EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.12.2025

COM(2025) 941 final

2025/0381(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb arvelduse lõplikkust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/26/EÜ ja muudetakse direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2025) 943 final} - {SWD(2025) 943 final} - {SWD(2025) 944 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Arvelduse lõplikkuse direktiivi kavandatud määruseks muutmist – koos selle sisuliste sätete sihipärase muutmisega – tuleks pidada proportsionaalseks ja vajalikuks, et aidata saavutada Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu eesmärgid. Piiriülest finantstegevust on pikka aega takistanud killustatus ja liikmesriikidevahelised erinevused arvelduse lõplikkuse normide kohaldamisel. Oluliste mõistete ja kontseptsioonide erinev ülevõtmine ning ebajärjekindlad riiklikud tavad süsteemi määramisel ja lõplikkuse aja kindlaksmääramisel põhjustavad õiguskindlusetust ning tekitavad piiriüleste tehingute puhul täiendava operatsiooni- ja õigusliku riski. Määrusega need normid ühtlustatakse, millega tagatakse nende ühtne kohaldamine kogu liidus ning võimaldatakse sujuvamaid ja prognoositavamaid finantstehinguid. Nii toetab ettepanek Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu üht põhieesmärki, mis näeb ette integreerituma ja tõhusama hoiuste ja investeeringute ühtse turu loomise.

Määruses esitatuna ei tekitaks arvelduse lõplikkuse sätted turuosalistele ega ametiasutustele ebaproportsionaalset koormust. Selle asemel kõrvaldataks määrusega dubleerivad õiguslikud ja nõuete täitmise tagamise meetmed, mis tulenevad praegu vajadusest orienteeruda arvelduse lõplikkuse direktiivi 27-l eri viisil ülevõtmises ja tõlgendamises. Arvelduse lõplikkuse määrusega saavutatav õiguslik ühtsus lihtsustaks osalemist mitmes süsteemis, vähendaks õigusliku hoolsuskohustuse täitmisega seotud kulusid ja suurendaks õiguskindlust, eelkõige piiriülestes olukordades ja kolmandate riikide süsteemides osalemise korral. Samuti tagaksid tehnoloogianeutraalsuse säilitamisega seotud muudatused suurema õiguskindluse juhul, kui süsteemid ja varad tuginevad uuele tehnoloogiale, vähendades vajadust kuluka õigusabi järele, et tagada õigusnormidele vastavus.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

·korraldades arvelduse lõplikkuse direktiivi toimimise üle avaliku konsultatsiooni, 9 mis toimus ajavahemikus 12. veebruarist kuni 7. maini 2021. Sihtkonsultatsioonile vastas 72 sidusrühma. Paljud vastajad tõid esile ühtlustamise ja õiguskindluse puudumise seoses sellega, kuidas liikmesriikide maksejõuetusnorme kohaldatakse kolmandate riikide süsteemides osalevate ELi üksuste suhtes. Samuti jõuti üldisele kokkuleppele lisada liikmesriigi õigusaktidega reguleeritud süsteemide puhul aktsepteeritud (vahetute) osalejate hulka väärtpaberite keskdepositooriumid;

·viies 26. septembril 2024 läbi sidusrühmade seminari, 10 millel käsitleti turutaristu integreerimise takistuste kindlakstegemist ja nende kõrvaldamist ning investeerimisfondide mahu suurendamist ELis. Seminari raames toimus vestlusring kauplemisjärgse tegevuse teemal, kus uuriti kauplemisjärgse konsolideerimise võimalikke eeliseid ja kitsaskohti ning regulatiivset keskkonda;

·korraldades ajavahemikus 15. aprillist kuni 10. juunini 2025 sihtkonsultatsiooni 11 ELi kapitaliturgude integreerimise teemal. Mõned vastajad leidsid, et arvelduse lõplikkuse direktiiv toimib hästi ja muudatusi ei ole vaja, välja arvatud mõned täpsustused seoses direktiivi kohaldamisega hajusraamatu tehnoloogial põhinevate süsteemide suhtes. Teised vastajad toetasid aga arvelduse lõplikkuse direktiivi muutmist määruseks, et lahendada kõnealuse direktiivi ELis ebajärjekindla rakendamise probleem. Vastajad rõhutasid ka vajadust kollisiooninorme käsitlevate selgemate suuniste järele, samuti vajadust kõrvaldada ebakindlus seoses kaudsete osalejate kaitsega ning kaitse laiendamisega kolmandate riikide süsteemides ja hajusraamatu tehnoloogial põhinevates süsteemides osalejatele. Mitu vastajat märkis, et praegune arvelduse lõplikkuse direktiivi raamistik on liiga kitsas ja et kasulikum oleks terviklikum lähenemisviis (nt aktsepteeritud osalejate ringi laiendamine). Mõned vastajad soovitasid laiendada arvelduse lõplikkuse direktiivi kaitset kõigile varadele, mitte ainult sularahale ja väärtpaberitele, ning laiendada mõiste „süsteem“ määratlust, et hõlmata rohkem süsteemitüüpe. Lisaks märkisid mõned vastajad, et iga määratud süsteemi kohta tuleks teavet avaldada, et ühtlustada arvelduse lõplikkuse direktiivi kohased arvelduse lõplikkuse ajad, ning finantstagatiste direktiivi mõisted „tagatis“ ja „finantstagatis“ tuleks selgemalt määratleda. Enam kui pooled vastajatest mainisid, et nende määratluste erinevus muudab tagatiste tõhusa haldamise keeruliseks.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

·väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühm (AMI-SeCo) 12 avaldas 2025. aasta septembris aruande 13 väärtpaberite kauplemisjärgsete teenuste integreerimise allesjäänud takistuste kohta. Aruandes märgitakse, et kuigi ELi regulatiivsete meetmetega on takistused (sh lõplikkuse küsimused) kõrvaldatud, püsivad erimeelsused erineva rakendamise või tõlgendamise tõttu liikmesriikides;

·Euroopa Komisjoni poolt 2024. aasta septembris tellitud uuring 14 Euroopa kauplemisjärgsete taristute killustatuse vähendamise kohta. Uuring 15  põhines avalikult kättesaadaval teabel ja andmetel, kuid hõlmas ka 98 struktureeritud intervjuud 76 asutusega 21 Euroopa riigist, sealhulgas finantsturutaristute, turuosaliste ning järelevalve- ja poliitikaasutustega. Uuringus märgitakse, et arvelduse lõplikkuse määratlus on üks valdkondadest, kus liikmesriikidevahelised erinevused tõlgendamises ja rakendamises takistavad kapitaliturgude integratsiooni. Lisaks soovitatakse uuringus muuta arvelduse lõplikkuse direktiiv määruseks, kuna see tagaks arvelduse lõplikkuse normide ühtse kohaldamise, vähendaks õiguslikku riski ja tugevdaks koostalitlevate konsolideeritud turutaristute alust.

•Mõju hindamine

·1. variant: meetmeid ei võeta;

·2. variant: arvelduse lõplikkuse direktiivi põhjalik läbivaatamine turutaristu toimimise parandamiseks;

·3. variant: arvelduse lõplikkuse direktiivi ulatuslik läbivaatamine integreeritud turu loomiseks

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2025/0381 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb arvelduse lõplikkust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/26/EÜ ja muudetakse direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 19 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 20 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 21

ning arvestades järgmist:

(1)Käesolev ettepanek on osa paketist, mille eesmärk on luua finantsteenuste ühtne turg, kõrvaldades killustatusest tuleneva turu ebatõhususe, ning tõeliselt integreeritud Euroopa kapitaliturud, mis on juurdepääsetavad kõigile liidu kodanikele ja ettevõtetele. Paketiga püütakse ära kasutada liidu finantsturgude potentsiaali, pakkudes juurdepääsu tõhusamale kapitaliturupõhisele rahastamisele ja hõlbustades piiriüleseid kapitalivooge, mis omakorda peaks toetama liidu majandust, stimuleerima töökohtade loomist ja suurendama konkurentsivõimet.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/26/EÜ 22 on sätestatud põhimõtted ja normid, mille eesmärk on vähendada makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides osalejate maksejõuetuse tõttu tekkivat süsteemset riski, nähes ette, et juhul, kui tehingupool muutub maksejõuetuks, jäetakse teatavad riiklikud maksejõuetuse normid kohaldamata, mis võimaldab makseid ja väärtpaberitehinguid ohutult teha ja arveldada. Direktiiv 98/26/EÜ kaitseb ka maksejõuetu isiku antud tagatisi ja selles täpsustakse, millist õigust tuleb teatavates piiriülestes olukordades kohaldada.

(3)2021. aastal läbi viidud avaliku konsultatsiooni tulemusel ja komisjoni 2023. aasta aruandest 23 selgus, et direktiivis 98/26/EÜ sätestatud kohustused ja kolmandate riikide süsteemides osalevatele riigisisestele asutustele antud kaitse on liikmesriikides üle võetud erinevalt, mis on kaasa toonud liidu süsteemide ja osalejate ebavõrdsed tingimused ning takistanud ühtse turu sujuvat toimimist.

(4)Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid on põhjustanud ühtse turu killustumise. Süsteemid ja osalejad on eri liikmesriikides allutatud erinevatele õigusnormidele. Sellega seoses võib süsteem olla ühes liikmesriigis määratud süsteem ja teises mitte või ülekandekorraldus võib olla ühes liikmesriigis kaitstud ja teises mitte, sõltuvalt süsteemi suhtes kohaldatavast liikmesriigi õigusest. Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid põhjustavad õiguskindlusetust, takistavad turgude integreerimist ja pärsivad piiriüleseid tehinguid.

(5)Selleks et tagada süsteemidele, nende korraldajatele ja neis osalejatele kohustusi kehtestavate sätete ühtne kohaldamine kogu liidus, hõlbustades seeläbi turgude integreerimist ja piiriüleseid tehinguid ning tagades suurema õiguskindluse, on asjakohane ja vajalik tunnistada direktiiv 98/26/EÜ kehtetuks ja asendada see määrusega.

(6)Selleks et suurem hulk süsteeme saaks kasu süsteemidele ja süsteemikorraldajatele pakutavast kaitsest, peaksid kasutatavad mõisted ja kehtestatud normid olema konkreetse tehnoloogia, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogia kasutamise suhtes neutraalsed. Eelkõige peaksid viited registritele või registrikannetele hõlmama juhtumeid, kus sellised registrid on loodud hajusraamatu tehnoloogiat kasutades või muul viisil hajusraamatu põhjal ja kus registrikanded tehakse sellistesse hajusraamatupõhistesse registritesse ning seega võivad need hõlmata või mitte hõlmata kukruid või muid omandi- ja muude õiguste digitaalseid vorme.

(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/858 24 võimaldab hajusraamatu tehnoloogial põhinevatel turutaristutel testida ja katsetada teatavate teenuste osutamist hajusraamatu tehnoloogia kaudu, sealhulgas luua süsteeme, mis arveldavad ülekandekorraldusi hajusraamatu tehnoloogial põhinevates finantsinstrumentides. Selliseid süsteeme peaks olema võimalik käesoleva määruse alusel määrata, tingimusel et need vastavad nii määruses (EL) 2022/858 kui ka käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) peaksid saama volitused täpsustada, kuidas hinnata ja määrata arvelduse lõplikkust hajusraamatu tehnoloogiat kasutavates süsteemides.

(8)Kuna süsteemi suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi maksejõuetuse norme, mille õigust süsteemi suhtes kohaldatakse, peaksid selle liikmesriigi asutused, mille õigust süsteemi suhtes kohaldatakse, määrama süsteeme ühtsete määramistingimuste ja ühtlustatud menetluse alusel.

(9)Liikmesriigid kasutavad erinevaid lähenemisviise seoses teabega, mis tuleb avalikustada liidu süsteemide ja nende kolmandate riikide süsteemide kohta, millele nad otsustasid laiendada direktiivi 98/26/EÜ kaitset. Liikmesriikide teabe asümmeetria kõrvaldamiseks ja avalikustatava teabe ühtlustamiseks tuleks ühtlustada süsteemi määramise või registreerimise eest vastutavatele asutustele esitatava teabe liik. Lisaks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldama teabe tsentraliseeritult, et hõlbustada sellele juurdepääsu. Õiguskindluse tagamiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele avaldamiseks edastatav teave olema asjakohane, täpne ja ajakohane.

(10)Süsteemi osalejateks peetavate üksuste loetelus tuleks arvesse võtta süsteemide erinevaid osalemismudeleid, tagades samal ajal, et finantssüsteemi süsteemse riski eest kaitsmise eesmärk on täidetud. Selleks peavad osalejateks vastuvõetud üksused vastama teatavatele tingimustele, et vältida tarbetute riskide tekkimist süsteemis, milles nad osalevad. Selliste tingimustega ei tohiks siiski kehtestada täiendavaid nõudeid, juhul kui süsteemikorraldaja juba kohaldab liidu õiguse kohaselt süsteemi vastuvõtmise nõudeid, kui ta võtab oma määratud süsteemidesse osalejatena vastu uusi üksusi, nagu see on kesksete vastaspoolte ja väärtpaberite keskdepositooriumide puhul. Süsteemi peaks olema võimalik osalejatena kaasata üksusi, kes täidavad arvelduste terviklikkuse säilitamiseks olulisi valideerimis- või konsensusfunktsioone.

(11)Selleks et tagada arvelduse lõplikkuse kaitse tõhus kohaldamine, peaksid liikmesriigid nimetama määramise, registreerimise ja maksejõuetusmenetluse algatamisest teatamise eest vastutava asutuse või vastutavad asutused. Neile asutustele tuleks anda nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused. Nad peaksid vajaduse korral tegema koostööd ja vahetama teavet nii omavahel kui ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmetega. Nende ülesannete hõlbustamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks kogu liidus tuleks asjaomaste ametiasutuste loetelu avalikustada.

(12)Liikmesriigid peaksid saama kohaldada liidu süsteemidele ette nähtud kaitset oma territooriumil asutatud üksuste suhtes, kes osalevad vahetult kolmandate riikide süsteemides, ning tagatiste suhtes, mis on antud seoses osalemisega sellistes kolmandate riikide süsteemides. Selleks et kõrvaldada liidu üksuste kolmandate riikide süsteemides osalemisel ebavõrdsed tingimused, mis tulenevad liikmesriikide poolt direktiivi 98/96/EÜ kaitse laiendamiseks välja töötatud erinevatest riiklikest kordadest, tuleks kehtestada ühtlustatud kord kolmandate riikide süsteemide registreerimiseks liikmesriikides. See peaks põhinema ametlikul ja ühtlustatud menetlusel, mis tagab selgete standardite kohaldamise ja lihtsustab juurdepääsutingimusi kõigi konkreetses kolmanda riigi süsteemis osalevate liidu üksuste jaoks. Liikmesriikide poolt kolmandate riikide süsteemide registreerimine peaks toimuma selles liikmesriigis, kus sellises süsteemis osalev üksus on asutatud. See võib aga põhjustada olukorra, kus mitu liikmesriiki registreerivad sama kolmanda riigi kokkuleppe, kui liikmed on asutatud mitmes liikmesriigis. Selleks et vältida eri liikmesriikides asutatud üksuste puhul ebavõrdseid tingimusi, peaks selliste süsteemide registreerimine toimuma kooskõlastatult ja ühtselt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve ja EKPS peaksid seda hõlbustama.

(13)Süsteemse riski vähendamine eeldab eelkõige arvelduse lõplikkust ja tagatise täitmisele pööratavust. Ülekandekorraldused ja nende tasaarvestus peaksid seega olema kõigis liikmesriikides õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad. Tasaarvestuse täitmisele pööratavust käsitlevad normid ei tohiks takistada süsteeme enne tasaarvestuse toimumist kontrollimast, kas süsteemi sisestatud korraldused vastavad kõnealuse süsteemi eeskirjadele ja võimaldavad teostada arveldamist selles süsteemis.

(14)Arveldust tuleks pidada lõplikuks, kui arvelduse aluseks oleva lepingu pooled on täielikult ja tingimusteta ning tagasivõetamatult täitnud oma kohustused teise poole ees. Ülekandekorralduse süsteemi sisestamise aeg ja ülekandekorralduse tagasivõetamatuks muutumise aeg on olulised ajahetked maksejõuetusõiguse kohaldamisel selle ülekandekorralduse suhtes. Selleks et tagada kõigis süsteemides arvelduse lõplikkuse kaitse puhul võimalikult suur ühtsus ning hõlbustada piiriülest tegevust ühtsel turul, on vaja kehtestada põhimõtted, mida kasutatakse kõigi süsteemitüüpide puhul nende ajahetkede kindlaksmääramiseks. Samal ajal peaksid need põhimõtted võimaldama välja töötada regulatiivsed tehnilised standardid, et kohandada neid põhimõtteid iga süsteemi eripäradele, võttes arvesse erinevate süsteemitüüpide olemasolu, erinevaid kasutatavaid tehnoloogialahendusi ja iga süsteemi toimimismehhanisme. Süsteemid peaksid need konkreetsed ja kohandatud arvelduse lõplikkuse ajahetked oma eeskirjades (kui need on olemas) selgelt kindlaks määrama.

(15)Osalejaid ega kolmandaid isikuid ei tohiks takistada kasutamast võimalikke seadusjärgseid õigusi või esitamast nõudeid aluseks oleva tehingu tagajärjel süsteemi sisestatud ülekandekorralduse tagasisaamiseks või tagastamiseks, sealhulgas pettuse või tehnilise vea korral, kui see ei põhjusta tasaarvestuse ega ülekandekorralduse tühistamist süsteemis.

(16)Liikmesriigid peaksid viivitamata teatama teistele liikmesriikidele maksejõuetusmenetluse algatamisest süsteemis osaleja vastu. Maksejõuetusmenetlustel ei tohiks olla tagasiulatuvat jõudu süsteemis osaleja õiguste ja kohustuste suhtes.

(17)Kui süsteemis osaleja vastu on algatatud maksejõuetusmenetlus, peaks olema selge, millist maksejõuetusõigust kohaldatakse osaleja õiguste ja kohustuste suhtes seoses tema osalemisega süsteemis.

(18)Maksejõuetu osaleja suhtes kohaldatav maksejõuetusõigus ei tohiks mõjutada tagatist. Tagatis hõlmab kõiki vahendeid, kaasa arvatud tagasiostulepinguid, seadusjärgseid pandiõigusi ja tagatisõiguste üleminekut usaldusisikule, mida osaleja annab teistele arveldussüsteemis osalejatele, et tagada selle süsteemiga seotud õigused ja kohustused.

(19)Seotud süsteemide puhul on vaja tagada tagatise võtnud süsteemikorraldajale tagatise andnud süsteemikorraldaja piisav kaitse juhuks, kui tagatise võtnud süsteemikorraldaja suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus.

(20)On vaja kehtestada tagatise võtja õigustega seotud kollisiooninormid, millega tagatakse, et selle liikmesriigi õigus, kus tagatis on seaduslikult registreeritud registris, kontol või keskdepositooriumis, määrab ka tagatise kehtivuse ja täitmisele pööratavuse süsteemi, süsteemikorraldaja ja muu isiku suhtes, kes esitab nõude otseselt või kaudselt selle kaudu. Seda reeglit tuleks kohaldada üksnes sellise registri, konto või keskdepositooriumi suhtes, mis tõendab kõnealuste tagatise suhtes varaliste õiguste või nende üleandmise või ülekandmise õiguste olemasolu.

(21)On vaja täpsustada, millise liikmesriigi õigust tuleks kohaldada selle tagatise võtja õiguste kindlaksmääramiseks. Teatavatel asjaoludel, eelkõige seoses uue tehnoloogiaga, ei ole alati siiski võimalik kindlaks teha, millises liikmesriigis asub register, konto või keskdepositoorium, kus tagatis on seaduslikult registreeritud. Sellisel juhul tuleks tagatise võtja õigused seoses selle tagatisega kindlaks määrata asjaomast süsteemi reguleeriva õiguse alusel.

(22)Samuti on vaja kehtestada kollisiooninormid, mis käsitlevad osaleja maksejõuetuse korral kohaldatavat õigust. Need normid ei tohiks mõjutada selle liikmesriigi õiguse kohaldamist ja mõju, kelle õiguse alusel finantsinstrumendid on loodud, ega selle liikmesriigi õiguse kohaldamist ja mõju, kus finantsinstrumendid võivad asuda, sealhulgas sellise õiguse kohaldamist ja mõju, mis käsitleb selliste finantsinstrumentide või nendega seotud õiguste loomist, omamist või üleandmist, ning neid sätteid ei tohiks tõlgendada nii, et iga selline tagatis on vahetult täitmisele pööratav või tunnustatav mõnes sellises liikmesriigis ka muul viisil kui kooskõlas selle liikmesriigi õigusega.

(23)Käesolevas määruses tehtud muudatusi silmas pidades on järjepidevuse tagamiseks vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ 25 . Käesoleva määruse ja direktiivi 2002/47/EÜ kohaldamisalade erinevused põhjustaksid õiguskindlusetust ja vastuolulist kohaldamist, eelkõige seoses hajusraamatu tehnoloogial põhinevate instrumentidega, kuna selliseid instrumente tunnistatakse võimaliku tagatisena käesoleva määruse alusel, kuid mitte tingimata direktiivi 2002/47/EÜ alusel.

(24)Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel, Euroopa Pangandusjärelevalvel ja EKPSil peaks olema käesoleva määruse kohaldamisel keskne roll, tagades liidu õigusnormide järjepideva kohaldamise liikmesriikide pädevate asutuste poolt.

(25)Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Pangandusjärelevalve väljatöötatud regulatiivsed tehnilised standardid, millega täpsustatakse järgmist: määramistaotluses esitatav teave; määramise tingimused; registreerimistaotluses esitatav teave; ajahetk, mil ülekandekorraldus sisestatakse muusse kui väärtpaberite keskdepositooriumi korraldatud süsteemi, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogial põhinevasse süsteemi; ajahetk, mil muusse kui väärtpaberite keskdepositooriumi korraldatud süsteemi, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogial põhinevasse süsteemi sisestatud ülekandekorraldus muutub tagasivõetamatuks, ja lõpliku arvelduse ajahetk muudes kui väärtpaberite keskdepositooriumi korraldatud süsteemides, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogial põhinevates süsteemides. Komisjon peaks need regulatiivsed tehnilised standardid vastu võtma delegeeritud õigusaktidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 26 artiklitega 10–14 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 27 artiklitega 10–14.

(26)Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või Euroopa Pangandusjärelevalve väljatöötatud rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitlevad määramistaotluse elektroonilisi vorminguid ja kolmanda riigi süsteemi registreerimise taotluse elektroonilisi vorminguid. Komisjon peaks need rakenduslikud tehnilised standardid vastu võtma rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) 1095/2010 artikliga 15 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

(27)Volitused võtta vastu õigusakte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 tuleks delegeerida komisjonile seoses ülekandekorralduse mõiste muudatustega, et lisada või eemaldada arveldusvarasid, ning osalejate loetelu muudatustega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(28)Direktiivi 98/26/EÜ alusel määratud süsteemid ja need kolmandate riikide süsteemid, mille suhtes liikmesriigid laiendasid kõnealuse direktiivi kaitset enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, peaksid saama kasu teatavatest üleminekumeetmetest, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega need süsteemid käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt määrata või registreerida. Seetõttu tuleks nende süsteemide määramise ja registreerimise nõuete kohaldamine edasi lükata.

(29)Kuna käesoleva määruse eesmärki tagada ühtne lähenemisviis arveldussüsteemide toimimisest tuleneva süsteemse riski vastu kaitsmisele seoses nendes osalejate maksejõuetusega ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)Käesoleva määrusega kehtestatakse siduvad nõuded piiriülestele digitaalsetele avalikele teenustele määruse (EL) 2024/903 28 tähenduses. Selle tulemusena on valminud finants- ja digiselgituse digimõõdet käsitlev peatükk. See avaldatakse pärast määruse vastuvõtmist ka Koostalitleva Euroopa portaalis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

EESMÄRK, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1.Käesolevas määruses sätestatakse nõuded selliste süsteemide määramise suhtes, mis vastavad artiklites 17–25 sätestatud liidu arvelduse lõplikkuse normide kohaldamise tingimustele.

2.Käesolevas määruses sätestatakse ka nõuded kolmandate riikide süsteemide registreerimiseks ühes või mitmes liikmesriigis, et võimaldada nendes liikmesriikides asutatud asutustel, kes osalevad kolmandate riikide süsteemides, saada kasu artiklites 17 ja 19, artikli 22 lõikes 1, artiklites 23 ja 24 ning artikli 25 lõikes 1 sätestatud maksejõuetuse kaitse laiendamisest sellistesse kolmandate riikide süsteemidesse sisestatud ülekandekorraldustele.

Sellise süsteemi liikme maksejõuetuse korral on selle liikme sisestatud ülekandekorraldused kaitstud, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

(a)liige osaleb artikli 2 lõike 1 punktis 9 määratletud registreeritud süsteemis;

(b)liige on artikli 2 lõike 1 punkti 10 alapunkti a alapunktides i–iv ja alapunktis b määratletud asutus, mis on asutatud asjaomase süsteemi artikli 12 alusel registreerinud liikmesriigis.

3.Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

(a)artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud süsteem;

(b)artikli 2 lõike 1 punktis 15 määratletud osaleja;

(c)artiklis 25 osutatud tagatis, mis on antud seoses

i) süsteemis osalemisega;

ii) liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga toimingutega, kui nad täidavad keskpanga ülesandeid.

Artikkel 2

Mõisted

1.Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„süsteem“ – koostalitluskokkuleppe kohasest struktuurist erinev ühtsete eeskirjade ja standarditud menetlustega vormiline struktuur, sealhulgas väärtpaberiarveldussüsteem, kliiringsüsteem või maksesüsteem, mis võimaldab osalejate vaheliste ülekandekorralduste arveldamist, kliirimist või täitmist;

(2)„kolmanda riigi süsteem“ – süsteem, mille suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust;

(3)„arveldus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 29 artikli 2 lõike 1 punktis 7 määratletud arveldus;

(4)„kliirimine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 30 artikli 2 punktis 3 määratletud kliirimine;

(5)„väärtpaberiarveldussüsteem“ – süsteem, mille tegevus seisneb ülekandekorralduste arveldamises;

(6)„maksesüsteem“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 31 artikli 4 punktis 7 määratletud maksesüsteem;

(7)„kliiringsüsteem“ – kliirimisteenuseid osutav süsteem, mida korraldab kliiringukoda;

(8)„määratud süsteem“ – kooskõlas artikliga 3 määratud süsteem;

(9)„registreeritud süsteem“ – kooskõlas artikliga 12 registreeritud süsteem;

(10)„asutus“ –

(a)üks järgmistest üksustest, mis osaleb määratud süsteemis ja vastutab selle süsteemi raames ülekandekorraldustest tulenevate finantskohustuste täitmise eest:

i)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 32 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL 33 artikli 2 lõikes 5 loetletud üksused;

ii)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL 34 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1 nimetatud asutused;

iii)avaliku sektori asutus;

iv)riigi tagatisega ettevõtja;

v)ettevõtja, kelle peakontor asub väljaspool liitu ja kelle funktsioonid vastavad alapunktides i ja ii nimetatud liidu krediidiasutuse või investeerimisühingu omadele;

(b)üks järgmistest üksustest, kes osaleb määratud süsteemis, tegeleb punkti 20 alapunktis a määratletud ülekandekorralduste täitmisega ja vastutab sellistest ülekandekorraldustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis:

(a)direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutus, välja arvatud füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse erandit kõnealuse direktiivi artikli 32 või 33 alusel;

(b)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ 35 artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutus, välja arvatud juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse erandit kõnealuse direktiivi artikli 9 alusel;

(11)„keskne vastaspool“ – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

(12)„väärtpaberite keskdepositoorium“ või „keskdepositoorium“ – määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium;

(13)„arveldusagent“ – ettevõtja, kes pakub süsteemis osalejatele arvelduskontosid;

(14)„kliiringukoda“ – üksus, kes vastutab asutuste, sealhulgas keskse vastaspoole või arveldusagendi netopositsioonide arvutamise eest;

(15)„osaleja“ – üks järgmistest üksustest, mis osaleb süsteemis:

(a)määratud süsteemide puhul üks järgmistest üksustest:

i)asutus;

ii)väärtpaberite keskdepositoorium;

iii)arveldusagent;

iv)kliiringukoda;

v)süsteemikorraldaja;

vi)määruse (EL) nr 648/2012 artikli 17 kohaselt tegevusloa saanud keskse vastaspoole kliiriv liige;

vii)muu alapunktides i–vi loetlemata üksus;

(b)registreeritud süsteemide puhul liige, kellel on asjaomase registreeritud süsteemi eeskirjade kohaselt selleks luba;

(16)„süsteemi liige“ – punkti 15 alapunkti a alapunktis vii osutatud üksus;

(17)„kaudne osaleja“ – punkti 15 alapunkti a alapunktides i–v loetletud üksus, millel on lepinguline suhe määratud süsteemis osalejaga, kes täidab ülekandekorraldusi, mis võimaldab üksusel edastada ülekandekorraldusi määratud süsteemi kaudu;

(18)„klient“ – ettevõtja, kellel on lepinguline suhe osalejaga, sealhulgas kaudse osalejaga, mis võimaldab sellel ettevõtjal arveldada, kliirida ja täita oma ülekandekorraldusi määratud süsteemi kaudu sellise osaleja vahendusel;

(19)„finantsinstrument“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrument;

(20)„ülekandekorraldus“ – mis tahes järgmine korraldus, sealhulgas korraldus, mis nõuab digitaalseks allkirjastamiseks krüptovõtme või muu seadme või meetodi kasutamist:

(a)osaleja korraldus anda vastuvõtja või liikme käsutusse teatav rahasumma, millest tuleneb maksekohustuse võtmine või täitmine vastavalt süsteemi eeskirjadele;

(b) osaleja korraldus anda üle finantsinstrumentide ja muude instrumentide omandi- või muu õigus, kui süsteem seda lubab, sealhulgas seoses tagatiskokkulepete ja kliirimisega, tehes registrikande või elektroonilise kande sarnase funktsiooniga registrisse või muul viisil;

(21)„rahalised vahendid“ – [makseteenuseid siseturul käsitleva määruse [makseteenuste määrus]] 36 artikli 3 punktis 30 määratletud rahalised vahendid;

(22)„registrikanne“ – elektrooniline kirje, mis tõendab krediteerimist, debiteerimist või muid sellises elektroonilises kirjes tehtud muudatusi, kusjuures elektrooniline kirje ja selle muudatused võivad olla tehtud hajusraamatu tehnoloogia abil;

(23)„maksejõuetusmenetlus“ – liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktides sätestatud ühismeetmed süsteemis osaleja lõpetamiseks või ümberkorraldamiseks, kui selliste meetmetega kaasneb ülekannete või maksete peatamine või piiramine;

(24)„tasaarvestus“ – osaleja või osalejate poolt ühele või mitmele teisele osalejale antud või neilt saadud ülekandekorraldustest tulenevate nõuete ja kohustuste ümberarvestamine üheks netonõudeks või üheks netokohustuseks, mille tulemusena saab sisse nõuda üksnes netonõude või võlgneda netokohustuse;

(25)„arvelduskonto“ – konto, mida kasutatakse ülekandekorralduste arveldamiseks või arveldusvarade, sealhulgas sularaha, rahaliste vahendite ja finantsinstrumentide hoidmiseks ning mida – kui seda kasutatakse arveldamise eesmärgil krediidi andmiseks – haldab keskpank, arveldusagent või kliiringukoda;

(26)„konto“ – kirje, sealhulgas tsentraliseeritud või detsentraliseeritud digitaalne või elektrooniline kirje, millel võib raha, finantsinstrumente või muid varasid krediteerida või debiteerida või muul viisil registreerida, et kajastada kirje muutust;

(27)„tagatis“ – kõik realiseeritavad varad, sealhulgas, kuid mitte ainult, finantsinstrumendid ja rahalised vahendid, sealhulgas need, mis on emiteeritud või registreeritud hajusraamatu tehnoloogia abil, sealhulgas tokeniseeritud vormis, ning direktiivi 2002/47/EÜ artikli 1 lõike 4 punktis a osutatud finantstagatis, mis on antud pantimise, omandiõiguse ülemineku kokkuleppe, tagasiostu või sarnase kokkuleppe alusel või muul viisil, et tagada õigused ja kohustused, mis võivad tekkida seoses süsteemiga või olla sellega seotud, või mis on antud liikmesriikide keskpankadele või Euroopa Keskpangale;

(28)„pangapäev“ – nii päevased kui ka öised arveldused, mis hõlmavad kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi;

(29)„tööpäev“ – kõik päevad, välja arvatud riigipühad, pühapäevad ja laupäevad, mis on arvutatud vastavalt määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 37 ;

(30)„koostalitluskokkuleppe kohane struktuur“ – kaks või enam määratud süsteemi, mille korraldajad on omavahel ametlikult kokku leppinud ülekandekorralduste süsteemideüleses täitmises;

(31)„koostalitlev süsteem“ – süsteem, mis on koostalitluskokkuleppe kohase struktuuri osa;

(32)„süsteemikorraldaja“ – ettevõtja või ettevõtjad, kes vastutavad õiguslikult süsteemi korraldamise eest ja kes võivad tegutseda ka arveldusagendina, keskse vastaspoolena, väärtpaberite keskdepositooriumina või kliiringukojana;

(33)„määrav asutus“ – artikli 4 lõike 1 kohaselt süsteemi määramise eest vastutav pädev asutus;

(34)„liikmesriigi pädev asutus“ – süsteemikorraldaja asutamisliikmesriigi pädev asutus;

(35)„registreerimisasutus“ – artikli 12 kohaselt süsteemi registreerimise eest vastutav pädev asutus;

(36)„keskandmebaas“ – artikli 26 kohaselt loodud keskandmebaas;

(37)„hajusraamatu tehnoloogia“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/858 artikli 2 punktis 1 määratletud hajusraamatu tehnoloogia.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte, eesmärgiga muuta

(a)lõike 1 punktis 20 sätestatud ülekandekorralduse määratlust, kui see on vajalik tagamaks, et käesolevas määruses sätestatud kaitse hõlmaks ka uut liiki varasid, millega tehakse arveldusi, kliirimist või makseid määratud süsteemides;

(b)lõike 1 punktis 15 sätestatud osaleja määratlust, et lisada füüsilisi või juriidilisi isikuid, tuginedes kogemustele juhtumitest, kus sellistel isikutel on lubatud osaleda määruse (EL) 2022/858 kohaldamisalasse kuuluvas hajusraamatu tehnoloogial põhinevas arveldussüsteemis.

II JAOTIS

SÜSTEEMI MÄÄRAMINE

Artikkel 3

Määratud süsteem

1.Kui ettevõtja korraldab või kavatseb korraldada liikmesriigi õigusega reguleeritud süsteemi, võib selline süsteemikorraldaja taotleda, et kõnealune süsteem määrataks artiklis 4 sätestatud korras liidu süsteemiks, mille suhtes kohaldatakse artiklites 17–25 sätestatud arvelduse lõplikkuse norme.

Lõikes 1 osutatud süsteemikorraldaja, kes pakub piiratud ulatuses korralduste arveldamise, kliirimise või täitmise teenuseid seoses muude kui artikli 2 lõike 1 punkti 20 alapunktis b osutatud instrumentidega, võib taotleda, et ka selliste instrumentide suhtes kohaldataks artiklites 17–25 sätestatud arvelduse lõplikkuse norme. Määrav asutus võib lubada selliseid korraldusi käsitada ülekandekorraldustena, kui ta leiab, et selline määramine on põhjendatud süsteemse riski tõttu.

2.Selle liikmesriigi määrav asutus, mille õigust süsteemi suhtes kohaldatakse, võib süsteemi määrata, kui kõnealuses liikmesriigis asub vähemalt ühe selles süsteemis osaleja peakontor.

Artikkel 4

Määramise ja määramisest keeldumise kord 

1.Süsteemikorraldaja, kes taotleb tema poolt korraldatava süsteemi määramist, esitab määramistaotluse selle liikmesriigi määravale asutusele, kelle õigust süsteemi suhtes kohaldatakse.

2.Taotlus edastatakse viivitamata kõigile järgmistele asutustele:

(a)määrav asutus;

(b)vajaduse korral liikmesriigi pädev asutus;

(c)Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve;

(d)artikli 2 lõike 1 punkti 20 alapunktis a sätestatud ülekandekorraldusi töötlevate süsteemide puhul Euroopa Pangandusjärelevalve;

(e)EKPS.

3.Süsteemikorraldaja lisab taotlusele kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on vajalikud selleks, et tõendada, et süsteemikorraldaja ja tema korraldatav süsteem vastavad käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas artikli 6 lõike 2 punktides a ja c–g loetletud teabe.

4.Lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamise kinnitus saadetakse süsteemikorraldajale kahe tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Määrav asutus teeb 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest kindlaks, kas taotlus sisaldab lõike 3 kohaselt nõutud dokumente ja teavet.

Kui määrav asutus jõuab esimeses lõigus sätestatud tähtaja jooksul järeldusele, et lõike 3 kohaselt nõutud dokumendid ja teave ei ole täielikult esitatud, palub ta süsteemikorraldajal esitada täiendavad dokumendid või lisateabe. Kui süsteemikorraldaja seda nõuet täielikult ei täida, võib määrav asutus taotluse tagasi lükata.

5.Määrav asutus teavitab süsteemikorraldajat ja vastavalt vajadusele lõike 2 punktides b–e loetletud asutusi taotluse vastuvõtmisest või tagasilükkamisest lõikes 4 osutatud tähtaja lõpuks.

6.Pärast süsteemikorraldaja teavitamist taotluse vastuvõtmisest hindab määrav asutus 80 tööpäeva jooksul alates lõikes 5 osutatud teate kuupäevast (edaspidi „hindamisperiood“) süsteemikorraldaja ja süsteemi vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

7.Määrav asutus võib esitada hindamisperioodi jooksul süsteemikorraldajale küsimusi või nõuda täiendavat teavet.

Kui süsteemikorraldaja ei ole määrava asutuse kehtestatud tähtaja jooksul küsimustele vastanud või nõutud teavet esitanud, võib määrav asutus otsustada pikendada asjaomast hindamisperioodi kokku kuni kümne tööpäeva võrra, kui tema arvates on mõni küsimus või teave hindamise seisukohast oluline. Määrav asutus teavitab süsteemikorraldajat tähtaja pikendamisest. Määrav asutus võib teha otsuse taotluse kohta ilma süsteemikorraldaja vastuseta.

8.Määrav asutus otsustab hindamisperioodi jooksul, kas artiklis 3 osutatud süsteem määrata või keelduda selle määramisest. Määrav asutus teeb määramise otsuse ainult juhul, kui ta on täielikult veendunud, et süsteem ja selle korraldaja vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

9.Pärast lõikes 8 osutatud otsuse tegemist teavitab määrav asutus põhjendamatu viivituseta süsteemikorraldajat ja vastavalt vajadusele lõike 2 punktides b–e loetletud asutusi oma otsusest, lisades täielikult põhjendatud selgituse.

Artikkel 5

Määramise tingimused

1.Määrav asutus määrab süsteemi vastavalt artiklile 3 ainult juhul, kui ta on veendunud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)süsteemi suhtes kohaldatakse määrava asutuse liikmesriigi õigust;

b)vähemalt üks süsteemis osaleja on asutatud määrava asutuse liikmesriigis;

c)süsteemil on ühtsed eeskirjad ja standarditud menetlused osalejatevaheliste ülekandekorralduste arveldamiseks, kliirimiseks või täitmiseks;

d)süsteem on oma ühtsetes eeskirjades ja standarditud menetlustes selgelt määranud lõplikkuse ajahetked, mis vastavad artiklites 18, 20 ja 21 sätestatud nõuetele;

e)süsteemi ühtsetes eeskirjades ja standarditud menetlustes on ette nähtud süsteemis osalemise nõuded, vajaduse korral kooskõlas artikliga 7;

f)süsteemi ühtsete eeskirjade ja standarditud menetluste ning süsteemi reguleerivate õigusnormide vahel ei ole ilmseid vastuolusid;

g)süsteemikorraldaja suudab tagada piisava järelevalve selle üle, et tema süsteem vastab tema korraldatava süsteemi ühtsetele eeskirjadele ja standarditud menetlustele;

h)süsteemikorraldaja on võimeline süsteemi korraldama, on piisavalt hea mainega ja tal on piisav kogemus, et tagada süsteemi kindel ja usaldusväärne juhtimine;

i)süsteemikorraldajal on süsteemi korraldamiseks piisavad rahalised vahendid;

j)süsteemikorraldaja on õiguslikult vastutav ja kohustatud tagama süsteemi korraldamise, sealhulgas ühendused kõigi teiste süsteemidega ning suhted kolmandate isikute ja ametiasutustega;

k)süsteemikorraldaja on võtnud piisavad meetmed süsteemi korraldamisega seotud riskide maandamiseks;

l)kui süsteemikorraldaja koosneb ühise juhtimis- ja järelevalveraamistiku alusel toimivate sõlmede võrgustikust, tagavad süsteemi ühtsed eeskirjad ja standarditud menetlused, et üks ettevõtja on õiguslikult vastutav ja kohustatud tagama süsteemi korraldamise;

m)kui süsteemikorraldaja on üksuste konsortsium, vastutavad süsteemi korraldamise eest kõik üksused solidaarselt.

2.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib tihedas koostöös EKPSiga välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et lõikes 1 osutatud tingimusi väärtpaberiarveldussüsteemide ja kliiringsüsteemide puhul täpsustada.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 38 artiklitega 10–14.

3.Euroopa Pangandusjärelevalve võib tihedas koostöös EKPSiga välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et lõikes 1 osutatud tingimusi maksesüsteemide puhul täpsustada.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 39 artiklitega 10–14.

Artikkel 6

Määratud süsteemist teatamine

1.Määrav asutus teatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja süsteemikorraldajale samaaegselt ja põhjendamatu viivituseta artikli 4 kohaselt tehtud otsusest. Määramine jõustub alates teate kuupäevast.

2.Lõikes 1 osutatud teade peab sisaldama vähemalt kogu järgmist teavet määramise kuupäeva seisuga:

a)süsteemi nimi, süsteemi suhtes kohaldatav õigus, süsteemikorraldaja ja määrav asutus;

b)süsteemi määramise kuupäev;

c)liikmesriik, kus süsteemikorraldaja on asutatud, ja vajaduse korral liikmesriigi pädev asutus;

d)kas tegemist on väärtpaberiarveldussüsteemi, kliiringsüsteemi või maksesüsteemiga;

e)süsteemi lõplikkuse ajahetked, mis on täpsustatud süsteemi eeskirjades vastavalt artiklitele 18, 20 ja 21;

f)süsteemis osalejad;

g)süsteemi ühtsed eeskirjad ja standarditud menetlused;

h)määrava asutuse hinnang süsteemikorraldaja ja süsteemi vastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas artiklis 5 sätestatud määramistingimustele.

3.Määrav asutus teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja vastavalt vajadusele artikli 4 lõike 2 punktides b, d ja e loetletud asutusi põhjendamatu viivituseta järgmistest asjaoludest:

(a)kõik süsteemikorraldaja poolt artikli 8 lõike 2 kohaselt esitatud teated;

(b)kõik süsteemi määramise muudatused;

(c)kõik lõikes 2 loetletud teabesse tehtud muudatused.

4.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab lõike 2 punktides a–g osutatud teabe ja lõike 3 punkti c kohased ajakohastatud andmed standardvormingus oma veebisaidil põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast kõnealuse teabe saamist. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täpsustab kuupäeva, mil tema veebisaidil olevat teavet uuendati, ning millist teavet uuendati.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab ajakohastatud teabe põhjendamatu viivituseta Euroopa Pangandusjärelevalvele ja EKPSile, kui see on asjakohane.

Artikkel 7

Määratud süsteemides osalejad

1.Süsteemikorraldaja võib võtta määratud süsteemi, mida ta korraldab, vastu üht või mitut liiki osalejad, kes on loetletud artikli 2 lõike 1 punkti 15 alapunkti a alapunktides i–vii.

Määratud süsteem, mis võimaldab osalejal tegutseda mitmes artikli 2 lõike 1 punkti 15 alapunktis a loetletud rollis või täita osa või kõiki nende rollidega seotud ülesandeid, peab seda täpsustama oma ühtsetes eeskirjades ja standarditud menetlustes.

Liikmesriik võib erandlikel asjaoludel ja käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil tunnistada kaudse osaleja osalejaks, kui kaudne osaleja on süsteemikorraldajale ja süsteemis osalejatele teada ning kui see on põhjendatud süsteemse riski tõttu. See võimalus ei piira siiski selle osaleja vastutust, kelle kaudu kaudne osaleja edastab ülekandekorraldused määratud süsteemi.

2.Määratud süsteemi korraldaja võib süsteemi liikme süsteemi vastu võtta ainult juhul, kui see liige vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)tal on võime ja suutlikkus täita süsteemis osalemisest tulenevaid kohustusi;

b)tal on võime ja suutlikkus maandada süsteemis osalemisest tulenevaid riske;

c)ta järgib süsteemi eeskirju.

Määratud süsteemi korraldaja kehtestab vastuvõtukriteeriumid, eristades vajaduse korral osalejaid nende liigi järgi. Sellised vastuvõtukriteeriumid peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja objektiivsed, et tagada õiglane ja avatud juurdepääs määratud süsteemile.

Määratud süsteemi korraldaja tagab, et süsteemi liikmed järgivad pidevalt esimeses lõigus sätestatud tingimusi, ning tal on õigeaegne juurdepääs sellise hindamise jaoks vajalikule teabele.

3.Osaleja, kes võimaldab oma klientidele juurdepääsu määratud süsteemile, edastades selle süsteemi kaudu ülekandekorraldusi, peab sellest teavitama kõnealuse süsteemi korraldajat. Osalejal peavad olema selle tegevuse jaoks vajalikud täiendavad rahalised vahendid ja tegevussuutlikkus ning ta peab andma süsteemikorraldajale teavet, mis on vajalik klientidele teenuste osutamisega seotud riskide asjakohase kuhjumise kindlakstegemiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks.

Osaleja, kes võimaldab oma klientidele juurdepääsu süsteemi teenustele, teavitab süsteemikorraldaja taotlusel süsteemikorraldajat kriteeriumidest ja korrast, mida ta rakendab, et võimaldada oma klientidele juurdepääs nendele teenustele. Sellisest teabest hoolimata jääb osaleja süsteemikorraldaja ja teiste süsteemi osalejate ees ainuvastutavaks selle eest, et tema kliendid täidavad oma kohustusi.

Artikkel 8

Määratud süsteemi korraldaja ülesanded

1.Määratud süsteemi korraldaja vastutab igal ajal enda ja tema korraldatava süsteemi vastavuse eest käesoleva määruse sätetele.

2.Süsteemikorraldaja teavitab määravat asutust põhjendamatu viivituseta järgmistest asjaoludest:

(a)kõik olulised muudatused, mis mõjutavad või võivad mõjutada süsteemikorraldaja ja tema korraldatava süsteemi vastavust käesoleva määruse sätetele;

(b)kõik muudatused artikli 6 lõike 2 punktides a–g sätestatud teabe loetelus.

Artikkel 9

Määramise tühistamine

1.Määrav asutus tühistab määramise, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

(a)süsteemikorraldaja on saanud määramise valeandmete alusel või muul ebaseaduslikul või õigusevastasel viisil;

(b)süsteemikorraldaja või tema korraldatav süsteem ei vasta enam käesoleva määruse nõuetele ja süsteemikorraldaja ei ole kindlaksmääratud tähtaja jooksul võtnud määrava asutuse nõutud parandusmeetmeid;

(c)süsteemikorraldaja või tema korraldatav süsteem on tõsiselt või süstemaatiliselt rikkunud käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

2.Määrav asutus teeb otsuse süsteemi määramise tühistamise kohta alles pärast seda, kui ta on teavitanud liikmesriigi pädevat asutust ja küsinud arvamust määramise tühistamise asjakohasuse kohta. Väärtpaberiarveldussüsteemide ja kliiringsüsteemide määramise tühistamiseks tuleb arvamust küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt ja EKPSilt ning maksesüsteemide määramise tühistamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvelt ja EKPSilt.

Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve või EKPS on seisukohal, et määramise tühistamine võib põhjustada olulisi riske liidu või liikmesriigi finantsstabiilsusele, teavitab ta määravat asutust kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud teada määramise võimalikust tühistamisest vastavalt esimesele lõigule, ning määrav asutus kutsub enne süsteemi määramise tühistamist kokku erakorralise koosoleku liikmesriigi pädeva asutuse, EKPSi ning sõltuvalt süsteemi olemusest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või Euroopa Pangandusjärelevalvega, et teha koostööd kindlakstehtud riskide maandamiseks.

Kui määratud süsteem on väärtpaberite keskdepositoorium või keskne vastaspool, ei tohi määrav asutus ilma selle väärtpaberite keskdepositooriumi või keskse vastaspoole järelevalve eest vastutava asutuse nõusolekuta määramist tühistada.

3.Määrava asutuse ülesanne on kontrollida, kas süsteem vastab endiselt tingimustele, mille alusel see määrati, kui seda nõuavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja EKPS väärtpaberiarveldussüsteemide ja kliiringsüsteemide puhul või Euroopa Pangandusjärelevalve ja EKPS maksesüsteemide puhul.

4.Kui määrav asutus tühistab määramise, teavitab ta samaaegselt süsteemikorraldajat, liikmesriigi pädevat asutust, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, Euroopa Pangandusjärelevalvet ja EKPSi oma otsusest tühistada süsteemi määramine ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastab määrava asutuse teates märgitud kuupäeval vastavalt oma veebisaiti.

5.Määramise tühistamine jõustub alates lõikes 4 osutatud teate kuupäevast.

II JAOTIS

AMETIASUTUSED JA KOOSTÖÖ

Artikkel 10

Pädev asutus

1.Iga liikmesriik nimetab kõik pädevad asutused, kes vastutavad käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmise eest seoses süsteemidega, sealhulgas määrava asutuse, registreerimisasutuse ja artikli 22 lõikes 2 osutatud pädeva asutuse.

Kui liikmesriik nimetab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta kindlaks nende vastavad ülesanded.

Iga liikmesriik määrab ühtse pädeva asutuse, kes vastutab koostöö eest teiste liikmesriikide pädevate asutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve ja EKPSiga.

2.Liikmesriigid teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet lõike 1 esimeses lõigus osutatud määravatest asutustest ja registreerimisasutustest, täpsustades nende vastavad ülesanded, mis tulenevad käesolevast määrusest, ning lõike 1 kolmandas lõigus osutatud ühtsest pädevast asutusest.

3.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab lõike 1 esimeses lõigus osutatud määravate asutuste ja registreerimisasutuste loetelu ning nende vastavad ülesanded ja lõike 1 kolmandas lõigus osutatud ühtse pädeva asutuse põhjendamatu viivituseta oma veebisaidil ning teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet ja EKPSi kõigist muudatustest selles loetelus.

Artikkel 11

Teabevahetus

1.Määravad asutused, registreerimisasutused, liikmesriikide pädevad asutused, artikli 22 lõikes 2 osutatud pädevad asutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve ja EKPS jagavad ja edastavad põhjendamatu viivituseta üksteisele teavet, kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.Nii teabepäring kui ka vastus sellele esitatakse keskandmebaasi kaudu.

3.Käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet tohib kasutada ainult käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE SÜSTEEMID

Artikkel 12

Kolmandate riikide süsteemide registreerimine

Iga sellise liikmesriigi registreerimisasutus, kus on asutatud kolmanda riigi süsteemis osalev liige, võib otsustada registreerida sellise kolmanda riigi süsteemi vastavalt artiklis 13 sätestatud korrale, tingimusel et liige on artikli 2 lõike 1 punkti 10 alapunkti a alapunktides i–iv või artikli 2 lõike 1 punkti 10 alapunktis b määratletud asutus. Registreerimisasutus hindab kolmanda riigi süsteemi registreerimistaotlust.

Artikkel 13

Registreerimise ja registreerimisest keeldumise kord

1.Kui kolmanda riigi süsteemi korraldaja soovib registreerida kõnealuse süsteemi registreeritud süsteemina, esitab ta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele registreerimistaotluse.

2.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab taotluse viivitamata kõigile järgmistele vastuvõtjatele:

(a)vähemalt kõigile artiklis 12 osutatud registreerimisasutustele;

(b)artikli 2 lõike 1 punkti 20 alapunktis a sätestatud ülekandekorraldusi töötlevate süsteemide puhul Euroopa Pangandusjärelevalvele;

(c)EKPSile.

3.Kolmanda riigi süsteemi korraldaja lisab taotlusele kõik dokumendid ja teabe, mis on vajalikud selleks, et tõendada, et süsteemikorraldaja ja tema korraldatav süsteem vastavad artiklis 14 sätestatud registreerimistingimustele, sealhulgas teabe süsteemi liidus asutatud liikmete kohta liikmesriikide kaupa.

4.Lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamise kinnitus saadetakse kolmanda riigi süsteemi korraldajale kahe tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Registreerimisasutus teeb 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest kindlaks, kas taotlus sisaldab lõike 3 kohaselt nõutud dokumente ja teavet.

Kui mõni registreerimisasutus jõuab esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul järeldusele, et lõike 3 kohaselt nõutud dokumendid või teave ei ole täielikud, palub kõnealune asutus kolmanda riigi süsteemi korraldajal esitada täiendavad dokumendid või lisateabe. Kui kolmanda riigi süsteemi korraldaja seda nõuet täielikult ei täida, võib mis tahes registreerimisasutus taotluse tagasi lükata.

5.Iga registreerimisasutus teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, kolmanda riigi süsteemikorraldajat ning lõike 2 punktides a, b ja c loetletud asutusi taotluse vastuvõtmisest või tagasilükkamisest lõikes 4 osutatud tähtaja lõpuks.

6.Pärast kolmanda riigi süsteemi korraldaja teavitamist taotluse vastuvõtmisest hindab iga taotluse vastu võtnud registreerimisasutus 80 tööpäeva jooksul alates lõikes 5 sätestatud teate saamisest (edaspidi „hindamisperiood“) kolmanda riigi süsteemi korraldaja ja süsteemi vastavust artiklis 14 sätestatud registreerimistingimustele.

7.Iga registreerimisasutus võib hindamisperioodi jooksul esitada kolmanda riigi süsteemi korraldajale küsimusi või nõuda täiendavat teavet.

Kui kolmanda riigi süsteemi korraldaja ei ole registreerimisasutuse kehtestatud tähtaja jooksul küsimustele vastanud või nõutud teavet esitanud, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse vastu võtnud registreerimisasutuse taotlusel pikendada asjaomast hindamisperioodi ühe korra kokku kuni kümne tööpäeva võrra, kui tema arvates on mõni küsimus hindamise seisukohast oluline. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kolmanda riigi süsteemi korraldajat tähtaja pikendamisest. Registreerimisasutus võib teha otsuse taotluse kohta ilma kolmanda riigi süsteemi korraldaja vastuseta.

8.Hindamisperioodi jooksul võtavad väärtpaberiarveldussüsteemide ja kliiringsüsteemide puhul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja EKPS ning maksesüsteemide puhul Euroopa Pangandusjärelevalve ja EKPS kõik asjakohased meetmed, sealhulgas kutsuvad kokku erakorralised koosolekud, et tagada ühtne lähenemisviis registreerimisasutuste otsustele registreerida kolmanda riigi süsteem oma liikmesriigis või keelduda selle registreerimisest.

9.Hindamisprotsessi käigus edendavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve ja EKPS registreerimisasutuste vahelisi korrapäraseid teabevahetusi ja arutelusid, et tagada registreerimisasutuste koostöö sellise kolmanda riigi süsteemi registreerimisprotsessis ja anda panus registreerimisasutuste hindamisprotsessi.

10.Hindamisperioodi jooksul otsustab iga registreerimisasutus, kas kolmanda riigi süsteem registreerida või keelduda selle registreerimisest. Iga registreerimisasutus teeb registreerimise otsuse ainult juhul, kui ta on täielikult veendunud, et kolmanda riigi süsteemi korraldaja ja kolmanda riigi süsteem vastavad artiklis 14 sätestatud tingimustele.

11.Pärast lõikes 10 osutatud otsuse tegemist teavitab registreerimisasutus põhjendamatu viivituseta kolmanda riigi süsteemi korraldajat, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja vastavalt vajadusele lõike 2 punktides a, b ja c loetletud asutusi oma otsusest, lisades sellele täielikult põhjendatud selgituse.

12.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSiga kliiring- ja väärtpaberiarveldussüsteemide jaoks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada teavet, mis tuleb esitada

a)lõikes 1 osutatud registreerimistaotluses, eesmärgiga tõendada, et taotluse esitaja, kes on kolmanda riigi süsteemi korraldaja, ja kolmanda riigi süsteem vastavad kõigile käesolevas artiklis sätestatud asjakohastele nõuetele, sealhulgas artiklis 14 sätestatud tingimustele, ning täpsustada teavet, mis tuleb taotluses esitada kolmanda riigi süsteemi liidus asutatud liikmete kohta;

b)artikli 4 lõikes 1 osutatud määramistaotluses, eesmärgiga tõendada, et taotluse esitaja, kes on süsteemikorraldaja, ja süsteem vastavad kõigile käesoleva määruse asjakohastele nõuetele.

Regulatiivseid tehnilisi standardeid välja töötades võtavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja EKPS arvesse, et nõutav teave peab olema registreerimist või määramist taotleva süsteemi liigi suhtes proportsionaalne ja asjakohane.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

13.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSiga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada väärtpaberiarveldussüsteemide ja kliiringsüsteemide puhul järgmist:

a)ühtsed elektroonilised vormingud lõikes 1 osutatud registreerimistaotluse esitamiseks keskandmebaasi;

b)ühtsed elektroonilised vormingud artikli 4 lõikes 1 osutatud määramistaotluse esitamiseks keskandmebaasi.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

14.Euroopa Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSiga maksesüsteemide jaoks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada teavet, mis tuleb esitada

a)lõikes 1 osutatud registreerimistaotluses, eesmärgiga tõendada, et taotluse esitaja, kes on kolmanda riigi süsteemi korraldaja, ja kolmanda riigi süsteem vastavad kõigile käesolevas artiklis sätestatud asjakohastele nõuetele, sealhulgas artiklis 14 sätestatud tingimustele, ning täpsustada teavet, mis tuleb taotluses esitada kolmanda riigi süsteemi liidus asutatud liikmete kohta;

b)artikli 4 lõikes 1 osutatud määramistaotluses, eesmärgiga tõendada, et taotluse esitaja, kes on süsteemikorraldaja, ja süsteem vastavad kõigile käesoleva määruse asjakohastele nõuetele.

Regulatiivseid tehnilisi standardeid välja töötades võtavad Euroopa Pangandusjärelevalve ja EKPS arvesse, et nõutav teave peab olema registreerimist või määramist taotleva süsteemi liigi suhtes proportsionaalne ja asjakohane.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

15.Euroopa Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSiga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada maksesüsteemide puhul järgmist:

a)ühtsed elektroonilised vormingud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud registreerimistaotluse esitamiseks keskandmebaasi;

b)ühtsed elektroonilised vormingud artikli 4 lõikes 1 osutatud määramistaotluse esitamiseks keskandmebaasi.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 14

Registreerimistingimused

Registreerimisasutus võib registreerida kolmanda riigi süsteemi oma liikmesriigis ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)süsteemil on ühtsed eeskirjad ja standarditud menetlused osalejatevaheliste ülekandekorralduste arveldamiseks, kliirimiseks või täitmiseks;

b)süsteemile on antud tegutsemisluba või selle üle teostatakse järelevalvet selle asutamise riigis või riigis, mille õigust kolmanda riigi süsteemi suhtes kohaldatakse;

c)süsteemi suhtes kohaldatakse õigust, mis toetab arvelduse lõplikkuse põhimõtteid;

d)süsteem määrab oma ühtsetes eeskirjades ja standarditud menetlustes selgelt kõik järgmised ajahetked:

i)ülekandekorralduse süsteemi sisestamise ajahetk, millele on osutatud artikli 18 lõikes 1;

ii)süsteemi sisestatud ülekandekorralduse tagasivõetamatuks muutumise ajahetk, millele on osutatud artikli 20 lõikes 1;

iii) süsteemi sisestatud ülekandekorralduse lõpliku arvelduse ajahetk, millele on osutatud artikli 21 lõikes 1;

e)süsteemikorraldaja on piisavalt struktureeritud ja tal on piisavad rahalised vahendid;

f)süsteem vastab kõigis olulistes aspektides finantsturutaristute üldistele põhimõtetele.

Artikkel 15

Registreeritud süsteemidest teatamine

1.Pärast artikli 13 lõikes 10 osutatud otsuse tegemist teavitab iga registreerimisasutus samaaegselt ja põhjendamatu viivituseta taotluse esitajat, kes on kolmanda riigi süsteemi korraldaja, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, Euroopa Pangandusjärelevalvet, EKPSi ja vajaduse korral teisi registreerimisasutusi oma otsusest. Registreerimine jõustub alates teate kuupäevast.

2.Lõikes 1 osutatud teade peab sisaldama vähemalt kogu järgmist teavet registreerimise kuupäeva seisuga:

a)registreeritud süsteemi nimi ja selle korraldaja andmed;

b)registreeritud süsteemi registreerimise kuupäev;

c)riik, kus kolmanda riigi süsteemi korraldaja on asutatud;

d)liikmesriigid, kus registreeritud süsteem on registreeritud, ja iga registreerimisasutus, kes on süsteemi registreerinud;

e)kas tegemist on väärtpaberiarveldussüsteemi, kliiringsüsteemi või maksesüsteemiga;

f)registreeritud süsteemi suhtes kohaldatav õigus;

g)arvelduse lõplikkuse ajahetked registreeritud süsteemis;

h)registreeritud süsteemis osalevad liidu osalejad.

3.Registreeritud süsteemi registreerimisasutus teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja vastavalt vajadusele artikli 13 lõike 2 punktides a, b ja c loetletud asutusi põhjendamatu viivituseta järgmistest asjaoludest:

a)sisulised muudatused, mis mõjutavad oluliselt või võivad oluliselt mõjutada vastavust artiklis 14 sätestatud registreerimistingimustele;

b)kõik lõikes 2 loetletud teabesse tehtud muudatused.

4.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab lõikes 2 osutatud teabe ja lõike 3 punkti b kohased ajakohastatud andmed standardvormingus oma veebisaidil põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast kõnealuse teabe saamist. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täpsustab kuupäeva, mil veebisaidil olevat teavet uuendati, ning millist teavet uuendati.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab ajakohastatud teabe põhjendamatu viivituseta registreerimisasutustele ning Euroopa Pangandusjärelevalvele ja EKPSile, kui see on asjakohane.

Artikkel 16

Registreerimise tühistamine

1.Registreerimisasutus tühistab registreeritud süsteemi registreerimise, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)kolmanda riigi süsteemi korraldaja on saavutanud registreerimise valeandmete alusel või muul ebaseaduslikul või õigusevastasel viisil;

b)kolmanda riigi süsteemi korraldaja või tema korraldatav süsteem ei vasta enam artiklis 14 sätestatud tingimustele;

c)kolmanda riigi süsteemi korraldaja või tema korraldatav süsteem on tõsiselt või süstemaatiliselt rikkunud artiklis 14 sätestatud registreerimistingimusi.

2.Registreerimisasutus otsustab kolmanda riigi süsteemi korraldaja registreerimise tühistada alles pärast seda, kui ta on teavitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu asjakohase teabe, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaks liikmesriigis registreeritud süsteemide loetelu ajakohastada. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jagab seda teavet Euroopa Pangandusjärelevalve, EKPSi ja teiste registreerimisasutustega, kui see on asjakohane.

3.Juhul kui üks registreerimisasutustest, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve või EKPS on seisukohal, et registreerimise tühistamine võib oluliselt ohustada liidu või liikmesriigi finantsstabiilsust, teavitab ta asjaomast registreerimisasutust kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud teada registreerimise võimalikust tühistamisest vastavalt lõikele 2, ning asjaomane registreerimisasutus kutsub kokku erakorralise koosoleku teiste registreerimisasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve ja EKPSiga, et teha koostööd registreerimisasutuse poolt enne registreerimise tühistamist kindlaks tehtud riskide maandamiseks.

Kui registreeritud süsteem on keskne vastaspool, kelle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt määranud teise taseme keskseks vastaspooleks, ei tohi registreerimisasutus registreerimist ilma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõusolekuta tühistada.

4.Kui registreerimisasutus tühistab registreerimise, teavitab ta samaaegselt süsteemikorraldajat, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, Euroopa Pangandusjärelevalvet, EKPSi ja teisi registreerimisasutusi oma otsusest tühistada süsteemi registreerimine ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastab registreerimisasutuse teates märgitud kuupäeval vastavalt oma veebisaiti.

5.Süsteemi registreerimise tühistamine jõustub alates lõikes 4 osutatud teate kuupäevast.

IV JAOTIS

TASAARVESTUS JA ARVELDUSE LÕPLIKKUS

Artikkel 17

Tasaarvestus ja ülekandekorraldused

1.Ülekandekorraldused ja tasaarvestus, sealhulgas lõpetamisel toimuv tasaarvestus, on seaduslikult täitmisele pööratavad ja kolmandate isikute suhtes siduvad, tingimusel et ülekandekorraldused on sisestatud määratud süsteemi või registreeritud süsteemi enne artikli 22 lõikes 1 osutatud maksejõuetusmenetluse algatamise ajahetke, isegi juhul, kui maksejõuetusmenetlus on algatatud mõne järgmise isiku suhtes:

a)määratud süsteemis või registreeritud süsteemis osaleja;

b)määratud süsteemiga koostalitlevas süsteemis osaleja;

c)määratud süsteemiga koostalitleva süsteemi korraldaja, kes ei ole osaleja.

Ülekandekorraldused, mis on sisestatud määratud süsteemi või registreeritud süsteemi pärast maksejõuetusmenetluse algatamist ja täidetud selle süsteemi ühtsete eeskirjade ja standarditud menetluste kohaselt pangapäeval, mil menetlus algatati, on õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad üksnes siis, kui süsteemikorraldaja suudab tõendada, et ajal, mil kõnealused ülekandekorraldused muutusid tagasivõetamatuks, ei olnud ta ega oleks pidanud olema teadlik sellise menetluse algatamisest.

2.Ükski õigusnorm, eeskiri ega tava, mis käsitleb enne artikli 22 lõikes 1 sätestatud maksejõuetusmenetluse algatamise ajahetke sõlmitud lepinguid või tehtud tehinguid, ei põhjusta tasaarvestuse tühistamist või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis n osutatud lõpetamisel toimuvat tasaarvestust käsitlevate sätete kohaldamata jätmist.

Artikkel 18

Ülekandekorralduse määratud süsteemi sisestamise ajahetk

1.Ülekandekorralduse määratud süsteemi sisestamise ajahetk määratakse kindlaks selle süsteemi ühtsete eeskirjade ja standarditud menetluste alusel. Ajahetke kindlaksmääramisel võetakse arvesse ülekandekorralduse vastuvõtmist ja registreerimist süsteemis.

2.Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga määratud süsteem oma ühtsetes eeskirjades ja standarditud menetlustes kindlaks ülekandekorralduse süsteemi sisestamise ajahetke, tagades samal ajal võimaluse piires, et kõigi asjaomaste koostalitlevate süsteemide ühtsed eeskirjad ja standarditud menetlused on kooskõlastatud. Kui kõigi koostalitluskokkuleppe kohases struktuuris osalevate süsteemide ühtsetes eeskirjades ja standarditud menetlustes ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei tohi ühe süsteemi eeskirju ülekandekorralduse süsteemi sisestamise ajahetke kohta mõjutada ühegi teise sellega koostalitleva süsteemi eeskirjad.

Artikkel 19

Rahaliste vahendite ja finantsinstrumentide kasutamine

1.Maksujõuetusmenetluse algatamine koostalitlevas süsteemis osaleja või koostalitleva süsteemi korraldaja suhtes ei takista selle osaleja või süsteemikorraldaja arvelduskontol või tagatiskontodel olevate rahaliste vahendite või finantsinstrumentide, sealhulgas selliste tagatisfondi sissemaksete nagu keskse vastaspoole poolt määruse nr 648/2012 artikli 42 kohaselt hallatava eelrahastatud tagatisfondi sissemaksed ja määruse nr 648/2012 artiklis 41 osutatud tagatised kasutamist selle osaleja kohustuste täitmiseks määratud süsteemis või selles liikmesriigis registreeritud süsteemis, kus osaleja on asutatud, või koostalitluskokkuleppe kohases struktuuris maksejõuetusmenetluse algatamise pangapäeval.

2.Sellise osaleja krediidilimiiti, mis on seotud määratud süsteemi või registreeritud süsteemiga, peab saama kasutada olemasoleva tagatise vastu, et täita osaleja kohustused määratud süsteemis või selles liikmesriigis registreeritud süsteemis, kus osaleja on asutatud, või koostalitluskokkuleppe kohases struktuuris.

Artikkel 20

Ülekandekorralduste tagasivõetamatuks muutumise ajahetk

1.Iga määratud süsteem määrab kindlaks konkreetse ajahetke, mil osaleja või kolmas isik ei saa süsteemis ülekandekorraldust tagasi võtta. Ajahetke kindlaksmääramisel võetakse arvesse hetke, mil süsteem sisestatud ülekandekorralduse kinnitas ja korralduse töötlemist ei olnud enam võimalik tagasi pöörata.

2.Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem oma ühtsetes eeskirjades ja standarditud menetlustes kindlaks tagasivõetamatuks muutumise ajahetke, tagades samal ajal võimaluse piires, et kõigi asjaomaste koostalitlevate süsteemide ühtsed eeskirjad ja standarditud menetlused on kooskõlastatud. Kui kõigi koostalitluskokkuleppe kohases struktuuris osalevate süsteemide ühtsetes eeskirjades ja standarditud menetlustes ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei tohi ühe süsteemi eeskirju tagasivõetamatuks muutumise ajahetke kohta mõjutada ühegi teise sellega koostalitleva süsteemi eeskirjad.

Artikkel 21

Lõplik arveldus

1.Arveldus on lõplik, kui tehingupoolte kohustused on iga määratud süsteemi ühtsete eeskirjade ja standarditud menetluste kohaselt tingimusteta ja tagasivõetamatult täidetud kooskõlas omandi- ja muude õiguste ülemineku suhtes kohaldatava õigusega. Hajusraamatu tehnoloogial põhinev määratud süsteem peab rakendama mehhanisme, mis tagavad deterministlikud ja õiguslikult täitmisele pööratavad lõplikkuse ajahetked.

2.Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem oma ühtsetes eeskirjades ja standarditud menetlustes kindlaks lõpliku arvelduse ajahetke. Iga süsteemikorraldaja tagab, et kõigi asjaomaste koostalitlevate süsteemide eeskirjad on võimaluste piires kooskõlastatud. Kui kõigi koostalitluskokkuleppe kohases struktuuris osalevate süsteemide ühtsetes eeskirjades ja standarditud menetlustes ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei tohi ühe süsteemi ühtseid eeskirju ja standarditud menetlusi, mis käsitlevad arvelduse lõplikkuse ajahetke, mõjutada ühegi teise sellega koostalitleva süsteemi ühtsed eeskirjad ega standarditud menetlused.

3.Võttes arvesse erinevate süsteemitüüpide eripärasid ja nende süsteemide toimimismehhanisme, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSiga selliste kliiring- ja väärtpaberiarveldussüsteemide jaoks, mida ei korralda väärtpaberite keskdepositoorium, välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada eeskirjad järgmiste asjaolude kindlaksmääramiseks:

a)ülekandekorralduste määratud süsteemi sisestamise ajahetk, millele on osutatud artikli 18 lõikes 1;

b)hajusraamatu tehnoloogial põhinevate määratud süsteemide puhul, millal ja kuidas toimub artikli 18 lõikes 1 osutatud ülekandekorralduse süsteemi sisestamise ajahetk, kui tehing kantakse süsteemi konsensusreeglite kohaselt hajusraamatusse;

c)määratud süsteemi sisestatud ülekandekorralduse tagasivõetamatuks muutumise ajahetk, millele on osutatud artikli 20 lõikes 1;

d)hajusraamatu tehnoloogial põhinevate määratud süsteemide puhul, kuidas artikli 20 lõikes 1 osutatud ajahetk, mil osaleja või kolmas isik ei saa süsteemi sisestatud ülekandekorraldust tagasi võtta, langeb kokku hetkega, mil konsensus on lõplik ja kirjet ei saa selle süsteemi tehnilise protokolli kohaselt tagasi pöörata;

e)lõpliku arvelduse ajahetk, millele on osutatud lõikes 1;

f)hajusraamatu tehnoloogial põhinevate määratud süsteemide puhul, kuidas võib lõikes 1 osutatud lõpliku arvelduse ajahetke määratleda tõenäosuslike või kihiliste lõplikkusmudelite puhul, mis ei pruugi vastata absoluutsele õiguskindlusele, kuid võivad siiski saavutada õiguskindluse sõltuvalt süsteemi struktuurist ja eeskirjadest.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

4.Võttes arvesse erinevate maksesüsteemi tüüpide eripärasid ja nende süsteemide toimimismehhanisme, võib Euroopa Pangandusjärelevalve tihedas koostöös EKPSiga välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada eeskirjad kõigi järgmiste asjaolude kindlaksmääramiseks:

a)ülekandekorralduste määratud süsteemi sisestamise ajahetk millele on osutatud artikli 18 lõikes 1;

b)hajusraamatu tehnoloogial põhinevate määratud süsteemide puhul, millal ja kuidas toimub artikli 18 lõikes 1 osutatud ülekandekorralduse süsteemi sisestamise ajahetk, kui tehing kantakse süsteemi konsensusreeglite kohaselt hajusraamatusse;

c) määratud süsteemi sisestatud ülekandekorralduse tagasivõetamatuks muutumise ajahetk, millele on osutatud artikli 20 lõikes 1;

d)hajusraamatu tehnoloogial põhinevate määratud süsteemide puhul, millal ja kuidas konkreetne ajahetk, mil osaleja või kolmas isik ei saa süsteemi sisestatud ülekandekorraldust tagasi võtta, langeb kokku hetkega, mil konsensus on lõplik ja kirjet ei saa selle süsteemi tehnilise protokolli kohaselt tagasi pöörata;

e) lõpliku arvelduse ajahetk, millele on osutatud lõikes 1;

f)hajusraamatu tehnoloogial põhinevate määratud süsteemide puhul, kuidas võib lõikes 1 osutatud lõpliku arvelduse ajahetke määratleda tõenäosuslike või kihiliste lõplikkusmudelite puhul, mis ei pruugi vastata absoluutsele õiguskindlusele, kuid võivad siiski saavutada õiguskindluse sõltuvalt süsteemi struktuurist ja eeskirjadest.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

V JAOTIS

MAKSEJÕUETUSMENETLUST KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 22

Maksejõuetusmenetluse algatamise ajahetk

1.Käesoleva määruse kohaldamisel on maksejõuetusmenetluse algatamise ajahetk see hetk, mil asjaomane kohtu- või haldusasutus langetab oma otsuse.

2.Kui otsus on lõike 1 kohaselt tehtud, teavitab asjaomane kohtu- või haldusasutus sellest otsusest viivitamata asjaomase teabe kogumise eest vastutavat pädevat asutust, mis on nimetatud vastavalt artikli 10 lõikele 1. Ta teavitab sellest viivitamata keskandmebaasi kaudu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, Euroopa Pangandusjärelevalvet, EKPSi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teisi liikmesriike.

Artikkel 23

Tagasiulatuva mõju puudumine

Maksejõuetusmenetlus ei mõjuta tagasiulatuvalt osaleja õigusi ja kohustusi, mis tulenevad osalemisest määratud süsteemis või registreeritud süsteemis või seoses sellise süsteemiga, kui osaleja on asutatud liikmesriigis, kus kolmanda riigi süsteem on registreeritud, enne sellise menetluse algatamist vastavalt artikli 22 lõikele 1. Selline menetlus ei mõjuta tagasiulatuvalt koostalitlevas süsteemis osaleja õigusi ja kohustusi ega koostalitleva süsteemi korraldajat, kui see süsteemikorraldaja ei ole osaleja.

Artikkel 24

Osalejate õiguste ja kohustuste suhtes kohaldatav õigus

Süsteemis osaleja vastu maksejõuetusmenetluse algatamise korral määratakse kõnealuse osaleja osalemisest tulenevad või sellega seotud õigused ja kohustused seda süsteemi reguleeriva õigusega.

VI JAOTIS

TAGATISE VÕTJATE ÕIGUSTE KAITSMINE TAGATISE ANDJA MAKSEJÕUETUSE MÕJU EEST

Artikkel 25

Tagatis

1.Süsteemikorraldaja või osaleja õigusi tagatisele, mis on talle antud seoses määratud süsteemiga, registreeritud süsteemiga selle osalejate puhul, kes on asutatud liikmesriikides, kus süsteem on registreeritud, või koostalitluskokkuleppe kohase struktuuriga, ning liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga õigusi neile antud tagatisele ei mõjuta maksejõuetusmenetlus, mis on algatatud mõne järgmise isiku suhtes:

a)asjaomases määratud või registreeritud süsteemis või koostalitluskokkuleppe kohases struktuuris osaleja;

b)koostalitleva süsteemi korraldaja, kes ei ole osaleja;

c)liikmesriigi keskpanga vastaspool;

d)Euroopa Keskpanga vastaspool;

e)tagatise andnud kolmas isik.

Sellise tagatise võib nende õiguste rahuldamiseks müüa.

Süsteemikorraldaja õigusi tagatisele, mille ta on andnud teisele süsteemikorraldajale seoses koostalitluskokkuleppe kohase struktuuriga, ei mõjuta tagatise võtnud süsteemikorraldaja suhtes algatatud maksejõuetusmenetlus.

2.Osalejate, süsteemikorraldajate, liikmesriigi keskpanga, Euroopa Keskpanga ja nende nimel tegutsevate volitatud isikute, esindajate või kolmandate isikute õigusi seoses finantsinstrumentidega, sealhulgas õigusi nendele finantsinstrumentidele, mis on antud tagatisena ja mis on seaduslikult kantud liikmesriigis asuvasse registrisse, sealhulgas hajusraamatusse, kontole või tsentraliseeritud hoiustamissüsteemi, reguleeritakse selle liikmesriigi õigusega.

Esimese lõigu kohaldamisel on juriidilise isiku juures hoitava registri, konto või keskdepositooriumi asukohaks liikmesriik, kus on selle juriidilise isiku registrijärgne asukoht.

3.Kui registri, konto või keskdepositooriumi asukohta ei ole võimalik vastavalt lõikele 2 kindlaks määrata, kohaldatakse osalejate, süsteemikorraldajate, liikmesriigi keskpanga või Euroopa Keskpanga õiguste ning nende nimel tegutsevate volitatud isikute, esindajate või kolmandate isikute õiguste kindlaksmääramise suhtes seoses tagatisena antud finantsinstrumentidega lõikes 1 osutatud süsteemi või koostalitluskokkuleppe kohast struktuuri reguleerivat õigust.

4.Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel tähendab viide liikmesriigi õigusele viidet selle riigisisesele õigusele, jättes välja kõik eeskirjad, mille alusel tuleks asjakohase küsimuse lahendamisel tugineda mõne muu riigi õigusele.

VII JAOTIS

KESKANDMEBAAS JA DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE

Artikkel 26

Keskandmebaas

1.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loob vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35c keskandmebaasi ja haldab seda. Määravatel asutustel, registreerimisasutustel, liikmesriikide pädevatel asutustel ja artikli 22 lõikes 2 osutatud pädeval asutusel ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel, Euroopa Pangandusjärelevalvel ja EKPSil (edaspidi „registreeritud vastuvõtjad“) on iga asjaomase süsteemi puhul eraldi juurdepääs kõigile selle süsteemi andmebaasis registreeritud lõikes 3 osutatud andmetele ja dokumentidele, kui see on nende ülesannete täitmiseks asjakohane või vajalik.

2.Süsteemikorraldajal on juurdepääs keskandmebaasile seoses teabe ja dokumentidega, mille ta ise on keskandmebaasi esitanud, või dokumentidega, mille mõni registreeritud vastuvõtja on talle keskandmebaasi kaudu edastanud.

Muud vastuvõtjad esitavad samuti teatavaid konkreetseid dokumente või teavet ja saavad sellistele keskandmebaasis registreeritud dokumentidele või teabele juurdepääsu, kui nii on käesoleva määrusega ette nähtud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et keskandmebaas täidab käesoleva artikli kohaseid ülesandeid.

3.Süsteemikorraldajad, sealhulgas määratud ja registreeritud süsteemide korraldajad, ning registreeritud vastuvõtjad laadivad keskandmebaasi elektroonilisel kujul üles kogu käesolevas määruses osutatud teabe ja kõik dokumendid, sealhulgas taotlused, otsused, soovitused, päringud, teabe, küsimused, vastused ja teated, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kättesaamist tõendav kinnitus saadetakse keskandmebaasi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast teabe või dokumentide esitamist.

4.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et andmebaas võimaldab hajusraamatu tehnoloogia abil salvestatud andmete, sealhulgas ahelandmete lugemist ja nendele andmetele juurdepääsu.

5.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loob keskandmebaasi nii, et see teavitab registreeritud vastuvõtjaid automaatselt selle sisu muutmisest, sealhulgas dokumentide üleslaadimisest, kustutamisest või asendamisest, küsimuste esitamisest ja teabepäringutest.

6.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb käesoleva määruse alusel keskandmebaasi kaudu jagatud teabe kättesaadavaks määruste (EL) nr 648/2012 ja (EL) nr 909/2014 kohaldamisel asjaomastele asutustele, kui see on asjakohane või vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 27

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 2 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist püüab komisjon konsulteerida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Pangandusjärelevalvega ja konsulteerib kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 2 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Üleminekusätted 

1.Erandina artiklist 3 jääb direktiivi 98/26/EÜ alusel enne [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev] määratud süsteem määratud süsteemiks käesoleva määruse tähenduses kuni selle uuesti määramiseni kõnealuse artikli alusel või kuni [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], sõltuvalt sellest, kumb on varasem. Vahepeal kohaldatakse süsteemi määramise suhtes jätkuvalt liikmesriigi õigust.

2.Erandina artiklist 12 loetakse kolmanda riigi süsteem, mille suhtes liikmesriik on enne [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev] laiendanud direktiiviga 98/26/EÜ antud kaitset, selles liikmesriigis registreerituks käesoleva määruse tähenduses kuni selle registreerimiseni asjaomases liikmesriigis kõnealuse artikli alusel või kuni [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], sõltuvalt sellest, kumb on varasem.

3.Ülekandekorraldust, mis sisestatakse süsteemi enne [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kuid mis arveldatakse pärast seda kuupäev, käsitatakse ülekandekorraldusena käesoleva määruse tähenduses.

4.Kuni artikli 26 kohase keskandmebaasi loomiseni toimub keskandmebaasi kaudu edastatavate andmete ja dokumentide vahetamine, sealhulgas taotluste, otsuste, soovituste, päringute, teabe, küsimuste, vastuste ja teadete esitamine, alternatiivsete vahendite abil.

Artikkel 29

Läbivaatamine

1.Komisjon hindab hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] käesoleva määruse kohaldamist ja koostab üldaruande. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ja EKPSiga hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] komisjonile aruande käesolevas määruses sätestatud arvelduse lõplikkuse korra toimimise kohta.

Artikkel 30

Kehtetuks tunnistamine

1.Direktiiv 98/26/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

2.Viiteid direktiivile 98/26/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse kooskõlas käesoleva määruse 1. lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 31

Direktiivi 2002/47/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/47/EÜ muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõike 4 punkti a lisatakse järgmised lõigud:

„Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmavad viited sularahale, finantsinstrumentidele ja krediidinõuetele ka neid, mis on emiteeritud või registreeritud hajusraamatu tehnoloogia abil.

Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate finantsinstrumentide hulka lisada direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 osutatud finantsinstrumendid, kui need on kapitaliturul vabalt kaubeldavad.“

(2)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„p) „konto“ – [määruse (EL) …/…, mis käsitleb arvelduse lõplikkust] artikli 2 lõike 1 punktis 26 määratletud konto;“

b)lisatakse järgmine lõige:

„4. Viited kontole, registreerimisele või registrile hõlmavad mis tahes vormis elektroonilisi andmeid, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogial põhinevaid andmeid, mis täidavad sama funktsiooni. Lisaks peavad kõik juhised või teated võimaldama krüptovõtme või muu seadme või meetodi kasutamist selliste juhiste või teadete elektrooniliseks allkirjastamiseks.“

(3)Artiklisse 11 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 1 lõike 4 punkti a esimese ja teise lõigu, artikli 2 lõike 1 punkti p ja artikli 2 lõike 4 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.“

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 40  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 piiramatu kestusega

–Rakendamine käivitub alates 2028. aastast,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id) 41

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täiendavate ressursside kirjeldus

Algatus eeldab täiendavaid ressursse, et täita kaasseadusandjate poolt määratud ülesandeid, eelkõige seoses EBA ja ESMA uue rolliga järgmiste ülesannete täitmisel: abistamine seoses liikmesriikide poolt arvelduse lõplikkuse määruse kohase ELi süsteemide määramise ühtse rakendamisega, suhtlemine süsteemikorraldajatega ja liikmesriikidevaheline kooskõlastamine seoses kolmandate riikide süsteemidele arvelduse lõplikkuse määruse alusel loa andmisega. Selleks on hinnanguliselt vaja kahte kvalifitseeritud ja alalist täistööajaga töötajat, ühte EBAs ja ühte ESMAs. Need ülesanded nõuavad häid teadmisi maksejõuetusõiguse ja finantsturutaristuid käsitlevate õigusaktide valdkonnas. Täistööajaga töötajad peavad suutma hinnata liikmesriikide pädevate asutuste põhjendusi selle kohta, kuidas süsteemi eeskirjad on kooskõlas (riikliku) maksejõuetusõigusega, ning tagama, et liikmesriigid on määranud ELi süsteemid ühtsel viisil, võttes arvesse ka valdkondlikke õigusakte. See kehtib nii ELi süsteemide kui ka kolmandate riikide süsteemide puhul.

ESMA peab looma elektroonilise keskandmebaasi ja seda aja jooksul haldama, nagu on nõutud arvelduse lõplikkuse määruse artiklis 26. Keskandmebaas hõlbustab käesoleva määruse kohaste vastuvõtjate jaoks olulise teabe ja oluliste dokumentide vahetamist, sealhulgas ELi ja kolmandate riikide süsteemide määramist ja registreerimist, ning teatava teabe avaldamist. Artiklis 26 on sätestatud ka pädevate asutuste, registreerimisasutuste ja liikmesriikide pädevate asutuste juurdepääs makse-, arveldus- ja kliiringsüsteemidele. Kuna maksesüsteemide eest vastutab EBA tihedas koostöös EKPSiga, peavad juurdepääsu saama ka keskpangad ja EBA.

ESMA peab keskandmebaasi jaoks looma asjakohase IT-taristu, et tagada teabe, dokumentide ja suhtluse turvaline, tõhus ja tulemuslik edastamine asjaomaste sidusrühmade (nt määratud süsteemid, pädevad asutused jne) vahel ja nende säilitamine, nagu on ette nähtud arvelduse lõplikkuse määruses. Arvelduse lõplikkuse määruses nõutav keskandmebaas peaks olema sama süsteem, mida nõutakse Euroopa turu infrastruktuuri määruse artiklis 17c, väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse artiklis 21a, finantsinstrumentide turgude määruse artiklis 38ea ja ESMA määruse artiklis 35c. Kuna see keskandmebaas luuakse varasemate volituste, st määruse (EL) 2024/2987 (Euroopa turu infrastruktuuri kolmas määrus) alusel, kajastavad arvelduse lõplikkuse määruse alusel keskandmebaasi loomise ja jätkuva haldamisega seotud kulud ainult nende kulude suhtelist suurenemist, mis on vajalik keskandmebaasi rakendamiseks arvelduse lõplikkuse määruse nõuete kohaselt. See hõlmab lisakulusid, mis on seotud juurdepääsu võimaldamisega täiendavatele sidusrühmadele, kellel peab olema juurdepääs arvelduse lõplikkuse määruse kohasele keskandmebaasile (ligikaudu 60 üksust), ning säilitamiskulusid, mis on seotud lisateabe, dokumentide ja suhtlusega, mida hoitakse andmebaasis ja/või edastatakse selle kaudu. Need kulud on lisatud koondmääruse dokumendis 46 esitatud arvudesse, mis on seotud ESMA keskandmebaasi ja järelevalveplatvormiga, mis hõlmavad keskseid vastaspooli, väärtpaberite keskdepositooriume ja kauplemiskohtasid (vt koondmääruse jaotis 4.3 ning kõnealuse määruse lisa jaotise „Konkreetsed eeldused“ D ja E osa), ning seetõttu ei esitata neid siin eraldi.

Hinnangulised kulud

Kulude arvutamine põhineb eelarve peadirektoraadi juhenditel personali kategooria kohta: lepinguline töötaja, põhineb ajutise teenistuja keskmisel maksumusel 2025. aastal (st 0,084 miljonit eurot) ja sisaldab järgmist:

2 % inflatsioonimäär alates 2027. aastast;

nii ESMA kui ka EBA asukohaks oleva Pariisi palga paranduskoefitsient 114,2 %;

sisaldab 30 000 eurot aastas, mis vastab tegevuskuludele, peamiselt hoone ja ITga seotud kuludele, vastavalt 2025. aasta standardhinnale, võttes arvesse 2 % inflatsiooni.

Eespool nimetatud kulutusi rahastatakse järgmiselt: 1) EBA puhul kuni 40 % komisjoni toetuse kaudu ja kuni 60 % liikmesriikide pädevate asutuste poolt, vastavalt Euroopa järelevalveasutuste asutamismäärusele; 2) ESMA puhul kuni 50 % komisjoni toetuse kaudu ja kuni 50 % liikmesriikide pädevate asutuste poolt, rangelt seoses Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu paketi kohaselt nõutavate uute lisaülesannetega.

Võttes aluseks jõustumiskuupäeva 2027. aastal ja arvestades 12-kuulise viivitusega, mis on asutustel esialgsete delegeeritud õigusaktide eelnõude esitamiseks, jäädakse eelduse juurde, et täiendavad täistööajaga töötajad asuvad tööle 2028. aasta alguses.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 50

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–3 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.8.Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus

Personalivajadus (täistööaja ekvivalendina)

ELi eelarvest ette nähtud toetusest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kui see on asjakohane, tasudest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ei ole asjakohane

Kui see on asjakohane, kaasrahastamise teel kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Liikmesriikide pädevate asutuste maksed Euroopa Pangandusjärelevalvele 51  

Liikmesriikide pädevate asutuste maksed Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele 52  

Detsentraliseeritud asutuse personali- ja assigneeringute (miljonites eurodes) vajadus ettepaneku/algatuse rakendamiseks – ülevaade