This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52026DC0178
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL AND THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE on the Review of Regulation (EU) 2022/1925 of the European Parliament and of the Council on contestable and fair markets in the digital sector and amending Directives (EU) 2019/1937 and (EU) 2020/1828 (Digital Markets Act), in accordance with Article 53 thereof
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1925 (mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus)) läbivaatamise kohta kooskõlas selle artikliga 53
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1925 (mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus)) läbivaatamise kohta kooskõlas selle artikliga 53
COM/2026/178 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.4.2026
COM(2026) 178 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1925 (mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus)) läbivaatamise kohta kooskõlas selle artikliga 53
{SWD(2026) 123 final}
1.Sissejuhatus
Euroopa Liidu (EL) digitaalne ühtne turg on suurte digiplatvormide haldurite jaoks üks atraktiivsemaid ja kasumlikumaid turge maailmas.
Digitaalse ühtse turu osana on digiplatvormide sektor ELi majanduse oluline liikumapanev jõud, mis toob aastas sadu miljardeid eurosid tulu ning kujundab kodanike ja ettevõtjate igapäevast majanduslikku ja sotsiaalset suhtlust kogu ELis. Eurooplased on digimajanduses väga aktiivsed 1 . Lisaks sellele sõltub märkimisväärne arv ettevõtjaid klientideni jõudmisel internetipõhistest kauplemiskohtadest ja rakenduste poodidest, samas kui paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) sõltuvad digiplatvormidest kui olulisest juurdepääsuteest lõppkasutajateni jõudmiseks.
Suured digiplatvormid saavad ELi digitaalsest ühtsest turust märkimisväärset kasu, saades märkimisväärse osa oma ülemaailmsest tulust oma tegevusest ELis. Samal ajal saavad suured platvormihaldurid pääsuvalitsejatena kujundada tingimusi, mille alusel teised digitoodetele ja -teenustele juurde pääsevad, mis mõjutab õiglust ja avatust konkurentsile.
Digiturgude määrus 2 (edaspidi „digiturgude määrus“ või „määrus (EL) 2022/1925“) on üks esimesi reguleerivaid vahendeid maailmas, et võidelda suurimate digiplatvormide haldurite ebaausate tavade vastu, kehtestades sihipärased ühtlustatud normid, mida kohaldatakse pääsuvalitseja positsiooniga digiplatvormide suhtes. Digiturgude määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, tagades konkurentsile avatuse ja õigluse digiturgudel üldiselt ning eelkõige pääsuvalitsejate osutatavate põhiplatvormiteenuste lõppkasutajate ja ärikasutajate, sealhulgas VKEde jaoks.
Käesoleva aruande eesmärk on esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) läbi viidud digiturgude määruse esimese läbivaatamise tulemused.
Nagu on ette nähtud digiturgude määruse artiklis 53, hinnatakse käesolevas aruandes järgmist: 1) kas digiturgude määruse eesmärk tagada konkurentsile avatud ja õiglased turud on saavutatud; 2) digiturgude määruse mõju ärikasutajatele (eelkõige VKEdele) ja lõppkasutajatele; 3) kas digiturgude määrust on vaja muuta, sealhulgas seoses i) digiturgude määruse artikli 2 punktis 2 sätestatud põhiplatvormiteenuste loeteluga, ii) digiturgude määruse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustustega ning iii) nende täitmise tagamisega; ning 4) kas digiturgude määruse artikli 7 (kulleriteenuste koostalitlusvõime) kohaldamisala tuleks laiendada veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele.
Komisjoni hinnang põhineb kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tõendite kombinatsioonil, sealhulgas teabel, mis on saadud määramis- ja kohustuste täitmise menetluste, pääsuvalitsejate ja kolmandate isikutega peetavate regulatiivsete dialoogide, pääsuvalitsejate poolt määruse (EL) 2022/1925 alusel esitatud kohustuste täitmise aruannete, siseseire, sidusrühmade seminaride ning liikmesriikide ja muude reguleerivate asutuste struktureeritud kaasamise kaudu. Hindamisel võetakse arvesse ka vastuseid konsultatsioonile, mille komisjon korraldas läbivaatamisprotsessi osana (sihtotstarbeline avalik konsultatsioon, avalik küsimustik konkreetse tagasiside saamiseks tehisintellektisektori kohta ja tagasisidekorje) 3 .
Digiturgude määrus jõustus 1. novembril 2022 ja seda hakati kohaldama alates 2. maist 2023. Seejärel määras komisjon 5. septembril 2023 digiturgude määruse alusel esimesed pääsuvalitsejad. Kuna pääsuvalitsejatel on alates määramise kuupäevast kuus kuud aega digiturgude määruse artiklitest 5, 6 ja 7 tulenevate sisuliste kohustuste täitmiseks, oli enamik pääsuvalitsejate käitumise muutusi nähtavad alles alates 2024. aasta märtsist. Seega piirdub käesoleva aruandega hõlmatud hindamisperiood praktikas ainult kahe aastaga.
Komisjon leidis oma hinnangus, et digiturgude määrus on seni tõhusalt kaasa aidanud põhieesmärgile muuta ELi digiturud õiglasemaks ja konkurentsile avatumaks, saavutades käegakatsutava positiivse mõju veidi rohkem kui kahe aasta jooksul pärast seda, kui digiturgude määrust hakati täielikult kohaldama määratud pääsuvalitsejate suhtes. Käesolevas aruandes kirjeldab komisjon siiski ka mõningaid rakendamise ja täitmise tagamise probleeme, mis aeglustasid digiturgude määruse eesmärkide saavutamist.
Kokkuvõttes leitakse käesolevas aruandes, et kaks aastat pärast digiturgude määruse kohaldamise algust on digiturgude määrus endiselt eesmärgipärane ja seda ei ole vaja läbi vaadata. Käesolevas aruandes määratakse kindlaks ka valdkonnad, millele tuleb edaspidi erilist tähelepanu pöörata, näiteks see, kuidas digiturgude määrust kohaldatakse tehisintellekti- ja pilvandmetöötlusteenuste suhtes. Lisaks sellele jõutakse aruandes järeldusele, et kuigi digiturgude määruse rakendamine liigub õiges suunas, on vaja ranget järelevalvet, jätkuvat regulatiivset dialoogi koos komisjoni suunistega ja vajaduse korral täitmise tagamise meetmeid.
Digiturgude määruse täieliku järgimise tagamiseks tehtava tööga peaksid kaasnema suuremad jõupingutused toetusesaajate teadlikkuse suurendamiseks, eelkõige idufirmade ja VKEde kogukondades, et julgustada neid kasutama digiturgude määrusega loodud uusi ärivõimalusi. Selline teadlikkuse suurendamine on sama oluline tarbijate jaoks, kes saavad tänu digiturgude määrusele kasu uutest innovaatilistest teenustest ja saavad kasutada oma digiteenustega seotud valikut vabamalt. Sellega seoses pöörab komisjon pääsuvalitsejate kohustuste täitmise meetmete järelevalve raames veelgi suuremat tähelepanu nende meetmete lihtsustamisele, mida võimalikud toetusesaajad peavad digiturgude määrusega avanevate võimaluste kasutamiseks võtma. Komisjon jätkab ka koostööd pääsuvalitsejate ja kolmandate isikutega, et ühtlustada ja lihtsustada regulatiivset dialoogi, tagades samal ajal kohustuste tõhusa täitmise. Komisjon on teadlik, et kohustuste täitmine tekitab pääsuvalitsejatele kulusid, ning võtab neid kulusid endiselt arvesse, kui ta arutab pääsuvalitsejatega kohustuste täitmise lahendusi. Pidades silmas laiemat eesmärki lihtsustada ELi digivaldkonna õigusnorme ja ELi digivaldkonna acquis’ võimalikku stressitestimist (digitaalse toimivuse kontrolli), analüüsib komisjon ka eri digivaldkonna õigusnormide, sealhulgas digiturgude määruse koostoimet, kui see on asjakohane.
Aruandes märgitakse ka, et tehakse jõupingutusi läbipaistvuse edasiseks suurendamiseks ja menetluste parandamiseks ning digiturgude määruse mõju jätkuvaks hindamiseks, kui see muutub aja jooksul nähtavamaks.
Lisatud komisjoni talituste töödokument sisaldab üksikasjalikumat tõendusmaterjali ja järeldusi toetavat analüüsi.
2.Digiturgude määruse eesmärgid
Komisjoni digiturgude määruse ettepaneku esitamise ajal 2020. aasta detsembris valitses nii ELis kui ka rahvusvaheliste partnerite seas üksmeel, et digiturge iseloomustab konkurentsile avatuse puudumine. Selle tulemusena suutis väike arv väga suuri platvorme piirata konkurentsi, sealhulgas kehtestades ebaõiglased tingimused nii oma äri- kui ka lõppkasutajatele 4 .
2020. aasta alguses julgustasid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu komisjoni uurima digiturgude eelneva reguleerimise võimalusi 5 . Komisjon oli loonud ka vaatlusrühma, mida toetas eksperdirühm, kelle järeldused kinnitasid vajadust uue eelneva reguleeriva vahendi järele, mis täiendaks traditsioonilist konkurentsiõigust 6 . Lisaks sellele oli digiturgude määruse ettepanek osa komisjoni laiemast digistrateegiast, mis on sätestatud komisjoni 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“, 7 ning see esitati osana õigusaktide paketist koos digiteenuste määrusega 8 .
Digiturgude määruse ettepaneku esitamise ajal ja varsti pärast seda hakkasid mõned ELi peamised kaubanduspartnerid, sealhulgas Austraalia, Brasiilia, Hiina, Jaapan, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid, kaaluma digiturgude määrusega sarnaseid lahendusi 9 . Jaapan ja Ühendkuningriik on pärast seda võtnud vastu õigusaktid, mis käsitlevad digiplatvormide ebaausaid tavasid, samal ajal kui teised jurisdiktsioonid taotlevad sarnaseid eesmärke ulatuslike monopolidevastaste uurimiste ja kohtuvaidluste kaudu.
Oma määruse ettepanekus määratles komisjon digiturgude määruse eesmärgina „et nii [digiplatvormide] lõpp- kui ka ärikasutajad saaksid kasu kõigist platvormimajanduse [---] eelistest“, lahendades ELi tasandil ebaausate äritavade ja nõrga konkurentsi probleemi 10 . Seega olid erieesmärgid i) lahendada pääsuvalitsejate ebaõiglase käitumise probleemi, ii) kõrvaldada turutõrked, et tagada avatud ja tõhusa konkurentsiga digiturud innovatsiooni hoogustamiseks ja tarbijate valikuvõimaluste suurendamiseks, ning iii) suurendada sidusust ja õiguskindlust siseturu toimimise säilitamise eesmärgil (ühtlustamine) 11 .
Seda arvestades on konkurentsile avatus seotud ettevõtjate suutlikkusega kõrvaldada tõhusalt turule sisenemise ja turu laienemise tõkked ning konkureerida pääsuvalitsejatega toodete ja teenuste omaduste osas. Õiglus on seotud ärikasutajate õiguste ja kohustuste sellise tasakaalustamatuse kõrvaldamisega, mis tähendab, et pääsuvalitsejad kasutavad oma positsiooni ära, saades ebaproportsionaalse eelise. Konkurentsile avatus ja õiglus on samuti omavahel tihedalt seotud. Näiteks annab konkurentsile avatuse puudumine pääsuvalitsejale võimu, mis võimaldab tal kehtestada ebaausaid tavasid. Konkurentsile avatuse ja õigluse puudumine avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju hindadele, kvaliteedile, ausale konkurentsile, valikule ja innovatsioonile digisektoris.
Ühtlustamine, mis on digiturgude määruse kolmas erieesmärk, saavutatakse, tagades, et pääsuvalitsejate osutatavate põhiplatvormiteenuste äri- ja lõppkasutajate suhtes kohaldatakse kogu ELis järjepidevaid regulatiivseid kaitsemeetmeid pääsuvalitsejate ebaausate tavade vastu, hõlbustades seeläbi piiriülest äritegevust ELis. Ühtlustamine on oluline lihtsustamisvahend, kuna see tagab, et reguleeritud äriühingud järgivad siseturul ühtseid eeskirju. Ärikasutajad, aga ka pääsuvalitsejad ise saavad ühtlustamisest kasu, kuna nende suhtes ei kohaldata võib-olla 27 erinevat liikmesriigi õigusnormi. Digiturgude määrus ei piira konkurentsiõiguse kohaldamist, mis on täiendav vahend, millega tagatakse, et kõiki kahjulikke tavasid on võimalik käsitleda.
3.Digiturgude määruse hetkeseis
Käesoleva aruande koostamise ajaks on komisjon määranud seitse pääsuvalitsejat, kes osutavad 23 põhiplatvormiteenust 12 .
Nagu juba märgitud, hakkas enamik käesolevas aruandes hinnatud käitumismuutusi toimuma alles 2024. aasta märtsis (st ajal, mil pääsuvalitsejad pidid kõigepealt täitma digiturgude määrusest tulenevaid sisulisi kohustusi). Lisaks sellele avaldati 2024. aasta märtsis pääsuvalitsejate esimesed iga-aastased kohustuste täitmise aruanded ja neid tutvustati spetsiaalsetel avalikel seminaridel, 13 mida korrati 2025. aastal. See protsess võimaldab huvitatud kolmandatel isikutel, eelkõige ärikasutajatel, arutada pääsuvalitsejatega konkreetseid kohustuste täitmise küsimusi avalikul foorumil, mida juhib komisjon 14 .
Digiturgude määruse täitmise tagamise peamine meetod on pidev regulatiivne dialoog komisjoni, pääsuvalitsejate ja kolmandate isikute vahel. Sellega seoses on komisjon juba pidanud pääsuvalitsejate, ärikasutajate ja muude sidusrühmadega arvukaid arutelusid pääsuvalitsejate kohustuste täitmise meetmete üle põhiplatvormiteenuste ja -kohustuste raames. See dialoog on aidanud edendada kohustuste täitmise kultuuri, kus pääsuvalitsejad suhtlevad otse ja intensiivselt kolmandate isikutega ning töötavad seega välja nõuetele vastavaid tooteid ja teenuseid. Keerukate küsimuste puhul, mis nõuavad täiendavaid ametlikke suuniseid, algatab komisjon ametliku menetluse, et täpsustada, kuidas asjaomane pääsuvalitseja peab konkreetset kohustust täitma. Praeguseks on algatatud neli täpsustamismenetlust, millest kaks on lõpule viidud ja kaks on veel pooleli 15 .
Komisjon on algatanud ka seitse rikkumismenetlust 16 . Praeguseks on kaks menetlust lõpetatud järeldusega täitmata jätmise kohta, mille tulemusel määrati Apple’ile ja Metale trahvid, 17 ning üks Apple’it käsitlev uurimine lõpetati ilma järelduseta täitmata jätmise kohta pärast konstruktiivset dialoogi, mis tõi kaasa Apple’i tehtud muudatused 18 . Ülejäänud neli rikkumisuurimist on veel pooleli. Need menetlused kajastavad püsivaid probleeme digiturgude määruse teatavate kohustuste täielikul täitmisel, sealhulgas juhul, kui pääsuvalitsejad on võtnud kasutusele lähenemisviisid, mis võivad tulemuslikku rakendamist edasi lükata või piirata.
4.Läbivaatamise järeldused
4.1.Digiturgude määrus on muutnud ELi digiturud õiglasemaks ja konkurentsile avatumaks
Varajane positiivne mõju konkurentsile avatusele ja õiglusele
Digiturgude määrus on aidanud kaasa põhieesmärgile muuta digiturud ELis õiglasemaks ja konkurentsile avatumaks. Kuigi pääsuvalitsejate suhtes on digiturgude määruses sätestatud kohustusi täielikult kohaldatud vaid veidi üle kahe aasta, võib kõigi digiturgude määrusest tulenevate kohustuste puhul näha käegakatsutavat positiivset mõju. See hõlmab kasutajatele oma andmete üle kontrolli tagasiandmist, varem suletud ökosüsteemide avamist, õiglase veebiotsingu ja internetipõhiste kauplemiskohtade edendamist ning reklaami läbipaistvuse parandamist 19 .
Sellest varajasest positiivsest mõjust on kasu saanud nii ärikasutajad, eelkõige VKEd, kui ka lõppkasutajad.
Ärikasutajate jaoks on juba näha mitmeid eeliseid. Näiteks:
·alternatiivsed brauserid on teatanud, et nende kasutamine on suurenenud tänu valikukuvadele, mis muudavad nende e-eristatava teenuse nähtavaks 20 ;
·rohkem kui 40 ettevõtet, peamiselt VKEd, on võtnud kasutusele uued andmete ülekantavuse lahendused ja kasutanud aktiivselt andmetele juurdepääsu, et käivitada uuenduslikke teenuseid 21 ;
·alternatiivsed rakenduste poed, sealhulgas VKEde pakutavad rakenduste poed, on juba tekkinud ja laiendavad pidevalt oma valikut 22 ;
·alternatiivsed sõnumiteenused on nüüd koostalitlusvõimelised WhatsAppi ja Facebook Messengeriga, mis on juba viinud uute teenuseosutajateni, sealhulgas ühe Euroopa VKE turule sisenemiseni uute uuenduslike funktsioonidega 23 ;
·arendajad saavad nüüd esitada ametlikke taotlusi koostalitluseks pääsuvalitsejate operatsioonisüsteemidega, mis on võimaldanud kasutada uusi kolmandate isikute rakendusi, mis võivad näiteks aktiveerida häiresignaali või saata hädaolukorra tekstsõnumeid isegi siis, kui telefon on välja lülitatud 24 .
Eespool nimetatud võimalused ärikasutajatele, eelkõige arendajatele, on toonud lõppkasutajatele kasu, pakkudes neile suuremat valikut ja uuenduslikke tooteid. Täheldatud on ka muud otsest kasu lõppkasutajatele. Näiteks:
·lõppkasutajad saavad nüüd sisuliselt valida, 25 kas lubada pääsuvalitsejatel kombineerida ja ristkasutada oma isikuandmeid teenuste lõikes, mille tulemusena märkimisväärne osa lõppkasutajatest keeldub nõusoleku andmisest, takistades seeläbi pääsuvalitsejate laialt levinud tava kasutada andmeid soovimatuks profiilianalüüsiks ja vähendades sellega seotud andmeeeliseid 26 ;
·lõppkasutajad saavad nüüd oma andmeid alla laadida või edastada (nt sotsiaalmeedia postitused või meeldimised Facebookis, Instagramis või TikTokis, ostuajalugu Amazonis, Google Searchi ajalugu) ning lubada teistel ettevõtetel oma andmetele juurde pääseda, et pakkuda uuenduslikke teenuseid, suurendades lõppkasutajate valikuvabadust 27 ;
·lõppkasutajad võivad eemaldada eelinstallitud rakendused, mida nad oma telefonis ei soovi, seadistada Androidi seadme enda valitud e-posti aadressi või telefoninumbriga, ilma et nad peaksid looma Gmaili konto, ning kasutada Facebook Messengeri sõltumatult Facebooki sotsiaalvõrgustikust.
Muud olulised eelised on ka eelised, mis ettevõtjate ja lõppkasutajate jaoks lähiajal eeldatavasti realiseeruvad, sealhulgas tänu komisjoni täpsustamis- ja täitmise tagamise meetmetele. Need hõlmavad näiteks ühendatud seadmete, nagu nutikellade või kõrvaklappide pakkujate võimalust pääseda juurde iOSi olulistele funktsioonidele, mis võimaldavad neil oma tooteid veelgi täiustada. Samamoodi saavad iPhone’i ja Androidi seadmete lõppkasutajad varsti nende kahe seadme vahel vahetamisel oma andmeid hõlpsasti liigutada. Seeläbi kaob pikaajaline takistus, mis tuleneb lõppkasutajate seotusest 28 .
Digiturgude määrus on märkimisväärselt parandanud ka reklaami läbipaistvust. Näiteks on reklaamijatel ja avaldajatel (st reklaamipinda pakkuvatel veebisaitide omanikel) nüüd juurdepääs teabele reklaamide hinna, tasude, tasustamise ja esitamise kohta. See on oluline samm suurema läbipaistvuse suunas valdkonnas, mida varem nimetati „mustaks kastiks“, kuna pääsuvalitsejate internetireklaamiplatvormid hoidsid seda teavet enda käes. Tulemuseks on see, et pääsuvalitsejad on võtnud kasutusele uued vahendid ja funktsioonid, näiteks rakendusliidesed, mille kaudu reklaamijad ja avaldajad saavad üksikasjalikke aruandeid alla laadida, parandades seeläbi märkimisväärselt turutavasid võrreldes digiturgude määrusele eelnenud ajaga 29 .
Täiendavaid käegakatsutavaid edusamme on tehtud ka üldise läbipaistvuse ja vastutuse valdkonnas. Näiteks on ärikasutajatel, lõppkasutajatel ja üldsusel nüüd juurdepääs pääsuvalitsejate avaldatud teabele selle kohta, kuidas nad täidavad kõiki oma digiturgude määrusest tulenevaid kohustusi, pääsuvalitsejate kavandatavate ühinemiste ja omandamiste kohta ning tarbijate profiilianalüüsi meetodite kohta, mida pääsuvalitsejad kasutatavad. Need avalikud aruanded edendavad läbipaistvust ja vastutust, võimaldades kõigil – alates teadlastest kuni reguleerivate asutusteni – jälgida digituru arengut ja tööstusharu suundumusi, samuti muutusi konkreetsete pääsuvalitsejate käitumises 30 . Aruandeid on täiendatud ka kohustuste täitmist käsitlevate iga-aastaste seminaridega, kus pääsuvalitsejad tutvustavad avalikul foorumil kohustuste täitmise tagamiseks tehtud jõupingutusi.
On ilmne, et eespool esitatud kirjeldused annavad ülevaate pidevalt muutuvast olukorrast ja esitatud näited ei ole ammendavad. Komisjoni järelevalve- ja täitmise tagamise alased jõupingutused ei piirdu siiski digiturgude määruse esialgse positiivse mõju uurimisega võrreldes olukorraga enne selle kohaldamise algust. Kohustuste täitmine on pidev protsess, mis on peamiselt ajendatud pääsuvalitsejate ja kolmandate isikute vahelisest regulatiivsest dialoogist. Seepärast peab komisjon jätkama kohustuste täitmise meetmete jälgimist ja vajaduse korral neid täiustama, et tagada digiturgude määruse täieliku potentsiaali saavutamine.
Kulud ja kasu
Digiturgude määruse järgimisega kaasnevad pääsuvalitsejatele teatavad kulud. Mõned pääsuvalitsejad on väitnud, et digiturgude määrus tekitab neile ja teistele suuri kulusid, väites isegi, et digiturgude määrus tuleks tühistada või seda tuleks oluliselt muuta 31 .
Digiturgude määrusega on kehtestatud mitmesugused kohustused, mis mõjutavad mõne väga suure ettevõtja olemasolevaid ärimudeleid, tekitades neile ettevõtjatele kohustuste täitmisega seotud kulusid. Komisjon võttis neid kulusid arvesse seadusandliku ettepaneku mõjuhinnangus ja kaasseadusandjad võtsid neid samuti arvesse. Samas ei kehtestata digiturgude määrusega kohustuste täitmisega seotud kulusid mittepääsuvalitsejatele, eelkõige VKEdele ja idufirmadele.
Pääsuvalitsejatega peetavates aruteludes kohustuste täitmise lahenduste üle pöörab komisjon jätkuvalt tähelepanu kohustuste täitmisega seotud kuludele ja halduskoormusele, niivõrd kui see on kooskõlas digiturgude määruse eesmärkidega. Ka kohustuste täitmisega seotud kulud peaksid aja jooksul vähenema, kuna pääsuvalitsejad lähevad üha enam üle kohustuste integreeritud täitmise kultuurile, nagu on ette nähtud digiturgude määruses, ning hakkavad kohustuste täitmist arvesse võtma oma toodete ja teenuste arendamise varastes etappides. Komisjon on täheldanud esimesi märke sellise muutuse toimumisest ja suhtleb pääsuvalitsejatega, et tagada selle jätkumine.
Kulusid võivad kanda ka lõppkasutajad, sest mõned digiturgude määrusega algatatud esialgsetest muudatustest tulenevad kohandamiskulud võivad olla vältimatud. Näiteks on mõne teenuse kasutajaliidesed muutunud ja lõppkasutajaid on teavitatud valikukuvadega, et nad saaksid teha teadlikke muudatusi. Samas annab digiturgude määrus kasutajatele lisavaliku, säilitades samal ajal võimaluse jätkata pääsuvalitseja teenuste kasutamist. Mis tahes vastuolud kasutajate veebikogemuses on tõenäoliselt ajutised ja võivad mõnel juhul olla vajalikud, et anda tarbijatele võimalus teha digiteenuste kasutamisel teadlikke valikuid. Teiselt poolt võivad vastuolud tuleneda ka pääsuvalitsejate disainivalikutest ja tuua kaasa tarbetult koormavad kohustuste täitmise meetmed, mis heidutavad kasutajaid avastamast ja kasutamast alternatiivvariante. Komisjon jätkab kohustuste täitmise meetmete jälgimist sellest vaatenurgast ja käsitleb neid vajaduse korral, sealhulgas käitumispõhiste tõendite kasutamise kaudu.
4.2.ELi lisaväärtus ja sidusus
Kui pidada vastupidiseks stsenaariumiks digiturgude määruse puudumise stsenaariumi, oleks iga katse saavutada eespool nimetatud positiivne mõju ELi ja liikmesriikide konkurentsiõiguse kohase juhtumipõhise sekkumise kaudu – kui see oleks üldse võimalik – toonud asjaomastele ettevõtjatele kaasa suuremad kulud ja suuremad halduslikud täitmise tagamise kulud ja nõudnud samal ajal oluliselt pikemat ajavahemikku, et saavutada kasu õigluse ja konkurentsile avatuse seisukohast 32 . Lisaks sellele võimaldab digiturgude määruse eelnevat laadi olemus saada kasu ilma võistlevate täitmise tagamise meetmeteta, kuna pääsuvalitsejatel on kohustuste täitmise tagamiseks aega kuus kuud alates nende määramisest. Kui see positiivne mõju oleks saavutatud riiklike õigusaktidega, oleksid kohustuste täitmisega seotud kulud olnud veelgi suuremad, sest pääsuvalitsejad oleksid pidanud täitma kuni 27 potentsiaalselt lahknevat kohustust. Lisaks sellele võis see põhjustada siseturu õiguslikku killustatust, mis oleks tekitanud õiguslikku ebakindlust ja keerukust nii pääsuvalitsejate, ärikasutajate kui ka lõppkasutajate kahjuks.
Digiturgude määrus on kooskõlas muude õigusaktidega (sealhulgas nendega, mis eelnesid selle vastuvõtmisele), mis on seotud näiteks andmekaitse, autoriõiguse ja konkurentsiõigusega, ning hiljem vastu võetud vahenditega, näiteks tehisintellekti, pilvandmetöötluse või digiidentiteedi valdkonnas. Valdkondadevahelist koostööd hõlbustab ka edaspidi digiturgude määruse kõrgetasemeline töörühm, mis koosneb viiest Euroopa digivaldkonna reguleerijate organisatsioonist ja võrgustikust 33 ning mis jätkab oma liikmete vahelise koostöödialoogi edendamist, et aidata tagada digiturgude määruse ja muude pääsuvalitsejate suhtes kohaldatavate valdkondlike õigusnormide sidus ja tulemuslik rakendamine.
4.3.Lihtsustamine ja suunised
Komisjon uurib pidevalt lihtsustamisvõimalusi mitte ainult äri- ja lõppkasutajate jaoks, kes soovivad kasutada oma digiturgude määrusest tulenevaid uusi õigusi, vaid ka seoses pääsuvalitsejate jõupingutustega kohustuste täitmisel 34 . Komisjon jätkab koostööd pääsuvalitsejate ja kolmandate isikutega, et leida kõige tõhusamad lahendused regulatiivse dialoogi ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks ning kohustuste tõhusa täitmise tagamiseks. Komisjon on esitanud ka mitu vormi, et juhendada pääsuvalitsejaid komisjonile teabe esitamisel, näiteks peatamis- või vabastustaotlused või kohustuste täitmise aruanded. Komisjon vaatab need vormid regulaarselt läbi, et tagada nende jätkuv asjakohasus, ja võib neid õigustatud juhul veelgi lihtsustada 35 .
Täiendava vahendina pääsuvalitsejatele ja kolmandatele isikutele suuniste andmiseks võib komisjon võtta vastu digiturgude määruse artikli 47 kohased suunised. Näiteks töötab komisjon koos Euroopa Andmekaitsenõukoguga välja ühiseid suuniseid digiturgude määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koostoime kohta 36 .
Komisjon on valmis ära kuulama kõik lahendamata probleemid, mis pääsuvalitsejatel või kolmandatel isikutel võivad tekkida, et anda suuniseid ja jätkata lihtsustamispüüdlusi.
4.4.Täitmise tagamise tavade ja menetluslike aspektide sihipärane kohandamine, kuid praegu ei ole vaja digiturgude määrust läbi vaadata
Kahe aasta jooksul pärast jõustumist on digiturgude määrusel olnud selle aluseks olevate eesmärkide seisukohast reaalne positiivne mõju. Võttes arvesse digiturgude määruse lühikest kohaldamisaega, ei ole see siiski veel saavutanud oma täielikku potentsiaali kaasseadusandjate eesmärkide saavutamisel. Enamik avalikus konsultatsioonis osalenud sidusrühmi on seisukohal, et selleks tuleb jõuliselt jätkata digiturgude määruse täitmise tagamist, et nii äri- kui ka lõppkasutajad saaksid kasutada digiturgude määrusega pakutavaid uusi võimalusi.
Vastuseks suure hulga sidusrühmade üleskutsetele digiturgude määrus läbi vaadata, eelkõige selleks, et tegeleda uute probleemidega, mis on seotud konkurentsile avatuse ja õiglusega digiturgudel, on komisjon seisukohal, et praeguses etapis on digiturgude määrus eesmärgipärane ja seda ei ole vaja muuta. Sellest olenemata on komisjon kindlaks määranud konkreetsed valdkonnad, millele edaspidi keskenduda, nimelt tehisintellekt ja pilvandmetöötlusteenused, suurema läbipaistvuse saavutamine ja komisjoni menetluste parandamine. Praegused ja tulevased meetmed, mida komisjon on nendes valdkondades juba võtnud või kavatseb võtta, on kokkuvõtlikult esitatud allpool ja neid on üksikasjalikumalt kirjeldatud komisjoni talituste töödokumendis.
Digiturgude määruse kohaldamisala
Kõige olulisemad avaliku konsultatsiooni käigus tõstatatud küsimused olid seotud pilvandmetöötluse- ja tehisintellektiteenustega. Vastajad pooldasid digiturgude määruse terviklikku kohaldamist mõlema teenuse suhtes, selle kohaldamisala laiendamist, et see hõlmaks neid teenuseid paremini, ning mitme tava käsitlemist, mis mõjutavad mõlema teenuse õiglust ja konkurentsile avatust 37 .
2025. aasta novembris algatas komisjon kolm pilvandmetöötlusteenuste turu-uuringut. Kahes turu-uuringus hinnatakse, kas Microsoft Azure ja Amazon Web Services tuleks määrata pilvandmetöötlusteenuste pääsuvalitsejateks, ning kolmandas hinnatakse, kas digiturgude määrusega on võimalik tulemuslikult võidelda tavade vastu, mis võivad piirata pilvandmetöötlusteenuste konkurentsivõimet ja õiglust 38 . Kaasseadusandjate poolt digiturgude määrusesse lisatud tulevikukindlaks muutmise vahendid on seega osutunud oluliseks ja tulemuslikuks, et reageerida turgude ja tehnoloogia arengule.
Tehisintellektiteenustega seoses on komisjon hakanud tegelema mitmesuguste õigluse ja konkurentsile avatusega seotud küsimustega, mis olid avalikus konsultatsioonis olulisel kohal 39 . Näiteks on komisjon oma regulatiivses dialoogis pääsuvalitsejatega keskendunud vaikeseadete lihtsale muutmisele ja selle tagamisele, et tehisintellektiteenustel oleks võrdne juurdepääs operatsioonisüsteemidele. 2026. aasta jaanuaris algatati Alphabeti suhtes kaks täpsustamismenetlust, millel on ka tehisintellekti mõõde (koostalitlusvõime ja juurdepääs otsinguandmetele) 40 . Samuti keskendus komisjon oma regulatiivses dialoogis, mis on seotud keeluga isikuandmeid ilma nõusolekuta kombineerida tehisintellektimudelite ja tehisintellektisüsteemide õpetamisele ja ettevalmistamisele. Lisaks sellele komisjon juba jälgib tehisintellektivahendite kasutuselevõttu määratud põhiplatvormiteenustes, et kontrollida digiturgude määruse järgimist.
Digiturgude määrust ei tohiks vaadelda eraldi sellistest reguleerivatest vahenditest, mille eesmärk on hoogustada tehisintellekti või pilvteenuse väärtusahelat ja võimaldada innovatsiooni. Muude õigusaktidega (näiteks tehisintellektimäärus, andmemäärus ja digiteenuste määrus) ning mitmesuguste tehisintellekti investeerimismeetmetega reguleeritakse ja hõlbustatakse ELis digiteenuste ja -taristu pakkumisega seotud täiendavaid aspekte. Lisaks sellele kohaldatakse võimaliku konkurentsivastase käitumisega tegelemisel konkurentsiõigust 41 . Erinevaid vahendeid, mis on komisjoni käsutuses digiteenuste osutamise reguleerimiseks ELis, kohaldatakse ja jõustatakse sidusal ja üksteist täiendaval viisil, luues seeläbi selguse ja prognoositavuse. Lisaks sellele on selge, et digiturgude määruse struktuur ja selle vastastikune täiendavus muude vahenditega toimivad tõhusalt, et käsitleda ka tekkivaid õigluse ja konkurentsile avatusega seotud probleeme.
Komisjon peab tehisintellekti valdkonna arengu jälgimist ka edaspidi esmatähtsaks, et tagada digiturgude määruse täielik täitmine, kui tehisintellektitehnoloogiad või -teenused on kas määratud põhiplatvormiteenuste lahutamatu osa või eraldi teenus, mis võib vajada määramist. Komisjon teeb seda regulatiivse dialoogi raames, mida peetakse pääsuvalitsejatega nende arenevate ärimudelite ja digiturgude määruse järgimisele avalduva mõju üle. Eelkõige hindab komisjon täiendavalt, kas mõned tehisintellektiteenused tuleb potentsiaalselt määrata virtuaalassistentideks. Lisaks sellele kaalub komisjon, kas tehisintellektiteenustega seotud kohustuste ajakohastamiseks tuleb kasutada digiturgude määruse tulevikukindlaks muutmise vahendeid.
Kohustused
Digiturgude määrusega juba kehtestatud raamistikus on komisjon võtnud ja võtab ka edaspidi meetmeid, et lahendada mitu avaliku konsultatsiooni käigus tõstatatud küsimust, mis on seotud digiturgude määruses sätestatud kohustuste piisavusega. Eelkõige:
·käimas on turu-uuring, et hinnata, kas digiturgude määrusest tulenevad praegused kohustused on tõhusad selliste tavade käsitlemisel, mis piiravad konkurentsivõimet või on pilvandmetöötluse sektoris ebaõiglased;
·komisjonil on kavas võtta vastu Euroopa Andmekaitsenõukoguga ühised suunised 42 digiturgude määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koostoime kohta, sealhulgas suunised andmete ülekantavuse ja otsinguandmetele juurdepääsu kohta;
·hiljuti käivitati teine täpsustamismenetluste voor, milles esitatakse konkreetsed meetmed ja selgitused Androidi koostalitlusvõime kohta seoses tehisintellektiteenustega ja otsinguandmetele juurdepääsu kohta;
·komisjon vaatab läbi, kas kohustus esitada tarbijate profiilianalüüsi koostamiseks kasutatavate meetodite auditeeritud kirjeldused võiks saada kasu täiendavatest juhistest või selgitustest aruandevormi kohandamise kaudu;
·digiturgude määruse meetmepaketi vahendeid, mis ei nõua seadusandlikke muudatusi (näiteks komisjoni suunised või täiendavad täpsustavad otsused) võiks täielikult ära kasutada, et aidata kohaldada digiturgude määruse nõudeid olemasolevates või uutes olukordades. Eelkõige uute tavade puhul võib komisjon tugineda ka konkurentsiõigusele 43 .
Koostalitlusvõimega seotud kohustuste laiendamine veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele
Komisjon leiab, et praegu sõnumiteenuste suhtes kehtestatud koostalitlusvõime kohustusi on liiga vara laiendada veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele järgmistel põhjustel.
·Esiteks näitas komisjoni määratud välise töövõtja uuring vastuolulisi tõendeid ja eelkõige seda, et veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste koostalitlusvõime hõlmas suuremat tehnilist keerukust kui sõnumiteenuste puhul ning et nii lõpp- kui ka ärikasutajate nõudlus sellise horisontaalse koostalitlusvõime järele oli piiratud.
·Teiseks ei ole praegusel etapil kehtivaid koostalitlusvõimega seotud kohustusi kohaldatud sõnumiteenuste suhtes piisavalt kaua, et komisjon saaks teha lõplikud järeldused selle kohta, kas koostalitlusvõimega seotud kohustusi tuleks laiendada veebipõhistele sotsiaalvõrguteenustele.
Menetlusraamistik ja läbipaistvus
Lühikese aja jooksul, mil digiturgude määruse menetlusnorme on kohaldatud, on need üldiselt osutunud eesmärgipäraseks.
Teatavaid parandusi saaks teha ilma digiturgude määrust muutmata. Näiteks võiks võtta mitmeid meetmeid, et suurendada digiturgude määrusega ette nähtud protsesside läbipaistvust 44 . Sellega seoses on turuosalised, kodanikuühiskond ja akadeemilised ringkonnad tungivalt nõudnud digiturgude määruse järgimise protsessides suuremat läbipaistvust, nähtavust ja vastutust. Kolmandate isikutega on võimalik jagada asjakohasemat teavet pääsuvalitsejatega peetava regulatiivse dialoogi kohta ja muudatuste kohta, mida pääsuvalitsejad pärast sellist dialoogi oma kohustuste täitmise meetmetes teevad.
Eelkõige võiks aruandlus-, järelevalve- ja läbipaistvusvahendite, näiteks iga-aastaste kohustuste täitmise aruannete järkjärguline täiustamine aidata kaasa teadlikumale avalikule arutelule digiturgude määruse järgimise ja pääsuvalitsejate vastutuse üle Euroopa kodanike ees. Komisjon on täheldanud, et lõppkasutajad, ärikasutajad ja eelkõige VKEd ei ole sageli digiturgude määrusega loodud võimalustest piisavalt teadlikud. Sellest tulenevalt uurib komisjon täiendavaid viise, kuidas suurendada teadlikkust ja levitada teavet pääsuvalitsejate muutuvate kohustuste täitmise meetmete ja digiturgude määrusega loodud võimaluste kohta.
Komisjon hindab ka seda, kas digiturgude määruse rakendusmäärust on vaja muuta, et võtta arvesse esimesel kahel kohaldamisaastal saadud kogemusi ning parandada järelevalvet ja täitmise tagamist.
Mis puudutab koostööd liikmesriikide ja muude reguleerivate asutustega, siis jätkab komisjon eelkõige arutelusid liikmesriigi konkurentsiasutustega selle üle, kuidas parandada teabe jagamist digiturgude määruse ja konkurentsieeskirjade kohaste täitmise tagamise meetmete ja täitmise tagamise prioriteetide kohta. Samuti kavatseb komisjon suurendada valdkondadevahelist koostööd ja uurida koos digiturgude määruse kõrgetasemelise töörühmaga, milliseid meetmeid võiks võtta, et veelgi tõhustada digivaldkonna reguleerijate vahelist koordineerimist ja koostööd, suurendades seeläbi kõrgetasemelise töörühma mõju.
Digiturgude määruse eraõiguslik täitmise tagamine on alles algusjärgus. Komisjon jälgib kohtuvaidlusi, mis on seotud pääsuvalitsejatega liikmesriikides. Seda teemat arutatakse regulaarselt digiturgude määruse kõrgetasemelises töörühmas. Komisjon jälgib nende erasektori meetmete edenemist (võttes muu hulgas arvesse esindushagide direktiivi (EL) 2020/1828) ja võib otsustada võtta meetmeid digiturgude määruse järjepideva kohaldamise tagamiseks.
5.Järeldused
Digiturgude määrus on lühikese kohaldamisaja jooksul juba avaldanud positiivset mõju digiturgude konkurentsile avatusele ja õiglusele. Selle varajane rakendamine on olnud mõju hindamise käigus kindlaks tehtud kahjuliku käitumise liikidega tegelemisel tulemuslik ja tõhus. Seega on see aidanud luua ELis õiglasemaid ja konkurentsile avatumaid digiturge. Digiturgude määrus on märkimisväärselt muutnud pääsuvalitsejate käitumist, tehnilise disaini valikuid ja lepingupõhiseid kokkuleppeid, mis on hakanud avama uusi võimalusi ärikasutajatele ja konkurentidele. Digiturgude määrus on tugevdanud ka lõppkasutajate sõltumatust ja tegevusvõimekust mitmes olulises valdkonnas, andes kodanikele võimaluse võtta tagasi kontroll oma andmete üle ja teha ise valikuid.
Samal ajal ei ole digiturgude määrus veel saavutanud oma täielikku potentsiaali kaasseadusandjate eesmärkide saavutamisel, seda ka lühikese kohaldamisaja tõttu. Selle potentsiaali ärakasutamiseks kavatseb komisjon – nagu soovitas ka enamik konsultatsioonis osalenud sidusrühmi – jätkata intensiivset regulatiivset dialoogi ja vajaduse korral tagada digiturgude määruse range täitmine, et koostoimes tõhusama teadlikkuse suurendamisega saaksid ettevõtjad ja tarbijad kasutada digiturgude määrusega loodud uusi võimalusi, muutes seeläbi Euroopa digiturud õiglasemaks ja konkurentsile avatumaks ning soodustades digitoodete ja -teenuste valikut ja innovatsiooni.
Digiturgude määrus kui kogu ELi hõlmav ja keskselt jõustatud reguleeriv vahend annab lisaväärtust võrreldes liikmesriikide killustatud õigusnormide vastupidise stsenaariumiga. Digiturgude määrust kohaldatakse üksnes määratud pääsuvalitsejate suhtes ja sellega ei kehtestata VKEdele otseseid kohustusi. Lisaks sellele on digiturgude määrus kooskõlas muude digivaldkonna õigusnormidega ning sellel on digiturgude määruse kõrgetasemelise töörühma kaudu spetsiaalne foorum, kus ELi digivaldkonna reguleerijad saavad tegevust koordineerida ja koostööd teha. Komisjon uurib koos kõrgetasemelise töörühma liikmetega võimalusi, kuidas veelgi tõhustada valdkondadevahelist koostööd, mis on üha vajalikum.
Digiturgude määrus on kavandatud tulevikukindla vahendina kiiresti muutuva keskkonna reguleerimiseks. Praegusel kujul on digiturgude määrus osutunud selle keskkonna jaoks sobivaks ja põhimõtteliselt suudab see pidada sammu tehnoloogia arengusuundadega, nagu pilvandmetöötlusteenuste kasvav tähtsus ja tehisintellekti esilekerkimine, nagu näitavad hiljuti algatatud pilvandmetöötlusteenuste turu-uuringud ja käesoleva aruande koostamise ajal pooleli olevad tehisintellekti valdkonna täpsustamismenetlused. Lisaks sellele jätkab komisjon regulatiivsete dialoogide kasutamist, et ennetada uusi kohustuste täitmisega seotud probleeme ja arutada pääsuvalitsejatega võimalikke vajadusi kohandada kohustuste täitmise kavasid, kuna tehisintellekti lahendused arenevad. Seetõttu ei näe komisjon praegu vajadust digiturgude määrust muuta.
Lähtudes komisjoni hinnangust ja võttes arvesse konsultatsioonide käigus saadud tagasisidet, hõlmavad tulevased poliitilised kaalutlused ja täitmise tagamise prioriteedid järgmisi teemasid: tehisintellektiteenuste areng ja võimalikud täitmise tagamisega seotud lüngad, mis võivad õigustada täiendavaid määramisi, digiturgude määruse menetlusraamistiku võimalikud sihipärased muudatused, võimalikud muudatused teatavates pääsuvalitsejate kasutatavates vormides, sobivad meetmed läbipaistvuse suurendamiseks toetusesaajate suhtes ning võimalik raamistik, mis võimaldab digiturgude määruse mõju struktureeritud hindamist edaspidi.