EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.2.2026

COM(2026) 83 final

2026/0051(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni 14. ministrite konverentsil võetav seisukoht seoses Usbekistani Vabariigi WTOga ühinemisega

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni 14. ministrite konverentsil võetav seisukoht seoses Usbekistani Vabariigi WTOga ühinemist käsitleva otsuse kavandatava vastuvõtmisega.

2.Ettepaneku taust

2.1.Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping („WTO asutamisleping“)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „WTO asutamisleping“) eesmärk on saavutada lepingu preambulis nimetatud eesmärgid. Leping jõustus 1. jaanuaril 1995.

Euroopa Liit (edaspidi „EL“) on lepingu osaline 1 . Kõik 27 liikmesriiki on samuti lepingu osalised. Maailma Kaubandusorganisatsioon võib otsuseid vastu võtta WTO asutamislepingus sätestatud korras.

2.2.Maailma Kaubandusorganisatsiooni ministrite konverents

Ministrite konverents on WTO kõrgeim otsuseid tegev organ, mis tuleb kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Õiguslikel asjaoludel ja praktikas võetakse otsused vastu konsensuse alusel.

Ministrite konverentsi järgmine kohtumine toimub 26.–29. märtsil 2026 Yaoundés, Kamerunis.

2.3.Kavandatav akt WTO ministrite konverentsil ning ettepaneku põhjus ja eesmärk

WTO 14. ministrite konverentsil võidakse vastu võtta otsus Usbekistani Vabariigi (edaspidi „Usbekistan“) ühinemise kohta WTOga.

WTO liikmete ja Usbekistani vahelised läbirääkimised Usbekistani WTOga ühinemise tingimuste üle võivad peagi jõuda lõppjärku. Selleni on jõutud pärast aastaid kestnud läbirääkimisi, mis algasid, kui Usbekistan esitas 1994. aastal WTOga ühinemise taotluse.

Ühinemisel WTOga on eeldatavasti positiivne ja kestev mõju Usbekistani majandusreformidele ja jätkusuutlikule arengule ning sellega rõhutatakse toetust reeglitel põhinevale mitmepoolsele kaubandussüsteemile, mille keskmes on WTO.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

3.1.Üldmärkused

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võimaldada ELil ühineda WTO ministrite konverentsil võimaliku konsensusega kavandatava akti vastuvõtmisel, mis hõlmab otsust seoses Usbekistani WTOga ühinemisega.

Kuigi veel ei ole selge, kas ja kuivõrd WTO liikmed kavandatava akti suhtes konsensuse saavutavad, tuleb nõukogul ELi poolt WTO 14. ministrite konverentsil võetav seisukoht ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel ette kindlaks määrata 2 .

Usbekistani valitsus esitas 1994. aastal taotluse WTOga ühinemiseks. 21. detsembril 1994 moodustati Usbekistani ühinemist käsitlev töörühm. Töörühma 11. koosolek toimus 5.–6. novembril 2025. 2025. aasta oktoobris viis komisjon ELi nimel lõpule kahepoolsed läbirääkimised turu avamisega seotud mitmesuguste Usbekistani võetavate kohustuste üle. EL peaks toetama Usbekistani ühinemist WTOga.

Kui WTO sekretariaat on Usbekistani Vabariigi ühinemispaketi eelnõu (kaupade kontsessioonide ja kohustuste koondloendi projekt, teenuskaubanduse erikohustuste koondloendi projekt ja töörühma aruande kavand) avaldanud, vaatavad WTO liikmed selle läbi Usbekistani ühinemise töörühma viimasel koosolekul (ei ole veel kavandatud) ning see võidakse koos mõningate väikeste muudatustega vastu võtta Kamerunis 26.–29. märtsil 2026 toimuval 14. ministrite konverentsil.

Kuna läbirääkimised on praegu käimas, eeldab komisjon, et nõukogu võtab vastu otsuse läbirääkimiste tulemusi käsitleva ELi seisukoha kohta siis, kui asjaomaste tekstidega seotud olukord on ministrite konverentsi alguses või ajal selgeks saanud.

Algatus on täielikult kooskõlas senise poliitikaga. Sarnaseid otsuseid on ette valmistatud eelmisteks WTO ministrite konverentsideks, sealhulgas 2024. aastal toimunud WTO 13. ministrite konverentsiks 3 .

3.2.Kokkuvõte WTOga ühinemise tingimustest

3.2.1.Kohustuste loend: kaubad ja teenused

Praegu viimistletakse WTO sekretariaadi koostatud kohustuste ja kontsessioonide lõplikke koondloendeid. EL lõpetas kahepoolsed läbirääkimised Usbekistaniga 24. oktoobril 2025.

3.2.2.Kaubad

Usbekistan võtab kohustused 100 % tariifide ulatuses kaupade kontsessioonide ja kohustuste loendist. Seoses ELi ees võetud kohustustega rakendab Usbekistan lõplikke seotud määrasid alates ühinemiskuupäevast, kusjuures väheseid siduvaid määrasid rakendatakse kolme või viie aasta jooksul. Usbekistan on rahuldanud ka ELi taotlused, alandades seotud määrasid, eelkõige suurema ELi ekspordiga ja põllumajanduslike huvidega tariifiridade puhul (Usbekistani poolt ELile tehtud pakkumise kaalutud keskmise kaubavahetuse lõplik seotud kogumäär on ligikaudu 4,5 %), ning andes algsed läbirääkimisõigused.

Eksporditollimaksude osas on Usbekistan vastavalt ELi taotlusele nõustunud positiivse loendiga, millest enamik on sarnased määradega, mis on sätestatud Usbekistani presidendi 2025. aasta märtsi dekreedis nr 47. Metallide ja vanametalli puhul sisaldavad määrad väärtuselist protsendimäära vahemikus 5–80 % koos konkreetsete piirväärtustega. Põllumajandustoodete puhul on väärtuseline tollimaksumäär elusloomade, lihatoodete ja teravilja puhul 20–30 %, samas kui riisi, puuvilla ja puuvillatoodete puhul on eksporditollimaksumäär väärtuseline ja sellel on konkreetsed piirväärtused ning 10-aastane rakendusperiood.

3.2.3.Teenused

Usbekistan kohustub tagama turulepääsu mitmesugustele teenustele, sealhulgas kutseteenustele (õigus-, raamatupidamisarvestus- ja auditeerimisteenused, raamatupidamis-, maksundus-, arhitektuuri-, inseneri-, integreeritud inseneri- ja veterinaarteenused), äriteenustele (arvutiteenused, kinnisvarateenused, muud äriteenused), sideteenustele (kullerteenused, telekommunikatsioon, sealhulgas telekommunikatsiooni viitedokument), ehitusele ja sellega seotud inseneriteenustele, turustusteenustele (nii hulgi- kui ka jaekaubandus), haridusteenustele (kõrgharidus), keskkonnateenustele, finantsteenustele (kindlustus- ja pangandusteenused), turismi- ja reisimisega seotud teenustele, meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenustele ning transporditeenustele (lennu-, raudtee-, maantee- ja abiteenused). Sellised kohustused on kooskõlas ELi ja Usbekistani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepinguga. Usbekistan on jätnud välja kõik audiovisuaalvaldkonna kohustused ja võtnud täielikult üle kavandatud loetelu enamsoodustusrežiimi eranditest audiovisuaalteenuste puhul.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et võetakse vastu otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 4 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhtumil

WTO ministrite konverents on WTO asutamislepinguga loodud organ, millel on WTO lepingu artikli IV lõike 1 kohaselt pädevus võtta vastu otsuseid kõigis mitmepoolsete kaubanduslepingutega hõlmatud küsimustes, sh õigusliku toimega otsuseid.

Eespool osutatud kavandatav akt on õigusliku toimega akt, kuna see võib mõjutada liidu õigusi ja kohustusi kehtiva rahvusvahelise õiguse alusel.

Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatavaaktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning ühte neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus, nimelt peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav materiaalõiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhtumil

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.

Esildatud otsuse materiaalõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikkel 207.

4.3.Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2026/0051 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni 14. ministrite konverentsil võetav seisukoht seoses Usbekistani Vabariigi WTOga ühinemisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Liit sõlmis Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu (edaspidi „WTO leping“) 22. detsembril 1994 nõukogu otsusega 94/800/EÜ 5 ning see jõustus 1. jaanuaril 1995.

(2)WTO asutamislepingu artiklite IV:1 ja IX:1 kohaselt võib Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverents vastu võtta otsuseid konsensuse alusel.

(3)WTO ministrite konverents võib oma 14. kohtumisel 26.–29. märtsil 2026 võtta vastu otsuse Usbekistani WTOga ühinemise kohta.

(4)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel WTO ministrite konverentsil võetav seisukoht, sest otsused on liidu jaoks siduvad.

(5)Läbirääkimised Usbekistani ühinemiseks WTOga algasid 1995. aastal. 21. detsembril 1994 moodustati Usbekistani ühinemist käsitlev töörühm. Töörühma 11. koosolek toimus 5.–6. novembril 2025. 2025. aasta oktoobris viis komisjon ELi nimel lõpule kahepoolsed läbirääkimised turu avamisega seotud mitmesuguste Usbekistani võetavate kohustuste üle. Ühinemisel WTOga on eeldatavasti positiivne ja kestev mõju Usbekistani majandusreformidele ja jätkusuutlikule arengule. Võimalik ühinemine rõhutab ka toetust reeglitel põhinevale mitmepoolsele kaubandussüsteemile, mille keskmes on WTO. EL peaks Usbekistani ühinemist toetama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel WTO 14. ministrite konverentsil või mõnel hilisemal peanõukogu kohtumisel võetav seisukoht on järgmine:

Ühineda WTO liikmete saavutatava konsensusega, et võtta vastu otsus, mis käsitleb Usbekistani ühinemist WTOga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)    Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ , mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

(2)    Kui konsensus vormistatakse vastupidi ootustele WTO asutamislepingut muutvas rahvusvahelises lepingus või teatavate WTO liikmete vahel sõlmitud rahvusvahelises mitmepoolses lepingus, teeks komisjon ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 alusel vajalikud ettepanekud pärast seda, kui WTO 14. ministrite konverents või asjaomased WTO liikmed on aktid vastu võtnud ja need on WTO 14. ministrite konverentsi jooksul allakirjutamiseks avatud.

(3)     Nõukogu otsuse ettepanek Timor-Leste WTOga ühinemise kohta

(4)    Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(5)    EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.