusvaheline õigus, vaidluste lahendamine, rahandus, raamatupidamine, kindlustus või kahju hindamine. Nõukogu võib kehtestada volinike ametisse nimetamisele lisanõudeid, et rahuldada komiteede erivajadusi.

2.Volinikukandidaate võivad esitada liikmed. Kandidaadid võivad volinike ametikohale ka otse kandideerida. Sekretariaat korraldab kandidaatide nimetamise ja kandideerimise protsessi, kontrollib kandidaatide tausta ja koostab volinikuks sobivate kandidaatide nimekirja.

3.Sekretariaat esitab kandidaatide nimekirja assambleele kinnitamiseks. Sekretariaat esitab ajakohastatud nimekirja assambleele kinnitamiseks kord aastas või assamblee või nõukogu taotlusel.

4.Kandidaate ei saa diskvalifitseerida üksnes nende kodakondsuse alusel.

5.Volinike värbamise tingimused, sealhulgas nende tasustamise, määrab nõukogu.

6.Volinikud tegutsevad enda nimel ja nad peavad olema valmis oma kohustusi tõhusalt täitma.

Artikkel 12 – Komiteed

1.Nõukogu moodustab komiteed, mis vaatavad läbi ja hindavad kahjunõudeid ning määravad kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse. Komiteed annavad nõukogule soovitusi otsuste vastuvõtmiseks.

2.Nõukogu määrab sekretariaadi soovituse alusel ning võttes arvesse tõhusust, paindlikkust ja töökoormust, loodavate komiteede arvu ja iga komitee volitused.

3.Igasse komiteesse kuulub kolm volinikku, kelle nõukogu nimetab konkreetsesse komiteesse.

4.Iga komitee volinikud määravad konsensuse alusel enda hulgast komitee esimehe. Kui nad konsensust ei saavuta, määrab esimehe nõukogu.

Artikkel 13 – Sekretariaat

1.Komisjonil on sekretariaat, mida juhib tegevdirektor.

2.Sekretariaat pakub tegevdirektori alluvuses sisulist, tehnilist ja haldustuge komisjoni tööshoidmiseks ja toimimiseks.

3.Sekretariaadil on või ta hangib oma ülesannete täitmiseks vajalikud eriteadmised, sealhulgas piisavad teadmised asjakohasest riigisisesest õigusest ja asjakohaste keelte oskuse.

4.Sekretariaadi suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu personalieeskirju ja -reegleid. Komisjoni töötajateks võib määrata kõigi Euroopa Nõukogu liikmesriikide kodanikke ja kõigi liikmete kodanikke. Assamblee võib teha erandeid kohaldatavatest Euroopa Nõukogu reeglitest ja korrast, sealhulgas seoses töötajate kodakondsusega, kui see aitab kaasa komisjoni ülesannete täitmisele. Sellistest kinnitatud eranditest teavitatakse Euroopa Nõukogu ministrite komiteed ja peasekretäri.

Artikkel 14 – Tegevdirektor

1.Tegevdirektor esindab komisjoni ja tal on õigus tegutseda komisjoni nimel.

2.Tegevdirektoril on õigus sõlmida komisjoni nimel lepinguid ja kokkuleppeid. Tegevdirektor sõlmib komisjoni nimel rahvusvahelise lepingu, kui assamblee on selle eelnevalt heaks kiitnud. Tegevdirektor sõlmib komisjoni nimel riiklike või rahvusvaheliste asutustega kahjunõudeid või tõendeid käsitleva teabe vahetamise kokkulepped, kui nõukogu on need eelnevalt heaks kiitnud.

3.Euroopa Nõukogu peasekretär delegeerib tegevdirektorile volitused, mida on vaja tegevdirektori ülesannete täitmiseks seoses sekretariaadiga.

4.Tegevdirektor:

(a)vastutab sekretariaadi töö igapäevase järelevalve ja haldamise eest;

(b)tagab assamblee, nõukogu ja komiteede töö sisulise, tehnilise, haldusliku ja korraldusliku toetamise, sealhulgas korrapärase suhtluse ja nende istungite ettevalmistamise;

(c)vastutab kahjunõuete edastamise eest komiteedele läbivaatamiseks ja komiteede soovituste edastamise eest nõukogule;

(d)suhtleb asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste asutustega komisjoni tööga seotud erinevates küsimustes, sealhulgas kahjunõuete ja tõenditega seotud küsimustes, ning

(e)täidab muid käesoleva konventsiooniga tegevdirektorile antud või assamblee ja/või nõukogu delegeeritud ülesandeid.

5.Tegevdirektori valib assamblee. Pärast assamblee poolt valimist nimetab Euroopa Nõukogu peasekretär tegevdirektori eeldatavalt ametisse neljaks aastaks ning seda ametiaega saab pikendada.

6.Liikmeid kutsutakse üles esitama tegevdirektori ametikohale kandidaate, pidades seejuures silmas komisjonile esitatud kahjunõuete laadi.

7.Kandidaadid peaksid olema ausad, kõrgete kõlbeliste omadustega isikud, kellel on ametikohale vastav kogemus ja erialane kvalifikatsioon.

Artikkel 15 – Sõltumatus

1.Volinikud, tegevdirektor ja teised sekretariaadi liikmed on oma ülesannete täitmisel sõltumatud.

2.Oma ülesannete täitmisel ei tohi volinikud, tegevdirektor ega sekretariaadi teised liikmed küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega muult komisjoniväliselt asutuselt või üksuselt. Nad hoiduvad kõigist tegudest, mis võiksid kahjustada nende positsiooni rahvusvaheliste ametnikena, kes vastutavad üksnes komisjoni ees.

3.Kõik liikmed, samuti Euroopa Nõukogu ja selle organid kohustuvad austama volinike, tegevdirektori ja sekretariaadi teiste liikmete täielikku sõltumatust ametiülesannete täitmisel ning mitte püüdma neid mõjutada nende ametiülesannete täitmisel.

4.Volinikud, tegevdirektor ja teised sekretariaadi liikmed ei tohi olla isiklikult ega rahaliselt seotud ühegi komisjoni menetluses oleva küsimusega. Igasugune huvide konflikt avalikustatakse ja seda käsitletakse vastavalt komisjoni reeglitele.

5.Nõukogu võtab vastu volinikke, tegevdirektorit ja sekretariaadi teisi liikmeid puudutavad huvide konflikti ja avalikustamist käsitlevad reeglid.

V OSA – KAHJUNÕUDED JA MENETLUS

Artikkel 16 – Kahjunõuete läbivaatamine komiteedes

1.Komiteed vaatavad kahjunõuded läbi, teevad kindlaks, kas kahjunõuded on põhjendatud, määravad kindlaks iga kahjunõude puhul makstava hüvitise summa ja esitavad nõukogule otsuste soovitused, mis võetakse vastu vastavalt kohaldatavatele reeglitele ja korrale.

2.Komiteed võivad taotleda sekretariaadilt ekspertide kaasamist, kui on vaja eriteadmisi, eksperditeadmisi või kogemusi.

3.Kahjunõuete läbivaatamine toimub reeglite ja korra kohaselt. Komiteed määravad ise oma töömeetodid.

4.Sekretariaat osutab komiteedele nende ülesannete täitmisel haldus-, tehnilist, õiguslikku ja muud abi, kuid ei osale komiteede lõplikus otsustusprotsessis.

Artikkel 17 – Otsuste tegemine komiteedes

1.Komiteed püüavad oma soovitused vastu võtta konsensuse alusel. Kui jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendunud, võetakse otsuste soovitused vastu komitee volinike häälteenamusega. Sekretariaat registreerib, kas komiteede otsused võeti vastu konsensuse või häälteenamusega, ja millised olid hääletustulemused.

2.Komiteede otsuste soovitused peavad olema põhjendatud.

Artikkel 18 – Komiteede soovituste põhjal otsuste tegemine

1.Nõukogu vaatab komiteede soovitused kahjunõuete kohta läbi niipea kui võimalik pärast nende soovituste edastamist nõukogule. Nõukogu järgib soovituste hindamisel komiteede poolt kasutatud kahjunõuete rühmitamist, kui seda on tehtud.

2.Kui nõukogu on soovituse täies ulatuses läbi vaadanud, loetakse see nõukogu poolt kinnitatuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab reeglites ja korras kindlaksmääratud põhjustel saata soovituse tagasi komiteele, esitades oma otsuse põhjendused koos täiendavate suunistega, mis moodustavad nõukogu otsuse lahutamatu osa.

3.Komitee kaalub nõukogu suuniseid ja esitab vastavalt vajadusele uue soovituse.

4.Reeglites ja korras kindlaks määratud erandjuhtudel võib nõukogu suunata komitee soovituse nõukogu poolt selleks otstarbeks loodud ajutisele läbivaatamiskomiteele.

5.Ajutine läbivaatamiskomitee koosneb kolmest komitee esimehest. Ajutiste läbivaatamiskomiteede ja nende töö suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni artikleid 16 ja 17.

6.Kui nõukogu on ajutise läbivaatamiskomitee soovituse täielikult läbi vaadanud, loetakse see nõukogu poolt kinnitatuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu suunab küsimuse edasi assambleele, kes teeb lõpliku otsuse nõukogu asemel. 

7.Käesoleva artikli kohaselt kinnitatud soovitus on komisjoni lõplik otsus iga asjaomase kahjunõude kohta ning seda ei saa enam edasi kaevata ega läbi vaadata.

8.Sekretariaat protokollib assamblee, nõukogu ja ajutise läbivaatamiskomitee otsuste tegemist.

Artikkel 19 – Kohtute või tribunalide ja muude õigust mõistvate organite otsused või lahendid

1.Oma otsuste tegemisel võtavad komiteed ja nõukogu niivõrd, kui on asjakohane, arvesse asjaomaseid kohtuotsuseid või lahendeid, mille on teinud rahvusvahelise õiguse alusel asutatud kohtud või tribunalid ja muud õigust mõistvad organid.

2.Komiteed ja nõukogu võivad arvesse võtta ka riikide kohtute ja tribunalide asjakohaseid otsuseid või lahendeid.

3.Komisjon võtab oma organite kaudu asjakohased meetmed tagamaks, et ükski kahjunõude esitaja ei saaks sama kahju, kaotuse või vigastuse eest topelthüvitist. Liikmed püüavad komisjoni selles osas toetada, eelkõige teabevahetuse kaudu komisjoniga, kui see on asjakohane.

Artikkel 20 – Standardid ja kaitsemeetmed

1.Komisjon, sealhulgas selle nõukogu, komiteed ja sekretariaat, tegutsevad rangeimate sõltumatuse, erapooletuse, õigluse ja objektiivsuse standardite kohaselt.

2.Komisjon tegutseb läbipaistvalt, teavitab üldsust korrapäraselt oma tegevusest ja kaitseb nõuetekohaselt isikuandmeid. Läbipaistvust käsitlevad reeglid, sealhulgas komisjoni otsuste avaldamise reeglid, võtab vastu nõukogu.

3.Nõukogu võtab vastu isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse reeglid.

4.Kõigi komisjoni menetluste läbiviimisel tagatakse asjakohased menetluslikud kaitsemeetmed.

Artikkel 21 – Määratud hüvitiste rahastamine ja otsuste täitmine

1.Liikmed tunnistavad, et Venemaa Föderatsioon peab kandma vastutust kõigi oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslike tagajärgede eest, sealhulgas hüvitama selliste tegudega tekitatud kahju, sealhulgas varalise kahju. Seetõttu eeldatakse, et Venemaa Föderatsioon rahastab komisjoni poolt käesoleva konventsiooni alusel kindlaks tehtud ja määratud hüvitisi.

2.Liikmed, välja arvatud Venemaa Föderatsioon, ei ole kohustatud rahastama komisjoni poolt kindlaks tehtud ja määratud hüvitisi.

3.Komisjoni otsuseid ei saa täita liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate kohtute või muude kohtulike või kohtulaadsete institutsioonide kaudu, välja arvatud juhul, kui asjaomane liige on seda oma riigisisese õigusega sõnaselgelt lubanud.

Artikkel 22 – Määratud hüvitiste maksmise mehhanismid

Assamblee võib pärast rahastuse kättesaadavaks muutumist kaaluda määratud hüvitiste maksmise mehhanisme, sealhulgas maksmist hüvitusfondist, mis võidakse luua või määrata selleks otstarbeks assamblee poolt asjakohaseks peetaval ajal.

VI OSA – KOMISJONI RAHASTAMINE

Artikkel 23 – Rahastamine ja eelarve

1.Kui Venemaa Föderatsioonist saab liige, kannab ta komisjoni kulud alates käesoleva konventsiooni jõustumisest.

2.Kuni Venemaa Föderatsioon ei kanna komisjoni kulusid, rahastatakse komisjoni liikmete iga-aastastest kohustuslikest sissemaksetest ja vabatahtlikest sissemaksetest. Sellised sissemaksed tehakse, ilma et see piiraks võimalust nõuda Venemaa Föderatsioonilt raha tagasi.

3.Liikmete iga-aastased kohustuslikud sissemaksed määrab kindlaks finantskomitee, lähtudes Euroopa Nõukogu üldeelarvesse igal aastal tehtavate sissemaksete iga-aastase jaotuse kindlaksmääramise kriteeriumidest, ning assamblee võib neid kohandada vastavalt selle jaotuse aluseks olevatele põhimõtetele.

4.Komisjon võib vastu võtta ja kasutada oma tööga seotud vabatahtlikke sissemakseid, sealhulgas mitterahalisi sissemakseid. Need sissemaksed peavad olema kooskõlas komisjoni volituste ja ülesannetega. Muude üksuste kui liikmete ja vaatlejate sissemaksed peab eelnevalt heaks kiitma finantskomitee.

5.Komisjonil on Euroopa Nõukogu raamistikus oma eelarve. Assamblee võtab igal aastal vastu komisjoni järgmise aasta eelarve, mille on koostanud sekretariaat ja mille on läbi vaadanud finantskomitee.

6.Kui käesoleva konventsiooni sätetest ei tulene teisiti, kohaldatakse Euroopa Nõukogu finantsreegleid.

7.Assamblee võib peatada liikme õigused, kui ta leiab, et liige ei ole täitnud käesolevast konventsioonist tulenevaid rahalisi kohustusi.

VII OSA – VENEMAA FÖDERATSIOONI UKRAINA-VASTASE AGRESSIOONIGA TEKITATUD KAHJUDE REGISTER

Artikkel 24 – Registri töö üleandmine

1.Niipea kui võimalik pärast komisjoni loomist ja tegevdirektori ametisse nimetamist, teeb tegevdirektor koostööd registri ja/või Euroopa Nõukoguga, et teha asjakohaseid ettevalmistusi registri töö üleandmiseks komisjonile nii, et on tagatud registri katkematu töö kuni selle lõpetamiseni, ning teave registri valduses olevate kahjunõuete ja tõendite kohta on antud komisjoni käsutusse. Üleandmine hõlmab registri digiplatvormi, sealhulgas kogu sellel olevat teavet kahjunõuete ja tõendite kohta, muid dokumente, registri arhiive, registri vallas- ja kinnisvara, sealhulgas pangakontosid, IT-seadmeid, tarkvara ja kõike selle litsentse, registri lepinguid ja kokkuleppeid, samuti kõiki seonduvaid andmeid, nii et komisjon saab registri õigusjärglaseks.

2.Assamblee, nõukogu ja liikmed abistavad tegevdirektorit vastavalt vajadusele ja asjakohasusele registri töö komisjonile üleandmise ettevalmistamisel.

3.Pärast käesoleva konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti g alusel tehtud assamblee otsust annab tegevdirektor registri töö üle komisjonile ja annab assambleele kinnituse, kui üleandmine on lõpetatud ja komisjon saab alustada tööd kahjunõuetega.

Artikkel 25 – Registri töö jätkumine komisjoni raames

1.Registri tegevus, sealhulgas kahjunõuete esitamise korraldamine, jätkub komisjoni raames. 

2.Nõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul vastu asjakohased tingimused ja korra.

VIII OSA – LÕPPSÄTTED

Artikkel 26 – Vaidluste lahendamine

Kui liikmete vahel tekib vaidlus käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, püüavad nad vaidluse lahendada läbirääkimiste või muul nende valitud rahumeelsel viisil, sealhulgas assamblee kaudu, mis hõlbustab selliste vaidluste rahumeelset lahendamist.

Artikkel 27 – Liikmesus ja vaatleja staatus

1.Kui käesoleva konventsiooni artiklis 28 ei ole sätestatud teisiti, võib iga riik, Euroopa Liit ja muu piirkondliku integratsiooni organisatsioon saada komisjoni liikmeks, kui temast saab konventsiooniosaline käesolevas konventsioonis sätestatud korras.

2.Assamblee võib kutsuda iga riiki, piirkondliku integratsiooni organisatsiooni või rahvusvahelist organisatsiooni komisjoni vaatlejaks vastavalt assamblee kehtestatud tingimustele. Iga riik, piirkondliku integratsiooni organisatsioon või rahvusvaheline organisatsioon võib taotleda vaatlejaks kutsumist.

3.Ilma et see piiraks käesoleva konventsiooni artikli 7 kohaldamist, võivad vaatlejad osaleda assamblee istungitel ilma hääleõiguseta ning teha assamblee istungitel suulisi või kirjalikke avaldusi.

4.Vaatlejatel, kes on teinud komisjoni eelarvesse vabatahtlikke sissemakseid summas, mis on vähemalt võrdne assamblee poolt käesoleva konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti j kohaselt määratud summaga, on õigus osaleda komisjoni aastaeelarve, komisjoni iga-aastase finantsaruande ja komisjoni iga-aastase tegevusaruande vastuvõtmisel käesoleva konventsiooni artikli 7 lõike 4 punktide k–m kohaselt, koos õigusega osaleda assamblees hääletamisel selle majandusaasta jooksul, mille eest nad sellise sissemakse tegid.

5.Iga liikme, kelle tegevus on komisjoni volitustega vastuolus või kes takistab komisjoni ülesannete täitmist, õigused võidakse peatada ja assamblee võib paluda tal käesolevast konventsioonist artikli 35 kohaselt taganeda. Kui selline liige seda nõuet ei täida, võib assamblee otsustada, et selline liige ei ole enam liige alates assamblee määratud kuupäevast.

6.Assamblee võib vastavalt assamblee kehtestatud korrale peatada sellise vaatleja staatuse või tunnistada selle kehtetuks, kelle tegevus on komisjoni volitustega vastuolus või kes takistab komisjoni ülesannete täitmist.

Artikkel 28 – Venemaa Föderatsiooni liikmesus ja osalemine komisjoni organite töös

1.Venemaa Föderatsioon võib igal ajal saada komisjoni liikmeks, kui ta väljendab oma nõusolekut olla seotud käesoleva konventsiooniga selle artikli 31 kohaselt ja tingimusel, et ta esitab käesoleva konventsiooniga ühinemise kirjale lisatava deklaratsiooni, milles:

(a)ta tunnistab oma vastutust rahvusvahelise õiguse alusel kahju, kaotuste ja vigastuste eest, mille on põhjustanud tema rahvusvaheliselt õigusvastased teod Ukrainas või Ukraina vastu, sealhulgas tema agressioon, millega rikutakse ÜRO põhikirja, ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumised:

i.Ukraina territooriumil tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, mis hõlmab tema maismaad, õhuruumi, sisevesi ja territoriaalmerd;

ii.Ukraina majandusvööndis ja mandrilaval vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja kohaldataval juhul Ukraina riigisisestele õigusaktidele;

iii.Ukraina jurisdiktsiooni alla kuuluvatele õhusõidukitele või laevadele;

iv.kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, samuti Ukraina riigile, sealhulgas selle piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning riigi omandis või kontrolli all olevatele üksustele;

(b)ta nõustub täitma komisjoni otsuseid hüvitiste kohta ja andma vajalikud vahendid määratud hüvitiste või muu summa maksmiseks, millega Ukraina on nõustunud, ja

(c)ta nõustub hüvitama liikmete ja kohaldataval juhul vaatlejate sissemaksed komisjoni kulude katmiseks.

2.Assamblee peab veenduma, et Venemaa Föderatsiooni ühinemise kirjale lisatud deklaratsioon vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele.

3.Niipea kui Venemaa Föderatsioon avaldab huvi komisjoni liikmeks saamise vastu, võtab nõukogu vastu edasised reeglid, mis reguleerivad Venemaa Föderatsiooni osalemist komisjoni töös. Need reeglid kinnitab assamblee konsensuse alusel.

4.Venemaa Föderatsioon võib igal ajal taotleda, et teda kutsutaks komisjoni vaatlejaks käesoleva konventsiooni artikli 27 kohaselt.

Artikkel 29 – Hoiulevõtja

Käesoleva konventsiooni hoiulevõtja on Euroopa Nõukogu peasekretär.

Artikkel 30 – Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja jõustumine

1.Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kõikidele teistele riikidele ja Euroopa Liidule, kes osalesid konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, ning kõikidele teistele riikidele, kes hääletasid ÜRO Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“ poolt.

2.Käesolev konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3.Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

(a)kakskümmend viis allakirjutanut on väljendanud oma nõusolekut olla käesoleva konventsiooniga seotud lõike 2 kohaselt ja

(b)nende allakirjutanute individuaalsed sissemaksed registri 2025. aasta eelarvesse 1 moodustavad kokku vähemalt 50 % registri 2025. aasta kogueelarvest.

4.Kui käesoleva konventsiooni artiklis 28, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni, ei ole sätestatud teisiti, jõustub konventsioon iga lõikes 1 nimetatud allakirjutanud riigi suhtes, kes hiljem väljendab oma nõusolekut olla käesoleva konventsiooniga seotud, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevast.

Artikkel 31 – Ühinemine

1.Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võivad konventsiooniosalised kutsuda assamblee kaudu käesoleva konventsiooniga ühinema kõiki riike või piirkondliku integratsiooni organisatsioone, kes ei osalenud käesoleva konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil ega hääletanud ÜRO Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“ poolt.

2.Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ja kooskõlas konventsiooni artikliga 28 võib Venemaa Föderatsioon ühineda konventsiooniga igal ajal.

3.Iga ühineva riigi ja piirkondliku integratsiooni organisatsiooni suhtes jõustub käesolev konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiuleandmise kuupäevast.

Artikkel 32 – Territoriaalne kohaldamine

1.Iga riik võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada selle riigi territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

2.Iga riik võib mis tahes hilisemal kuupäeval Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud deklaratsiooniga laiendada käesoleva konventsiooni kohaldamist selle riigi muule territooriumile, mis on nimetatud deklaratsioonis ja mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud kohustusi võtma. Sellise territooriumi suhtes jõustub käesolev konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on kõnealuse deklaratsiooni kätte saanud.

3.Lõigete 1 ja 2 alusel tehtud deklaratsiooni võib iga sellises deklaratsioonis nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, saates sellekohase teate Euroopa Nõukogu peasekretärile. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 33 – Muudatused

1.Käesoleva konventsiooni muutmise ettepanekuid võib esitada iga liige.

2.Käesoleva konventsiooni muutmise ettepanekud võivad sisaldada ettepanekut laiendada konventsiooni ajalist kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellise kahju, kaotuste või vigastuste kahjunõudeid, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsioon Ukrainas või Ukraina vastu 20. veebruaril 2014 või pärast seda toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega.

3.Euroopa Nõukogu peasekretär edastab muudatusettepanekud liikmetele. Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab neist assambleed.

4.Assamblee vaatab muudatusettepaneku läbi ja võib selle vastu võtta.

5.Euroopa Nõukogu peasekretär edastab assamblee vastuvõetud muudatusettepaneku teksti liikmetele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks.

6.Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud muudatusettepanekud jõustuvad kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kõik liikmed on Euroopa Nõukogu peasekretärile teatanud, et nad on need ratifitseerinud või heaks kiitnud.

Artikkel 34 – Reservatsioonid

Käesoleva konventsiooni sätete suhtes ei saa reservatsioone teha.

Artikkel 35 – Denonsseerimine

1.Igal ajal pärast seda, kui käesolev konventsioon on selle artikli 30 kohaselt jõustunud, võib iga liige konventsiooni denonsseerida, saates sellekohase teate Euroopa Nõukogu peasekretärile.

2.Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on teate kätte saanud. Venemaa Föderatsiooni poolt denonsseerimise korral jõustub denonsseerimine kümne aasta möödumisel või käesoleva konventsiooni lõpetamisel konventsiooni artikli 36 kohaselt.

3.Käesoleva artikli kohasel denonsseerimisel ei ole tagasiulatuvat mõju denonsseerivale liikmele tema liikmesuse ajal talle konventsioonist tulenenud kohustustele.

Artikkel 36 – Kehtivusaeg ja lõpetamine

1.Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kehtib käesolev konventsioon vähemalt kümme aastat alates selle jõustumisest.

2.Seejärel jääb konventsioon kehtima kuni viieaastasteks järjestikusteks perioodideks, kui assamblee otsustab vähemalt kolme neljandiku liikmete häälteenamusega aasta jooksul enne jooksva perioodi lõppu, et konventsioon peab jääma kehtima.

3.Igal ajal pärast käesoleva konventsiooni jõustumise kümnendat aastapäeva võib assamblee vähemalt kolme neljandiku liikmete häälteenamusega konventsiooni lõpetada ja komisjoni tegevuse lõpetada.

4.Assamblee lõpetab käesoleva konventsiooni, kui:

(a)käesoleva konventsiooni artikli 35 kohaselt tehtud denonsseerimiste tulemusel langeb konventsiooniosaliste arv alla käesoleva konventsiooni artikli 30 lõike 3 punktis a sätestatud künnise või

(b)ei ole piisavalt vahendeid, et rahastada komisjoni järgmise kaheteistkümne kuu eeldatavaid kulusid ja komisjon ei suuda leida alternatiivseid vahendeid komisjoni rahastamiseks.

5.Lõike 4 punkti a kohane käesoleva konventsiooni lõpetamine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on kätte saanud kõnealuse sündmuse tinginud denonsseerimisteate, välja arvatud juhul, kui kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil konventsiooniosaliste arv langeb alla käesoleva konventsiooni artikli 30 lõike 3 punktis a sätestatud künnist, otsustab assamblee konsensuse alusel, et käesolev konventsioon peab jääma jõusse ja et komisjon peab teatava ajavahemiku jooksul tegevust jätkama.

6.Lõike 4 punkti b kohane käesoleva konventsiooni lõpetamine jõustub võimalikult kiiresti pärast assamblee otsust konventsioon lõpetada.

7.Käesoleva konventsiooni lõpetamise ja komisjoni tegevuse lõpetamise korral tagab assamblee, et säilitatakse kogu teave komisjonile laekunud kahjunõuete ja tõendite kohta, tema otsused ja muud dokumendid, sealhulgas arhiivid.

8.Enne käesoleva konventsiooni lõpetamist ja komisjoni tegevuse lõpetamist vastavalt käesolevale artiklile võtab assamblee vastu vajaliku üleminekukorra.

Artikkel 37 – Teavitamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab Euroopa Nõukogu liikmesriike, teisi riike ja Euroopa Liitu, kes osalesid käesoleva konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, kõiki allakirjutanuid, kõiki konventsiooniosalisi ja kõiki teisi riike või piirkondliku integratsiooni organisatsioone, kes on kutsutud käesoleva konventsiooniga ühinema,

(a)igast allakirjutamisest;

(b)ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest;

(c)käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast konventsiooni artikli 30 kohaselt;

(d)igast muudatusest, mis on vastu võetud käesoleva konventsiooni artikli 33 kohaselt, ning selle jõustumise kuupäevast;

(e)igast käesoleva konventsiooni artikli 6 lõike 5 kohaselt esitatud deklaratsioonist;

(f)igast käesoleva konventsiooni artikli 35 kohaselt esitatud denonsseerimisest;

(g)igast muust käesoleva konventsiooniga seotud toimingust, deklaratsioonist, teatisest või teatest.

Ülaltoodu kinnituseks on allakirjutanud, olles selleks täielikult volitatud, kirjutanud käesolevale konventsioonile alla.

Koostatud Haagis, 16. detsembril 2025. aastal, inglise, prantsuse ja hispaania keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, teistele riikidele ja Euroopa Liidule, kes osalesid konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, ning kõikidele teistele riikidele või piirkondliku integratsiooni organisatsioonidele, kes on kutsutud käesoleva konventsiooniga ühinema.

(1)    Vastavalt kohandatud 2025. aasta eelarvele (dokument RD4U-COP(2024)16, lk 6, tabel 7), mille registris osalejate konverents võttis vastu 11. oktoobril 2024 (dokument RD4U-COP(2024)18, lk 3), moodustab 50 % registri 2025. aasta kogueelarvest 3 692 150 eurot. Nende allakirjutanute puhul, kes ei ole registri 2025. aasta eelarvesse sissemakset teinud, kasutatakse käesoleva punkti b kohaste individuaalsete sissemaksete arvutamiseks summat, mis oleks olnud nende kohustuslik sissemakse registri eelarvesse, kui nad oleksid olnud registris osalejad.