EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 8.7.2025

SWD(2025) 906 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2025. aasta aruanne õigusriigi kohta


















Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis

Lisatud dokumendile:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

2025. aasta aruanne õigusriigi kohta


Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2025) 900 final} - {SWD(2025) 901 final} - {SWD(2025) 902 final} - {SWD(2025) 903 final} - {SWD(2025) 904 final} - {SWD(2025) 905 final} - {SWD(2025) 907 final} - {SWD(2025) 908 final} - {SWD(2025) 909 final} - {SWD(2025) 910 final} - {SWD(2025) 911 final} - {SWD(2025) 912 final} - {SWD(2025) 913 final} - {SWD(2025) 914 final} - {SWD(2025) 915 final} - {SWD(2025) 916 final} - {SWD(2025) 917 final} - {SWD(2025) 918 final} - {SWD(2025) 919 final} - {SWD(2025) 920 final} - {SWD(2025) 921 final} - {SWD(2025) 922 final} - {SWD(2025) 923 final} - {SWD(2025) 924 final} - {SWD(2025) 925 final} - {SWD(2025) 926 final} - {SWD(2025) 927 final} - {SWD(2025) 928 final} - {SWD(2025) 929 final} - {SWD(2025) 930 final} - {SWD(2025) 931 final}

I.Kohtusüsteem 1  

Sõltumatus

Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase Eestis on praegu nii üldsuse kui ka ettevõtjate hinnangul keskmine. Üldjoontes peab 59 % üldsusest ja 47 % ettevõtjatest kohtute ja kohtunike sõltumatust 2025. aastal võrdlemisi suureks või väga suureks 2 . Üldsuse seas on kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase võrreldes 2024. aastaga (67 %) märkimisväärselt vähenenud ja võrreldes 2021. aastaga (66 %) vähenenud. Ettevõtjate seas on kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase samuti märkimisväärselt vähenenud nii 2024. aasta (58 %) kui ka 2021. aastaga (57 %) võrreldes.

Teatavaid edusamme on tehtud kohtute haldamise nõukoja reformi käivitamisel 3 . 10. oktoobril 2024 kiitis valitsus heaks väljatöötamiskavatsuse, 4 mis puudutab kohtute seaduse reformimist ning justiits- ja digiministeeriumi vastavate volituste üleandmist kohtute haldamise nõukojale, nõukoja muutmist alaliseks organiks ja selle koosseisu muutmist 5 . Seaduseelnõus pandi ette, et tulevane nõukoda koosneks 11 liikmest, kelle hulka kuuluks viis kolleegide valitud kohtunikku ja vähemalt kaks tegevpoliitikut 6 . Seaduseelnõu on arutlusel Riigikogus, sealhulgas nõukoja koosseisu puudutavad aspektid. Seega on nõukoja lõplik koosseis veel lahtine. Selle protsessi järgnevad etapid määratakse kindlaks 2025. aasta sügisel. Reformiprotsess annab võimaluse teha veel parandusi, võttes arvesse Euroopa norme, milles soovitatakse, et vähemalt pooled nõukoja liikmed peaksid olema nende kolleegide valitud kohtunikud ning et asjaomastes nõukodades ei oleks hääleõigusega tegevpoliitikuid 7 . Arvestades reformi edendamiseks tehtud jõupingutusi, on vastava soovituse täitmisel tehtud mõningaid edusamme.

Kvaliteet

Ettevalmistamisel on reform, mille eesmärk on ühendada kõik sama astme kohtud. Justiits- ja digiministeeriumis on koostamisel seaduseelnõu kõigi sama astme kohtute ühendamiseks 8 . Idee sai alguse Riigikohtu esimehe moodustatud töögrupist. Eesmärk on jagada töökoormus eri kohtute vahel ühtlasemalt ja suurendada spetsialiseerumist, samas vähendades juhtivaid ametikohti 9 . Samal ajal tähendab ressursside ratsionaliseerimine ka seda, et teatavad kohtumajad suletakse. Kohtute haldamise nõukoda andis 6. detsembril 2024 justiits- ja digiministrile nõusoleku muuta kohtumajade geograafilist asukohta. 2025. aastal koondati Tartu Ringkonnakohtu Võru ja Põlva majad Võru kohtumajja ning Pärnu Ringkonnakohtu Rüütli kohtumaja suleti 10 .

Kohtusüsteem Eestis on endiselt üks digitaliseeritumaid ELis ning algatatud on kriminaalmenetluse digitaliseerimise protsess. 2024. aastal sai alguse kriminaalmenetluse täieliku digitaliseerimise protsess. Eesmärk on kogu protsess – alates politseist kuni kohtuni – täies ulatuses digitaliseerida. Kasutuselevõtu esimene etapp on käimas ning puudutab ainult väiksemaid kriminaalasju (kiirmenetlus) 11 . Kohtusüsteem on kohtutes ja prokuratuurides digitehnoloogia kasutamisel ning kohtumenetluste läbiviimiseks ja jälgimiseks mitmesuguste digilahenduste pakkumisel endiselt esirinnas. Siia alla kuulub nii kohtutes kui ka prokuratuurides andmete ja registrite säilitamiseks hajusraamatu tehnoloogia (plokiahela) kasutamine 12 .

Uus seaduseelnõu, mille eesmärk oli taastada kohtunike palkade indekseerimine, on tagasi võetud. 16. septembril 2024 esitati seaduseelnõu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmiseks 13 . 2024. aastal teatatu kohaselt võttis Riigikogu 2023. aastal vastu muudatusettepanekud, millega vähendati poole võrra enamiku riigiteenistujate palkade indeksit ja külmutati indekseerimine järgmiseks neljaks aastaks 14 . Need muudatused jõustusid 15. märtsil 2024 ning kehtivad kuni 31. märtsini 2028, mil taastatakse varasem töötasude arvutamismeetod. Rühm kohtunikke on vaidlustanud asjaomase muudatusettepaneku põhiseaduslikkuse 15 . Kuigi otsust põhiseaduslikkuse kohta ei ole veel tehtud, esitas valitsus seaduseelnõu, mis taastaks üksnes kohtunike palkade indekseerimise, kuid see seaduseelnõu on praeguseks tagasi võetud 16 .

Käimas on algatused kohtunikuameti atraktiivsuse suurendamiseks, kuid suur töökoormus on endiselt probleem ja kinnitatud eelarvekärped võivad seda võimendada. Nagu on märgitud 2024. aasta aruandes õigusriigi kohta, on kohtunike suur töökoormus murettekitav. Nii kohtute esindajad kui ka justiits- ja digiministeerium leidsid, et selle suure töökoormuse peamised põhjused peituvad teatavates menetlussätetes 17 ning kasvavas kohtuasjade arvus ja pensioniprognoosides 18 . Ametivõimud on käivitanud mitmeid algatusi, mille abil värvata kohtusüsteemi uusi töötajaid 19 . Järgmise viie aasta jooksul on 261 kohtunikust pensionile jäämise õigus 53 kohtunikul 20 . Seda olukorda võivad halvendada järgmise kolme aasta jooksul tehtavad täiendavad eelarvekärped, mille eesmärk on parandada riigi majanduslikku olukorda ja eelarvest summasid kaitse jaoks ümber jaotada 21 . Sarnaselt kogu avalikule sektorile kärbitakse kohtusüsteemi eelarvet kokku 10 % 22 . Mõned sidusrühmad leiavad, et selle saavutamiseks kohtusüsteemi tööd häirimata tuleks sulgeda või ühendada veel kohtumaju või vähendada kohtute tugipersonali 23 .

Seaduseelnõu, millega nähti ette kohtulõivude järjekordne tõstmine teatavate menetluste puhul, sealhulgas ettevõtlusega seotud asjades, on praegu täiendavaks analüüsimiseks ootele pandud. 16. septembril 2024 esitati valitsusele riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõuga tõstetaks lõive nõude väärtusele vastavalt äriregistris, kommertspandiregistris, laevakinnistusraamatus, kinnistusraamatus, 24 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris 25 ning tsiviilkohtumenetluses 26 . Sidusrühmad on selgitanud, et lõive on vaja suurendada seetõttu, et eelmise, 2022. aasta lõivumäärade tõstmisel ei võetud täiel määral arvesse riigi majanduslikku olukorda 27 . 2025. aasta juunis pandi seaduseelnõu lisaanalüüside tegemiseks ootele. Meelde tuletatakse seda, et kõikidel menetlusosalistel on võimalik kohtulõivumäärad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis vaidlustada 28 .

Tõhusus

Üldiselt toimivad kohtud tõhusalt, kuigi tsiviil- ja kaubandusvaidluste lahendamise aeg on veidi pikenenud. 2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohaselt on menetluste kestus otsusele jõudmiseks kuluva aja järgi 2023. aastal endiselt üks lühemaid ELis, kuigi tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul on see veidi pikenenud 29 . 2024. aastal on tsiviilkohtumenetluse keskmine kestus päevades sarnane eelmiste aastatega 30 . Ka kriminaalasjades jäi menetluse kestus muutumatuks 31 . Esimese astme kohtutes lühenes haldusmenetluse kestus, lähenedes 2022. aasta tasemele 32 . Pooleliolevate kohtuasjade arv on väike ning võrreldes 2023. aastaga jäi algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr 100 % juures samaks; see tähendab, et kohtud suudavad sissetulevate kohtuasjadega jätkuvalt toime tulla 33 .

Käimas on arutelud mitme seaduseelnõu üle, mille eesmärk on parandada tõhusust, millel võib olla positiivne mõju ettevõtlusega seotud menetlustele. 14. jaanuaril 2025 esitas Riigikogu kriminaalmenetluse seadustiku muudatusettepanekud, et optimeerida kohtumenetlust 34 . Samuti valmistatakse ette sarnaseid õigusakte, mille abil tõhustada menetlusvahendite kasutamist tsiviil- ja haldusmenetluses 35 . Justiits- ja digiministeerium on tegelenud eelnõude väljatöötamisega, et valitsus saaks need heaks kiita.

II.Korruptsioonivastane raamistik

Eksperdid, kodanikud ja ettevõtete juhid tajuvad avaliku sektori korruptsioonitaset endiselt suhteliselt madalana. Eesti näitaja on Transparency Internationali 2024. aasta korruptsioonitaju indeksi alusel 76/100 ning ta on selle järgi Euroopa Liidus 7. ja maailmas 13. kohal 36 . See näitaja on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt stabiilne 37 . Eurobaromeetri 2025. aasta korruptsiooni käsitleva eriuuringu kohaselt leiab 49 % küsitletutest, et korruptsioon on riigis laialt levinud (ELi keskmine näitaja on 69 %), ja 25 % küsitletutest leiab, et korruptsioon mõjutab neid otseselt igapäevaelus (ELi keskmine näitaja on 30 %). Ettevõtjate puhul leiab 32 % vastanutest, et korruptsioon on riigis laialt levinud (ELi keskmine näitaja on 63 %), ja 9 %, et korruptsioon on ettevõtluses probleem (ELi keskmine näitaja on 35 %). Lisaks leiab 38 % vastanutest, et süüdimõistvaid otsuseid on piisaval hulgal, et mõjutada inimesi korruptiivsest tegevusest hoiduma (ELi keskmine näitaja on 36 %), ja 49 % ettevõtjatest usub, et kõrgemale ametnikule altkäemaksu andmisega vahelejäänud inimesed ja ettevõtjad saavad kohase karistuse (ELi keskmine 33 %) 38 .

Korruptsioonivastase tegevuskava (2021–2025) rakendamine jätkub kavakohaselt ning koostamisel on järgmine strateegiline raamistik. Kuigi korruptsioonivastase tegevuskava (2021–2025) rakendamise järelevalvet puudutav aruanne avaldatakse eeldatavasti 2025. aasta esimeses kvartalis, on esialgsed järeldused positiivsed 39 . Samal ajal koostatakse järgmist tegevuskava, mis peaks valmima enne 2026. aasta suve, ning käimas on konsultatsioonid riiklike ja valitsusväliste sidusrühmadega. Uue strateegilise raamistikuga hõlmatavat perioodi lühendatakse eeldatavasti viielt aastalt kolmele aastale. Mõned eeldatavad sihtvaldkonnad on erasektori korruptsiooni uurimine, lobitöö reguleerimine Riigikogus, korruptsioonivastase seaduse läbivaatamine ning korruptsiooniga võitlemine kohalikes omavalitsustes 40 .

Võetud on mitmeid meetmeid, et tõhustada finantskuritegude, sealhulgas korruptsiooni uurimist ja nende eest süüdistuse esitamist. 2024. aastal uuriti ja esitati süüdistus mitmes korruptsioonijuhtumis 41 ning (nagu 2023. aastalgi) ei esinenud ühtegi piiriülese altkäemaksuga seotud juhtumit ega Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostöö raames menetletavat juhtumit 42 . 2024. aastal loodi prokuratuuri alluvuses tegutsev majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur 43 . 30. jaanuari 2025. aasta seisuga töötab selles prokuratuuris 45 töötajat, sealhulgas 22 ringkonnaprokuröri ja 11 aseprokuröri, ning see koosneb kolmest osakonnast 44 . Ametiasutuste sõnul tõi majanduskuritegude, sealhulgas korruptsiooni vastu võitlemisele pühendatud ringkonnaprokuratuuri loomine kaasa tegevuse parema ühtlustamise, tagades järjepidevuse ja lihtsama juurdepääsu vahenditele, sealhulgas koolitusele 45 . 2024. aastal avaldas siseministeerium aruande selle kohta, kuidas parandada finantskuritegude, sealhulgas korruptsiooni uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise tulemuslikkust. Aruanne sisaldab soovitusi peamiselt horisontaalsete menetluslike algatuste kohta, nagu arestimis- ja konfiskeerimissüsteemi toimimise tõhustamine, millel on eeldatavasti mõju ka korruptsioonijuhtumitele. Riigikohus jättis 7. veebruaril 2025 jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 2024. aasta märtsi otsuse, millega mõisteti üks erakond, selle endine peasekretär ja üks ärimees mõjuvõimuga kauplemises süüdi. Ühes teises kohtuasjas mõisteti üks sama erakonna liige süüdi haridus- ja teadusministrina töötamise ajal toime pandud süütegude eest, täpsemalt omastamises ja pettuses. Teine kohtus pooleliolev kõrgetasemelise korruptsiooni juhtum on seotud Tartu linnavalitsusega.

Käimas on mõned seadusandlikud algatused, mille eesmärk on parandada kriminaalasjade, sealhulgas korruptsioonijuhtumite eest vastutusele võtmist. Tehakse jõupingutusi, et lahendada kriminaalmenetluse, sealhulgas korruptsioonijuhtumitega seotud kohtumenetluse kestusega seotud menetluslikke probleeme. Eesmärk on muuta kriminaalasjade menetlemine kohtus kiiremaks ja kulutõhusamaks. Eelnõus käsitletakse ka viivitustaktikat, mida kriminaalasjas süüdistatavad isikud kasutavad. Valitsus kiitis seaduseelnõu heaks 2025. aasta jaanuaris ning see on läbinud Riigikogus esimese lugemise. 2024. aasta mais esitatud korruptsioonivastase seaduse muudatusettepanekute eelnõu 46 on Riigikogus arutamisel 47 . Käimas on politsei ja piirivalve seaduse reform, 48 et tagada tõhusam käsitlus korruptsiooni ennetamiseks, kuid selle vastuvõtmiseks puudub selge ajakava 49 .

Ametiasutused on teatanud huvide konflikti vältimise juhiste heast rakendamisest. Nende rakendamist jätkatakse iga ministeeriumi korruptsioonivastaste kontaktpunktide kaudu, et toetada ministreid ja nende nõunikke asjakohaste normidega tutvumisel 50 . See hõlmab ministrite ja poliitiliste nõunike kohustuslikku e-koolitust ja teadlikkuse suurendamist 51 . Ametiasutuste 52 sõnul aitasid need juhised välja kujundada korruptsiooni ennetamise üldtava, mis varieerus eri institutsioonides enne asjaomaste juhiste kehtestamist.

Kõik Riigikogu erakonnad on kokku leppinud Riigikogus lobitöö raamistiku loomises ning praegu hinnatakse lobitöö reegleid valitsusele. 2025. aasta alguses leppisid kõikide erakondade esindajad kokku selles, et Riigikogu jaoks töötatakse välja lobitöö raamistik. Sellest tulenevalt on korruptsioonivastane erikomisjon arutanud võimalikke variante seaduseelnõu esitamiseks, kuid 2025. aasta juuni seisuga ei ole selle algatuse ajakava veel kindlaks määratud 53 . Justiits- ja digiministeerium on esitanud ka ettepaneku muuta korruptsioonivastast seadust seoses kohtumistega, mis toimuvad tubakatööstuse lobistidega 54 . Ministeeriumidele ette nähtud lobitöö reeglite 55 rakendamise ajal analüüsib justiits- ja digiministeerium praegu rakendamist kõigis ministeeriumides, et teha kindlaks, mil määral need tagavad lobitöö läbipaistvuse, ja välja selgitada vajalikud tulevased muudatused 56 .

Arutlusel on normid, mis käsitlevad pöördukse efekti kõrgetel ametikohtadel. Kuigi valitsusliikmete jaoks 57 on kehtestatud nende ametiaja lõppemisele järgnevat tegevust puudutavad normid koos ooteajaga, 58 võivad avaliku sektori teistel kõrgetel ametikohtadel töötanud isikud suunduda ilma piiranguteta erasektorisse. Seetõttu on alanud arutelu kehtivate normide kohaldamisala laiendamise üle, 59 kuid 2025. aasta juuni seisuga ei ole selles osas edasi liigutud 60 . Ametnikueetika nõukogu töötab praegu välja konkreetset juhendit pöördukse efekti vältimise kohta koos juhistega riskide maandamiseks, mis peaksid valmima 2025. aastal 61 .

Uut rikkumisest teavitaja kaitse seadust rakendatakse. Uus rikkumisest teavitaja kaitse seadus jõustus 1. jaanuaril 2025 62 ning seda rakendatakse praegu. Uue seaduse kohaselt on iga riigiasutus ja kohalik omavalitsus pädev teateid vastu võtma ja menetlema ning keskset teavituskanalit ei ole kavas luua 63 . Korruptsioonivaba Eesti vihjeandjate teabe- ja nõustamiskeskus (ALAC), mis loodi selleks, et nõustada võimalikke rikkumisest teavitajaid rikkumisest teavitajate seaduse alusel, 64 nõustab ka selliseid rikkumisest teavitajaid, kes teatavad muudest töökohal aset leidnud väärkäitumise juhtumitest, mis ei kuulu rikkumisest teavitamise normide kohaldamisalasse 65 . Kuna vastuvõetud seadus ei laiendanud kaitset nii, et see hõlmaks muud peale liidu õiguse valdkondadega seotud rikkumiste kohta esitatud teadetest, 66 tõi kodanikuühiskond esile vajaduse laiendada kaitset ka isikutele, kes teatavad riigisisese õiguse rikkumisest, ning vajaduse suurendada teadlikkust.

Valitsus on erakondade rahastamise raamistiku reformi eelnõu heaks kiitnud. Valitsus kiitis 2025. aasta veebruariks heaks erakondade seaduse muudatused 67 ning 2025. aasta märtsis läks eelnõu Riigikogus esimesele lugemisele. Seaduseelnõus käsitletakse erakondade rahastamise raamistikuga seotud normide peamisi puudusi. Sellega nähakse ette erakondade rahastamise järelevalve komisjoni uurimisvolituste laiendamine, reguleeritakse keelatud annetuste tagastamist ning selgitatakse erakondade finantsaruandlusega seotud kohustusi 68 .

Ametiasutustes tegeletakse mitme suure korruptsiooniriskiga valdkonnaga. Ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis näitab, et 17 % Eesti ettevõtetest (ELi keskmine 25 %) leiab, et korruptsioon on takistanud neil viimase kolme aasta jooksul võita riigihanget või riigihankelepingut 69 . 31 % ettevõtjatest peab riigihangete kontrolli organi (riigihangete vaidlustuskomisjon) sõltumatuse taset riigihankejuhtumite läbivaatamisel kas väga või üsna heaks 70 . Ühtse turu ja konkurentsivõime tulemustabel riigihangetele juurdepääsu kohta Eestis näitab, et 2023. aastal olid 26 % neist ühe pakkujaga menetlused (ELi keskmine 29 %). Lisaks varem kindlaks tehtud suure korruptsiooniriskiga valdkondadele 71 lisasid ametiasutused 2024. aastal loetelusse ELi rahalised vahendid, energeetika, ehituse ja erasektori korruptsiooni 72 . Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel 73 ei loeta korruptsiooni äriühingute puhul tõsiseks takistuseks 74 . Sellele vaatamata kavatsevad ametiasutused lähiaastatel keskenduda erasektori korruptsiooni vastasele võitlusele 75 . Korruptsioonivastase erikomisjoni tegevuse praeguses keskmes on jätkuvalt riigivara haldamise läbipaistvuse tagamine, eelkõige seoses riigi omanduses olevate äriühingute ja osaliselt riigile kuuluvate äriühingutega 76 . 2024. aastal sõnastati Riigikontrolli auditist tulenevalt mitu soovitust, mis puudutasid kohaliku omavalitsuse sisekontrollisüsteemi 77 ja riigihangete selgust ja läbipaistvust, et soodustada konkurentsi puidumüügil 78 . 2025. aasta juunis oli üks audit pooleli 79 .

III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus

Reguleeriv asutus on säilitanud oma sõltumatuse ning selle töötajate arv on suurenenud. 2025. aasta meedia mitmekesisuse seire järgi on meediaasutuse (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, mis tegutseb poliitilistest ja majanduslikest mõjutustest sõltumatult) sõltumatuse ja tulemuslikkusega seotud riskitase endiselt madal ning puuduvad tõendid valitsuse ülemäärase sekkumise kohta 80 . Asutuse personali on suurendatud 12 töötajalt 14 töötajale, peamiselt ELi sanktsioonide jõustamisega seotud ülesannete täitmiseks. Riiklik meediat reguleeriv asutus saab täita oma põhiülesandeid 81 . Kuid nagu 2025. aasta meedia mitmekesisuse seires on rõhutatud, on meediat reguleeriva asutuse laiendatud ülesannete valguses meediat reguleeriva asutuse rahaliste vahendite pärast teatav mure, kuna need sõltuvad valitsuse rahastamisotsustest 82 .

Valitsus teeb jõupingutusi, et suurendada pikas perspektiivis avalik-õigusliku meedia sõltumatust ja finantsstabiilsust seadusandlike reformide kaudu, kuigi avalik-õigusliku meedia eelarvet on mõjutanud avaliku sektori kulutuste piirangud. Valitsus valmistab ette reformi avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tugevdamiseks. See tagaks avalik-õigusliku meedia parema finantsstabiilsuse ning käsitleks Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmete nimetamise ja tagasikutsumise eest vastutava Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu 83 . Õigusnormide eesmärk on kaitsta avalik-õiguslikku meediat politiseerimise eest 84 . 2025. aasta meedia mitmekesisuse seires on juba praegu märgitud, et avalik-õigusliku meedia juhtimine on väga usaldusväärne ja poliitiliselt sõltumatu 85 . Vastav Eesti Rahvusringhäälingu seaduse reform on veel pooleli ning eesmärgiks on seatud uue seaduse jõustumine 2025. aasta sügiseks 86 . Avalik-õigusliku meedia eelarvet on avaliku sektori kulutuste üldise piiramise raames kärbitud ligikaudu 5 % 87 . Kuigi 2025. aasta meedia mitmekesisuse seires on märgitud, et avalik-õigusliku meedia sõltumatusega seotud riskitase on madal, on selles rõhutatud, et rahastamise kärpimine ohustab avalik-õigusliku meedia elujõulisust ja pärsib selle suutlikkust täita kõiki juriidilisi kohustusi 88 . On väljendatud muret, et see raskendab avalik-õiguslikul meedial oma seadusjärgsete ülesannete täitmist senisel tasemel 89 . Avalik-õiguslik meedia on pidanud oma töötajaid koondama ja lõpetama mõne saate edastamise. Praegu peab see oma suurimaks probleemiks ebapiisavat rahastamist 90 .

Ettevalmistamisel on seadusandlikud muudatused meediavaldkonna õigusnormide tugevdamiseks ja riikliku julgeolekuga seotud probleemide lahendamiseks, samal ajal püüdes suurendada läbipaistvust. Kultuuriministeerium jätkab ka Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks seadusandlike muudatuste ettevalmistamist, mille eesmärk on tugevdada avalik-õigusliku meedia sõltumatust ja tagada selle suurem finantsstabiilsus 91 . Eesti digiturul domineerivad endiselt suured digiplatvormid 92 ning kuigi meediaturg on väga kontsentreeritud, on 2025. aasta meedia mitmekesisuse hinnangu kohaselt turu mitmekesisus Eesti jaoks endiselt peamine probleemne valdkond, jäädes keskmise ja kõrge riskitaseme vahemikku 93 . Üldise konkurentsiõiguse kõrval ei ole Eesti õiguses erinorme selle reguleerimiseks ette nähtud 94 . Valitsus töötab seaduseelnõu kallal, millega rakendatakse Euroopa meediavabaduse määrust ning milles käsitletakse meediaturu kontsentratsiooni ja selle mõju meedia mitmekesisusele 95 . Teave ringhäälinguettevõtete omandi, sealhulgas igat liiki meediaettevõtete tegelike kasusaajate kohta on laialdaselt kättesaadav 96 . Mittetäieliku või ebatäpse teabe tarbeks on kehtestatud kaebuste esitamise mehhanism. Siiski esineb teatavaid puudusi, mida seostatakse tavaliselt välismeedia omandisuhete läbipaistvusega 97 .

Teatavaid täiendavaid edusamme on tehtud seoses soovitusega tagada teabele juurdepääsu õiguse järjepidev ja tulemuslik rakendamine 98 . Eesti on ratifitseerinud ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooni 99 . Justiits- ja digiministeerium on spetsiaalse töörühma ettepanekutele tuginedes koostanud avaliku teabe seaduse rakenduspraktika analüüsi 100 . Analüüsis soovitatakse lisaks selgemate teabehalduse normide vastuvõtmisele ka uurida juurdepääsupiirangute rakendamist. Selle analüüsi põhjal kavatseb ministeeriumi koostada seadusandliku ettepaneku, millele järgneb avalik konsultatsioon 101 . Teabele juurdepääsu õiguse rakendamine ja järgimine püsib endine. Samal ajal leiti Euroopa Nõukogu konventsiooni rakendamise lähteolukorra hindamise aruandes, et avaliku teabe seadus on suures osas konventsiooniga kooskõlas 102 . Selles on siiski märgitud, et dokumentide ennetav liigitamine asutusesiseseks kasutamiseks võib piirata juurdepääsu ametlikele dokumentidele ning see tuleks uuesti läbi vaadata 103 . Ametiasutused püüavad seadusandlikus ettepanekus käsitleda Euroopa Nõukogu soovitusi 104 . Meediasektori sidusrühmad peaks kiiduväärseks muudatusi, millega tagataks ajakirjanikele teabe parem kättesaadavus 105 . Samal ajal on avaliku sektori asutused teinud avaandmete portaali kaudu juurdepääsupiiranguteta kättesaadavaks rohkem avalikku teavet. Lisaks on selle taaskasutamist tutvustatud ürituste, häkatonide ja üldsuse teavitamise ning akadeemiliste ringkondade ja erasektoriga tehtava koostöö kaudu 106 . 2025. aasta meedia mitmekesisuse seires on märgitud, et teabe saamise õiguse kaitsega seotud riskitase on madal, olles väiksem kui eelneva aasta keskmiseks hinnatud riskitase, 107 kuid selles rõhutatakse, et erilist tähelepanu tuleks pöörata juhtumitele, mille puhul avaliku sektori asutused on põhjendamatult keeldunud ajakirjanikele teavet andmast või viivitanud teabetaotluste menetlemisega 108 . Üldiselt on tehtud mõningaid täiendavaid edusamme seoses soovitusega tagada teabele juurdepääsu õiguse järjepidev ja tulemuslik rakendamine.

Ajakirjanike kaitse raamistik on endiselt soodne. Justiits- ja digiministeerium on käivitanud protsessi vaigistuskaebuste vastase ELi direktiivi ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse 109 . Seniks on kultuuriministeerium ja Eesti Ajakirjanike Liit sõlminud kokkuleppe, millega määratakse vaigistuskaebuste küsimustes riiklikuks kontaktpunktiks Eesti Ajakirjanike Liit, kes vastutab vaigistuskaebustega silmitsi seisvate ajakirjanike nõustamise ja teadlikkuse suurendamise eest 110 . Alates õigusriigi olukorda käsitleva 2024. aasta aruande avaldamisest ei ole Euroopa Nõukogu ajakirjanduse ja ajakirjanike turvalisuse kaitse edendamise platvormil uusi hoiatusi Eesti kohta avaldatud 111 . Meediavabaduse kaardistamise platvormil registreeriti üks hoiatus 112 seoses Eesti uudisteportaaliga, mille võttis sihikule üks desinformatsiooni küberkampaania. 2025. aasta meedia mitmekesisuse seires on esile toodud ajakirjanike vastu suunatud vaigistuskaebuste juhtumitega seotud rünnete arvu suurenemist võrreldes 2024. aastaga 113 . 2025. aasta meedia mitmekesisuse seire kohaselt on sõnavabaduse kaitse ainus valdkond, mida on hinnatud keskmise või madala riskitasemega valdkonnaks põhikaitse kategoorias (koos muude valdkondadega, millel on madal või väga madal riskitase), kuna vaigistuskaebuste juhtumite arv kasvab ja praegu puuduvad regulatiivsed meetmed ajakirjanike kaitsmiseks selliste kohtuasjade eest 114 .

IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Enam ei ole kasutatud menetlusi, mis võimaldaksid õigusloomeprotsessis märkimisväärseid viivitusi, ning sellekohast soovitust on täiel määral rakendatud 115 . Riigikogu õigusloomeprotsessis märkimisväärseid viivitusi võimaldavate menetluste sage kasutamine, mis ajendas valitsust seaduseelnõude vastuvõtmiseks sagedamini kasutama kiirendatud menetlemist, lakkas 116 pärast seda, kui Riigikohus otsustas, et õigusaktide vastuvõtmise sidumine usaldushääletusega on põhiseadusega vastuolus. Kohtuotsuses ei keskendutud asjaomaste seadustega seotud sisulistele küsimustele, vaid pigem õigusloomeprotsessi pidurdavate menetluste laialdasele kasutamisele, mis takistas Riigikogul tegemast nõuetekohast tööd. Seetõttu kohandas Riigikogu nii muudatusettepanekute esitamise kui ka nende menetlemise korda 117 . 2024. aasta soovitust on seega täiel määral rakendatud.

Valitsuse arutelu tulemusena on kindlaks tehtud valdkonnad, mida on vaja õigusaktide üle peetavate konsultatsioonide käigus veelgi parandada. 2024. aastal koostas justiits- ja digiministeerium õigusaktide ettevalmistamisetapi konsulteerimisperioodide analüüsi ning tegi kindlaks, et sidusrühmadele piisava aja tagamine on valdkond, mida saaks veelgi parandada. Analüüsis leiti, et riigieelarvega seotud seaduste puhul on kõige keerulisem tagada, et sidusrühmadel oleks osalemiseks piisavalt aega 118 . Ka sidusrühmad on sellega seoses probleeme täheldanud. Näiteks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik väljendanud muret läbipaistvuse ja seadusandlike ettepanekute avaliku konsultatsiooni protsessis osalemise vähenemise üle, tuues näiteks ettepaneku ühendada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadused. Eelnõu esialgne koostamine hõlmas olulist konsultatsiooniprotsessi, kuid 2024. aasta septembris see katkestati ja eelnõu teksti koostamine telliti eraõiguslikult advokaadibüroolt 119 . Justiits- ja digiministeerium viitas selle põhjendamisel esialgse eelnõu kohta esitatud kriitilisele õiguslikule tagasisidele, vajadusele tagada kooskõla põhiseaduslike põhimõtetega, vältides samas ülemäärast halduskoormust, ning ministeeriumi üldisele töökoormusele. Ministeerium teatas ka, et plaanib esitada eelnõu konsulteerimiseks uuesti kõigile sidusrühmadele 120 . Õiguskantsler ja teised sidusrühmad kritiseerisid lühikesi tähtaegu ja mõningaid menetlusnorme, mida kasutatakse väiksemate muudatuste puhul (st väiksemate muudatuste puhul kasutatav väljatöötamiskavatsus 121 ) 122 . Õiguskantsler on soovitanud aja säästmise eesmärgil asendada väljatöötamiskavatsuse koostamise arusaadavalt sõnastatud väikesemahulise seaduseelnõu ja seletuskirja koostamisega, kui on vaja parandada seaduses ilmnenud viga või lahendada mõni väike esile kerkinud probleem 123 .

Vähem kui pooled Eestis küsitletud ettevõtetest on väljendanud suurt usaldust investeeringute kaitse tulemuslikkuse vastu. 43 % ettevõtetest on kas väga või üsna kindlad, et investeeringud on seaduste ja kohtutega kaitstud 124 . Üks peamine põhjus, mis toob kaasa ettevõtete vähese usalduse, 125 on raskused vara kaitsega seotud õiglase hüvitise saamisel, kui midagi peaks valesti minema (25 %). Mis puudutab ettevõtjate jaoks olulisi ametiasutusi, siis 37 % ettevõtetest peab riikliku konkurentsiasutuse (Konkurentsiamet) sõltumatuse taset kas väga või üsna heaks 126 . Riigikohtu tasandil on kehtestatud mitu kohtulikku mehhanismi, millega tagada halduskohtu lahendite täitmine, sealhulgas vastutavate ametnike suhtes rakendatavad distsiplinaarmeetmed, võimalus tühistada haldusotsused kohtu juhiste jätkuva mittetäitmise korral ning võimalus mõista välja otsene ja kaudne kahju ning hüvitis 127 .

Õiguskantsleri ja Riigikontrolli finantsautonoomiat on tugevdatud. Nagu on märgitud 2024. aasta aruandes õigusriigi kohta, kavatses valitsus parandada nende kahe institutsiooni finantsautonoomiat 128 . 2024. aasta juunis jõustus riigieelarve seaduse muudatus, millega nähakse ette õiguskantsleri ja Riigikontrolli finantsautonoomia. Seadusemuudatus võimaldab neil kahel institutsioonil arutada oma eelarvet otse Riigikoguga, ilma et valitsus peaks selle eelnevalt läbi vaatama. Nende kahe institutsiooni 2025. aasta eelarved on koostatud uue menetluse kohaselt 129 .

1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli Eestil pooleli viie Euroopa Inimõiguste Kohtu põhimõttelise tähtsusega kohtuotsuse täitmine, mis on eelneva aastaga võrreldes kaks asja rohkem 130 . Sel ajal oli Eesti viimase kümne aasta pooleliolevate põhimõttelise tähtsusega kohtuotsuste täitmise määr 74 % (2024. aasta näitaja oli 85 %; 26 % olid endiselt pooleli) ja keskmine aeg, mil kohtuotsused on olnud täitmata, oli üks aasta ja kümme kuud (2024. aastal üks aasta ja viis kuud) 131 . Vanim pooleliolev põhimõttelise tähtsusega kohtuotsus, mis ootab täitmist juba kolm aastat, puudutab tõhusa kriminaaluurimise läbi viimata jätmist seoses kaebaja seksuaalse kuritarvitamise süüdistusega oma isa vastu, kes mõisteti riigisiseses kriminaalmenetluses õigeks pärast menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel 132 . Mis puudutab maksetähtaegadest kinnipidamist, siis 31. detsembri 2024. aasta seisuga maksete kinnitamist ootavaid juhtumeid ei olnud (sama mis 2023. aastal) 133 . 16. juuni 2025. aasta seisuga oli täitmisele pööramata põhimõttelise tähtsusega kohtuotsuste arv langenud neljale 134 .

Audiitortegevuse seaduse muudatus on lihtsustanud kodanikuühiskonna organisatsioonide aruandluskohustust. Eesti kodanikuühiskonna tegutsemisruumi loetakse avatuks 135 . 2024. aastal alustas Riigikogu arutelu seaduseelnõu üle, millega lihtsustatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide aruandluskohustust, tõstes sihtasutuste auditi kohustuse piirmäärasid. Varem pidi iga sihtasutus, mille aastakäive või varade maht ületas 15 000 eurot, tegema raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse. Uue seaduse kohaselt tõuseb see piirmäär 1 miljoni euroni. Seadust kohaldatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta majandusaasta aruannete suhtes 136 . Samal ajal on mõned sidusrühmad teatanud rahastamisega seotud probleemidest, mis on tingitud kulukärbetest 137 .

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande konsultatsiooni raames saadud tagasiside kohta on esitatud veebisaidil https://commission.europa.eu/publications/2025-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation_et .

CIVICUS, „Monitor tracking civic space – Estonia“, https://monitor.civicus.org/country/estonia/ .

Eesti Konjunktuuriinstituut (2024).

Eesti Rahvusringhääling (2024), „Ministry of Culture awaiting feedback on changes to ERR law“, https://news.err.ee/1609331349/ministry-of-culture-awaiting-feedback-on-changes-to-err-law .

Eesti Rahvusringhääling (2024), „Roose: rahvusringhäälingule tuleb tagada sõltumatu rahastamismudel“, Roose: rahvusringhäälingule tuleb tagada sõltumatu rahastamismudel | Eesti | ERR . Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (2025), õigusriigi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande koostamiseks esitatud kirjalik teave.

Eesti Riigikohus (2023), otsus 5-24-1/23.

Eesti Riigikohus (2025), õigusriigi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande koostamiseks esitatud kirjalik teave.

Eesti Vabariigi Valitsus (2021), „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“.

Eesti Vabariigi Valitsus (2021), „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele“.

Eesti Vabariigi Valitsus (2025), õigusriigi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande koostamiseks esitatud teave.

Eesti Vabariigi Valitsus (2025), erakondade seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, https://eelnoud.valitsus.ee/main#xvA2p4y5 .

Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskus (2025), meediavabaduse kiirreageerimise platvorm (Eesti), https://www.mfrr.eu/monitor/ .

Euroopa kodanike foorum (2025), õigusriigi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande koostamiseks esitatud kirjalik teave.

Euroopa kodanikuvabaduste liit (2025), õigusriigi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande koostamiseks esitatud kirjalik teave.

Euroopa Komisjon (2023), komisjoni soovitus avaliku poliitika kujundamisse kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise ja nende sisulise osalemise edendamise kohta (C(2023)8627 final).

Euroopa Komisjon (2024), 2024. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel.

Euroopa Komisjon (2024), „2024. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis“.

Euroopa Komisjon (2024), Eurobaromeetri eriuuring nr 561 korruptsiooni kohta.

Euroopa Komisjon (2025), Eurobaromeetri kiiruuring nr 557 selle kohta, kuidas ettevõtjad suhtuvad korruptsiooni ELis. Euroopa Nõukogu (2020), ametlikele dokumentidele juurdepääsu konventsioon (Euroopa Nõukogu lepingute seeria nr 205).

Euroopa Nõukogu (2024), lähteolukorra hindamise aruanne ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooni rakendamise kohta (Euroopa Nõukogu lepingute seeria nr 205 – Tromsø konventsioon), https://rm.coe.int/baseline-evaluation-report-estonia/1680b0f634.

Euroopa Nõukogu ajakirjanduse ja ajakirjanike turvalisuse kaitse edendamise platvorm (2025), https://fom.coe.int/en/accueil.

Euroopa Nõukogu Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (2021), arvamus nr 24: kohtute haldamise nõukodade arengu ning nende rolli kohta sõltumatutes ja erapooletutes kohtusüsteemides.

Euroopa Nõukogu ministrite komitee (2010), soovitus Rec(2010)12 liikmesriikidele kohtunike sõltumatuse, töö tulemuslikkuse ja vastutuse kohta.

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon (2020), „Bulgaria – Urgent interim opinion on the draft new constitution“ (CDL-AD(2020)035).

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon (2023), „Bulgaria – Opinion on the judicial system act“ (CDL-AD(2023)039).

Euroopa Prokuratuur (EPPO) (2024), aastaaruanne

Justiits- ja digiministeerium (2025), „Avaliku teabe seaduse rakenduspraktika analüüs“, https://www.justdigi.ee/era-ja-avalik-oigus/haldusoigus/avalik-teave .

Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 9. juuni 2021, Bilgen vs. Türgi, 1571/07.

Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 22. juuni 2021, S.Z. vs. Bulgaaria, nr 22597/16.

Kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 6. oktoober 2021, W. Z., C-487/19, ECLI:EU:C:2021:798.

Kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117.

Kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus (suurkoda), 25. veebruar 2025, liidetud kohtuasjad C-146/23 ja C-374/23, XL jt vs. Sąd Rejonowy w Białymstoku ja Lietuvos Respublika, ECLI:EU:C:2025:109.

Korruptsioonivaba Eesti, vihjeandjate teabe- ja nõustamiskeskus (ALAC), Advocacy and Legal Advice Centre | Korruptsioonivaba Eesti (transparency.ee).

Lauk, E., Oller Alonso, M. & Harro-Loit, H. (2024), „Monitoring Mediascapes – A Premise of Wisdom-Based EU Media Governance“, Tartu Ülikooli kirjastus, https://jyx.jyu.fi/jyx/Record/jyx_123456789_94913.

Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus (2025), 2025. aasta meedia mitmekesisuse seire – Eestit puudutav aruanne

Transparency International (2025), „Corruption Perceptions Index 2024“.

Transparency International (2025), organisatsioonilt Transparency International õigusriigi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande koostamiseks saadud teave

Õiguskantsleri Kantselei (2024), aastaaruanne.

Õiguskantsleri Kantselei (2025), õigusriigi olukorda käsitleva 2025. aasta aruande koostamiseks esitatud kirjalik teave.

II lisa. Eestisse tehtud riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2025. aasta veebruaris virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·Avatud Eesti Fond

·Eesti Advokatuur

·Eesti Ajakirjanike Liit

·Eesti Inimõiguste Keskus

·Eesti Kohtunike Ühing

·Eesti Meediaettevõtete Liit

·Eesti Rahvusringhääling

·erakondade rahastamise järelevalve komisjon

·Inimõiguste Instituut

·justiits- ja digiministeerium

·Kaitsepolitseiamet

·Kaubanduskoda

·kohtute haldamise nõukoda

·Korruptsioonivaba Eesti

·kultuuriministeerium

·Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon

·Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

·Politsei- ja Piirivalveamet

·Pressinõukogu

·prokuratuur

·Riigikohus

·Riigikontroll

·siseministeerium

·Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

·välisministeerium

·Õiguskantsleri Kantselei

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:

·Amnesty International

·Araminta

·Civil Society Europe

·Euroopa Filantroopia Assotsiatsioon Philea

·Euroopa kodanikuvabaduste liit

·Euroopa kodanike foorum

·Euroopa noortefoorum

·Euroopa partnerlus demokraatia nimel

·JEF Europe (Noored Euroopa Föderalistid)

·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon

·Rahvusvaheline Juristide Komisjon

·Transparency International

(1)      Ülevaate kõigi nelja samba institutsioonilisest raamistikust võib leida siit .

(2)      2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 51 ja 53, ning 2023. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 49 ja 51. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tasemeid liigitatakse järgmiselt: väga madal (vähem kui 30 % vastajatest tajub kohtute sõltumatust võrdlemisi suure ja väga suurena); madal (vahemikus 30–39 %), keskmine (vahemikus 40–59 %), kõrge (vahemikus 60–75 %), väga kõrge (üle 75 %).

(3)      2024. aasta aruandes õigusriigi kohta soovitati Eestil „jätkata jõupingutusi kohtute haldamise nõukoja reformimiseks, võttes arvesse Euroopa norme kohtute haldamise nõukodade kohta“ (2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 2).

(4)      Väljatöötamiskavatsus on õigusloomes esimene samm. Tegemist on eelkonsultatsiooniga, mille raames tehakse kindlaks probleem, poliitika eesmärk, kooskõla kehtivate seadustega ja koostatavate muudatusettepanekute üldsisu.

(5)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 3.

(6)      Viis kolleegide valitud kohtunikku esimese ja teise astme kohtutest; kaks Riigikogu liiget; üks liige, kes on kas justiits- ja digiminister või valitud esindaja; üks Eesti Advokatuuri valitud liige; üks liige, kes on kas õiguskantsler või valitud esindaja, ning Riigikohtu esimees, kes oleks ex officio liige. Eestisse tehtud riigikülastus, justiits- ja digiministeerium, Riigikohus, Eesti Kohtunike Liit. Veneetsia komisjon on alates 2020. aastast selgitanud, et ex officio nõukoja liikmeid ei arvata kolleegide valitud kohtunike hulka (vt Veneetsia komisjon (2020), punkt 44, millele viitab ka Veneetsia komisjon (2023), punkt 47).

(7)      Ministrite komitee (2010), punktid 26–29, milles soovitatakse, et „vähemalt pooled selliste nõukogude liikmetest peaksid olema kohtunikud, kelle on valinud nende kolleegid kohtu kõikidelt tasanditelt, järgides põhimõtet, et kohtunike seas peaks valitsema mitmekesisus.“ Vt ka Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (2021), lk 4, punkti B alapunkt b: „võimalikud liikmed, olenemata sellest, kas nad on kohtunikud või mitte, [---] ei tohiks olla tegevpoliitikud ega täidesaatva või seadusandliku võimu esindajad.“

(8)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 11.

(9)      Eestisse tehtud riigikülastus, Riigikohus.

(10)      Pärnu ringkonnakohtu Pärnu kohtumaja hooned, mis asuvad samas linnas erinevatel aadressidel, koondatakse ühte kohta. Lisaks suletakse 30. juunil 2025 Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja. Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 5. Vt ka Euroopa kodanikuvabaduste liit (2025), kirjalik teave, lk 6–7. Eestisse tehtud riigikülastus, Riigikohus, Eesti Kohtunike Liit ning justiits- ja digiministeerium. Olgu märgitud, et Euroopa Liidu Kohtu sõnul võib kohtuniku ilma tema nõusolekuta üleviimine ühest kohtust teise või sama kohtu ühest kojast teise kahjustada kohtunike ametist tagandamise keelu ja kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõtet. Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-487/19, W. Z., punkt 114. Euroopa Nõukogu normide kohaselt ei tohiks kohtunikku ilma nõusolekuta uuele ametikohale nimetada ega teisele ametikohale üle viia, välja arvatud distsiplinaarkaristuste või kohtusüsteemi korralduse reformi korral. Üleviimisotsust peaks olema samuti võimalik kohtus läbi vaadata. Vt ministrite komitee (2010), punkt 52. Vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus (kaebus nr 1571/07), Bilgen vs. Türgi, punktid 63 ja 96.

(11)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), lk 5.

(12)      2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 44–48.

(13)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 4. Riigikohus (2025), kirjalik teave, lk 9. Euroopa kodanikuvabaduste liit (2025), kirjalik teave, lk 7–8.

(14)      2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 6.

(15)      Riigikohus (2025), kirjalik teave, lk 9.

(16)      Eestisse tehtud riigikülastus, Eesti Kohtunike Liit, Riigikohus ning justiits- ja digiministeerium. Euroopa normide kohaselt peaks kohtunike töötasu vastama nende kutsealale ja ülesannetele ning olema piisav, et kaitsta neid ahvatluste eest, mille eesmärk on mõjutada nende otsuseid. Ministrite komitee (2010), punkt 54; Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-64/16, punkt 45; Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-146/23, punktid 62, 71–75. Kui liikmesriik võtab oma ametnike ja avalike teenistujate suhtes eelarvepiirangu meetmeid, võib ta otsustada kohaldada neid meetmeid ka liikmesriigi kohtunike suhtes. Kohtunike sõltumatuse säilitamiseks on aga nõutav, et kohtunike töötasu vastaks alati nende täidetavate ülesannete olulisusele.

(17)      Need hõlmavad kaitsja asendamist käsitlevate sätete täpsustamist ja kohtuliku arutelu võimaluste laiendamist olukordades, kus süüdistatav ei viibi kohtus.

(18)      2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 6–7.

(19)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 11. Ringkonnakohtud pakuvad ametnikele kohtunikuks saamise eesmärgil koolitusprogramme; kavandatavad õigusaktid leevendaks kohtunike kutsealasele tegevusele kehtestatud piiranguid, muutes kutseala atraktiivsemaks; kõrgema astme kohtute kohtunikud hakkaksid andma tagasisidet madalama astme kohtute kohtunikele.

(20)      Euroopa kodanikuvabaduste liit (2025), kirjalik teave, lk 7–8.

(21)      Eestisse tehtud riigikülastus, Riigikohus ning justiits- ja digiministeerium.

(22)      Täpsemalt 5 % 2025. aastal, 3 % 2026. aastal ja 2 % 2027. aastal. Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 3.

(23)      Eestisse tehtud riigikülastus, Riigikohus. Vt ka ministrite komitee (2010), punkt 54; Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-64/16, punkt 45; Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-146/23, punktid 62, 71–75.

(24)      Kinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse ja laevakinnistusraamatusse tehtavate kannete eest tasutavad riigilõivud suurenevad keskmiselt 56 %.

(25)      Registritoimingute riigilõivud suurenevad 25–50 %.

(26)      Hagihinnast lähtuvad riigilõivud suureneksid keskmiselt 18 %. Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 4.

(27)      Riigikülastus, Riigikohus, Eesti Advokatuur, Eesti Kohtunike Liit.

(28)      Vt põhiseaduse § 15 esimese lõigu teine lause ja § 152.

(29)      2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 6–10 ja 16–23.

(30)      2024. aastal keskmiselt 123 päeva; 2023. aastal keskmiselt108 päeva; 2022. aastal keskmiselt 102 päeva.

(31)      2024. aastal kriminaalasjade puhul üldmenetluses 298 päevaga, lihtmenetluses 47 päevaga ja väärteoasjade puhul 43 päevaga. 2023. aastal kriminaalasjade puhul üldmenetluses 310 päevaga, lihtmenetluses 34 päevaga ja väärteoasjade puhul 44 päevaga. 2022. aastal kriminaalasjade puhul üldmenetluses 245 päevaga, lihtmenetluses 33 päevaga ja väärteoasjade puhul 44 päevaga.

(32)      2024. aastal 153 päeva; 2023. aastal 162 päeva; 2022. aastal 149 päeva.

(33)      2024. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 11–16.

(34)      Üksikasjalikumat teavet esitatud konkreetsete meetmete kohta võib leida joonealusest märkusest 20.

(35)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 11. Vt ka Euroopa kodanikuvabaduste liit (2025), kirjalik teave, lk 8–9.

(36)      Transparency International (2025), „Korruptsiooni tajumise indeks 2024“. Tajutava korruptsiooni tasemeid liigitatakse järgmiselt: madal (ekspertide hulgas ja äriringkondades hinnatakse avaliku sektori korruptsiooni taset enam kui 79 punktiga); suhteliselt madal (hinne 79–60), suhteliselt kõrge (hinne 59–50), kõrge (hinne alla 50).

(37)      2020. aastal 75 punkti, 2024. aastal aga 76 punkti. Hinne tõuseb/langeb märkimisväärselt, kui see muutub enam kui viie punkti võrra; paraneb/halveneb, kui muutus on vahemikus 4–5 punkti; on suhteliselt püsiv, kui muutus on vahemikus 1–3 punkti (viimase viie aasta jooksul).

(38)      Eurobaromeetri eriuuringu nr 561 (2025) ja Eurobaromeetri kiiruuringu nr 557 (2025) andmed.

(39)      OECD kriteeriumide kohaselt on Eesti tulemus strateegilise raamistikuga hõlmatuses 5/7 ja meetmete rakendamisel 56/100 (mõlemad näitajad ületavad ELi keskmist).

(40)      Eesti Riigikogu (2025), kirjalik teave, ning Eestisse tehtud riigikülastus, justiitsministeerium.

(41)      2024. aastal registreeriti üheksa passiivse altkäemaksu andmise juhtumit ning kuuel juhul esitati kohtule süüdistusakt. Registreeriti 14 aktiivse altkäemaksu andmise juhtumit ning kuuel juhul esitati kohtule süüdistusakt. Registreeriti üks mõjuvõimuga kauplemise juhtum, kuid kohtule süüdistusakti ei esitatud. Registreeriti kaks juhtumit, mis puudutasid hüvede vastuvõtmist, ning kahel juhul esitati kohtule süüdistusakt. Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave.

(42)      Euroopa Prokuratuur (2025), aastaaruanne, lk 27.

(43)      Prokuratuuri ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindada riiklikku süüdistust kohtus ning osaleda kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises.

(44)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave.

(45)      Eestisse tehtud riigikülastus, prokuratuur.

(46)      2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 9.

(47)      Seaduseelnõu on praegu Riigikogu põhiseaduskomisjonis läbivaatamisel. Eelnõu arutati kahel komisjoni istungi 2024. aasta oktoobris ja detsembris. Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave.

(48)      2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 9–10.

(49)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave.

(50)      Eesti Vabariigi Valitsus (2021).

(51)      2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 11.

(52)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave.

(53)      Eestisse tehtud riigikülastus, korruptsioonivastane erikomisjon.

(54)      Selle muudatusega rakendataks Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni artikli 5 lõiget 3, mille kohaselt peavad osalised võtma meetmeid tervishoiupoliitika kujundamiseks. Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave.

(55)      Eesti Vabariigi Valitsus (2021).

(56)      Eestisse tehtud riigikülastus, justiitsministeerium.

(57)      2023. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 11–12.

(58)      Vabariigi Valitsuse seaduse muudatus, vastu võetud 1. augustil 2022.

(59)      Arutelu pöördukse efekti ja ooteaja üle algatati pärast seda, kui kaitseministeeriumi kõrgemad ametnikud asusid ministeeriumist lahkudes tööle eraõiguslikus kaitseettevõttes.

(60)      Transparency International (2025), kirjalik teave.

(61)      Eestisse tehtud riigikülastus, justiitsministeerium.

(62)      Riigisisene seadus, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta. Euroopa Kohus leidis 6. märtsi 2025. aasta kohtuotsuses (kohtuasi C-154/23, komisjon vs. Eesti, ECLI:EU:C:2025:148), et Eesti ei ole direktiivi 17. detsembriks 2021 üle võtnud, ja määras Eestile rahalise karistuse.

(63)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave.

(64)      Rikkumisest teavitamise juhtumid direktiivi üle võtvate riigisiseste õigusnormide tähenduses puuduvad. Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave.

(65)      Keskus annab üldteavet rikkumisest teavitajate õiguste ja kohustuste kohta sõltuvalt sektorist, organisatsioonist, rikkumise laadist, õigusraamistikust ning korruptsiooni ennetamise suunistest, menetlustest ja juhtumitest teavitamise juhistest. Transparency International (2025), kirjalik teave.

(66)      Seaduseelnõus, millest teatati eelmisel aastal, nähti ette kohaldamisala laiendamine, kusjuures kaitse oleks antud ka sellistele rikkumisest teavitajatele, kes teatasid riigisiseste õigusaktide rikkumisest. 2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 13.

(67)      Eelnõu: erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seadus.

(68)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), lk 5.

(69)    Eurobaromeetri kiiruuring nr 557 ettevõtjate suhtumise kohta korruptsiooni ELis (2025). See on 8 protsendipunkti alla ELi keskmise.

(70)    2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 59.

(71)      Tervishoid, kohalike omavalitsuste ja erakondade rahastamine, riigihanked, elamis- ja töölubade saamine. 2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 13–14.

(72)      Eestisse tehtud riigikülastus, Politsei- ja Piirivalveamet.

(73)      Eesti Konjunktuuriinstituut (2024).

(74)      Statistiliste andmete kohaselt on Eestis kõige levinumad korruptsiooniliigid altkäemaksu andmine ja võtmine, altkäemaksu vahendamine ning mõjuvõimuga kauplemine. Lisaks näitavad uuringud, et Eesti elanike ja ettevõtjate sõnul on kõige levinum olukord ametiauto kasutamine isiklikel otstarbeks. Riigikogu, Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave.

(75)      Eestisse tehtud riigikülastus, justiitsministeerium.

(76)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave.

(77)      Riigikontrolli andmetel on Kohtla-Järve linnavalitsusel peamiselt probleeme kontrollisüsteemi põhielementidega, milleks on riskihindamine, toimingute läbipaistvus ja järelevalve. Riigikontroll (2024).

(78)      Riigikontroll (2024).

(79)      Narva linna kontrolli all olevate ühingute juhtimine ja järelevalve. Eestisse tehtud riigikülastus, Riigikontroll.

(80)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 13.

(81)      Eestisse tehtud riigikülastus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(82)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 13–14.

(83)      2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 15–16.

(84)      Eestisse tehtud riigikülastus, Eesti Ajakirjanike Liit.

(85)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 23.

(86)      Eesti Rahvusringhääling (2024).

(87)      Eestisse tehtud riigikülastus, kultuuriministeerium; Eesti Rahvusringhääling (2024).

(88)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 19.

(89)      Eestisse tehtud riigikülastus, kultuuriministeerium, Eesti Ajakirjanike Liit ja Eesti Rahvusringhääling.

(90)      Eestisse tehtud riigikülastus, Eesti Rahvusringhääling.

(91)      Eestisse tehtud riigikülastus, kultuuriministeerium; 2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 15.

(92)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 18.

(93)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 9.

(94)      Lauk, E., Oller Alonso, M. & Harro-Loit, H. (2024), lk 111; 2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 15.

(95)      Eestisse tehtud riigikülastus, kultuuriministeerium.

(96)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 36.

(97)      Eestisse tehtud riigikülastus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Meediaettevõtete Liit.

(98)      2024. aasta aruandes õigusriigi kohta soovitati Eestil „jätkata jõupingutusi tagamaks, et teabe saamise õigust rakendataks järjepidevalt ja tulemuslikult, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa norme“.

(99) Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon (Euroopa Nõukogu lepingute seeria nr 205), mida tuntakse ka Tromsø konventsioonina, jõustus 1. detsembril 2020.

(100)      Justiits- ja digiministeerium (2025).

(101)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 9.

(102)      Euroopa Nõukogu (2024).

(103)      Sealsamas, lk 20. Niisamuti meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 12, ning Euroopa kodanikuvabaduste liit (2025), lk 14–15.

(104)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 9.

(105)      Eestisse tehtud riigikülastus, Eesti Ajakirjanike Liit ja Eesti Meediaettevõtete Liit.

(106)      Eesti Avaandmete Portaal on põhjalik portaal, mille eesmärk on tagada avaliku sektori juurdepääsupiiranguteta andmetele juurdepääs.

(107)      2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 16.

(108)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 12.

(109)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 9.

(110)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 11.

(111)      Euroopa Nõukogu ajakirjanduse ja ajakirjanike turvalisuse kaitse edendamise platvorm.

(112)      Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskus (2025).

(113)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 9.

(114)      Meedia mitmekesisuse seire (2025), lk 10.

(115)      2024. aasta aruandes õigusriigi kohta soovitati Eestil „tagada õigusloomeprotsessi käigus tulemuslik avalik konsultatsioon“, 2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 2.

(116)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 11. Eestisse tehtud riigikülastus, Õiguskantsleri Kantselei.

(117)      Riigikohtu otsus kohtuasjas 5-24-1/23, Õiguskantsleri Kantselei (2025), kirjalik teave, lk 17, ning Õiguskantsleri Kantselei (2024), aastaaruanne.

(118)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 9–10.

(119)      Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (2025), kirjalik teave, lk 1–2. Eestisse tehtud riigikülastus, Õiguskantsleri Kantselei ning justiits- ja digiministeerium.

(120)      Euroopa kodanikuvabaduste liit (2025), kirjalik teave, lk 16. Eestisse tehtud riigikülastus, justiits- ja digiministeerium.

(121)      Väljatöötamiskavatsus on õigusloomes esimene samm. Tegemist on eelkonsultatsiooniga, mille raames tehakse kindlaks probleem, poliitika eesmärk, kooskõla kehtivate seadustega ja koostatavate muudatusettepanekute üldsisu.

(122)      Euroopa kodanike foorum (2025), kirjalik teave, lk 7–8.

(123)      Õiguskantsler (2025), kirjalik teave, lk 16.

(124)      2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 54.

(125)      2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 55. 25 % küsitletud investoritest leiab, et peamine tegur, mis annab põhjust investeeringute kaitse üle muretsemiseks, on raskused vara kaitsega seotud õiglase hüvitise saamisel. Vastavalt 23 % ja 24 % küsitletud investoritest leiab, et õigusaktide sagedased muudatused või mure õigusloomeprotsessi kvaliteedi pärast ning õigusemõistmise kvaliteet, tõhusus või sõltumatus on üks põhjus, miks puudub usaldus investeeringute kaitse vastu.

(126)      2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 60.

(127)      2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 49. Esitatud andmed kajastavad üksnes kõrgeima kohtu tasandil kehtestatud halduskohtuga seotud mehhanisme; samad või muud mehhanismid võivad olla kehtestatud madalama astme halduskohtutes.

(128)      2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Eesti, lk 18.

(129)      Eesti Vabariigi Valitsus (2025), kirjalik teave, lk 12. Õiguskantsler (2025), kirjalik teave, lk 19. Eestisse tehtud riigikülastus, justiits- ja digiministeerium, õiguskantsler ja Riigikontroll.

(130)      Järelevalveprotsessi on selgitatud Euroopa Nõukogu veebisaidil .

(131)      Kõik näitajad on esitanud European Implementation Network ning need põhinevad 1. jaanuari 2025. aasta seisuga (iga-aastane tähtpäev) pooleliolevate kohtuasjade arvul. European Implementation Network (2025), kirjalik teave, lk 3.

(132)      Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus 22597/16, R.B. vs. Eesti, mis ootab täitmist alates 2021. aastast.

(133)      Euroopa Nõukogu (2025), lk 156.

(134)      Andmed pärinevad Euroopa Nõukogu veebipõhisest andmebaasist (HUDOC).

(135)      Vt Ülemaailmse Kodanikualgatuse Ühenduse (CIVICUS) Eestile antud reiting. Hinnangud on viieastmelisel skaalal määratletud järgmiselt: avatud, piiratud, takistatud, allasurutud ja suletud.

(136)      Euroopa kodanike foorum (2025), kirjalik teave, lk 5. Euroopa kodanikuvabaduste liit (2025), kirjalik teave, lk 19.

(137)      Euroopa kodanike foorum (2025), kirjalik teave, lk 6–7. Civil Society Europe (2025), kirjalik teave, lk 14. Eestisse tehtud riigikülastus, Eesti Inimõiguste Keskus, Inimõiguste Instituut.