52026PC0022

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.1.2026

COM(2026) 22 final

2026/0010(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

EL toetab kindlalt Ukrainat, kelle tulevik on ELis. EL toetab Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning on vankumatult pühendunud poliitilise, rahalise, majandusliku, humanitaarse, sõjalise ja diplomaatilise toe pakkumisele. Võttes arvesse Venemaa eskaleeruvat agressiooni, on vaja kiiresti tegutseda, et tagada Ukrainale juurdepääs tema jaoks hädavajalikele ressurssidele.

24. veebruaril 2022 alanud Venemaa ulatuslik sissetung Ukrainasse on tekitanud riigile ja selle kodanikele väga suurt kahju. Hoolimata USA ja Euroopa diplomaatilistest jõupingutustest saavutada rahumeelne lahendus ning Ukraina valmisolekust alustada sõja lõpetamiseks dialoogi, on Venemaa rünnakuid Ukraina vastu intensiivistanud ning võtnud teadlikult sihikule tsiviilisikud ja elutähtsa taristu. See eskalatsioon on humanitaarkriisi veelgi süvendanud, põhjustanud Ukraina rahvale kirjeldamatuid kannatusi ning suurendanud selle provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni tohutuid inimkaotusi ja rahalist kulu. Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda on Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse jõhker rikkumine, samuti rikutakse sellega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja artikli 2 lõikes 4 sätestatud jõu kasutamise keeldu, mis on rahvusvahelise õiguse imperatiivne norm, ja ÜRO põhikirja muid põhimõtteid. Ukrainlaste vankumatu otsusekindlus ja vaprus oma kodumaa kaitsmisel annab tunnistust nende tugevusest ning väärib sügavat imetlust ja tunnustust.

Venemaa ägenenud agressioon on aga suurendanud Ukraina rahastamisvajadusi ning nõuab kiireloomulisi investeeringuid Ukraina kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi. Nüüd on selge, et vaja on täiendavaid rahastamisallikaid nii EList kui ka rahvusvaheliselt üldsuselt. Ukraina 2026. ja 2027. aasta rahastamisvajadused ületavad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) seniseid prognoose. IMFi programmi kaheksanda läbivaatamise käigus rõhutati, et riskid ja ebakindlus on endiselt erakordselt suured, kuna olemasoleva programmi võimalused tulla toime uute šokkidega, sealhulgas pikemaajalisest ja intensiivsemast sõjast tulenevate šokkidega, on piiratud. 9. septembril 2025 esitas Ukraina ametliku taotluse uue IMFi programmi kehtestamiseks, et katta aastate 2026–2029 täiendavad rahastamisvajadused. IMFi suutlikkus seda programmi jätkata sõltub piisavate rahastamistagatiste saamisest partneritelt, sealhulgas liidult.

G7 rahandusministrid leppisid oma 8. detsembri 2025. aasta tippkohtumisel tehtud avalduses kokku, et jätkavad sõja lõpetamiseks ning Ukrainas G7 riikide õigusraamistike kohase õiglase ja püsiva rahu tagamiseks koostööd, töötades Ukraina toetamiseks välja mitmesuguseid rahastamisvõimalusi, sealhulgas võimaluse kasutada G7 jurisdiktsioonides tõkestatud Venemaa varasid nende koguväärtuses, kuni Venemaa on reparatsioonid ära maksnud.

Sellega seoses leppis Euroopa Ülemkogu 18. detsembril 2025 kohtumisel kokku anda Ukrainale aastateks 2026–2027 90 miljardi euro suurune laen, mille rahastamiseks võtab EL kapitaliturgudelt laenu, mis tagatakse ELi eelarve manööverdamisruumi arvelt. Võttes arvesse Ukraina rahastamisvajadusi ja sõjast tulenevat märkimisväärset ebakindlust tuleviku suhtes, on äärmiselt oluline, et Ukraina toetuslaen oleks paindlik ja seda saaks kasutada vastavalt olukorrale. Raha tuleks kasutada paindlikult, et rahuldada kõige pakilisemaid rahastusvajadusi, mis tulenevad praegusest sõjaolukorrast või ka rahuaegsest ülesehitustööst.

Ukraina toetuslaenu raames antav finants- ja majandusabi tehakse Ukrainale kättesaadavaks vastavalt tema rahastamisvajadustele. Selleks esitab Ukraina oma rahastamisvajaduste ja -allikate kohta Ukraina rahastamisstrateegia. Komisjoni hinnangu põhjal kiidaks nõukogu selle hinnangu heaks ja määraks kindlaks Ukrainale kättesaadavaks tehtava abi summa, aidates Ukraina rahastamisstrateegiat rakendada.

Et anda Ukrainale eelarveabi ja leevendada riigi välisrahastamise piiranguid, luuakse [Ukraina toetuslaenu] ettepanekuga mitu võimalust, mille kaudu saab suunata vahendeid Ukraina toetamiseks nii, et toetust saab anda makromajandusliku finantsabi ja Ukraina rahastu kaudu (täpsemalt Ukraina rahastu I samba ja Ukraina kava kaudu). Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse Ukraina rahastu määruse muudatused, mis on vajalikud, et seda toetust saaks anda Ukraina rahastu I samba kaudu. Ukraina kava tuleb nende lisasummade kajastamiseks ajakohastada, muu hulgas meetmetega, mis tugevdavad õigusriiklust ja korruptsioonivastast võitlust.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva ettepaneku kohane toetus on kooskõlas toetusega, mida antakse määruse (EL) 2024/792, 1 määruse (EL) 2021/947, 2 määruse (EÜ) nr 1257/96 3 ja [UKRAINA TOETUSLAENU MÄÄRUSE] alusel, ning täiendab seda.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Selle algatuse raames antav toetus on kooskõlas Venemaa vastu suunatud piiravate meetmete (sanktsioonide) kohaldamisega ja täiendab Euroopa rahutagamisrahastut.

Ka Euroopa Ülemkogu poolt 23. juunil 2022 antud kandidaatriigi staatus ja Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembri 2023. aasta otsus alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi toetavad kindlalt Ukraina liikumist Euroopa Liidu poole. Seepärast aitavad ELi kõik sammud, millega toetatakse Ukraina vastupanuvõimet ja taastumist – sealhulgas Ukraina rahastu toimimise muudatuste kaudu – kaasa ka Ukraina ühinemiseelse protsessi varajasele etapile.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikkel 212 on sobiv õiguslik alus finantsabiprogrammidele, mida liit annab kolmandatele riikidele, mis ei ole arengumaad.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele, sest liikmesriigid üksi ei suuda saavutada ühtset tegutsemist, mis on vajalik Ukrainale piisavas mahus toetuse andmiseks. Sellise tegevuse mastaabi ja mõju tõttu on seda parem teha ELi tasandil. Peamiselt on see tingitud liikmesriikide fiskaalvõimekusest ja eelarvepiirangutest ning vajadusest rahastajate tegevust kindlakäeliselt koordineerida, et maksimeerida toetuse ulatust ja tulemuslikkust, ent samas vältida Ukraina ametiasutuste halduskoormuse suurendamist, kuna need on praegustes oludes juba niigi üle koormatud. ELil on ainulaadne võimalus anda Ukrainale välisabi, et toetada kiireloomuliste eelarvevajaduste prognoositavat, pidevat, korrapärast ja õigeaegset katmist.

• Proportsionaalsus

Venemaa jätkuv provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon nõuab, et Ukrainale antaks käesolevas ettepanekus kirjeldatud eesmärkide ja korra kohaselt täiendavat rahalist abi.

Lähtudes IMFi hinnangust, mille kohaselt on Ukraina rahastusvajadus suur, ja eeldusest, et teised abistajad jätkavad 2026. ja 2027. aastal Ukraina abistamist, võib Ukrainale 2026. ja 2027. aasta jaoks kavandatud rahalist toetust pidada summa poolest piisavaks, kuigi sealjuures tuleb arvesse võtta sõjaolukorra suurt ebakindlust. Selline toetus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik Ukrainale struktureeritud toetuse pakkumiseks ja sellega seotud rahastamiseks.

Ettepanek on proportsionaalne tuvastatud vajaduste ulatuse ja raskusastmega, sealhulgas vajadusega anda Ukrainale eelarvetoetust ja vajadusega, et Ukraina rakendaks ELiga ühinemise teel struktuurireforme ja võtaks muu hulgas käsile 2025. aasta laienemisaruandes esile toodud küsimused. Ettepanekuga austatakse aluslepingutes liidu võimalikule sekkumisele kehtestatud piiranguid.

• Vahendi valik

[Ukraina toetuslaenu] raames kättesaadavaks tehtava eelarvetoetuse väljamaksmiseks Ukraina rahastu kaudu on vajalik ja asjakohane võtta Ukraina rahastu määruse muutmiseks vastu muutmismäärus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kooskõlas Ukraina rahastu määruse artikliga 40 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu rakendamise kohta 31. detsembriks 2026 sõltumatu vahehindamise aruande ja 31. detsembriks 2031 sõltumatu järelhindamise aruande.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Ettepanek lähtub Euroopa Ülemkogu 18. detsembri 2025. aasta järeldustest, millega Euroopa Ülemkogu leppis kokku anda Ukrainale aastateks 2026–2027 90 miljardi euro suurune laen, mille rahastamiseks võtab EL kapitaliturgudelt laenu, mis tagatakse ELi eelarve manööverdamisruumi arvelt. Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel konsulteerisid komisjoni talitused rahvusvaheliste finantsasutuste ning muude kahepoolsete (sealhulgas liikmesriikide ja G7 liikmete) ja mitmepoolsete rahastajatega. Samuti on komisjon pidevalt ühenduses Ukraina ametiasutustega.

Ametlikku konsultatsiooni sidusrühmadega ei olnud võimalik korraldada, sest ettepanek tuli kiiresti ette valmistada, et kaasseadusandjad saaksid selle õigeaegselt vastu võtta, et see hakkaks 2026. aasta alguses toimima. Sel viisil püütakse rahuldada Venemaa agressioonisõja tagajärjel tekkivaid ja suurenevaid kaitse- ja eelarvevajadusi.

EL jätkab rahastu kohaldamisalasse kuuluvate eesmärkide ja võetud meetmetega seotud korrektse kommunikatsiooni ja nende nähtavuse tagamist Ukrainas, liidus ja mujal.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek tugineb aastakümnetepikkusele kogemusele makromajandusliku finantsabi vallas ning liidu välistegevuse toetamisel. Seejuures peeti rahvusvahelistel foorumitel, nagu G7 ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), regulaarselt arutelusid Ukraina rahastamisvajaduste viimaste prognooside üle ja oldi pidevalt otsekontaktis Ukraina ametiasutustega.

• Mõjuhinnang

Kuna ettepanek, mille eesmärk on anda sõjas olevale riigile kiireloomulist abi, on oma laadilt edasilükkamatu, siis ei olnud võimalik mõju hinnata. Koostades eelhinnangut vajaduste kohta, mida Ukraina rahastu täiendava toetusega kavatsetakse katta, lähtuti Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina ametiasutuste esitatud hiljutistest andmetest.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanek ei ole seotud õigusloome kvaliteedi ega tulemuslikkuse programmiga.

• Põhiõigused

Ukraina toetuslaenu raames antava toetuse eeltingimuseks on, et Ukraina järgiks ja austaks ka edaspidi tegelikke demokraatlikke mehhanisme ja institutsioone, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi ja õigusriiklust, ning tagaks inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste austamise. Õigusriigi põhimõtte järgimine ja austamine peaks hõlmama korruptsioonivastast võitlust.

Positiivseks märgiks on Ukraina ametivõimude pühendumus reformidele ja poliitiline tahe, millest annab iseäranis tunnistust asjaolu, et Euroopa Ülemkogu andis Ukrainale 2022. aasta juunis kandidaatriigi staatuse ja 2023. aasta detsembris alustati Euroopa Ülemkogu otsusega Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi; samuti asjaolu, et hiljuti Ukrainale antud makromajandusliku finantsabi meetmetega seotud struktuuripoliitika tingimused said järjekordselt edukalt täidetud ja et jätkatakse Ukraina kava rakendamist. 14. mail 2025 võttis Ukraina vastu tegevuskavad (muu hulgas) õigusriigi, avaliku halduse reformi ja demokraatlike institutsioonide toimimise kohta. Kahepoolsed sõelumiskohtumised viidi lõpule 2025. aasta septembris. Venemaa agressiooni järel on Ukraina ametivõimud näidanud üles muljetavaldavat vastupidavust ning neil on endiselt kindel tahe viia neid reforme läbi läbipaistval viisil ja teha tööd ELi normidele vastamiseks, mis on vajalik selleks, et riik saaks liikuda ELiga integreerumise poole.

Seda silmas pidades loetakse rahastu alusel antava täiendava toetuse eeltingimus praegu täidetuks. Samal ajal on jätkuv kinnipidamine sellest eeltingimusest edaspidi tagatud eritingimustega, mis on seotud komisjoni hinnangutega Ukraina tulevastele rahastamisstrateegiatele enne väljamaksete tegemist.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek on kooskõlas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradega ja omavahendite otsuste kohaste ülemmääradega.

[Ukraina toetuslaen ] on piiratud tagasinõudeõigusega laen Ukrainale summas kuni 90 miljardit eurot, mis makstakse tagasi Venemaa makstavate reparatsioonidega. Ukraina toetuslaenuga seotud laenukulutused kaetakse [Ukraina toetuslaenu määruses] ette nähtud laenukasutuse kulutuste toetusest.

Täpsem teave eelarvemõju kohta on esitatud [UKRAINA TOETUSLAENU ETTEPANEKULE] lisatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kooskõlas Ukraina rahastu raames sõlmitud raamlepinguga kohaldatakse pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste ärahoidmise erisätteid, mis on kooskõlas finantsmäärusega. Lisaks kohaldatakse juhtimis- ja kontrollisüsteeme, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrusega (EL) 2024/792 (millega luuakse Ukraina rahastu) kehtestatud Ukraina kavas.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja määruse (EL) 2024/792 artiklis 39 osutatud komiteele igal aastal hinnangu rahastust eraldatud vahendite kasutamise kohta.

Liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise dialoogi tõhustamiseks ning suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda Euroopa Komisjoni arutama käesoleva määruse rakendamist.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga nähakse ette määruse (EL) 2024/792 sihitatud muudatused, et võimaldada anda Ukrainale prognoositaval ja järjepideval viisil finants- ja majandusabi.

Selleks sätestatakse ettepanekus:

·[Ukraina toetuslaenu määruse] kohaselt kättesaadavaks tehtud summade jaoks kord, mida rakendatakse Ukraina rahastu III peatüki kohase täiendava, laenude vormis antava rahalise toetusena, nähes muu hulgas ette selle, et Ukraina toetuslaenuga seotud laenukasutuse kulud kaetakse [Ukraina toetuslaenu määruse] kohasest laenukasutuse kulutuste toetusest.

·Reguleerib jõustumist.

2026/0010 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)24. veebruaril 2022 teatas Venemaa Föderatsiooni president sõjalisest operatsioonist Ukrainas ning Venemaa relvajõud alustasid provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist agressiooni Ukraina vastu. See ebaseaduslik agressioonisõda on Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse jõhker rikkumine, samuti rikutakse sellega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja artikli 2 lõikes 4 sätestatud jõu kasutamise keeldu, mis on rahvusvahelise õiguse imperatiivne norm, ja ÜRO põhikirja muid põhimõtteid.

(2)Pärast seda, kui Venemaa alustas Ukraina vastu provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda, on liit, selle liikmesriigid ja Euroopa finantsasutused toetanud enneolematus ulatuses Ukraina majanduslikku, sotsiaalset, rahandus- ja kaitsealast vastupanuvõimet. Kõnealune toetus hõlmab nii liidu eelarvest antavat toetust, sealhulgas erakorralist makromajanduslikku finantsabi, Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga toetust, mis on täielikult või osaliselt tagatud liidu eelarvega, kui ka liikmesriikide täiendavat rahalist toetust.

(3)29. veebruaril 2024 loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/792 4 Ukraina rahastu kui erakorraline keskpika perioodi rahastamisvahend, mis koondab liidu poolt Ukrainale antava kahepoolse toetuse, tagades koordineerimise ja tõhususe. Ajavahemikul 2024–2027 aitab Ukraina rahastu rahuldada Ukraina rahastamisvajadusi ning toetada Ukraina taastamis-, ülesehitus- ja moderniseerimisvajadusi, hoogustades samal ajal reforme, mida Ukraina teeb teel liiduga ühinemise poole.

(4)XX võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Ukraina toetuslaenu andmiseks aastatel 2026 ja 2027, 5 et oleks võimalik anda Ukrainale 2026. ja 2027. aastal toetust, mis makstakse välja Ukraina toetuslaenuna, mis makstakse tagasi Venemaa tasutavate hüvitistega.

(5)Selleks, et saada Ukraina toetuslaenule [Ukraina toetuslaenu määruse ja ELi toimimise lepingu artikkel 212] alusel juurdepääs, peab Ukraina esitama oma rahastusvajaduste ja -allikate kohta Ukraina rahastamisstrateegia, millele antava hinnangu peab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel rakendusotsusega heaks kiitma. Selle rakendusotsusega tuleb kindlaks määrata abi summa, mis tehakse Ukrainale Ukraina rahastamisstrateegia rakendamiseks kättesaadavaks, ning see peaks hõlmama nii eelarveabiks mõeldud summat kui ka Ukraina kaitsetööstuse suutlikkuse toetamiseks mõeldud summat.

(6)Määruse (EL) 2024/792 III peatükis (Ukraina rahastu I sammas ehk Ukraina kava) on sätestatud, et rahastust pakutakse Ukrainale juhul, kui on rahuldavalt täidetud Ukraina kavas, millega on kehtestatud Ukraina reformi- ja investeerimiskava, sätestatud tingimused. Kuna Ukraina rahastu on erakorraline keskpika perioodi rahastamisvahend, mis koondab liidu poolt Ukrainale antava kahepoolse toetuse nii, et tagatud on koordineerimine ja tõhusus, ning selle eesmärk on aidata säilitada riigi makrotasandi finantsstabiilsust, aidata kaasa riigi rahumeelsele taastumisele, ülesehitamisele, taastamisele ja moderniseerimisele, tugevdada veelgi õigusriiklust, demokraatiat ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist, toetada Ukraina integreerimist siseturuga ning muu hulgas võtta vastu ja viia ellu poliitilisi, institutsioonilisi, õigus-, haldus-, sotsiaal- ja majandusreforme, mis on riigi tulevast liidu liikmesust silmas pidades vajalikud selle vastavusse viimiseks liidu väärtustega ja järkjärguliseks vastavusse viimiseks liidu õigusnormide, standardite, poliitika ja tavadega (edaspidi „acquis“), aidates seeläbi kaasa vastastikusele stabiilsusele, julgeolekule, rahule, jõukusele ja kestlikkusele, on asjakohane näha ette, et [Ukraina toetuslaenuna] antavat eelarveabi kasutatakse Ukraina rahastu kaudu. Ukraina kava tuleks täiendava eelarveabi kajastamiseks ajakohastada, muu hulgas meetmetega, mis tugevdavad õigusriiklust ja korruptsioonivastast võitlust.

(7)Määrust (EL) 2024/792 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)Võttes arvesse kiireloomulisust, mis tuleneb erandlikest asjaoludest, mille on põhjustanud Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda ning hiljutised geopoliitilised sündmused, peetakse asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(9)Võttes arvesse Ukraina olukorda ja selleks, et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma kiirendatud korras järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) 2024/792 muutmine

Määrust (EL) 2024/792 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Määruse (EL) [Ukraina toetuslaenu määruse – ELi toimimise lepingu artikkel 212 ] artikli 4 lõike 1 kohaselt kättesaadavaks tehtud summasid rakendatakse III peatüki kohaselt laenu vormis antava täiendava rahalise toetusena ning see lisandub lõigetes 2 ja 3 osutatud summadele.“

(2)Artikli 22 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 19 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmisel sõlmib komisjon Ukrainaga artikli 6 lõike 4 teises lõigus osutatud summade kohta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud laenulepingu muudatuse või lisandi, et tagada nimetatud summa rakendamine vastavalt III peatükile, kuid see ei puuduta nõudeid laenu kestuse ja tagasimaksmise, sh laenukasutuse kulutuste toetuse kohta, kuna neid reguleeritakse määruse (EL) [Ukraina toetuslaenu määruse – ELi toimimise lepingu artikkel 212]* sätetega.“

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] […] määrus (EL) [...]* (ELT …..).“

(3)Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 223 lõikest 4 ja sõltuvalt olemasolevatest vahenditest võib rahastu kanda rahastamiskulud, likviidsuse juhtimise kulud ning laenuvõtmise ja -andmisega seotud, halduslikest üldkuludest tulenevad teenusekulud (edaspidi „toetus laenukasutuse kulutusteks“), välja arvatud laenu ennetähtaegse tagasimaksmisega seotud kulud ja välja arvatud [Ukraina toetuslaenu määruse – ELi toimimise lepingu artikkel 212] artikli 4 lõike 1 kohaselt kättesaadavaks tehtud summad. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2027 kaetakse toetus laenukasutuse kulutusteks V peatüki alusel“.

Artikkel 2
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrust (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

ELi suhted ülejäänud maailmaga, majanduslik ja rahaline toetus.

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

Teha Ukrainale kättesaadavaks Ukraina toetuslaenu määruse kohane finants- ja majandusabi, et aidata Ukrainal katta 2026. ja 2027. aasta rahastamisvajadused, mis tulenevad eelkõige Venemaa agressioonisõjast

1.3.2.Erieesmärgid

Toetada Ukraina makrotasandi finantsstabiilsust, andes Ukraina rahastu III peatüki alusel laene.

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ukrainale antakse kriisiolukorra tõttu 2026. ja 2027. aastaks piisavat ja pidevat rahalist toetust.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Ukraina ametiasutused peavad esitama korrapäraselt aruandeid Ukraina kava rakendamise kohta.

Rahastamispiirangute leevendamise eesmärgi täitmise kontrollimiseks jätkavad komisjoni talitused pärast Ukraina raharingluse ja haldusmenetluste tegevushinnangut riigi rahanduse juhtimise jälgimist.

Nõukogule ja Euroopa Parlamendile tuleb esitada igal aastal aruanne käesoleva määruse rakendamise kohta. Komisjon viib läbi määruse järelhindamise.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 6

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Kohaldatakse õigusnormide rikkumiste, sealhulgas pettuste ärahoidmist käsitlevaid erisätteid, mis on kooskõlas finantsmäärusega, sealhulgas määruse (EL) 2024/792 kohase raamlepingu asjakohaseid sätteid liidu finantshuvide tagamise kohta.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante). Käesolev ettepanek lähtub vajadusest tegutseda ühtselt, sest liikmesriigid üksi ei suuda Ukrainat piisavas mahus toetada, ja see eesmärk on paremini saavutatav ELi tasandil. Peamiselt on see tingitud liikmesriikide fiskaalvõimekusest ja eelarvepiirangutest ning vajadusest tegevust kindlakäeliselt koordineerida, et maksimeerida toetuse ulatust ja tulemuslikkust, ent samas vältida Ukraina ametiasutuste halduskoormuse suurendamist, kuna need on praegustes oludes juba niigi üle koormatud.

Algatus on kooskõlas ELi eesmärgiga toetada Ukrainat. Sellega tugevdatakse liidupoolse majandusliku toetuse meetmeid ning liidu algatusi koordineerida mitmepoolseid meetmeid.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post). Muude ELi vahenditega võrreldes on meetmete eeldatav ELi lisaväärtus selles, et nende abil saab hakata kiiresti toetama makromajanduslikku finantsstabiilsust, leevendades aruandlusnõuetele sobivas raamistikus Ukraina välis- ja siserahastamise piiranguid.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kuigi rahastu näol on suuresti tegu enneolematu rahastamisvahendiga, millega püütakse reageerida olukorrale sõjas olevas riigis, mis on nii liidu naaberriik kui ka liidu kandidaatriik, tugineb ettepanek Ukrainale ja muudele kolmandatele riikidele varem antud ja praegu antavate toetustega ning 2020. aastal loodud taaste- ja vastupidavusrahastuga saadud kogemustele, kuid ühtlasi võetakse arvesse Ukraina sõjariigiks olemise spetsiifilist olukorda.

Käimas on rahastu vahehindamine, mille tulemused tuleb esitada 2026. aastal.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Ettepanek on kooskõlas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradega. Ukraina toetuslaenu siseturuga kokkusobivuse üksikasjad on esitatud dokumendis [UKRAINA TOEUSLAENU ETTEPANEKU DOKUMENT].

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

18. detsembril leppis Euroopa Ülemkogu kokku Ukrainale 90 miljardi euro eraldamises, et katta Ukraina rahastamisvajadused aastatel 2026–2027. See on ELi peamine instrument Ukrainale rahalise toetuse andmiseks ja tema kriitiliste vajaduste katmiseks.

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

– hõlmab ajavahemikku 1.12.2025 – 31.12.2027

– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Kohaldatakse määruse (EL) 2024/792 kohaseid järelevalve- ja aruandluskohustusi.

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja artiklis 39 osutatud komiteele aruande rahastust eraldatud vahendite kasutamise kohta. Komisjon teeb ka määruse järelhindamise.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Käesoleva ettepaneku alusel rahastatavaid meetmeid rakendab komisjon otsese eelarve täitmise korras.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Liidu finantshuvide kaitseks kasutab Ukraina samu juhtimis- ja kontrollisüsteeme, mis on ette nähtud määruse (EL) 2024/792 kohase Ukraina kavaga.

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

Ukrainale antav rahaline toetus on kuludega sidumata rahastamise vormis, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktis a.

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Samuti annab Ukraina sellega finantsmääruse kohaselt komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Kontrollikojale ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja juurdepääs; sealhulgas annavad sellised õigused ja juurdepääsu kolmandad isikud, kes on seotud liidu vahendite rakendamisega tagatud laenu kättesaadavuse perioodil ja pärast seda. Ukraina peaks teatama komisjonile Ukraina rahastu rakendamise raamlepingus sätestatud korra kohaselt rahaliste vahendite kasutamisega seotud rikkumistest.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 7	EFTA riigid 8	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 9	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
Eelarverida		(3)					0,000
assigneeringud KOKKU DG <…….>	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	(5)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	(5)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku (vajalikud vahendid)	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Rubriik „Halduskulud“

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
 Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
 Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
		2024	2025	2026	2027
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Maksed	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
Eelarverida		(3)					0,000
assigneeringud KOKKU DG <…….>	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	(5)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

					Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
					2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed		(5)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		= 4 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Maksed		= 5 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
						Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024		2025		2026		2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		Kulukohustused		(4)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
		Maksed		(5)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)				(6)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU		Kulukohustused		= 4 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku (vajalikud vahendid)		Maksed		= 5 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Rubriik „Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
 Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
 Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
		2024	2025	2026	2027
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku	Maksed	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid



Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 10

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 11 …

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.3.3.Assigneeringud kokku

KOKKU HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

3.2.4.3.Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

	Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist	Erakorraline lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad			ei kohaldata
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– omavahenditele

– muudele tuludele

– märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 12
		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

Algatusega toetatakse kolmandat riiki. Sellega ei looda uusi ELi tasandi avalikke digitaalseid teenuseid liidu füüsilistele ega juriidilistele isikutele. Ukraina toetuslaenu puhul kasutatakse siiski ka teatavaid digielemente, mida on vaja finantsabi haldamise, kaitsetööstuse suutlikkuse toetamise ja laenualgatuste seisukohalt vajaliku teabe vahetamiseks, kontrollimiseks ja säilitamiseks ning vajaduse korral teabe esitamiseks nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

R1. Digitaalsed rahastamis- ja rakendamisprotsessid

Kirjeldus: töövoo (näiteks taotluste esitamine ja kontrollimine ning rakendusotsuste ja väljamaksete tegemine) seisukohalt vajalike aruannete, ülevaadete ja tõendavate dokumentide elektroonne edastamine turvaliste kanalite ja komisjoni süsteemide kaudu.

Sidusrühmad: komisjoni talitused ja nõukogu, toetust saavad asutused ja Euroopa välisteenistus, mis jälgivad artiklis 5 määratletud eeltingimuste täitmist.

Protsessid: aruandlus, järelevalve, finantsjuhtimine, teabevahetus.

R2. Teabe, sealhulgas auditi seisukohast olulise teabe vahetamine Euroopa Parlamendi ja nõukoguga (eelkõige artiklid 37 ja 39)

Kirjeldus: komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral turvaliste süsteemide kaudu aruandeid ja konfidentsiaalset teavet.
Sidusrühmad: komisjoni talitused, Euroopa Parlament, nõukogu, toetust saavad asutused (eelnev etapp).
Protsessid: aruandlus, audititeabe vahetamine, salajaste ja konfidentsiaalsete dokumentide edastamine.

4.2.Andmed

R1 ja R2 andmete hulka kuuluvad finantsnäitajad, väljamaksedokumendid ning muu teave (mis võib olla konfidentsiaalne või salajane).

Kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga on andmevahetus eesmärgipärane ja minimaalne, selle puhul tagatakse koostalitlusvõime ja välditakse andmete dubleerimist ning see toimub olemasolevate turvaliste ELi süsteemide kaudu.

Kasutatakse olemasolevaid komisjoni andmekogumeid ja aruandluskanaleid ning ühekordsuse põhimõttest lähtudes ei nõuta uuesti andmeid, mida on juba maksete saamiseks või järelevalve käigus esitatud.

Esitajad: toetust saavad asutused (R1).

Saajad: komisjoni talitused, aruannete puhul Euroopa Parlament ja nõukogu (R2).

Käivitav sündmus: aruannete esitamise tähtajad, väljamaksetaotlused, tagatisi käsitlevad teated, auditinõuded.

Sagedus: perioodiline (nt igakuine või vastavalt muudele määruses sätestatud tähtaegadele) ja ühekordne (vastavalt rahastamis- ja auditeerimisvajadustele).

4.3.Digilahendused

Kõigi asjakohaste digitaalsete toimingute (R1, R2) puhul kasutab komisjon salajase ja konfidentsiaalse teabe vahetamiseks Ukraina ja asjakohastel juhtudel ka liikmesriikide ja kolmandate riikidega turvalist teabevahetussüsteemi ja turvalisi andmete esitamise vorme.

Vastutus: komisjoni talitused, toetust saavad asutused, liikmesriigid ja asjakohastel juhtudel ka kolmandad riigid.

TI: tehisintellekti funktsionaalsust ei nõuta.

Õigusaktidest ja normidest tulenevad nõuded: kõik süsteemid on kooskõlas ELi küberturvalisuse raamistiku, eIDASe määruse, isikuandmete kaitse normide ja komisjoni eeskirjadega salastatud teabe käitlemise kohta.

Korduvkasutatavus: kõik digilahendused tuginevad komisjoni olemasolevale taristule.

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Määruse kohaselt peab olema tagatud salajase ja konfidentsiaalse teabe vahetamise turvalisus ja isikuandmete kaitse ning komisjonil peab olema juurdepääs kõigile andmetele, mis on vajalikud määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas kontrollimiseks. Kõik nõuded on kavas täita komisjoni olemasolevate turvaliste süsteemidega, mille puhul ei teki lünki koostalitlusvõimes. See on kooskõlas toimingutega R1 ja R2.

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Kuna komisjon juba annab abisaavale riigile toetust ning selleks vajalikud finants- ja tegevustoetuse raamistikud on juba välja töötatud, ei ole R1 ja R2 puhul vaja muid digitaalseid rakendusmeetmeid võtta.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu (ELT L, 2024/792, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/792/oj).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/947/2021-06-14)

(3) Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/1257/2019-07-26).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu (ELT L, 2024/792, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/792/oj ).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu... määrus..., millega rakendatakse tõhustatud koostööd Ukraina toetuslaenu andmiseks aastatel 2026 ja 2027 (ELT..., ELI: …

(6) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(7) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(8) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(9) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(10) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(11) Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(12) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Choose the experimental features you want to try