EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.11.2025

COM(2025) 685 final

2025/0348(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdepääsuga käibemaksuteabele liidu tasandil

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepanekuga lahendatakse ühendusesiseste käibemaksupettuste vastu võitlemise pakilist probleemi. Tegelikult jäi 2023. aastal varifirmadega seotud ühendusesiseste pettuste 4 tõttu saamata hinnanguliselt 12,5–32,8 miljardit eurot käibemaksu 5 . Eurofisc avastas 2023. aastal 12,7 miljardi euro ulatuses varifirmadega seotud ühendusesiseste pettustega seostatavaid petturlikke tehinguid, mis tähendab ligikaudu 2,5 miljardit eurot saamata jäänud käibemaksu (kohaldades 20 % käibemaksumäära). Arvestades seda, et varifirmadega seotud ühendusesiseste pettuste tõttu jäi konservatiivse hinnangu kohaselt saamata 12,5 miljardit eurot käibemaksu, võrreldes Eurofisci avastatud 2,5 miljardi euroga, võib eeldada, et ELi tasandil käibemaksupettuste vastases võitluses osalejad, nagu Eurofisc, Euroopa Prokuratuur ja OLAF, suudaksid seda lünka tõhusamalt täita. Piiriüleste käibemaksupettuste taga on suuresti organiseeritud kuritegevus ja valdava osa juhtumite eest vastutab väike arv võrgustikke. Europoli ja Euroopa Kontrollikoja 6 andmetel on umbes 2 % kuritegelikest organisatsioonidest pannud toime kuni 80 % varifirmadega seotud ühendusesisestest pettustest, mille tõttu on aastas saamata jäänud hinnanguliselt 40–60 miljardit eurot käibemaksutulu. Seetõttu kutsub Euroopa Kontrollikoda oma aruandes üles järgima ühist ja valdkonnaülest lähenemisviisi, et võidelda tulemuslikult ühendusesiseste käibemaksupettuste vastu 7 .

Euroopa Prokuratuur võib tutvuda õiguskaitseasutuste andmebaasides ja muude riiklike ametiasutuste registrites säilitatava teabega riigisisese õiguse alusel kohaldatavate tingimustega samadel tingimustel (artikli 43 lõige 1) ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste andmebaasides ja registrites säilitatava teabega (artikli 43 lõige 2). Määrus (EL) nr 904/2010 ei sisalda siiski sõnaselget viidet Euroopa Prokuratuurile. Lisaks luuakse määruse (EL) nr 904/2010 alusel IT-süsteemid automaatseks juurdepääsuks asjakohasele teabele, mis võetakse riiklikest andmebaasidest, kuid mida ei säilitata ELi tasandil (nt käibemaksuteabe vahetamise süsteem – VIES), või mida säilitatakse ELi tasandil, kuid millele on siiski juurdepääs üksnes riiklikel asutustel ja mida edastavad vaid riiklikud asutused (nt makseteabe keskne elektrooniline süsteem – CESOP). See teave on kättesaadav üksnes riiklikele asutustele, mitte komisjonile. Kõigele lisaks, võttes arvesse, et käibemaksuandmed sisaldavad isikuandmeid, peab käibemaksuandmete töötlemine ja neile juurdepääs olema seaduses selgelt ja ettenähtavalt sätestatud. Seepärast on Euroopa Prokuratuuril praegu kõnealustele andmetele detsentraliseeritud juurdepääs liikmesriikide pädevate asutuste kaudu (Euroopa Prokuratuuri määruse artikli 43 lõige 1). Selline juurdepääsuviis ei pruugi võimaldada Euroopa Prokuratuuril teha uurimisi nõutava kiiruse ja tulemuslikkusega.

OLAFi määruse kohaselt on OLAF pädev võitlema pettuste, korruptsiooni ja muu Euroopa Liidu finantshuve, sealhulgas Euroopa Liidu eelarvega hõlmatud tulusid, kulusid ja vara kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Euroopa Kohus (C-105/14 9 ) leidis, et liidu finantshuvide hulka kuuluvad ka liidu tulud, mis on saadud ühtse määra kohaldamisest ELi eeskirjade kohaselt kindlaks määratud ühtlustatud käibemaksu arvestusbaasi suhtes.

OLAFi määruses on sätestatud, et OLAF võib saada juurdepääsu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste käsutuses olevale asjakohasele teabele ja andmetele olenemata sellest, millisel andmekandjal see on, kui seda on vaja kelmuse, pettuse, korruptsiooni või mis tahes muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks. Sama määruse kohaselt peab OLAFil enne juurdluse algatamist olema juurdepääsuõigus institutsioonide, organite, ametite või asutuste andmebaasides sisalduvale asjakohasele teabele, kui seda on vaja väidete põhjendatuse hindamiseks. Lisaks edastavad liikmesriikide pädevad asutused OLAFile tema taotluse korral või omal algatusel viivitamata muu nende valduses oleva asjakohase teabe, dokumendid või andmed, mis on seotud pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastase võitlusega.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2017/1939, millega asutatakse Euroopa Prokuratuur ja määratakse kindlaks tema pädevus seoses finantshuvide kaitse direktiivis sätestatud liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega, sealhulgas piiriüleste käibemaksupettustega, mille tekitatud kogukahju on vähemalt 10 miljonit eurot.

Käesolev ettepanek on kooskõlas komisjoni otsusega 1999/352/EÜ, 14 millega asutatakse OLAF ja määratakse kindlaks tema pädevus haldusuurimiste puhul, mille eesmärk on tugevdada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu ning ettevõtjate muu ühenduse sätteid rikkuva teo või tegevuse vastu.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka Euroopa sisejulgeoleku strateegiaga ProtectEU, 15 kuna see võimaldab paremini kasutada nii kriminaal- kui ka haldusvahendeid, IT-süsteemide koostalitlusvõimet ning täiustatud koostööd pettuste ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. See on kooskõlas võimalusega tõhustada tulevikus Europoli ja Eurofisci vahelist koostööd nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 põhjaliku hindamise raames ja Europoli volituste uuendamisel, nagu on ette nähtud ProtectEUs.

Ettepanekus järgitakse kehtivaid isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte, isikuandmete kaitse üldmäärust 16 ja määrust (EL) 2018/1725, mida kohaldatakse liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes, ning Euroopa Prokuratuuri määruse 17 VIII peatükis sätestatud eraldiseisvat andmekaitsekorda.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Sellist korda, mille kohaselt Euroopa Prokuratuur ja OLAF peaksid saama nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 alusel (st liidu tasandil) vahetatavaid käibemaksuandmeid, ei ole võimalik ette näha üksnes liikmesriigi tasandil või muid kui seadusandlikke vahendeid kasutades. Seda on võimalik teha üksnes asjakohase õigusliku aluse täpsustamisega liidu tasandil. Seepärast on vaja, et komisjon teeks ettepaneku nõukogu määrust (EL) nr 904/2010 muuta.

•Proportsionaalsus

Seoses Euroopa Prokuratuuriga ei lähe uued õigusnormid kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik halduskoostöö vahendite alusel vahetatavate käibemaksuandmete Euroopa Prokuratuurile kättesaadavaks tegemiseks, et ta saaks tõhusamalt uurida piiriüleseid käibemaksupettusi ja nende eest süüdistusi esitada ning et tugevdada kuritegelike organisatsioonide vastast võitlust. Selleks et Euroopa Prokuratuur saaks tõhusalt uurida direktiivis (EL) 2017/1371 18 sätestatud liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, eelkõige suuri piiriüleseid käibemaksupettusi, ja nende eest süüdistusi esitada, on vaja reguleerida, kuidas Euroopa Prokuratuuril on võimalik saada käibemaksupettusi käsitlevat teavet liidu tasandil, selle asemel et hankida andmeid igalt liikmesriigi pädevalt asutuselt eraldi.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Hindamise ajal ja enne käesoleva ettepaneku esitamist toimus ulatuslik konsulteerimine sidusrühmadega. Hindamise käigus küsitles komisjon käibemaksualase koostöö valdkonnas pädevaid riiklikke asutusi ja muid sidusrühmi. Küsimustik tehti liikmesriikidele kättesaadavaks 2023. aastal ja kõik liikmesriigid esitasid vastused kahe kuu jooksul. Liikmesriikidelt küsiti muu hulgas Euroopa Prokuratuuri ja Eurofisci koostöö ning Euroopa Prokuratuuri juurdepääsu kohta käibemaksuandmetele. Liikmesriigid suhtusid Euroopa Prokuratuuri osas õigusraamistiku muutmisse üldiselt positiivselt, osutades samal ajal probleemile, et kõik riigid ei osale Euroopa Prokuratuuris, ja sellele, et Euroopa Prokuratuur vajab oma käimasolevate uurimiste raames juurdepääsu käibemaksuandmetele. Sidusrühmade seisukohti võeti käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaselt võttis komisjon kohustuse tasakaalustada uute seadusandlike ettepanekute algatamisel tekkivat koormust, vähendades sama poliitikavaldkonna senist koormust samavõrra, et piirata negatiivset mõju ettevõtjatele ja kodanikele. See tasakaalustamine puudutab halduskoormust, mitte tingimata kohandamiskulusid (nt ajakohastamiseks vajalikud investeeringud). Käesolev ettepanek ei mõjuta ettevõtjaid ega kodanikke ning seega on põhimõte „üks sisse, üks välja“ täidetud.

Ettepanek on digikeskkonnaks valmis ja tugineb olemasolevatele IT-sidevahenditele (digitaalne kontroll).

•Põhiõigused

Euroopa Prokuratuuri määrus sisaldab eraldiseisvat andmekaitsekorda kasutatavate isikuandmete töötlemiseks ja OLAFi määrus sisaldab erisätteid, et tagada isikuandmete kaitse kooskõlas ELi andmekaitsestandarditega, eelkõige määrusega (EL) 2018/1725. Euroopa Prokuratuuri poolne isikuandmete, eelkõige kriminaaluurimistega seotud andmete töötlemine peab olema seaduslik ja õiglane ning toimuma üksnes kindlaksmääratud õiguspärasel eesmärgil. Euroopa Prokuratuuri määrusega on kehtestatud andmete säilitamise piirangud, antud volitused asjakohaste turvameetmete rakendamiseks ja tagatud andmesubjektide õigused, nagu andmetega tutvumine, nende parandamine, kustutamine ja töötlemise piiramine, võttes arvesse teatavaid Euroopa Prokuratuuri töö laadist tulenevaid piiranguid. Sellega on ette nähtud ka Euroopa Andmekaitseinspektori poolne sõltumatu järelevalve, et tagada nõuete täitmine. Ka OLAFi kui Euroopa Komisjoni talituse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725 ning seega on OLAF Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve all.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

(a)Artikli 36 lõike 2a kohaselt peavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid teavitama Euroopa Prokuratuuri omal algatusel kõigist liikmesriikide vahel piiriüleste käibemaksupettuste kohta vahetatud teabel põhinevatest märkidest pettusekahtluste kohta, mille suhtes Euroopa Prokuratuur võiks oma pädevust teostada. Artikli 36 lõike 2b kohaselt peavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid edastama Euroopa Prokuratuurile taotluse korral teabe, mis on asjakohane käibemaksupettusi käsitlevates Euroopa Prokuratuuri uurimistes.

(b)Artikli 36 lõike 2c kohaselt peavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid teavitama OLAFit kõigist liikmesriikide vahel piiriüleste käibemaksupettuste kohta vahetatud teabel põhinevatest märkidest pettusekahtluste kohta kooskõlas OLAFi volitustega, välja arvatud juhul, kui seda ei luba riigisisene õigus. Artikli 36 lõike 2d kohaselt peavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid edastama OLAFile taotluse korral teabe, mis on OLAFi volituste seisukohast asjakohane, välja arvatud juhul, kui seda ei luba riigisisene õigus.

(c)Artikli 36 lõigetega 2a–2d antakse juurdepääs liikmesriikidelt kogutud andmetele, kuid mitte andmetele, mille Eurofisc on saanud Europolilt vastavalt artikli 36 lõikele 3.

(d)XIII peatüki „SUHTED KOMISJONIGA NING TEISTE LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE, TALITUSTE JA ASUTUSTEGA“ artikli 49a kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused andma Euroopa Prokuratuurile tsentraliseeritud juurdepääsu käibemaksuteabele ELi IT-süsteemide kaudu sihtotsingute tegemiseks, et uurida Euroopa Prokuratuuri määruse artiklis 4 sätestatud konkreetseid kuritegusid. Juurdepääs antakse Euroopa prokuröridele, Euroopa delegaatprokuröridele ja Euroopa Prokuratuuri valitud töötajatele, kellel on isiklik kasutajatunnus. See juurdepääs viitab artiklis 49a osutatud teabele ega hõlma juurdepääsu Eurofisci kontaktametnike kohaldatavatele riskinäitajatele ja protsessidele. Juurdepääs piirdub sihtotsingutega, mis põhinevad rakendusaktis kindlaks määratud konkreetsetel andmekategooriatel ja mille eesmärk on uurida määruse (EL) 2017/1939 artiklis 4 osutatud konkreetseid võimalikke kuritegusid või esitada nende eest süüdistusi, hõlmamata näiteks juhuslikke otsinguid.

(e)Sama peatüki artikli 49b kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused andma OLAFile tsentraliseeritud juurdepääsu käibemaksuteabele ELi IT-süsteemide kaudu sihtotsingute tegemiseks, et algatada ja viia läbi juurdlusi kooskõlas OLAFi ülesannetega. Juurdepääs antakse OLAFi volitatud töötajatele, kellel on isiklik kasutajatunnus. See juurdepääs viitab artiklis 49a osutatud teabele ega hõlma juurdepääsu Eurofisci kontaktametnike kohaldatavatele riskinäitajatele ja protsessidele. Juurdepääs piirdub sihtotsingutega, mis põhinevad rakendusaktis kindlaks määratavatel konkreetsetel andmekategooriatel ning mille eesmärk on algatada ja viia läbi juurdlusi kooskõlas OLAFi ülesannetega, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 1 lõikes 1, hõlmamata näiteks juhuslikke otsinguid.

Artiklid 49a ja 49b hõlmavad Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi juurdepääsu:

(a)käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) kaudu, et saada teavet käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite ja ühendusesiseste tehingute kohta (artikli 17 lõike 1 punktid a–c);

(b)süsteemi „Järelevalve“ kaudu asjakohasele teabele käibemaksuvaba impordi kohta (artikli 17 lõike 1 punktid e ja f, mis on seotud impordi ühe akna süsteemi ja tolliprotseduuri 42/63 alusel toimuva impordiga);

(c)CESOPi süsteemi kaudu makseteabe saamiseks (artikli 24b lõige 3).

Ühtsuse huvides lisatakse artiklitesse 21 ja 24d viited Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi juurdepääsule kooskõlas artiklitega 49a ja 49b.

Euroopa Prokuratuur ja OLAF saavad käibemaksu ühe akna süsteemi ja VKEde erikorraga seotud teavet (vastavalt artikli 17 lõike 1 punktid d ja g). Eurofisci kaudu vastavalt muudetud artiklile 36, võttes arvesse asjaomaste IT-süsteemide eripära – need ei sisalda ELi tasandil keskseid komponente ja nende kohandamine avaldaks IT-mõju riiklikele asutustele.

Õigusnorme kohandatakse alates 1. juulist 2030, et võtta arvesse keskset VIESi, mis võetakse siis kasutusele ja mis asendab varasema VIESi. Ühtsuse huvides lisatakse artiklisse 24k viide Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi juurdepääsule kesksele VIESile kooskõlas artiklitega 49a ja 49b.

2025/0348 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdepääsuga käibemaksuteabele liidu tasandil

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 23 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 24 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määruses (EL) nr 904/2010 25 on sätestatud õigusnormid sellise teabe elektroonilise säilitamise ja vahetamise kohta käibemaksu valdkonnas, mis võib aidata käibemaksu õigesti arvutada, jälgida käibemaksu nõuetekohast kohaldamist, eelkõige ühendusesiseste tehingute puhul, ja võidelda käibemaksupettuste vastu. Selles ei ole siiski täpsustatud, kuidas Euroopa Prokuratuur seda teavet saab, et täita oma ülesandeid vastavalt nõukogu määruse (EL) 2017/1939 26 artiklile 4 või kuidas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) seda teavet saab, et täita oma ülesandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 27 artiklile 1.

(2)Määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõike 1 kohaselt peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused ning kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt pädevad liikmesriikide ametiasutused teatama Euroopa Prokuratuurile põhjendamatu viivituseta mis tahes kuritegelikust käitumisest, sealhulgas piiriülesest käibemaksupettusest, mille puhul võib ta teostada oma pädevust kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 22 ning artikli 25 lõigetega 2 ja 3. Piiriülesed käibemaksupettused hõlmavad oma olemuselt mitut liikmesriiki ja teabe liikumine eri liikmesriikidest Euroopa Prokuratuuri ei vasta eesmärgile võidelda käibemaksupettuste vastu ELi tasandil. Seega, selleks et Euroopa Prokuratuur oleks kursis käibemaksupettuse riskidega ELi tasandil ja saaks täita oma regulatiivseid volitusi, tuleb üksikasjalikumalt sätestada kord, mille alusel liikmesriigid peaksid määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 33 osutatud Eurofisci võrgustiku raames teatama Euroopa Prokuratuurile kahtlastest märkidest ja lõpuks täpse teabe käibemaksupettuste kohta. Lisaks võib Euroopa Prokuratuur määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõike 9 kohaselt erijuhtudel taotleda liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikide asutustele kättesaadavat täiendavat asjakohast teavet. Seepärast on asjakohane kehtestada kord, mille kohaselt peaksid Eurofiscis osalevad liikmesriigid edastama Euroopa Prokuratuurile tema taotluse korral teavet piiriüleste käibemaksupettuste kohta.

(3)Määruse (EL) 2017/1939 artikli 43 lõike 1 kohaselt peab Euroopa delegaatprokuröridel olema võimalik hankida liikmesriikide andmebaasides ja asjakohastes avaliku sektori asutuste registrites säilitatavat mis tahes asjakohast teavet samadel tingimustel nagu need, mis kehtivad sarnastel juhtudel riigisisese õiguse kohaselt. Kõnealuse määruse artikli 43 lõike 2 kohaselt peab Euroopa Prokuratuuril olema võimalik hankida ka tema pädevusse kuuluvat mis tahes asjakohast teavet, mida säilitatakse liidu institutsioonide, organite ja asutuste andmebaasides ja registrites. Piiriülesed käibemaksupettused hõlmavad oma olemuselt mitut liikmesriiki ja liikmesriigi tasandi juurdepääs riiklikus andmebaasis säilitatavale asjakohasele teabele ei ole piisav, et Euroopa Prokuratuur saaks võidelda käibemaksupettuste vastu ELi tasandil. Seega, ilma et see piiraks määruse (EL) 2017/1939 artikli 43 kohaldamist, on selleks, et Euroopa Prokuratuuril oleks teabele juurdepääs ELi tasandil ning et ta saaks täita oma regulatiivseid volitusi ja võidelda pettuste vastu ELi tasandil, oluline sätestada õigusnormid, mille alusel Euroopa Prokuratuur peaks saama asjakohast käibemaksuteavet liidu tasandil nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 artikli 1 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste andmebaasidest ja registritest. Samal põhjusel on oluline anda Euroopa Prokuratuurile sihtotsingute tegemiseks tsentraliseeritud juurdepääs kogu uurimisega seotud teabele ühe akna süsteemi kaudu, isegi kui see teave puudutab mitut liikmesriiki.

(4)Liikmesriigid, kes Euroopa Prokuratuuris ei osale, on Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt kohustatud toetama Euroopa Prokuratuuri tegevust ja hoiduma tegevusest, mis võiks ohustada Euroopa Prokuratuuri eesmärkide saavutamist. Eurofisci kuuluvad nii Euroopa Prokuratuuris osalevad kui ka mitteosalevad liikmesriigid. Seepärast on tähtis, et Euroopa Prokuratuuri juurdepääsuks Eurofisci töödeldavale teabele oleks selge õiguslik alus.

(5)Euroopa Kontrollikoda on soovitanud komisjonil ja liikmesriikidel kõrvaldada õiguslikud tõkked, mis takistavad haldus-, kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust liikmesriikide ja liidu tasandil, ning eelkõige tagada OLAFile juurdepääs käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) ja Eurofisci andmetele 28 . Sellega seoses on oluline, et keskne juurdepääs ELi IT-süsteemidele oleks sätestatud selges õiguslikus aluses.

(6)Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 8 lõike 3 kohaselt edastavad liikmesriikide pädevad asutused OLAFile tema taotluse korral või omal algatusel viivitamata mis tahes muu nende valduses oleva asjakohase teabe, dokumendid või andmed, mis on seotud võitlusega pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Piiriülesed käibemaksupettused hõlmavad oma olemuselt mitut liikmesriiki ja teabe liikumine OLAFisse ei vasta eesmärgile võidelda käibemaksupettuste vastu ELi tasandil. Seega, selleks et OLAF oleks kursis käibemaksupettustega ELi tasandil ja saaks täita oma regulatiivseid volitusi, tuleb sätestada üksikasjalik kord, mille alusel peaksid liikmesriigid määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 33 osutatud Eurofisci võrgustiku raames teatama OLAFile omal algatusel või OLAFi taotlusel kahtlastest märkidest ja lõpuks täpse teabe piiriülese käibemaksupettuse kohta.

(7) Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 3 lõike 11 kohaselt võib OLAF saada juurdepääsu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste käsutuses olevale asjakohasele teabele ja andmetele olenemata sellest, millisel andmekandjal see on, kui seda on vaja kelmuse, pettuse, korruptsiooni või mis tahes muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks. Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 6 lõike 1 kohaselt peaks OLAFil enne juurdluse algatamist olema juurdepääsuõigus institutsioonide, organite, ametite või asutuste andmebaasides sisalduvale asjakohasele teabele, kui seda on vaja väidete põhjendatuse hindamiseks, järgides vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Seda juurdepääsuõigust tuleb kasutada määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 sätestatud tingimuste kohaselt. Piiriülesed käibemaksupettused hõlmavad oma olemuselt mitut liikmesriiki, kuid määrusega (EL) nr 904/2010 ei ole OLAFile antud juurdepääsu ELi IT-süsteemides vahetatavale või säilitatavale teabele, seades seega ohtu OLAFi suutlikkuse võidelda käibemaksupettustega ELi tasandil. Niisiis on selleks, et OLAFil oleks käibemaksuteabele juurdepääs ELi tasandil ning et ta saaks täita oma regulatiivseid volitusi ja võidelda pettuste vastu ELi tasandil, oluline määrata kindlaks kord, mille alusel OLAF peaks saama juurdepääsu nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 artikli 1 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste andmebaasides ja registrites hoitavale asjakohasele käibemaksuteabele liidu tasandil. Samal põhjusel on oluline anda OLAFile sihtotsingute tegemiseks tsentraliseeritud juurdepääs kogu uurimist puudutavale teabele ühe akna süsteemi kaudu, isegi kui see teave puudutab mitut liikmesriiki.

(8)Teave ühendusesiseste tehingute, piiriüleste maksete ja käibemaksuvaba impordi kohta on pettustevastases võitluses oluline. Seda teavet säilitavad liikmesriikide pädevad asutused. Seoses isikuandmete kaitsega võimaldab komisjon kui volitatud töötleja selle teabe vahetamist ja liikmesriikide pädevad asutused tegutsevad vastutavate töötlejatena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 29 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 30 alusel. Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile tuleks anda liidu tasandil tsentraliseeritud juurdepääs käibemaksuteabele, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevate asutuste ülesandeid ja kohustusi, millele on osutatud määruse (EL) nr 904/2010 artikli 1 lõikes 1 ja mis on seotud isikuandmete kaitsega määruse (EL) 2016/679 alusel.

(9)Selleks et kaitsta juurdepääsu isikuandmetele, peaksid oma ülesannete täitmiseks käibemaksuteabele juurdepääsu saama üksnes Euroopa prokurörid, Euroopa delegaatprokurörid ning Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi valitud töötajad, keda on varem volitanud vastavalt Euroopa Prokuratuur ja OLAF, Eurofisci kontaktametnike järelevalve all. Selleks et tagada juurdepääsu ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused seoses tehniliste üksikasjade ja praktilise korraga, sealhulgas juurdepääsu kontrolli mehhanism ning kasutajate profiil ja tuvastamine. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 31 .

(10)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele.

(11)Kuna süsteeme, taristut ja tehnilisi vahendeid, mis võimaldavad käibemaksuteabe vahetamist liidu tasandil, tuleb kohandada, et anda Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile turvaline juurdepääs, on vaja asjaomaste sätete kohaldamine edasi lükata, et liikmesriigid, komisjon, Euroopa Prokuratuur ja OLAF saaksid teha vajalikke kohandusi. Seejuures tuleks arvesse võtta keskse VIESi toimima hakkamise ja varasema VIESi järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kuupäeva. Euroopa Prokuratuur ja OLAF peaksid vastutama käibemaksuteabele turvalise juurdepääsu saamiseks vajaliku taristu ja tehniliste vahendite väljatöötamise ja hooldamise kulude eest.

(12)Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse […].

(13)Määrust (EL) nr 904/2010 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 904/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 904/2010 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige 2c:

„2c.    Iga liikmesriik annab Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) juurdepääsu osutatud teabele, järgides artiklites 49a ja 49b sätestatud piiranguid ja eeskirju.“;

(2)Artikkel 24d asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24d

1. Teabesüsteemile saavad juurdepääsu artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnikud, kellel on isiklik teabesüsteemi kasutajatunnus ning kui juurdepääs on seotud võimaliku käibemaksupettuse uurimise või käibemaksupettuse tuvastamisega.

2. Euroopa Prokuratuur ja OLAF pääsevad teabesüsteemi teabele juurde artiklites 49a ja 49b sätestatud piirangute ja eeskirjade kohaselt.“

(3)Artiklisse 24k lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a.    Euroopa Prokuratuur ja OLAF pääsevad keskse VIESi teabele juurde artiklites 49a ja 49b sätestatud piirangute ja eeskirjade kohaselt.“

(4)Artiklisse 36 lisatakse järgmised lõiked 2a, 2b, 2c ja 2d:

„2a.    Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid teavitavad Euroopa Prokuratuuri Euroopa Prokuratuuris osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2017/1939* artikli 24 lõikega 1 ja teiste liikmesriikide puhul kooskõlas käesoleva artikliga põhjendamatu viivituseta käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabel põhinevatest märkidest nende võimalike piiriüleste käibemaksupettuste kahtluse kohta, mille suhtes Euroopa Prokuratuur võib teostada oma pädevust.

2b.    Euroopa Prokuratuuri poolse uurimise või süüdistuse esitamise käigus ja Euroopa Prokuratuuri taotlusel edastavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid Euroopa Prokuratuuris osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikega 9 ja teiste liikmesriikide puhul kooskõlas käesoleva artikliga Euroopa Prokuratuurile liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabe piiriüleste käibemaksupettuste kohta.

2c.    Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013** artikli 8 lõigetega 2 ja 3 teavitavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid OLAFit viivitamata liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabel põhinevatest märkidest piiriüleste käibemaksupettuste kahtluse kohta, et OLAF saaks kaaluda asjakohaste meetmete võtmist vastavalt oma volitustele.

2d. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 8 lõigetega 2 ja 3 ning OLAFi taotlusel edastavad Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid OLAFile liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabe piiriüleste käibemaksupettuste kohta, et OLAF saaks kaaluda asjakohaste meetmete võtmist talle antud volituste raames.

* Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj).“

(5)XIII peatükki lisatakse järgmised artiklid 49a ja 49b:

„Artikkel 49a

1.Ilma et see piiraks määruse (EL) 2017/1939 artikli 43 kohaldamist, annavad liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Prokuratuurile sihtotsingute tegemiseks tsentraliseeritud juurdepääsu järgmisele teabele:

(a)alates 1. septembrist 2026 kuni 30. juunini 2032 käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teave;

(b)alates 1. septembrist 2026 käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punktides e ja f osutatud teave;

(c)alates 1. septembrist 2026 käesoleva määruse artikli 24b lõikes 3 osutatud teave;

(d)alates 1. juulist 2030 käesoleva määruse artikli 24g lõikes 2 osutatud teave.

2.Tsentraliseeritud juurdepääs lõikes 1 osutatud teabele antakse üksnes:

(a)Euroopa prokuröridele, Euroopa delegaatprokuröridele ja Euroopa Prokuratuuri keskasutuse volitatud töötajatele, kellel on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele tsentraliseeritud juurdepääsu võimaldavate elektrooniliste süsteemide isiklik kasutajatunnus;

(b)määruse (EL) 2017/1939 artiklis 4 osutatud konkreetsete võimalike kuritegude uurimiseks või nende eest süüdistuse esitamiseks;

(c)Eurofisci kontaktametnike järelevalve all.

3.See tsentraliseeritud juurdepääs tähendab juurdepääsu kogu uurimist puudutavale teabele ühe akna süsteemi kaudu, isegi kui see teave puudutab mitut liikmesriiki.

4.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks järgmise:

(a)tehnilised üksikasjad tsentraliseeritud juurdepääsu kohta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele, sealhulgas loetelu andmekategooriatest, millega saab sihtotsinguid teha;

(b)käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja c osutatud kasutajate tuvastamise praktiline kord, sealhulgas juurdepääsukontrolli mehhanism ja kasutajate profiil;

(c)Eurofisci kontaktametnike tehtava järelevalve praktiline kord.

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele turvalist juurdepääsu võimaldava taristu ja tehniliste vahendite loomise, käitamise ja hooldamise kulud kannab Euroopa Prokuratuur.

Artikkel 49b

1.    Liikmesriikide pädevad asutused annavad OLAFile sihtotsingute tegemiseks tsentraliseeritud juurdepääsu järgmisele teabele:

(a)alates 1. septembrist 2026 kuni 30. juunini 2032 käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teave;

(b)alates 1. septembrist 2026 käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punktides e ja f osutatud teave;

(c)alates 1. septembrist 2026 käesoleva määruse artikli 24b lõikes 3 osutatud teave;

(d)alates 1. juulist 2030 käesoleva määruse artikli 24g lõikes 2 osutatud teave.

2.    Tsentraliseeritud juurdepääs lõikes 1 osutatud teabele antakse üksnes:

(a)    OLAFi volitatud töötajatele, kellel on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele tsentraliseeritud juurdepääsu võimaldavate elektrooniliste süsteemide isiklik kasutajatunnus;

(b)    juurdluste algatamiseks ja läbiviimiseks kooskõlas OLAFi ülesannetega, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 1 lõikes 1;

(c)    Eurofisci kontaktametnike järelevalve all.

3.    See tsentraliseeritud juurdepääs tähendab juurdepääsu kogu uurimist puudutavale teabele ühe akna süsteemi kaudu, isegi kui see teave puudutab mitut liikmesriiki.

4.    Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks järgmise:

(a)tehnilised üksikasjad, mis puudutavad tsentraliseeritud juurdepääsu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele, sealhulgas loetelu andmekategooriatest, millega saab sihtotsinguid teha;

(b)käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja c osutatud kasutajate tuvastamise praktiline kord, sealhulgas juurdepääsukontrolli mehhanism ja kasutajate profiil;

(c)Eurofisci kontaktametnike tehtava järelevalve praktiline kord.

   Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.    Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele turvalist juurdepääsu võimaldava taristu ja tehniliste vahendite loomise, käitamise ja hooldamise kulud kannab OLAF.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkte 1, 2, 4 ja 5 kohaldatakse alates 1. septembrist 2026.

Artikli 1 punkti 3 kohaldatakse alates 1. juulist 2030.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 32  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2025–2030,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id) 

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Digilahendus seisneb järgmises:

·maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi ja Euroopa Prokuratuuri vahelise võrguühenduse loomine, nagu on kujutatud eespool esitatud joonisel;

·OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri kasutajatele juurdepääsu andmine;

·Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile VIESi ja OSSi/IOSSi veebiliidese tagamine neis kahes süsteemis päringute tegemiseks;

·Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile süsteemi „Järelevalve 3“ andmetele juurdepääsu andmine.

Eeldused/kaalutlused on järgmised:

·hindamine hõlmab igat liiki kulusid alates taristu arendamisest kuni teenuste osutamiseni;

·kasutaja juurdepääsu süsteemile ja selle eri liiki andmeallikatele rakendatakse mõõduka andmevahetusmahuga;

·kõik kuluelemendid jaotatakse Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi vahel pooleks, välja arvatud võrguühenduse puhul, kui Euroopa Prokuratuurile jaotatakse 2/3 ja OLAFile 1/3, sest Euroopa Prokuratuuri ühendus on keeruline (väljaspool komisjoni turvaala).

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.3.3.Assigneeringud kokku

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 7 kaetakse personalivajadus nende peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või peadirektoraadi või komisjoni muude talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

Andmevood

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1–18).

(2)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(4)    Seda liiki pettuste puhul kasutatakse ära ühendusesiseste tarnete käibemaksuvabastust. Nn varifirmad soetavad kaupu ilma käibemaksu tasumata. Järgnevalt omamaiselt müügilt küsitav käibemaks tuleks deklareerida ja tasuda liikmesriigi maksuasutusele. Varifirmad nõuavad aga ostjatelt käibemaksu tasumist, jättes selle maksuhaldurile tasumata. Keerukamatel varifirmadega seotud ühendusesisese pettuse juhtudel, mida nimetatakse karussellpettusteks, soetatakse ja müüakse kaupu mitme äriühingu kaudu, enne kui neid teises liikmesriigis uuesti müüakse. Riigisisese ahela esimene müüja on varifirma. Viimane müüja, kes müüb need kaubad teisele maksukohustuslasele, kes asub teises liikmesriigis, taotleb käibemaksu tagastamist ja saab tagasi käibemaksu, mida ei ole kunagi tasutud.

(5)     Käibemaksulõhe – Euroopa Komisjon

(6)     „Võitlus ühendusesisese käibemaksupettusega: vajatakse täiendavaid jõupingutusi“ , punkt 93.

(7)    Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 08/2025 „Impordi käibemaksupettused: ELi finantshuvid ei ole impordi lihtsustatud tolliprotseduuride puhul piisavalt kaitstud“ ja eriaruande nr 24/2015 soovitus nr 12.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29–41).

(9)    Kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 8. september 2015. Kriminaalasi Ivo Taricco jt süüdistuses. Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Cuneo. Eelotsusetaotlus – Käibemaksualaseid süütegusid käsitlev kriminaalmenetlus – ELTL artikkel 325 – Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette absoluutse aegumistähtaja, mille tõttu võivad süüteod jääda karistamata – Euroopa Liidu finantshuvi võimalik kahjustamine – Liikmesriigi kohtu kohustus jätta kohaldamata kõik siseriikliku õiguse normid, mis võivad kahjustada liikmesriikidele liidu õigusega pandud kohustusi. Kohtuasi C-105/14.

(10)    Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 08/2025 „Impordi käibemaksupettused: ELi finantshuvid ei ole impordi lihtsustatud tolliprotseduuride puhul piisavalt kaitstud“ ja eriaruande nr 24/2015 soovitus nr 12.

(11)    Euroopa Prokuratuuri uurimisklaster Midas, ulatuslik käibemaksupettuse juhtum, mis hõlmab 17 riiki ja puudutab hinnanguliselt 195 miljonit eurot kahju. ( Saksamaa:   ulatusliku käibemaksupettuse uurimises Midas mõisteti süüdi neljas isik | Euroopa Prokuratuur ). Euroopa Prokuratuuri uurimine koodnimega „Calypso“ on andnud märkimisväärse hoobi kuritegelikele võrgustikele, mis ujutasid ELi turu üle Hiinast pettuse teel imporditud kaupadega, hoides samal ajal kõrvale tollimaksudest ja käibemaksust. See hõlmab 14 riiki. Uuritavate kuritegudega tekitatud kogukahjuks hinnatakse praegu ligikaudu 700 miljonit eurot: üle 250 miljoni euro tollimaksudest (mis laekuvad täielikult ELi eelarvesse) kõrvalehoidmise tõttu ja ligikaudu 450 miljonit eurot tasumata käibemaksu tõttu (mis kahjustab nii ELi eelarvet kui ka liikmesriikide riigieelarvet). ( Uurimine „Calypso“: Euroopa Prokuratuur annab hoobi kuritegelikele võrgustikele, mis ujutavad ELi üle petturliku Hiina impordiga | Euroopa Prokuratuur ).

(12)    Nõukogu 11. märtsi 2025. aasta määrus (EL) 2025/517, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas (ELT L, 2025/517, 25.3.2025).

(13)    COM(2025) 546 final.

(14)    Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (teatavaks tehtud numbri SEC(1999) 802 all) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20–22).

(15)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“ (COM(2025) 148 final).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29–41).

(19)     2024. aasta aruanne : Euroopa Prokuratuuril on juhtroll ELi pettuste vastu võitlemisel, 3. märts 2025.

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)) artikli 4 lõige 1.

(21)    Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

(22)    Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 punkt e ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punkt c.

(23)    ELT C ..., ..., lk … .

(24)    ELT C ..., ..., lk … .

(25)    Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2010/904/oj ).

(26)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj ).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj).

(28)    Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2015 „Võitlus ühendusesisese käibemaksupettusega: vajatakse täiendavaid jõupingutusi“ (https://www.eca.europa.eu/et/publications/SR15_24).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj ).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

(32)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(33)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(34)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(35)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(36)    IT-arendus- ja -hankestrateegia valikud peab enne heaks kiitma Euroopa Komisjoni infotehnoloogia ja küberjulgeoleku nõukogu.

(37)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(38)    Komisjoni 31. jaanuari 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 79/2012, millega nähakse ette nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ja maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 29, 1.2.2012, lk 13–32).

(39)    Komisjoni 6. aprilli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1504, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses keskse elektroonilise makseteabe süsteemi (CESOP) loomisega, et võidelda käibemaksupettuste vastu (ELT L 235, 12.9.2022, lk 19–27).