EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.9.2025

COM(2025) 598 final

2025/0265(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument ajavahemikuks 2028–2034 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (Euratom) 2021/100 ja (Euratom) 2021/948

{SWD(2025) 254 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Seletuskiri on lisatud komisjoni ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus (Euratom), millega luuakse ajavahemikuks 2028–2034 tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument 1 . Ettepanek on tehtud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis, mida on kirjeldatud dokumendis „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“ 2 . Kavakohaselt peaks instrument jõustuma koos järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga 2028. aastal 3 .

Ettepaneku põhjused

Et ühtlustada Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) kohustusi ja vähendada halduskoormust seoses uue ettepaneku vastuvõtmisega, ühendatakse käesoleva määrusega järgmised praegused välis- ja sisetegevusele suunatud vahendid:

(1)nõukogu määrus, millega luuakse tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument (edaspidi ka „tuumaohutusalase koostöö instrument“), 4 mis on suunatud ELi tuuma- ja kiirgusohutusalasele koostööle partnerriikidega;

(2)tuumarajatiste dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise rahastamiskavad, 5 , 6 mis on suunatud dekomissioneerimisele Bulgaarias ja Slovakkias 7 ning samuti Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tegevuskohtades Geelis, Ispras, Karlsruhes ja Pettenis6.

Tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi ettepanek on ajendatud kahest peamisest tegurist: 1) komisjoni kindel kavatsus jätkata praeguse tuumaohutusalase koostöö instrumendi rakendamist ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal; 2) juriidilised kohustused jätkata Teadusuuringute Ühiskeskuse käimasolevaid dekomissioneerimistöid. Sellega kooskõlas jätkatakse uue instrumendi kavandatud tegevustega praeguse instrumendi ning Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programmi tegevusi. Tehtud on ka väikesi muudatusi, et kasutada ära 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rakendamisel saadud õppetunde, järgida hiljutisi arenguid tuumatehnoloogia valdkonnas ning võtta paremini arvesse võimalikke tulevasi muutusi ja ELi prioriteete.

Välis- ja sisekomponendid on vajaduse korral endiselt eristatavad, et võimaldada selgust vahendite jaotamisel ja võtta arvesse erinevaid vajadusi. Instrumendi väliskomponent täiendab programmi „Globaalne Euroopa“ ja sisekomponent järgib Teadusuuringute Ühiskeskuse praeguse tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise kava eesmärke.

Probleemid, mida ettepanekuga loodetakse lahendada

Kõrgetasemelise tuumaohutuse tagamine ja elanikkonna ning tööalaselt kiirgusega kokkupuutuvate töötajate piisav kiirguskaitse on alati olnud üks Euroopa Liidu prioriteete. Kuna ulatuslikel tuumaõnnetustel võib olla piiriülene mõju ja radioaktiivne saastus võib levida mitmesse riiki, on Euratom pidevalt teinud tuumaohutusalast koostööd partnerriikidega, eriti geograafilises läheduses asuvate, aga ka kaugemate riikidega.

Tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument aitab suurendada tuuma- ja kiirgusohutust partnerriikides, et tagada ELi kodanike tuumaohutus ja kaitsta keskkonda. See pakub ühendusele otsest huvi, kuna tuuma- või kiirgusõnnetuste võimaliku ohu vähendamine kolmandates riikides suurendab tuumaohutust ja -julgeolekut ELis ning ülemaailmset kindlustunnet tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise suhtes.

Euratomi asutamislepinguga loodi Tuumauuringute Ühiskeskus (millest on nüüdseks saanud Teadusuuringute Ühiskeskus) kui uurimisinstituut, mis vastutab tuumauuringute programmide rakendamise ja muude komisjoni määratud ülesannete täitmise eest. Teadusuuringute Ühiskeskus omab praegu tuumauuringute rajatisi neljas liikmesriigis: Belgias (Geel), Saksamaal (Karlsruhe), Itaalias (Ispra) ja Madalmaades (Petten). Mõned neist rajatistest on lõplikult suletud, samas kui teised on veel töös. Teadusuuringute Ühiskeskus vastutab kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest nendes rajatistes kooskõlas vastava Euroopa direktiivi 8 ja asukohariikide asjakohaste eeskirjadega.

Euroopa Komisjon vastutab tegevuse lõpetanud tuumarajatiste dekomissioneerimise eest kooskõlas vastavate asukohaliikmesriikide tuumaohutusasutustele esitatud dekomissioneerimiskavadega. See töö on pooleli ning instrumendi sisekomponendi eesmärk on jätkata ja edendada seda tegevust ning levitada dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise käigus omandatud väärtuslikke teadmisi nii Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades kui ka tuumarajatiste dekomissioneerimise abiprogrammide raames 9 kõigile ELi liikmesriikidele.

Seega püütakse uue õigusaktiga täita kahte Euratomi õiguslikust alusest tulenevat nõuet.

Peamised eesmärgid

Väliskomponent: edendada tuumaohutuse kõrget taset, kiirguskaitset, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist ning tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamist partnerriikides. Selle eesmärgi saavutamiseks jagatakse partnerriikide peamiste sidusrühmadega ELiga seotud eksperditeadmisi ja parimaid tavasid, sealhulgas luuakse partnerlusi tuumavaldkonda reguleerivate asutuste ja nende tehnilise toe organisatsioonidega.

Sisekomponent: jätkata komisjoni tuumarajatiste dekomissioneerimist Teadusuuringute Ühiskeskuse asjaomastes tegevuskohtades kooskõlas vastavates dekomissioneerimiskavades kindlaks määratud vajadustega ning käidelda ohutult kasutatud tuumkütust, tuumamaterjali ja radioaktiivseid jäätmeid.

Institutsiooniline raamistik

Euroopa hakkas rahvusvahelisse tuumaohutusalasesse koostöösse panustama aastatel 1991–2006 pärast Tšornobõli tuumaõnnetust Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvatele riikidele tehnilise abi andmise programmiga. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul on erinevates EÜ institutsioonides ja Euratomi ühenduse ekspertorganisatsioonides kogutud märkimisväärseid teadmisi ja kogemusi, mis hõlmavad kogu tuumaohutuse valdkonda.

Mis puudutab instrumendi sisekomponenti, kehtestas Euroopa Komisjon 1999. aastal programmi varasemate ja käimasolevate tuumauuringutega seotud rajatiste dekomissioneerimiseks pärast nende tegevuse lõppu. Sellest ajast alates koordineerib dekomissioneerimist Teadusuuringute Ühiskeskuse kõigis tegevuskohtades spetsiaalne direktoraat konkreetse programmi alusel. Käesoleva ettepanekuga nähakse ette asjakohaste institutsiooniliste teadmiste tõhus ja tulemuslik kasutamine järgmisel mitmeaastase finantsraamistiku perioodil. Teadusuuringute Ühiskeskus on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames algatanud teadmushalduse programmi, et jagada kogemusi ja oskusteavet, mis on saadud käimasoleva dekomissioneerimistegevuse käigus, mida EL rahastab Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades, ning Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

·kõrgetasemelise tuumaohutuse ja kiirguskaitse edendamine;

·kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise edendamine;

·tuumamaterjalide tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete edendamine.

Väliskomponenti käsitlev ettepanek sisaldab praeguse tuumaohutusalase koostöö instrumendiga võrreldes järgmisi täiustusi:

·toetuse tagamine uuenduslike tehnoloogiate (nt väikesed moodulreaktorid) ohutuks kasutamiseks, järgides tuumatehnoloogia rakenduste võimalikku ja prognoositavat arengut;

·kiire ja nõuetekohase reageerimise tagamine erakorralistel juhtudel (sealhulgas sõjaolukorras);

·toetuse laiendamine tuumajaamade käitajatele;

·hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise suutlikkuse toetuse suurendamine;

·keskkonnakahju heastamise toetuse suurendamine, et aidata rohkem kaasa ülemaailmsele keskkonnakaitsealasele tööle;

·terviklikuma lähenemise võimaldamine, sealhulgas abimenetluste ja koostööst kasusaajate väljavalimisel.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõla muude välistegevuse valdkondade ja teiste asjakohaste ELi poliitikavaldkondadega. Nagu on kajastatud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 10 ja kinnitatud Euroopa rohelise kokkuleppega, 11 tuleb selleks arvesse võtta kõigi poliitikameetmete mõju kestlikule arengule kõigil tasanditel – liikmesriikides, ELis, teistes riikides ja üleilmselt.

Püütakse saavutada koostoimet muude ELi programmide raames võetavate meetmetega, et maksimeerida sekkumiste mõju. Ettepaneku väliskomponendi raames rahastatavad meetmed peaksid olema järjepidevad ja täiendama meetmeid, mida rakendatakse „Globaalse Euroopa“ 12 , ülemeremaade ja -territooriumide, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise otsuse 13 ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames.

Sisekomponendiga kavatsetakse otsida ELi ja rahvusvahelisel tasandil võimalikku koostoimet teadmushalduses ja sellise väärtusliku teabe levitamisel, mis on saadud Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programmi ning tuumarajatiste dekomissioneerimise abiprogrammi rakendamisel Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias. See hõlmab aktiivset teadmussiiret ELi tuumaohutusasutustele, dekomissioneerimisettevõtjatele ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise organisatsioonidele ning koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ja OECD Tuumaenergia Agentuur).

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „ühendus“) asutamislepingu 14 artikkel 203.

Euratomi asutamislepingu 15 artikkel 203 on sise- ja väliskomponenti hõlmavate varasemate õigusaktide menetluse alus. Sellega volitatakse nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtma asjakohaseid meetmeid Euratomi eesmärkide saavutamiseks.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

·Hoolimata ELi liikmesriikidele kättesaadavatest rikkalikest mitme- ja kahepoolsetest koostöövõimalustest, pakub tuumaohutusalane koostöö partnerriikidega ELi ja Euratomi raames märkimisväärseid eeliseid ja võib anda lisaväärtust. Euratomi riigiülese ühenduse staatus lisab poliitilist mõju, annab juurdepääsu mitmepoolsetele lepingutele, mille eesmärk on lahendada ülemaailmseid probleeme, ning sellest tulenevalt suurendab mõjujõudu.

·Ülemaailmne kohalolek on tagatud ELi delegatsioonide kaudu, kes tagavad võrgustiku vahetu ja usaldusväärse teabe hankimiseks kogu maailma riike mõjutavate arengute kohta.

·Ühenduse tegevus täiendab liikmesriikide tegevust potentsiaalselt ohtlike olukordade lahendamisel või eriti kulukate sekkumiste käsitlemisel.

·Koordineeritud tegevusega saab ühendus sekkuda suuremas ulatuses, minnes kaugemale üksikute liikmesriikide või teiste üksikrahastajate võimalikust panusest. Ulatuslike ja ambitsioonikate projektide puhul, nagu Kesk-Aasia varasemate uraanikaevanduste saneerimine või meetmed, millega jätkuvalt leevendatakse 1986. aasta Tšornobõli õnnetuse mõju, saab ELi ühistegevusega vahendeid tõhusamalt koordineerida.

·Ühendus saab kasutada ära kõigi liikmesriikide kombineeritud laialdasi eksperditeadmisi ja mainet.

·Ühendus võimaldab tõhusalt täita ELi juriidilisi kohustusi Teadusuuringute Ühiskeskuse lõplikult suletud tuumarajatiste dekomissioneerimise teel.

•Proportsionaalsus

Vastavus proportsionaalsuse põhimõttele

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohiks ükski liidu meede minna kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse küsimuse lahendamiseks või aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses on mitmesugused hindamistulemused ja kättesaadavad tõendid näidanud, et tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument ning tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise kava on praeguse ja eelmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodil osutunud tõhusateks vahenditeks, et täita partnerriikide ja Euroopa Komisjoni vajadusi ning ELi eesmärke tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö ja dekomissioneerimise valdkonnas.

·Vahendi valik

Euratomi asutamislepingu üks eesmärke on saavutada ELis tuumaohutuse kõrge tase. See tuleks saavutada ka väljaspool ELi. Kuna Euratomi asutamislepingus ei ole sätestatud vajalikke volitusi, tuleb artikli 203 alusel võtta asjakohaseid meetmeid. Kavandatav vahend on määrus, millega tagatakse selle ühetaoline kohaldamine, siduvus tervikuna ja otsekohaldatavus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine ja toimivuskontroll

Tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi väliskomponendiga 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames hõlmatud varasemate ja praeguste vahendite hindamised olid järgmised:

·väline vahehindamine, milles hinnati üheksat ELi välistegevuse rahastut ajavahemikul 2014 – 2017. aasta keskpaik 16 ;

·tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrumendi sõltumatu järelhindamine ajavahemikul 2014–2020 17 ;

·Tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö instrumendi ettepaneku mõju eelhindamine ajavahemikuks 2021–2027 18 ;

·Tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö instrumendi vahehindamine ajavahemikuks 2021–2027 19 .

Viimane aruanne 2021.–2027. aasta välistegevuse rahastute vahehindamise kohta avaldati 2024. aasta märtsis. Selles on kokku võetud kahe erineva menetluse tulemused: 1) 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku välistegevuse rahastute lõpphindamine ja 2) 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku välistegevuse rahastute vahehindamine. Järgmised kirjeldused keskenduvad 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise ja 2017. aastal tehtud eelmise vahehindamise tulemustele.

Kõigis eespool nimetatud aruannetes jõuti järeldusele, et välistegevuse rahastud olid eesmärgipärased ja eesmärkide saavutamine kulges kavakohaselt. Rahastutes on määratletud poliitika rakendamise ulatus, eesmärgid ja menetlused. Aruanded on näidanud ka seda, et välistegevuse rahastute võimalusterohkus lubab katta enamiku ELi välistegevuse vajadustest ja eesmärkidest.

·Praeguse tuumaohutusalase koostöö instrumendi aluseks olevate õigusaktidega20 on rahastu ulatust ja eesmärke veidi kohandatud, et rõhutada läbipaistvust ja koostööd partnerriikidega.

·Eelmise ja praeguse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks vastu võetud tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö instrumendi määruste vahel on tugev järjepidevus. Hoolimata mõningatest ajavahemikuks 2021–2027 kehtestatud uutest aspektidest (nt püüdlused suurendada tuumaenergiaalast läbipaistvust partnerriikides), jäid vahendi põhistruktuur ja toimimisviisid enam-vähem samaks.

·Tuumaohutusalase koostöö instrument on oma peamisi eesmärke (nt tuumaohutuskultuuri edendamine partnerriikides jne) arvesse võttes täielikult kooskõlas ELi poliitiliste põhimõtete ja prioriteetidega.

·Ühe nõrkusena tehti kindlaks puudulik võime seada partnerriikidega ühiseid eesmärke.

·Märgatav suundumus on ka see, et kavandatakse ja rakendatakse vähem, kuid suuremaid meetmeid ja projekte. See on märgatav ka tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö instrumendi puhul, sest lepingute arv on alates 2014. aastast pidevalt vähenenud.

·Tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö instrumendi tulemusraamistik oli endiselt peamiselt väljundipõhine, hoolimata korduvatest jõupingutustest võtta kasutusele tulemus- ja mõjupõhine raamistik.

·Tuumaohutusalase koostöö instrument on korduvalt tõestanud oma suurt paindlikkust suhetes Valgevene, Iraani ja eelkõige Ukrainaga, koostööd vajadusel kiiresti algatades, kohandades ja tõhustades või selle peatades, tänu kiiretele eelarveeraldistele ja sujuvale koordineerimisele.

Aruandes märgitakse, et tuumaohutusalase koostöö instrumenti oleks võimalik viia paremini vastavusse ühinemiseelse abi instrumendiga ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ ning vastupidi.

Hindamise tulemused ja kavandatav uus programm 

Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomissioneerimisprogrammi hiljutised hindamised

Teadusuuringute Ühiskeskuse siseauditi talitus auditeeris tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programmi 2024. aastal ja esitas kuus soovitust programmi rakendamise parandamiseks. Teadusuuringute Ühiskeskus esitas tegevuskava, milles lepiti kokku ja mida rakendati, et käsitleda kõiki probleeme:

·Teadusuuringute Ühiskeskuse järelevalvekord (oluline);

·Teadusuuringute Ühiskeskuse sisemine töökorraldus seoses tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise kava kohaste kohustustega (väga oluline);

·Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtade dekomissioneerimiskavad (väga oluline);

·Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaobjektide dekomissioneerimise kuluprognoosid (väga oluline);

·tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise kava eelarve paindlikkuse vajadus (väga oluline);

·personali kavandamine ja jaotamine (oluline).

Konsulteerimine sidusrühmadega

Avalik konsultatsioon

Kooskõlas vastavate eeskirjadega korraldas komisjon avaliku konsultatsiooni 20 ELi välistegevuse rahastamise üle järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames. Tuumaohutusalase koostöö instrumendi puhul olid konsultatsiooni tulemused järgmised.

Ligikaudu 50 % vastanutest suhtus tuumaohutusalase koostöö instrumendi eesmärkidesse positiivselt ja nõustus nendega suurel määral või mõnevõrra 21 . Ainult 13 % vastanutest oli selle vastu ja 27 %-l ei olnud kindlat (ei positiivset ega negatiivset) arvamust.

Eespool esitatud tulemused näitavad, et enamik vastanutest toetab ELi abi andmist partnerriikidele tuuma- ja kiirgusohutuse ning kaitsemeetmete valdkonnas.

Konsulteerimine teiste sidusrühmadega

Sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemusi kasutati tõendavate dokumentide põhjal tehtud järelduste täiendamiseks. Välistegevuse rahastute hindamise 2021.–2024. aasta vahearuande aluseks olnud hindamisdokumentide koostamisel peeti sidusrühmadega järgmist liiki konsultatsioone:

·poolstruktureeritud kohapealsed ja kaugintervjuud ligikaudu 350 peamise sidusrühmaga, sealhulgas Euroopa Komisjoni (komisjoni peasekretariaadi, rahvusvahelise partnerluse, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraatide, välispoliitika vahendite talituse jne), Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide töötajatega;

·intervjueeriti ka väliseid sidusrühmi, nagu ÜRO asutuste, ELi liikmesriikide ja partnerriikide valitsuste esindajad;

·komisjon korraldas sihtkonsultatsioone konkreetsete sidusrühmadega, nagu ELi liikmesriikide eksperdid ning asjaomaste ÜRO asutuste ja rahvusvaheliste finantsasutuste esindajad;

·eespool nimetatud konsultatsioone täiendasid kolm e-küsitlust, millega saadi vabatahtlikku täiendavat teavet peamiselt ELi delegatsioonidelt.

Konsulteeritud sidusrühmade peamised sõnumid on kokkuvõtlikult esitatud vahehindamise aruande II osa III lisas. Üksikasju siin ei korrata ning lühiduse huvides viidatakse ainult kõige olulisematele punktidele.

Sidusrühmad nõustusid, et välistegevuse rahastud peaksid olema kriisidele ja geopoliitilise olukorra ootamatutele muutustele reageerimisel paindlikumad. Samuti rõhutati, et tuleb tagada suurem kooskõla ELi sise- ja välispoliitika ning välistegevuse rahastute endi vahel. Üldiselt tunnistati välistegevuse rahastute olulist panust kestliku arengu tegevuskavas 2030 kehtestatud kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ning juhiti tähelepanu sellele, et kestliku arengu eesmärkidega seotud tegevuste korraldamine tavaliselt suurendab sise- ja välispoliitika sidusust.

Uue laiahaardelise instrumendi „Globaalne Euroopa“ kasutuselevõttu praeguses mitmeaastases finantsraamistikus üldiselt tervitati ning pooldati välistegevuse rahastute üldise ülesehituse edasist lihtsustamist. Positiivselt suhtuti ka geograafiliste programmide temaatilistesse mõõtmetesse ning jõuti üldisele kokkuleppele, et geograafiliste ja temaatiliste programmide kombineerimine annab enamasti häid tulemusi.

Tagatakse tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi ettepaneku järjepidevus ja vastastikune täiendavus „Globaalse Euroopaga“, eelkõige rakendades tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamisega seotud rahvusvahelist koostööd valdkondades, mis täiendavad „Globaalse Euroopa“ laiemaid eesmärke, kooskõlas tervishoiu, põllumajanduse, tööstuse ja sotsiaalprojektide valdkonna rahvusvahelise ja arengukoostöö poliitikaga.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine tuumaohutusalase koostöö instrumendi jaoks

Kolm eespool osutatud hindamisaruannet koostati sõltumatute hindamiste raames, mille viisid aastatel 2017–2024 läbi valitud konsortsiumid, mis koosnesid silmapaistvatest välisekspertide ettevõtetest. Lisaks tõendavatele dokumentidele tugineti hindamistes ulatuslikele kohapealsetele ja kaugkonsultatsioonidele, milles osales ka arvukalt Euroopa Komisjoni töötajaid. Ehkki märkimisväärne osa hindamisaruannetes sisalduvast teabest pärineb otse komisjoni töötajatelt, kajastavad aruanded sõltumatute välisekspertide järeldusi ja neid ei käsitata mingil juhul komisjoni enesehindamisaruannetena.

Kõik eespool nimetatud hindamisaruanded on avalikult kättesaadavad.

Mis puudutab asjaomaste rahvusvaheliste kutseorganisatsioonide arvamust ELi tuumaohutusealase koostöö kohta partnerriikidega, siis 2017. aastal toimunud IAEA tuumaohutuse konventsiooni seitsmendal läbivaatamiskohtumisel tunnustati ametlikult tuumaohutusalase koostöö instrumendi silmapaistvat lisaväärtust, märkides, et „ELi-väliste riikide abistamiseks mõeldud tuumaohutuse koostööprogrammi instrumendi rakendamine on tunnistatud heaks tavaks“ 22 .

Viimase kolme aastakümne jooksul on Euratom süstemaatiliselt kohaldanud tuumaohutusalase koostöö instrumenti tõhusa vahendina tuumaohutuse, kiirguskaitse ja tõhusate kaitsemeetmete kõrge taseme saavutamiseks ja säilitamiseks. Tuumaohutusalase koostöö instrumendi rolli ühenduse eeskirjade ja parimate tavade levitamisel on tunnustanud ka tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm (ENSREG) oma seisukohavõtus tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö instrumendi kohta 23 . ENSREG moodustas ka töörühma selleks, et kommenteerida tuumaohutusalase koostöö instrumendi mitmeaastaseid sihtprogramme, vaadata läbi instrumendi vahearuanded ning teha ettepanekuid võimalike partnerriike abistavate projektide vajalikkuse ja teostatavuse kohta.

Välisekspertide kasutamine Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomissioneerimisprogrammis

·Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades on tehtud märkimisväärseid edusamme sidusrühmade haldamisel.

·Ispras ja Pettenis on edenenud varasemate jäätmete ohutu kogumine, töötlemine ja ladustamine.

·Kuna paljud kulud on ajas muutuvad, võrduvad projektide viivitused kulude suurenemisega, kuigi saavutatud väärtuse analüüsi“ seirenäitajatest ilmneb, et programm on üldiselt rahaliselt tõhus.

·Juhtimisraamistik on eesmärgipärane ja kohandatud tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programmi eesmärkidega.

·Programmi rakendamine on kooskõlas ELi õigustiku ning ELi ja liikmesriikide õigusaktide ja poliitikaga.

·Kõigis tuumajaamade tegevuskohtades on kooskõlas eesmärkidega töötatud välja teadmustooted.

·Teadmushaldus on soodustanud koostööd ja teabevahetust kolme tuumarajatiste dekomissioneerimise abiprogrammi vahel.

·Prognoosida ja valmistada ette litsentsimisnõudeid reguleeriva asutuse varajase kaasamise kaudu, et piirata nende mõju programmi rakendamisele.

•Eelhindamine

Parema õigusloome vahendis nr 9 on sedastatud, et programmide puhul, mis oma üldise sisu ja struktuuri poolest tagavad järjepidevuse ja on väikesed, on vaja ainult eelhindamist. Selle tulemusena koostati põhjalik eelhindamise aruanne, 25 mis on lisatud tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi ettepanekule, milles analüüsitakse eri poliitikavariantide mõju.

Analüüs on näidanud, et ainult üks poliitikavariant 26 vastab kõigile asjakohastele nõuetele. Tuumaohutusalase koostöö varasemate ja käimasolevate komponentide mõju ning tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi eeldatava mõju partnerriikidele võib kokku võtta järgmiselt:

·riikliku tuumavaldkonda reguleeriva asutuse suurem regulatiivne suutlikkus;

·tuumavaldkonda reguleerivat asutust abistava pädeva tehnilise toe organisatsiooni loomine või edasiarendamine;

·tuumaalastele hädaolukordadele reageerimise riikliku keskuse rakendamine, mis on varustatud tipptasemel diagnostika- ja prognoosivahendite ning otsustamist toetavate vahenditega;

·varajase hoiatamise suutlikkusega riikliku kiirgusseiresüsteemi loomine või edasiarendamine;

·reguleerivate asutuste ja tehnilise toe organisatsioonide ekspertidele põhjaliku koolituse ja juhendamise pakkumine;

·osalemine ELi stressitestides ja ENSREGi vastastikuses hindamises;

·radioaktiivse materjaliga saastatud varasemate rajatiste saneerimine.

Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomissioneerimistegevuse puhul parandas tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programmi rakendamine tõhusalt tuuma- ja kiirgusohutust Teadusuuringute Ühiskeskuse asjaomastes tegevuskohtades, tuues kasu ELi kodanikele ja keskkonnale.

Loodetakse, et tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programmi jätkamisega:

·täidetakse nõuetekohaselt EÜ juriidilised kohustused ja antud lubadused;

·vähendatakse tuuma- ja kiirgusohtu Teadusuuringute Ühiskeskuse asjaomastes tegevuskohtades veelgi;

·saavutatakse programmi rakendamise lõppetapis asjaomaste rajatiste täielik vabastamine regulatiivsest kontrollist;

·luuakse märkimisväärne tehnoloogiline oskusteave ja praktilised teadmised, mida jagatakse dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemisega tegelevate ELi sidusrühmadega.

Poliitikavariantide selgitus

Tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi ettepaneku väljatöötamisel uuriti mitut poliitikavarianti.

Variant A – lähtetase (säilitatakse kaks eraldi vahendit). Variant lükati tagasi, kuna see on vastuolus komisjoni lihtsustamiseesmärkidega.

Variant B – programmi lõpetamine. Variant lükati tagasi, kuna sellega kaasneb suur risk, et ELi mõju ülemaailmses tuumaohutusalases koostöös väheneb, ning see on vastuolus Euratomi õiguslike ja poliitiliste kohustustega.

Variant C – täielik integreerimine teise ELi instrumendiga. Variant lükati tagasi Euratomi asutamislepingust tulenevate õiguslike takistuste tõttu, mis takistasid tuumaohutusmeetmete ühendamist näiteks „Globaalse Euroopaga“.

Variant D – kahe Euratomi vahendi ühendamine. See variant valiti eelistatud lahenduseks. See vastas kõigile nõuetele: kooskõla Euratomi asutamislepingu õigusraamistikuga, ELi välistegevuse menetluste järgimine ja vastavus komisjoni lihtsustamiseesmärgile. Koondades rahvusvahelise tuumaohutusalase koostöö ja Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomissioneerimiskohustused üheks vahendiks, tagas see variant teostatavuse, järjepidevuse ja regulatiivse tõhususe ja osutus seega tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi ettepaneku jaoks optimaalseks valikuks.

•Lihtsustamine

Kavandatav tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument koondab kaks eraldi määrust üheks vahendiks. Selline ühendamine on ajendatud mitmest strateegilisest ja regulatiivsest tegurist ja nendega põhjendatud, näiteks komisjoni reguleerimise lihtsustamise eesmärgid ja parema õigusloome tegevuskava. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku lihtsustamispõhimõtete kohaselt tuleks kattuvad protsessid ja võimalik kattuv halduskoormus kõrvaldada, ühendades programmid, mis võivad vajada sarnast tehnilist ja/või logistilist tuge.

Sellist ühinemist võimaldab sama õiguslik alus (Euratom). Mitmeaastase finantsraamistiku lihtsustamiseesmärk on vähendada keerukust ELis, et suurendada läbipaistvust ja koordineerimist ning luua sidusrühmadele (ametid, liikmesriigid, töövõtjad) lihtsam õigus- ja finantsraamistik. Ühendamine on kooskõlas ka Euroopa uue innovatsioonikava kogu valitsemissektorit hõlmava juhtimise põhimõttega, edendades killustatud lähenemisviiside asemel asutustevahelist koostööd.

Euroopa Komisjoni edendatavale lihtsustamisele aitab kaasa samast õiguslikust alusest lähtuva ja ühiste eesmärkidega, ehkki algselt eraldiseisva vahendi (tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö instrument) ja programmi (tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programm) ühendamine.

•Põhiõigused

Meede ei mõjuta põhiõigusi.

4.MÕJU EELARVELE

Euroopa Komisjon tegi 16. juuli 2025. aasta teatises 27 ettepaneku eraldada 966 000 000 eurot tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendile.

5.MUUD ASPEKTID

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi rakendamist jälgitakse 2027. aasta järgse eelarve tulemusraamistiku abil. Tulemusraamistikus on programmi rakendusetapis ette nähtud rakendamisaruanne ning järelhindamine, mis tuleb läbi viia kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 28 artikli 34 lõikega 3. Hindamine toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega 29 ja põhineb instrumendi eesmärkidega seotud näitajatel.

Ühise tulemusraamistiku kasutamise metoodiline põhjendus on see, et programmide suhtes koondnäitajate kohaldamine võib kõigi tulevaste mitmeaastase finantsraamistiku programmide puhul oluliselt lihtsustada erinevate aruandluskohustuste täitmist. Eeldatakse, et selline lähenemisviis võimaldab oluliselt vähendada halduskoormust, kuna vähendatakse näitajate arvu ja määratakse näitajad igale sekkumisvaldkonnale.

·Geograafiline ulatus

Kavandatava tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi väliskomponendi geograafiline ulatus on ülemaailmne. Eelistatakse siiski ühinevate riikide, kandidaatriikide (sh Ukraina), potentsiaalsete kandidaatriikide ja Euroopa naabruspoliitika riikide isikuid ja üksusi.

Sisekomponendi geograafiline ulatus piirdub Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomissioneerimisega seotud tegevuskohtadega, st Geel Belgias, Ispra Itaalias, Karlsruhe Saksamaal ja Petten Madalmaades.

2025/0265 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument ajavahemikuks 2028–2034 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (Euratom) 2021/100 ja (Euratom) 2021/948

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 30

ning arvestades järgmist:

(1)Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada eeskirjad ja menetlused Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „ühendus“) tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimistegevuse jaoks tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi (edaspidi ka „instrument“) raames.

(1)Tuumaohutuse ja selle reguleerimise tagamiseks ja selle jätkuva parandamise edendamiseks võttis nõukogu vastu direktiivi 2009/71/Euratom 31 . See direktiiv ja ühenduses tuumaohutuse, kiirguskaitse ning radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise alal kehtestatud ranged standardid on eeskujulikud näited, mille varal julgustada partnerriike võtma vastu sama rangeid standardeid.

(2)Ühendus ja selle liikmesriigid on 17. juunil 1994 vastu võetud tuumaohutuse konventsiooni 32 ja 5. septembril 1997 vastu võetud kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni 33 osalised.

(3)Liikmesriigid on tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu 34 osalised ning sõlmisid Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga üldiste kaitsemeetmete lepingu ja allkirjastasid selle lepingu lisaprotokolli 35 .

(4)Kuna Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (edaspidi „Euratomi asutamisleping“) hõlmab nii sise- kui ka välispoliitikat ning sellega on ette nähtud nende kahe koostoime, koosneb käesolev instrument kahest komponendist, mis käsitlevad vastavalt välis- ja sisetegevust.

(5)Instrumendi väliskomponent peaks toetama rahvusvahelise tuumaohutusalase koostöö meetmeid, lähtudes meetmetest, mida varem toetati nõukogu määruse (Euratom) 2021/948 36 alusel. Väliskomponent on kooskõlas määruse (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] 37 alusel toetatava välistegevusega ja täiendab seda.

(6)Instrumendi sisekomponendiga tuleks toetada komisjoni tegevust dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas (Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programm), käsitledes komisjoni tuumaalaseid kohustusi, mis tulenevad Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tegevuskohtades – JRC-Geel Belgias, JRC-Karlsruhe Saksamaal, JRC-Ispra Itaalias ja JRC-Petten Madalmaades – tehtud varasematest tuumauuringutest, lähtudes meetmetest, mida varem toetati nõukogu määruse (Euratom) 2021/100 38 alusel.

(7)Programmide hindamised on näidanud, et liidu rahastuse keerukas struktuur vähendab halduskoormuse tõttu liidu eelarve mõju. Seepärast tuleks määrusega (Euratom) 2021/100 reguleeritud Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumauuringute rajatiste dekomissioneerimise ja määrusega (Euratom) 2021/948 reguleeritud rahvusvahelise tuumaohutusalase koostöö valdkonna tegevused ümber rühmitada, et neid reguleeritaks ühe õigusaktiga.

(8)Instrumendi üldeesmärk on edendada tuumaohutuse kõrget taset, kiirguskaitset, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist, dekomissioneerimist ning tuumamaterjalide suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamist.

(9)Samuti on määruse eesmärk pakkuda suuremat paindlikkust programmitöö lähenemisviisis, sealhulgas abi andmise viiside ja rahastamiskõlblike üksuste puhul, et reageerida ettenägematutele vajadustele, mis tehakse kindlaks määruse (Euratom) 2021/948 kohaste hindamiste ja konsultatsioonide käigus.

(10)Määruse alusel tehtava ühenduse koostöö eesmärk ei ole tuumaenergia edendamine partnerriikides. 39

(11)Määrusega kehtestatakse kogu instrumendi esialgne rahastamispakett. Määruse kohaldamisel kasutatakse jooksevhindade arvutamisel kindlaksmääratud 2 % deflaatorit.

(12)Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises olukorras on hiljutised kogemused näidanud, et mitmeaastane finantsraamistik ja liidu rahastamisprogrammid peaksid olema paindlikumad. Seepärast tuleks kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega võtta rahastamisel nõuetekohaselt arvesse muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides, nõukogu järeldustes ja Euroopa Parlamendi resolutsioonides, tagades samal ajal eelarve täitmise piisava prognoositavuse.

(13)Instrumendi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2024/2509 40 . Selles on sätestatud liidu üldeelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad sihttoetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste ja hangete kohta ning eelarve kaudse täitmise kohta rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kujul.

(14)Instrumendile eraldatavate assigneeringute summa ja programmitöö periood ning rahaliste vahendite jaotus eri tegevuste vahel tuleks läbi vaadata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 202X/XXXX [tulemusraamistiku määrus] 41 artikli 10 kohaselt tehtud hindamise tulemuste põhjal.

(15)Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 42 ning nõukogu määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 43 (Euratom, EÜ) nr 2185/96 44 ja (EL) 2017/1939 45 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrustega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 46 . Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(16)Instrumenti tuleb rakendada kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 202X/XXXX [tulemusraamistiku määrus], millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse raamistik, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja punktis f osutatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühtne kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, liidu rahastamisportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide suhtes, näiteks need, mis käsitlevad teavet, teabevahetust ja nähtavust.

(17)Käesoleva määrusega ette nähtud liidu rahastamise vormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuivõrd need aitavad saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Sealhulgas tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist, samuti kuludega sidumata rahastamist, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 125 lõike 1 punktis a.

(18)Käesoleva määruse alusel rakendatavaid meetmeid tuleks koordineerida pideva koostöö ja dialoogi kaudu liikmesriikide, partnerriikide ja nende asjaomaste asutustega, eelkõige tuumaohutuse, kaitsemeetmete ja dekomissioneerimise valdkonnas pädevate reguleerivate asutustega, et vältida dubleerimist.

(19)Välistegevusega seotud osa järjepideva rakendamise tagamiseks tuleks instrumendi väliskomponendi suhtes kohaldada määruses (EU) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] sätestatud eeskirju ja menetlusi, kui need on asjakohased, ning käesoleva määruse kohastes rakendussätetes tuleks osutada nimetatud määrusega ette nähtud sätetele.

(20)Instrumendi väliskomponendi puhul peaksid käesolevas määruses osutatud ühe- või mitmeaastased tegevuskavad ja meetmed olema tööprogrammid määruse (EL, Euratom) 2024/2509 tähenduses. Iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad peaksid koosnema ühte dokumenti koondatud meetmete kogumitest.

(21)Komisjon peaks vastu võtma mitmeaastased sihtprogrammid, mis on kooskõlas määruse (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] 1. peatükis osutatud mitmeaastaste sihtprogrammidega ja täiendavad neid.

(22)Instrumendi väliskomponendi rakendamise üldise poliitikaraamistiku moodustavad assotsieerimislepingud, partnerlus- ja koostöölepingud, mitmepoolsed kokkulepped, tuumaalased koostöölepingud, vastastikuse mõistmise memorandumid ja muud kokkulepped, millega luuakse suhted liidu ja tema partnerriikide vahel, samuti Euroopa Ülemkogu ja nõukogu järeldused, tippkohtumiste deklaratsioonid, kõrgetasemelistel kohtumistel partnerriikidega vastu võetud järeldused, komisjoni teatised ning komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised.

(23)Instrumendi väliskomponendist võib rahastada meetmeid mis tahes partnerriigis käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide alusel. Eelistada tuleks ühinevate riikide, kandidaatriikide (sh Ukraina), potentsiaalsete kandidaatriikide ja Euroopa naabruspoliitika riikide isikuid ja üksusi.

(24)Rahvusvaheline koostöö põhineb IAEA ohutusstandardites sätestatud ohutuse aluspõhimõtetel.

(25)Võttes arvesse jätkuvat vajadust suurendada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise ohutust partnerriikides, tuleks instrumendiga edendada kõrgeimat tuumaohutuse ja kiirguskaitse taset, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist ning tõhusate ja tulemuslike tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete kohaldamist partnerriikides. See hõlmab radioloogiliselt saastunud varasemate rajatiste saneerimist ja regulatiivse suutlikkuse suurendamist.

(26)Võttes arvesse, et tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine areneb jätkuvalt, peaks instrument sobima tegevusteks tuumaohutuse ning hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud uutes valdkondades, näiteks aidates kaasa väikeste ja moodulreaktorite ohutusele ning kiirguskaitsele uutes meditsiiniradioloogia rakendustes.

(27)Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kahjustab Ukraina taristut, sealhulgas riigi tuumarajatisi, nagu näitas 14. veebruari 2025. aasta droonirünnak Tšornobõli reaktori uuele ohutuskattele. Seoses liidu toetusega Ukrainaga seotud vajadustele tuumaohutuse valdkonnas võib nõukogu määruse (EL, Euratom) 202X/XXXX [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artiklis 6 osutatud Ukraina reservist kasutusele võetud assigneeringuid teha kättesaadavaks instrumendi väliskomponendi raames tagastamatu toetuse, rahastamisvahendite ja eelarvelise tagatise eraldistena antava toetuse jaoks. Käesoleva määrusega loodava instrumendi väliskomponendi raames Ukrainale nõukogu otsuse 77/270/Euratom alusel laenudena antavat toetust tuleks anda nõukogu otsusega 77/270/Euratom kehtestatud summa ja „Globaalse Euroopa“ määruse artikli 6 lõike 2 teises lõigus osutatud ülemmäära piires. Kui neid laene antakse Ukrainale kui suveräänsele riigile, tuleks need hõlmata nõukogu määruse (EL, Euratom) 202X/XXXX [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artikli 2 lõike 3 teise lõigu kohaselt antud tagatisega. Sellest tulenevalt on asjakohane näha ette erand määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikest 1 ja mitte kehtestada nende Ukrainale antavate laenude suhtes eraldiste määra, nagu on sätestatud „Globaalse Euroopa“ määruse artikli 24 lõike 3 viimases lõigus.

(28)Järjepidevuse tagamiseks tuleks instrumendi väliskomponendi eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna tagastamatu toetusega segarahastamistoimingute puhul, rakendada kooskõlas määruse (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] alusel kohaldatavate eeskirjadega selliste lepingute kaudu, mis sõlmitakse seda liiki toetuse jaoks programmi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi kohaselt.

(29)Kui instrumendi raames antakse väliskomponendi puhul liidu toetust eelarvelise tagatise või rahastamisvahendina, sealhulgas kombineerituna tagastamatu toetusega segarahastamistoimingute puhul, tuleb seda anda üksnes instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi kaudu kooskõlas „Globaalse Euroopa“ rakendamismehhanismi suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

(30)Edukaks tuumaohutusalaseks koostööks peetakse vajalikuks tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle eesmärgid on sarnased instrumendi eesmärkidega, nagu on osutatud Euratomi asutamislepingu II jaotise 10. peatükis, eelkõige Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA).

(31)Olemasolevate vahendite kõige tõhusamaks kasutamiseks tuleks tagada liidu välistegevuse rahastute sidusus ja täiendavus ning koostoime liidu muude poliitikameetmete ja programmidega. Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste võimalikult suure mõju huvides peaks käesolev määrus võimaldama kombineerida rahastamist ühenduse ja liidu muude programmidega, tingimusel et toetusest ei kaeta samu kulusid.

(32)Eelmine määruse (Euratom) 2021/100 kohane rahastamiskava näitas, et teadmiste kogumine ja levitamine annab täiendavat ühenduse lisaväärtust. Euratomi asutamislepingu artikli 8 ja nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom 47 artikli 7 kohaselt vastutab Teadusuuringute Ühiskeskus oma varasemate tuumaalaste kohustuste täitmise ja suletud tuumarajatiste dekomissioneerimise eest, järgides vastavaid riigisiseseid õigusakte. Seetõttu käivitati 1999. aastal teatisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule 48 Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programm ning alates sellest ajast on komisjon regulaarselt esitanud ajakohastatud teavet programmi edenemise kohta 49 .

(33)Komisjon on jõudnud järeldusele, et parim võimalus nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom artikli 5 lõike 1 punktis f ja artiklis 7 sätestatud nõuete täitmiseks on järgida dekomissioneerimist ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist ühendavat strateegiat ning samal ajal algatada Teadusuuringute Ühiskeskuse ja asukohaliikmesriikide vahel arutelud dekomissioneerimise ja kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud vastutuse võimaliku üleandmise üle, kui komisjoni ja asukohaliikmesriigi vahel on sõlmitud vastastikused kokkulepped. Teadusuuringute Ühiskeskus peaks tagama ja säilitama piisavad vahendid, et täita oma kohustused seoses dekomissioneerimise ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemisega.

(34)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 50 .

(35)Komisjon peaks viivitamata vastu võtma kohaldatavad rakendusaktid, et kehtestada ja muuta instrumendi väliskomponendi raames iga- või mitmeaastaseid tegevuskavasid ja meetmeid, kui seda nõuavad tungivad põhjused nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud ühenduse kiire reageerimise vajadusega.

(36)Kooskõlas nõukogu otsuse 2010/427/EL artikliga 9 tagab kõrge esindaja komisjoni asepresidendina liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise, tagades käesolevas õigusaktis sätestatud instrumendi rakendamise abil selle ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe.

(37)Viited nõukogu otsuses 2010/427/EL 51 osutatud välisabi rahastamisvahenditele tuleks lugeda viideteks käesolevale määrusele ja selles osutatud määrustele. Komisjon peaks tagama, et käesolevat määrust rakendatakse kooskõlas kõnealuses otsuses Euroopa välisteenistuse jaoks ette nähtud rolliga.

(38)Selleks, et tagada asjaomastes poliitikavaldkondades toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 algusest, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2028.

(39)Euroopa Liidu lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 lõike 2 alusel vastu võetud ELi piiravate meetmete raames ei tohi rahalisi vahendeid ega majandusressursse teha otse ega kaudselt kättesaadavaks kindlaks määratud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nende kasuks. Seepärast ei tohiks selliseid füüsilisi või juriidilisi isikuid, üksusi või asutusi ega nende omandis või kontrolli all olevaid juriidilisi isikuid, üksusi või asutusi toetada.

(40)Seetõttu tuleks määrused (Euratom) 2021/100 ja (Euratom) 2021/948 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument (edaspidi ka „instrument“) ja sätestatakse selle eesmärgid, esialgne eelarve ajavahemikuks 1. jaanuar 2028 – 31. detsember 2034, liidu rahastamise vormid ja instrumendist rahastuse andmise eeskirjad. Selles käsitletakse ka instrumendi mõlema komponendi – väliskomponendi ja sisekomponendi eripära.

Artikkel 2

Instrumendi eesmärgid

1.Instrumendi väliskomponendi üldeesmärk on aidata kaasa kõrgetasemelisele tuumaohutusele, kiirguskaitsele, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutule käitlemisele, dekomissioneerimisele ning tuumamaterjalide tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamisele partnerriikides, täiendades määrust (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] ja tuginedes ühenduses toimuvale tegevusele, sealhulgas asjakohasele Euratomi reguleerivale raamistikule.

2.Instrumendi sisekomponendi üldeesmärk on toetada komisjoni tuumarajatiste dekomissioneerimist Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tegevuskohtades kooskõlas vastavates dekomissioneerimiskavades kindlaks määratud vajadustega ning sellega seoses käidelda ohutult kasutatud tuumkütust, tuumamaterjali ja radioaktiivseid jäätmeid. Lisaks toetatakse instrumendist tuumarajatiste dekomissioneerimise protsessist ja sellest tulenevate radioaktiivsete jäätmete käitlemisest saadavaid teadmisi, mida jagatakse ühenduse sidusrühmadega.

3.Instrumendi väliskomponendi erieesmärgid on järgmised:

(a)edendada tõhusat tuumaohutus- ja kiirguskaitsekultuuri ning kõrgeimate tuumaohutuse ja kiirguskaitse standardite rakendamist, sealhulgas tarnekindluse, hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise, suutlikkuse arendamise ja partnerriikide ametiasutuste otsustusprotsesside läbipaistvuse osas;

(b)toetada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikku ja ohutut käitlemist ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomissioneerimist ja saneerimist partnerriikides;

(c)tugevdada tuumamaterjali suhtes kehtestatud tõhusaid ja tulemuslikke kaitsemeetmeid partnerriikides.

4.Instrumendi sisekomponendi erieesmärgid on järgmised:

(a)toetada dekomissioneerimiskava ja viia kooskõlas asukohaliikmesriigi õigusega ellu meetmeid komisjoni tuumarajatiste demonteerimiseks ja saastest puhastamiseks Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades ja seonduvate radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks ning vajaduse korral valmistada ette seonduva tuumavastutuse võimalik üleandmine Teadusuuringute Ühiskeskuselt asukohaliikmesriigile;

(b)Teadusuuringute Ühiskeskuse puhul arendada sidemeid ja teabevahetust liidu sidusrühmade vahel tuumarajatiste dekomissioneerimise valdkonnas, et tagada teadmiste levitamine ja kogemuste jagamine kõikides asjakohastes valdkondades, nagu reguleerimine ja koolitus, ning arendada võimalikku liidu koostoimet.

Esimese lõigu punktis a osutatud vastutuse üleandmine on asukohaliikmesriigile vabatahtlik ning üleandmine toimub komisjoni ja asukohaliikmesriigi vahel sõlmitud kahepoolse kokkuleppe alusel. Selles kahepoolses kokkuleppes nähakse ette, et kõik Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades asuvate komisjoni tuumarajatiste dekomissioneerimise ja sellega seotud radioaktiivsete jäätmete ladustamise kulud kannab ühendus ning et see tegevus on täielikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom. Läbirääkimised komisjoni ja asukohaliikmesriigi vahel viiakse lõpule kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 3

Eelarve

1.Instrumendi rakendamise esialgne rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 on 966 000 000 eurot jooksevhindades.

2.Lisaks võib kasutada määruse (EL, Euratom) 202X/XXXX [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] artikli 6 kohasest Ukraina reservist määruse (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] artikli 6 lõike 2 alusel kasutusele võetud rahalisi vahendeid, kui see on asjakohane, et anda Ukrainale käesoleva määruse alusel liidu toetust. 

3.Assigneeringuid võib kanda liidu eelarvesse ka pärast 2034. aastat, et katta vajalikud kulud ja hallata meetmeid, mida ei ole instrumendi kehtivusaja lõpuks veel lõpule viidud.

4.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastamispaketti, artiklis 2 osutatud rahalisi vahendeid ning artiklis 3 osutatud täiendavaid vahendeid võib kasutada ka instrumendi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, ettevõtete infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide arendamiseks, teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks, sh liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks, nähtavuse suurendamiseks ning muuks tehniliseks ja haldusabiks või personaliga seotud kuludeks, mida komisjon instrumendi haldamisel kannab.

5.Instrumendi väliskomponendi puhul kohaldatakse käesoleva määruse rakendamisel määruse (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] artiklis 22 sätestatud eeskirju ja menetlusi, mis käsitlevad ülekandmisi käesolevast instrumendist või selle eelkäijatest rahastatavatest rahastamisvahenditest, iga-aastaseid osamakseid, tagasimakseid, tulusid ja sissenõudmisi ning instrumendist või selle eelkäijatest eraldatud eelarveliste tagatiste ja laenude ülejääke.

Artikkel 4

Täiendavad vahendid

Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, partnerriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud kolmandad isikud võivad instrumenti täiendavalt rahaliselt või mitterahaliselt toetada. Täiendavat rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d või e või artikli 21 lõike 5 tähenduses.

Artikkel 5

Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine

1.Instrumenti rakendatakse koostoimes teiste ühenduse ja liidu programmidega. Toetust võib saada ka meede, mis on saanud ühenduse ja liidu toetust mõnest teisest programmist. Vastava rahalise toetuse suhtes kohaldatakse liidu asjaomase programmi eeskirju või kõigi toetuste suhtes võib kohaldada ühtseid eeskirju ja võtta ühe juriidilise kohustuse. Kui liidu rahaline toetus põhineb rahastamiskõlblikel kuludel, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ja selle võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse tingimustele.

2.Instrumendi raames võib väljavalimismenetlusi korraldada eelarve otsese või kaudse täitmise raames ühiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja asutuste, partnerriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, rahvusvaheliste finantsasutuste või muude kolmandate isikutega (edaspidi „ühise väljavalimismenetluse partner“), tingimusel et on tagatud liidu finantshuvide kaitse. Selliste menetluste suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju ja nendega kaasneb üksainus juriidiline kohustus. Selleks võivad ühise väljavalimismenetluse partnerid teha instrumendi jaoks kättesaadavaks vahendid kooskõlas käesoleva määruse artikliga [4] või delegeerida väljavalimismenetluse rakendamise partneritele, kui see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c. Ühise väljavalimismenetluse partnerite esindajad võivad kuuluda ka määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikes 3 osutatud hindamiskomisjoni.

Artikkel 6

Liidu rahastuse rakendamine ja vormid

1.Instrumenti rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, kas täites eelarvet otse või kaudselt koos kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksustega.

2.Liidu rahastust võib anda mis tahes kujul kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, eelkõige sihttoetuste, auhindade, hangete, mitterahaliste annetuste, eelarveliste tagatiste, rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute kaudu.

II PEATÜKK

INSTRUMENDI ERI KOMPONENTIDE RAKENDAMINE

1. jaotis. Instrumendi väliskomponendi rakendamise erisätted

Artikkel 7

Poliitikaraamistik

Instrumendi rakendamise üldise poliitikaraamistiku moodustavad poliitikasuunad, mis on kindlaks määratud assotsieerimislepingutes, partnerlus- ja koostöölepingutes, sh tuumaalase koostöö lepingutes, mitmepoolsetes kokkulepetes, õiguslikult mittesiduvates lepetes, nagu vastastikuse mõistmise memorandumid, deklaratsioonid ja muud kokkulepped, millega luuakse suhted liidu ja/või ühenduse ja partnerriikide vahel, samuti Euroopa Ülemkogu ja nõukogu järeldustes, tippkohtumiste deklaratsioonides, kõrgetasemelistel kohtumistel partnerriikidega vastu võetud järeldustes, strateegiates, komisjoni teatistes ning komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatistes.

Artikkel 8

Rakendamine ja rahastamiskõlblikkus kooskõlas instrumendiga „Globaalne Euroopa“

1.Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, rakendatakse instrumendi väliskomponendi liidupoolset rahastamist kooskõlas käesoleva määrusega, määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 ning vajaduse korral määruse (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] II jaotise II ja III peatükiga, välja arvatud kõnealuse määruse artikkel 19, artikli 20 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 26. Määruse (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] artikli 20 lõigetes 1 ja 4–12 sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju kohaldatakse kõigi väliskomponendi raames rahastatavate meetmete suhtes.

2.Kui liidu toetust antakse eelarvelise tagatise või rahastamisvahendina, sealhulgas juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames, antakse seda üksnes instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi kaudu ning seda rakendatakse kooskõlas instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi suhtes kohaldatavate eeskirjadega instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi raames seda liiki toetuse andmiseks sõlmitud lepingute alusel.

3.Eelarvelise tagatisena antakse liidu toetust instrumendi „Globaalne Euroopa“ määrusega kehtestatud eelarvelise tagatise maksimumsumma piires.

4.Kui instrumendi raames kasutatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamismehhanismi, nähakse ette eraldised eelarvelise tagatise jaoks ja rahastamisvahendite rahastamine, sealhulgas juhul, kui rahastamist kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames.

Artikkel 9

Euratomi laenud

1.Liidu toetust Ukrainale nõukogu otsuse 77/270/Euratom kohaste laenudena antakse määruse (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] artikli 6 lõike 2 teises lõigus osutatud maksimumsumma piires. Nõukogu otsuse 77/270/Euratom alusel Ukrainale antavate laenude suhtes kohaldatakse määruse (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] artikli 24 lõike 3 viimase lõigu sätteid. 

2.Nõukogu otsuse 77/270/Euratom alusel Armeeniale laenudena antava liidu toetuse eraldiste määr on määruse (EL) 202X/XXXX [„Globaalne Euroopa“] artiklis 24 sätestatud eraldiste määr.

Artikkel 10

Mitmeaastased sihtprogrammid

1.Instrumendi väliskomponenti rakendatakse mitmeaastaste sihtprogrammide kaudu, mis võetakse vastu rakendusaktidega kooskõlas artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sellised mitmeaastased sihtprogrammid:

(a)lähtuvad eesmärgist luua ühenduse ning asjaomase partnerriigi või piirkonna koostööks sidus raamistik viisil, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja -alaga ning ühenduse eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga ning mis tugineb käesoleva määruse artiklis 7 osutatud poliitikaraamistikule;

(b)moodustavad instrumendist lähtuva tuumaohutusalase koostöö üldise aluse ning määravad kindlaks ühenduse eesmärgid koostöö tegemisel, võttes arvesse asjaomaste riikide vajadusi, ühenduse prioriteete, rahvusvahelist olukorda ja asjaomaste partnerriikide meetmeid;

(c)näitavad punktis b osutatud koostöö lisaväärtust ja seda, kuidas vältida kattuvust muude programmide ja algatustega, eelkõige sarnaste eesmärkidega rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste peamiste rahastajate programmide ja algatustega;

(d)kehtestavad liidu rahastamiseks valitud geograafilised ja poliitilised prioriteedid, erieesmärgid ning vajaduse korral soovituslikud rahaeraldised ja rakendusmeetodid;

(e)põhinevad partnerriikide või -piirkondadega peetaval dialoogil, millesse on kaasatud asjaomased sidusrühmad, eelkõige valitsusasutused ja reguleerivad asutused ning nende määratud organisatsioonid, ja vajaduse korral konsultatsioonidel komisjoni otsusega 2007/530/Euratom 52 loodud tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmaga (ENSREG).

2.Mitmeaastased sihtprogrammid võib vajaduse korral läbi vaadata, kui see on vajalik nende tõhusaks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui artiklis 7 osutatud poliitikaraamistikus tehakse olulisi muudatusi või kui on tekkinud kriisiolukord või kriisijärgne olukord. Artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlust kohaldatakse ka läbivaatamiste suhtes, mis muudavad oluliselt mitmeaastase sihtprogrammi sisu.

Artikkel 11

Tegevuskavade ja meetmete vastuvõtmine

1.Instrumendi väliskomponendi ühe- või mitmeaastased tegevuskavad ja meetmed on tööprogrammid määruse (EL, Euratom) 2024/2509 tähenduses.

2.Lõikes 1 osutatud tegevuskavad ja meetmed võtab vastu komisjon rakendusaktidega. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse järgimine ei ole nõutav järgmistel juhtudel:

(a)erimeetmed ja toetusmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 miljonit eurot;

(b)tehnilised muudatused, eeldusel et need ei mõjuta märkimisväärselt asjaomase tegevuskava või meetme eesmärke, sh näiteks järgmised muudatused:

i)rakendusmeetodi muutmine;

ii)vahendite ümberjaotamine tegevuskavas sisalduvate meetmete vahel;

iii)tegevuskavade ja meetmete eelarve suurendamine kuni 20 % võrra sellest eelarvest.

Kui käesoleva lõike alusel võetakse erimeetmeid ja toetusmeetmeid või tehakse tehnilisi muudatusi, teavitatakse sellest artikli 17 lõikes 1 osutatud komitee kaudu liikmesriike ühe kuu jooksul alates meetmete vastuvõtmisest. Nendest teatatakse ka Euroopa Parlamendile.

4.Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kui on vajalik ühenduse kiire reageerimine, võtab komisjon vastu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevuskavad või meetmed või muudab neid, kasutades selleks viivitamata kohaldatavaid rakendusakte, kooskõlas artikli 17 lõikes 4 osutatud menetlusega.

Artikkel 12

Rahvusvahelise koostöö kriteeriumid

1.Instrumendi väliskomponendist võib rahastada meetmeid partnerriikides käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumide alusel.

2.Koostöö aluseks on partnerriigi ja ühenduse ühine arusaam või vastastikune kokkulepe.

3.Partnerriigid, kes soovivad teha ühendusega koostööd tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete valdkonnas, on tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu osalised ja on sõlminud IAEAga üldiste kaitsemeetmete lepingu või kehtestanud IAEAga lisaprotokolli.

4.Partnerriigid, kes soovivad teha ühendusega koostööd tuumaohutuse valdkonnas, peavad olema tuumaohutuse konventsiooni ning kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni või muude asjaomaste konventsioonide aktiivsed osalised või olema astunud samme, mis demonstreerivad nende kindlat kavatsust liituda nimetatud konventsioonidega.

5.Partnerriikidel, kes soovivad teha ühendusega koostööd hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise, kiirguskaitse või radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas ning kes ei vasta lõigetes 3 või 4 sätestatud kriteeriumidele, ei tohi nende territooriumil olla tuumarajatisi.

6.Koostöö partnerriikidega, kes ei vasta artikli 12 lõigetes 3–5 sätestatud kriteeriumidele, on erandlikku laadi, leiab aset asjaomase partnerriigi otsese taotluse korral ning piirdub nende taotletud toetusega tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra korral, nagu on osutatud tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioonis ja tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi andmise konventsioonis.

7.Koostöö kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikidega, kes ei vasta oma riigi staatuse tõttu artikli 12 lõigetes 3–6 sätestatud kriteeriumidele, on erandlik.

8.Instrumendi koostööeesmärkide täitmise ja selle üle seire tagamiseks peab asjaomane partnerriik nõustuma võetud meetmete hindamisega. Hindamine peab võimaldama jälgida eesmärkide järgimist ja kontrollida nende täitmist ning see on ühenduse rahalise toetuse jätkuva maksmise eeltingimus.

Artikkel 13

EUROOPA VÄLISTEENISTUS

Instrumendi väliskomponendi rakendamisel võetakse arvesse Euroopa välisteenistuse rolli, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2010/427/EL, eelkõige selle artiklites 3 ja 9.

2. jaotis. Instrumendi sisekomponendi rakendamise erisätted

Artikkel 14

Tööprogrammid

1.Instrumendi sisekomponenti rakendatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

Instrumendi sisekomponendi tööprogramm:

(a)annab ülevaate mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud ajavahemikuks kavandatud tegevustest;

(b)moodustab üldise aluse käesoleva määrusega hõlmatud tegevuste rakendamiseks ning põhineb kõrgeimatel tuumaohutusstandarditel ja ühenduse tuumaalaste kohustuste täitmise parimatel tavadel.

Artikkel 15

Liidu rahastamise rakendamine ja vormid ning rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid instrumendi sisekomponendi rakendamiseks

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, rakendatakse instrumendi sisekomponendi liidupoolset rahastamist kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EL, Euratom) 2024/2509.

Instrumendi sisekomponendi raames on liidu rahastamiseks kõlblikud ainult järgmised tegevused:

(a)suletud tuumarajatiste ohutu konserveerimine ja käitamine;

(b)vananenud või mittekasutuses olevate tuumarajatiste või mõlema demonteerimine;

(c)radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutu käitlemine, sealhulgas kogumine, kirjeldamine, töötlemine, transport ja ladustamine;

(d)tuumamaterjali varude vähendamine Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades;

(e)radioaktiivsete jäätmete käitluskohtade arendamine ja ehitamine;

(f)dekomissioneerimiskavade, tehniliste uuringute ja litsentsimistoimikute koostamine ja ajakohastamine;

(g)välistoetus projektide kavandamisele, hindamisele ja juhtimisele;

(h)operatiivabi, sealhulgas kiirguskaitse ning seadmete ja rajatiste hooldus;

(i)läbirääkimiste pidamine asukohaliikmesriikidega komisjoni tuumavastutuse üleandmiseks;

(j)teabevahetus ja koostöö väliste sidusrühmadega;

(k)tuumarajatiste dekomissioneerimise alaste teadmiste kogumine, loomine, hindamine ja levitamine, sealhulgas koolitustegevus;

(l)mis tahes muu tegevus, millega toetatakse komisjoni tuumarajatiste dekomissioneerimist Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades ning tuumarajatiste dekomissioneerimist ja tuumajäätmete käitlemist, nagu on osutatud artiklis 2.

Artikkel 16

Teadmiste jagamine

1.Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programmi rakendamise käigus saadud teadmisi levitatakse ühenduse tasandil.

2.Lõikes 1 osutatud tegevuse elluviimiseks võetavaid meetmeid rahastatakse instrumendi raames. Teadmiste struktureerimist ja liikmesriikidele levitamist koordineerib Teadusuuringute Ühiskeskus.

3.Teadmiste levitamise protsessi käsitletakse ja see määratletakse artiklis 16 osutatud tööprogrammides.

III PEATÜKK

RAKENDAMISVOLITUSED NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab instrumendi väliskomponendi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Sõltuvalt teemast või valdkonnast tuleb komitee kokku eri koosseisudes.

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

5.Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui lihtenamus komitee liikmetest seda taotleb.

6.Vastavalt liidu sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele võib partnerriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kutsuda komitee koosolekutele vaatlejana osalema komitee töökorras sätestatud tingimustel, võttes arvesse liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda. Partnerriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ei osale käesoleva määruse artiklis 8 osutatud kõlblikkuskriteeriume käsitlevates aruteludes.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (Euratom) 2021/100 ja (Euratom) 2021/948 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028.

Artikkel 19

Üleminekusätted

1.Käesolev määrus ei mõjuta määruste (Euratom) 2021/100 ja (Euratom) 2021/948 kohaste asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni; nimetatud määrusi kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.Instrumendi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek määrustelt (Euratom) 2021/100 ja (Euratom) 2021/948 alusel vastu võetud meetmetelt instrumendile.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.    ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK    3

1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus    3

1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad    3

1.3.    Eesmärgid    3

1.3.1.    Üldeesmärgid    3

1.3.2.    Erieesmärgid    3

1.3.3.    Oodatavad tulemused ja mõju    3

1.3.4.    Tulemusnäitajad    3

1.4.    Ettepanek/algatus käsitleb    4

1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendused    4

1.5.1.    Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava    4

1.5.2.    ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.    4

1.5.3.    Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid    4

1.5.4.    Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega    5

1.5.5.    Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang    5

1.6.    Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus    6

1.7.    Kavandatud eelarve täitmise viisid    6

2.    HALDUSMEETMED    8

2.1.    Järelevalve ja aruandluse reeglid    8

2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem(id)    8

2.2.1.    Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus    8

2.2.2.    Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta    8

2.2.3.    Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)    8

2.3.    Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed    9

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU    10

3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub    10

3.2.    Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele    12

3.2.1.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade    12

3.2.1,1.    Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud    12

3.2.1,2.    Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud    17

3.2.2.    Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund    22

3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade    24

3.2.3,1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud    24

3.2.3,2.    Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud    24

3.2.3,3.    Assigneeringud kokku    24

3.2.4.    Hinnanguline personalivajadus    25

3.2.4,1.    Rahastatakse heakskiidetud eelarvest    25

3.2.4,2.    Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust    26

3.2.4,3.    Personalivajadus kokku    26

3.2.5.    Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade    28

3.2.6.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga    28

3.2.7.    Kolmandate isikute rahaline osalus    28

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele    29

4.    Digimõõde    29

4.1.    Diginõuded    30

4.2.    Andmed    30

4.3.    Digilahendused    31

4.4.    Koostalitlusvõime hindamine    31

4.5.    Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed    32

1.    ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu määrus (Euratom), millega luuakse tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument ajavahemikuks 2028–2034.

1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad 

Tuumaohutus

1.3.    Eesmärgid

1.3.1.    Üldeesmärgid

·1. Instrumendi väliskomponendi üldeesmärk on edendada partnerriikides tuumaohutuse kõrgeimat taset, kiirguskaitset, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist, dekomissioneerimist ning tuumamaterjalide suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamist.

·2. Instrumendi sisekomponendi üldeesmärk on toetada komisjoni tuumarajatiste dekomissioneerimist Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades ning käidelda ohutult kasutatud tuumkütust, tuumamaterjali ja radioaktiivseid jäätmeid.

1.3.2.    Erieesmärgid

·1. edendada tõhusat tuumaohutuse ja kiirguskaitse kultuuri ja toetada rangeimate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite rakendamist ning tuumaohutuse pidevat parandamist, sealhulgas suurendada partnerriikide ametiasutustes tuumarajatiste rahuotstarbelise kasutamise ohutusega seotud otsustusprotsesside läbipaistvust;

·2. toetada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikku ja ohutut käitlemist ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomissioneerimist ja saneerimist;

·3. kehtestada partnerriikides tuumamaterjali suhtes tõhusad ja tulemuslikud kaitsemeetmed. 

·1. toetada dekomissioneerimiskava ja viia kooskõlas asukohaliikmesriigi õigusega ellu meetmeid komisjoni tuumarajatiste demonteerimiseks ja saastest puhastamiseks Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades ja seonduvate radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks ning vajaduse korral valmistada ette sellega seotud tuumaalaste kohustuste vabatahtlik üleandmine Teadusuuringute Ühiskeskuselt asukohaliikmesriigile;

·2. Teadusuuringute Ühiskeskuse puhul arendada sidemeid ja teabevahetust liidu sidusrühmade vahel tuumarajatiste dekomissioneerimise valdkonnas, et tagada teadmiste levitamine ja kogemuste jagamine kõikides asjakohastes valdkondades, nagu reguleerimine ja koolitus, ning arendada võimalikku liidu koostoimet.

1.3.3.    Oodatavad tulemused ja mõju

·tuumaohutuse ja kiirguskaitse parem juhtimine välistes partnerriikides kooskõlas Euratomi õigustiku ja ELi parimate tavadega; 

·radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja dekomissioneerimine välistes partnerriikides kooskõlas Euratomi õigustiku ja ELi parimate tavadega; 

·parem tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete suutlikkus välistes partnerriikides. 

·alates 2021. aastast põhineb Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programmi rahastamine konkreetsel õiguslikul alusel. 1999. aastal Teadusuuringute Ühiskeskuse eelarve raames käivitatud programm on saanud kasu uuest lähenemisviisist ja selle rakendamine on muutunud tõhusamaks. Programm on tõhusalt parandanud tuumaohutust Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohtades, tuues kasu ELi kodanikele ja keskkonnale. Programmi on vaja jätkata, et täita Euroopa Komisjoni juriidilisi kohustusi, vähendada tuumaohte rajatiste täieliku vabastamiseni regulatiivse kontrolli alt ning luua ja jagada teadmisi dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemisega tegelevate ELi sidusrühmadega.

1.3.4.    Tulemusnäitajad

Programmi edenemise ja saavutuste jälgimiseks kasutatavad väljund- ja mõjunäitajad vastavad määruses xxx [tulemusraamistiku määrus] sätestatud ühistele näitajatele.

1.4.    Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 53  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.    Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.    ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.    Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.    Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.6.    Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    kehtib ajavahemikul 1.1.2028–31.12.2034

–    finantsmõju 2028–2034 kulukohustuste assigneeringutel ja 2028–2041 maksete assigneeringutel.

 piiramatu kestusega

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.    Kavandatud eelarve täitmise viisid

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–    tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.    HALDUSMEETMED 

2.1.    Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.1.    Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.    Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.    Kontrollide kulutõhususe hinnang ja põhjendus

2.3.    Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.    ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

(1)Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

3.2.    Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.    Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1,1.    Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

[1]    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

[1]    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3,1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

[1]    Rubriigi „Muud halduskulud“ assigneeringud täidetakse hiljem.

[2]    Rubriigi „Muud halduskulud“ assigneeringud täidetakse hiljem.

3.2.4.    Hinnanguline personalivajadus 

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4,1.    Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.    Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

3.2.6.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.    Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.    Digimõõde

4.1.    Diginõuded

ei kohaldata

4.2.    Andmed

4.3.    Digilahendused

4.4.    Koostalitlusvõime hindamine

4.5.    Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    Ettepanek: Nõukogu (Euratom) määrus, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument ajavahemikuks 2028–X, 16.5.2025.

(2)    Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava, Strasbourg, 11.2.2025, COM(2025) 46 final.

(3)    Teatis COM(2025) 570: „ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034“ 26ff3426-b1db-44d5-ad9c-a646febb3222_en .

(4)    Nõukogu 27. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/948, millega luuakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument, mis täiendab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“.

(5)    Nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/100, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava.

(6)    Nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/101, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm.

(7)    Nende dekomissioneerimisprogrammide jaoks ei ole ette nähtud uusi kulukohustuste assigneeringuid, vaid ainult maksete assigneeringud.

(8)    Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. ELT L 199, 2.8.2011, lk 48, ELI:. http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj).

(9)    ELT L 236, 23.9.2003, lk 944; ELT L 157, 21.6.2005, lk 29; ELT L 157, 21.6.2005, lk 11; ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

(10)     https://sdgs.un.org/2030agenda

(11)    Euroopa roheline kokkulepe, COM(2019) 640 final, Euroopa Komisjon, Brüssel, 11.12.2019.

(12)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse „Globaalne Euroopa“, 2025/551, 16/07/2025. Globaalne Euroopa – Euroopa Komisjon

(13)    Ettepanek: Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta, XXX, xx.x.2025 (täidetakse siis, kui ettepanek on valmis).

(14)    Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu konsolideeritud versioon (2016/C 203/01), Euroopa Liidu Teataja, 17.6.2016, C 203, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/euratom_2016/oj

(15)    Kui ühenduse mingi eesmärgi saavutamiseks peaks osutuma vajalikuks ühenduse meede, mille jaoks käesolev leping ei ole sätestanud vajalikke volitusi, siis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu kohased meetmed.

(16)    Tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö instrumendi välishindamine (2014 kuni 2017. aasta keskpaik), GDSI konsortsium, juuni 2017.

(17)

   Tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö instrumendi hindamine ajavahemikul 2014–2020, INSC eksperdiabi vahend, leping nr 2020/419-010, LDK Consultants Global EEIG, detsember 2021.

(18)    Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti täiendav tuumaohutuse instrument“, SWD(2018) 337 final, Brüssel, 14.6.2018.

(19)    Euroopa Liidu välistegevuse rahastute hindamine (2014–2020 ja 2021–2027) – I köide: kokkuvõttev aruanne ja II köide: lisad, Particip GmbH Consortium, märts 2024.

(20)    Avalik konsultatsioon „ELi järgmine pikaajaline eelarve – ELi rahalised vahendid välistegevuse toetuseks“, 2025. https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14522-ELi-jargmine-pikaajaline-eelarve-ELi-rahalised-vahendid-valistegevuse-toetuseks_et

(21)    Need eesmärgid olid järgmised: toetada tuumaohutuse, kiirguskaitse, radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete tugevdamise alast abi riikidele, mis asuvad ELi naabruses ja kaugemal.

(22)    Raportööri 29. märtsi 2017. aasta raport Euratomile tuumaohutuse konventsiooni seitsmendal läbivaatamiskohtumisel.

(23)    ENSREG – INSC Position paper (2014-26)_133, https://www.ensreg.eu/international-cooperation .

(24)

    Tuumarajatiste dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise programmi vahehindamine, Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraat, läbivaadatud lõpparuanne ja lisad, aprill 2025.

(25)    Eelhindamine: uus vahend, milles ühendatakse praegune tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomissioneerimistegevusega, SWD (2025) XXX, Brüssel, juuni 2025.

(26)    Variant D = ühinemine samast õiguslikust alusest lähtuva teise EÜ instrumendiga.

(27)    Teatis „ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks. Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034“, COM(2025) 570 final.

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud), Brüssel, 26.9.2024

(29)    Parema õigusloome suunised, SWD(2021) 305 final, Brüssel, 3.11.2021.

(30)

   Arvamus …, ELT ….

(31)    Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/71/oj).

(32)    EÜT L 318, 11.12.1999, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1999/819/oj .

(33)    Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlev ühiskonventsioon, vastu võetud 5. septembril 1997, jõustus 18. juunil 2001. Kättesaadav aadressil: https://www.iaea.org/topics/nuclear-safety-conventions/joint-convention-safety-spent-fuel-management-and-safety-radioactive-waste  

(34)    Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (NPT), avatud allakirjutamiseks 1. juulil 1968, jõustus 5. märtsil 1970, 729 U.N.T.S. 161. Kättesaadav aadressil: https://www.un.org/disarmament/wmd/nuclear/npt/ .

(35)    15. mail 1997. aastal IAEA juhatajate nõukogu poolt heaks kiidetud näidisprotokoll, mis täiendab riikide ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahelist lepingut kaitsemeetmete kohaldamiseks (INFCIRC/540). Kättesaadav internetis aadressil: INFCIRC/540 - Model Protocol Additional to the Agreement(s) Between State(s) and the International Atomic Energy Agency for the Application of Safeguards

(36)    Nõukogu 27. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/948, millega luuakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument, mis täiendab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 237/2014 ( ELT L 209, 14.6.2021, lk 79, ELI; http://data.europa.eu/eli/reg/2021/948/oj ).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL).../... [„Globaalne Euroopa“], millega luuakse instrument „Globaalne Euroopa“ (ELT,..., ELI: …).

(38)    Nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/100, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 1368/2013 (ELT L 34, 1.2.2021, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/100/oj ).

(39)    Nõukogu 27. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/948, millega luuakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa instrument, mis täiendab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 237/2014 ( ELT L 209, 14.6.2021, lk 79, ELI; http://data.europa.eu/eli/reg/2021/948/oj ).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/OJ).

(41)    Määrus (EL) (EL, Euratom).../... [tulemusraamistiku määrus] (ELT...,... ELI: …).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj ).

(43)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj ).)

(44)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj ).).

(45)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/OJ).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj ).

(47)    Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj )..

(48)    Komisjoni 17. märtsi 1999. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule vananenud tuumarajatiste dekomissioneerimise ja tuumajäätmete käitlemise kohta: Euratomi asutamislepingu alusel Teadusuuringute Ühiskeskuses läbi viidud tuumaalasest tegevusest tulenevad varasemad kohustused (COM (1999) 114 final)..

(49)

   SEC(2004) 624, COM(2008) 903 ja COM(2013) 734.

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj ) . )..

(51)    Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30 , ELI:  http://data.europa.eu/eli/dec/2010/427/oj ).

(52)    Komisjoni 17. juuli 2007. aasta otsus 2007/530/Euratom, millega moodustatakse tuumaohutuse ja tuumajäätmete käitlemise kõrgetasemeline Euroopa töörühm (ELT L 195, 27.7.2007, lk 44, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/530/oj).

(53)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(54)    Töötajaid rahastatakse Euratomi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmist.

(55)    Töötajaid rahastatakse Euratomi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmist.

(56)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.