52025PC0847

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Sõjaline liikuvus on liikmesriikide relvajõudude võime vägesid ja varustust liidus ja üle liidu välispiiride sõjalistel eesmärkidel kiiresti ümber paigutada. Euroopa julgeoleku ja heidutuse olulise võimaldina on see liidu valmisoleku ja kaitsevalmiduse tugisammas. Sõjaline liikuvus on Euroopa julgeoleku ja kaitse jaoks väga oluline ning määrab ka meie suutlikkuse reageerida looduse põhjustatud ja inimtegevusest tingitud häiretele. ELi liikmesriikide relvajõud peavad olema võimelised korraldama varustuse, kaupade ja reisijate sõjalist transporti liidus ja üle selle välispiiride, vähendades ja leevendades samal ajal sellise transpordi mõju tsiviiltranspordile, ning reageerima kiiresti ja piisavas ulatuses liidu välispiiridel või nendest väljaspool puhkevatele kriisidele. Peale selle näeme Venemaa Ukraina-vastase agressiooni käigus iga päev, kui oluline on liigutada sõjalist abi ja varustust võimalikult kiiresti ja sujuvalt.

Kuigi on tehtud olulisi edusamme, on tõhusa sõjalise liikuvuse tagamisel ELis endiselt märkimisväärseid takistusi. Erinevad riiklikud eeskirjad, killustatud menetlused ja selge koordineerimise puudumine põhjustavad sõjalises transpordis jätkuvalt viivitusi. ELi transporditaristu ei ole kahesuguse kasutuse jaoks piisavalt kohandatud ja on häirete suhtes endiselt haavatav. Endiselt on probleemiks sõjalisteks vedudeks vajalike kütuste kättesaadavus. Kahesuguse kasutusega transpordi võimed, mis on sõjaliste vedude jaoks kriitilise tähtsusega, on endiselt piiratud. Need takistused toovad esile liidu transpordivõrgu kriitilised nõrkused ning õõnestavad ELi julgeolekupoliitikat, tsiviilkaitseoperatsioone ja heidutusvõimet.

2025. aasta märtsi ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ 1(1) tunnistatakse vajadust kõrvaldada regulatiivsed ning taristu ja võimetega seotud takistused, et parandada märkimisväärselt sõjalist liikuvust. 16. oktoobri 2025. aasta kaitsevalmiduse tegevuskavas aastani 2030 2(2) sõnastatakse selged eesmärgid ja vahe-eesmärgid, kuulutades 2025. aasta novembris välja sõjalise liikuvuse paketi.

Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2025. aasta järeldustes 3(3) kutsuti komisjoni ja kõrget esindajat üles esitama täiendavaid ettepanekuid sõjalise liikuvuse tugevdamiseks, võimaldades seeläbi kaitseotstarbelise varustuse ja personali tõhusat liikumist kogu liidus.

Määrus vastab nendele üleskutsetele ja on osa sõjalise liikuvuse paketist koos ühisteatisega sõjalise liikuvuse kohta. Selles esitatakse terviklik meetmete kogum, mille eesmärk on hõlbustada varustuse, kaupade ja personali transporti sõjalistel eesmärkidel, vähendades ja leevendades samal ajal sellise transpordi mõju tsiviiltranspordile.

Määrus sisaldab terviklikku meetmete kogumit, mille eesmärk on:

(a)piiriülese sõjalise transpordi sujuvamaks muutmine (ühtse loamenetluste raamistiku loomine ning katkematu ja ohutu sõjalise transpordi tagamine);

(b)hädaolukordadele reageerimise tõhustamine (luues tõhusa, koordineeritud ja tulemusliku raamistiku sõjalise transpordi hõlbustamiseks ajutistele, erakorralistele ja kiireloomulistele olukordadele reageerimiseks);

(c)taristu valmisoleku ja kaitse parandamine (eeskirjade kehtestamine kahesuguse kasutusega transporditaristu valmisoleku suurendamiseks ning strateegilise kahesuguse kasutusega taristu paremaks kaitsmiseks kõigi ohtude eest);

(d)solidaarsuse ja võimete jagamise edendamine (soodustades transpordi- ja logistikavõimete jagamist ja panustamist sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi kaudu ning suurendades olemasolevate transpordivõimete nähtavust sõjalise transpordi jaoks).

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev määrus, milles keskendutakse kahesuguse kasutusega transporditaristu ja -varustuse kohandamisele ning sõjalise liikuvuse eesmärgil transpordi hõlbustamise menetlustele, vähendades ja leevendades samal ajal sellise transpordi mõju tsiviiltranspordile, on täielikult kooskõlas seniste edusammudega sõjalise liikuvuse parandamisel ja täiendab neid.

Alates 2017. aastast on EL järginud spetsiaalset tegevuskava sõjalise liikuvuse tugevdamiseks. Kahes sõjalise liikuvuse tegevuskavas (2018. aastal 4(4) ja 2022. aastal 5(5)) esitati rida meetmeid sõjalise liikumise füüsiliste, menetluslike ja regulatiivsete tõkete kõrvaldamiseks. 2024. aastal võtsid liikmesriigid oma ambitsioonikas sõjalise liikuvuse lubaduses 6(6) kohustuse kõrvaldada järelejäänud sõjalise liikuvuse lüngad. Sõjaline liikuvus on ka üks ELi ja NATO koostöö juhtivatest valdkondadest.

Regulatiivsetes aspektides on jõupingutused keskendunud peamiselt piiriülese sõjalise liikumise lubadele. Sellega seoses on Euroopa Kaitseagentuur (EDA) ja osalevad liikmesriigid kehtestanud tehnilise korra piiriülese liikumise loamenetluste standardimiseks, et neid menetlusi lihtsustada ja ühtlustada. Kuigi selle korra kehtestamine kujutab endast olulist edasiminekut, on selle rakendamine sujuva sõjalise transpordi tagamiseks veel ebapiisav.

Taristu puhul on muudetud 2024. aasta üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise määruses 7(7) ette nähtud liikmesriikide sõjalise liikuvuse integreerimine ühisesse transpordipoliitikasse, et rajada kahesuguse kasutusega võrk. Nõukogu kehtestas investeeringute suunamiseks 2025. aastal neli prioriteetset mitmeliigilise sõjalise liikuvuse koridori, mis võimaldavad tugevdada liikmesriikide vahelist koostööd ja sidusat planeerimist. Kahesuguse kasutusega võrgu rajamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid. 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus eraldati kahesuguse kasutusega taristu kaasrahastamiseks Euroopa ühendamise rahastu 8(8) kaudu 1,69 miljardit eurot, toetades 95 projekti 21 liikmesriigis. Nõudlus ületas siiski märkimisväärselt olemasolevaid vahendeid, kuna Euroopa ühendamise rahastu raames korraldatud kolmandas ja viimases kahesuguse kasutusega transporditaristu projektide taotlusvoorus oli taotluste ülemärkimise määr 4,7 9 . Selles taotlusvoorus osales 22 liikmesriiki 112 projektiga (taotletud ELi kaasrahastamise kogusumma oli 3,7 miljardit eurot, samas kui lõpuks eraldati 807 miljonit eurot 38 projekti toetamiseks 18 liikmesriigis). See asjaolu koos suurenenud vajadusega tugevdada ELi kaitsevõimet ajendas komisjoni pakkuma välja sõjalise liikuvuse eelarve kümnekordset suurendamist Euroopa ühendamise rahastu ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 10(9) jaoks. Peale selle saavad liikmesriigid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus toetada investeeringuid kahesuguse kasutusega taristusse (eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu taristusse) oma riiklike ja piirkondlike kavade kaudu. Samuti võivad liikmesriigid käesoleval mitmeaastase finantsraamistiku perioodil ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ümber jaotada ja kasutada Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendit 11(10) kahesuguse kasutusega projektide rahastamiseks. Euroopa Investeerimispanga Grupp muutis hiljuti oma kaitsevaldkonna laenupoliitikat ning kavatseb investeerida 2025. aastal julgeolekusse ja kaitsesse (sh kaitsetaristusse ja sõjalisse liikuvusse) 3,5 miljardit eurot.

Peale regulatiivsete aspektide ja taristu on tehtud edusamme ka suutlikkuse ja digiülemineku mõõtmes, aga ka sõjalise liikuvuse jaoks hädavajalike tulevaste transpordivahendite väljatöötamisel. EL on näiteks toetanud Euroopa Kaitsefondi kaudu projekte, mis käsitlevad digitaalset teabevahetust, suuremõõtmelise kauba õhuvedu ja tulevasi lennusüsteeme 12(11). ELi peamisest teadusuuringute ja innovatsiooni programmist „Euroopa horisont“ 13 on toetatud ka sõjalist liikuvust kaudselt toetavaid teadusuuringuid ja innovatsiooni, nagu akud, kütuseelemendid, vesinikutehnoloogiad, suure läbilaskevõimega raudteesüsteemid ja intelligentsed transpordisüsteemid. Komisjoni ettepanek 14 järgmise raamprogrammi „Euroopa horisont“ kohta võib sõjalist liikuvust otsesemalt toetada, kuna toetada võidakse kahesuguse kasutusega meetmeid. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendit ka sõjalise liikuvuse võimete hangete rahastamiseks. Komisjon on järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks teinud ettepaneku luua Euroopa Konkurentsivõime Fondi ettepaneku 15(12) raames eraldi komponent sõjalise logistika võimaldamiseks ja toetamiseks. See hõlmab tegevusi, mis on seotud sõjalise liikuvuse protsesside digiteerimisega, sõjalise liikuvuse võimetele juurdepääsu parandavate toodete hankimisega, kahesuguse kasutusega taristu kaitse ja vastupidavuse tugevdamisega ning abi osutamisega liikmesriikidele vajalike transpordi- ja logistikaressursside ja -varustuse hankimisel. Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi ülesehitus ja funktsioneerimine on eelkõige kavandatud toimima kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi ettepaneku kohaste võimalike investeeringutega, mille eesmärk on parandada juurdepääsu sõjalise transpordi võimetele. Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendist saab väljastada kahesuguse kasutusega taristu jaoks laene ja tagatisi.

Käesolev määrus on täielikult kooskõlas seni tehtud edusammude, jõupingutuste ja ettepanekutega. Selles käsitletakse põhiaspekte, mida ei ole seni kõigis kolmes mõõtmes (regulatiivne, taristu ja võimed) piisavalt käsitletud. Määrus on täielikult kooskõlas järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud finantsinvesteeringutega ja toimib koos nendega. Näiteks Euroopa ühendamise rahastu kaudu taristusse tehtavatel investeeringutel on sünergiline toime, mis hõlbustab sõjalist transporti, suurendades kohandatud kahesuguse kasutusega taristu kättesaadavust liidus.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Määrus on kooskõlas 26. märtsi 2025. aasta ühisteatisega ELi kriisivalmiduse strateegia kohta 16(13). Viimases kutsutakse üles tõhustama tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostööd ning parandama tsiviil- ja sõjaliste osalejate vahelist suhtlust. See on käesoleva määruse keskmes olev lähenemisviis, mille eesmärk on parandada kogu ühiskonda ja kogu valitsussektorit hõlmavat lähenemisviisi sõjalistele vedudele.

Määrus on kooskõlas ka komisjoni teatisega „ELi varude loomise strateegia: ELi materiaalse kriisivalmiduse suurendamine“ 17(14). Määruses esitatakse konkreetsed meetmed, mis toetavad selles teatises esitatud üleskutset tõhustada koostööd ja kooskõlastamist, et luua kriisi ja häirete ajal piiriülese liikumise võimaldamiseks kohandatav poliitika ja õigusraamistik, eelkõige lihtsustada piiriülese liikumise ja varude jaotamise menetlusi ning võimaldada transpordieeskirjadega sihipärast paindlikkust. Käesoleva määruse sätted Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteemi (EMERS) kohta on eelkõige kooskõlas ELi varude loomise strateegias kirjeldatud lähenemisviisiga.

Määrus, millega nähakse ette võimalus luua jagatud transpordi- ja logistikavõimete sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv, et kõrvaldada liikmesriikide võimelüngad sõjaliste vedude läbiviimisel, on otseselt inspireeritud komisjoni edukast kogemusest Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi ja rescEUga liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames 18(15).

Ning kuigi käesoleva määruse eesmärk on suurendada strateegilise kahesuguse kasutusega taristu vastupidavust, tugineb see kehtivale direktiivile elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kohta 19(17). Muu hulgas käsitletakse määruses konkreetset vajadust suurendada sõjalise transpordi jaoks strateegilise kahesuguse kasutusega taristu vastupidavust ja kaitset, kehtestades täiendavad normid, mis põhinevad eespool nimetatud kehtival direktiivil, keskendudes sellise transporditaristu kindlakstegemisele ja vastupidavusele.

Kuigi käesolevas määruses tehakse ettepanek sõjalise transpordi tolliprotseduure käsitlevate eri- ja lisasätete kohta, mis on kavandatavate transpordimeetmete rakendamise hõlbustamiseks rangelt vajalikud, on see täielikult kooskõlas ELi tolliterritooriumil kehtivaid tollieeskirju ja -protseduure sisaldava liidu tolliseadustiku 20(18) kavandatava läbivaatamisega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Liikmesriikide relvajõud sõltuvad oma sõjaliste vedude läbiviimisel suurel määral kahesuguse kasutusega transporditaristust ja -varustusest. Seda kahesuguse kasutuse mõõdet tunnistades saab ühist transpordipoliitikat mobiliseerida ja arendada nii, et see toetaks sõjalise transpordi konkreetseid vajadusi.

Peale selle peavad piiriülese sõjalise transpordi eeskirjad olema nõuetekohaselt integreeritud ja edasi arendatud liidu tasandil välja töötatud ühise transpordipoliitika raames, eelkõige selleks, et võtta arvesse tsiviilettevõtete poolt relvajõudude nimel korraldatava transpordi eripärasid ning tagada, et selle mõju muule tsiviiltranspordile oleks võimalikult väike ja leevendatud.

Võttes arvesse eespool esitatut ja asjaolu, et määrus sisaldab maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi, aga ka õhu- ja meretranspordi suhtes rakendatavaid meetmeid, põhineb see Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 91 ja artikli 100 lõikel 2. Sellega kehtestatakse meetmete kogum ja asjakohased sätted, mille eesmärk on hõlbustada sõjalist transporti liidus ja üle selle välispiiride ning vähendada ja leevendada sellise transpordi mõju tsiviiltranspordile.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Sõjaline liikuvus ELis tähendab liikmesriikide relvajõudude võimet vägesid ja varustust liidus ja üle liidu välispiiride sõjalistel eesmärkidel kiiresti kasutusele võtta. Kuna sõjaline liikuvus on oma olemuselt riikidevaheline, mõjutab seda märkimisväärselt piiriülese liikumise keerukus. Lahendades piiriülese sõjalise transpordiga seotud probleeme, on käesolev määrus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, tagades otsuste tegemise tõhusaimal tasandil, et hõlbustada sujuvat ja tõhusat sõjalist liikuvust kogu ELis.

Regulatiivsest küljest ei ole vaatamata riiklikele ja valitsustevahelistele jõupingutustele piiriülese sõjalise transpordi hõlbustamisel piisavalt edusamme tehtud. Praegust regulatiivset keskkonda iseloomustavad ebaühtlased ja lahknevad riiklikud eeskirjad, mille tulemuseks on killustatud raamistik, mis takistab transporditaristu tõhusat kahesugust kasutust ning seega sõjaväelaste ja sõjalise varustuse piiriülest transporti, vähendades ja leevendades samal ajal selle mõju tsiviiltranspordile. Selle probleemi lahendamiseks on vaja ühtset liidu tasandi õigusraamistikku, et kehtestada sidus ja ühtne lähenemisviis, millega tagatakse transporditaristu kahesugune kasutamine sõjaliseks liikumiseks. Peale selle tuleb piiriülest sõjalist transporti reguleerivad eeskirjad integreerida ja välja töötada liidu tasandil kehtestatud ühise transpordipoliitika raames.

Taristu puhul tuginevad piiriülesed sõjalised veod olemuslikult mitut liikmesriiki hõlmavatele kahesuguse kasutusega taristuvõrkudele. Selle piiriülese mõõtme parimad näited on 2025. aastal kindlaks määratud sõjalise liikuvuse koridorid. Seega on käesolevas määruses kavandatavad meetmed kahesuguse kasutusega taristu valmisoleku ja vastupidavuse suurendamiseks vajalikud piiriüleste sõjaliste vedude sujuva läbiviimise tagamiseks ja ühtlasi kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Killustatud riigisisesed lahendused seevastu ei võimaldaks saavutada eesmärki tagada piiriüleste sõjaliste vedude läbiviimine otstarbekohasel kahesuguse kasutusega taristul.

Transpordi- ja logistikavõimete valdkonnas esineb liikmesriikides märkimisväärseid lünki, mida on de facto raske üksnes riiklikul tasandil kõrvaldada – kas seetõttu, et see nõuaks väga suuri investeeringuid, või seetõttu, et nende eraldi lahendamine põhjustaks tarbetut topelttööd. See võib takistada tõhusat sõjalist transporti nii liidus kui ka üle selle välispiiride. Selle probleemi lahendamiseks on mitu liikmesriiki edukalt rakendanud transpordi- ja logistikavõimete panustamise ja jagamise algatusi, nagu strateegiline õhuvedu, ning see näitab koostööl põhinevate lähenemisviiside potentsiaali. Need algatused on aga praegu killustatud ja piirduvad teatava arvu liikmesriikidega. Kavandatava määruse eesmärk on tugineda nendele edusammudele, muutes need kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ja laiendades nende kohaldamisala teistele transpordiliikidele ja -võimetele. Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi loomise ning solidaarsust suurendavate meetmete rakendamise kaudu, mis parandavad liikmesriikide juurdepääsu asjakohastele võimetele ja kõrvaldavad võimelünki, mis liidu tasandil sõjalist transporti praegu takistavad, järgitakse ettepanekus subsidiaarsuse põhimõtet, pakkudes piiriülesele probleemile liidu tasandi lahenduse. Selline lähenemisviis võimaldab vahendeid tõhusamalt ja koordineeritumalt kasutada, millest saavad kokkuvõttes kasu kõik liikmesriigid.

Kuna Euroopa Kontrollikoda 21(19) ja sidusrühmad, kellega konsulteeriti, rõhutasid ELi tasandi meetmete vajalikkust ja asjakohasust sõjalise liikuvuse süsteemsete tõkete kõrvaldamiseks, muutus pakilise vajaduse tõttu sõjalist liikuvust parandada oluliseks ELi sekkumine, et leida vajaliku kiiruse ja ulatusega ühtne lahendus.

•Proportsionaalsus

Määruse eesmärk on hõlbustada ja tõhustada sõjalist transporti liidus, edendades tsiviiltaristu kahesugust kasutust ja paremat koordineeritust liikmesriikide vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatavad meetmed hoolikalt läbi kaalutud, et need oleksid proportsionaalsed määruse vajadustega, saavutades tasakaalu sõjalise transpordi ühtlustatud õigusnormide ja menetluste ning liikmesriikide esmase vastutuse vahel sõjalise liikuvuse valdkonnas. Määrus ei mõjuta liikmesriikide suveräänsust otsustada oma relvajõudude liikumise üle liidus ega nende õigust anda teise liikmesriigi relvajõududele luba oma territooriumi läbimiseks. Selle asemel aitab määrus kaasa selliste suveräänsete otsuste tulemuslikule rakendamisele, suurendades seeläbi sõjalise liikuvuse üldist tõhusust. Proportsionaalset lähenemisviisi rakendades tagatakse määrusega sõjalise transpordi hõlbustamine, austades samal ajal täielikult liikmesriikide suveräänsust.

Peale selle tagatakse määrusega hoolikalt läbimõeldud tasakaal sõjaliste vedude hõlbustamise ja nende tsiviilisikutele avalduva mõju vähendamise vahel, tagades seeläbi proportsionaalse lähenemisviisi. Kavandatud eeskirjade eesmärk on täpsustada õigusraamistikku, mida kohaldatakse tsiviilveoettevõtjate suhtes, kellega liikmesriikide relvajõud on lepingu sõlminud ning kes vastutavad enamiku liidus toimuvate sõjaliste vedude eest. Eristades tavapäraseid sõjalise transpordi eeskirju ja Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteemi alusel rakendatavaid erakorralisi meetmeid, võetakse määruses kasutusele ka astmeline ja progressiivne lähenemisviis, jättes sekkuvad ja kaugeleulatuvad meetmed selliste olukordade jaoks, kus need on tõepoolest vajalikud. Selline sihipärane lähenemisviis minimeerib mõju tsiviilsektorile, piirdudes sellega, mis on liidus suurenenud sõjalisi vedusid arvesse võttes rangelt vajalik. Lisaks sellele parandavad meetmed prognoositavust tsiviilotstarbelise tegevuse jaoks ja pakuvad tsiviilsektorile võimalusi aidata aktiivselt kaasa sõjalise liikuvuse parandamisele liidus, edendades koostööpõhist ja vastastikku kasulikku keskkonda.

•Vahendi valik

Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. See on kõige sobivam õigusakt, sest sõjalise transpordi märkimisväärseks lihtsustamiseks ja sujuvamaks muutmiseks vajalikku ühtsust on võimalik tagada ainult määruse kui siduva ning ühetaoliselt ja vahetult kohaldatava õigusaktiga. Lisaks sellele on see kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 91 ja artikli 100 lõikega 2, milles on sätestatud, et vastavates kohaldamisalades kasutatakse meetmete vastuvõtmiseks seadusandlikku tavamenetlust.

Otsus loobuda direktiivi võimalusest on peamiselt seletatav asjaoluga, et direktiiviga kaasneb liikmesriikide jaoks tingimata ülevõtmisperiood, mis nõuab aega ja jõupingutusi, mis olid vastuolus pakilise ajakavaga, mille jooksul liit peab sõjalist liikuvust parandama, nagu on kirjeldatud ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kavandatav määrus on uus poliitiline algatus. Seni ei ole ELi tasandil sõjaväelaste ja kaupade piiriülest sõjalist transporti reguleerivaid õigusakte vastu võetud.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

2025. aasta sõjalise liikuvuse paketi põhiküsimuste kohta kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete ning tagasiside kogumiseks korraldati sõjalise liikuvuse paketi jaoks sihtkonsultatsioon sidusrühmadega. Selle algatas 12. juunil 2025 Euroopa Komisjon koostöös kõrge esindajaga ning see oli suunatud liikmesriikidele ja kõigile asjaomastele osalejatele, sealhulgas NATO-le, asjakohastele alalise struktureeritud koostöö projektide, sõjalise liikuvuse valdkondade, tööstusharu, transporditaristu- ja vara halduritele, tolli- ja energeetikasektori sidusrühmadele ning finantssektorile. Sihtkonsulteerimise käigus korraldati spetsiaalne veebiuuring ning anti võimalus esitada seisukohavõtte ja kirjalikke seisukohti kuni 31. juulini 2025. Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjoni talitused korraldasid 2025. aasta septembris ka kahepoolseid kohtumisi liikmesriikidega.

Kokku sai komisjon 107 vastust, millest 39 liikmesriikidelt ja 2 Norralt, 36 äriühingutelt, 12 tööstusliitudelt ja neli muudelt organisatsioonidelt. Muu hulgas saadi 12 vastust sadamavaldajatelt, üks raudteeametilt ja üks töötajate esindajalt. Mis puudutab esindatud sektoreid, siis seal, kus oli võimalik esitada konkreetne jaotus, pärines kuus vastust lennundussektorist, kolm tolliasutustelt, üks energeetikasektorist, 21 raudteesektorist, kaks maanteesektorist ja 18 merenduse valdkonnast. Konsultatsiooni käigus saadi ka 76 seisukohavõttu, millest seitse saadi liikmesriikidelt ning 69 tööstusharult, mõttekodadelt ja muudelt organisatsioonidelt. Seisukohti saadi ka NATO-lt.

Kahepoolsed kohtumised liikmesriikidega andsid võimaluse esitatud kirjalikke seisukohti täiendavalt arutada ja neist paremini aru saada ning esitada liikmesriikidele sidusrühmade uuringu koondtulemused.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata.

•Mõjuhinnang

ELi kaitsevalmiduse suurendamise strateegilise eesmärgi raames on vaja kiiresti sõjalist liikuvust parandada, nagu rõhutatakse 2022. aasta strateegilises kompassis 22(20) ja ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“. Arvestades julgeolekuolukorra kiireloomulisust ja tungivat vajadust geopoliitilise olukorra tõttu sõjalist transporti hõlbustada, esitatakse ettepanek erandkorras ilma lisatud mõjuhinnanguta.

Komisjoni määruse ettepanekule on siiski lisatud komisjoni talituste töödokument, milles esitatakse ELi tasandi sekkumise põhjenduse faktiline kirjeldus, et näidata ELi suutlikkust oma regulatiivsete, eelarve- ja koordineerivate meetmete kaudu lisaväärtust luua ning valmistada ette pind sõjalise liikuvuse paketi vastuvõtmiseks. Sellega tagatakse, et uut seadusandlikku ettepanekut toetab probleemide, eesmärkide ja olemasolevate võimaluste struktureeritud analüüs.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Määruse üldeesmärk on ka lihtsustada ja ühtlustada sõjalist transporti käsitlevaid eeskirju, mistõttu väheneb eeldatavasti halduskoormus, eelkõige seoses piiriülese sõjalise transpordi lubade menetlemise ja sellega seotud menetlustega liikmesriikides.

•Põhiõigused

Kavandatav määrus on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“). Seadusandlikus ettepanekus järgitakse hartas sätestatud isikute ja kaupade vaba liikumise põhimõtet. Kuigi käesolev määrus ei piira liikmesriikide volitusi rahuajal piiriülese sõjalise transpordi lube väljastada, kehtestatakse määrusega menetlus- ja õigusraamistikud, millega tagatakse, et liikmesriigid kohaldavad neid otsuseid kooskõlas õiglase kohtumenetluse (harta artikkel 47) ja hea halduse (harta artikkel 41) põhimõtetega.

Sõjalise liikuvuse hõlbustamine võib aidata vähendada mõju tsiviiltranspordile ja seega kaitsta ELi kodanike põhiõigusi.

Harta artiklis 8 on sätestatud õigus isikuandmete kaitsele. Kui kahesuguse kasutusega võimeid (nt taristut) käsitleva teabe kavandatud jagamine sõjaliste asutustega võib hõlmata isikuandmeid (nt omaniku/käitaja nimi), peab igasugune isikuandmete töötlemine olema kooskõlas ELi andmekaitseõigusega (eelkõige määrusega (EL) 2016/679 ja määrusega (EL) 2018/1725), et tasakaalustada operatiivvajadusi ja privaatsust.

Harta artikli 17 lõikes 1 on kehtestatud õigus omandile ja sätestatud, et igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit.

Sõjalise liikuvuse hõlbustamiseks liidus kohustab määrus liikmesriike looma või kehtestama raamistikku, mis võimaldab taristu, varade või seadmete ajutist kontrollimist või kasutusõigust, et tagada sõjaliste vedude katkematu ja tõhus toimimine, ning lubama nende ajutiste kontrollimeetmete kasutamist taotluse korral ka teiste liikmesriikide sõjaliste vedude toetuseks. See peab olema kooskõlas artikli 17 lõikega 1, mis sisaldab omandiõiguse erandeid, kui need on üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Käesoleva määrusega nähakse ette, et sellise taristu, vara või seadmete omanikke, käitajaid ja haldajaid, mille suhtes kohaldatakse ajutist kontrollimeedet, ei koormata ebaõiglaselt ning neile hüvitatakse asjakohaselt selliste meetmete tõttu tekkinud kulud ja kantud kahju.

Omandiõigust tohib käesolevas ettepanekus harta artikli 52 lõike 1 kohaselt piirata ainult seadusega, arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust, ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

4.MÕJU EELARVELE

Käesoleva algatuse mõju eelarvele piirdub käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid ja eesmärke täitva personali jaoks ette nähtud assigneeringutega ning andmebaaside arendamise ja hooldamise toetamiseks vajalike IT-süsteemide arendamisega. Komisjoni talitustes (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat) on vaja personali, et tagada vajalike rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine, täita komisjoni uusi kohustusi ning rakendada käesolevast määrusest tulenevaid meetmeid ja ülesandeid (eelkõige seoses sõjalise liikuvuse transporditöörühma, sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi ja digitaalse teabesüsteemiga, sõjalise liikuvuse koridoride ja strateegilise kahesuguse kasutusega taristu rakendamisega, millega kaasneb üleeuroopalise transpordivõrgu komitee suurem vastutus, ning tolliformaalsuste lihtsustamise ja digiteerimisega). Nende ülesannete täitmiseks vajalik personalieelarve on hinnanguliselt 53,7 miljonit eurot, millest 4,5 miljonit eurot eelarveperioodil 2021–2027.

Personalivajadust eeldatakse ka detsentraliseeritud asutustes. Euroopa Liidu Lennundusohutusamet abistab komisjoni määruse lennundust käsitlevate sätete rakendamisel, eelkõige seoses mehitamata õhusõiduki süsteemide eeskirjade väljatöötamisega, uute sõjalise liikuvuse võimete tagamisega uuenduslike kahesuguse kasutusega droonide, mehitatud õhusõidukite ja mehitamata õhusõidukite süsteemide tõrje (C-UAS) süsteemide ühtlustatud tehniliste eeskirjade ja suuniste ning mehitamata õhusõidukite süsteemide tõrje süsteemide ühtlustatud tehniliste eeskirjade ja suuniste lihtsustamise abil, et hõlbustada sõjalist liikuvust õhus ja koostalitlusvõimet tsiviillennundusega. Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA) abistab komisjoni määruse raudteed puudutavate sätete rakendamisel, eelkõige i) panustades raudteetaristule ja -varadele kehtivate sõjaliste nõuetega seotud aruteludesse, ii) olemasolevate sõjaliste standardite integreerimisel koostalitluse tehnilisse kirjeldusse, et muuta need vajaduse korral jõustatavaks, iii) sõjalise transpordi operatiiv- (ohutus-) ja tehniliste eeskirjade ühtlustamisel, iv) kahesuguse kasutusega veeremiüksustele loa andmisega seotud lisaülesannete täitmisel, sealhulgas registreerimisüksusena, ning v) olemasolevate registrite ja vahendite, sealhulgas Euroopa raudteeveeremi registri kohandamisel. Nende ülesannete täitmiseks vajalik eelarve mõlemas asutuses on hinnanguliselt 17,5 miljonit eurot, millest 2,6 miljonit eurot eelarveperioodil 2021–2027.

Selle algatusega seotud digiinvesteeringud, eelkõige sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi ja muude vajalike IT-vahendite jaoks, ulatuvad hinnanguliselt 2,5 miljoni euroni.

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku soovituslik eelarve ei mõjuta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusi.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Rakendamise järelevalve toimub koostöös liikmesriikidega tagamaks, et pädevad asutused rakendavad kavandatava määruse nõudeid tulemuslikult ja järjepidevalt. Selleks nõutakse ettepanekus, et liikmesriigid määraksid piiriülese sõjalise transpordi riikliku koordinaatori, ja moodustatakse sõjalise liikuvuse transporditöörühm liikmesriikide esindajatest, kes kohtuvad regulaarselt, et arutada muu hulgas määruse teatavate osade rakendamise küsimusi. Transporditaristuga seotud aspektide (eelkõige sõjalise liikuvuse koridoride) jälgimine ja strateegiliste kahesuguse kasutusega taristute kindlakstegemine toimub üleeuroopalise transpordivõrgu komitee kaudu.

Komisjon võib koostöös liikmesriikide ja asjaomaste ELi organitega teha stressiteste, et testida ja hinnata kogu valitsemissektorit hõlmava lähenemisviisi tulemuslikkust käesoleva ettepaneku eesmärkide rakendamisel, sealhulgas koordineerimist ja koostööd asjaomaste organite, asutuste ja sidusrühmade vahel, ning et testida käesoleva määruse eesmärkide rakendamist konkreetses geograafilises piirkonnas, näiteks konkreetses sõjalise liikuvuse koridoris või liikmesriigi Euroopa piirialadel kolmanda riigiga, või konkreetse sektori (nt tolli) valdkonnas.

Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt kolm aastat pärast selle jõustumist, et hinnata selle tegelikku mõju, tõhusust ja tulemuslikkust ning seda, mil määral on selle tulemused eesmärkidega kooskõlas. Komisjon edastab selle hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ei kohaldata.

2025/0847 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse meetmete raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 ja artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 23(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 24(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjon ja kõrge esindaja esitasid 19. märtsil 2025 ühise valge raamatu „Euroopa kaitsevalmidus 2030“, 25 (4) milles rõhutati, et sõjaline liikuvus on Euroopa julgeoleku ja kaitse tagamiseks ning Ukraina toetamiseks hädavajalik. Ühises valges raamatus märgiti, et kuigi viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme, on vägede ja varustuse liikumisel ELis endiselt märkimisväärseid takistusi.

(2)Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2025. aasta järeldustes 26 (3) kutsusid riigipead ja valitsusjuhid komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama täiendavaid ettepanekuid sõjalise liikuvuse tugevdamiseks, võimaldades seeläbi kaitseotstarbelise varustuse ja personali tõhusat liikumist liidus.

(3)Sõjalisi vedusid tsiviiltaristu ja mobiilsete varade kahesuguse kasutuse kaudu liidus ja üle liidu välispiiride tuleks hõlbustada, piirates ja leevendades samal ajal selliste vedude mõju tsiviiltranspordile. See ei piira liikmesriikide kohustust tagada riiklik julgeolek ja kaitse ega nende õigust kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja säilitada õiguskord.

(4)Varem vedasid sõjalisi kaupu ja kaitseotstarbelist varustust peamiselt (kui mitte ainult) relvajõud otse ning selline vedu oli enamikus liikmesriikides liidu kaubaveoeeskirjade täitmisest vabastatud. Kuid relvajõud tellivad oma veod üha enam allhanke korras veoettevõtjatelt. Kogu liidus on vaja tagada sõjalise transpordi valdkonnas samade eeskirjade kohaldamine, olenemata sellest, kas sõjalisi vedusid teevad otseselt liidu liikmesriikide relvajõud, nende nimel tegutsevad tsiviilettevõtted või muud nende relvajõudude kaasatud töövõtjad.

(5)Piiriülest sõjalist transporti, millega tegelevad otseselt relvajõud, takistab asjaolu, et liidu transpordieeskirjad ei sisalda konkreetseid meetmeid sellise transpordi eripärade arvessevõtmiseks, mistõttu kohaldatakse selle suhtes erinevaid riiklikke eeskirju ja killustatud menetlusi. Need siseriiklikud nõuded on rangemad kui tsiviiltranspordi vedude suhtes kohaldatavad nõuded. Halduseeskirjad (nt diplomaatiline kooskõlastus) on liikmesriikides (nt tollis) sageli keerulised ja/või paberipõhised. See põhjustab viivitusi, ebatõhusust ja kitsaskohti ning takistab sõjalist transporti. Liidul puudub ühtne raamistik sõjalise transpordi tagamiseks ja toetamiseks oma territooriumil ning väljaspool seda. Selline raamistik on väga oluline igas olukorras sujuva sõjalise transpordi tagamiseks, eelkõige juhul, kui on vajalik sõjaväelaste, kaupade ja varustuse kiire ja suuremahuline transport.

(6)Et hõlbustada varustuse, kaupade ja isikute vedu sõjalisel või elanikkonnakaitse eesmärgil, on eelkõige vaja kogu liitu hõlmavat terviklikku raamistikku lubade jaoks, mida vastuvõttev liikmesriik annab oma territooriumil sõjaliste vedude tegemiseks taotluse esitanud liikmesriigi relvajõudude poolt või nende nimel. Kuigi Euroopa Kaitseagentuur (EDA) ja mõned liikmesriigid on välja töötanud piiriülese liikumise loamenetluste kehtiva tehnilise korra , kohaldatakse seda vabatahtlikkuse alusel ja ebaühtlaselt. See tekitab lünki sõjalise transpordi õigusnormide ja menetluste ühtlustamises, põhjustab operatiivset ebakindlust ja halduskoormust ning seab ohtu liidu elanikkonnakaitsega seotud sekkumissuutlikkuse ja üldise valmisoleku. Nende probleemide lahendamiseks tuleks piiriülese sõjalise transpordi load ühtlustada kõigi transpordiliikide (maantee-, raudtee-, sisevee-, õhu- ja meretranspordi) puhul. Kõik liikmesriigid peaksid kohaldama halduslubade ja diplomaatiliste kooskõlastuste andmisel samu menetlusi, vähendades seeläbi märkimisväärselt viivitusi, halduskoormust ja halduskulusid. Tuginedes Euroopa Kaitseagentuuri tehnilise korra alusel praegu antavatele iga-aastastele lubadele, on vaja suurendada nii prognoositavust kui ka tegevusvalmidust, luues alalise sõjalise transpordi loa, mis peaks kehtima kuni selle tühistamiseni.

(7)Alalised sõjalise transpordi load ei tohiks olla seotud ühegi konkreetse sõjalise veoga, vaid peaksid kujutama endast eelnevalt heaks kiidetud lubasid piiriüleseks sõjaliseks transpordiks ja hõlmama eelnevalt kindlaksmääratud sõjaliste vedude liike. Alaliste sõjalise transpordi lubade andmisel sõjaliste vedude jaoks peaks liikmesriikidel olema võimalik leppida kokku nende vedude korraldamise eeltingimustes, sealhulgas kohaldatavates liikluskorraldusmeetmetes ja eelnevalt kindlaksmääratud marsruutides, et hõlbustada lubatud vedusid, mille puhul on vaja liikluskorraldusmeetmeid olemasoleva kahesuguse kasutusega taristu abil.

(8)Selleks et tagada kahesuguse kasutusega transporditaristu haldamisel suurem läbipaistvus ja tegevuse sidusus, peaksid liikmesriigid oma tegevust võimalikult palju eelnevalt koordineerima kooskõlas 2024. aasta sõjalise liikuvuse lubadusega, 27 (7) milles tuuakse esile mitme- ja kahepoolsed koordineerimismehhanismid menetluste ühtlustamiseks ja tõhususe suurendamiseks peamistes koridorides. Seepärast peaks samas sõjalise liikuvuse koridoris asuvatel liikmesriikidel olema võimalik oma alalised sõjalise transpordi load ühtlustada ning neil peaks olema võimalik selline eelnevalt kavandatud kord ja eelnevalt kindlaksmääratud marsruudid varem kooskõlastada. Kui sõjaline vedu läbib mitut liikmesriiki, peaks taotluse esitanud liikmesriik esitama samal ajal teate kõigile asjaomastele liikmesriikidele, kes on andnud sellele liikmesriigile alalise sõjalise transpordi load.

(9)Alalise sõjalise transpordi loa kohaldamisala tuleks määratleda nii, et see hõlmaks praeguses etapis üksnes lihtsaid sõjalisi vedusid, ja näha samal ajal ette võimalus seda tulevikus laiendada, nii et see hõlmaks keerukamaid sõjalisi vedusid. See protsess peaks käima käsikäes investeeringutega sõjalise liikuvuse koridoride taristu kohandamiseks ja ajakohastamiseks, tõhustatud koordineerimisega kõikide sõjaliste vedude eelnevalt kindlaksmääratud marsruutidel ning parema juurdepääsuga transpordivõimetele.

(10)Ajutised sõjalise transpordi load on vajalikud sõjaliste vedude jaoks juhul, kui alaline luba puudub või kui need veod ei kuulu olemasoleva alalise loa kohaldamisalasse. Neid tuleks kasutada eelkõige lühikese etteteatamisajaga planeerimata sõjaliste vedude jaoks, mis ei kuulu alalise loa kokkulepitud kohaldamisalasse, kooskõlas 2024. aasta sõjalise liikuvuse lubadusega, milles liikmesriigid võtsid kohustuse anda piiriülese liikumise luba maksimaalselt kolme tööpäeva jooksul.

(11)Peale lubade on teatavate piiriüleste sõjaliste vedude puhul vaja liikluskorraldusmeetmeid. Sellised meetmed võivad olla seotud ebatavalise sõjalise kauba või ohtlike kaupade ohutuks transpordiks ettenähtud marsruutidega, sõjaliste vedude saatevalvega, sõjalise veo puhul vajaliku vastuvõtva riigi toetusega või muude transpordiliigipõhiste liiklusohutusmeetmete või -nõuetega, mis lähevad kaugemale tavapärastest eeskirjadest (näiteks piiratud juurdepääs raudteeülesõidukohtadele, suletud teelõikudele või piiratud õhuruumile). Lisaks sellele peab raudteetaristu-ettevõtja raudteesektoris eraldama üksiku rongiliini ja andma eriloa erakorralisteks vedudeks, samas kui raudteeveo-ettevõtjad peavad kontrollima sõjalise veo puhul marsruudi ühilduvust ja rongikoosseisu. Sellised liikluskorraldusmeetmed ja liinide eraldamine aitavad vähendada kahjulikku mõju tsiviiltransporditegevusele. Protsesside ühtlustamiseks ja sujuvamaks muutmiseks ning viivituste ja häirete vähendamiseks on vaja ühiseid liikluskorraldusmeetmete taotlemise ja andmise menetlusi ning tähtaegu, sealhulgas koordineerimist taristuettevõtjatega. Käesoleva määrusega kehtestatud liikluskorraldusmeetmed ei tohi mõjutada muid operatiivmenetlusi ega -nõudeid, mida võidakse asjaomaste sõjaliste vedude korraldamisel liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel kohaldada.

(12)Viivituste, ebatõhususe ja tegevusega seotus kitsaskohtade vältimiseks on vaja menetluste vorminõuded ühtlustada ning kehtestada sõjalise transpordi taotluste ja teadete vormid. Liikmesriigid peaksid esitama kõik sõjalise transpordi loa taotlused ja teated, sealhulgas ohtlike kaupade sõjalise transpordi ning ebatavalise sõjalise kauba kohta, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud vormi. Kõik ühe sõjalise veoga seotud taotlused ja teated tuleks koondada ühte loataotlusse või ühte teatesse. Ükski liikmesriik ei tohiks nõuda täiendavaid vorme. See ei tohiks piirata kohaldatavate liidu tollieeskirjade, eelkõige ELi ja NATO vormi 302 kohaldamist. Igasugune liikmesriikidevaheline teabevahetus seoses sõjaliste vedude ja liikluskorraldusmeetmete taotluste ja teadetega peaks toimuma asjaomase piiriülese sõjalise transpordi riikliku koordinaatori kaudu.

(13)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused ja kooskõlas 2024. aasta sõjalise liikuvuse lubaduse eesmärgiga töötada võimaluse korral välja digiteeritud ja ühtlustatud menetlused ning neid kohaldada, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused turvalise ja piiratud juurdepääsuga sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi loomiseks, mis tuleb kasutusele võtta 2030. aastaks. Kui see süsteem on kasutusele võetud, peaksid kõik liikmesriigid kasutama seda kõigi sõjalise transpordi lubade, liikluskorraldusmeetmete ja piiriülese sõjalise transpordi tolliformaalsuste puhul, mis on seotud ELi vormiga 302. Mis puudutab ELi vormiga 302 seotud tolliformaalsusi, siis peaks süsteem olema kooskõlas asjakohaste liidu tollialaste õigusaktidega, sealhulgas ühiste andmenõuetega, mis moodustavad ELi tolliandmemudeli.

(14)Sõjalisi vedusid tuleks teha ilma põhjendamatute häireteta liidu tolliterritooriumil asuvates sisepiiripunktides, vältides tsiviiltranspordi jaoks tekkivaid kitsaskohti. Sõjalise transpordi saatevalve puhul on ohutuse ja tõhususe tagamiseks vajalik sõidukite märgistamine ning relvade ja laskemoona käsitsemine ning piirikontroll võib põhjustada viivitusi, mis võivad ohustada sõjaliste vedude õigeaegsust. Vajalikke kontrollimeetmeid tuleks võtta ainult esimeses kavandatud peatuses pärast liikmesriigi sisepiiri.

(15)Relvajõudude poolt või relvajõudude jaoks tehtavate ohtlike kaupade veo suhtes juba kohaldatakse teatavaid rahvusvahelisi lepinguid. Sellise transpordi suhtes kohaldatakse siiski suurel määral asjakohaseid liikmesriikide õigusnorme ja loasüsteeme. See tekitab viivitusi ja tarbetut halduskoormust. Seepärast peaks ohtlike kaupade sõjaline transport liidu piires relvajõudude poolt või nende jaoks olema lubatud, tingimusel et täidetakse samu nõudeid, mis on esitatud asjakohastes rahvusvahelistes lepingutes ja eeskirjades ohtlike kaupade veo kohta. Lisaks sellele peaks juhul, kui NATO liitlast, kes ei ole liikmesriik ja kes ei ole nende lepingute osaline, käsitatakse käesoleva määruse kohaselt taotluse esitanud liikmesriigiga samaväärsena, olema ka temal võimalik korraldada liidus ohtlike kaupade sõjalist transporti, tingimusel et ta järgib asjakohaseid NATO eeskirju või NATO eeskirjade puudumise korral kohaldatavaid riiklikke eeskirju, kui see on asjakohane.

(16)On vaja tagada, et nõukogu direktiivis 96/53/EÜ 28 (8) sätestatud täismassi või maksimaalmõõtmeid ületava ebatavalise sõjalise kauba maanteevedu oleks lubatud, tingimusel et selle suhtes kohaldatakse vajalikke liikluskorraldusmeetmeid ja et veetakse jagamatut lasti.

(17)Ehkki enamik liikmesriike kohaldab sõjaliste vedude suhtes teatavaid erandeid nädalavahetustel ja pühadel kehtivatest reisikeeldudest ning sarnastest perioodilistest liikluspiirangutest, on need erandid liidu piires väga erinevad. Seepärast on vaja kehtestada üldine erand sellistest ajapõhistest liikluspiirangutest, et tagada sõjaliste vedude kiire ja sujuv toimumine kogu liidus ka nendel ajavahemikel.

(18)Konkreetsetel teelõikudel kohaldatavad ja sõidukite keskkonnatoimel põhinevad liikluspiirangud võivad mõnel juhul kujutada endast relvajõudude poolt otse teostatavate sõjaliste vedude jaoks ebaproportsionaalset koormust. Seda seetõttu, et sõjalised maanteesõidukid on sageli märkimisväärselt raskemad kui tsiviilmaanteesõidukid, mis tähendab, et on olemas vähem heitevabu või vähese heitega alternatiive. Lisaks sellele toimub selliste sõjaliste raskeveokite uuendamine aeglasemas tempos kui tsiviilsõidukite puhul. Seetõttu tuleks sõjalised veod, mida teostavad otseselt relvajõud, vabastada sõidukite keskkonnatoimel põhinevatest liikluspiirangutest konkreetsetel teelõikudel.

(19)Liidus on kabotaažveod maanteel piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1072/2009 29 (9). Kuigi relvajõudude teostatavad sõjalised veod on nendest piirangutest vabastatud, ei ole see nii vedude puhul, mida teostavad lepingulised tsiviilveoettevõtjad. Sõjalise transpordi hõlbustamiseks on vaja anda liikmesriikidele võimalus vabastada tsiviilveoettevõtjate teostatavad sõjalised veod nendest piirangutest, kui see on sõjalise transpordi hõlbustamiseks vajalik.

(20)Sõjaliste vedudega seotud kaubaveo korral tulenevad välditavad viivitused ja tarbetu halduskoormus sageli sellest, et ettevõtjad ei kasuta piisavalt liidu tollialaste õigusaktidega ette nähtud hõlbustusi, ning vähemal määral sellest, et liikmesriigid kohaldavad liidu tollieeskirju erinevalt. Need võivad tekitada ka olulisi kitsaskohti, mis mõjutavad negatiivselt tsiviilvedusid. Piiriülese sõjalise kaubaveo tolliformaalsuste ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks töötas liit välja ELi vormi 302, mille eesmärk on lihtsustada selliste sõjaliste kaupade tolliprotseduure. Asjakohaste tolliformaalsuste täitmiseks tuleks standardmeetodina kasutada ELi ja NATO vormi 302, välja arvatud juhul, kui vastava operatsiooni eest vastutavad sõjalised asutused märgivad, et nad eelistavad standardtollideklaratsioonide esitamist. Liikmesriigid peaksid toetama ja julgustama ELi ja NATO vormi 302 kasutamist. Nende vormide tõhusa rakendamise toetamiseks peaksid ettevõtjad neid vaikimisi kasutama, välja arvatud juhul, kui vastava operatsiooni eest vastutavad sõjalised asutused on sõnaselgelt loobunud nende kasutamisest standardtollideklaratsiooni esitamise kasuks. Kui on vaja kontrollimeetmeid, tuleks need seada prioriteediks, et tasakaalustada operatiivvajadused ja riskijuhtimine kooskõlas liidu tollialaste õigusaktidega.

(21)Sõjalise transpordi lubade, liikluskorraldusmeetmete, vormide, digisüsteemi, kaitseotstarbelise varustuse ja personali katkematu transpordi eeskirjade, ohtlike kaupade sõjalise transpordi ja ebatavalise sõjalise transpordi ning pühadeaegsete liikluskeeldude ja kabotaažvedudega seotud muude eeskirjade puhul peaksid NATO liikmeks olevad liikmesriigid käsitlema NATO operatsioonide raames iga NATO liitlast taotluse esitanud liikmesriigiga samaväärsena, välja arvatud tolliformaalsuste ja nendega seotud ELi vormi 302 digiteerimisega seotud eeskirjade ja sätete puhul. Käesolevas määruses sätestatud samaväärne kohtlemine ei tohi seada ohtu liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve. Käesolev määrus ei piira 19. juunil 1951 Londonis allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppe kohaldamist liikmesriikide poolt, kes on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) osalisriigid.

(22)Nagu on rõhutatud sõjalise liikuvuse tegevuskavas 2.0, 30 (10) on vaja liidu raamistikku, et hõlbustada sõjaväelaste ja varustuse suuremahulist ja kiirendatud transporti, kui see on erandlikel asjaoludel vajalik. Selleks tuleks luua Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteem (EMERS), et näha ette ajutised ja erakorralised kogu liitu hõlmavad meetmed, millega tagada kogu liidus sellistes olukordades õigeaegne ja katkematu sõjaline transport, häirides samal ajal võimalikult vähe tsiviilliiklust.

(23)Nõukogu peaks aktiveerima EMERSi, kui sõjalise transpordi mahu, sageduse või kiiruse olemasolevat või eeldatavat suurenemist liidus ei ole võimalik liidu tavapäraste transpordieeskirjade alusel või liidu transpordivõrgu läbilaskevõime tõttu saavutada. Selline suurenenud vajadus sõjalise transpordi järele võib olla tingitud muu hulgas liidu julgeolekukeskkonna halvenemisest või looduslikest või inimtegevusest tingitud kriisidest, mille puhul oleks vaja kaasata relvajõud ja mis mõjutavad liitu tervikuna või osaliselt, või kolmandates riikides esinevatest ohtudest.

(24)EMERSi aktiveerimine peaks toimuma komisjoni algatusel või vähemalt ühe liikmesriigi põhjendatud taotluse korral. Enne kui komisjon esitab nõukogule ettepaneku EMERSi aktiveerimiseks, peaks ta kasutama kõiki olemasolevaid eksperditeadmisi ja koguma asjakohast teavet, et hinnata liidus sõjalise transpordi mahu, sageduse või kiiruse märkimisväärse suurenemise riski, tehes muu hulgas koostööd liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning NATOga.

(25)Kui komisjon otsustab, et EMERSi aktiveerimine on põhjendatud, peaks ta tegema nõukogule sellise aktiveerimise ettepaneku. Pärast selle taotluse saamist peaks nõukogul olema võimalik aktiveerida EMERS hiljemalt 48 tundi pärast aktiveerimistaotluse saamist, võttes vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks EMERSi rakendamise kestus, mis ei tohiks ületada 12 kuud. Rakendusaktis tuleks täpsustada ka seda, milliste sätete mõju peavad Põhja-Atlandi lepingu osalisriikidest liikmesriigid laiendama sõjalisele transpordile, mida teostavad Põhja-Atlandi lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, ilma et see piiraks asjakohaseid tolliformaalsusi. Kui nõukogu otsustab teatavaid sätteid liitlastele laiendada, peaks ta eelkõige arvesse võtma operatsioone, missioone ja õppusi, mis on NATOs ühiselt kokku lepitud ja mis on seotud EMERSi põhjustega, ning austama Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve. Nende volituste andmine nõukogule on põhjendatud EMERSi aktiveerimise otsuse tundliku laadiga ja selle süsteemi alusel kohaldatavate erakorraliste meetmete eripäraga.

(26)Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, peaks komisjonil olema võimalik kokku kutsuda erakorralise sõjalise liikuvuse transporditöörühma koosolekuid, kuhu kuuluvad komisjoni, Euroopa välisteenistuse, sealhulgas Euroopa Liidu sõjalise staabi, Euroopa Kaitseagentuuri ja liikmesriikide (valitsusi esindavad) esindajad, ning ta peaks tagama tiheda koordineerimise liikmesriikidega. Liikmesriigid peaksid viivitamata teavitama komisjoni EMERSi aktiveerimisega seoses võetud riiklikest meetmetest, et edendada tegevuse sidusust ja solidaarsust. EMERSi raamistik peaks toimima koostoimes siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse ja [Euroopa kaitsetööstuse programmi] raames loodud hädaolukorra raamistikega. EMERSi aktiveerimise korral tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta [Euroopa kaitsetööstuse programmi] tarnekriisi seisukorda ja julgeolekuga seotud tarnekriisi seisukorda ning siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruses sätestatud siseturu hädaolukorrarežiimi, eriti kui see on aktiivne, et hinnata mõju ühtsele turule ja teha kindlaks, kas seda saab kasutada sõjaliste vedude täiendamiseks, eelkõige tagades töötajate vaba liikumise.

(27)Sõjalise transpordi hõlbustamiseks tuleks perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, kohaldada transpordiga seotud erieeskirju. Sõjalised veod tuleks vastuvõtvates liikmesriikides lugeda automaatselt lubatuks. Taotluse esitanud liikmesriigid peaksid teavitama vastuvõtvaid liikmesriike kavandatavast sõjalisest veost võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuus tundi enne kavandatavat saabumist vastuvõtva liikmesriigi piiripunkti. Teated peaksid sisaldama kõiki asjakohaseid üksikasju ja vajaduse korral vastuvõtva riigi toetuse või muude liikluskorraldusmeetmete taotlust, et vastuvõtvad liikmesriigid saaksid tõhusalt valmistuda. Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab liikluskorraldusmeetmeid, tuleks need aegsasti kindlaks määrata, et tagada vedude toimumine vastavalt ajakavale, tagades kiire koordineerimise ning tasakaalustades sõjalist valmisolekut vajadusega õigeaegsete ja prognoositavate piiriüleste operatsioonide järele, mis aitab tsiviilliikluse häirimist vähendada. Kuna käesoleval määrusel võivad olla kaudsed tagajärjed teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, nähakse sellega ette eeskirjad, milles võetakse arvesse nende liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsekorra eripära.

(28)Nõukogu 27. mai 2024. aasta järeldustes ELi julgeoleku ja kaitse kohta 31 (11) lubati, et hiljemalt 2026. aastaks võib anda häda- või kriisiolukordades sõjalisele raudteetranspordile eelisjuurdepääsu või -liiklemisõiguse. Eelisjuurdepääsu sõjalisele raudtee- või õhutranspordile võib anda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse [raudtee läbilaskevõimet käsitleva määruse ettepaneku] 32 (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 33 (13) kriisi või hädaolukorda käsitlevate sätete alusel. Siiski on vaja rohkem konkreetseid eelisjuurdepääsu andmise eeskirju, mis hõlmaksid kõiki transpordiliike ja sobiksid paremini EMERSi jaoks. Seepärast on vaja kehtestada relvajõududele horisontaalne eelisõigus juurdepääsuks transpordivõrkudele ja -taristule ning nendega seotud teenustele ja rajatistele kõigi transpordiliikide puhul. EMERSi erandliku iseloomu tõttu ja relvajõudude finantskoormuse piiramiseks ei peaks relvajõududel olema kohustust maksta hüvitist transpordikasutajatele, keda selline eelisjuurdepääs mõjutab, näiteks juhul, kui nende rong hilineb või kui nad ei saa konkreetses sadamaterminalis silduda. Pidades silmas neid võimalikke raskeid ja kulukaid tagajärgi teistele transpordikasutajatele, peetakse relvajõudude eelisjuurdepääsu õigustatuks üksnes juhul, kui EMERS on aktiveeritud.

(29)Kui käesoleva määruse alusel kohaldatakse ohtlike kaupade sõjalise transpordi suhtes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud nõudeid, peaks liikmesriikidel olema lubatud vabastada perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, ohtlike kaupade sõjaline transport mõnest nimetatud nõudest, välja arvatud tolliformaalsused. Seejuures ei tohiks nad kehtestada täiendavaid riiklikke eeskirju. Samuti peaksid nad selliseid erandeid kooskõlastama, et tagada sõjaliste vedude vastavus ohtlike kaupade veo ühtsetele eeskirjadele.

(30)Tavapärastes olukordades ei tohiks transporditava kauba mass ja mõõtmed ületada kohaldatavaid maksimaalseid piirmäärasid, eelkõige liiklusohutuse kaalutlustel, välja arvatud juhul, kui kaup on jagamatu. Siiski võib perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, olla hädaolukorra tõttu vaja transportida suuri veoseid kiiresti ja tõhusalt. Seepärast tuleks sellel ajavahemikul lubada ebatavalise kauba transport isegi juhul, kui veos ei ole jagamatu.

(31)Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, peavad liikmesriikidele olema kättesaadavad sõjaliste vedude tegemiseks vajalikud transpordi- ja logistikavõimed. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada sellega seoses suuremat toetust. Sõjaliste vedude tõhusa elluviimise tagamiseks peab komisjonil olema ka võimalik liikmesriike sellistele võimetele juurdepääsemisel abistada. Sõjalise liikuvuse transporditöörühm peaks suutma kindlaks teha sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud konkreetsed transpordivõimed, mida teatavad liikmesriigid kiiresti vajavad. Sellisel juhul peaksid sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi raames tehtavad jagamis- ja koordineerimistoimingud keskenduma prioriteetsete taotluste toetamisele, tagades vajalike võimete õigeaegse ja tõhusa kättesaadavuse.

(32)Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, võib olla vaja teha rohkem kabotaažvedusid hõlmavaid sõjalisi vedusid. Seepärast peaksid liikmesriigid sel perioodil vabastama kogu varustuse, kaupade ja personali sõjalise transpordi kabotaažvedude piirangutest.

(33)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud liidu eeskirjad autovedudega seotud sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta 34 (35) on olulised liiklusohutuse ning transporditöötajate tervise ja heaolu tagamiseks. Kuigi liiklusohutus on perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, endiselt oluline, võivad nende eeskirjadega sõjalistele vedudele kehtestatud piirangud põhjustada kriitilisi viivitusi. Seepärast tuleks sel ajavahemikul sõjaliste maanteevedude suhtes kohaldada vähem piiravaid eeskirju, tegemata järeleandmisi töötajate heaolu ja transpordi ohutuse suhtes.

(34)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/797 35 (14) on ette nähtud, et enne veeremiüksuse kasutamist konkreetses võrgustikus peab raudteeveo-ettevõtja kontrollima, kas veeremiüksusel on selle kasutusala jaoks luba ning kas veeremiüksus on nõuetekohaselt registreeritud. Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, võivad kahesuguse kasutusega raudteesõidukid olla sõjaliste vedude suurema mahu ja sageduse tõttu vajalikud väljaspool nende kindlaksmääratud lubatud kasutusalasid. Seepärast peaks raudteeveo-ettevõtjatel olema võimalik neid kasutada väljaspool neid kasutusalasid, tingimusel et ohutus tagatakse muude mehhanismide abil.

(35)Liidu ja liikmesriikide eeskirjad, millega piiratakse liiklust müra, õhukvaliteedi ja muude keskkonnakriteeriumide alusel, toetavad liidu eesmärki vähendada transpordisektori keskkonnamõju ja tagada kodanike heaolu. Kuid hädaolukorras, kui avaliku julgeolekuga seotud ülekaalukatel põhjustel on vaja sõjaliste vedude mahtu ja sagedust suurendada, võivad need eeskirjad põhjustada selliste vedude puhul ebaproportsionaalseid piiranguid ja viivitusi. Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, tuleks sõjaline transport vabastada sõidukite keskkonnatoimel põhinevatest liikluspiirangutest ning sadamates ja lennujaamades õhu kvaliteedi tagamiseks ning müra leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest.

(36)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 36 (15) on sätestatud eeskirjad ametliku kontrolli tegemise kohta liikmesriikide pädevate asutuste poolt, mis on vajalik liidu õigusaktide täitmise kontrollimiseks teatavates valdkondades, sealhulgas toidu- ja söödaohutuse ning loomatervise valdkonnas. Eelkõige nõutakse määruses (EL) 2017/625, et teatavad kolmandatest riikidest pärit looma- ja kaubakategooriad esitatakse nende esmakordsel liitu sisenemisel piiripunktis ametlikuks kontrolliks, et kontrollida vastavust liidu nõuetele, mis on muu hulgas seotud rahvatervise ja loomatervisega.

(37)Määrusega (EL) 2017/625 ei ole ette nähtud erimehhanisme ametliku kontrolli kiirendamiseks või sellest loobumiseks hädaolukordades, mis õigustavad vastavate kaupade kiiret sisenemist liidu territooriumile. Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, võib määruses (EL) 2017/625 sätestatud kohustusliku piirikontrolli nõue põhjustada viivitusi, mis ei sobi kokku toidu, sööda ja koerte kiireloomulise ning sujuva sõjalise transpordiga. Kiire ja takistamatu sõjalise transpordi tagamiseks perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, on liitu sisenevate toidu- ja söödavarude ning sõjaväekoerte puhul vaja teha erand määrusega (EL) 2017/625 nõutavast ametlikust kontrollist piiripunktides.

(38)Selleks et tagada liidus kiire ja takistamatu sõjaline transport olukordades, kus EMERS on aktiveeritud, ning vältida kitsaskohti, mis võivad tsiviiltransporti negatiivselt mõjutada, tuleks tolliprotseduuride haldamiseks kasutusele võtta ELi Tolliameti koostatud protokollid ja menetlused, konsulteerides komisjoniga, ning määruses [tollireformi määrus] 37 (16) sätestatud tolli kriisiohjemehhanism.

(39)Nõukogu dokumendis „Sõjaväelise liikuvusega seotud sõjalised vajadused ELi piires ja väljaspool ELi“ 38 sätestatud ELi prioriteetsed sõjalise liikuvuse koridorid on vahend, mis hõlbustab üleeuroopalise transpordivõrgu erilise sõjalise väärtusega osade koordineeritud rakendamist. Nende eesmärk on eelkõige tagada vägede ja varustuse sujuv liikumine liidus ning väljaspool seda. Keskendudes kõige pakilisematele investeeringutele kahesuguse kasutusega taristusse nendes koridorides ja eelkõige sihipärastele lühiajalistele investeeringutele (kriitilise tähtsusega investeeringud), saavad liikmesriigid neid koridore kiiresti, koordineeritult ja sünkroniseeritult uuendada.

(40)Peale selle annavad need koridorid aluse liikmesriikide ning raudteetaristu-ettevõtjate või tsiviillennundusametite vahelistele eelkokkulepetele kindlaksmääratud marsruutide ja tugirajatiste kohta, eelkõige ohtlike kaupade sõjalise transpordi ja ebatavalise sõjalise transpordi jaoks, ning eelnevalt kindlaks määratud piiriüleste õhuühenduste või ühenduspunktide kohta. Sellised eelnevalt kokku lepitud või ettevalmistatud marsruudid tuleks kehtestada selleks, et märkimisväärselt vähendada liikluskorraldusmeetmete menetlemiseks kuluvat aega.

(41)Liidu transpordisüsteem tugineb liiklusmeetmete ja tehniliste nõuete väljatöötamisele, mille eesmärkideks on ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine ning parandamine. Need eesmärgid aitavad samamoodi kaasa kahesuguse kasutusega taristut kasutavale sõjalisele transpordile ning transpordisüsteemide vastupidavusele ja turvalisusele.

(42)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 39 (17) kohaselt peavad liikmesriigid identifitseerima elutähtsa teenuse osutajad, kes osutavad elutähtsaid teenuseid 11 siseturu põhisektoris, et tõhustada nende elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust kõigi ohtude suhtes ning võtta arvesse nii looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske. Direktiivi (EL) 2022/2557 kohaselt peavad liikmesriigid tagama ka selle, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad meetmeid oma toimepidevuse tõhustamiseks. Lisaks sellele võib olla teatav kahesuguse kasutusega transpordi-, energia- ja digitaristu, mis on sõjalise transpordi jaoks kriitilise tähtsusega, eelkõige taristu, mis asub ELi sõjalise liikuvuse koridorides või nende ääres. Sellel taristul on strateegiline väärtus, mis ulatub üle riigipiiride. Seepärast peaksid liikmesriigid sellise strateegilise kahesuguse kasutusega taristu komisjoni koordineerimisel kindlaks tegema ja seda kaitsma, kuna see on strateegilise tähtsusega.

(43)Seepärast peaksid nii liikmesriigid kui ka sellise strateegilise kahesuguse kasutusega taristu omanikud, käitajad ja haldajad kaitsma seda kõigi ohtude eest, et suurendada selle vastupidavust ja tagada selle tõhus toimimine igal ajal. Strateegilise kahesuguse kasutusega taristu omanikud, käitajad ja haldajad peaksid täitma vähemalt direktiivist (EL) 2022/2557 tulenevaid elutähtsa teenuse osutajatele kehtivaid kohustusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2555 40 tulenevaid elutähtsatele ja olulistele üksustele kehtivaid nõudeid, olenemata sellest, kas nad kuuluvad kõnealuste direktiivide kohaldamisalasse.

(44)Peale selle peaksid liikmesriigid ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ esitatud sellekohaste teadaannete järgimiseks kehtestama ka rangemad eeskirjad strateegilise kahesuguse kasutusega taristu omandiõiguse ja kontrolli kohta. Kuigi strateegilisse kahesuguse kasutusega taristusse tehtavate uute välisinvesteeringute tõhus taustauuring kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/452 41 võib aidata pahatahtliku välisomanduse või -kontrolliga seotud riske ennetada, peaksid liikmesriigid leevendama ja käsitlema ka strateegilises kahesuguse kasutusega taristus juba olemasolevaid välisomanduse või -kontrolliga seotud riske.

(45)Nagu on rõhutatud sõjalise liikuvuse tegevuskavas 2.0, on liikmesriikidel sõjalise liikuvuse valdkonnas võimelünki. Need võimelüngad pärsivad liikmesriikide suutlikkust teha sõjalisi vedusid. Seega on asjakohane anda komisjonile õigus luua sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv, et kõrvaldada need võimelüngad, millega liikmesriigid silmitsi seisavad. Sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv peaks võimaldama liikmesriikidel koondada ja jagada transpordi- ning logistikavõimeid, sealhulgas selliseid võimeid, mis suurendaksid energiajulgeolekut, hõlbustades seeläbi nende juurdepääsu vajalikele võimetele ja suurendades nende suutlikkust teha sõjalisi vedusid.

(46)Komisjon peaks tagama, et sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv luuakse viisil, mis julgustab liikmesriike jagama vabatahtlikult oma transpordi- ja logistikavõimeid, sealhulgas kahesuguse kasutusega mobiilseid varasid, nagu sõidukid ja laevad, ning võimaldab liidu rahalisi vahendeid tõhusalt kasutada, et toetada selliste võimete kasutuselevõttu ja hooldamist. Sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv peaks hõlmama ka liidu transpordi- ja logistikavõimeid, sealhulgas neid, mis on tellitud eraettevõtjatelt. Sellised liidu transpordi- ja logistikavõimed peaksid keskenduma eelkõige haruldastele ja piiratud võimetele, mis ei ole liikmesriikide relvajõududes hõlpsasti kättesaadavad ja mille puhul liidu teenuste hankelepingud võiksid anda märkimisväärset lisaväärtust.

(47)Liikmesriikidel peaks olema juurdepääs teabele olemasolevate kahesuguse kasutusega transpordi võimete kohta, et nõuetekohaselt kavandada tulevasi sõjalisi vedusid ja teha kindlaks püsivad võimelüngad. Enamik tsiviilotstarbelistest raudtee- ja maanteesõidukitest, laevadest ning õhusõidukitest on registreeritud riiklikes või Euroopa registrites. Seepärast tuleks parandada liikmesriikide ülevaadet olemasolevatest võimetest, tagades sõjalise transpordi eest vastutavatele riiklikele teenistustele juurdepääsu neile registritele. Liidu tasandil ülevaate parandamiseks ja sõjalise transpordi planeerimise toetamiseks peaks see teave olema kättesaadav ka komisjonile.

(48)Suurt hulka tsiviilotstarbelisi raudteesõidukeid võib käsitleda kahesuguse kasutusega ja sõjalisteks vedudeks sobivate või nendeks eesmärkideks kergesti uuendatavate sõidukitena. Seepärast tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et sätestada, kas ja millistel tingimustel võivad raudteeveo-ettevõtjad, kellele need veeremiüksused kuuluvad, nende eest vastutavad veeremiüksuste valdajad ja neid tootvad veeremiüksuste tootjad hinnata, kas raudteesõidukitel on sõjalise transpordi jaoks kasutamiseks vajalikud tehnilised omadused. Need volitused peaksid hõlmama ühtlustatud tehniliste parameetrite väljatöötamist, millel selline kindlaksmääramine võiks põhineda.

(49)Erandlikel asjaoludel võib sõjalisteks vedudeks olla vaja kasutada spetsiaalset taristut, vara või varustust, et sõjalist transporti veelgi hõlbustada. Selleks et tagada selliste kriitilise tähtsusega transpordiressursside katkematu kättesaadavus, peaksid liikmesriigid kehtestama raamistiku või omama toimivat raamistikku, mis võimaldab neile õigeaegse juurdepääsu juhul, kui alternatiivsed lahendused, näiteks lepingute sõlmimine, ei ole nõutava ajavahemiku jooksul võimalikud.

(50)Selline raamistik peaks võimaldama liikmesriikidel saada viimase abinõuna taristu, vara või varustuse ajutise kontrolli- või kasutusõiguse, kui see on sõjalise transpordi tagamiseks rangelt vajalik. Samuti peaks see võimaldama kasutada selliseid ajutisi kontrollimeetmeid taotluse korral teiste liikmesriikide sõjaliste vedude toetamiseks. Selliste meetmetega ei tohiks siiski asjaomase taristu, vara või varustuse omanikke, käitajaid ja haldajaid ebaõiglaselt koormata ning seepärast tuleks neile nende kasutuselevõtu tõttu tekkinud kulud ja kahju nõuetekohaselt hüvitada. Kooskõlas põhiõiguste hartaga peaksid liikmesriigid tagama, et juhul, kui sellised meetmed riivavad õigust omandile, on need sätestatud seaduses, austavad nende õiguste ja vabaduste olemust ning on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

(51)Kuigi Euroopa Ülemkogu rõhutas 2024. aasta sõjalise liikuvuse lubaduses, kui oluline on sõlmida tsiviiltransporditeenuse osutajatega raamlepingud, peaksid kõik tulevased raamlepingud olema läbipaistvamad ja paindlikumad.

(52)Piiratud transpordivõimete tõttu võib liikmesriik sattuda olukorda, kus ta sõlmib eellepingu selliste transpordivõimete kohta, mille teine liikmesriik on juba broneerinud. Selliste võimaliku topeltbroneerimise riskide maandamiseks peaksid transporditeenuse osutajad uutes raamlepingutes liikmesriike selliste topeltbroneerimise juhtumitega kursis hoidma. Samas peaksid uued raamlepingud võimaldama liikmesriikidel kutsuda teisi liikmesriike lepinguosalistena lepinguga ühinema, et tagada vajalike transporditeenuste kättesaadavus.

(53)Ilma et see piiraks kaitsevaldkonna alalise struktureeritud koostöö sõjalise liikuvuse projekti raames loodud riiklike kontaktpunktide võrgustiku kohaldamist, peaks iga liikmesriik määrama piiriülese sõjalise transpordi riikliku koordinaatori, et tagada piiriüleste sõjaliste vedude tõhus koordineerimine, neist teavitamine ja nende läbiviimine, eriti kui EMERS on aktiveeritud.

(54)Piiriülese sõjalise transpordi riiklik koordinaator peaks olema igal ajal kättesaadav, et tagada sõjaliste vedudega seotud teabe ja taotluste õigeaegne vahetamine, sealhulgas sõjalise transpordi lubade taotluste ja teadete vastuvõtmine ning edastamine. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks peaks riiklikul koordinaatoril olema ka vajalikud eksperditeadmised ja vahendid, et anda nõu ja tuge tolliformaalsuste valdkonnas, võtta vastu eelisjuurdepääsu taotlusi, mis on esitatud ajal, mil EMERS on aktiveeritud, ja neile vastata ning hõlbustada vajalikke menetlusi, ning ta peaks suutma koordineerida oma tegevust kõigi sõjalistes vedudes osalevate riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi osalejatega.

(55)Selleks et abistada komisjoni käesoleva määruse rakendamisel ning hõlbustada koostööd ja teabevahetust liikmesriikide vahel, tuleks luua sõjalise liikuvuse transporditöörühm. Selline sõjalise liikuvuse transporditöörühm on oluline muu hulgas selleks, et hõlbustada koostööd sõjalise transpordi lubade andmisel ja liikluskorraldusmeetmete rakendamisel, eelkõige samades sõjalise liikuvuse koridorides asuvate liikmesriikide vahel, edendada koordineerimist ja koostööd liikmesriikide vahel, sealhulgas asjakohaste tolliformaalsuste rakendamisel, hõlbustada sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi jaoks peamiste transpordivõimete kindlakstegemist ja eelpaigutamist, lahendada sõjaliste vedude energiajulgeoleku probleeme ning teha kindlaks valdkonnad, kus saab korraldada sõjalise transpordi võimete ühishankeid. Sõjalise liikuvuse transporditöörühmal peaks olema lubatud vajaduse korral ning liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve nõuetekohaselt austades kutsuda Ukrainat, Moldovat ning Euroopa Majanduspiirkonna riike osalema koosolekutel vaatlejatena. Vajaduse korral peaks sõjalise liikuvuse transporditöörühmal olema lubatud korraldada ka ühiskoosolekuid määruse artikli 57 [Euroopa kaitsetööstuse programmi ettepaneku] alusel loodud kaitsetööstusvalmiduse nõukoguga, et käsitleda sõjaliste vahendite ja võimete kättesaadavusega seotud küsimusi.

(56)Sõjaliste vedude tõhususe suurendamiseks liidus peaksid liikmesriigid tegema iga-aastase sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimise, mis võimaldab igal liikmesriigil hinnata oma valmisolekut sõjaliste vedude tegemiseks või neile kaasaaitamiseks ning EMERSi rakendamiseks. Sellised kontrollimised peaksid muu hulgas aitama tagada, et liikmesriigid on piiriüleste sõjaliste vedude vastuvõtmiseks oma territooriumil piisavalt ette valmistatud ning et nad on võtnud vajalikud meetmed sõjalise transpordi lubade andmise hõlbustamiseks ja kogu valitsemissektorit hõlmava lähenemisviisi rakendamiseks.

(57)Euroopa Ülemkogu 2024. aasta sõjalise liikuvuse lubaduses rõhutati vajadust regulaarsete õppuste järele, et katsetada piiriülest sõjalist liikumist. Komisjoni suutlikkus teha stressiteste on oluline ka selleks, et hinnata käesoleva määruse tulemuslikkust selles valdkonnas. Seepärast peaks komisjonil olema lubatud teha koostöös liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutustega stressiteste, et parandada liikmesriikide ja liidu tasandi osalejate valmisolekut käesoleva määruse rakendamiseks. Sellised testid peaksid keskenduma sellistele aspektidele nagu EMERSi aktiveerimise ettevalmistamine, kogu valitsemissektorit hõlmava lähenemisviisi tulemuslikkuse hindamine käesoleva määruse eesmärkide rakendamisel ning käesoleva määruse eesmärkide rakendamise hindamine konkreetsetes geograafilistes piirkondades, näiteks konkreetsetes sõjalise liikuvuse koridorides või sektorites, sealhulgas tollis.

(58)Selleks et saavutada käesoleva määruse eesmärk kehtestada sõjalise transpordi jaoks ühtsed liidu eeskirjad, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada I lisas esitatud loetelu sõjaliste vedude liikidest, mille suhtes kehtivad alalised sõjalise transpordi load, ning ajakohastada II lisas esitatud sõjaliste vedude lubade taotluste ja teadete vormi selle ajakohasuse tagamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega 42 (19). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(59)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et luua turvaline ja piiratud juurdepääsuga sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem, määrata kindlaks põhilised kaitse- ja vastupidavusmeetmed ning strateegilise kahesuguse kasutusega taristu tõhustatud kaitsemeetmed, luua sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv, mis tagab, optimeerib ja hõlbustab sõjaliste vedude tegemist, määrata kindlaks sõjaliseks transpordiks sobivaimad raudteesõidukite kategooriad, kehtestada tehnilised kirjeldused, millel selline kindlaksmääramine võib põhineda, ning see, kas ja millistel tingimustel peaksid raudteeveo-ettevõtjad, veeremiüksuste valdajad ja tootjad sellised veeremiüksused kindlaks määrama. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 43 (20).

(60)Suurt hulka raudteesõidukeid võib käsitleda kahesuguse kasutusega ja raudteede sõjalise transpordi eesmärkide täitmiseks vajalike sõidukitena. Euroopa Liidu Raudteeametil peaks olema lubatud abistada komisjoni sobivate sõidukite kindlaksmääramise kriteeriumide kehtestamisel. Samuti tuleks sõjaliseks transpordiks kasutatavate raudteesõidukite kiire ja tõhusa kasutuselevõtu tagamiseks protseduure ühtlustada ning liikmesriikidel peaks olema lubatud delegeerida selliste sõidukite kasutuslubade andmine Euroopa Liidu Raudteeametile. Pärast veeremiüksuse lubade andmist tuleks Euroopa Liidu Raudteeametile anda liikmesriikidega sarnased volitused Euroopa raudteeveeremi registris sisalduva teabe viivitamatuks ajakohastamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/796 44 (21) ja direktiivi (EL) 2016/797 tuleks vastavalt muuta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/796 tuleks ka üldiselt muuta, nii et see kajastaks Euroopa Liidu Raudteeameti rolli sõjalise liikuvuse toetamisel, eelkõige raudteesüsteemi valmisoleku, vastupidavuse ja turvalisuse parandamise kaudu.

(61)Õhuruumi kasutamise optimeerimiseks on väga olulised stabiilsed ja pidevalt kättesaadavad sideteenused õhu- ja maapealsete vahendite vahel. 1. detsembril 2024 jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2803 45 (22) eesmärk on suurendada elutähtsa lennuliiklustaristu vastupidavust. Sellega nähakse ette, et side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide, aeronavigatsiooniteabe teenistuste, automaatse sõltuva seire, meteoroloogiateenuste ning lennuvälja lennujuhtimisteenuste ja lähenemislennu juhtimise teenuste osutajad peavad vastama rangetele sertifitseerimis- ja omandinõuetele. Need nõuded, sealhulgas vajadus, et teenuseosutajad oleksid rohkem kui 50 % ulatuses liikmesriikide või nende kodanike omandis ja nende tegeliku kontrolli all, on kehtestatud lennuliiklusteenuste terviklikkuse ja julgeoleku tagamiseks. Lennuliiklusteenuste häirete vältimiseks on siiski oluline muuta määrust (EL) 2024/2803, lükates edasi selle asjakohaste sätete kohaldamise sideteenuste osutajate suhtes, et säilitada nende tegevusvalmidus.

(62)Praegune Euroopa Liidu Lennundusohutusameti ja riiklike relvajõudude vaheline koostöömudel on osutunud kahesuguse kasutusega õhusõidukite sertifitseerimisel tõhusaks. Samas tekitab suurte droonide sertifitseerimine märkimisväärseid probleeme, kuna riikide relvajõud sertifitseerivad neid kooskõlastamata viisil, millega kaasneb killustumise ja tulevaste tsiviilõigusnormidega kokkusobimatuse oht. Relvajõud peavad vajalikuks nende droonide integreerimist üldisesse lennuliiklusse, nagu on määratletud määruse (EL) 2024/2803 artikli 2 punktis 4. Selleks et võimaldada selliste droonide kahesugust kasutust transpordi eesmärgil, on oluline sõjalised nõuded tulevaste tsiviilnõuetega vastavusse viia. Praegune liidu õigusraamistik ei taga piisavat paindlikkust, et võimaldada uuenduslike tehnoloogiate ja toodete (nt teatavat liiki droonide) sertifitseerimist. On vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklit 71, 46 (23) et võimaldada erandeid kohaldatavatest nõuetest, kui sellised nõuded takistavad uuenduslike tehnoloogiate ja toodete sertifitseerimist, tagades samal ajal kõrgeimal tasemel ohutuse ja turvalisuse, ning kehtestada Euroopa Liidu Lennundusohutusameti ja riiklike relvajõudude vaheline koordineeritud lähenemisviis, et määrata kindlaks suurte droonide sertifitseerimise nõuded.

(63)Sõjalise transpordi tõhustamiseks peaks liit edendama uuenduslikke kahesuguse kasutusega lennutranspordilahendusi, sealhulgas mehitamata õhusõidukeid, autonoomseid süsteeme, täiustatud linnaõhutranspordi kontseptsioone ja küberturvalisi lennuliikluse korraldamise süsteeme. Selliste tehnoloogiate kiirema ja autonoomsema arendamise hõlbustamiseks liidus tsiviil- ja sõjaliste asutuste vahelise koostöö kaudu on vajalik regulatiivsete katsekeskkondade loomine. Luues katsete jaoks kontrollitud tingimused, peaksid need katsekeskkonnad aitama kiirendada uute võimete kasutuselevõttu, parandada logistikat ja tarneahela juhtimist ning tugevdada sõjalise transpordi valmisolekut ja tõhusust. Lisaks sellele peaksid nad toetama tsiviil- ja sõjaliste õigusraamistike ühtlustamist, võimaldades kahesuguse kasutusega lennutranspordivahendite sujuvat integreerimist nii ärilistesse kui ka sõjalistesse vedudesse, vähendades samal ajal transpordiliikide vahetamisega seotud halduskoormust. Sel viisil peaksid regulatiivsed katsekeskkonnad aitama täita olemasolevaid regulatiivseid lünki, edendama koostalitlusvõimet ning aitama kaasa vastupidavamale, tõhusamale ja reageerimisvõimelisemale sõjalise transpordi süsteemile liidus. Seepärast tuleks määrust (EL) 2018/1139 vastavalt muuta, ilma et see piiraks asjakohaseid liidu nõudeid ja formaalsusi sellistes valdkondades nagu tervishoid, ohutus, keskkond ja konkurents ning tolliformaalsusi ja -protseduure, mida ei saa regulatiivsete katsekeskkondade kohaldamisel tühistada.

(64)Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse, eelkõige kooskõlas komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 47 (24) ja (EL, Euratom) 2015/444 48 (25) ning nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset 49 (26). Eeskätt peaksid need meetmed hõlmama kohustust salastatud teabe salastatuse taset mitte alandada ega salastatust kustutada ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Salastamata tundlikku teavet või konfidentsiaalsel alusel esitatud teavet tuleks ametiasutuste poolt sellisena käsitleda.

(65)Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel peaks toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse suhtes kohaldatavate reeglitega. Isikuandmete töötlemine liikmesriikide poolt peaks toimuma eelkõige kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 50 (27) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ 51 (28). Isikuandmete töötlemine komisjoni poolt peaks toimuma eelkõige kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 52 (29).

(66)Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on sõjalise transpordi hõlbustamine liidus ja üle selle välispiiride, vähendades ja leevendades samal ajal selle mõju tsiviiltranspordile, ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada, sest praegune killustatus, ebatõhusus ja riikliku poliitika ebaühtlane rakendamine takistavad tõhusat lahendamist liikmesriigi tasandil, ja neid eesmärke on võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 esitatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(67)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse [PP/KK/AAAA],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse kahesuguse kasutusega varustuse, transpordivahendite ja taristuga seotud meetmed sõjalise transpordi hõlbustamiseks liidus ja üle selle välispiiride, vähendades ja leevendades samal ajal sellise transpordi mõju tsiviiltranspordile.

Käesoleva määrusega sätestatakse eelkõige:

a)piiriülese sõjalise transpordi loamenetluste ühtne raamistik ning meetmed, millega tagatakse katkematu ja ohutu sõjaline transport, sealhulgas meetmed, mis lihtsustavad sellise transpordi suhtes liidu välispiiridel kohaldatavaid tolliformaalsusi;

b)tõhusad, koordineeritud ja tulemuslikud meetmed, mis hõlbustavad sõjalist transporti ajutistele, erakorralistele ja kiireloomulistele olukordadele reageerimiseks;

c)eeskirjad, mille eesmärk on muuta kahesuguse kasutusega transporditaristu kahesuguse kasutuse jaoks sobivaks ning kaitsta strateegilist kahesuguse kasutusega taristut ja tagada selle vastupidavus kõigile ohtudele;

d)meetmed liidu ja liikmesriikide transpordi- ja logistikavõimete jagamiseks ja koondamiseks ning olemasolevate sõjaliste transpordivõimete nähtavuse suurendamiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide relvajõudude või käesoleva määruse artiklites 17 ja 19 sätestatud juhtudel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liitlaste poolt või nende vastutusel kasutatava varustuse, kaupade ja personali transpordi suhtes, mis toimub osaliselt või täielikult liidus ning mille käigus kasutatakse liidus paiknevat kahesuguse kasutusega taristut, vara ja võimeid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„sõjaline transport“ – varustuse, kaupade või isikute transport, mida teostavad otseselt relvajõud, samuti transport, mida teostavad nende nimel tsiviilettevõtted või muud nende relvajõudude kaasatud töövõtjad muu hulgas sõjalise õppuse, operatsiooni või missiooni raames, sealhulgas mehitatud või mehitamata sõidukite, laevade või õhusõidukite transport nende endi jõuseadmete abil;

(2)„sõjaline vedu“ – sõjalise transpordi käigus toimuv koormaga või koormata vedu;

(3)„sõjalise transpordi luba“ – vastuvõtva liikmesriigi poolt taotluse esitanud liikmesriigile piiriülese sõjalise transpordi jaoks antav luba või diplomaatiline kooskõlastus;

(4)„taotluse esitanud liikmesriik“ – liikmesriik, kes on esitanud vastuvõtvale liikmesriigile taotluse sõjalise veo korraldamiseks läbi vastuvõtva liikmesriigi territooriumi, või liikmesriik, kes esitab taotluse artiklis 35 osutatud sõjalise liikuvuse solidaarsusreservist toetuse saamiseks;

(5)„vastuvõttev liikmesriik“ – sõjalise veo sihtliikmesriik või liikmesriik, mida sõjalise veo käigus läbitakse või millest üle lennatakse;

(6)„ebatavaline sõjaline kaup“ – sõjalise otstarbega kaubad või varustus, mille ohutu transpordi tagamiseks on vaja erilubasid, kohandatud transpordikavasid või spetsiaalset logistilist käitlemist ning mis koos sõjalist vedu teostava sõidukiga ületab:

a)maanteetranspordi puhul direktiivi 96/53/EÜ I lisas esitatud lubatud maksimaalmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) või massi piirnormid;

b)raudteetranspordi korral kaalupiirangud, gabariidivärav või muud tehnilised näitajad, mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 49 osutatud taristuregistris ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/777 53 (30) osutatud RINF-rakenduses;

(7)„ebatavaline sõjaline transport“ – ebatavalise sõjalise kauba sõjaline transport;

(8)„ohtlikud kaubad“ – ained ja tooted, mis kuuluvad käesoleva määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud rahvusvaheliste lepingute ja määruste kohaldamisalasse;

(9)„vastuvõtva riigi toetus“ – vastuvõtva liikmesriigi poolt või tema nimel võetav meede või osutatav abi, millega hõlbustatakse taotluse esitanud liikmesriigi sõjaväelaste ja varustuse poolt vastuvõtva liikmesriigi territooriumi läbimist ja ajutist paigutamist vastuvõtva liikmesriigi territooriumile, sealhulgas juurdepääs tankimisele, laadimisele ning parkimis- ja puhkerajatistele sõjalise veo raames;

(10)„liikluskorraldusmeetmed“ – vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste kehtestatud tegevuskord, mis on mõeldud sõjaliste vedude võimaldamiseks nende asjaomastel territooriumidel, sealhulgas liikluskorraldusteenuste meetmed, ebatavalise sõjalise kauba ja ohtlike kaupade ohutu veo tagamise meetmed, saatevalve ja muud julgeolekumeetmed, vastuvõtva riigi toetus ning mis tahes muud transpordiliigiga seotud nõuded, näiteks ajutiste piirangualade kehtestamine lennuoperatsioonide jaoks;

(11)„saatevalve“ – sõjalist vedu saatev kaitse- või politseijõud;

(12)„kabotaažveod“ – üks järgmistest:

a)rendi või tasu eest tehtavad riigisisesed kaubaveod, mida teeb liikmesriigis ajutiselt teises liikmesriigis asutatud ettevõtja;

b)rendi või tasu eest osutatavad riigisisesed reisijateveoteenused, mida osutab liikmesriigis ajutiselt teises liikmesriigis asutatud veoettevõtja;

(13)„raamleping“ – leping ühe või mitme avaliku sektori hankija ning ühe või mitme ettevõtja vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajaduse korral ettenähtud koguse osas;

(14)„transpordivõimed“ – igasugune varustus, transpordivahendid või personal (kas eraldi või koos), mis võib sõjalisi vedusid hõlbustada, võimaldada ja ellu viia, samuti mobiilsed varad strateegilise kahesuguse kasutusega taristu parandamiseks;

(15)„logistikavõimed“ – personal, varustus ja teenused, mis võivad hõlbustada, võimaldada ja ellu viia vastuvõtva riigi toetusega seotud tegevust, sealhulgas kütuse, varude ja muude esmatähtsate kaupade ladustamine ja jaotamine;

(16)„strateegiline kahesuguse kasutusega taristu“ – taristu, mis vastab artiklis 33 sätestatud kriteeriumidele;

(17)„taristu omanikud, käitajad ja haldajad“ – taristusse investeerimise või selle igapäevase käitamise eest vastutavad üksused;

(18)„nõukogu sõjaliste vajaduste dokument“ – dokument „Sõjaväelise liikuvusega seotud sõjalised vajadused ELi piires ja väljaspool ELi“, mille nõukogu kiitis heaks 26. juunil 2023 ja 23. oktoobril 2023, ning selle hilisemad muudatused, mille nõukogu on heaks kiitnud;

(19)„sõjalise liikuvuse koridor“ – üks nõukogu sõjaliste vajaduste dokumendi II lisas sätestatud ELi prioriteetsetest sõjalise liikuvuse koridoridest;

(20)„kahesugune kasutus“ – võime, mida kasutatakse nii tsiviil- kui ka sõjaliseks transpordiks;

(21)„toit“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 54 (31) artiklis 2 määratletud toit;

(22)„sõjalise tegevusega seoses veetav või kasutatav kaup“ – kaup, sealhulgas loomad, mida veetakse või kasutatakse ühes järgmistest olukordadest:

a)tegevuste puhul, mida korraldavad või kontrollivad ühe või enama liikmesriigi või sellise kolmanda riigi asjaomased sõjalised asutused, kellega üks või mitu liikmesriiki on sõlminud kokkuleppe sõjalise tegevuse elluviimiseks liidu tolliterritooriumil, või

b)mis tahes sõjalise tegevuse puhul, mis toimub ühel järgmistest alustest:

i) Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP);

ii) 4. aprillil 1949 Washingtonis allkirjastatud Põhja-Atlandi leping.

II peatükk
Sõjalise liikuvuse ühtne raamistik

1. osa
Sõjalise transpordi lubade andmise ühtsed menetlused ja eeskirjad

Artikkel 4

Sõjalise transpordi load

Piiriülese sõjalise transpordi hõlbustamiseks võib vastuvõttev liikmesriik anda taotluse esitanud liikmesriigile:

a)artiklis 5 kindlaks määratud alalised sõjalise transpordi load;

b)artiklis 6 kindlaks määratud ajutised sõjalise transpordi load.

Artikkel 5

Alalised sõjalise transpordi load

1.Alalises sõjalise transpordi loas määratakse kindlaks sõjaliste vedude liigid, mida vastuvõttev liikmesriik peab loa kehtivusajal lubatuks. Alalised sõjalise transpordi load hõlmavad vähemalt I lisas sätestatud sõjaliste vedude liike.

2.Vastuvõttev liikmesriik teeb otsuse alalise sõjalise transpordi loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast alalise loa taotluse saamist.

3.Vastuvõttev ja taotluse esitanud liikmesriik lepivad alalises sõjalise transpordi loas võimaluse korral kokku tingimused, mille alusel selle alalise sõjalise transpordi loaga hõlmatud sõjalisi vedusid tehakse, sealhulgas kohaldatavad liikluskorraldusmeetmed ja eelnevalt kindlaksmääratud marsruudid.

4.Liikmesriigid, eelkõige need, mis asuvad samas sõjalise liikuvuse koridoris, võivad oma alalised sõjalise transpordi load ühtlustada ja eelnevalt koordineerida, eelkõige selleks, et tagada liikluskorraldusmeetmete ja eelnevalt kindlaksmääratud marsruutide sidusus.

5.Alalised sõjalise transpordi load kehtivad seni, kuni vastuvõttev liikmesriik on need sõnaselgelt peatanud või tühistanud. Liikmesriik peatab või tühistab alalise sõjalise transpordi loa üksnes vääramatu jõu korral või juhul, kui esineb suur oht selle liikmesriigi avalikule korrale või riigi julgeolekule, ning esitab põhjenduse. Vastuvõttev liikmesriik, kes loa tühistab või peatab, teatab sellest taotluse esitanud liikmesriigile nii kiiresti kui võimalik.

6.Vastuvõttev liikmesriik võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel alalist sõjalise transpordi luba muuta, teatades sellest taotluse esitanud liikmesriigile vähemalt kolm tööpäeva ette.

7.Enne kehtiva alalise sõjalise transpordi loa alusel sõjalise veo läbiviimist saadab taotluse esitanud liikmesriik vastuvõtvale liikmesriigile teate. Kui taotluse esitanud liikmesriik taotleb vastuvõtva riigi toetust või muid liikluskorraldusmeetmeid, lisatakse selline taotlus teatele.

8.Lõikes 7 osutatud teade saadetakse hiljemalt 72 tundi enne kavandatud saabumist vastuvõtva liikmesriigi piiripunkti. Mitme liikmesriigi kaudu toimuva veo korral esitab taotluse esitanud liikmesriik teate samal ajal kõigile vastuvõtvatele liikmesriikidele. Kui teade sisaldab üht või mitut liikluskorraldusmeetmete taotlust, koordineerivad ja töötlevad vastuvõtvad liikmesriigid sõjalise transpordi ühtsete liikluskorraldusmeetmete tagamiseks neid taotlusi üheaegselt. Vastuvõttev ja taotluse esitanud liikmesriik võivad leppida alalises sõjalise transpordi loas kokku lühema tähtaja sõjalistest vedudest teatamiseks.

9.Lõikes 7 osutatud teate saamisel võib vastuvõttev liikmesriik määrata kõnealuse sõjalise veo jaoks kindlaks konkreetsed liikluskorraldusmeetmed või kehtestada sellele sõjalisele veole tingimused (sealhulgas konkreetsete marsruutide kasutamine), eelkõige juhul, kui see on vajalik ebatavalise sõjalise kauba või ohtlike kaupade ohutuks veoks kooskõlas artiklitega 10 ja 11. Sellisel juhul kooskõlastab ta taotluse esitanud liikmesriigiga vajaliku korra põhjendamatu viivituseta, et tagada sõjalise veo plaanipärane toimumine.

10.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et ajakohastada alalise sõjalise transpordi loaga hõlmatud sõjaliste vedude liikide loetelu.

Artikkel 6

Ajutised sõjalise transpordi load

1.Vastuvõttev liikmesriik võib anda taotluse esitanud liikmesriigile ajutise sõjalise transpordi loa ühe või mitme sõjalise veo jaoks, mida kehtiv alaline sõjalise transpordi luba ei hõlma. See kehtib üksnes ajutises sõjalise transpordi loas kindlaksmääratud aja jooksul.

2.Taotluse esitanud liikmesriik esitab taotluse ajutise sõjalise transpordi loa saamiseks võimalikult aegsasti ja igal juhul piisavalt varakult, et vastuvõttev liikmesriik saaks loa anda või selle andmisest keelduda kooskõlas lõikega 3. Kui taotluse esitanud liikmesriik taotleb vastuvõtva riigi toetust või muid liikluskorraldusmeetmeid, lisatakse selline liikluskorraldusmeetmete taotlus ajutise sõjalise transpordi loa taotlusele. Mitme liikmesriigi kaudu toimuva veo korral esitab taotluse esitanud liikmesriik taotluse samal ajal kõigile vastuvõtvatele liikmesriikidele. Seejärel koordineerivad ja töötlevad vastuvõtvad liikmesriigid neid taotlusi üheaegselt, et tagada sõjalise transpordi ühtsed liikluskorraldusmeetmed.

3.Vastuvõttev liikmesriik teeb otsuse ajutise loa andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast ajutise loa taotluse saamist. Oma otsuses anda ajutine sõjalise transpordi luba võib vastuvõttev liikmesriik määrata kõnealuse sõjalise veo jaoks kindlaks konkreetsed liikluskorraldusmeetmed või kehtestada sellele sõjalisele veole tingimused (sealhulgas konkreetsete marsruutide kasutamine), eelkõige juhul, kui see on vajalik ebatavalise sõjalise kauba või ohtlike kaupade ohutuks veoks kooskõlas artiklitega 10 ja 11. Sellisel juhul kooskõlastab ta taotluse esitanud liikmesriigiga vajaliku korra põhjendamatu viivituseta, et tagada sõjalise veo plaanipärane toimumine.

4.Vastuvõttev liikmesriik võib ajutise sõjalise transpordi loa tühistada üksnes vääramatu jõu korral või juhul, kui esineb suur oht selle liikmesriigi avalikule korrale või riigi julgeolekule. Vastuvõttev liikmesriik, kes loa tühistab, teatab sellest taotluse esitanud liikmesriigile nii kiiresti kui võimalik ja põhjendab seda nõuetekohaselt.

5.Vastuvõttev liikmesriik võib väljastatud ajutist sõjalise transpordi luba muuta ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Ta teavitab taotluse esitanud liikmesriiki muudatustest nii kiiresti kui võimalik.

6.Taotluse esitanud liikmesriik võib varem esitatud ajutise sõjalise transpordi loa taotlust muuta. Seda tuleb teha hiljemalt kolm tööpäeva enne algselt kavandatud piiripunkti saabumise kuupäeva. Vastuvõttev liikmesriik vastab muutmistaotlustele põhjendamatu viivituseta.

7.Kui kavandatavad muudatused on seotud ohtlike kaupade või ebatavalise sõjalise kauba transpordiga, vastuvõtva riigi toetuse oluliste muudatustega või kuupäevade muutmisega, esitab taotluse esitanud liikmesriik ajutise sõjalise transpordi loa saamiseks uue taotluse.

Artikkel 7

Üksikud rongiliinid sõjalise raudteetranspordi jaoks

1.Enne sõjalist vedu raudteel taotleb taotluse esitanud liikmesriik kas otse või tema nimel sõjalist vedu teostava raudteeveo-ettevõtja kaudu vastuvõtva liikmesriigi raudteetaristu-ettevõtja(te)lt üksikut rongiliini vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL 55 (32) artiklile 48.

2.Kui taristuettevõtja peab tegema koostööd tagamaks, et veeremiüksused, eriti kui nendega transporditakse ebatavalist sõjalist kaupa, ühilduvad marsruudiga ja on nõuetekohaselt integreeritud rongikoosseisu vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 23, esitab taristuettevõtja raudteeveo-ettevõtjale vajaliku teabe ja hõlbustab vajalike katsete läbiviimist niipea kui võimalik.

3.Kui veeremiüksused, eelkõige ebatavalise sõjalise kauba transportimise korral, ei sobi tavapärastes kasutustingimustes marsruudiparameetrite jaoks, mis on sätestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/777 kehtestatud taristuregistri ühistes kirjeldustes, teeb taristuettevõtja niipea kui võimalik kindlaks, kas nimetatud veeremiüksusi saab konkreetsetes kasutustingimustes ohutult kasutada.

4.Kui raudteevedu hõlmab artikli 10 kohaselt lubatud ohtlikke kaupu, võtavad taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja kõik vajalikud meetmed, et tagada artiklis 10 osutatud tingimuste järgimine.

5.Mitme liikmesriigi kaudu toimuva veo korral kooskõlastavad nende liikmesriikide taristuettevõtjad oma tegevust, et tagada sõjalise veo ühtne käsitlemine.

Artikkel 8

Sõjalise transpordi lubade andmise menetluste praktiline kord

1.Sõjalise transpordi lubade taotlused, selliste lubadega seotud teated ja käesolevas peatükis sätestatud liikluskorraldusmeetmete taotlused (sealhulgas ohtlike kaupade ja ebatavalise sõjalise kauba sõjaliseks transpordiks) esitatakse II lisas esitatud vormi kasutades. Sama sõjalise transpordiga seotud taotlused ja teated ühendatakse üheks loataotluseks, üheks teateks või üheks liikluskorraldusmeetmete taotluseks. Ilma et see piiraks liidu tollieeskirjade, sealhulgas artiklis 15 osutatud NATO ja ELi vormi 302 kohaldamist, ei nõua ükski liikmesriik lisavorme.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, ajakohastades tehnika või tegevuse arengut arvesse võttes vormi sisu.

3.Kogu artiklite 5 ja 6 kohane teabevahetus taotluse esitanud ja vastuvõtva liikmesriigi vahel toimub artikli 40 lõike 1 kohaselt määratud piiriülese sõjalise transpordi riikliku koordinaatori kaudu.

Artikkel 9

Katkematu sõjaline transport

Katkematu sõjalise transpordi tagamiseks võetakse kõik vajalikud kontrollimeetmed, mis on seotud sõjaliste vedude saatevalve, sõjalise transpordi sõidukite ning relvade ja laskemoona märgistamisega sõjalisteks vedudeks liidus, üksnes sõjalise veo esimeses kavandatud peatuses pärast liikmesriigi sisepiiri.

Artikkel 10

Ohtlike kaupade sõjaline transport

1.Ohtlike kaupade sõjaline transport on lubatud artiklites 5 ja 6 osutatud kehtiva sõjalise transpordi loa alusel, kui see transport vastab nõuetele, mis on sätestatud järgmistes dokumentides:

a)ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo kokkulepe, sõlmitud 30. septembril 1957 Genfis (ADR);

b)ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkulepe, sõlmitud 26. mail 2000 Genfis (ADN-kokkulepe);

c)ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskirjad, mis on esitatud 3. juunil 1999 Vilniuses sõlmitud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) C liites (RID);

d)rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo koodeks (IMDG koodeks);

e)Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon – tehnilised juhendid (ICAO-TI);

f)NATO liitlaste liikumise väljaanne 6 (AMovP-6).

2.Sõjalised veod, mida teostavad kooskõlas artikliga 17 sellise NATO liitlase relvajõud, kes ei ole ADRi, ADN-kokkuleppe, RID, IMDG koodeksi või ICAO-TI osaline, on lubatud, kui need vastavad NATO AMovP-6 nõuetele või, kui need ei ole kohaldatavad, siis päritoluriigis kohaldatavatele riiklikele eeskirjadele (kui on asjakohane).

3.Vajaduse korral lisatakse käesoleva määruse alusel kehtestatavatele liikluskorraldusmeetmetele erimeetmed, et tagada vastavus lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

4.Sõjalise veo loa alusel toimuva ohtlike kaupade sõjalise transpordi puhul ei nõuta enne sõjalise transpordi algust ühegi vormi ega dokumendi esitamist, mis tõendaksid vastavust ADRis, ADN-kokkuleppes, RIDis, IMDG koodeksis, ICAO-TIs või NATO AMovP-6s sätestatud nõuetele või päritoluriigis kohaldatavatele riiklikele eeskirjadele (kui on asjakohane).

Artikkel 11

Ebatavaline sõjaline maanteetransport

1.Sõjaline maanteetransport sõidukite või liidendsõidukitega, mis ületavad direktiivi 96/53/EÜ I lisas sätestatud täismassi või maksimaalmõõtmeid, kui need sõidukid või liidendsõidukid veavad direktiivi 96/53/EÜ artiklis 2 määratletud jagamatut lasti või on ette nähtud sellise lasti vedamiseks, on lubatud juhul, kui selleks on olemas käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 osutatud kehtiv sõjalise transpordi luba.

2.Lõike 1 kohaselt teostatava sõjalise transpordi puhul määrab vastuvõttev liikmesriik kindlaks liikluskorraldusmeetmed ebatavalise sõjalise kauba ohutu transpordi ja taristu sobivuse tagamiseks. Sellised liikluskorraldusmeetmed asendavad direktiivi 96/53/EÜ artikli 4 lõikes 3 osutatud eriload ja samalaadsed korraldused.

Artikkel 12

Sõjalise transpordi vabastamine liikluspiirangutest

1.Artiklites 5 ja 6 osutatud kehtiva sõjalise transpordi loa alusel toimuv sõjaline transport on lubatud nädalavahetustel, riigipühadel, riiklike pidustuste ajal, öösel ja muudel ajavahemikel, mille suhtes võidakse kohaldada liikluspiiranguid.

2.Liikmesriigid vabastavad relvajõudude poolt otse teostatavad sõjalised veod konkreetsetel teelõikudel kohaldatavatest sõidukite keskkonnatoimel põhinevatest liikluspiirangutest.

Artikkel 13

Sõjalise transpordi vabastamine kabotaažvedude eeskirjadest

1.Kui see on sõjalise transpordi hõlbustamiseks vajalik, võivad liikmesriigid vabastada tsiviilveoettevõtjate teostatavad sõjalised veod määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8 sätestatud kabotaažvedude piirangutest.

2.Liikmesriigid teavitavad sellistest eranditest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 14

Sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem

1.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega luuakse turvaline ja piiratud juurdepääsuga sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem (edaspidi „süsteem“), võttes arvesse järgmisi nõudeid:

a)süsteem võetakse kasutusele 2030. aastaks;

b)ELi vormi 302 digiteerimine süsteemi raames peab olema kooskõlas kohaldatavate liidu tollialaste õigusaktidega, sealhulgas ühiste andmenõuetega, mis moodustavad ELi tolliandmemudeli, nagu on sätestatud määruse (EL) [tollireform] artiklis 36;

c)süsteemi käitab ja hooldab komisjon;

d)süsteem võtab arvesse sõjalist transporti NATO operatsioonide raames, nagu on sätestatud artiklis 17, välja arvatud asjakohaste tollialaste õigusaktide kohaldamisel;

e)süsteem tagab vajaduse korral koostalitlusvõime ning seda arendatakse liidu ja rahvusvaheliste standardite alusel, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi tollialaseid õigusakte.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

2.Kui süsteem on loodud ja kasutusele võetud, kasutavad liikmesriigid seda kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud menetluste, sealhulgas käesolevas määruses osutatud ELi vormiga 302 seotud tolliformaalsuste puhul.

Artikkel 15

Lihtsustatud tolliformaalsused

1.Sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba sõjaline transport üle liidu välispiiride kuulub tollijärelevalve alla ja deklareeritakse asjakohase tolliprotseduuri jaoks, kasutades NATO vormi 302 või ELi vormi 302, nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 56 (34) artikli 1 punktides 50 ja 51 (kui on asjakohane), välja arvatud juhul, kui vastava sõjalise veo eest vastutavad sõjalised asutused otsustavad sõnaselgelt esitada standardtollideklaratsiooni.

2.Kui ELi või NATO vormi 302 alusel deklareeritud saadetised on valitud füüsiliseks või dokumendipõhiseks kontrolliks, tuleb need kontrollid teha esmajärjekorras.

Artikkel 16

ELi vormi 302 digiteerimine

1.Kui artiklis 14 osutatud sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem on loodud ja kasutusele võetud, kasutavad liikmesriikide tolliasutused seda ELi vormiga 302 seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks, tuginedes määruse (EL) [tollireform] artikli 36 kohaselt kindlaks määratud ühistele andmenõuetele. Liikmesriikide tolliasutustel ja ELi Tolliametil peab olema juurdepääs sellele süsteemile sõjalise liikuvusega seotud tollikohustuste täitmiseks.

2.Sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi ajutise tõrke korral esitavad ettevõtjad ja muud isikud, sealhulgas sõjalised asutused, asjaomaste formaalsuste täitmiseks vajaliku teabe määruse [tollireform] artikli 203 kohaselt kindlaksmääratud viisil, sealhulgas muul viisil kui elektrooniliste andmetöötlusmeetodite abil.

Artikkel 17

Sõjaline transport seoses NATO operatsioonidega

1.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ühiselt kokku lepitud operatsioonide, missioonide ja õppuste raames, samuti NATO liikmete vaheliste mitme- ja kahepoolsete operatsioonide, missioonide ja õppuste raames toimuva sõjalise transpordi puhul käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu osalisriikidest liikmesriigid teisi Põhja-Atlandi lepingu osalisriike käesoleva osa artiklite 4–13 kohaldamisel taotluse esitanud liikmesriikidega samaväärsetena. Sellisel juhul kohaldavad nad käesoleva osa artiklites 4–13 esitatud eeskirju mutatis mutandis ning ilma et see piiraks liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ning kaitsehuve.

2.Liikmesriigid, kes ei ole Põhja-Atlandi lepingu osalisriigid, võivad samuti otsustada käsitleda Põhja-Atlandi lepingu osalisriike, kes ei ole liikmesriigid, artiklite 4–13 kohaldamisel taotluse esitanud liikmesriikidega samaväärsetena ning kohaldada neid eeskirju mutatis mutandis.

2. osa
Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteem (EMERS)

Artikkel 18

EMERS

1.Luuakse Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteem (EMERS). Pärast aktiveerimist artiklis 19 sätestatud menetluste ja tingimuste kohaselt võimaldab EMERS rakendada käesolevas osas ettenähtud ajutisi meetmeid.

2.Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, kohaldatakse käesoleva osa kohaseid ajutisi meetmeid kogu liidu territooriumil.

Artikkel 19

EMERSi aktiveerimine

1.EMERSi võib aktiveerida lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt, kui liidus või mõnes selle osas esineb olemasolev või prognoositav vajadus märkimisväärselt suurema mahu, sageduse või kiirusega sõjalise transpordi järele ning sõjalist transporti käsitlevad kehtivad eeskirjad ja transpordivõrgu läbilaskevõime ei võimalda seda vajadust rahuldada või ei ole selleks piisavad.

2.Kui komisjon leiab, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, või kui vähemalt üks liikmesriik esitab põhjendatud taotluse, esitab komisjon nõukogule võimalikult kiiresti ettepaneku võtta vastu rakendusakt EMERSi aktiveerimiseks.

Enne EMERSi aktiveerimise taotlemist ja kui see on olukorra kiireloomulisuse tõttu võimalik, konsulteerib komisjon sõjalise liikuvuse transporditöörühmaga.

Enne EMERSi aktiveerimise taotlemist või sellega paralleelselt hindab komisjon selle aktiveerimise mõju siseturu toimimisele ja võimalikku vajadust leevendusmeetmete järele.

3.Nõukogu võib lõikes 2 osutatud komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu rakendusakti EMERSi aktiveerimiseks hiljemalt 48 tunni jooksul pärast aktiveerimistaotluse saamist. Nõukogu rakendusaktis määratakse kindlaks EMERSi rakendamise kestus, mis ei ületa 12 kuud.

Nõukogu täpsustab EMERSi aktiveerivas rakendusaktis, milliste käesoleva osa sätete mõju peavad Põhja-Atlandi lepingu osalisriikidest liikmesriigid laiendama sõjalisele transpordile, mida teostavad Põhja-Atlandi lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, ilma et see piiraks asjakohaseid tolliformaalsusi. Liikmesriigid, kes ei ole Põhja-Atlandi lepingu osalisriigid, võivad otsustada rakendada sama EMERSi eeskirjade laiendamist ka nendele Põhja-Atlandi lepingu osalisriikidele, kes ei ole liikmesriigid. Otsustades laiendada teatavaid EMERSi sätteid Põhja-Atlandi lepingu osalisriikidele, kes ei ole liikmesriigid, võtab nõukogu eelkõige arvesse operatsioone, missioone ja õppusi, mis on NATOs ühiselt kokku lepitud ja mis on seotud EMERSi põhjustega, ning austama Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve.

4.EMERSi rakendamise ajal kutsub komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vajaduse korral kokku sõjalise liikuvuse transporditöörühma erakorralised koosolekud. Liikmesriigid teevad tihedat koostööd komisjoniga, teavitades komisjoni õigel ajal kõigist EMERSi aktiveerimisega seoses võetud riiklikest meetmetest ja kooskõlastades need komisjoniga.

5.Vähemalt ühe liikmesriigi põhjendatud taotluse korral või omal algatusel hindab komisjon, kas lõike 1 kohased tingimused on jätkuvalt täidetud, ja esitab vajaduse korral nõukogule uue ettepaneku. Komisjoni hinnangu põhjal võib nõukogu lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt otsustada EMERSi kehtivust pikendada või lõpetada EMERSi kehtivus enne lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusaktis sätestatud tähtaja lõppu. Iga rakendusakt, millega EMERSi rakendamist pikendatakse, kehtib kuni 12 kuud. Kui pärast seda kuupäeva on vaja tähtaega täiendavalt pikendada, kohaldatakse sama menetlust, mis on sätestatud käesolevas artiklis.

Artikkel 20

Sõjalisest transpordist teatamine perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

1.Erandina artiklitest 5 ja 6 loetakse sõjalise transpordi loa taotlused perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, vastuvõtva liikmesriigi poolt vastuvõetuks. See ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära.

2.Taotluse esitanud liikmesriik peab teavitama vastuvõtvat liikmesriiki kavandatavast sõjalisest veost võimalikult kiiresti ja hiljemalt kuus tundi enne kavandatavat saabumist vastuvõtva liikmesriigi piiripunkti. Teade peab sisaldama kõiki asjakohaseid üksikasju, sealhulgas veo ulatust, kavandatavat marsruuti ja ajakava, ning vajaduse korral vastuvõtva riigi toetuse või muude liikluskorraldusmeetmete taotlust.

3.Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab liikluskorraldusmeetmeid vastavalt artikli 5 lõikele 9 ja artikli 6 lõikele 3, määrab ta selle kindlaks põhjendamatu viivituseta, et tagada veo plaanipärane toimumine.

Artikkel 21

Eelisjuurdepääs perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

1.Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, võimaldavad liikmesriigid, samuti taristuomanikud, -käitajad ja -haldajad või vajaduse korral nendega seotud teenuste või rajatiste pakkujad sõjalist transporti, sealhulgas ebatavalist sõjalist transporti või ohtlike kaupade transporti, eelisjuurdepääsu transpordivõrkudele ja -taristule, sealhulgas teedevõrkudele, maanteeäärsetele parkimis- ja puhkealadele, raudteevõrkudele, -jaamadele ja teenindusrajatistele, mere- ja siseveeteede taristule, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis määratletud sisevetele ja territoriaalmeredele, mereteedele, faarvaatritele, süvendatud kanalitele, sadamate juurdepääsualadele, rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavatele väinadele ja mereliikluse korraldamise või lootsimisega hõlmatud aladele, lüüsidele, sadamatele ja sadamaterminalidele, merekanalitele, lennuväljadele, õhuruumile, mitmeliigilise kaubaveo terminalidele, kõigi transpordiliikide tankimis- ja laadimistaristule ning nendega seotud teenustele ja rajatistele.

2.Sõjalisele veole eelisjuurdepääsu tagamiseks esitavad sõjalist transporti teostavad või tellivad relvajõud taotluse eelisjuurdepääsu saamiseks vastuvõtva liikmesriigi piiriülese sõjalise transpordi riiklikule koordinaatorile, kes on määratud vastavalt artiklile 40.

3.Lõikes 2 osutatud taotlus esitatakse võimalikult kiiresti ja see sisaldab sõjalisele transpordile eelisjuurdepääsu nõuetekohaseks ettevalmistamiseks vajalikku teavet. Eelkõige täpsustatakse selles eeldatav saabumisaeg ja eelisjuurdepääsu kestus ning sõidukite arv, kauba kirjeldus, selle mõõtmed ja kaal. Samuti täpsustatakse selles, kas sõjaline transport hõlmab ohtlikke kaupu ja mis laadi kaupadega on tegemist. See võib sisaldada taotlust artikli 20 lõikes 2 osutatud liikluskorraldusmeetmete kohta.

4.Vastuvõtva liikmesriigi piiriülese sõjalise transpordi riiklik koordinaator teavitab eelisjuurdepääsu taotlusest viivitamata neid taristuomanikke, -käitajaid ja -haldajaid või vajaduse korral seotud teenuste või rajatiste pakkujaid, keda sõjaline vedu tõenäoliselt mõjutab, et nad saaksid anda eelisjuurdepääsu vastavalt lõikele 6.

5.Piiriülese sõjalise transpordi riikliku koordinaatori abiga taotlevad sõjalist transporti teostavad või tellivad relvajõud:

a)pädevatelt taristuettevõtjatelt üksikuid rongiliine;

b)pädevatelt sadamavaldajatelt kaikohtade eraldamist ja sadamateenuseid;

c)pädevatelt lennujaama käitajatelt ja koordinaatoritelt, Euroopa võrgustiku haldajalt ja aeronavigatsiooniteenuse osutajalt (vastavalt vajadusele) vajalikku õhuruumi ja juurdepääsu lennuväljateenustele.

6.Eelisjuurdepääs antakse võimalikult kiiresti pärast lõigetes 2 ja 5 osutatud taotluste saamist ning sõjalist transporti teostavaid või tellivaid relvajõude teavitatakse sellest viivitamata käesoleva lõike sätete kohaselt. Sõjalisele transpordile eelisjuurdepääsu võimaldamiseks katkestatakse, lükatakse edasi või tühistatakse käimasolevad või kavandatavad transporditeenused ja -toimingud vajalikus ulatuses ja ohutusmeetmeid nõuetekohaselt arvesse võttes.

Sõjaliste maanteevedude puhul teatavad asjaomased teetaristute omanikud, käitajad ja haldajad sõjalist transporti teostavatele või tellivatele relvajõududele, et nad on võtnud vajalikke meetmeid eelisjuurdepääsu tagamiseks oma teedevõrgu tasulistele lõikudele, teeäärsetele parkimis- ja puhkealadele, sildadele ja tunnelitele. Piiriülese sõjalise transpordi riiklik koordinaator võib soovitada marsruuti ja maanteetaristut, mis tagab taotluse esitanud relvajõududele parima eelisjuurdepääsu.

Sõjaliste raudteevedude puhul annab taristuettevõtja erandina artikli 7 lõikest 1 üksikud rongiliinid kuue tunni jooksul. Ohtlike kaupade transpordi või ebatavalise sõjalise transpordi korral annab raudteetaristu-ettevõtja üksikud rongiliinid võimalikult kiiresti.

Sadamate puhul teavitavad pädevad sadamavaldajad sõjalist transporti teostavaid või tellivaid relvajõude eraldatud kaikohtadest ja pakutavatest sadamateenustest.

Sõjalise transpordi puhul siseveeteedel teavitab piiriülese sõjalise transpordi riiklik koordinaator vajaduse korral sõjalist transporti teostavaid või tellivaid relvajõude marsruudist ja siseveeteede taristust, et tagada parim eelisjuurdepääs.

Sõjalise lennutranspordi puhul teavitavad pädevad lennujaama käitajad ja koordinaatorid, Euroopa võrgustiku haldaja ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja (vastavalt vajadusele) sõjalist transporti teostavaid, tellivaid või korraldavaid relvajõude asjaomastes lennujaamades kasutatavast õhuruumist ja pakutavatest lennuväljateenustest.

7.Lõike 1 alusel sõjalisele transpordile eelisjuurdepääsu andmise korral ei maksta teistele mõjutatud transpordikasutajatele hüvitist. Liikmesriigid ning taristuomanikud, -käitajad ja -haldajad või vajaduse korral seotud teenuste või rajatiste pakkujad teevad mõistlikke jõupingutusi sellise eelisjuurdepääsu mõju piiramiseks, näiteks pakkudes vastavalt vajadusele ja võimalustele alternatiivseid marsruute, teenindusaegu, transporditeenuseid või -rajatisi, ning teavitavad transpordikasutajaid nii kiiresti kui võimalik.

8.Kui erakorralistel meetmetel on piiriülesele liiklusele märkimisväärne mõju, kooskõlastavad liikmesriigid, taristuomanikud, -käitajad ja -haldajad või vajaduse korral seotud teenuste või rajatiste pakkujad oma tegevust, et piirata liiklusvoole avalduvat mõju nii palju kui võimalik.

Artikkel 22

Ohtlike kaupade sõjaline transport perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

1.Kui perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, kohaldatakse käesoleva määruse alusel ohtlike kaupade sõjalise transpordi suhtes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud nõudeid või artikli 10 lõikes 1 osutatud riiklikke eeskirju, võivad liikmesriigid vabastada sellise transpordi nendest nõuetest või riiklikest eeskirjadest niivõrd, kuivõrd need nõuded ei ole nimetatud lepingute kohaselt kohustuslikult kohaldatavad. Kui liikmesriik teeb sellise erandi, ei kehtesta ta riigisiseste õigusnormide alusel uusi nõudeid.

2.Sõjalise transpordiga seotud liikmesriigid kooskõlastavad kõik käesoleva artikli kohaselt tehtud erandid ja teavitavad nendest sõjalise liikuvuse transporditöörühma kaudu viivitamata teisi liikmesriike.

Artikkel 23

Ebatavaline sõjaline maanteetransport perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, on lubatud sõjaline maanteetransport direktiivi 96/53/EÜ I lisas sätestatud täismassi või maksimaalmõõtmeid ületavate sõidukite või liidendsõidukitega, olenemata sellest, kas last on jagamatu või mitte, ilma et see piiraks vajalikke liikluskorraldusmeetmeid.

Artikkel 24

Strateegilise kahesuguse kasutusega taristu tõhustatud kaitse perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, aktiveerivad liikmesriigid tõhustatud kaitsemeetmed seoses nende territooriumil asuva artikli 33 kohaselt kindlaks määratud strateegilise kahesuguse kasutusega taristuga, et seda kaitsta, tagada selle vastupidavus kõigile ohtudele ning tagada igal ajal nende tõhus toimimine.

Artikkel 25

Parem juurdepääs transpordi- ja logistikavõimetele perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

1.Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, ja juhul, kui artiklis 35 osutatud sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv toimib, võib komisjon sõjalise liikuvuse transporditöörühma nõuandeid arvesse võttes teha kindlaks sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud konkreetsed võimed, mille järele on teatavate liikmesriikide toetamiseks tungiv vajadus. Sellisel juhul võetakse eelisjärjekorras arvesse mõjutatud liikmesriikide ning mõjutatud liikmesriike sõjaliste vedude korraldamisel toetavate liikmesriikide esitatud taotlused nende võimete kohta.

Artiklis 35 osutatud sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi raames tehtavad jagamis- ja koordineerimistoimingud peaksid keskenduma prioriteetsete taotluste toetamisele, tagades vajalike võimete õigeaegse ja tõhusa kättesaadavuse.

Kui liikmesriikide võimed on omandatud, lepingu alusel tellitud või ostetud pärast käesoleva määruse jõustumist ning liidu rahaliste vahendite toel ja nende abil võiks toetada prioriteetseid taotlusi kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga, ei või liikmesriigid tugineda artikli 35 lõigetes 10 ja 11 osutatud erandlikule olukorrale, mis nõuab nende võimete kasutamist.

2.Komisjon võib abistada liikmesriike asjakohaste transpordi- ja logistikavõimetega seotud lepingute sõlmimisel.

3.Komisjon võib sõlmida lepinguid mis tahes asjakohaste transpordi- ja logistikavõimete kasutamiseks, lähtudes sõjalise liikuvuse transporditöörühma nõuannetest.

Artikkel 26

Sõjaliste maanteevedude vabastamine kabotaažvedude eeskirjadest perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, on tsiviilveoettevõtjate teostatav sõjaline transport vabastatud määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8 sätestatud kabotaažvedude piirangutest ning reisijate maanteeveoteenustega seoses tehtavate kabotaažvedude kestuse ja sageduse piirangutest.

Artikkel 27

Erandid sõjaliste vedude suhtes kohaldatavatest sõiduaja ja puhkeperioodi eeskirjadest perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

1.Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, kohaldatakse tsiviilveoettevõtjate teostatavate sõjaliste vedude suhtes järgmisi erandeid sõiduaegadest, vaheaegadest ja puhkeperioodidest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006:

a)erandina määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 6 lõikest 1 pikendatakse 9-tunnist ööpäevast sõiduaega kaks korda nädalas 11 tunnini;

b)erandina määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 6 lõikest 2 pikendatakse 56-tunnist iganädalast sõiduaega 60 tunnini;

c)erandina määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 6 lõikest 3 pikendatakse summeeritud sõiduaega mis tahes kahe järjestikuse nädala jooksul 90 tunnilt 96 tunnini;

d)erandina määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 7 esimesest lõigust pikendatakse nelja ja poole tunnist sõiduperioodi, mille järel peab juht tegema vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kuni viie ja poole tunnini. Vaheaja võib asendada kolme 15-minutilise vaheajaga, millest igaüks on sobitatud nii, et see vastab kõnealuse määruse artikli 7 esimese lõigu sätetele;

e)erandina määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 8 lõike 2 teisest lõigust käsitatakse üheksatunnist ööpäevast puhkeperioodi vähendatud ööpäevase puhkeperioodina;

f)erandina määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 8 lõike 6 esimesest lõigust võib juht kahe üksteisele järgneva nädala jooksul võtta kaks vähemalt 24-tunnist lühendatud iganädalast puhkeperioodi. Selle erandi kasutamisel võib kõnealuse määruse artikli 8 lõike 6 teises lõigus osutatud iganädalase puhkeperioodi alguse pärast eelmise iganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24-tunnise ajavahemiku lõppu edasi lükata, ületamata siiski kahtteist 24-tunnist ajavahemikku;

g)erandina määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 8 lõikest 6b kompenseeritakse iganädalase puhkeperioodi lühendamist samaväärse puhkeajaga, mis tuleb võtta enne kõnealusele nädalale järgneva kaheteistkümnenda nädala lõppu kas tervikuna või kahe puhkeperioodina, millest üks on vähemalt 45 tundi;

h)erandina määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 8 lõikest 8 võib regulaarseid iganädalasi puhkeperioode ja üle 45-tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, veeta sõidukis, tingimusel et sõiduk on ohutult pargitud ja selles on piisavad puhkamistingimused;

i)erandina määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 9 lõikest 1 tohib parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit saatev juht, kellel on regulaarne ööpäevane puhkeperiood või lühendatud iganädalane puhkeperiood magamiskajutis või -kupees või magamis- või lamamisasemel, selle katkestada ühe tunni asemel kaheks tunniks.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandite kasutamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/15/EÜ 57 (36) sätestatud maksimaalse tööaja kohaldamist.

3.Teedel korraldatava kontrolli puhul peab juht suutma volitatud kontrolliametniku nõudmisel esitada salvestuslehed ning kõik jooksva päeva ja eelnenud päevade käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis õigustavad erandite kasutamist.

Artikkel 28

Veeremiüksuste kasutamine väljaspool kindlaksmääratud kasutusala perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

1.Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, võib veeremiüksusi kasutada väljaspool nende direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 kohases turule laskmise loas kindlaks määratud kasutusala või väljaspool kasutusala, mille jaoks need kasutusele võeti, vastavalt liidu või riiklikule õigusraamistikule, mida kohaldati enne nimetatud direktiiviga kehtestatud loaraamistikku, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)veeremiüksust on kontrollitud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 23 lõike 1 punktide b ja c kohaselt;

b)veeremiüksust on kavas kasutada sõjaliseks transpordiks;

c)veeremiüksust on kasutusel ühes võrgus enne selle kasutamist teises võrgus;

d)veeremiüksus on kindlaks määratud võimalikuks kasutamiseks sõjalises transpordis kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37.

2.Lõikes 1 osutatud veeremiüksuste kasutamine toimub asjaomaste taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate kokkuleppel kooskõlas kõigi nende ohutusjuhtimise süsteemidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 58 (37) artiklis 9, ning vajaduse korral vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 10 lõikele 9.

Artikkel 29

Sõjaliste vedude vabastamine liikluspiirangutest perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

1.Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, on sõjalised maanteeveod lubatud nädalavahetustel, riigipühadel, riiklike pidustuste ajal, öösel ja muudel ajavahemikel, mille suhtes võidakse kohaldada liikluspiiranguid.

2.Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, vabastavad liikmesriigid sõjalised veod konkreetsetel teelõikudel kehtivatest ja sõidukite keskkonnatoimel põhinevatest liikluspiirangutest ning sadamates ja lennujaamades õhu kvaliteedi tagamiseks ning müra leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest.

Artikkel 30

Toidu, sööda ja koerte ametlikust kontrollist vabastamine liitu sisenemisel perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

1.Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, ei kohaldata määruse (EL) 2017/625 artikleid 43–57 ja 65–72 liitu siseneva toidu, sööda ja koerte suhtes, mis kujutavad endast sõjalise tegevusega seoses veetavat või kasutatavat kaupa, tingimusel et:

a)need deklareeritakse artiklis 15 osutatud ELi või NATO vormi 302 alusel;

b)on märgistatud või tähistatud sildiga üksnes sõjaliseks kasutuseks ette nähtud kaubana, vastavalt asjaomase sõjalise veo eest vastutavate sõjaliste asutuste rakendatavatele sisemenetlustele;

c)need sisenevad liitu konkreetse sõjalise veo eest vastutavate sõjaliste asutuste järelevalve all.

2.Pärast lõikes 1 osutatud toidu, sööda ja koerte sisenemist liitu tagavad konkreetse sõjalise veo eest vastutavad sõjalised asutused, et need kaubad liiguvad nende järelevalve all ja on ette nähtud üksnes sõjaliseks kasutamiseks.

3.Konkreetse sõjalise veo eest vastutavad sõjalised asutused tagavad, et lõikes 1 osutatud toitu ja sööta ei lasta liidu turule ning et see tarbitakse ära, kõrvaldatakse ohutult või reeksporditakse liidust.

4.Konkreetse sõjalise veo eest vastutavad sõjalised asutused tagavad, et lõikes 1 osutatud koerad ei kujuta endast ohtu loomatervisele või rahvatervisele liidus ning et liidus ei toimu nende omandiõiguse üleminekut.

Artikkel 31

Kiirendatud tolliprotseduurid perioodil, mil EMERS on aktiveeritud

1.Perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, aktiveeritakse käesoleva määruse artikli 19 lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusaktiga menetlused ja protokollid määruse [tollireform] artikli 203 lõikes 1 sätestatud menetluste ja määruse [tollireform] artiklis 204 määratletud tolli kriisiohjemehhanismi kohaselt.

2.Nagu on sätestatud määruse [tollireform] XII jaotises, koostab ELi Tolliamet komisjoniga konsulteerides käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetlused ja protokollid, mida artiklis 19 määratletud EMERSi aktiveerimise korral kohaldatakse.

III peatükk
Transporditaristu vastupidavus

Artikkel 32

Transpordivõrgu valmisolek kahesuguseks kasutuseks

1.Liikmesriigid ajakohastavad sõjalise liikuvuse koridoride osana määratletud kahesuguse kasutusega taristu esmajärjekorras ning koordineeritud ja sünkroniseeritud viisil vastavalt nõukogu sõjaliste vajaduste dokumendi II lisas määratletud transporditaristu nõuetele. Sõjalise liikuvuse koridoride kahesuguse kasutusega lõikude ajakohastamisel seavad liikmesriigid esikohale järgmised projektid:

a)transpordivõrgu järjepidevuse tagamine, kõrvaldades puuduvad ühendused ja sõjalise transpordi olulised kitsaskohad;

b)transpordivõrgu koostalitlusvõime tagamine, sealhulgas ülemineku kaudu Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele;

c)taristu kohandamine ebatavalise sõjalise transpordi jaoks, sealhulgas raudtee- ja maanteetranspordi sildade tugevdamine ning raudtee-, maantee-, sadama- ja lennuväljataristu tugevdamine ja laiendamine;

d)maanteetunnelite uuendamine ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe A-kategooria tasemele või alternatiivsete marsruutide pakkumine ohtlikke kaupu vedavatele sõidukitele, mis ei sobi kokku olemasoleva tunnelikategooriaga;

e)läbilaskevõime suurendamine kõigi transpordiliikide puhul, sealhulgas parandades raudtee- ja maanteejuurdepääsu sadamatele ja lennujaamadele ning täiustades sadama-, lennujaama- ja terminalirajatisi ning -seadmeid;

f)side-, kontrolli-, navigatsiooni-, seire- ja energiavarustustaristu vastupidavuse suurendamine, eelkõige raadiosagedusliku side häirete suhtes;

g)võrgu piisava vastupidavuse ja varuvõimsuse tagamine.

2.Samas sõjalise liikuvuse koridoris asuvad liikmesriigid teevad koostööd, et teha kindlaks ja kõrvaldada võimalikud riskid, mis võivad mõjutada selle koridori funktsionaalsust, turvalisust või vastupidavust, eelkõige piiriülese transpordi puhul. Sel eesmärgil nad:

a)hindavad sõjalise liikuvuse koridoride funktsionaalsust;

b)analüüsivad sõjalise liikuvuse koridori taristu vastavust nõukogu sõjaliste vajaduste dokumendis sätestatud transporditaristu nõuetele;

c)hindavad võimalikke taristulünki, puuduvaid ühendusi ja kitsaskohti, mis takistavad sõjalise transpordi sujuvat liikumist;

d)määravad kindlaks oma transporditaristu täpsed tehnilised omadused ja tingimused, mille alusel on võimalik ebatavalist sõjalist kaupa transportida;

e)jälgivad side-, kontrolli-, navigatsiooni-, seire- ja kütusevarustustaristu vastupidavust, eelkõige raadiosagedusliku side häirete suhtes, ning hindavad täitemeetmeid;

f)hindavad muid võimalikke riske sõjalistele vedudele sõjalise liikuvuse koridorides, et sellega seotud transporditaristut nõuetekohaselt kaitsta;

g)tugevdavad vastupidavust, tagades ühilduvuse selliste liidu kosmoseside süsteemide pakutavate teenustega nagu positsioneerimine, navigeerimine ja ajamääramine, Maa seire ja turvaline ühendus. Eelkõige kasutavad nad positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise teenuste kasutamisel liidu kosmoseprogrammi pakutavaid autentimisteenuseid või teise võimalusena Galileo programmi avalikku reguleeritud teenust, ilma et see piiraks liikmesriikide õigusi seoses avaliku reguleeritud teenuse kasutamisega nende territooriumil. Lisaks sellele kasutavad liikmesriigid liidu kosmosepõhiseid Maa seire teenuseid, kui nad pakuvad seire- ja kaitselahendusi.

3.Lõike 2 kohaselt toimuva analüüsi põhjal määrab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks sihipärased lühiajalised investeeringud (transporditaristu kriitilise tähtsusega investeeringud), mida liikmesriigid peavad sõjalise liikuvuse koridorides esmajärjekorras rakendama. Selleks korraldab komisjon igas sõjalise liikuvuse koridoris sihipäraseid kohtumisi, et leppida kokku selliste kriitilise tähtsusega investeeringute rakendamises sünkroniseeritud ja koordineeritud viisil. Sellistele kohtumistele kutsutakse asjaomased liikmesriigid ja hindamise käigus konsulteeritakse sõjalise valdkonna spetsialistidega.

4.Liikmesriigid koordineerivad komisjoni ja Euroopa välisteenistuse toetusel järgmist:

a)kindlaksmääratud marsruutide, transpordisõlmede ja tugirajatiste, näiteks sõjalise transpordi tugikeskuste kokkuleppimine ning sõjalise liikuvuse koridoride parim kasutamine;

b)liikmesriikide raudteetaristu-ettevõtjate vahelise koordineerimise ja koostöö edendamine, eelkõige selleks, et tagada artikli 7 kohaste liikluskorraldusmeetmete tõhus menetlemine ning kiired ja tõhusad marsruudi ühilduvuse kontrollid rohkem kui üht võrku läbiva ebatavalise sõjalise transpordi puhul;

c)tsiviillennundusametite vahelise koordineerimise ja koostöö edendamine Euroopa Kaitseagentuuri ja vajaduse korral määruse (EL) 2024/2803 artikli 2 punktis 49 määratletud võrgustiku haldaja toetusel, et määrata kindlaks kõigi liikmesriikide vahelised piiriülesed ühenduspunktid kooskõlas komisjoni määruses (EÜ) nr 2150/2005 59 (38) sätestatud põhimõtetega.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel annavad liikmesriigid taristuettevõtjatele juhiseid piiriülese sõjalise transpordi, eelkõige ohtlike kaupade ja ebatavalise sõjalise transpordi eelnevalt ette valmistatud marsruutide kokkuleppimiseks.

5.Käesoleva artikli rakendamisel abistab komisjoni määruse (EL) 2024/1679 60 artikli 61 kohaselt loodud komitee. Vajaduse korral võib konsulteerida sõjalise liikuvuse transporditöörühmaga.

Artikkel 33

Strateegilise kahesuguse kasutusega taristu kindlaksmääramine

1.Piiramata direktiivi (EL) 2022/2557 kohaldamist ja vastastikuses täiendavuses sellega käsitavad liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel strateegilise kahesuguse kasutusega taristuna järgmist nende territooriumil asuvat taristut:

a)iga liikmesriigi pealinna teenindav peamine transporditaristu, sealhulgas vajaduse korral suurimad mere- ja siseveesadamad ning suurim lennujaam ja mitmeliigilise kaubaveo terminal, lähtudes suurimatest liiklusmahtudest või läbilaskevõimest või mõlemast;

b)peamine transporditaristu, mis teenindab üleeuroopalise transpordivõrgu vähemalt ühe miljoni elanikuga linnatranspordisõlmi;

c)iga sõjalise liikuvuse koridoride ääres asuva NUTS 2 piirkonna suurim mere- ja siseveesadam ning suurim lennujaam ja mitmeliigilise kaubaveo terminal, lähtudes suurimatest liiklusmahtudest või läbilaskevõimest või mõlemast.

2.Peale lõikes 1 osutatud strateegilise kahesuguse kasutusega taristu määratlevad liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel strateegilise kahesuguse kasutusega taristuna transporditaristu, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)taristu, millel on strateegiline suutlikkus toetada suuremahulisi sõjalisi vedusid;

b)taristu, mis on strateegiliselt oluline sõjalise transpordi jaoks ühes või mitmes sõjalise liikuvuse koridoris;

c)taristu, mis on olnud või on strateegiliselt oluline kavandatud või varasema sõjalise transpordi seisukohast;

d)taristu, mis tekitab sõjaliste vedude puhul teadaoleva kitsaskoha või kujutab endast puuduvat ühenduslüli, näiteks strateegilise tähtsusega jõeületuskoht või tunnel.

3.Peale lõikes 1 osutatud strateegilise kahesuguse kasutusega taristu määratlevad liikmesriigid ka olulise toetava taristu, sealhulgas transpordi seisukohast olulise energia- ja sidetaristu, mis vastab käesoleva määruse kohaldamisel strateegilise kahesuguse kasutusega taristuna järgmistele kriteeriumidele:

a)taristu, millel on strateegiline suutlikkus toetada suuremahulisi sõjalisi vedusid;

b)taristu, mis on olnud või on strateegiliselt oluline kavandatud või varasema sõjalise transpordi seisukohast;

c)taristu, millel on strateegiline roll kauba- või reisijateveoteenuste osutamisel julgeolekuohtude suhtes haavatavatele liikmesriikidele või piirkondadele;

d)taristu, mis pakub väga spetsialiseeritud kahesuguse kasutusega teenuseid või rajatisi, mis on sõjalise transpordi seisukohast hädavajalikud ning millele leidub samas liikmesriigis või samas sõjalise liikuvuse koridoris väga vähe alternatiive;

e)taristu, millel on strateegiline roll sõjalise liikuvuse koridorides sõjalist transporti hõlbustavate kahesuguse kasutusega varade ladustamisel.

4.Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] koostab iga liikmesriik loetelu tema territooriumil asuvatest ja käesoleva artikli kohaselt määratletud strateegilistest kahesuguse kasutusega taristutest. Nad esitavad selle loetelu komisjonile võimalike märkuste esitamiseks ja läbivaatamiseks. Liikmesriigid ajakohastavad seda loetelu regulaarselt sama menetluse kohaselt. Loetelu suhtes kohaldatakse märget „tundlik/piiratud juurdepääsuga“.

5.Lõigete 1 ja 2 rakendamisel abistab komisjoni määruse (EL) 2024/1679 artikli 61 kohaselt loodud komitee.

Lõike 3 rakendamisel abistab komisjoni sõjalise liikuvuse transporditöörühm.

Artikkel 34

Strateegilise kahesuguse kasutusega taristu põhilised kaitsemeetmed

1.Liikmesriigid võtavad seoses nende territooriumil asuvate strateegiliste kahesuguse kasutusega taristutega järgmisi põhilisi kaitsemeetmeid, et kaitsta neid kõigi ohtude eest, suurendada nende vastupidavust ja tagada igal ajal nende tõhus toimimine:

a)taristu omanike, käitajate ja haldajate teavitamine selle määramisest strateegiliseks kahesuguse kasutusega taristuks ning kogu asjakohase teabe edastamine, mida neil on vaja käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmiseks;

b)strateegilise kahesuguse kasutusega taristu välisomanduse või -kontrolliga seotud riskide ennetamine, leevendamine ja käsitlemine, sealhulgas välisinvesteeringute taustauuringu kaudu kooskõlas määrusega (EL) 2019/452;

c)strateegilise kahesuguse kasutusega taristu hulka kuuluvate või sellega seotud konkreetsete varade (näiteks konkreetsed tõsteseadmed, IT-süsteemid, turvakontrolli- ja tuvastusseadmed, samuti kriitilise tähtsusega personal ja toimingud, nagu raudtee-kaubaveoettevõtjad, logistikaettevõtjad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/352 61 (39) määratletud sadamateenuste osutajad, meremehed ja lootsid) haldamise või käitamisega seotud riskide ennetamine, leevendamine ja käsitlemine;

d)vajaduse korral põhimeetmete võtmine, et kaitsta strateegilist kahesuguse kasutusega taristut riiklike ja valitsusväliste osalejate sekkumise ja rünnakute, sealhulgas terrorirünnakute, küberturbe- ja muude hübriidrünnakute eest ning anda strateegilisele kahesuguse kasutusega taristule elektroonilise sõjapidamise sekkumisvõime, et võidelda õhurünnakute ja droonirünnakute, sealhulgas signaalide tahtliku segamise ja võltsimise vastu.

2.Strateegilise kahesuguse kasutusega taristu omanikud, käitajad ja haldajad võtavad oma vastutusalas ja vajaduse korral üksteisega koostöös kõik vajalikud tehnilised, turbe- ja korralduslikud meetmed, et tagada strateegilise kahesuguse kasutusega taristu nõuetekohane kaitse kõigi ohtude eest, selle vastupidavuse suurendamine ja selle tõhus toimimine igal ajal. Eelkõige teevad strateegilise kahesuguse kasutusega taristu omanikud, käitajad ja haldajad järgmist:

a)rakendavad strateegilise kahesuguse kasutusega taristu jaoks asjakohaseid põhilisi kaitse- ja vastupidavusmeetmeid;

b)täidavad direktiivist (EL) 2022/2557, eelkõige selle artiklitest 12–15 tulenevaid elutähtsa teenuse osutajate kohustusi, olenemata sellest, kas strateegilise kahesuguse kasutusega taristu omanik, käitaja või haldaja kuulub kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse;

c)kohaldavad direktiivi (EL) 2022/2555 artiklitest 20 ja 21 tulenevaid elutähtsate ja oluliste üksuste suhtes kehtivaid nõudeid, olenemata sellest, kas strateegilise kahesuguse kasutusega taristu omanik, käitaja või haldaja kuulub kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse;

d)esitavad üksikasjalikku teavet strateegilise kahesuguse kasutusega taristu omandistruktuuri kohta selle liikmesriigi esimesel nõudmisel, kus strateegiline kahesuguse kasutusega taristu asub.

3.Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja samades sõjalise liikuvuse koridorides asuvaid liikmesriike põhjendamatu viivituseta kõigist nende territooriumil asuva strateegilise kahesuguse kasutusega taristuga seotud intsidentidest, mis märkimisväärselt häirivad või võivad märkimisväärselt häirida elutähtsate teenuste osutamist direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 15 lõike 1 tähenduses ning millest strateegilise kahesuguse kasutusega taristu omanikud, käitajad ja haldajad on neile teatanud või millest nad on muul viisil teada saanud. Sellised teated sisaldavad kogu kättesaadavat teavet, mis võimaldab pädeval asutusel hinnata intsidendi laadi, põhjust ja võimalikke tagajärgi, sealhulgas teavet, mis võimaldab kindlaks määrata sellest tulenevad läbilaskevõime piirangud ja intsidendi võimaliku piiriülese mõju.

4.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud strateegilise kahesuguse kasutusega taristu põhilised kaitse- ja vastupidavusmeetmed ning käesoleva määruse artiklis 24 osutatud strateegilise kahesuguse kasutusega taristu tõhustatud kaitsemeetmed. Selleks võtab komisjon eelkõige arvesse direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 13 lõike 5 kohaselt vastu võetud komisjoni suuniseid ning võib küsida nõu ka sõjalise liikuvuse transporditöörühmalt ja määruse (EL) 2024/1679 artikli 61 kohaselt loodud komiteelt. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 45 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võib teha ettepaneku lisada kõnealuse rakendusaktiga hõlmatud meetmed nõukogu sõjaliste vajaduste dokumenti.

IV peatükk
Transpordi- ja logistikavõimete kättesaadavus sõjalisteks vedudeks

Artikkel 35

Sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv sõjaliste vedude hõlbustamiseks

1.Luuakse sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv. See koosneb reservist, mis sisaldab liikmesriikide ja võimalik, et ka liidu registreeritud võimete loetelu. Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud võimed koosnevad transpordi- ja logistikavõimetest ning neid kasutatakse sõjaliste vedude läbiviimise tagamiseks, optimeerimiseks ja hõlbustamiseks. Sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv võetakse kasutusele pärast seda, kui komisjon on lõikes 15 osutatud rakendusakti vastu võtnud.

2.Sõjalise liikuvuse transporditöörühma nõuannete ja artiklis 43 osutatud stressitestide tulemuste põhjal võib komisjon võtta vastu suunised, milles määratakse kindlaks, milliseid peamisi transpordivõimeid ja millisel määral sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi jaoks vaja läheb, et kõrvaldada liidu lüngad sõjalise transpordi võimete valdkonnas.

3.Sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv toimib ööpäev ringi ja seitse päeva nädalas.

4.Liikmesriigid võivad oma võimed sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis vabatahtlikult registreerida. Võimed, mille liikmesriigid on omandanud või tellinud liidu rahaliste vahendite toel, registreeritakse sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis.

5.Kahe või enama liikmesriigi pakutavate rahvusvaheliste võimete registreerimisega tegelevad ühiselt kõik asjaomased liikmesriigid või tegeleb asjaomane üksus.

6.Olenevalt liidu rahaliste vahendite kättesaadavusest võib liidu transpordivõimete lünkade kõrvaldamiseks hankida liidu võimeid tingimustel, mis määratakse kindlaks lõikes 15 osutatud rakendusaktis. Liidu võimed registreeritakse sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis automaatselt.

7.Võimed, mille liikmesriigid või liit või mõlemad on sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreerinud, võivad hõlmata nende endi võimeid ja ettevõtjatega sõlmitud teenuste hankelepingute kaudu hangitud võimeid, kui sellised lepingud seda lubavad.

8.Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud võimed on toetuse andmiseks saadaval pärast seda, kui taotluse esitanud liikmesriigid on esitanud komisjonile taotluse, välja arvatud juhul, kui selliseid võimeid kasutatakse juba mõne teise taotluse toetamiseks. Konkureerivate taotluste korral tehakse võimete jaotamise otsused tihedas koostöös taotluse esitanud liikmesriikide, komisjoni ja vajaduse korral võimed registreerinud liikmesriigi vahel.

9.Kui sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud võimeid kavandatud toetuse jaoks ei kasutata ega vajata, võivad registreerivad liikmesriigid kasutada neid riiklikel eesmärkidel või neid võivad kasutada ärilistel eesmärkidel ettevõtjad, kellega registreeriv liikmesriik või liit on lepingu sõlminud.

10.Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud liikmesriigi võimed võib toetuste hulgast välja jätta, kui see liikmesriik on erandlikus olukorras, mis nõuab selliste võimete kasutamist. Kui liikmesriik tugineb sellisele erandlikule olukorrale, teavitab ta sellest võimalikult kiiresti komisjoni ja esitab talle selgitused.

11.Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud liikmesriigi võimed, mida kasutatakse toetuse andmiseks, jäävad selle liikmesriigi juhtimise alla. Kui registreeriv liikmesriik satub erandlikku olukorda, mis nõuab juba kasutusele võetud registreeritud võimete kasutamist, võib ta need tagasi võtta pärast konsulteerimist komisjoni ja taotluse esitanud liikmesriigiga, kelle toetamiseks need võimed kasutusele võeti.

12.Liidu võimeid hallatakse liikmesriigis. Komisjon ja liikmesriigid tagavad vajaduse korral liidu võimete piisava geograafilise jaotuse. Taotluse esitanud liikmesriik, kelle toetamiseks liidu võimeid kasutatakse, vastutab toetusoperatsioonide juhtimise eest.

13.Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud võimed võivad olla eelpaigutatud. Kui võimed on eelpaigutatud, peavad need paiknema rajatistes, kus kohaldatakse vajaduse korral artiklis 34 osutatud põhilisi kaitsemeetmeid.

14.Liikmesriikide võimete hooldus- ja kasutuselevõtukulud kannab registreeriv liikmesriik, kui lõikes 15 osutatud rakendusaktis ei ole teisiti sätestatud.

15.Olenevalt liidu rahaliste vahendite kättesaadavusest võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega võetakse kasutusele solidaarsusreserv. Selles rakendusaktis sätestatakse ka:

a)protseduurid, mida tuleb järgida sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis olevate võimete kasutamiseks esitatud liikmesriikide taotluste menetlemisel;

b)täiendavad täpsustused, mille alusel võib rahastada lõikes 14 loetletud kulusid;

c)täiendavad täpsustused, mille alusel võib rahastada võimete eelpaigutamisega seotud kulusid;

d)täiendavad täpsustused, mille alusel võib rahastada sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud võimeid kasutavate töötajate koolitus-, ümberõppe- ja täiendõppekulusid;

e)vajaduse korral täiendavad eeskirjad sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi toimimise kohta.

Selles rakendusaktis võidakse sätestada:

a)liikmesriikide võimete hooldus- ja kasutuselevõtukulude jaotamise tingimused;

b)tingimused, mille alusel võib sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud võimete mitterahalise vahetamise mehhanismina kasutada krediidipõhist süsteemi.

Artikkel 36

Juurdepääs sõidukiregistritele võimalikuks kasutamiseks sõjalises transpordis

1.Liikmesriigid tagavad, et nende sõjaliste vedude teostamise eest vastutavatel teenistustel on kahesuguse kasutusega maanteesõidukite kindlakstegemiseks juurdepääs nende vastavatele riiklikele maanteesõidukite registritele.

2.Liikmesriigid tagavad koostöös Euroopa Liidu Raudteeametiga, et nende sõjaliste vedude teostamise eest vastutavatel teenistustel on kahesuguse kasutusega veeremiüksuste kindlakstegemiseks juurdepääs nende vastavatele riiklikele veeremiüksuseregistritele ja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 47 lõikes 5 osutatud Euroopa raudteeveeremi registrile.

3.Liikmesriigid tagavad, et nende sõjaliste vedude teostamise eest vastutavatel teenistustel on kahesuguse kasutusega õhusõidukite ja laevade kindlakstegemiseks juurdepääs nende vastavatele riiklikele õhusõiduki- ja laevaregistritele.

4.Samuti antakse komisjonile kahesuguse kasutusega sõidukite, laevade või õhusõidukite kindlakstegemiseks juurdepääs lõigetes 1–3 osutatud registritele.

Artikkel 37

Sõjalises transpordis potentsiaalselt kasutatavate veeremiüksuste kindlakstegemine

1.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et:

c)määrata kindlaks sõjalises transpordis kasutamiseks sobivaimate veeremiüksuste kategooriad;

d)võimaluse korral ja pärast Euroopa Liidu Raudteeametiga konsulteerimist kehtestada tehnilised kirjeldused, millel punkti a kohane kindlaksmääramine võib põhineda, ning vajaduse korral kehtestada asjakohased tehnilised parameetrid ja nendega seotud vastavuskontrolli meetodid;

e)veeremiüksuste puhul, millele on direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 kohaselt juba luba antud või mis on kasutusele võetud liidu või liikmesriigi õigusraamistiku alusel, mida kohaldati enne kõnealuses direktiivis sätestatud lubade andmise raamistikku, määrata kindlaks, kas ja millistel tingimustel:

(1)raudteeveo-ettevõtjad ja veeremiüksuste valdajad peavad kindlaks määrama, kas veeremiüksused, mille eest nad vastutavad, kuuluvad punkti a kohasesse kategooriasse, ning kui see on nii, siis määrama kindlaks nende veeremiüksuste kõik asjakohased tehnilised omadused;

(2)raudteeseadmete tootjad peavad kindlaks määrama, kas nende toodetavad veeremiüksused kuuluvad punktis a nimetatud kategooriasse, ja kui see on nii, siis määrama kindlaks nende veeremiüksuste kõik asjakohased tehnilised omadused.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

2.Kui komisjon võtab vastu lõikes 1 osutatud rakendusakti, märgib iga registreeritud veeremiüksuse valdaja vastava veeremiüksuse tehnilisse dokumentatsiooni, et tegemist on veeremiüksusega, mida saab kasutada sõjaliseks transpordiks, ning lisab ka kõik lõike 1 punktis b kindlaks määratud asjakohased parameetrid. Veeremiüksuse valdajad vastutavad koostöös registreerimisüksustega nende parameetrite registreerimise eest direktiivi (EL) 2016/797 artikli 47 lõikes 5 osutatud Euroopa raudteeveeremi registris.

Artikkel 38

Ajutise kontrolli või kasutusõiguse raamistiku kehtestamine sõjalise transpordi jaoks

1.Hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] peab igal liikmesriigil olema kehtestatud raamistik, mis võimaldab tal viimase abinõuna anda siduvaid korraldusi selleks, et saada ajutine kontroll tema territooriumil asuva sõjaliste vedude läbiviimiseks vajaliku taristu, vara või varustuse üle või nende kasutusõigus juhtudel, kui nõutud tähtaja jooksul ei ole võimalik vastastikusel kokkuleppel või olemasoleva lepingu alusel leida alternatiivset lahendust. Kui liikmesriigil on kehtiv raamistik, mis võimaldab sellist ajutist kontrolli või kasutusõigust, tagab ta olemasoleva raamistiku vastavuse lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

2.Liikmesriigid tagavad, et nende lõikes 1 osutatud raamistik vastab järgmistele miinimumnõuetele:

a)võimaldab ajutist kontrolli taristu, vara või varustuse üle või nende kasutusõigust teise liikmesriigi sõjaliste vedude toetamiseks, kui kõnealune liikmesriik seda taotleb, ning kehtestab sellise taotluse esitamise korra;

b)hõlmab hüvitusmehhanismi asjaomase taristu, vara või varustuse omanikele, käitajatele ja haldajatele tekkinud kulude ja nende kantud kahju hüvitamiseks;

c)sisaldab sellise ajutise kontrolli ja kasutusõigusega seotud läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid õigusnorme ja menetlusi ning nende õigusnormide ja menetluste kohaselt on kehtestatud meetmed.

3.Liikmesriigid tagavad, et kõik lõikes 1 osutatud raamistiku alusel vastu võetud meetmed on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed.

Artikkel 39

Raamlepingud kahesuguse kasutusega transporditeenuste osutajatega

1.Liikmesriigid võivad sõlmida kahesuguse kasutusega transporditeenuste osutajatega raamlepinguid, et tagada sõjaliste vedude jaoks transpordivõimete kättesaadavus, sealhulgas personali, varustuse ja varude kiire lähetamine.

2.Lõikes 1 osutatud raamlepingud, mis sõlmitakse, mida uuendatakse või märkimisväärselt muudetakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad:

a)olema kavandatud nii, et teised liikmesriigid saaksid nendega lepinguosalistena ühineda, ning nägema ette võimaluse muudatusteks, et kaasata täiendavaid osalejaid, seadmata ohtu peamist eesmärki, mis on sõjalise transpordi toetamine;

b)hõlmama transporditeenuse osutajate kohustust avaldada enne vastuoluliste korralduste vastuvõtmist kõigile osalevatele liikmesriikidele kõik võimalikud transpordivõime topeltbroneeringud.

3.Liikmesriigid ja lõike 2 punktis b osutatud transporditeenuse osutajad rakendavad menetlusi transpordivõime jaotamisega seotud vaidluste lahendamiseks, tagades, et sõjalise transpordi prioriteete järgitakse põhjendamatu viivituseta.

V peatükk
Horisontaalsed sätted

Artikkel 40

Piiriülese sõjalise transpordi riiklik koordinaator

1.Hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] määrab iga liikmesriik alaliselt kättesaadava piiriülese sõjalise transpordi riikliku koordinaatori, et tagada piiriülese sõjalise transpordi koordineerimine ja sellekohane tõhus teabevahetus.

2.Liikmesriigid tagavad, et nende piiriülese sõjalise transpordi riiklik koordinaator:

a)võtab vastu ja saadab sõjalise transpordi lubade taotlusi ja teateid, millele on osutatud artikli 8 lõikes 3 ja artikli 20 lõikes 2;

b)omab vajalikke eksperditeadmisi ning vahendeid, et pakkuda nõustamist ja toetust seoses kõigi tolliformaalsustega;

c)võtab vastu eelisjuurdepääsu taotlusi, mis on esitatud perioodil, mil EMERS on aktiveeritud ja vastab neile ning hõlbustab vajalikke menetlusi kooskõlas artikliga 21;

d)suudab koordineerida kõiki sõjalistes vedudes osalevaid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi osalejaid, et tagada piiriüleste sõjaliste vedude sujuv teostamine, eelkõige perioodil, mil EMERS on aktiveeritud, ning koordineerida artiklis 42 osutatud sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimise.

Artikkel 41

Sõjalise liikuvuse transporditöörühm

1.Sõjalise liikuvuse transporditöörühm on loodud selleks, et abistada ja nõustada komisjoni ning anda talle soovitusi ja hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ning teabevahetust käesoleva määrusega seotud küsimustes.

2.Sõjalise liikuvuse transporditöörühma konkreetsed ülesanded on järgmised:

a)edendada liikmesriikide vahelisi arutelusid ja dialoogi, et hõlbustada sõjalise transpordi lubade andmist ja liikluskorraldusmeetmeid, eelkõige samades sõjalise liikuvuse koridorides asuvate liikmesriikide vahel;

b)hõlbustada eelnevalt kavandatud liikluskorraldusmeetmete ja eelnevalt kindlaks määratud marsruutide kasutamist sõjalisteks vedudeks;

c)anda nõu artikli 34 lõikes 4 ja artiklis 24 osutatud peamiste ja tõhustatud kaitsemeetmete kohta;

d)hõlbustada sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi peamiste transpordi- ja logistikavõimete kindlaksmääramist ja eelpaigutamist, et kõrvaldada liidu lüngad selles valdkonnas, kui kooskõlas artikliga 35 võetakse kasutusele solidaarsusreserv;

e)hõlbustada liikmesriikide ühishankeid sõjalise transpordiga seotud transpordi- ja logistikavõimete valdkonnas;

f)vaadata läbi artiklite 42 ja 43 kohaselt läbi viidud sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimise ja stressitesti tulemused ning vajaduse korral anda nende põhjal soovitusi;

g)anda nõu sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi tehniliste kirjelduste ja moodulite kohta, kui need on artikli 14 kohaselt loodud, võttes nõuetekohaselt arvesse kohaldatavaid liidu tollialaseid õigusakte;

h)konsulteerida artikli 33 lõikes 3 osutatud strateegilise kahesuguse kasutusega taristute loetelu teemal.

3.Sõjalise liikuvuse transporditöörühma kuuluvad komisjoni, Euroopa välisteenistuse, sealhulgas Euroopa Liidu sõjalise staabi, Euroopa Kaitseagentuuri ja liikmesriikide esindajad. Iga liikmesriigi esindajad saavad esindada oma valitsuste seisukohti. Kui see on tolliformaalsuste seisukohast asjakohane, kutsutakse osalema ka liikmesriikide tolliasutused ja ELi Tolliamet. Komisjon juhib sõjalise liikuvuse transporditöörühma ja tagab selle sekretariaadi töö.

4.Sõjalise liikuvuse transporditöörühm võib vajaduse korral, kooskõlas oma kodukorraga ning austades liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve, kutsuda vaatlejatena koosolekutele Ukraina, Moldova ning Euroopa Majanduspiirkonna riike.

5.Komisjon tagab läbipaistvuse, andes sõjalise liikuvuse transporditöörühma liikmetele võrdse juurdepääsu teabele.

6.Sõjalise liikuvuse transporditöörühm kohtub regulaarselt ja komisjoni või liikmesriigi taotlusel alati, kui olukord seda nõuab. Sõjalise liikuvuse transporditöörühm võtab komisjoni ettepaneku alusel vastu oma töökorra.

7.Sõjalise liikuvuse transporditöörühm võib komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada arvamusi, nõuandeid ja soovitusi. Sõjalise liikuvuse transporditöörühm püüab leida lahendusi, millel on võimalikult suur toetus.

Artikkel 42

Sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimine

1.Liikmesriigid viivad kord aastas läbi sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimise, et hinnata oma valmisolekut sõjaliseks transpordiks. Sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimine hõlmab teavet kõige alljärgneva kohta:

a)riiklikul tasandil võetud vajalikud meetmed EMERSi rakendamise tagamiseks;

b)riiklikul tasandil võetud meetmed kogu valitsemissektorit hõlmava lähenemisviisi tagamiseks sõjalise transpordi käsitlemisel;

c)kas kavandatud piiriüleste sõjaliste vedude jaoks on võetud meetmeid ja kehtestatud vajalikud liikluskorraldusmeetmed;

d)kas on võetud vastuvõtva riigi toetusmeetmeid kavandatud piiriülese sõjalise transpordi võimaldamiseks nende territooriumil;

e)kas teistele liikmesriikidele on esitatud ja teised liikmesriigid on saanud sõjalise transpordi loa taotlusi kooskõlas artiklitega 5 ja 6;

f)kui võetakse kasutusele sõjalise liikuvuse solidaarsusreservkooskõlas artikliga 35, siis kas sõjalise liikuvuse solidaarsusreservist toetuse saamise taotlused on esitatud.

2.Iga liikmesriigi piiriülese sõjalise transpordi riiklik koordinaator jagab oma sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimise tulemusi sõjalise liikuvuse transporditöörühmaga.

Artikkel 43

Stressitestid

1.Komisjon võib teha koostöös liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutustega stressiteste, et testida ja hinnata liidu valmisolekut sõjalise transpordi hõlbustamiseks. Sellised testid peavad:

a)valmistama ette EMERSi aktiveerimist;

b)testima kogu valitsemissektorit hõlmava lähenemisviisi tulemuslikkust käesoleva määruse eesmärkide rakendamisel, sealhulgas asjaomaste organite, asutuste ja sidusrühmade vahelist koordineerimist ja koostööd;

c)testima käesoleva määruse sätete rakendamist konkreetses geograafilises piirkonnas, näiteks spetsiaalses sõjalise liikuvuse koridoris, liikmesriigi ja kolmanda riigi piirialadel või konkreetse sektori (sealhulgas tolli) valdkonnas.

2.Liikmesriigid võivad taotleda komisjonilt lõikes 1 osutatud stressitestide tegemist.

3.Komisjon edastab käesoleva artikli kohaselt tehtud stressitestide tulemused osalevatele liikmesriikidele ja sõjalise liikuvuse transporditöörühmale.

4.Komisjon võib liikmesriigi taotluse korral või asjakohase kutse alusel ka stressitestides või õppustes osaleda, et testida ja hinnata liidu valmisolekut sõjalise transpordi hõlbustamiseks.

Artikkel 44

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta alates [JÕUSTUMISE KUUPÄEV] vastu artiklites 5 ja 8 osutatud delegeeritud õigusakte.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 5 ja 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.

6.Artiklite 5 ja 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 45

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Komiteed kutsutakse abistama Euroopa välisteenistus.

3.Euroopa Kaitseagentuuril, Euroopa Liidu Raudteeametil, Euroopa Liidu Lennundusohutusametil, Euroopa Meresõiduohutuse Ametil, võrgustiku haldajal (nagu on määratletud määruse (EL) 2024/2803 artikli 2 punktis 49) ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil palutakse esitada komiteele vaatlejatena oma seisukohad ja eksperditeadmised.

4.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VI peatükk
Muude liidu õigusaktide muutmine

Artikkel 46

Määruse (EL) 2016/796 muutmine

Määrust (EL) 2016/796 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 1 lõikele 3 lisatakse järgmine punkt: „d) määruses (EL) 202X/XXX sätestatud liidu raudteesüsteemi valmisolek“.

2.Artikli 2 viimane lause asendatakse järgmisega: „Amet võtab nimetatud eesmärkide saavutamiseks täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega, ning aitab tagada liidu raudteesüsteemi vastupidavuse ja turvalisusega seotud reageerimisvõime.“

3.Artikli 19 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt: „m) aitab komisjonil kehtestada sõjalise liikuvuse tehnilised kirjeldused sõjalises transpordis kasutamiseks sobivate sõidukite kindlaksmääramiseks määruse (EL) 202X/XXX artikli 37 kohaselt.“

4.Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõik: „Amet määrab Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN) kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 46 lõikega 1.“

5.Artikli 80 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt: „e) veeremiüksuste registreerimine Euroopa raudteeveeremi registris vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 22.“

Artikkel 47

Direktiivi (EL) 2016/797 muutmine

Direktiivi (EL) 2016/797 muudetakse järgmiselt.

1.Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:

„18. Kui kasutusala piirdub ühe või mitme võrgustikuga liikmesriigis, võivad liikmesriigid ametiga kokku leppida, et nad delegeerivad ametile oma õiguse anda lube raudteeveeremiüksustele, mida saab kasutada määruse (EL) 202X/XXXX artiklis 37 määratletud sõjaliseks transpordiks. Sellise delegeerimise üksikasjad lepitakse kokku määruse (EL) 2016/796 artikli 76 kohastes koostöölepingutes ning amet jagab liikmesriikidelt saadud delegeerimisi määruse (EL) 2016/796 artikli 12 alusel loodud ühtse kontaktpunkti kaudu.“

2.Artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui veeremiüksuse kasutusala hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumi, registreeritakse veeremiüksus ühes asjaomases liikmesriigis või registreerib selle amet.“

3.Artikli 46 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Veeremiüksuse registreerimisel kooskõlas artikliga 22 annab pädev asutus sellele Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN). Veeremiüksus märgistatakse sellele antud numbriga.“

Artikkel 48

Määruse (EL) 2024/2803 muudatused

Määrust (EL) 2024/2803 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 9 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik:

„Erandina [esimesest lõigust] võivad aeronavigatsiooniteenuse osutajad kuni 31. detsembrini 2030 kasutada sideteenuseid, mida osutavad teised teenuseosutajad, kes ei ole kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikliga 41 sertifitseeritud või ei ole oma suutlikkusest teatanud, tingimusel et need teenuseosutajad osutasid liidus sideteenuseid enne käesoleva määruse jõustumist.“

2.Artikli 11 lõikesse 6 lisatakse järgmised lõigud:

„Erandina käesolevast lõikest võib kuni 31. detsembrini 2030 valida liidus samade teenuste osutamiseks sideteenuste osutaja, kes on osutanud selliseid teenuseid liidus enne käesoleva määruse jõustumist, isegi juhul, kui ta ei vasta punktis a sätestatud tingimustele.

Erandina käesolevast lõikest võib kuni 31. detsembrini 2033 valida liidus samade teenuste osutamiseks sideteenuste osutaja, kes on osutanud selliseid teenuseid liidus enne käesoleva määruse jõustumist, isegi juhul, kui ta ei vasta punktides b ja c sätestatud tingimustele.“

Artikkel 49

Määruse (EL) 2018/1139 muudatused

Määrust (EL) 2018/1139 muudetakse järgmiselt.

1.Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:

„35) „regulatiivne katsekeskkond“ – liikmesriigi või ameti loodud ajutine ja kontrollitud raamistik, mille eesmärk on võimaldada uuenduslike, sealhulgas kahesuguse kasutusega toodete ja teenuste kavandamist, arendamist, testimist ja tutvustamist reaalses keskkonnas eelnevalt kindlaks määratud tingimuste ja ajakava alusel, et edendada innovatsiooni ja sõjalist liikuvust pädeva asutuse järelevalve all.“

2.Artikli 71 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvale füüsilisele või juriidilisele isikule teha erandeid asjaomase isiku suhtes III peatüki alusel kohaldatavatest nõuetest, mis ei ole kõnealuses peatükis kehtestatud olulised nõuded, või kõnealuse peatüki alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidest või rakendusaktidest järgmistel juhtudel:

a)kui tegemist on seda isikut mõjutavate teatavate kiireloomuliste ettenägematute asjaolude või kiireloomuliste käitamisvajadustega;

b)kui need nõuded takistavad uuenduslike tehnoloogiate, toodete, seadmete, süsteemide, komponentide, tegevuskontseptsioonide või ärimudelite sertifitseerimist, kasutamist või käitamist.

Esimeses lõigus osutatud erandeid võib teha, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)neid asjaolusid või vajadusi ei ole võimalik kohaldatavaid nõudeid järgides käsitleda;

b)tagatud on ohutus, keskkonnakaitse ning vastavus kohaldatavatele olulistele nõuetele, mille saavutamiseks võib vajaduse korral kohaldada leevendusmeetmeid;

c)liikmesriik on võtnud kõik võimalikud meetmed erandi andmisest põhjustatud turumoonutuste leevendamiseks, ning

d)erandi ulatus ei ole suurem ja selle kestus ei ole pikem, kui on rangelt vajalik, ning erandit kohaldatakse mittediskrimineerival viisil.

Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik artikli 74 alusel loodud andmekogu kaudu viivitamata komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike tehtud erandist, selle kestusest ja tegemise põhjustest ning kui see on kohaldatav, vajalikest võetud leevendusmeetmetest.“

3.Artikli 74 lõike 1 teise lõiku lisatakse järgmine punkt:

„s) artikli 86a kohased teated liikmesriikide või ameti otsustest regulatiivsete katsekeskkondade loomise, peatamise ja lõpetamise kohta ning vastav ühisaruanne.“

4.Artikli 75 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„k) teeb koostööd riiklike sõjaliste asutustega, asjaomaste liidu ja rahvusvaheliste asutustega, et võimaldada kahesuguse kasutusega lennutranspordilahendusi ja nende ohutut integreerimist tsiviillennuliiklusse.“

5.Lisatakse uus artikkel 86a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 86a

Regulatiivsed katsekeskkonnad

1. Regulatiivseid katsekeskkondi võib luua liikmesriik või amet omal algatusel või mõne organisatsiooni taotluse korral, et aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a)innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamine lennundussektoris;

b)uuenduste õigeaegse ja turvalise kasutuselevõtu võimaldamine liidu lennundusturul;

c)õiguskindluse suurendamine ning käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning vajaduse korral muude kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktide järgimise hõlbustamine; tõenduspõhise regulatiivse õppe ja tulemuspõhiste nõuete väljatöötamise toetamine.

2. Regulatiivse katsekeskkonna võib luua, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:

a)katsetatavad tehnoloogiad, tooted, seadmed, süsteemid, komponendid, tegevuskontseptsioonid või ärimudelid kujutavad endast tõelist innovatsiooni ning toovad eeldatavalt kasu tarbijatele ja/või ühiskonnale laiemalt;

b)innovatsioon on jõudnud sellise küpsusastmeni, et seda saab testida reaalses kontrollitud keskkonnas, ning asjakohased õiguslikud takistused või lüngad on kindlaks tehtud;

c)tagatud on ohutus ja keskkonnakaitse ning saavutatud on vastavus kohaldatavatele olulistele nõuetele, vajaduse korral leevendusmeetmete kohaldamise abil.

3. Regulatiivse katsekeskkonna suhtes kohaldatakse selgelt kindlaks määratud:

a)eesmärke;

b)ulatust ja kestust, mis piirdub kavandatud eesmärkide saavutamiseks rangelt vajalikuga;

c)juhtimisstruktuuri, sealhulgas kõigi osalevate asutuste ja üksuste rollid ja kohustused, mis:

i) hõlmab regulatiivse katsekeskkonna järelevalve ja jälgimise eest vastutava pädeva asutuse määramist;

ii) tagab, et kõik liikmesriigid ja ametiasutused, keda regulatiivse katsekeskkonna eesmärgid ja ulatus mõjutavad, on selle loomisse ja rakendamisse piisavalt kaasatud;

iii) tagab ameti kaasamise, eelkõige ohutuspõhjenduse ja eeldatava regulatiivse õppe väljatöötamisse;

d)järelevalve- ja hindamiskriteeriume;

e)kõlblikkuskriteeriume ja vastuvõtmismenetlusi, mis on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad;

f)aruandekohustusi, mis toetavad tegevuse suhtes piisavate järelmeetmete võtmist.

4. Regulatiivses katsekeskkonnas osalemist taotlev organisatsioon tõendab, et testitavad tehnoloogiad, tooted, seadmed, süsteemid, komponendid, tegevuskontseptsioonid või ärimudelid vastavad lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele. Selleks teeb organisatsioon järgmist:

a)määrab kindlaks uuendusliku projekti või lahenduse eesmärgid;

b)selgitab välja konkreetsed regulatiivsed tõkked või lüngad, mis tuleb kõrvaldada;

c)koostab ohutuspõhjenduse, milles kirjeldatakse rakendatavaid leevendusmeetmeid, et tagada piisav ohutustase ja keskkonnakaitse ning võimaluse korral ka vastavus kohaldatavatele olulistele nõuetele.

5. Organisatsioonilt taotluse saamise korral hindab liikmesriik või amet, kas kavandatud leevendusmeetmed on piisava ohutustaseme tagamiseks asjakohased ja piisavad, ning teeb ettepaneku lisameetmete kohta, mida ta vajalikuks peab. Samuti täpsustatakse eeldatavat regulatiivset õppimist sellest regulatiivsest katsekeskkonnast.

6. Regulatiivset katsekeskkonda loov liikmesriik või amet teavitab teisi liikmesriike ja ametit viivitamata selle regulatiivse katsekeskkonna loomisest. Teade sisaldab kõiki lõikes 3 osutatud elemente.

7. Regulatiivse katsekeskkonna loomine ei mõjuta selle üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste järelevalve- või parandusvolitusi. Kui tulemuslik leevendamine ei ole võimalik, on riiklikel pädevatel asutustel ja ametil õigus katsetamisprotsess või regulatiivses katsekeskkonnas osalemine peatada või lõpetada. Nad teavitavad ametit ja liikmesriike sellistest otsustest artikli 74 alusel loodud andmekogu kaudu.

8. Regulatiivse katsekeskkonna lõpetamisel koostavad organisatsioon ja asjaomane liikmesriik või amet ühisaruande. Aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult elluviidud tegevusi, saavutatud tulemusi ja regulatiivse õppimise tulemusi. Organisatsioonid võivad tõendada selle aruande abil käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide järgimist. Amet lisab kõnealuse aruande artikli 74 alusel loodud andmekogusse.

9. Liikmesriigid ja amet koordineerivad oma regulatiivse katsekeskkonna tegevust ning vahetavad parimaid tavasid.

10. Regulatiivses katsekeskkonnas osalevad organisatsioonid vastutavad kohaldatava liidu ja liikmesriikide õiguse alusel igasuguse kahju eest, mida regulatiivses katsekeskkonnas toimuvad eksperimendid võivad kolmandatele isikutele põhjustada. Kui organisatsioon järgib regulatiivse katsekeskkonna kava ja selle tingimusi ning järgib heas usus liikmesriigi või ameti antud suuniseid, ei määrata käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide rikkumise eest haldustrahve ega võeta meetmeid.

11. Käesoleva artikli rakendamise toetamiseks võtab amet kooskõlas artikliga 115 vastu suunised regulatiivsete katsekeskkondade loomise ja käitamise kohta. Suunised sisaldavad vähemalt ühiseid põhimõtteid ja protseduure järgmistes küsimustes:

a)kõlblikkus- ja valikukriteeriumid regulatiivsetes katsekeskkondades osalemiseks;

b)regulatiivsete katsekeskkondade, sealhulgas regulatiivsete katsekeskkondade kava ja ühisaruande kohaldamine, neis osalemine, nende seire, neist väljumine ja nende lõpetamine;

c)osalejate suhtes kohaldatavad tingimused.“

6.Artikli 126 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„d) artiklis 86a osutatud regulatiivsete katsekeskkondade loomine, käitamine ja järelevalve.“

VII peatükk
Lõppsätted

Artikkel 50

Saadud teabe kaitsega seotud konfidentsiaalsus- ja turbenormid

1.Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.

2.Liikmesriigid ja komisjon tagavad kaubandus- ja ärisaladuste ning muu käesoleva määruse kohaldamise käigus saadud ja koostatud tundliku ja konfidentsiaalse teabe nõuetekohase kaitse vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele.

3.Komisjon ei jaga käesoleva määruse alusel saadud teavet viisil, mis võimaldab ettevõtja isiku kindlaks teha, kui niisugune teabe jagamine võib tekitada sellele ettevõtjale ärilist või mainekahju või paljastada kaubandussaladusi.

4.Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et käesoleva määruse alusel esitatud või vahetatud salastatud teabe salastatuse taset ei alandata ning salastatust ei kustutata ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

Artikkel 51

Isikuandmete kaitse

1.Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega, eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2016/679 ja direktiivile 2002/58/EÜ, ega komisjoni ja vajaduse korral muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega, eelkõige määruse (EL) 2018/1725 alusel, kui nad oma ülesandeid täidavad.

2.Liikmesriigid, komisjon ja vajaduse korral muud liidu institutsioonid, organid ja asutused võivad töödelda isikuandmeid, kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks või neile käesoleva määrusega usaldatud avalikes huvides olevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 52

Hindamine

Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. Hindamisaruanne peab põhinema liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel.

Artikkel 53

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[...] [...]

FINANTS- JA DIGISELGITUS – ASUTUSED

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutasuvus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.3.3.Assigneeringud kokku

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse sõjalise liikuvusega seotud meetmete raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Liidu kaitsetööstuspoliitika

Liidu transpordipoliitika

Liidu tolli- ja maksupoliitika

Liidu toiduohutuspoliitika

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

Sõjalise liikuvuse määruse üldeesmärk on luua sidus ja ühtlustatud ELi tasandi raamistik, mis võimaldab, hõlbustab ja kiirendab sõjaväelaste, varustuse ja vahendite transporti Euroopa Liidu territooriumil.

Määruse eesmärk on kajastada sõjalise transpordi vajadusi ja nõudeid ELi õigusaktides ja programmides, muutes vajaduse korral kehtivaid õigusakte ja lisades uusi iseseisvaid sätteid.

1.3.2.Erieesmärgid

Piiriülese sõjalise transpordi ühtlustamine (ühtse loamenetluste raamistiku loomine ning katkematu ja ohutu sõjalise transpordi tagamine), sealhulgas lihtsustades sellise transpordi suhtes kohaldatavaid tolliformaalsusi liidu välispiiridel.

Hädaolukordadele reageerimise tõhustamine (tõhusa, koordineeritud ja tulemusliku raamistiku loomine sõjalise transpordi hõlbustamiseks ajutistes, erakorralistes ja kiireloomulistes olukordades).

Taristu valmisoleku ja kaitse parandamine (eeskirjade kehtestamine kahesuguse kasutusega transporditaristu valmisoleku ja ohutu kasutuselevõtu tõhustamiseks ning strateegilise kahesuguse kasutusega taristu paremaks kaitsmiseks kõigi ohtude, sealhulgas transporti toetavat raadiosagedusspektrit ähvardavate ohtude eest).

Solidaarsuse ja võimete jagamise edendamine (soodustades transpordi- ja logistikavõimete jagamist ja panustamist sõjalise liikuvuse sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi kaudu ning suurendades olemasolevate transpordivõimete nähtavust sõjalise transpordi jaoks).

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Üldine:

Määrusega luuakse hoolikas tasakaal sõjaliste vedude hõlbustamise ja nende poolt tsiviilisikutele avaldatava mõju leevendamise vahel. Määruses kasutatakse astmelist ja järkjärgulist lähenemisviisi, mille eesmärk on selgitada ettevõtjate suhtes kohaldatavat õigusraamistikku ning teha vahet tavapärastel sõjalise transpordi eeskirjadel ja EMERSi raames võetavatel erakorralistel meetmetel. Selline sihipärane ja proportsionaalne lähenemisviis minimeerib mõju tsiviilsektorile, piirates seda rangelt vajalikuga, et kohanduda suurenenud sõjaliste vedudega liidus. Lisaks sellele parandavad meetmed prognoositavust tsiviilotstarbelise tegevuse jaoks ja pakuvad tsiviilsektorile võimalusi aidata aktiivselt kaasa sõjalise liikuvuse parandamisele liidus, edendades koostööpõhist ja vastastikku kasulikku keskkonda.

d)parem võime korraldada sõjalist transporti rahuajal praegusest palju kiiremini ja palju väiksema halduskoormusega;

e)veoettevõtjate kättesaadavus, kellega sõlmitakse sõjalise liikuvuse leping: transpordiks vajaliku piisava spetsiaalse vallasvara olemasolu; oskus kasutada neid hädaolukordades kogu Euroopas; halduskoormuse vähendamine;

f)veoettevõtjad ja taristuettevõtjad: valmisolek erakorralisteks olukordadeks ja ulatuslikeks sõjalisteks liikumisteks (vastupidavus ja turvalisus);

g)strateegilise kahesuguse kasutusega taristu suurem vastupidavus ja parem kaitse;

Seoses sõjalise liikuvuse transporditöörühmaga:

h) parem koordineerimine liikmesriikide vahel, luues asjakohase sõjalise liikuvuse transporditöörühma, kes on võimeline teostama järelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle;

Seoses sõjalise liikuvuse solidaarsusreserviga:

i)sõjalise liikuvuse võimete (transpordivahendid ja logistiline varustus) parem kättesaadavus ja juurdepääs sellele liikmesriikidevahelise panustamise ja jagamise kaudu;

Seoses ERAga:

j)ühtlustatud veeremiüksuste loataotlused, nagu raudteeveeremi sõjaline kohandamine või moderniseerimine;

k)nõuded; sõjaliste vajaduste kindlaksmääramine muudetakse KTKde tehnilisteks kirjeldusteks;

l)riiklike nõuete määramine ja nõuete ühtlustamine seoses erakorralise raskekaalulise/suuremõõtmelise veoga, et täita 24-tunnist (praegu kuni 80-päevast) pööringuaega sõjalise liikuvuse projekti raames antavate liikumislubade ja maanteetranspordiga sarnase veokorralduse puhul; (toetusest rahastatavad täistööajale taandatud töötajad);

m)identifitseerimine – sobivate marsruutide identifitseerimine ja digiteerimine raudteetaristuregistri abil, et muuta erakorralised veotaotlused prognoositavamaks; (toetusest rahastatavad täistööajale taandatud töötajad);

n)koostöö kaubandusliku suunitlusega sidusrühmadega, et teha kindlaks olemasolevas veeremipargis olev veerem, mida on võimalik kasutada ka sõjalisel otstarbel;

o)täiendav koostöö kaubandusliku suunitlusega sidusrühmadega, et teha kindlaks olemasolevas veeremipargis olev veerem, mida on võimalik kasutada ka sõjalisel otstarbel; (toetusest rahastatavad täistööajale taandatud töötajad);

p)täiendavad veeremiüksuse load kasutusala laiendamiseks olemasolevatele identifitseeritud veeremiüksustele, mida võib kasutada sõjalisel transpordil väljaspool nende majanduslikult tasuvat tegevuspiirkonda; (tasust rahastatavad täistööajale taandatud töötajad);

q) registreerimine – protsesside kiirendamiseks, ERA veeremi registreerimiseks sarnaselt liikmesriikidega – täiesti uus ülesanne, mis nõuab lisaks tehnilisele arusaamisele ka eraõiguse alaseid teadmisi (peamine viis, kuidas kiirendada ja tõhustada sõjalise liikuvuse projekti raames veeremiüksuse lubade andmist, kuid pikemas perspektiivis on sellest kasu kõigi lubade puhul); (tasust rahastatavad täistööajale taandatud töötajad);

r)ühtlustamine – rongide halvenenud ja vastupidava juhtimis-, ja signaalimisviisi ühtlustamine; (toetusest rahastatavad täistööajale taandatud töötajad);

s)väljatöötamine – ERA registrite muudatuste väljatöötamine ja rakendamine, et siduda veeremiüksuste registreerimise haldamine Euroopa raudteeveeremi registris loamenetlusega ja võimaluse korral ERA veeremiüksuste registreerimisega seotud ühtse kontaktpunktiga; (toetusest rahastatavad täistööajale taandatud töötajad);

t)korraldamine – selliste foorumite korraldamine ja juhtimine, mis toovad tehniliste küsimuste lahendamiseks kokku raudtee-eksperdid ja sõjalised eksperdid (JNS military); (toetusest rahastatavad täistööajale taandatud töötajad);

u)korraldamine – selliste foorumite korraldamine ja juhtimine, mis toovad tehniliste küsimuste lahendamiseks kokku raudtee-eksperdid ja sõjalised eksperdid (JNS military); (toetusest rahastatavad täistööajale taandatud töötajad);

v)olemasolevate sõjaliste standardite läbivaatamine ja ühtlustamine;

w)läbivaatamine – olemasolevate sõjaliste standardite läbivaatamine ja ühtlustamine; (toetusest rahastatavad täistööajale taandatud töötajad);

x)kohandamine – mõjutatud KTKde, ühiste ohutusmeetodite, veeremiüksustele loa andmise praktilise korra ja täiendavate mõjutatud dokumentide kohandamine;

Seoses EASAga:

z)mehitamata õhusõiduki süsteemide (UAS) kahesugust kasutust toetavate sertifitseeritud kategooria UASide eeskirjade väljatöötamise kiirendamine. Sertifitseeritud kategoorias tsiviilotstarbeliste UASide käitamise eeskirjade väljatöötamisele kaasaaitamine kiirendab nii kahesuguse kasutusega UASide arendamist Euroopas kui ka nende integreerimist Euroopa õhuruumi. EASA peaks koostöös sõjaliste asutustega esmajärjekorras välja töötama sertifitseeritud kategooria droone käsitleva määruse;

aa)kiirendada uute sõjalise liikuvuse võimete loomist, hõlbustades uuenduslike kahesuguse kasutusega droonide, mehitatud õhusõidukite ja mehitamata õhusõiduki süsteemide tõrje (C-UAS) süsteemide katsetamist ja tutvustamist tsiviil-sõjaliste katsekeskuste võrgustiku ja regulatiivsete katsekeskkondade ühtlustatud raamistiku loomise kaudu;

bb)ühtlustatud tehnilised normid ja suunised mehitamata õhusõidukite süsteemide tõrje süsteemide kohta, et tugevdada taristu vastupidavust ja leevendada nende mõju lennundusohutusele;

cc)ühtlustatud tehnilised normid ja suunised, et hõlbustada sõjalist lennuliikuvust ja koostalitlusvõimet tsiviillennundusega, tagades samal ajal asjakohase ohutustaseme järgmistes valdkondades: i) sõjalennukite käitamine või seadmete kasutamine kahesuguse kasutusega lennuväljadel, ii) sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi kahesuguse kasutusega transpordilennukid, iii) tehniliste standardite ühine kasutamine ELi ja NATO poolt (eelkõige tehisintellektil põhinevate funktsioonidega droonide puhul), iv) mehitamata õhusõidukite tehisintellektil põhinevate funktsioonide usaldusväärsuse hindamise metoodika ning v) lennuliikluse integreerimine õhuruumi madalatel kõrgustel ja U-space’is;

dd)töötada välja kavandatud muudatused, et lisada elutähtsa side-, navigatsiooni- ja seiretaristu ning nendes süsteemides kasutatava raadiosagedusspektri kaitse elutähtsate teenuste loetellu, mida kaitstakse direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust, ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2450, millega koostatakse elutähtsate teenuste loetelu, alusel;

ee)suuniste väljatöötamine raadiosagedushäirete tõhustatud seireks ning tõhustatud koordineerimiseks kohaliku raadiosagedusspektri ja õiguskaitseasutustega, et ennetada side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemi taristu häireid ja neile reageerida;

ff)

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi

Üldine:

Võttes arvesse sõjalise liikuvuse määruse üldeesmärki, hinnatakse selle tulemusi ja mõju rakendamisperioodile järgneva tagasiulatuva hindamise kaudu. Komisjon tagab asjakohaste tulemusnäitajate kehtestamise ja järelevalve. Need näitajad võivad hõlmata järgmist:

– piiriülese sõjalise liikumise lubade menetlemise keskmise aja lühendamine;

– sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis registreeritud kahesuguse kasutusega transpordivahendite ja teenuseosutajate arv;

– sõjalise liikuvuse seisukohast strateegiliseks tunnistatud kahesuguse kasutusega taristu kättesaadavuse ja koostalitlusvõime suurendamine; – sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis osalevate või sellest kasu saavate liikmesriikide arv; – sõjalise liikuvuse transporditöörühma koosolekute arv ja asjakohane sekretariaadi abi, mida komisjon osutab organisatsioonile; – valmisoleku- ja vastupidavusraamistike alusel tehtud õppuste, stressitestide või erandolukorra simulatsioonide arv;

– liidus sõjalist liikuvust mõjutavate menetluslike või taristuga seotud kitsaskohtade vähendamine.

Seoses ERAga:

– ERA registrites (EVR, ERATV) tuvastatud kahesuguse kasutusega veeremiüksuste arv ja ERA poolt liikmesriikide riiklike ohutusasutuste volituse alusel loa saanud veeremiüksuste arv;

– nende veeremiüksuste loamenetluse kestuse lühendamine;

– sõjalise transpordi hõlbustamiseks soovitatavate tehniliste ja tegevuseeskirjade arv;

– erakorraliste vedude hõlbustamiseks lisatud ERA registri parameetrite arv.

Seoses EASAga:

– selliste taotluste arv, mis käsitlevad kahesuguse kasutusega õhusõidukite sertifitseerimist või muutmist (sh mehitamata õhusõiduki süsteemid) kooskõlas EASA välja töötatud ühiste eeskirjadega;

– kahesuguse kasutusega õhusõidukite uuenduslike tehnoloogiate jaoks loodud regulatiivsete katsekeskkondade arv;

– sõjalise transpordi hõlbustamiseks või elutähtsa taristu vastupidavuse suurendamiseks vastu võetud või muudetud tehniliste ja tegevuseeskirjade arv.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 62

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Üldine:

Määrusega kehtestatakse ühtlustatud õigusraamistik, mis võimaldab sõjaväelaste ja varustuse kiiret, ohutut ja prognoositavat transporti liidus. See raamistik on siduv alates määruse jõustumise kuupäevast. Lühiajalises perspektiivis keskendutakse rakendamisel vajalike rakendusaktide vastuvõtmisele. Kohe pärast määruse jõustumist, mida eeldatakse ka käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames, võetakse konkreetseid meetmeid sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi loomiseks ja olemasolevate kahesuguse kasutusega transpordivahendite nähtavuse suurendamiseks. Need hõlmavad turvalise IT-mooduli loomist, mis suudab registreerida sõjalise liikuvuse solidaarsusreservis olevaid sõjalise liikuvuse võimeid ja menetleda abitaotlusi. Hinnanguliselt vajab see 2027. aastal IT-ressursse (kaks täistööajale taandatud töötajat).

Lisaks sellele vajab komisjon kohe pärast määruse jõustumist kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadis 2027. aastaks kahte täistööajale taandatud töötajat, et tagada sõjalise liikuvuse transporditöörühma sekretariaadi töö ja jälgida sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi loomise protsessi.

Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–34 kohaselt on sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi operatiivseks haldamiseks ja juhtimiseks (võimsuste tegelik registreerimine, taotluste menetlemine ja lähetamine) vaja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–34 raames hinnanguliselt 30 täistööajale taandatud töötajat aastas. Euroopa Konkurentsivõime Fond näeb ette rahastamiskõlblikud meetmed, et toetada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi loomise ja toimimisega seotud kulusid.

Sõjalise liikuvuse transporditöörühma sekretariaadi toetamine ning sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi loomise ja juhtimise järelevalve nõuab kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadis jätkuvalt kahte täistööajale taandatud töötajat aastas.

Lisaks sellele on alates määruse jõustumisest ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames liikuvuse ja transpordi peadirektoraadis vaja viit (5) täistööajale taandatud töötajat (AD). Esiteks on nelja sõjalise liikuvuse koridori koordineerimiseks vaja täiendavaid inimressursse, kuna määrusega kehtestatakse liikmesriikidele uued kohustused ning komisjonile uued ülesanded ja kohustused. Kuna nelja koridori ajakohastamine sõjalise taristu standarditele vastavaks muutub kohustuslikuks, peab liikuvuse ja transpordi peadirektoraat analüüsima koridoride vastavust nendele standarditele. Ta peab juhtima uusi protsesse ja täitma täiendavaid koordineerimisülesandeid, mis on seotud investeerimisvajaduste ja rakendamistähtaegade kooskõlastamisega koridorides, investeeringute kavandamise sidususega ning liikmesriikide kaitse- ja transpordiministeeriumide vahelise koordineerimisega. Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat peab ka toetama liikmesriike artiklis 32 sätestatud uute koordineerimiskohustuste täitmisel, sealhulgas koridorides asuvate marsruutide, transpordisõlmede ja rajatiste määramisel ning põhjalikul riskihindamisel. Selleks et tagada määrusest tulenev komisjoni uus kohustus toetada liikmesriike koridorides asuvatesse kriitilise tähtsusega projektidesse tehtavate investeeringute kindlakstegemisel ja sidusal rakendamisel (artikkel 32), on vaja teha märkimisväärset täiendavat koordineerimistööd. Teiseks vajab liikuvuse ja transpordi peadirektoraat lisavahendeid, et täita komisjoni uut kohustust hinnata korrapäraselt liikmesriikide esitatud strateegiliste kahesuguse kasutusega taristute loetelusid ning määrata selleks kindlaks põhilised ja tõhustatud kaitse- ja vastupidavusmeetmed (artiklid 33 ja 34). Lisaks sellele toob ELi sõjaliste taristunõuete eelseisev läbivaatamine liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi jaoks kaasa täiendavad ülesanded ja ressursivajadused.

Keskpikas perspektiivis ühtlustatud menetluste, riiklike kontaktpunktide ja liikumislubade digiplatvormi operatiivne kasutamine. Pikemaajalised eesmärgid hõlmavad strateegilise kahesuguse kasutusega taristu vastupidavusmeetmete integreerimist ning suuremale koostalitlusvõime saavutamist NATO ja teiste partneritega. Seega on määrus kavandatud järkjärguliseks rakendamiseks kusjuures on ette nähtud esialgne funktsionaalsus ja täieliku rakendamise saavutamine järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul.

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadis on vaja ühte täiendavat täistööajale taandatud töötajat tolliformaalsuste lihtsustamiseks ja ELi vormi 302 digiteerimiseks, mis hõlmab analüütilist ja ettevalmistavat tööd, et tagada tolliaspekti ja erinõuete raamistiku loomine ning jälgida nende tolliaspektide nõuetekohast rakendamist võimalikus tulevases IT-vahendis.

Seoses ERAga:

– kohandada KTKsid ja ühiseid ohutusmeetodeid kooskõlas sõjalise liikuvuse paketiga;

– sõjalise liikuvuse tehniliste nõuete ühtlustamine;

– kohandada ERA registreid ja vahendeid.

Seoses EASAga:

EASA peaks kõigepealt kiirendama sertifitseeritud kategooriasse kuuluvate mehitamata õhusõiduki süsteemide eeskirjade väljatöötamist, integreerima need eelkõige üldisesse lennuliiklusse ja edendama vastavalt regulatiivseid katsekeskkondi. Pärast esimest katsetamist, mis viidi läbi mitme ELi liikmesriigi algatusel, peaks EASA jätkama suuniste väljatöötamist sõjalennukite käitamise või tsiviillennuväljadele varustuse paigaldamisega seotud uute riskide hindamiseks. See nõuab EASA tugevdamist kahe täiendava täistööajale taandatud töötaja võrra protsessi väga varases etapis.

Viia ellu prioriteetseid tegevusi, mis on seotud mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemide või ühtlustatud eeskirjade, suuniste ja standarditega. Punktis 1.3.3 loetletud ülesanded ja eesmärgid ei kuulu praegu EASA tsiviilvaldkonnale keskenduvate volituste hulka. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja lisaressursse ehk hinnanguliselt kuut täistööajale taandatud töötajat. Mõnda asjaomastest tegevustest rahastatakse tasudest ja lõivudest (kokku kolm täistööajale taandatud töötajat), samas kui muud eesmärgid ja ülesanded on puhtalt regulatiivsed ning nende eesmärk on kehtestada ja hallata aja jooksul uusi eeskirju, mis täiendavad kehtivat ELi õigusraamistikku ning võimaldavad ühtlustatud, sujuvat ja ohutut kahesuguse kasutusega lennutegevust. Neid ei saa rahastada lõivudest ja tasudest ning seetõttu on vaja täiendavat toetust (kolm täistööajale taandatud töötajat). EASA-l puuduvad erialateadmised kavandatud tegevuste katmiseks. Hinnati ressursside sisemise ümberpaigutamise võimalust, kuid seda ei peetud asjakohaseks (puuduvad erialateadmised) ega võimalikuks, seadmata ohtu EASA-le alusmäärusega antud käimasolevate tegevuste elluviimist.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)

ELi meede annab selget lisaväärtust, tagades liikmesriikides sõjalise liikuvuse valdkonnas sidususe, koostalitlusvõime ja õiguskindluse (eesmärgid, mida ei ole võimalik saavutada üksnes riiklike meetmetega). Määrusega luuakse piiriüleste transpordimenetluste raamistik, nähakse ette meetmed taristu vastupidavuse suurendamiseks ja võimete ühendamiseks, kõrvaldades seeläbi killustatuse, vähendades halduskoormust ja võimaldades kogu liitu hõlmavat koordineeritud reageerimist hädaolukordades. See tagab vastastikuse täiendavuse NATO planeerimisprotsessidega ja maksimeerib tõhusust digitaalse vahendi loomise ja koostalitlusvõimele keskendumise kaudu. Järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet ja kinnitatakse ELi lisaväärtust.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)

Sõjalise liikuvusega seotud eeskirjade ühtlustamine ELi tasandil parandab koordineerimist.

Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi puhul:

– sõjalise liikuvuse võimete kättesaadavuse suurendamine;

– olemasolevate võimete tõhusa kasutamise suurendamine;

– parem koordineerimine, et täita võimelüngad ELi tasandil.

Sõjalise liikuvuse transporditöörühma puhul:

– sõjalise liikuvuse parem koordineerimine liikmesriikide vahel;

– liikmesriikide meetmete suurem kulutõhusus;

– luua foorum vastastikuseks hindamiseks, edusammude hindamiseks ja sõjalise liikuvuse solidaarsusreserviga seotud strateegiliste otsuste tegemiseks.

ERA puhul:

– suurem tõhusus, kasutades olemasolevaid menetlusi raudtee tehniliste ja käitamiseeskirjade ühtlustamiseks.

EASA puhul:

– ELi sõjalennundusasutused tunnistasid, et ühtlustamine toob kaasa tõhususe. Nad töötasid Euroopa kaitseagentuuri (EDA) juhitud sõjaliste lennukõlblikkuse järelevalveasutuste foorumi raames välja ühised nõuded, kuid nende rakendamine riiklikul tasandil on seda tõhusust piiranud. EASA tehnilised eksperditeadmised ja õigusraamistik suurendavad tõhusust ja kulutõhusust tänu koostoimele olemasoleva tsiviillennunduskeskkonnaga;

– suurem ühtlustamine, kui see on asjakohane, toob kaasa ka parema koostalitlusvõime ja seda tuleks laiendada uut tüüpi õhusõidukitele, nagu kahesuguse kasutusega droonid ja muud lennunduse valdkonnad, nagu lennuväljad, lennuliikluse korraldamine ja aeronavigatsiooniteenused;

– lennuohutuse taseme säilitamine tsiviil- ja sõjaliste operatsioonide kontekstis.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Varasemate sõjalise liikuvuse tegevuskavade ja nendega seotud ELi rahastamisvahendite rakendamisel saadud kogemused on näidanud vajadust tugevama koordineerimise, selgemate juhtimisstruktuuride ja õiguslikult siduvate menetluste järele, et tagada ühetaoline rakendamine kõigis liikmesriikides. Kuigi on saavutatud märkimisväärset edu, on varasemad algatused toonud kaasa ebaühtlase arengu, killustatud investeeringud ja piiratud koostalitlusvõime alase kasu.

Euroopa Kontrollikoda juhtis oma eriaruandes 04/2025 tähelepanu valdkondadele, kus on vaja parandada strateegilist prioriseerimist, järelevalvet ja projektide valimist. Neid kogemusi on arvesse võetud käesoleva määruse koostamisel, millega kehtestatakse siduvad menetlused, et tagada järjepidevus, tõhusus ja vastutus tulevasel rakendamisel.

Neljanda raudteepaketi (2016) raames ERA-le eraldatud vahendid osutusid ebapiisavaks, et täita rakendusaktides ja delegeeritud õigusaktides sätestatud ülesanded ettenähtud aja jooksul.

EASA asutamismääruse (EL) 2018/1039 kohased volitused ei hõlma riiklikke ega sõjaväe õhusõidukeid. Mõned eriprojektid, mis käsitlevad suuri sõjalise kauba transpordilennukeid ja mõningaid tsiviil-sõjalise otstarbega helikoptereid, on siiski näidanud kahesuguse kasutusega õhusõidukite sertifitseerimise lisaväärtust. Nende edulugude laiendamine lennunduse muudele valdkondadele annab tulemuslikkuse, kulutõhususe ja koostalitlusvõime seisukohast palju eeliseid. Kuna sõjaväe huvides toimuv tegevus ei kuulu EASA pädevusse, ei ole ametile praegu eraldatud vahendid piisavad, et amet saaks komisjoni toetada sõjalise lennuliikuvuse valdkonnas, eelkõige sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu kahesuguse kasutusega mehitamata õhusõidukid ja mehitamata õhusõidukite tõrje, kahesuguse kasutusega lennuväljad, strateegilise õhutranspordi reserv ning kahesuguse kasutusega teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine.

Sõjalise liikuvuse hõlbustamine on hädavajalik. Seepärast peaks ERA-l ja EASA-l olema piisavalt vahendeid, et täita eile seatud sõjalise liikuvusega seotud lisaülesandeid.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Algatus on täielikult kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga ning täiendab olemasolevaid liidu vahendeid, millega toetatakse julgeolekut, kaitset ja transporti. See tugineb Euroopa Kaitsefondi raames piiriülese liikumise digitaliseerimisel tehtud edusammudele. Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (rescEU) ja ERCCga on ette nähtud täiendav vastastikune täiendavus, kus sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv võiks tugineda olemasolevatele kogemustele ja võimaluse korral ka struktuuridele. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames kavandatav Euroopa Konkurentsivõime Fond näeb ette võimalikud rahastamiskõlblikud meetmed, et toetada digiteerimis- ja solidaarsusmehhanismi ning reservis registreerimiseks mõeldud sõjalise liikuvuse võimete hankeid.

Koostoime saavutatakse ERA ja EASA väljakujunenud protsesside, vahendite ja eksperditeadmiste kasutamisega sõjalise liikuvusega seotud ülesannete täitmiseks.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Käesoleva ettepaneku mõju eelarvele käsitletakse käesolevas finantsselgituses.

Kulude osas piirdub käesoleva algatuse konkreetne mõju eelarvele assigneeringutega inimressurssidele (tagada sõjalise liikuvuse transporditöörühma sekretariaadi töö, jälgida sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi loomist ja juhtimist, täita komisjoni uusi ülesandeid ja kohustusi seoses sõjalise liikuvuse koridoride, kriitilise tähtsusega projektide ning strateegilise kahesuguse kasutusega taristu kindlakstegemise ja kaitsega, nagu on kirjeldatud punktis 1.5) ning rahalistele ja inimressurssidele, et tagada käesoleva määruse jõustumise järgses loomisetapis sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi IT-arendus turvalises keskkonnas. Jätkamine järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames sõltub läbirääkimiste tulemustest. Käsitletakse ka digivahendi väljatöötamisega seotud uurimistööd.

Mitmeaastase finantsraamistiku inim- ja rahaliste ressursside olulisus tuleneb asjaolust, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku eelset aega tuleks tõhusalt kasutada sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi struktuuri loomiseks, et võimaldada kiireid ja tõhusaid edusamme varade registreerimisel, jätkata kiiresti strateegilise kahesuguse kasutusega taristu kaitsemeetmete kindlaksmääramist liikmesriikide toetamiseks nende uute kohustuste täitmisel, toetada ELi sõjaliste taristunõuete läbivaatamist ning täita komisjoni uusi kohustusi seoses sõjalise liikuvuse koridoride ja kriitilise tähtsusega projektidega.

Kulude osas piirdub käesoleva algatuse konkreetne mõju eelarvele assigneeringutega inimressurssidele, et täita eespool loetletud ülesandeid ja eesmärke, ning IT-süsteemide vajaliku arendamisega, et toetada andmebaaside arendamist ja hooldamist. Need kujutavad endast konkreetselt sõjalise liikuvusega seotud ERA ja EASA ülesannete laiendamist ja suurendamist ning on alalised, samas kui olemasolevad ülesanded ei vähene. Seetõttu kaetakse praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodide vahendid Euroopa ühendamise rahastu programmi kompenseeriva vähendamisega, kusjuures rahastamise jätkumine alates 2028. aastast tuleb kompenseerida järgmise mitmeaastase finantsraamistiku asjaomasest programmist, ilma et see piiraks tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe kohaldamist.

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2027–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Komisjon vastutab üldiselt kavandatava määruse rakendamise eest ning peab teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu selle rakendamisest ja nõuetele vastavusest.

Komisjon esitab sõjalise liikuvuse transporditöörühmale aruande sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi rakendamise kohta.

ERA annab korrapäraselt aru rahalist toetust käsitlevate lepingute (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027), toetuste (mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034) ja nendega seotud meetmete rakendamise kohta.

EASA esitab eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames aruande rahalist toetust käsitlevate lepingute, toetuste ja nendega seotud meetmete rakendamise kohta.

Andmeid on vaja koguda eri allikatest, sealhulgas liikmesriikide ametiasutustelt. Andmekogumist koordineerib iga detsentraliseeritud asutus.

Võimaliku sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemiga seotud digiaspektide kohta vt ka käesoleva finants- ja digiselgituse punktis 4 esitatud selgitused.

Komisjoni talitused kasutavad käesoleva algatuse rakendamise ja tõhususe jälgimiseks mitmesuguseid meetmeid ning põhinäitajaid, millega mõõdetakse eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme. Kolm aastat pärast õigusakti kohaldamise alguskuupäeva peaksid komisjoni talitused viima läbi hindamise, et kontrollida, mil määral on algatuse eesmärgid saavutatud.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Euroopa Raudteeagentuur abistab komisjoni raudteed käsitlevate määruse sätete rakendamisel, eelkõige i) kahesuguse kasutusega veeremiüksustele loa andmisega seotud lisaülesannete täitmisel, sealhulgas registreerimisüksusena, ii) olemasolevate sõjalise liikuvuse standardite ühtlustamisel ja nende integreerimisel koostalitluse tehnilisse kirjeldusse (et muuta need vajaduse korral jõustatavaks) ning iii) sõjalise liikuvuse jaoks käitamis- (ohutus-) ja tehniliste eeskirjade ühtlustamisel, registrite ja vahendite kohandamisel ning selliste uute ühtlustatud eeskirjade tõttu tarbetuks muutunud kehtivate riiklike eeskirjade korrastamisel.

ERA sobib kõige paremini neid ülesandeid ELi tasandil täitma, kuna need nõuavad põhjalikke eksperditeadmisi raudtee-eeskirjade ühtlustamisel ning põhjalikku arusaamist koostalitlusvõime ja ohutusega seotud keerukatest tehnilistest küsimustest, mis õigustab kaudset eelarve täitmist.

Lennundust käsitlevate määruse sätete rakendamisel abistab komisjoni EASA. EASA-l on kõige paremad võimalused nende ülesannete täitmiseks ELi tasandil, kuna need nõuavad põhjalikke eksperditeadmisi lennundustoodete ja lennuväljade/lennuliikluse korraldamise valdkondade sertifitseerimise valdkonnas ning põhjalikku arusaamist keerukatest tehnilistest küsimustest, mis on seotud nii kahesuguse kasutuse kui ka ohutusega, mis õigustab eelarve kaudset täitmist.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat oma detsentraliseeritud üksuste järelevalve raames ning ERA ja EASA kohaldavad nende kulude suhtes oma vastavaid kontrollistrateegiaid.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Peamised tuvastatud riskid on seotud võimalike viivitustega sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi (turvalise IT-süsteemi) loomisel.

Kaasnevad riskid on seotud sellega, et eelarve maht ei ole tegelike vajadustega võrreldes piisav. Finantsriske hinnatakse väikeseks, arvestades piiratud eelarveriski ja tuginemist olemasolevatele ELi programmidele, millel on väljakujunenud kontrollistruktuurid.

Kuigi komisjon vastutab üldiselt kavandatava määruse rakendamise eest ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule rakendamise ja vastavuse kohta aru andmise eest, vastutavad ERA ja EASA kindlaksmääratud ülesannete täitmise ja tegevuse ning oma sisekontrolliraamistiku rakendamise eest. ERA peab välja töötama olemasolevad IT-vahendid ja -moodulid.

ERA ja EASA, kes on sõltumatud ELi asutused, vastutavad asjakohaste kontrollisüsteemide loomise eest, et tagada vastavus viiele sisekontrolli eesmärgile, milleks on seaduslikkus ja korrektsus, toimingute täitmine, pettuste ärahoidmine, vara kaitsmine ning õige ja õiglane aruandlus. ELi toetuse rakendamisega seotud vearisk jääb asutuste tasandil eeldatavasti tunduvalt alla 2 % olulisuse läve. Seepärast kaetakse ERA ja EASA käsutusse antavad lisavahendid asutuste sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemiga, mis on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standarditega ning hõlmab erikontrolle huvide konflikti vältimiseks ja rikkumisest teatajate kaitse tagamiseks.

Komisjoni tasandil kohaldab liikuvuse ja transpordi peadirektoraat kontrolle, mis on seotud ERA ja EASA kui detsentraliseeritud asutuste järelevalvega. ELi asutustele tehtud maksed loetakse maksete tegemisel ja lõpetamisel veariski mittesisaldavaks. Täiendavaid spetsiifilisi riske seoses ERA-le ja EASA-le antava lisaeelarve täitmisega ei ole kindlaks tehtud.

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutasuvus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

ERA ja EASA vastutavad täielikult oma eelarve täitmise eest, samas kui liikuvuse ja transpordi peadirektoraat vastutab eelarvepädevate institutsioonide poolt mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jooksul kehtestatud osamaksete ja eelarvepädevate institutsioonide poolt alates mitmeaastasest finantsraamistikust 2028–2034 kehtestatava suurema toetuse korrapärase maksmise eest. Kavandatavast määrusest tulenevad lisaülesanded ei peaks tekitama vajadust märkimisväärsete erikontrollimeetmete järele. Seetõttu peaksid liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi kontrollikulud (mõõdetuna hallatavate vahendite väärtusega) jääma stabiilseks.

Võrreldavate vahenditega saadud kogemuste põhjal eeldatakse, et jääkvearisk maksete tegemisel jääb väikeseks (< 2 %). Üldiselt peetakse kontrolliraamistikku proportsionaalseks algatusega ettenähtud kulude ulatuse ja riskiprofiiliga.

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Lisaks eespool loetletud kontrollistrateegiast tulenevatele kontrollidele kontrollib meedet komisjoni ja detsentraliseeritud asutuste siseaudiitorina tegutsev siseauditi talitus ning ELi institutsioonide välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda.

Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on pädevus korraldada juurdlusi käesoleva algatusega hõlmatud toimingute üle. Käesolevast määrusest tulenevate meetmetega nähakse ette komisjoni või tema volitatud esindaja järelevalve ja finantskontroll ning Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Prokuratuuri (EPPO) või OLAFi auditid, vajaduse korral kohapeal.

Komisjoni ning ERA ja EASA vahelised rahalist toetust käsitlevad lepingud sisaldavad erisätteid, millega tagatakse, et audiitoritel ja vajaduse korral uurimisasutustel (EPPO, OLAF) on piiramatu juurdepääs vajalikule teabele. Nendes esitatakse ka vajalikud sätted, et komisjoni teavitataks õigel ajal kõikidest probleemidest, mis võivad kahjustada meetmete rakendamist.

Komisjon säilitab tugeva pettusevastase strateegia ning liikuvuse ja transpordi peadirektoraat täiendab seda kohalike pettusevastaste strateegiatega, mis hõlmavad nende pädevusse kuuluvaid tegevusi.

ERA ja EASA, kes on autonoomsed ELi asutused, vastutavad pettustevastase strateegia haldamise ja ELi huvide kaitse tagamise eest.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
1	02.10.03 – Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA)	Liigendatud	JAH	EI	EI	EI
1	02.10.1 – Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA)	Liigendatud	JAH	EI	EI	EI
1	02.03.01 – Euroopa ühendamise rahastu – Transport	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
5	13.08.01 – Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP)	Liigendatud	JAH	EI	EI	EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

2027. aasta järgsed summad on orienteerivad ega mõjuta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusi.

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

DG			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)			0	0	0
	Maksed	(2a)			0	0	0
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)
	Maksed	(2b)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
Eelarverida		(3)
Assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3
	Maksed	= 2a + 2b + 3

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA)

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU

Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034 KOKKU

Eelarverida: 02 10 03 – Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA) / ametile ELi eelarvest antav toetus

2,064

11,124

Ametile eraldatavad assigneeringud / ELi eelarvest eraldatav toetus kompenseeritakse järgmise Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi/eelarverea assigneeringute vähendamisega: 02.0301/aasta(te)l: 2027. Ilma et see piiraks läbirääkimisi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle, kompenseeritakse ametile alates 2028. aastast eraldatud assigneeringud ühe selle algatusega seotud programmi rahastamispaketi vähendamisega mitmeaastase finantsraamistiku samas rubriigis kui ameti toetus.

Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA)

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU

Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034 KOKKU

Eelarverida: 02 10 01 – Euroopa Liidu Lennundusohutusamet / ametile ELi eelarvest antav toetus

0, 498

3,771

			Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU	Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034 KOKKU
			2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	2,562	2,562	14,894
	Maksed	(5)	0,000	0,000	2,562	2,562	14,894
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	2,562	2,562	14,894
assigneeringud KOKKU	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	2,562	2,562	14,894

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Julgeolek ja kaitse

DG DEFIS			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida 13.08.01 EDIP	Kulukohustused	(1a)			0	2,500	2,500
	Maksed	(2a)			0	2,500	2,500
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)
	Maksed	(2b)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
Eelarverida		(3)
DG assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3				2,500	2,500
	Maksed	= 2a + 2b + 3				2,500	2,500

EDIPi assigneeringuid kasutatakse tulevase sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi haldamiseks mõeldud IT-vahendi rahastamiseks.

			Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU	Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034 KOKKU
			2025	2026	2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	5,062	5,062	14,894
	Maksed	(5)	0,000	0,000	5,062	5,062	14,894
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–6	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	5,062	5,062	14,894
assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	5,062	5,062	14,894

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

„Halduskulud“

DG: DEFIS		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
		2024	2025	2026	2027		2028–2034
 Personalikulud		0,000	0,000	0,000	0,376	0,376	2,632
 Muud halduskulud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG DEFIS KOKKU	Assigneeringud	0,000	0,000	0,000	0,376	0,376	2,632

DG ECHO		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU 2021–2027	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU
		2024	2025	2026	2027		2028–2034
 Personalikulud		0,000	0,000	1,504	1,504	3,008	39,480
 Muud halduskulud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG ECHO KOKKU	Assigneeringud	0,000	0,000	1,504	1,504	3,008	39,480

DG TAXUD		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU 2021–2027	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU 2028–2034
		2024	2025	2026	2027
 Personalikulud		0,000	0,000	0,000	0,101	0,101	0,303
 Muud halduskulud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,00
DG TAXUD KOKKU	Assigneeringud	0,000	0,000	0,000	0,101	0,101	0,303

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG MOVE			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU 2021–2027	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK KOKKU 2028–2034
			2024	2025	2026	2027
 Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,940	0,940	6,580
 Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,030	0,030	0,210
DG MOVE KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,970	0,970	6,790

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,000	0,000	1,504	2,951	4,455	49,205

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU	Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034 KOKKU
		2024	2025	2026	2027
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7	Kulukohustused	0,000	0,000	1,504	8,013	9,517	64,099
assigneeringud KOKKU	Maksed	0,000	0,000	1,504	8,013	9,517	64,099

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid



Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 63

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 64 …

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU	2028–2034 KOKKU
		2024	2025	2026	2027
	RUBRIIK 7
Personalikulud		0,000	0,000	1,504	2,921	4,425	48,995
Muud halduskulud		0,000	0,000	0,000	0,030	0,030	0,210
RUBRIIK 7 kokku		0,000	0,000	1,504	2,951	4,455	49,205
	RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU		0,000	0,000	1,504	2,951	4,455	49,205

3.2.3.3.Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU	2028–2034 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	1,504	2,921	4,425	48,995
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,030	0,030	0,210
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	1,504	2,951	4,455	49,205
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	1,504	2,951	4,455	49,205

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	8	15
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	1
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	8	16

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

2026	Komisjoni talituste olemasolev personal	Lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad	8
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

2027	Komisjoni talituste olemasolev personal	Lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad	15
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)	1

2028–2034	Komisjoni talituste olemasolev personal	Lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad	37
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)	1

Personalivajadused kaetakse meedet juba haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamisega peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 2027. aasta järgsed arvud on orienteerivad ega mõjuta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusi.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised teenistujad

2026. aastal:

8 täistööajale taandatud töötajat humanitaarabi peadirektoraadile: 4 täistööajale taandatud töötajat (IT-töötajad, AD) tulevase sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi haldamiseks vajaliku IT-vahendi turvalise mooduli loomise järelevalveks + 4 täistööajale taandatud töötajat (AD töötajad) hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse tugevdamiseks, et valmistuda uuteks funktsioonideks.

2027. aastal:

2 täistööajale taandatud töötajat (AD) kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadile, et tagada sõjalise liikuvuse transporditöörühma sekretariaadi töö ning jälgida sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi loomist ja juhtimist.

5 täistööajale taandatud töötajat (AD) liikuvuse ja transpordi peadirektoraadis, et täita komisjoni uusi kohustusi nelja sõjalise liikuvuse koridori koordineerimisel ja kriitilise tähtsusega projektide rakendamisel (nagu on kirjeldatud punktis 1.5.1), määrata kindlaks peamised ja tõhustatud kaitse- ja vastupidavusmeetmed strateegilise kahesuguse kasutusega taristu jaoks ning hinnata liikmesriikide esitatud loetelusid sellisest taristust ja toetada taristule esitatavate ELi sõjaliste nõuete läbivaatamist.

2028.–2034. aastal:

30 täistööajale taandatud töötajat humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadile sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi operatiiv- ja haldusjuhtimiseks. Need arvud pärinevad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadilt (ECHO), kes haldab sõjalise liikuvuse sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi.

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadile 2027. aastaks taotletud viis täistööajale taandatud töötajat (AD) jätkavad järgmises mitmeaastases finantsraamistikus liikmesriikide esitatud strateegiliste kahesuguse kasutusega taristute loetelude korrapärast hindamist ning vajaduse korral selleks vajalike põhiliste ja tõhustatud kaitse- ja vastupidavusmeetmete ajakohastamist, tagavad määrusest tulenevad komisjoni täiendavad koordineerimiskohustused seoses sõjalise liikuvuse koridoride ja kriitilise tähtsusega projektide kindlaksmääramisega, et toetada liikmesriike nende uute kohustuste täitmisel.

Koosseisuvälised töötajad

1 täistööajale taandatud töötaja (IV tegevusüksuse lepinguline töötaja) maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile 2027. aastal ja kuni 2030. aastani ELi vormi 302 digiteerimiseks, mis hõlmab analüütilist ja ettevalmistavat tööd tolliraamistiku loomiseks ja erinõuete kindlaksmääramiseks ning järelevalvet tollimõõtme nõuetekohase rakendamise üle tulevases IT-vahendis.

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele	0,000	0,000	0,000	2,500	2,500
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	2,500	2,500

KOKKU	0,000	0,000	0,000	2,500	2,500

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

Praeguste programmide eelarvet kasutatakse tegevuskulude mõju rahastamiseks

– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.2.8. Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus

Personalivajadus (täistööaja ekvivalendina)

Asutus: Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA)	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034
Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)			9 65	9
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)
Ajutised teenistujad (AD + AST) kokku	0		9	9
Lepingulised töötajad			3 66	3
Lähetatud riiklikud eksperdid
Lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid kokku	0	0	3	3
Töötajaid KOKKU	0	0	12	12

Seoses oma põhiülesandega ELi raudteesüsteemi tehnilisel ühtlustamisel ja taristu kahesuguse kasutuse seisukohast on ERA võtnud sõjalise liikuvuse valdkonnas esialgseid ülesandeid. Selleks on ERA paigutanud asutusesiseselt ümber täistööajale taandatud töötajaid, et toetada teisi organisatsioone ja ELi asutusi (nt NATO ja Euroopa Kaitseagentuur) ning pakkuda tarnijatele eeltuge sõjalise transpordi saatevalvevagunite tootmisel. Lisaks sellele on veeremiüksuse loa taotluste arv saavutanud enneolematu taseme ja ERA töökoormus on hüppeliselt suurenenud, mistõttu amet ei saa käesoleva ettepaneku alusel määratud ülesannete täitmiseks täiendavaid täistööajale taandatud töötajaid ümber paigutada.

Käesoleva ettepanekuga ametile antud lisaülesanded hõlmavad muu hulgas sõjaliste vajaduste kindlakstegemist ja nende ülekandmist koostalitluse tehnilistesse kirjeldustesse (KTK), riiklike nõuete ühtlustamist, et kiirendada lubade andmist suuremõõtmeliste sõjaliste kaupade veoks, ning veeremiüksuste lubade laiendamist sõjaliseks kasutuseks väljaspool äripiirkondi, kusjuures rahastamine varieerub toetuste ja tasude vahel. Lisaks sellele on kehtestatud nõue luua liikmesriikide registritega sarnane veeremiregister, et suurendada veeremiüksuse lubade andmise tõhusust, milleks on vaja nii tehnilist kui ka õigusalast oskusteavet. Veel üks ülesanne on toetuste kaudu rahastatav juhtkäskude ja signaalimise standardite ning kehtivate sõjaliste standardite ühtlustamine, mis on oluline, et tagada operatsioonide tõrgeteta ja kooskõlastatud läbiviimine.

ERA vajab talle määratud lisaülesannete täitmiseks kuut täistööajale taandatud töötajat (ajutise teenistuja AD palgaastmed), keda rahastatakse toetusest, ja kuut täistööajale taandatud töötajat (kolm lepingulist töötajat IV tegevusüksuses ja kolm ajutist teenistujat AD palgaastmel), keda rahastatakse tasudest ja lõivudest.

Asutus: Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA)	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034
Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)			4 67	4
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)
Ajutised teenistujad (AD + AST) kokku	0	0	4	4
Lepingulised töötajad			2 68	2
Lähetatud riiklikud eksperdid
Lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid kokku	0	0	2	2
Töötajaid KOKKU	0	0	6	6

Punktis 1.3.3 loetletud ülesanded ja eesmärgid ei kuulu praegu EASA tsiviilvaldkonnale keskenduvate volituste hulka. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja lisaressursse ehk hinnanguliselt kuut täistööajale taandatud töötajat. Mõnda asjaomastest tegevustest rahastatakse lõivudest ja tasudest (kokku kolm täistööajale taandatud töötajat). Muud eesmärgid ja ülesanded on oma olemuselt puhtalt regulatiivsed. Nende eesmärk on kehtestada ja aja jooksul hallata uusi eeskirju, mis täiendavad kehtivat ELi õigusraamistikku ning võimaldavad ühtlustatud, sujuvat ja ohutut kahesuguse kasutusega lennutegevust. Neid ei saa rahastada lõivudest ja tasudest ning seetõttu on vaja täiendavat toetust (kolm täistööajale taandatud töötajat).

Neid vajadusi ei ole võimalik täita asutusesisese ümberpaigutamisega, sest puuduvad erialateadmistega inimressursid. EASA-l puuduvad piisavad erialateadmised kavandatud tegevuste täielikuks katmiseks olemasolevate ressursside ümberpaigutamise teel, mistõttu ei ole ressursside asutusesisene ümberpaigutamine võimalik, ilma et see ohustaks EASA-le alusmäärusega antud käimasolevate tegevuste elluviimist.

DG DEFIS	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034
Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)			2	14 (2 täistööajale taandatud töötajat x 7 aastat)
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)
Ajutised teenistujad (AD + AST) kokku	0	0	2	14 (2 täistööajale taandatud töötajat x 7 aastat)
Lepingulised töötajad
Lähetatud riiklikud eksperdid
Lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid kokku	0	0	0	0
Töötajaid KOKKU	0	0	2	14 (2 täistööajale taandatud töötajat x 7 aastat)

DG MOVE	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034 KOKKU
Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)			5	5 (igal aastal)
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)
Ajutised teenistujad (AD + AST) kokku	0	0	5	5 (igal aastal)
Lepingulised töötajad
Lähetatud riiklikud eksperdid
Lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid kokku	0	0	0	0
Töötajaid KOKKU	0	0	5	5 (igal aastal)

DG ECHO	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034
Ajutised teenistujad (AD palgaastmed)		8	8	210 (30 täistööajale taandatud töötajat x 7 aastat)
Ajutised teenistujad (AST palgaastmed)
Ajutised teenistujad (AD + AST) kokku	0	8	8	210 (30 täistööajale taandatud töötajat x 7 aastat)
Lepingulised töötajad
Lähetatud riiklikud eksperdid
Lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid kokku	0	0	0	0
Töötajaid KOKKU	0	8	8	210 (30 täistööajale taandatud töötajat x 7 aastat)

ELi eelarvest ette nähtud toetusest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Asutus: ERA	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	2021–2027 KOKKU	2028–2034 KOKKU 69
Jaotis 1: personalikulud			1,314	1,314	9,964
Jaotis 2: taristu- ja tegevuskulud				0,000	0,000
Jaotis 3: tegevuskulud			0,750	0,750	1,160
ELi eelarvest kaetavad assigneeringud KOKKU	0,000	0,000	2,064	2,064	11,124

Asutus: EASA	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	2021–2027 KOKKU	2028–2034 KOKKU 70
Jaotis 1: personalikulud			0,498	0,498	3,771
Jaotis 2: taristu- ja tegevuskulud				0,000
Jaotis 3: tegevuskulud				0,000
ELi eelarvest kaetavad assigneeringud KOKKU	0,000	0,000	0,498	0,498	3,771

Kui see on asjakohane, tasudest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Asutus: ERA	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	2021–2027 KOKKU	2028–2034 KOKKU 71
Jaotis 1: personalikulud			1,010	1,010	7,658
Jaotis 2: taristu- ja tegevuskulud				0,000
Jaotis 3: tegevuskulud				0,000
Tasudest kaetavad assigneeringud KOKKU	0,000	0,000	1,010	1,010	7,658

Asutus: EASA	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	2021–2027 KOKKU	2028–2034 KOKKU 72
Jaotis 1: personalikulud			0,498	0,498	3,771
Jaotis 2: taristu- ja tegevuskulud				0,000
Jaotis 3: tegevuskulud				0,000
Tasudest kaetavad assigneeringud KOKKU	0,000	0,000	0,498	0,498	3,771

Detsentraliseeritud asutuse personali- ja assigneeringute (miljonites eurodes) vajadus ettepaneku/algatuse rakendamiseks – ülevaade

Asutus: ERA	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	2021–2027 KOKKU	Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034 KOKKU
Ajutised teenistujad (AD + AST)	0	0	9	9	9
Lepingulised töötajad	0	0	3	3	3
Lähetatud riiklikud eksperdid	0	0	0	0	0
Töötajaid kokku	0	0	12	12	12
ELi eelarvest kaetavad assigneeringud	0,000	0,000	2,064	2,064	11,124
Tasudest kaetavad assigneeringud (kui see on asjakohane)	0,000	0,000	1,010	1,010	7,658
Kaasrahastatavad assigneeringud (kui see on asjakohane)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
assigneeringud KOKKU	0,000	0,000	3,074	3,074	18,782

Asutus: EASA	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	2021–2027 KOKKU	Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034 KOKKU
Ajutised teenistujad (AD + AST)	0	0	4	4	4
Lepingulised töötajad	0	0	2	2	2
Lähetatud riiklikud eksperdid	0	0	0	0	0
Töötajaid kokku	0	0	6	6	6
ELi eelarvest kaetavad assigneeringud	0,000	0,000	0,498	0,498	3,771
Tasudest kaetavad assigneeringud (kui see on asjakohane)	0,000	0,000	0,498	0,498	3,771
Kaasrahastatavad assigneeringud (kui see on asjakohane)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
assigneeringud KOKKU	0,000	0,000	0,996	0,996	7,541

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– omavahenditele

– muudele tuludele

– märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 73
		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Artikkel ….

Sihtotstarbelise tulu puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid see mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

[…]

4.Digimõõde

ERA tehtav töö toob kaasa olemasolevate ERA IT-vahendite ja registrite muutmise ning seega on sellel digimõõde. Selle üksikasjad ei ole praeguses etapis teada.

4.1.Diginõuded

Kõnealuse määruse ettepaneku artiklis 14 on sätestatud, et komisjon võib komisjoni rakendusakti vastuvõtmisega luua turvalise ja piiratud juurdepääsuga sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi, mis võetakse kasutusele 2030. aastaks. Viimane aitab suurel määral ühtlustada ja automatiseerida sõjalise transpordi protsesse, eelkõige piiriüleste sõjaliste vedude puhul. Näiteks hõlmaks see digisüsteem eelkõige ELi vormi 302 tolliaspekte vastavalt määrusele (EL) 202X/XXXX [tollireform]. [Seda uut digilahendust käitab ja hooldab komisjon] ning kui see on kasutusele võetud, kasutavad liikmesriigid seda kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud menetluste ja käesolevas määruses osutatud ELi vormiga 302 seotud tolliformaalsuste puhul.

Artiklis 16 on sätestatud, et liikmesriikide tolliasutused ja ELi Tolliamet kasutavad artiklis 14 osutatud sõjalise liikuvuse digitaalset teabesüsteemi, kui see on kasutusele võetud, ELi vormiga 302 seotud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks, tuginedes määruse (EL) 202X/XXXX [tollireform] artikli 33 kohaselt kindlaks määratud ühistele andmenõuetele. Liikmesriikide tolliasutustel ja ELi Tolliametil on sellele süsteemile juurdepääs, et täita sõjalise liikuvusega seotud tollikohustusi.

Süsteemidevahelise koostalitlusvõime ja andmevahetuse hõlbustamiseks peetakse vormi digiteerimisel esmatähtsaks standardvormingute (nt JSON, JSON-LD, RDF ja XML) kasutamist. Lisaks sellele luuakse tõhus andmehaldusraamistik, et tagada andmekvaliteedi haldamine ja standardimine, tagades eri süsteemides ja üksustes seeläbi täpsuse, usaldusväärsuse ja järjepidevuse.

Artikliga 35 antakse komisjonile ka võimalus luua sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv, et hõlbustada sõjaliste vedude läbiviimist. See sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv võib nõuda sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi haldamiseks turvalise digivahendi väljatöötamist, tuginedes olemasolevale vahendile, mida humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat kasutab Euroopa hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse raames.

Viide nõudele	Nõude kirjeldus	Nõudest mõjutatud või sellega seotud osalejad	Üldised protsessid	Kategooriad
Artikkel 14	Sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi andmete loomine – tingimusel, et võetakse vastu rakendusakt	Komisjon, liikmesriigid, liikmesriikide tolliasutused, sõjalised asutused, ELi Tolliamet	Digitaalse avaliku teenuse loomine	Andmed Digilahendus Digitaalne avalik teenus
Artikkel 16	ELi vormi 302 digiteerimine – tingimusel, et võetakse vastu rakendusakt sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi loomise kohta ning võetakse vastu määrus (EL) 202X/XXXX, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse ELi Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013, ning rakendus-/delegeeritud õigusakt, millega luuakse ELi tolliandmemudel.	Liikmesriikide tolliasutused, ELi Tolliamet	Teabevahetus ja teabe säilitamine	Andmed Digilahendus Digitaalne avalik teenus
Artikkel 35	sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi loomine (vabatahtlikult registreeritud liikmesriikide transpordivõimed ja liidu transpordivõimed sõjaliste vedude läbiviimise hõlbustamiseks) – tingimusel, et võetakse vastu rakendusakt	Komisjon, liikmesriigid	Digitaalse avaliku teenuse loomine	Andmed Digilahendus Digitaalne avalik teenus

4.2.Andmed

Kõik avaliku sektori ja sõjalised asutused, kes kasutavad võimalikku sõjalise liikuvuse digitaalset teabesüsteemi sõjaliste vedudega seotud andmete kogumiseks, töötlemiseks, loomiseks, vahetamiseks või jagamiseks, teevad seda ranges kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning tundliku ja salastatud teabe käitlemist reguleerivate erieeskirjadega. Sama kehtib võimaliku sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi haldamiseks loodava turvalise digivahendiga seotud andmete kogumise, töötlemise, loomise, vahetamise või jagamise kohta.

ELi vormi 302 digiteerimine on kooskõlas tollireformi raames loodud ELi tolliandmemudeliga.

Andmete liik	Viide nõudele (nõuetele)	Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on asjakohane)
Sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi andmed – sõltuvalt süsteemi loomist käsitleva rakendusakti vastuvõtmisest	Artikkel 14
Digiteeritud ELi vorm 302 – tingimusel, et võetakse vastu rakendusakt sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi loomise kohta ning võetakse vastu määrus (EL) 202X/XXXX, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse ELi Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013, ning delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, millega luuakse ELi tolliandmemudel.	Artikkel 16	Põhineb määruse (EL) 202X/XXXX [tollireform] artikli 36 kohaselt kindlaks määratud ühistel andmenõuetel.
sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi register – tingimusel, et võetakse vastu registri loomise rakendusakt.	Artikkel 35	//

4.3.Digilahendused

Võimaliku sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi tehnilised kirjeldused ja moodulid tuleb kindlaks määrata sõjalise liikuvuse transporditöörühma nõuannete põhjal. ELi vormi 302 digiteerimisega seotud tolliaspektide jaoks töötatakse vahend välja kohaldatavate ELi tollialaste õigusaktide alusel ning ELi tolliasutuste ja ELi Tolliameti nõuannete põhjal koostöös komisjoniga. Võttes arvesse võimaliku sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi kaudu töödeldavate andmete tundlikku laadi, pööratakse selle digilahenduse kavandamisel ja rakendamisel ülimat tähelepanu küberturvalisusele ning järgitakse kõige rangemaid ja ajakohasemaid standardeid ja parimaid tavasid. Sama lähenemisviisi kohaldataks võimaliku sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi haldamiseks loodava turvalise digivahendi suhtes.

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Kõik avaliku sektori asutused, kes kasutavad võimalikku sõjalise liikuvuse digitaalset teabesüsteemi sõjaliste vedudega seotud andmete kogumiseks, töötlemiseks, loomiseks, vahetamiseks või jagamiseks, teevad seda ranges kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning tundliku ja salastatud teabe käitlemist reguleerivate erieeskirjadega. Sama kehtib võimaliku sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi haldamiseks loodava turvalise digivahendiga seotud andmete kogumise, töötlemise, loomise, vahetamise või jagamise kohta.

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Võimalik sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem võib vajada suhtlust liikmesriikide vahel, ELi üksuste vahel või ELi üksuste ja avaliku sektori asutuste, näiteks tolliasutuste vahel. Võimalik sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem võib mõjutada piiriülest koostalitlusvõimet. Sellega seotud mõju sõltub tehnilisest kirjeldusest ja moodulitest, mida võimalik sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem võib sisaldada.

Samuti tuleks ette näha võimaliku sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi koostalitlusvõime NATO raamistiku muude asjakohaste vahendite ja organitega, ilma et see piiraks ELi tollialaste õigusaktide asjaomaste sätete kohaldamist.

Sarnast lähenemisviisi kohaldataks võimaliku sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi haldamiseks loodava turvalise digivahendi suhtes.

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Komisjon võib võtta vastu rakendusakti sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi loomiseks. Komisjoni rakendusakt peaks sisaldama selle tehnilisi kirjeldusi ja mooduleid, mis määratakse kindaks sõjalise liikuvuse transporditöörühma nõuannete põhjal, ilma et see piiraks ELi tollialaste õigusaktide asjaomaste sätete kohaldamist ja tolliasutuste võimalikku nõuandeid. Võimalik rahastamine tulevasest Euroopa Konkurentsivõime Fondist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames peaks toetama selle võimaliku digilahenduse väljatöötamist, kasutuselevõttu ja toimimist.

Võimaliku sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi haldamiseks loodavat turvalist digivahendit võiks toetada Euroopa kaitsetööstuse programmi rahaliste vahenditega.

Digilahenduste kõrgetasemeline kirjeldus

Digilahendus

Viide (viited) nõudele (nõuetele)

Peamised volitatud funktsioonid

Vastutav asutus

Kuidas on arvesse võetud juurdepääsetavust?

Kuidas on arvesse võetud korduvkasutatavust?

Tehisintellektitehnoloogia kasutamine (kui see on asjakohane)

Sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem – tingimusel, et võetakse vastu rakendusakt, millega süsteem luuakse

Artikkel 14

Vastavalt rakendusaktile, millega luuakse sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem.

Liikmesriigid kasutavad seda kõigis menetlustes, mis on seotud I peatüki kohase sõjalise liikuvuse ühtse raamistikuga.

ELi vormiga 302 seotud teabe vahetamine ja säilitamine.

Komisjon

sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi register ja turvaline haldusvahend – tingimusel, et võetakse vastu rakendusakt, millega luuakse register

Artikkel 35

Vastavalt rakendusaktile, millega luuakse register.

Liikmesriikide ja liidu transpordivõimete registreerimine.

Ööpäevaringne tegevussuutlikkus.

Komisjon

Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele.

Digilahendus 1

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)	Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus	//
ELi küberturvalisuse raamistik	Kõik avaliku sektori asutused, kes kasutavad võimalikku sõjalise liikuvuse digitaalset teabesüsteemi sõjaliste vedudega seotud andmete kogumiseks, töötlemiseks, loomiseks, vahetamiseks või jagamiseks, teevad seda ranges kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning tundliku ja salastatud teabe käitlemist reguleerivate erieeskirjadega.
eIDAS	//
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem	//
Muu	//

Digilahendus 2

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)	Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus	//
ELi küberturvalisuse raamistik	sõjalise liikuvuse solidaarsusreserviga seotud andmete kogumine, töötlemine, loomine, vahetamine või jagamine toimub ranges kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning tundliku ja salastatud teabe käitlemist reguleerivate erieeskirjadega.
eIDAS	//
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem	//
Muu	//

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Kõrgetasemeline kirjeldus digitaalsete avalike teenuste kohta, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne avalik teenus või digitaalsete avalike teenuste kategooria

Kirjeldus

Viide (viited) nõudele (nõuetele)

Koostalitleva Euroopa lahendus(ed)

(EI KOHALDATA)

Muu(d) koostalitluslahendus(ed)

Digitaalne avalik teenus 1

Digitaalsete avalike teenuste kategooria COFOGi kohaselt – 1

Digitaalse avaliku teenuse nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele

Digitaalne avalik teenus 1

Hindamine	Meede (meetmed)	Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed	//	//
Korralduslikud meetmed digitaalsete avalike teenuste sujuvaks piiriüleseks osutamiseks Loetlege kavandatud juhtimismeetmed	//	//
Meetmed, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks Loetlege sellised meetmed	//	//
Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine Loetlege sellised meetmed	//	//

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Digitaalset rakendamist toetavate meetmete põhjalik kirjeldus

Meetme kirjeldus	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Komisjoni roll (kui see on asjakohane)	Kaasatavad osalejad (kui see on asjakohane)	Eeldatav ajakava (kui see on asjakohane)
Rakendusakt turvalise ja piiratud juurdepääsuga sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi loomiseks Võimaliku sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi tehnilised kirjeldused ja moodulid tuleb kindlaks määrata sõjalise liikuvuse transporditöörühma nõuannete põhjal. Võttes arvesse võimaliku sõjalise liikuvuse digitaalse teabesüsteemi kaudu töödeldavate andmete tundlikku laadi, kavandatakse ja rakendatakse seda digilahendust, pöörates ülimat tähelepanu küberturvalisusele ning järgides kõige rangemaid ja ajakohasemaid standardeid ja parimaid tavasid. Koostalitlusvõime. Võimalik sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem võib vajada suhtlust liikmesriikide vahel, ELi üksuste vahel või ELi üksuste ja avaliku sektori asutuste, näiteks tolliasutuste vahel. Võimalik sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem võib mõjutada piiriülest koostalitlusvõimet. Sellega seotud mõju sõltub tehnilisest kirjeldusest ja moodulitest, mida võimalik sõjalise liikuvuse digitaalne teabesüsteem võib sisaldada. Komisjoni rakendusakt peaks sisaldama sõjalise liikuvuse transporditöörühma nõuannete põhjal kindlaks määratud erinevaid tehnilisi kirjeldusi ja mooduleid. Võimalik rahastamine tulevasest Euroopa Konkurentsivõime Fondist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames peaks toetama selle võimaliku digilahenduse väljatöötamist, kasutuselevõttu ja toimimist.	Artikkel 14	Võib võtta vastu õigusakti	//	//
Rakendusakt, millega luuakse kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega sõjalise liikuvuse solidaarsusreserv, et hõlbustada sõjaliste vedude läbiviimist. Võttes arvesse andmete tundlikku laadi, kavandatakse ja rakendatakse seda digilahendust, pöörates ülimat tähelepanu küberturvalisusele ning järgides kõige rangemaid ja ajakohasemaid standardeid ja parimaid tavasid. Samuti tuleks ette näha ja tagada registri / turvalise vahendi koostalitlusvõime NATO raamistiku muude asjakohaste vahendite ja organitega. Võimaliku sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi haldamiseks loodavat turvalist digivahendit võiks toetada Euroopa kaitsetööstuse programmi rahaliste vahenditega.	Artikli 38 lõige 1	Võib võtta vastu õigusakti	//	//
Suunised, millega määratakse kindlaks sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi jaoks vajalike peamiste transpordivõimete liigid ja täpsustatakse nende arv	Artikli 35 lõige 2	Võib võtta vastu suuniseid	//	//

(1) (1) JOIN(2025) 120 final – Valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“.

(2) (2) JOIN(2025) 27 final – ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE Tegevuskava „Hoidmaks rahu – kaitsevalmidus 2030“.

(3) (3) EUCO 12/25 – Euroopa Ülemkogu kohtumine (26. juuni 2025) – järeldused.

(4) (4) JOIN/2018/05 ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kohta.

(5) (5) JOIN/2022/48 ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Sõjaväelise liikuvuse tegevuskava 2.0.

(6) (6) Nõukogu 27. mai 2024. aasta järeldused ELi julgeoleku ja kaitse kohta, 9225/24.

(7) (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta, PE/56/2024/ADD/1.

(8) (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014, PE/52/2021/INIT.

(9) Selles taotlusvoorus osales 22 liikmesriiki 112 projektiga (taotletud ELi kaasrahastamise kogusumma oli 3,7 miljardit eurot, samas kui lõpuks eraldati 807 miljonit eurot 38 projekti toetamiseks 18 liikmesriigis).

(10) (9) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034“ (COM(2021) 550).

(11) (10) Nõukogu 19. märtsi 2025. aasta määrus, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“ (COM(2025) 122 final 2025/0122 (NLE)).

(12) (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092, PE/11/2021/INIT.

(13) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 28. aprilli 2021. aasta MÄÄRUS (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013.

(14) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695, COM/2025/543 final.

(15) (12) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697, (EL) 2021/783, tunnistatakse kehtetuks määruste (EL) 2021/696 ja (EL) 2023/588 teatavad sätted ja muudetakse määrust (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm], COM/2025/555 final.

(16) (13) ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi kriisivalmiduse strateegia kohta JOIN/2025/130.

(17) (14) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „ELi varude loomise strateegia: ELi materiaalse kriisivalmiduse suurendamine“, COM(2025) 528 final.

(18) (15) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 20. mai 2021. aasta MÄÄRUS (EL) 2021/836, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta.

(19) (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, PE/51/2022/REV/1.

(20) (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik.

(21) (19) Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 04/2025 „ELi sõjaväeline liikuvus – kavandamisega seotud puuduste ja takistuste tõttu ei ole täiskäiku saavutatud“.

(22) (20) JULGEOLEKU- JA KAITSEVALDKONNA STRATEEGILINE KOMPASS (2022).

(23) (1) ELT C [...], [...], lk [...].

(24) (2) ELT C [...], [...], lk [...].

(25) (4) JOIN(2025) 120 final – ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“.

(26) (3) Euroopa Ülemkogu järeldused, EUCO 12/25, 26. juuni 2025.

(27) (7) Nõukogu 27. mai 2024. aasta järeldused ELi julgeoleku ja kaitse kohta, 9225/24.

(28) (8) Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1996/53/oj).

(29) (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1072/oj).

(30) (10) ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kohta JOIN/2018/05.

(31) (11) Nõukogu järeldused ELi julgeoleku ja kaitse kohta – 9225/24.

(32) (12) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS raudteetaristu läbilaskevõime kasutamise kohta ühtses Euroopa raudteepiirkonnas [raudtee läbilaskevõime määruse ettepanek].

(33) (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1008/oj).

(34) (35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/561/oj ).

(35) (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/797/oj).

(36) (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/625/oj).

(37) (16) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013.

(38) ST10440, ADD1, nõukogu dokument „Sõjaväelise liikuvusega seotud sõjalised vajadused ELi piires ja väljaspool ELi“, mille nõukogu kiitis heaks 26. juunil 2023 ja 23. oktoobril 2023, ning selle hilisemad muudatused, mille nõukogu on heaks kiitnud.

(39) (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2557/oj ).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj ).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/452/oj ).

(42) (19) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj .

(43) (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(44) (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/796/oj).

(45) (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2803 ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (ELT L, 2024/2803, 11.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2803/oj ).

(46) (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1139/oj).

(47) (24) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/443/oj).

(48) (25) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/444/oj).

(49) (26) Nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (ELT C 202, 8.7.2011, lk 13).

(50) (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

(51) (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/58/oj).

(52) (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

(53) (30) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/777, milles käsitletakse raudteetaristuregistri ühiseid kirjeldusi ja millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/880/EL (ELT L 139I 27.5.2019, lk 312, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/777/oj).

(54) (31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/178/oj).

(55) (32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/34/oj ).

(56) (34) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/2446/oj ).

(57) (36) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/15/oj).

(58) (37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/798/oj).

(59) (38) Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/2150/oj ).

(60) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013, ELT L, 2024/1679, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1679/oj).

(61) (39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid (ELT L 57, 3.3.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/352/oj ).

(62) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(63) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(64) Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(65) Alates 2027. aastast rahastatakse kolme ajutist teenistujat (AD palgaastmed) tasudega kaetud assigneeringutest.

(66) Alates 2027. aastast rahastatakse kolme lepingulist töötajat (IV tegevusüksus) tasudega kaetud assigneeringutest.

(67) Alates 2027. aastast rahastatakse kahte ajutist teenistujat (AD palgaastmed) tasudega kaetud assigneeringutest.

(68) Alates 2027. aastast rahastatakse ühte lepingulist töötajat (IV tegevusüksus) tasudega kaetud assigneeringutest.

(69) Selles veerus esitatud arvudes on arvesse võetud palgakulude kogusummat, mis kaetakse mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 jaoks ette nähtud ELi eelarvetoetusest, ja 150 000 eurot aastas IT-hoolduseks, ilma et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavaid läbirääkimisi.

(70) Selles veerus esitatud arvudes on arvesse võetud palgakulude kogusummat, mis kaetakse mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 jaoks ette nähtud ELi eelarvetoetusest, ilma et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavaid läbirääkimisi.

(71) Selles veerus esitatud arvudes on arvesse võetud mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 tasudega kaetud palgakulude kogusummat, ilma et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavaid läbirääkimisi.

(72) Selles veerus esitatud arvudes on arvesse võetud mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 tasudega kaetud palgakulude kogusummat, ilma et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavaid läbirääkimisi.

(73) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Alalist diplomaatilist luba on taotlenud (liikmesriik)
Taotluse esitanud asutus
Taotluse esitanud liikmesriigi riiklik koordinaator		Nimi
		Telefon
		Mobiiltelefon
		E-posti aadress
Transpordiliik (maantee-/raudtee-/siseveetee-/õhu-/meretransport või mitu transpordiliiki – palun täpsustada):
Üldised märkused
A.Suuruse piirangud
Selle alalise loa alusel üksikuteks sõjalisteks maanteevedudeks lubatud sõidukite maksimaalne arv		Sõidukid:
Selle alalise loa alusel üksikuteks sõjalisteks vedudeks lubatud rongide maksimaalne arv		Rongid:
Selle alalise loa alusel üksikuteks sõjalisteks vedudeks siseveeteedel või merel lubatud siseveelaevade maksimaalne arv		Alused:
Selle alalise loa alusel üksikuteks sõjalisteks vedudeks siseveeteedel või merel lubatud merelaevade maksimaalne arv		Laevad:
Selle alalise loa alusel üksikuteks sõjalisteks vedudeks siseveeteedel või merel lubatud õhusõidukite maksimaalne arv		Õhusõidukid:
B.Erieeskirjad sõjaliste merevedude kohta
Olukord		JAH/EI	Märkused
Sõjaline merevedu, mida teostavad taotluse esitanud liikmesriigi riigilaevad
Registreeritud tsiviillaevadega läbiviidav sõjaline merevedu, kui seda kasutatakse taotluse esitanud liikmesriigis üksnes sõjalisel otstarbel
Sõjaline merevedu, mida teostavad laevad, mille meeskonda kuuluvad üksnes: ·laeva lipuriigi kodanikud ·taotluse esitanud liikmesriigi kodanikud ·ELi kodanikud



Sõjalised mereveod, sealhulgas tuumaenergial töötavad laevad
Mehitamata laevadega teostatavad sõjalised mereveod
Vastuvõtva liikmesriigi heakskiit
	Heakskiidu staatus
	Viited/allheakskiidud
	Vastuvõtva liikmesriigi riiklik koordinaator	Nimi
		Telefon
		Mobiiltelefon
		E-posti aadress
	Märkused

Choose the experimental features you want to try