EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.10.2025

COM(2025) 640 final

2023/0163(COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta järgmise uue õigusakti vastuvõtmise kohta: määrus, milles käsitletakse Euroopa Meresõiduohutuse Ametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1406/2002

(EMPs kohaldatav tekst)

2023/0163 (COD)

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,

mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel

ning milles käsitletakse

nõukogu seisukohta järgmise uue õigusakti vastuvõtmise kohta: määrus, milles käsitletakse Euroopa Meresõiduohutuse Ametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1406/2002

(EMPs kohaldatav tekst)

1.Taust

2.Komisjoni ettepaneku eesmärk

Määrus, milles käsitletakse Euroopa Meresõiduohutuse Ametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1406/2002, 1 on üks viiest seadusandlikust ettepanekust, mille komisjon võttis 1. juunil 2023 vastu varasemate meresõiduohutuse pakettide ajakohastamiseks.

Euroopa Meresõiduohutuse Ametil (EMSA) on oluline roll meresõiduohutuse suurendamisel, toetades liikmesriike ja komisjoni ning aidates samas kaasa ELi merendussektori rohe- ja digipöördele. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada, et ametil on asjakohased volitused ja vahendid oma tegevuse jätkamiseks järgmistel aastatel.

EMSA on alates oma volituste viimasest olulisest muutmisest 2013. aastal üle võtnud palju uusi ülesandeid. Paljusid neist ei ole aga tema volitustes nõuetekohaselt kajastatud. Enamik neist uutest ülesannetest on tingitud sellest, et sektoris on üha olulisem rohepööre ja süsinikuheite vähendamine, mille eestvedaja on EL nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil. Lisaks on ametil tänu aja jooksul välja töötatud mitmesugustele andmebaasidele ja IT-vahenditele parimad võimalused toetada merendusteenuste hädavajalikku digitaliseerimist ning küberturvalisust ja seiret.

Samas peavad EMSA volitused olema tulevikukindlad. Amet peab suutma täita uusi ülesandeid, mis antakse talle tulevaste ELi õigusaktidega, nagu näiteks merenduspakett, mis paneb ametile uusi kohustusi liikmesriikide toetamisel meresõiduohutuse ja kestlikkuse valdkonnas.

Sellest tulenevalt kajastab EMSA volituste läbivaatamise ettepanek ameti juba praegu suurenenud rolli ja seda rolli, mida ta peaks tulevikus täitma. Kuigi volitused on üksikasjalikud, peaksid need jääma paindlikuks, et EMSA saaks kiiresti reageerida liikmesriikide ja komisjoni vajadustele, toetades uute poliitiliste prioriteetide rakendamist ja aidates lahendada kriise. EMSA suurem roll nõuab ametilt täiendavaid inimressursse ja rahalisi vahendeid.

Pidades silmas ameti ülesannetes ja sisemises töökorralduses tehtud muudatuste suurt hulka, tegi komisjon ettepaneku asendada määrus (EÜ) nr 1406/2002 uue õigusaktiga.

3.Märkused nõukogu seisukoha kohta

Nõukogu seisukoht kajastab täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel 20. mail 2025 saavutatud poliitilist kokkulepet. Selle kokkuleppe põhipunktid on järgmised.

·Ameti tegevusulatuse ja ülesannete osas on säilitatud valdav enamik komisjoni ettepanekus sisalduvatest ülesannetest. Sõnastust on mõningal määral muudetud ja ajakohastatud, võttes arvesse hiljuti vastu võetud meresõiduohutuse paketi 2 lõplikku versiooni, laevade ringlussevõttu, reostuse riskihindamist, süsinikuheite vähendamise ja mereseirega seotud ülesandeid ning uute ülesannete lisandumist. Siiski jäeti välja EMSA tehniline abi komisjonile või liikmesriikidele seoses merestrateegia raamdirektiivi 3 ja lämmastikoksiididega (NOx).

·Rahvusvaheliste suhete osas on kaasseadusandjad kokku leppinud, et EMSA võib paigutada töötajaid Londonis asuvasse Rahvusvahelisse Mereorganisatsiooni, et toetada liikmesriike ja komisjoni. Kaasseadusandjad leppisid lõpuks kokku, et säilitatakse viide ameti rahvusvahelisele strateegiale, mille EMSA haldusnõukogu võtab vastu ameti ühtse programmdokumendi kontekstis.

·Mis puutub juhtimisse, siis hoolimata nõukogu kindlast soovist vähendada komisjoni esindajate arvu EMSA haldusnõukogus leppisid kaasseadusandjad kokku, et komisjoni esindajate arvuks jääb neli.

·Kaasseadusandjad leppisid kokku, et juhatuse ja komisjoni poolthääle nõue jäetakse välja selliste haldusnõukogu otsuste eelnõude puhul, mis käsitlevad personali- ja eelarveküsimusi. See vähendas komisjoni ja liikmesriikide kavandatud tugevdatud järelevalverolli ameti üle.

·Siiski täidab EMSA juhatuse rolli osaliselt juba haldusnõukogu nõuandekomitee, kuhu kuulub kaks komisjoni esindajat ning mille ülesanne on valmistada ette eelarve- ja personaliküsimusi käsitlevaid otsuseid. Kuigi juhatuse rolli vähenemine võib avaldada negatiivset mõju, aitab nõuandekomitee praegune roll ja koosseis seda asjaolu leevendada.

·Lisaks leppisid kaasseadusandjad kolmepoolsel kohtumisel kokku hoiatusmehhanismis, mis käivitatakse, kui komisjon on väljendanud tõsist muret otsuste eelnõude pärast seoses raamfinantsmääruse 4 või Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimustega 5 . Hääletuskorra osas ei võtnud kaasseadusandjad siiski komisjoni väljendatud suurt kahtlust arvesse ja leppisid kokku üleminekus ühehäälsuselt neljaviiendikulisele häälteenamusele, kui haldusnõukogu võtab otsused vastu pärast seda, kui komisjon on käivitanud hoiatussüsteemi. See nõrgendab sätte hoiatavat mõju ja vähendab seega komisjoni suutlikkust tagada liidu õiguse järgimine personali- ja eelarveküsimustes. Sellega seoses on komisjon teinud avalduse, milles kutsutakse üles struktureeritud koostööle ameti ja haldusnõukogu ning komisjoni vahel seoses nõukogu otsuste eelnõudega nendes küsimustes.

·Kaasseadusandjad leppisid kokku haldusnõukogu hääletuskorra muutmises, minnes üle absoluutselt häälteenamuselt kahekolmandikulisele häälteenamusele, mis puudutab arvamust raamatupidamisaruannete, haldusnõukogu töökorra, asutusesisese struktuuri, kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete ning tegevdirektori ametisse nimetamise, ametist tagandamise ja ametiaja pikendamise kohta. Lisaks leppisid kaasseadusandjad kokku, et taaskehtestatakse haldusnõukogu praegune võimalus teha otsus tegevdirektori ametist tagandamiseks mitte ainult komisjoni ettepaneku põhjal, vaid et selline õigus on ka vähemalt kolmandikul haldusnõukogu hääleõiguslikest liikmetest.

·Tegevdirektori suhtes leppisid kaasseadusandjad kokku lisada geograafilise tasakaalu põhimõte, mida tuleb järgida komisjoni eelvalikumenetluses. Lisaks lepiti kokku, et enne ametisse nimetamist ja võimaluse korral ka enne ametiaja pikendamist kutsutakse valitud kandidaat või tegevdirektor esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.

·Kaasseadusandjad leppisid kokku, et seoses tegevdirektori ametiaja pikendamisega edastatakse haldusnõukogule teadmiseks kaheosalise hindamise (milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ning ameti edasisi ülesandeid ja lahendamist vajavaid probleeme) tulemused koos komisjoni ettepanekuga ametiaja pikendamise kohta. Kaasseadusandjad leppisid samuti kokku, et jäetakse välja üleminekusäte praeguse tegevdirektori ametiaja pikendamise kohta ühe aasta võrra.

·Kaasseadusandjad leppisid kokku, et ametile jäetakse võimalus luua komisjoni taotlusel ELi liikmesriikides piirkondlikud keskused, et täita mõningaid ameti ülesandeid kõige tõhusamal viisil.

·Lõpuks leppisid kaasseadusandjad kokku, et kaotatakse ametile praegu antud võimalus kehtestada ja koguda tasusid: võimalikku vajadust kehtestada tasude süsteem koos tasudest rahastatavate teenuste kindlakstegemisega arutatakse ameti korrapärasel hindamisel hiljemalt viis aastat pärast määruse jõustumist.

4.Järeldus

Kompromissi eesmärgil toetab komisjon institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemusi ja võib seega nõukogus esimesel lugemisel võetud seisukohaga nõustuda, et Euroopa Parlament saaks lõpliku teksti teisel lugemisel vastu võtta.

5.KOMISJONI AVALDUS

Komisjon on koostanud ühepoolse avalduse, mis on esitatud liites.

Liide

Komisjoni avaldus personali- ja eelarveküsimusi käsitleva hoiatussüsteemi kohta (artikli 20 lõige 2)

„Komisjon tuletab meelde, et lõpliku kokkuleppega, mille kaasseadusandjad saavutasid Euroopa Meresõiduohutuse Ametit (EMSA) käsitleva määruse muudetud ettepaneku suhtes, tehakse juhtimises komisjoni ettepanekuga võrreldes muudatusi. Need muudatused vähendavad komisjoni suutlikkust tagada liidu õiguse järgimine personali- ja eelarveküsimustes.

Üleminek ühehäälsuselt neljaviiendikulisele häälteenamusele artikli 20 lõikes 2 sätestatud teises hääletusvoorus nõrgendab komisjoni kaitsemeetmete tõhusust hea halduse ja usaldusväärse finantsjuhtimise tagamisel. Sellega kaasneb oht, et vaatamata komisjoni ametlikule vastuseisule võidakse vastu võtta otsused, mis on vastuolus kohaldatava liidu õigusraamistikuga, eelkõige raamfinantsmääruse ning Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega. See võib põhjustada ka tõsiseid finants- ja maineriske mitte ainult EMSA-le, vaid ka komisjonile ja Euroopa Liidule tervikuna.

Sellega seoses kutsub komisjon ametit ja selle haldusnõukogu üles kooskõlastama komisjoniga varakult ja struktureeritud viisil kõiki vastuvõtmiseks esitatavaid otsuste eelnõusid.“

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1–9).

(2)     https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_23_2919  

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40).

(4)    Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1–38).

(5)    Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).