EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.2.2026

COM(2026) 99 final

2026/0062(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 2 punktis c osutatud ühise tollitariifistiku kohase tollimaksu kohaldamine ning avatakse ühepoolsed tariifikvoodid teatavate väetiste jaoks ja sätestatakse nende kvootide haldamine

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Lisatud määruse ettepaneku eesmärk on ajutiselt peatada määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 2 punktis c osutatud ühise tollitariifistiku kohase tollimaksu kohaldamine selliste praegu kombineeritud nomenklatuuri (CN) rubriiki 2814 ning alamrubriikidesse 3102 10, 3102 21, 3102 60, 3102 80, 3105 20, 3105 30 ja 3105 40 kuuluvate, lämmastikväetiste tootmiseks kasutatavate kaupade ning teatavate lämmastikväetiste ja lämmastikku sisaldavate segude suhtes teatava liitu suunatud impordi mahu ulatuses.

Teatavate lämmastikväetiste ja nende tootmiseks vajalike kaupade liidu turg sõltub olulisel määral impordist kolmandatest riikidest. 2024. aastal importis liit lämmastikväetiste tootmiseks 2 miljonit tonni ammoniaaki ja 5,9 miljonit tonni karbamiidi. Lisaks importis liit kokku 6,7 miljonit tonni muudesse asjaomastesse alamrubriikidesse kuuluvaid lämmastikväetisi ja lämmastikku sisaldavaid segusid. Need on CO2-mahukad väetised. Nende tootmisel tekib suures koguses CO2 heidet, ning nendele lisaks teiste väetiste kasutuselevõtt või nende asendamine on keeruline ja aeganõudev. Nende kaupade peamine liidule tarnija kogu maailma riikide seas on olnud Venemaa Föderatsioon. Tegemist on põllumajandustootjatele hädavajalike väetistega. Kui väetiste hind ei ole konkurentsivõimeline ning nende kaubavoog ei ole kindel ja korrapärane, ei saa Euroopa põllumajandustootjad tagada põllumajandustootmist ja toiduga kindlustatust liidus ega ka üleilmsel turul, võttes arvesse, et liit on paljude peamiste põllukultuuride peamine eksportija maailmas. Lämmastikväetiste hind liidus tõusis järsult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ning hinnalangus pärast 2023. ja 2024. aastal saavutatud kõrgeimat hinnataset on olnud vaid osaline. Seejuures lämmastikväetiste hind 2025. aastal tõusis ja oli 2025. aasta detsembris 23 % kõrgem 1 kui 2024. aastal keskmiselt.

Selleks et leevendada liidu väetisetootjate ja seega ka liidu põllumajandustootjate kulusid ning toetada liidus toodetud toidu pakkumist, on asjakohane ajutiselt peatada tollimaksu kohaldamine lämmastikväetiste tootmiseks kasutatavate kaupade ning teatavate lämmastikväetiste ja lämmastikku sisaldavate segude suhtes teatava impordimahu ulatuses. Pakkumise stabiilsuse parandamiseks tuleb ka laiendada soodustuseta impordiriikide ringi, kuna suurem osa mittesooduspäritoluga asjaomaseid tooteid imporditakse endiselt Venemaa Föderatsioonist, kuigi teatavate Venemaalt pärit väetiste suhtes kehtivad alates 1. juulist 2025 2 rangemad tollimeetmed. Praegu, mil rahvusvahelistel turgudel valitseb lämmastikväetise puudus, pärsib ELi imporditavale ammoniaagile ja karbamiidile kehtestatud tollimaks ELi turu varustamist võrreldes maailma muude turgudega, kus neid imporditolle ei ole. Võttes arvesse, et sellesse kaubakategooriasse kuuluvad peamiselt toorained, takistab tollimaksude erinevus liidu impordi mitmekesistamist. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate lämmastikväetiste puhul on EL struktuurselt kogu maailma ulatuses suur netoimportija. Seejuures on ammoniaagi ja karbamiidi pakkumine koondunud vaid kolme peamise kaubanduspartneri kätte, kellest üks on mõlema kauba puhul Venemaa Föderatsioon.

Selleks et mitmekesistada tarneallikaid ja kaitsta liidu omamaist tootmist ilma impordisõltuvust suurendamata, esitatakse käesolevas ettepanekus ajutised kaubanduse liberaliseerimise meetmed CN-koodide 2814, 3102 10, 3102 21, 3102 60, 3102 80, 3105 20, 3105 30 ja 3105 40 alla kuuluvate toodete suhtes vastavalt kvoodisüsteemile, mille puhul iga toote kvoodimaht põhineb liidu enamsoodustusrežiimi kohase tollimaksuvaba impordi mahul 2024. aastal ilma Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist pärit importi arvestamata, kuid seda mahtu suurendatakse 20 % võrra nendest kahest riigist liitu imporditud toodete mahust 2024. aastal. Kvoodi piiramine on põhjendatud sellega, et nende väetiseliikide puhul on liidus toodetud väetise osakaal endiselt suur. Põllumajandustootjate kasutatavast kolmest peamisest väetiseliigist on lämmastikväetised ainsad, mille tootmise jaoks vajalikke kaupu maksustatakse ühise tollitariifistiku kohase tollimaksuga. Samas peamiste kaaliumkarbonaadi ja fosfori tootmiseks vajalike kaupade suhtes kohaldatakse juba praegu ühise tollitariifistiku nullmäära. Lämmastikväetised on liidus kõige laialdasemalt kasutatav väetiseliik. Liit on sõltuv nende impordist ja lisaks on nende CO2 heitega seotud kulud kõige suuremad. Seepärast keskenduvad kavandatavad meetmed lämmastikväetiste tootmiseks kasutatavate kaupade ja enim imporditavate lämmastikväetiste impordile.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Praegu tarnitakse ammoniaaki ja karbamiidi peamiselt kolmandatest riikidest, kellel on sooduskaubanduslepingute alusel soodne tollimaksuvaba juurdepääs liidu turule. Sellegipoolest pärineb märkimisväärne osa impordist riikidest, mille suhtes kohaldatakse ühist tollitariifistikku, kusjuures tollimaksu määrad jäävad praegu vahemikku 5,5–6,5 %. Pakkumise stabiilsuse parandamiseks tuleb ajutiselt laiendada selle tollivabastuse alusel tarnivate riikide ringi lisaks neile, kellega juba on sõlmitud vabakaubandusleping, kuna praegu on sooduskohtlemiseta tarnijariike võrdlemisi vähe ja nende seas on Venemaa Föderatsioon üks suuremaid. Erinevalt sooduskaubanduslepinguga antud tollimaksuvabast turulepääsust on käesolevas ettepanekus esitatud tollimaksu peatamise meede ajutine ja selle maht on piiratud konkreetsete tariifikvootidega. Kooskõlas määrusega 1227/2025, millega on ette nähtud kõrgemad tollimaksud Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist pärit väetiste impordile, ja tulenevalt liidu rahvusvahelistest kohustustest ei tohiks kahest nimetatud riigist pärit tooteid arvata nende avatavate kvootide hulka, mille suhtes kohaldatakse väiksemat tollimaksu.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolevas ettepanekus sisalduvate kaubanduse liberaliseerimise meetmete eesmärk on tagada, et liidu ühise tollitariifistiku ajutine peatamine toimuks ELi lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide kohaselt ning et liidu välistegevuse eri valdkonnad, kogu liidu välistegevus ja muud liidu poliitikavaldkonnad oleksid omavahel kooskõlas. Seepärast on asjakohane mitte kohaldada Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist pärit toodete suhtes väiksemat tollimaksu kooskõlas piiravate meetmetega, mille liit on võtnud nende riikide suhtes pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kavandatava määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 31.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata, sest ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 31 on sätestatud, et „[ü]hise tollitariifistiku maksumäärad kehtestab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal“. Seega on nõukogu määrus sobiv õigusakt. ELi toimimise lepingu artikli 31 kohaselt kehtestab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühise tollitariifistiku kohased tollimaksud kvalifitseeritud häälteenamusega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

•Mõjuhinnang

Võttes arvesse lämmastikväetiste tootmisel kasutatavate kolmandate riikide tarnijate kaupade impordi märkimisväärset suurenemist ajal, mil olukord on niigi raske seetõttu, et senine suurim lämmastikväetiste liidule tarnija – Venemaa Föderatsioon – tungis kallale Ukrainale, peaks määrus jõustuma võimalikult kiiresti, et mitmekesistada väetiste tootmiseks kasutatavate kaupade tarneallikaid ja vähendada tootmiskulusid enne istutus- ja külvihooaja algust. Seega käesoleva meetme puhul mõju hindamist ei toimunud. Siiski eeldatakse, et kavandatav meede muudab lämmastikväetiste liitu tarnijate profiili ning aitab leida ka muid tarneallikaid peale Venemaa Föderatsiooni ja muude pakkujate, kelle kätte on tarned praegu koondunud.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Meede ei suurenda ettevõtjate regulatiivset koormust.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanekul puudub finantsmõju kuludele, küll aga on sellel mõju tuludele. Meetme 12-kuulise kehtivuse jooksul jääb peatamisele tõttu saamata ligikaudu 59,5 miljonit eurot tollimaksu. Meede kestab ühe aasta kuni 2027. aasta keskpaigani.

Negatiivne mõju eelarve traditsioonilistele omavahenditele on 44,7 miljonit eurot (st 75 % kogusummast). Käesoleva ettepaneku mõju eelarvele selgitatakse üksikasjalikumalt finantsselgituses.

Traditsioonilistest omavahenditest saamata jäänud tulu kompenseeritakse liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksetega.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ülevaated lämmastikväetiste liidu impordi dünaamika kohta on kättesaadavad Euroopa Komisjoni (Eurostati) spetsiaalsetel veebisaitidel.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2026/0062 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 2 punktis c osutatud ühise tollitariifistiku kohase tollimaksu kohaldamine ning avatakse ühepoolsed tariifikvoodid teatavate väetiste jaoks ja sätestatakse nende kvootide haldamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Teatavate lämmastikväetiste toorainete liidu turg sõltub olulisel määral impordist kolmandatest riikidest. 2024. aastal importis liit lämmastikväetiste tootmiseks 2 miljonit tonni ammoniaaki ja 5,9 miljonit tonni karbamiidi. Lisaks imporditi kokku 6,7 miljonit tonni lämmastikväetisi ja lämmastikku sisaldavaid segusid. Need on CO2-mahukad väetisekaubad, millele lisaks teiste kasutuselevõtt on keeruline ja aeganõudev. Need väetised on olulised ka Euroopa põllumajandustootjatele, kes ilma konkurentsivõimelise hinnata ning kindla ja korrapärase väetiste kaubavoota ei saa tagada põllumajandustootmist ja toiduga kindlustatust. Nende toodete hinnad on alates 2021. aastast märkimisväärselt tõusnud.

(2)Liit on käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate lämmastikväetiste struktuurne netoimportija. Suurem osa nendest väetistest saadakse mõnest üksikust riigist ja üks suuremaid pakkujaid on Venemaa Föderatsioon.

(3)Juba praegu imporditakse märkimisväärne osa lämmastikväetisi ja nende tootmiseks mõeldud kaupu tollimaksuvabalt liitu nendest kolmandatest riikidest, kellel on liidu turule soodusjuurdepääs. Sellegipoolest impordib liit endiselt suures mahus neid kaupu ka riikidest, mille suhtes kohaldatakse ühist tollitariifistikku, kusjuures tollimaksumäärad jäävad praegu vahemikku 5,5–6,5 %.

(4)Need tollimaksud suurendavad lämmastikväetiste tootjate kulusid ja mõjutavad väetiste hinda, mis omakorda avaldab mõju toidu hinnale. See aga põhjustab muret tarbijate, sealhulgas Euroopa põllumajandustootjate ostujõu pärast. Viimastel aastatel on liidus väetiste hind märkimisväärselt tõusnud, kuid teatavate põllumajandustoodete hind ei kajasta seda tõusu täielikult. See aga suurendab survet liidu põllumajandustootmise elujõulisusele.

(5)Selleks et tagada liidu väetiseturu dünaamilisus ja mitmekesistada tarneahelaid, tuleb hõlbustada lämmastikväetiste tootmiseks kasutatavate kaupade ning teatavate lämmastikväetiste ja lämmastikku sisaldavate segude importi. Lisaks tuleb kiiresti tarneallikaid mitmekesistada ja Venemaa Föderatsioon nende hulgast välja jätta, võttes eelkõige arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2025/1227 kehtestatud meetmeid, millega suurendatakse järk-järgult teatavate käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kaupade tollimaksu.

(6)Viimastel aastatel on energia olnud liidus kallis, ning kuna maagaas on nii peamine energiaallikas kui ka tooraine, on see negatiivselt mõjutanud väetiste, eriti aga lämmastikväetiste tootmist liidus. Selle tõttu on oluliselt kannatanud liidu väetisetööstuse toodangu- ja müügimahud. Liidu väetisetootjad ei ole ikka veel kohanenud selle geopoliitilistest teguritest tingitud keerulise keskkonnaga. Seepärast tuleks väetisevarustuse parandamisel jälgida, et meetmed ei avaldaks negatiivset mõju liidu väetisetootjatele.

(7)Kuna liidu väetisetootmist tuleb ka edaspidi kaitsta, on vaja tugevdada väetiste tarneahelat, seejuures soodustades erinevate toorainete kasutamist ja vältides välissõltuvuse süvenemist.

(8)Lisaks tuleb võtta meetmeid selliste lämmastikväetiste tootmiseks kasutatavate kaupade ning teatavate lämmastikväetiste ja lämmastikku sisaldavate segude impordi maksumuse vähendamiseks, mida ei toodeta liidus piisavalt.

(9)Seepärast on asjakohane ajutiselt peatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 3 artikli 56 lõike 2 punktis c osutatud ühise tollitariifistiku kohase tollimaksu kohaldamine karbamiidi ja ammoniaagi ning teatavate lämmastikväetiste ja lämmastikku sisaldavate segude suhtes teatava impordimahu ulatuses. Liidu väetisetootjate ja -tarbijate huvide tasakaalustamiseks peatatakse iga toote ühise tollitariifistiku kohased tollimaksud ajutiselt mahus, mis piirdub selle toote liidu enamsoodustusrežiimi kohase impordi mahuga 2024. aastal ilma Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist pärit importi arvestamata, kuid seda mahtu suurendatakse 20 % võrra nimetatud kahest riigist liitu imporditud toodete mahust 2024. aastal. Tollimaks tuleks peatada ajutiselt – üheks aastaks. Komisjon jälgib olukorda väetiseturul ja esitab vajaduse korral ettepaneku tollimaksu peatamist pikendada, et mitmekesistamine oleks piisav ja Euroopa põllumajandustootjatel oleks saada rohkem konkurentsivõimelise hinnaga väetist.

(10)Käesolevas määruses sätestatud ajutise tollimeetme kohaldamisalast tuleb välja jätta lämmastikväetiste tootmiseks kasutatavate kaupade ning teatavate lämmastikväetiste ja lämmastikku sisaldavate segude import Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist. Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist pärit impordi väljajätmine käesolevas määruses sätestatud ajutisest peatamisest on kooskõlas liidu välistegevusega muudes valdkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 3.

(11)Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelised suhted on viimastel aastatel ja eelkõige alates 2022. aastast oluliselt halvenenud. Suhete halvenemise põhjuseks on rahvusvahelise õiguse jõhker eiramine Venemaa Föderatsiooni poolt ning Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu. Alates 2014. aasta juulist on liit vastusena Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastasele tegevusele järk-järgult kehtestanud piiravaid meetmeid Venemaa Föderatsiooniga peetava kaubavahetuse suhtes. Liit on kehtestanud suurema tollimaksu ka Venemaa Föderatsioonist imporditud lämmastikväetistele, mis samuti kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(12)Venemaa Föderatsioon on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige. Sellegipoolest on liidul Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „WTO leping“) ja eelkõige 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XXI artikli (julgeolekuerandid) alusel kohaldatavate erandite tõttu praegu lubatud Venemaa Föderatsioonist imporditud kaupadele mitte kohaldada enamsoodustusrežiimi ning liidul ei takistata kehtestada kõrgemaid imporditollimakse kui need, mis sisalduvad liidu kaubavahetuse tollimaksukohustuste loendis, kui liit peab selliseid meetmeid liidu oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks vajalikuks.

(13)Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelised suhted on viimastel aastatel samuti halvenenud, sest Valgevene Vabariik eirab rahvusvahelist õigust, põhivabadusi ja inimõigusi ning toetab Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu. Liit on alates 2020. aasta oktoobrist kehtestanud kaubavahetusele Valgevene Vabariigiga järk-järgult piiravaid meetmeid. Liit on kehtestanud suurema tollimaksu ka Valgevenest pärit lämmastikväetiste impordi suhtes.

(14)Valgevene Vabariik ei ole WTO liige. Seetõttu ei ole liit WTO lepingu kohaselt kohustatud kohaldama Valgevene Vabariigist pärit kaupade suhtes enamsoodustusrežiimi ega muud nimetatud lepinguga ette nähtud kohtlemist. Lisaks võimaldavad liidu ja Valgevene Vabariigi vahelised kehtivad kaubanduslepingud võtta meetmeid, mis on põhjendatud kohaldatavate erandiklauslitega, eelkõige julgeolekuga seotud eranditega.

(15)Selleks et mitmekesistada tarneallikaid ja vähendada tootmiskulusid enne istutus- ja külvihooaja algust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 2 punktis c osutatud ühise tollitariifistiku kohase tollimaksu kohaldamine peatatakse käesoleva määruse lisas sätestatud kogusummade ulatuses järgmiste CN-koodide suhtes:

(a)CN-koodid 2814 10 00 ja 2814 20 00;

(b)CN-koodid 3102 10 12, 3102 10 15, 3102 10 19 ja 3102 10 90;

(c)CN-kood 3102 21 00;

(d)CN-kood 3102 60 00;

(e)CN-kood 3102 80 00;

(f)CN-koodid 3105 20 10 ja 3105 20 90;

(g)CN-kood 3105 30 00;

(h)CN-kood 3105 40 00.

2.Lõike 1 punktis a osutatud CN-koodide alla kuuluvate kaupade tollimaksude peatamist ei kohaldata selliste nende CN-koodide alla kuuluvate kaupade suhtes, mis imporditakse Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist.

3.Lõike 1 punktides b, c, d, e, f, g ja h osutatud CN-koodide alla kuuluvate kaupade tollimaksude peatamist ei kohaldata nende Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/1227 kohaldamisalasse kuuluvate koodide alla kuuluvate kaupade suhtes, mis imporditakse Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist.

4.Avatakse uued kvoodi järjekorranumbrid vastavalt käesoleva määruse lisas loetletud viidetele.

Artikkel 2

Komisjon ja liikmesriigid haldavad käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud impordimahu kvoote komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 4 artiklites 49–54 sätestatud tariifikvootide haldamise süsteemi kohaselt.

Artikkel 3

Komisjon jälgib olukorda väetiseturul ja esitab vajaduse korral ettepaneku pikendada artiklis 1 sätestatud peatamist.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni [Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS „TULUD“ – EELARVE TULUDE POOLELE MÕJU AVALDAVATE ETTEPANEKUTE JAOKS

1.ETTEPANEKU NIMETUS

Ettepanek: nõukogu määrus, millega peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 2 punktis c osutatud ühise tollitariifistiku kohase tollimaksu kohaldamine ning avatakse ühepoolsed tariifikvoodid teatavate väetiste jaoks ja sätestatakse nende kvootide haldamine.

2.EELARVEREAD

Tulude eelarverida (peatükk/artikkel/punkt): peatükk 12, artikkel 120

Asjaomaseks aastaks eelarves ette nähtud summa 2026. aastal: 21 368 300 000 eurot

3.FINANTSMÕJU

    Ettepanekul puudub finantsmõju

X    Ettepanek ei avalda finantsmõju kuludele, kuid sellel on finantsmõju tuludele.

    Ettepanekul on finantsmõju sihtotstarbelistele tuludele

Mõju on järgmine: 

(miljonites eurodes, üks koht pärast koma)

4.PETTUSEVASTASED MEETMED

-

5.MUUD MÄRKUSED

2024. aastal oli CN-koodi 2814 kohase impordi koguväärtus 1,1 miljardit eurot. Tavapärane tollimaksumäär selle CN-koodi puhul on 5,5 %. Enamik sellest impordist oli vabakaubanduslepingute rakendamise tulemusena tollimaksuvaba. Ülejäänud impordi puhul maksti ühise tollitariifistiku tollimaksumäära ning selle impordi ühikuväärtus (välja arvatud Venemaa Föderatsioon ja Valgevene Vabariik), mille suhtes tollimaksumäära ei vähendata, oli 489 eurot tonni kohta. Seega jääb 300 000 tonni suuruse kvoodi puhul hinnanguliselt saamata 8,1 miljonit eurot (489 x 300 000 x 5,5 %) tollimaksu aastas. Sellest summast arvatakse maha 25 % sissenõudmiskulu ja seega jääb selle toote puhul ELi eelarvesse 12 kuu jooksul hinnanguliselt laekumata 6,1 miljonit eurot tollimaksu.

2024. aastal oli CN-koodi 3102 10 kohase impordi koguväärtus 2 miljardit eurot. Tavapärane tollimaksumäär selle CN-koodi puhul on 6,5 %. Enamik sellest impordist oli vabakaubanduslepingute rakendamise tulemusena tollimaksuvaba. Ülejäänud impordi puhul maksti ühise tollitariifistiku kohast määra ning selle impordi ühikuväärtus (välja arvatud Venemaa Föderatsioon ja Valgevene Vabariik), mille suhtes tollimaksumäära ei vähendata, oli 336 eurot tonni kohta. Seega jääb 890 000 tonni suuruse kvoodi puhul hinnanguliselt saamata 19,5 miljonit eurot (336 x 890 000 x 6,5 %) tollimaksu aastas. Sellest summast arvatakse maha 25 % sissenõudmiskulu ja seega jääb selle toote puhul ELi eelarvesse 12 kuu jooksul hinnanguliselt laekumata 14,6 miljonit eurot tollimaksu.

2024. aastal oli CN-koodi 3102 21 kohase impordi koguväärtus 119 miljonit eurot. Tavapärane tollimaksumäär selle CN-koodi puhul on 6,5 %. Enamik sellest impordist oli vabakaubanduslepingute rakendamise tulemusena tollimaksuvaba. Ülejäänud impordi puhul maksti ühise tollitariifistiku kohast määra ning selle impordi ühikuväärtus (välja arvatud Venemaa Föderatsioon ja Valgevene Vabariik), mille suhtes tollimaksumäära ei vähendata, oli 212 eurot tonni kohta. Seega jääb hinnanguliselt saamata 5,7 miljonit eurot (212 x 413 000 x 6,5%) tollimaksu aastas. Sellest summast arvatakse maha 25 % sissenõudmiskulu ja seega jääb selle toote puhul ELi eelarvesse 12 kuu jooksul hinnanguliselt laekumata 4,3 miljonit eurot tollimaksu.

2024. aastal oli CN-koodi 3102 60 kohase impordi koguväärtus 84 miljonit eurot. Tavapärane tollimaksumäär selle CN-koodi puhul on 6,5 %. Enamik sellest impordist oli vabakaubanduslepingute rakendamise tulemusena tollimaksuvaba. Ülejäänud impordi puhul maksti ühise tollitariifistiku kohast määra ning selle impordi ühikuväärtus (välja arvatud Venemaa Föderatsioon ja Valgevene Vabariik), mille suhtes tollimaksumäära ei vähendata, oli 298 eurot tonni kohta. Seega jääb hinnanguliselt saamata 0,5 miljonit eurot (298 x 27 000 x 6,5%) tollimaksu aastas. Sellest summast arvatakse maha 25 % sissenõudmiskulu ja seega jääb selle toote puhul ELi eelarvesse 12 kuu jooksul hinnanguliselt laekumata 0,4 miljonit eurot tollimaksu.

2024. aastal oli CN-koodi 3102 80 kohase impordi koguväärtus 269 miljonit eurot. Tavapärane tollimaksumäär selle CN-koodi puhul on 6,5 %. Osa sellest impordist oli vabakaubanduslepingute rakendamise tulemusena tollimaksuvaba. Ülejäänud impordi puhul maksti ühise tollitariifistiku kohast määra ning selle impordi ühikuväärtus (välja arvatud Venemaa Föderatsioon ja Valgevene Vabariik), mille suhtes tollimaksumäära ei vähendata, oli 190 eurot tonni kohta. Seega jääb hinnanguliselt saamata 7,2 miljonit eurot (190 x 583 000 x 6,5%) tollimaksu aastas. Sellest summast arvatakse maha 25 % sissenõudmiskulu ja seega jääb selle toote puhul ELi eelarvesse 12 kuu jooksul hinnanguliselt laekumata 5,4 miljonit eurot tollimaksu.

2024. aastal oli CN-koodi 3105 20 kohase impordi koguväärtus 915 miljonit eurot. Tavapärane tollimaksumäär selle CN-koodi puhul on 6,5 %. Osa sellest impordist oli vabakaubanduslepingute rakendamise tulemusena tollimaksuvaba. Ülejäänud impordi puhul maksti ühise tollitariifistiku kohast määra ning selle impordi ühikuväärtus (välja arvatud Venemaa Föderatsioon ja Valgevene Vabariik), mille suhtes tollimaksumäära ei vähendata, oli 401 eurot tonni kohta. Seega jääb hinnanguliselt saamata 9,4 miljonit eurot (401 x 360 000 x 6,5%) tollimaksu aastas. Sellest summast arvatakse maha 25 % sissenõudmiskulu ja seega jääb selle toote puhul ELi eelarvesse 12 kuu jooksul hinnanguliselt laekumata 7 miljonit eurot tollimaksu.

2024. aastal oli CN-koodi 3105 30 kohase impordi koguväärtus 881 miljonit eurot. Tavapärane tollimaksumäär selle CN-koodi puhul on 6,5 %. Enamik sellest impordist oli vabakaubanduslepingute rakendamise tulemusena tollimaksuvaba. Ülejäänud impordi puhul maksti ühise tollitariifistiku kohast määra ning selle impordi ühikuväärtus (välja arvatud Venemaa Föderatsioon ja Valgevene Vabariik), mille suhtes tollimaksumäära ei vähendata, oli 945 eurot tonni kohta. Seega jääb hinnanguliselt saamata 5,3 miljonit eurot (945 x 87 000 x 6,5%) tollimaksu aastas. Sellest summast arvatakse maha 25 % sissenõudmiskulu ja seega jääb selle toote puhul ELi eelarvesse 12 kuu jooksul hinnanguliselt laekumata 4 miljonit eurot tollimaksu.

2024. aastal oli CN-koodi 3105 40 kohase impordi koguväärtus 357 miljonit eurot. Tavapärane tollimaksumäär selle CN-koodi puhul on 6,5 %. Enamik sellest impordist oli vabakaubanduslepingute rakendamise tulemusena tollimaksuvaba. Ülejäänud impordi puhul maksti ühise tollitariifistiku kohast määra ning selle impordi ühikuväärtus (välja arvatud Venemaa Föderatsioon ja Valgevene Vabariik), mille suhtes tollimaksumäära ei vähendata, oli 710 eurot tonni kohta. Seega jääb hinnanguliselt saamata 3,8 miljonit eurot (710 x 83 000 x 6,5%) tollimaksu aastas. Sellest summast arvatakse maha 25 % sissenõudmiskulu ja seega jääb selle toote puhul ELi eelarvesse 12 kuu jooksul hinnanguliselt laekumata 2,9 miljonit eurot tollimaksu.

Eespooltoodut arvesse võttes on käesolevast määrusest tulenev ELi eelarve tulude vähenemine hinnanguliselt 44,7 miljonit eurot aastas [(6,1 miljonit eurot + 14,6 miljonit eurot + 4.3 miljonit eurot + 0,4 miljonit eurot + 5,4 miljonit eurot + 7 miljonit eurot + 4 miljonit eurot + 2,9 miljonit eurot).

2026. ja 2027. aastasse jääval määruse 12-kuulisel kohaldamisperioodil ulatub traditsiooniliste omavahenditena ELi eelarve laekumata jääv tulu hinnanguliselt 44,7 miljoni euroni ja see moodustab 75 % kogu saamata jääva tollimaksu brutosummast 59,5 miljonit eurot.

Traditsiooniliste omavahenditena saamata jääv tulu kompenseeritakse liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksetega.

(1)     Väetisehindade andmekogu .

(2)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2025. aasta määrus (EL) 2025/1227, millega muudetakse teatavaid Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist pärit või sealt eksporditud kaupade impordi suhtes kohaldatavaid tollimakse .

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/952/oj).

(4)    Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(5)    Aastasummade prognoos peab põhinema 5. punktis märgitud valemil või meetodil. Aastane summa makstakse esimesel aastal üldjuhul ilma mahaarvamisteta ja mitte proportsionaalsel alusel.

(6)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.2.2026

COM(2026) 99 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu määrus,

millega peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 2 punktis c osutatud ühise tollitariifistiku kohase tollimaksu kohaldamine ning avatakse ühepoolsed tariifikvoodid teatavate väetiste jaoks ja sätestatakse nende kvootide haldamine

LISA