SISSEJUHATUS

Sport ja kehaline aktiivsus aitavad märkimisväärselt kaasa kehalisele, vaimsele ja sotsiaalsele arengule ning neil on oluline roll terve ja kaasava ühiskonna ning põlvkondadevahelise ühtekuuluvuse ülesehitamisel, kusjuures koolikeskkond peaks olema ilmne koht, kus eriti lapsed ja noored saavad neid harrastada. Kuigi järeldustes keskendutakse kooliealistele lastele ja noorukitele ning koolikeskkonnale, tuleks rõhutada, et sport ja kehaline aktiivsus on hariduse lahutamatu osa alates varaseimast east kuni kolmanda taseme hariduse ja elukestva õppeni välja ning neid saab harrastada igas selleks sobivas kohas. Selles kontekstis tugevdab integreeritud lähenemisviis valdkonnaülest koostööd kõigi asjaomaste sektorite vahel.

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE

1.

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 6, millega antakse Euroopa Liidule pädevus võtta meetmeid spordi valdkonnas, et toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid, ning artiklit 165, mille kohaselt liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse spordi eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni;

2.

Euroopa Liidu spordialast töökava (2024–2027) ja selles osutatud prioriteetset valdkonda „ausus ja väärtused spordis“ ning põhiteemat „sport ja haridus“ (1);

3.

käsitletava teema poliitilist tausta, nagu see on esitatud lisa lisas;

VÕTTES ARVESSE, ET

4.

kehalise aktiivsuse tase ühiskonnas ja muud sellega seotud näitajad, nagu vaimne heaolu ja ülekaalulisuse või rasvumise tase, näitavad negatiivset suundumust ning nii ELi liikmesriikide kui ka kogu Euroopa Liidu huvides on see suundumus ümber pöörata. On tõendeid, mis näitavad, et sellised probleemid on eriti olulised laste ja noorukite puhul (2);

5.

peamised teadaantud põhjused, miks spordi ja kehalise aktiivsusega sagedamini ei tegeleta, on ajapuudus, motivatsiooni puudumine ja huvipuudus (3). Spordiharrastuste atraktiivsemaks muutmine, nende mitmesuguste vormide tutvustamine, spordi ja kehalise aktiivsuse propageerimine pigem ajaviitevõimaluse kui kohustusena, laste ja noorukite teadlikkuse tõstmine kehalise aktiivsuse kasulikkusest nii füüsilisele, vaimsele kui ka emotsionaalsele tervisele ning toetava õhkkonna loomine koolikeskkonnas võivad positiivselt mõjutada negatiivsete suundumuste ümberpööramist kõnealuses valdkonnas;

6.

COVID-19 pandeemia ajal laste ja noorukite füüsiline ja vaimne tervis halvenesid ning nende füüsiline aktiivsus vähenes (4). Lisaks rõhutavad sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed, nagu kehvem sotsialiseerumine, stressi ja ärevuse suurenemine ning kehalise aktiivsuse vähenemine, vajadust asjakohaselt toetada motoorsete ja sotsiaalsete oskuste, sporditegevuse ja vaimse tervise arendamist;

7.

laste ja noorukite areng on keerukas protsess ning mitmesugused tegurid, nagu toitumisharjumused, ekraaniaeg ja tajutud kehakuvand, võivad mõjutada kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi taset. Asjaomased näitajad laste ja noorukite puhul rõhutavad vajadust rakendada terviklikke meetmeid (5);

8.

kehalise teadlikkuse kontseptsioon, mis hõlmab seda, et lapsed ja noorukid omandavad teadmisi, arendavad motoorseid oskusi ning suurendavad motivatsiooni ja enesekindlust, on koolis harrastatava spordi ja kehalise aktiivsuse oluline aspekt. Selles rõhutatakse vajadust käsitleda samaaegselt kehalise aktiivsuse emotsionaalseid, kognitiivseid, füüsilisi ja käitumuslikke tegureid, et toetada tervist ning tagada, et isiklik motivatsioon ning spordi ja kehalise aktiivsuse nautimine kujundaks elukestva liikumisharrastuse (6);

RÕHUTADES, ET

9.

spordil ja kehalisel aktiivsusel on suur hariduslik potentsiaal ning märkimisväärne roll ELi ühiste väärtuste (7) edendamisel, avaldades positiivset mõju kodanikuühiskonnale, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja rahvatervisele. Samuti võivad need aidata tugevdada ELi liikmesriikide ja nende tulevaste põlvkondade säilenõtkust;

10.

spordi ja kehalise aktiivsuse tõhus edendamine laste ja noorukite seas nõuab integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab valdkondadevahelise koostöö tugevdamist, eelkõige spordi, hariduse, noorte ja tervise valdkondade vahel, samuti ametiasutuste ja sidusrühmade kaasamist;

11.

sport ja kehaline aktiivsus on väga olulised üksikisikute terviklikuks arenguks, täiendades põhipädevusi ja valdkonnaüleseid oskusi, näiteks koolikeskkonnast kaugemale üle kantavaid tööalaseid oskusi (8). Samuti võivad need stimuleerida kognitiivseid protsesse, hõlbustada õppimist ja parandada üldisi haridustulemusi (9). Juba varasest east alates füüsilise aktiivsuse harjumuse kujundamine on investeering hästi haritud, tervetesse, produktiivsetesse ja õnnelikesse põlvkondadesse;

12.

koolid võivad olla spordi ja kehalise aktiivsuse harrastamise kohad ning neil on potentsiaal saada kohalikeks kehalise aktiivsuse keskusteks. Lapsi ja noorukeid saab julgustada olema aktiivsemad mitmesuguste tegevustega, mille eesmärk on suurendada kehalist aktiivsust ja vähendada istuvat eluviisi koolis, sealhulgas kasutades optimaalselt ära koolitaristut ja selle ümbrust, eelkõige õuealasid ja võimaluse korral looduslikke rohealasid, kvaliteetseid kehalise kasvatuse tunde, õppekavavälist sporditegevust, vahetundides ning enne ja pärast tunde ja tundide ajal, sealhulgas võimaluse korral nädalavahetustel ja koolivaheaegadel toimuvat füüsilist tegevust ning propageerides ja hõlbustades koolitee läbimiseks aktiivseid liikumisviise;

13.

koolide ja spordiliikumise, eelkõige spordiklubide koostöö võib suurendada kehalist aktiivsust ja spordiharrastust, luues rohkem liikumisvõimalusi. See võib olla ka laste ja noorukite juurdepääsupunkt organiseeritud spordile ning edendab rohujuure tasandi lähenemisviisi, mis on üks Euroopa spordimudeli põhielemente (10);

14.

ELi, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil kavandatud strateegiates ja programmides tuleks arvesse võtta laste ja noorukite vajadusi ning need peaksid põhinema empiirilisi tõendeid pakkuvate teadusuuringute tulemustel. Nende rakendamist tuleks standardmeetodite abil korrapäraselt jälgida, et hinnata nende tõhusust ja asjakohasust;

15.

sport ja kehaline aktiivsus kehalise kasvatuse tundides ja väljaspool neid peaks olema mitmekesine, osalejate võimetele vastav ning peaks toimuma ohutult ja eetiliselt. Spordi ja kehalise aktiivsuse nautimine ja sellesse positiivselt suhtumine koolis võib aidata kaasa eluaegsete harjumuste tekkimisele ja tervislikele eluviisidele (11);

16.

sport ja kehaline aktiivsus avaldavad vaimsele tervisele positiivset mõju. Need võivad aidata vähendada stressi, ärevust ja depressiooni, parandades samal ajal elukvaliteeti. Lisaks võivad need olla selles valdkonnas loomulikuks ja tõhusaks ennetus- ja ravivahendiks, tõstes enesehinnangut, suurendades enese aktsepteerimist, enesekindlust ja enesest lugupidamist. Korrapärane kehaline aktiivsus parandab meeleolu, aidates leevendada vaimse tervise häirete sümptomeid;

17.

sport ja kehaline aktiivsus võivad olla tõhusad vahendid integratsiooni edendamiseks ning laste ja noorukite sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks, olenemata nende päritolust, soost, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest, keelest, sotsiaal-majanduslikust taustast, puudest ja füüsilistest võimetest, edendades sotsiaalset läbikäimist, meeskonnatööd, koostööd, usaldust, säilenõtkust ja kuuluvustunnet. Integreeritud lähenemisviis võib aidata tagada nende kaasamise sporditegevusse, edendades juurdepääsetavust ja spordiväärtusi;

18.

koolides korraldatavad programmid, üritused ja projektid võivad samuti edendada kultuuridevahelist dialoogi ja anda lisaväärtust, võimaldades osalejatel saada ühise sporditegevuse ning traditsiooniliste spordialade ja mängude kaudu teavet kultuurilise mitmekesisuse kohta. Kui lapsed ja noorukid saavad koos kavandada ja juhtida tegevusi ja mänge, loob see võimalusi kultuurilõhede ületamiseks ning kaasavuse ja suurema vastutustunde edendamiseks;

19.

spordi ja kehalise aktiivsuse, näiteks kõndimise, jooksmise või jalgrattasõidu edendamine kooliteel ja õues, mitte üksnes ei paranda tervist, vaid aitab ka vähendada süsinikujalajälge ja suurendada keskkonnateadlikkust. Juurdepääs asjakohasele taristule kooliteel, mis läbitakse aktiivselt liikudes, ning spordi kaudu antavale keskkonnaalasele haridusele toetab nii füüsilist kui ka vaimset tervist ning edendab sotsiaalset vastutust ja kestlikkust;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES ASJAKOHASEL TASANDIL

20.

tutvustama regulaarsest kehalisest aktiivsusest saadavat kasu ja suurendama teadlikkust integreeritud lähenemisviisist kogu laste ja noorukite hariduskäigus, sealhulgas füüsilistest, sotsiaalsetest, eetilistest ja vaimsetest aspektidest, ning selle positiivsest mõjust spordi ja kehalise aktiivsuse harrastamisele, arendades seeläbi valdkonnaüleseid oskusi ja hõlbustades õppimist;

21.

looma lastele ja noorukitele tingimused spordi ja kehalise aktiivsuse harrastamiseks ning tagama nende tingimuste rakendamisel asjakohase paindlikkuse. Ideaaljuhul peaks sporti ja kehalist aktiivsust harrastama vähemalt üks tund päevas ja edendama nende harrastamist hariduskonteksti lahutamatu osana, korraldades võimaluse korral rohkem liikumist ja püüdes vähendada istuvat eluviisi (12). See on võimalik saavutada, muutes koolitaristu ja selle ümbruse, eelkõige õuealad ja võimaluse korral looduslikud rohealad, ligipääsetavamaks, näiteks kasutades aktiivset kooskavandamist, kvaliteetseid kehalise kasvatuse tunde, õppekavavälist sporditegevust, vahetundides ning enne ja pärast tunde ja tundide ajal, sealhulgas võimaluse korral nädalavahetustel ja koolivaheaegadel toimuvat füüsilist tegevust ning propageerides ja hõlbustades koolitee läbimiseks aktiivseid liikumisviise;

22.

looma laste ja noorukite hüvanguks tõenditel põhinevaid spordi ja kehalise aktiivsuse alaseid poliitikameetmeid ja programme kooskõlas ülikoolide ja teadusasutustega koostöös kogutud teaduslike teadmiste ja statistiliste andmetega. Selliseid saavutusi tuleks laialdaselt jagada ja edendada;

23.

kaaluma laste ja noorukite kehalise aktiivsuse, füüsilise vormi ja kehalise teadlikkuse taseme, sealhulgas füüsilise aktiivsuse takistuste seiramist. Seejuures kaaluma kõnealuses valdkonnas standarditud diagnostikavahendite väljatöötamist, et võimaldada andmete võrreldavust ja tagada teabe kogumine kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Sellise seire tulemuste põhjal võiks võimaluse korral pakkuda lastele ja noorukitele sihtotstarbelist tuge ning juurdepääsu kohandatud spordi- ja kehalisele tegevusele;

24.

looma tingimused, mis võimestavad kõiki lapsi ja noorukeid, sealhulgas puudega ja muude erivajadustega lapsi ja noorukeid, samuti neid, kes on füüsiliselt kõige vähem aktiivsed, näiteks otsides võimalikku koostoimet ja vastastikust täiendavust spordi sidusrühmadega. Seda saaks teha, kohandades taristut, spordivarustust, tegevust ja järelevaatajate pädevust (13);

25.

tugevdama valdkondadevahelist koostööd ja arendama partnerlusi spordisektori, kohalike omavalitsuste, koolide ja muude kodanikuühiskonna osade vahel, et luua edukaid poliitikameetmeid ja programme, mille abil sport ja kehaline aktiivsus integreeritakse haridusse. Seda võib toetada heade tavade vahetamine (14);

26.

toetama, kui see on asjakohane, algatusi, mille eesmärk on rajada ja ajakohastada sporditaristut, eelkõige koolides ja nende ümbruses, ning osta spordivarustust, et suurendada kõigi laste ja noorukite juurdepääsu ohututele ja tänapäevastele kehalise treeningu aladele; hõlbustama seda juurdepääsu, kavandades turvaliste teede arendamist, et võimaldada lihtsasti toimivat ja ohutut kergliiklust. Sellega seoses tuleks arvesse võtta ebasoodsas olukorras olevatest ja sotsiaalselt tõrjutud piirkondadest pärit lapsi ja noorukeid või muul viisil vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaid lapsi ja noorukeid ning kaaluda nendes valdkondades meetmete tugevdamist;

27.

tunnistama nende õpetajate, treenerite ja teiste inimeste pädevuse tähtsust, kes laste ja noorukitega töötades kasutavad spordi ja kehalise aktiivsuse elemente, ning tugevdama nende tegevust järgmiselt: — kinnitades vajadust neid toetada, pakkudes neile täiendusõpet ja vahendeid, mida nad vajavad, et viia läbi tegevusi, mis põhinevad uusimatel teaduslikel teadmistel ja milles rakendatakse digitehnoloogiat; — edendades neile erikoolituste pakkumist spordiväärtuste tugevdamiseks ja suurendades teadlikkust nende kesksest rollist sotsiaalse integratsiooni, kodanikuaktiivsuse ja ELi ühiste väärtuste tugevdamisel; — edendades spordi ja kehalise aktiivsuse elementide kasutamist muudes kui kehalise kasvatuse tundides, et toetada laste ja noorukite füüsilisi ja valdkonnaüleseid oskusi; — toetades piisavat väljaõpet emotsionaalsete ja eetiliste aspektide kohta, et kaitsta ja säilitada laste ja noorukite vaimset tervist ja heaolu, sealhulgas ennetada vägivalda spordiväljakutel ja muud häirivat käitumist spordis; — edendades ohutute, turvaliste, ligipääsetavate ja kaasavate ruumide projekteerimist ning reeglistike väljatöötamist selleks, et tagada alaealiste füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne puutumatus ning kaitsta haavatavas olukorras olevaid isikuid sporditegevuse ajal; — tunnustades nende oskusi ja teadmisi, mis on omandatud formaalõppe käigus ja väljaspool seda, kui see on asjakohane kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku suunistega;

28.

tunnustama koolide konkreetset osalust spordi ja kehalise aktiivsuse edendamisel asjakohasel viisil, näiteks kaaludes märgise loomist või muid tunnustuse avaldamise vorme. See võib hõlbustada ja tugevdada sidemeid koolide ja spordiliikumise ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, ent ei tohiks kaasa tuua koolidevahelist konkurentsi;

29.

tunnustama ja edendama laste ja noorukite oskusi, mille nad on omandanud osaledes spordi ja kehalise aktiivsuse korraldamises, ning kutsuma neid osalema nende sporditegevuse kavandamise otsustusprotsessides;

30.

lõimima enda ja teiste turvalisuse aspektid spordi ja kehalise aktiivsusega seotud oskustesse ja pädevusse, et suurendada teadlikkust sotsiaalsest vastutusest ja elupäästvatest meetmetest;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES KOOSKÕLAS SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA JA OMA VASTAVATES PÄDEVUSVALDKONDADES

31.

tegema koostööd, et töötada välja süsteemid spordi ja kehalise aktiivsuse, sealhulgas kehalise kasvatuse tundide ja õppekavavälise sporditegevuse andmete seireks, ning levitama teavet spordi ja kehalise aktiivsuse haridusse integreerimise meetodite kohta, vältides samal ajal halduskoormust;

32.

kaaluma ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindajate, samuti õpetajate, treenerite ja teiste selles protsessis osalejate seas materjalide, metoodikate ja asjakohaste juhtumiuuringute kogumist laste ja noorukite spordi ja kehalise aktiivsuse taseme tõstmise kohta koolikeskkonnas, näiteks koostöö, partnerluste ja vastastikuse õppimise kaudu, ning kaaluma nende avalikku, veebipõhist levitamist, vältides samal ajal halduskoormust ja võimendades olemasolevate jõupingutuste koostoimet. Seda tuleks rakendada kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega;

33.

uurima, kuidas tõhusalt edendada sektoritevahelisi lähenemisviise ja koostoimet spordi, hariduse, noorte, tervise (15) ja linnaplaneerimise valdkondade vahel, eelkõige selliste valdkondade vahel, mille eesmärk on suurendada kehalist aktiivsust ja vähendada laste ja noorukite istuvat eluviisi ning töötada välja paindlikud strateegiad selle valdkonna praeguste probleemide lahendamiseks, näiteks tervist tugevdavat kehalist aktiivsust käsitleva soovituse (16) võimaliku läbivaatamise raames;

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES

34.

võtma spordi ja kehalise aktiivsuse küsimusi hariduse kontekstis arvesse asjakohastes ELi poliitikaraamistikes ja ettevalmistava arutelu raames, mis käsitleb sporti käsitlevat ELi strateegilist dokumenti, mis on kavas koostada 2026. aastaks;

35.

tooma esile programmi „Erasmus+“ tähtsust spordi valdkonnas laste ja noorukite sporditegevuse edendamisel, sporditöötajate pädevuse arendamisel, teadmiste ja parimate tavade vahetamisel ning selle programmi tulemuste ühtlustamisel;

36.

edendama võimalusi rahastada spordi ja kehalise aktiivsuse projekte ELi programmidest ja ELi ühtekuuluvuspoliitika ja regionaalarengu rahastamisvahenditest ning muudest asjakohastest algatustest laste ja noorukite spordi ja kehalise aktiivsuse valdkonnas, pidades silmas selle sektoritevahelist mõõdet;

37.

kaaluma suuniste väljatöötamist laste ja noorukite kehalise aktiivsuse erinevate aspektide jälgimiseks, sealhulgas täpse, usaldusväärse ja objektiivse standardmeetodi teostatavust, mis võimaldab võrrelda ELi liikmesriikide andmeid ja kasutada usaldusväärseid vahendeid kehalise aktiivsuse mõõtmete analüüsimiseks, ning edendama teadusuuringuid laste ja noorukite füüsilise pädevuse kohta, olenemata nende füüsilise vormi tasemest, mille tulemused võivad olla aluseks selles valdkonnas ELi seirestrateegia ja ühtlustatud süsteemi väljatöötamisele, mida tuleks rakendada kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega;

38.

võtma arvesse spordi ja kehalise aktiivsuse küsimust hariduse kontekstis, pidades silmas tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelist edendamist käsitleva soovituse võimalikku läbivaatamist;

39.

tagama põlvkondadevahelise õigluse strateegia raames, et erilist tähelepanu pöörataks ka spordile ja kehalisele aktiivsusele hariduse kontekstis, tugevdades põlvkondadevahelisi sidemeid, et hõlbustada ka elukestvat kehalist aktiivsust;

40.

jätkama spordi ja kehalise aktiivsuse edendamist hariduse kontekstis kampaania #BeActive ja Euroopa spordinädala tegevuste kaudu kogu Euroopas, et edendada spordi ja kehalise aktiivsuse kasutamist õppevahendina kohalikul tasandil;

KUTSUVAD SPORDILIIKUMIST JA MUID ASJAOMASEID SIDUSRÜHMI NENDE AUTONOOMIAT AUSTADES ÜLES

41.

tegema koolidega koostööd, töötades välja spetsiaalsed spordialgatused ja pakkudes sisulist tuge, et võimaldada lastel ja noorukitel osaleda tegevustes, sealhulgas vajaduse korral vaba aja veetmise eesmärgil, mida viivad läbi nõuetekohaselt kvalifitseeritud sporditreenerid. Need tegevused peaksid aitama lastel ja noorukitel avastada mitmesuguseid kehalise aktiivsuse vorme, mis on kohandatud nende motoorsetele oskustele, mis toetavad nende tervist ja isiklikku arengut ohutus, turvalises, ligipääsetavas ja kaasavas keskkonnas;

42.

korraldama muu hulgas väljas ja võimaluse korral looduskeskkonnas spordiüritusi ja muud liiki kehalist tegevust, milles osalevad lapsed, noorukid, hooldajad, koolikogukonnad ja elukutselised sportlased, et edendada laste ja noorukite kehalist aktiivsust, stimuleerida kodanikuühiskonna arengut, spordialast vabatahtlikku tegevust ja julgustada noori liituma kohalike spordiklubidega;

43.

kaaluma tippsportlaste kaasamist, et kasutada nende positiivset kuvandit spordi ja kehalise aktiivsuse ning spordiväärtuste edendamiseks laste ja noorukite seas, nende osalemise kaudu spordiüritustel, õpikodades, loengutes, laagrites ja teavituskampaaniates hariduse kontekstis. Selliste inimeste isiklikel lugudel põhinevad avalikud esinemised ja oma kogemuste jagamine sporditegevuse ja hariduse ühendamisel, võivad innustada lapsi neid eeskujuks võtma;

44.

kaaluma partnerluste arendamist koolide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning erasektoriga, et tugevdada sporti ja kehalist aktiivsust hariduse kontekstis teabekampaaniate, spordiürituste ning kaasava, ligipääsetava, ohutu ja turvalise sporditaristu toetamise kaudu;

45.

hõlbustama spordivaldkonna vabatahtlike asjakohaseid koolitusviise, luues lastele, noorukitele ja tervetele peredele võimalusi osaleda spordi ja kehalise aktiivsuse arendamises ohutus, turvalises, ligipääsetavas ja kaasavas koolikeskkonnas, võttes samuti osa kohalike spordiklubide tegevusest;

46.

parandama heade tavade vahetamist ning suurendama laste ja noorukite spordi ja kehalise aktiivsuse harrastamist, korraldades üritusi ja erinevaid tegevusi, ning toetama õppekülastuste korraldamist kohtadesse, kus on edukalt rakendatud meetmeid laste ja noorukite sporditegevuse suurendamiseks.

---

(1)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Liidu spordialast töökava (1. juuli 2024 – 31. detsember 2027) (ELT C, C/2024/3527, 3.6.2024, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/C/2024/3527/oj?locale=et#).

(2)  Cosma A., Abdrakhmanova S., Taut D., Schrijvers K., Catunda C., Schnohr C.: A focus on adolescent mental health and wellbeing in Europe, central Asia and Canada. Health Behaviour in School-Aged Children. International report from the 2021/2022 survey. 1. köide. Kopenhaagen: WHO Euroopa piirkondlik büroo (2023).

(3)  Kantari poolt Euroopa Komisjoni taotlusel läbi viidud uuring, Eurobaromeetri eriuuring nr 525 „Sport and Physical Activity“. Täielik aruanne. Uuringu periood: aprill ja mai 2022.

(4)  OECD/Euroopa Liit (2022), Health at a Glance: Europe 2022: State of Health in the EU Cycle, OECD Publishing, Pariis. COVID-19 pandeemia ajal oli peaaegu kõigis Euroopa riikides 15–24aastaste noorte osakaal, kes teatasid depressiooni sümptomitest, vähemalt 50 % suurem kui elanikkonna keskmine.

(5)   WHO guidelines on physical activity and sedentary behaviour: overview. Kopenhaagen: WHO Euroopa piirkondlik büroo (2021); Report on the fifth round of data collection, 2018–2020: WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Kopenhaagen: WHO Euroopa piirkondlik büroo (2022).

(6)  Cornish, K., Fox, G., Fyfe, T. jt. Understanding physical literacy in the context of health: a rapid scoping review. BMC Public Health 20, 1569 (2020).

(7)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused ELi ühiste väärtuste edendamise kohta spordi kaudu (ELT C 196, 8.6.2018, lk 23–26).

(8)  Di Cola, G. Developing skills and competences in sporting value chains. Genf: ILO

MINEPS VII Bakuu lõppdokument. Bakuu: UNESCO, 2023.

(9)  Barbosa A, Whiting S, Simmonds P, Scotini Moreno R, Mendes R, Breda J. Physical Activity and Academic Achievement: An Umbrella Review. International Journal of Environmental Research and Public Health. 2020; 17(16): 5972.

(10)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa spordimudeli põhielementide kohta (ELT C 501, 13.12.2021, lk 1–7).

(11)  Euroopa Komisjon, Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet, Eurydice: Physical education and sport at school in Europe, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2013. Kehalise kasvatuse tundide arv on tavaliselt vähem kui 10 % tundide koguarvust; WHO Euroopa piirkondliku büroo aruanne: Health-enhancing physical activity in the European Union, 2024.

(12)   WHO guidelines on physical activity and sedentary behaviour: at a glance. Genf: Maailma Terviseorganisatsioon, 2020; hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat, Wellbeing and mental health at school – Guidelines for education policymakers, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024.

(13)  Euroopa Komisjoni hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat, Mapping on access to sport for disabilities – A report to the European Commission, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018, https://data.europa.eu/doi/10.2766/061635.

(14)  Näiteks Prantsusmaa haridus- ja noorsooministeeriumi koostatud aruanne, mis käsitleb Euroopa mõõdet 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamängudel ning Euroopa algatusi spordi arendamiseks koolides.

(15)  Näiteks: Euroopa Komisjon – hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat, Wellbeing and mental health at school – Guidelines for education policymakers, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024.

(16)  Nõukogu 26. novembri 2013. aasta soovitus tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta (ELT C 354, 4.12.2013, lk 1–5).