EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.2.2026

COM(2026) 61 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

komisjonile direktiiviga 2006/22/EÜ antud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamise kohta

1. Sissejuhatus

Direktiiv 2006/22/EÜ 1 (edaspidi „direktiiv“) võeti vastu määruste (EÜ) nr 561/2006 2 ja (EL) nr 165/2014 3 ning direktiivi 2002/15/EÜ 4 rakendamise miinimumtingimuste kehtestamiseks. Selles on sätestatud miinimumkontrollid, mis tuleb teha tee ääres ja veoettevõtjate valdustes, et teha kindlaks, kas sõidukijuhid ja veoettevõtjad järgivad autovedudega seotud sotsiaalõigusnorme. Teeäärsete ja veoettevõtjate valdustes tehtavate kontrollide põhipunktid on loetletud I lisas. Nõuete täitmist tagavate üksuste jaoks vajalik standardne kontrollivarustus on loetletud II lisas. Direktiiviga nõutakse ka, et liikmesriigid looksid veoettevõtjate riskiastme hindamise süsteemi, mis põhineb rikkumiste suhtelisel arvul ja raskusastmel. III lisas on loetletud kahe määruse rikkumised ja nende raskusaste.

Direktiiviga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et teha kohandusi parimate jõustamistavade arengu arvesse võtmiseks. Komisjon võib võtta vastu ka delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et võtta arvesse regulatiivseid muudatusi ja liiklusohutuskaalutlusi.

2. Aruande õiguslik alus

Käesolev aruanne on nõutav direktiivi artikli 15a lõike 2 kohaselt, millega on antud komisjonile alates 1. augustist 2020 viieks aastaks õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole esitanud volituste delegeerimise suhtes vastuväidet vastavalt direktiivi artikli 15a lõikele 2 ega ole seda kooskõlas artikli 15a lõikega 3 tagasi võtnud, hõlmab käesolev aruanne viieaastast ajavahemikku alates 1. augustist 2020 kuni 31. juulini 2025.

3. Delegeeritud volituste rakendamine

Delegeerimist kasutati direktiivi artikli 15a alusel direktiivi (EL) 2024/846 5 vastuvõtmiseks. Selle delegeeritud direktiiviga ajakohastati direktiivi 2006/22/EÜ III lisas esitatud rikkumiste loetelu pärast määruse (EL) 2020/1054 6 (millega lisati uued sätted rikkumiste kohta) vastuvõtmist.

Delegeeritud direktiivi eelnõu üle konsulteeriti liikmesriikide ja tööstussektori ekspertidega ning muude mõjutatud rühmadega. Euroopa Parlamendi eksperdid kutsuti ka nõuete täitmise tagamise töörühma koosolekule 2. juunil 2022. Komisjon võttis delegeeritud direktiivi vastu 14. märtsil 2024 ning teavitas sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Kumbki institutsioon ei esitanud delegeeritud õigusakti suhtes kahe kuu jooksul vastuväiteid. Delegeeritud direktiiv avaldati Euroopa Liidu Teatajas 31. mail 2024 7 ja see jõustus 20. juunil 2024. Liikmesriigid pidid selle oma õigusesse üle võtma 14. veebruariks 2025.

Seni ei ole direktiivi 2006/22/EÜ I ja II lisa muutmiseks artiklite 4 ja 6 kohaldamisel delegeerimist kasutatud. Seda seetõttu, et ükski liikmesriik ei ole esitanud asjakohast taotlust teeäärsete kontrollide ja veoettevõtjate valdustes tehtavate kontrollide alla kuuluvate punktide muutmiseks ning komisjon ei ole näinud vajadust muudatuste järele.

4. Kokkuvõte

Komisjon väljendab heameelt volituste delegeerimise automaatse pikendamise üle, mis on vajalik direktiivi 2006/22/EÜ eesmärkide saavutamiseks ja nõuetekohaseks toimimiseks.

Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul võtta käesolev aruanne teadmiseks.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).

(5)

Komisjoni 14. märtsi 2024. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2024/846, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ (mis käsitleb määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi) autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide osas (ELT L, 2024/846, 31.5.2024).

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1054, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (ELT L 249, 31.7.2020, lk 1).

(7)

[Märkida viide ELT-le]