EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.10.2025

COM(2025) 595 final

2025/0313(APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 332/2002 seoses rahastamiskorra ja mitmekesise rahastamise strateegia kasutamisega

{SWD(2025) 286 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 332/2002, 1 mis võeti vastu 18. veebruaril 2002, on loodud keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem, mis võimaldab anda laenu ühele või mitmele liikmesriigile, kes ei ole eurot kasutusele võtnud ning kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda raskustesse seoses maksebilansi jooksev- või kapitalikontoga. Süsteemi rahastamismeetod on määratud kindlaks määruses (EÜ) nr 332/2002 ja põhineb praegu kompensatsioonitehingutel. Selle meetodi kohaselt teeb komisjon turul toiminguid, mis lähtuvad iga antava laenu konkreetsetest nõuetest. See tähendab, et iga komisjoni laenuvõtmistoiming on otseselt seotud väljamaksevajadusega.

Pärast seda, kui määrus (EÜ) nr 332/2002 oli juba vastu võetud, anti komisjonile luba rakendada finantsabiprogrammide rahastamisel teistsugust meetodit. Konkreetsemalt on määruse (EL, Euratom) 2024/2509 2 artikliga 224 nähtud ette mitmekesise rahastamise strateegia rakendamine. See meetod võimaldab komisjonil siduda üksikute rahastamistoimingute ajakava ja laenutähtajad lahti abisaajatele tehtavatest väljamaksetest. Tänu ühisele likviidsusreservile, mida rahastatakse lühiajaliste finantsinstrumentide emiteerimisest, saab komisjon korraldada makseid, sõltumata pikaajaliste võlakirjade emiteerimise täpsest ajakavast.

Mitmekesise rahastamise strateegial on võrreldes kompensatsioonitehingutel põhineva lähenemisega mitu eelist. Esiteks ei pea EL selle puhul võtma kapitaliturgudelt või finantsasutustelt volatiilsetes või ebasoodsates tingimustes kindlaksmääratud summas laenu, et rahastada finantsabiprogramme, vaid liidu programmi abisaajatele saab teha makseid sõltumata sellest, millised tingimused turul väljamakse tegemise ajal valitsevad. Teiseks võimaldab see koondada mitme abiprogrammi rahastamisvajadused, nii et eri programmidel ei tule piiratud rahastamisvõimaluste pärast omavahel konkureerida. Selline koondamine lihtsustab rahastamistoimingute haldamist, vähendab kulusid ja hoiab ära liidu võlaväärtpaberite killustumise, mille tulemusena paraneb nende likviidsus. Kokkuvõttes muutub finantsabiprogrammide rahastamine kulutõhusamaks, millest saavad kasu nii liit kui ka abisaajad.

Kuna rahaline abi, mida antakse süsteemi kaudu liikmesriikidele, kellel on oht sattuda raskustesse seoses maksebilansi jooksev- või kapitalikontoga, tuleks finantsstabiilsuse taastamiseks kiiresti välja maksta, kuid abi väljamaksmise ajal on turutingimused sageli volatiilsed ja ebasoodsad, tuleks muuta süsteemi puhul kasutatavat rahastamiskorda, võttes arvesse saadud kogemusi ja mitmekesise rahastamise strateegia märkimisväärseid eeliseid võrreldes kompensatsioonitehingutel põhineva rahastamismeetodiga. Selline muudatus võimaldaks komisjonil lõimida süsteemi rahastamisnõuded oma üldisesse rahastamisstrateegiasse ja seeläbi veelgi koondada ELi rahastamisprogrammide rahastamist.

Võttes arvesse nimetatud asjaolusid, on käesoleva ettepaneku eesmärk teha määrusesse (EÜ) nr 332/2002 tehnilised muudatused, et muuta süsteemi puhul kasutatavat rahastamiskorda ja eelkõige näha ette mitmekesise rahastamise strateegia rakendamine.

Määruses (EÜ) nr 332/2002 kavandatavad muudatused on kooskõlas poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega, sest pärast seda, kui määrus 2002. aastal vastu võeti, on õigusraamistik oluliselt muutunud. Eelkõige loodi 2010. aastal Euroopa finantsstabiilsusmehhanismiga 3 kogu ELi hõlmav vahend, mis toimis sarnaselt määrusega (EÜ) nr 332/2002 ette nähtud süsteemiga, kuid võimaldas teha laenuvõtmistoiminguid hiljem välja makstavate laenude ennetamiseks ja kaldus seega kõrvale komisjoni tavapärasest kompensatsioonitehingutel põhinevast rahastamisest. Lisaks on komisjonil alates 2022. aastast luba rakendada finantsabiprogrammide rahastamiseks teistsugust meetodit 4 . Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 224 on konkreetselt sätestatud, et finantsabiprogrammide rahastamiseks kasutatavate laenuvõtmis- ja võlahaldustoimingute puhul rakendatakse mitmekesise rahastamise strateegiat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Kavandatavate muudatustega ühtlustatakse määrusega (EÜ) nr 332/2002 ette nähtud finantsabiprogrammide rahastamise protsessi, et toetada komisjoni lihtsustamiskava, mille eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet ning tagada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamine.

•Õiguslik alus

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kehtivas õigusaktis on kavas teha ainult sihipäraseid muudatusi. Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet. Seepärast ei tehtudki ametlikku mõjuhinnangut.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kavandatavate muudatuste rakendamiseks ei ole vaja hõlbustavaid meetmeid ja nende rakendamine ei põhjusta liikmesriikidele raskusi.

Määruse (EÜ) nr 332/2002 artikli 10 kohaselt peab nõukogu iga kolme aasta tagant kontrollima komisjoni aruande alusel pärast seda, kui majandus- ja rahanduskomitee on esitanud oma arvamuse, kas loodud süsteem rahuldab oma põhimõtte, korra ja ülemmäärade poolest vajadusi, mis viisid selle loomiseni. Viimane komisjoni aruanne avaldati 2024. aastal.

2025/0313 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 332/2002 seoses rahastamiskorra ja mitmekesise rahastamise strateegia kasutamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 9 ,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 10 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 332/2002 11 on loodud keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem, mis võimaldab anda laenu ühele või mitmele liikmesriigile, kes ei ole eurot kasutusele võtnud ning kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda raskustesse seoses maksebilansi jooksev- või kapitalikontoga.

(2)Pärast seda, kui määrus (EÜ) nr 332/2002 oli juba vastu võetud, anti komisjonile luba rakendada finantsabiprogrammide rahastamiseks teistsugust meetodit, kui on praegu ette nähtud määrusega (EÜ) nr 332/2002. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 12 artikliga 224 on nähtud ette mitmekesise rahastamise strateegia rakendamine. See meetod võimaldab komisjonil siduda üksikute rahastamistoimingute ajakava ja laenutähtajad lahti abisaajatele tehtavatest väljamaksetest. Tänu ühisele likviidsusreservile, mida rahastatakse lühiajaliste finantsinstrumentide emiteerimisest, saab komisjon korraldada makseid, sõltumata pikaajaliste võlakirjade emiteerimise täpsest ajakavast.

(3)Määruses (EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud mitmekesise rahastamise strateegia reeglid ei kehti selliste finantsabiprogrammide suhtes, mille alusaktid jõustusid 9. novembril 2022 või enne seda. Kuna määruse (EÜ) nr 332/2002 jõustumine ja muutmine jäävad varasemasse aega, tuleb määrust muuta, et laiendada ka sellele mitmekesise rahastamise strateegiat. Samuti tuleks mitmekesise rahastamise strateegiale üleminekuks määrusest (EÜ) nr 332/2002 jätta välja teatavad sätted, et tagada õigusakti kooskõla selle rahastamismeetodiga.

(4)Mitmekesise rahastamise strateegial on võrreldes määrusega (EÜ) nr 332/2002 ette nähtud rahastamismeetodiga mitu eelist. Konkreetsemalt ei pea komisjon selle puhul võtma kapitaliturgudelt või finantsasutustelt volatiilsetes või ebasoodsates tingimustes kindlaksmääratud summas laenu, et rahastada finantsabiprogramme. Lisaks võimaldab see komisjonil koondada mitme finantsabiprogrammi rahastamisvajadused, mis lihtsustab rahastamistoimingute haldamist, vähendab kulusid ja hoiab ära liidu võlaväärtpaberite killustumise.

(5)Kuna keskmise tähtajaga rahaline abi, mida antakse määruse (EÜ) nr 332/2002 alusel liikmesriikidele, kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda raskustesse seoses maksebilansi jooksev- või kapitalikontoga, makstakse sageli välja volatiilsetes ja ebasoodsates turutingimustes, tuleks muuta süsteemi puhul kasutatavat rahastamiskorda, võttes arvesse saadud kogemusi ja mitmekesise rahastamise strateegia märkimisväärseid eeliseid võrreldes kompensatsioonitehingutel põhineva rahastamismeetodiga.

(6)Pärast käesoleva muudatuse jõustumist peaksid liikmesriikidega sõlmitavad laenulepingud sisaldama sätet ennetähtaegse tagasimaksmise kohta, mis toimub varem ühiselt kokku lepingu tingimuste alusel.

(7)Määrust (EÜ) nr 332/2002 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 332/2002 muudatused

Määrust (EÜ) nr 332/2002 muudetakse järgmiselt.

(1) Artikli 1 lõige 2 jäetakse välja.

(2) Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1. Selleks et rahastada liidu keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi raames antavaid laene, antakse komisjonile õigus laenata vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 224.

2. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 223 lõikes 4 nimetatud elementidele sätestatakse laenulepingus maksimaalne laenusumma, laenu saamise periood, iga laenu väljamakse maksimaalne kestus ning toetuse üksikasjalikud tingimused.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemusnäitajad

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 13  

 olemasoleva meetme pikendamist 

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Mitmekesise rahastamise strateegia rakendamine määruse (EÜ) nr 332/2002 puhul peaks ühtlustama toiminguid ja vähendama kulusid, mis kaasnevad süsteemi raames väljamaksete tegemiseks loodud eraldi rahastamisprogrammi haldamisega. Käesolevate muudatustega lõimitakse rahastamistoimingud muude komisjoni programmidega, mis lihtsustab ja tõhustab kogu komisjoni rahastamise haldamist. Mitmekesise rahastamise strateegia kasutamine võimaldab rahastamisprogrammi paindlikku rakendamist, järgides samal ajal täielikult ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikes 1 sätestatud eelarve neutraalsuse ja eelarve tasakaalu põhimõtteid. Kõigi komisjoni laenuvõtmis- ja laenuandmistoimingute jaoks on kehtestatud riski, nõuetele vastavuse ja juhtimise raamistik, mis on komisjoni riskijuhi järelevalve all.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)

   Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2002/332/oj ).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud; ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj ).

(3)    Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/407/oj).

(4)    Mitmekesise rahastamise strateegia kehtestati üldise laenumeetodina Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. detsembri 2022. aasta määrusega (EL, Euratom) 2022/2434, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamise strateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina (ELT L 319, 13.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2434/oj).  

(5)    COM(2024) 41 final, 29.1.2024.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. detsembri 2022. aasta määrus (EL, Euratom) 2022/2434, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamise strateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina; ei kehti enam ja on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid.

(7)    Majandus ja rahanduskomitee arvamus, mis käsitleb liidu keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi liikmesriikide maksebilansi toetamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002, 25. märts 2024, ecfin.cef.cpe (2024)1688523.

(8)    Nõukogu järeldused, mis käsitlevad liidu keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi liikmesriikide maksebilansi toetamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002, heaks kiidetud Coreper II poolt 10. aprillil 2024, 8300/24, 8302/24 ECOFIN.

(9)    ELT C , , lk .

(10)    ELT C , , lk .

(11)    Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2002/332/oj ).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud; ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj ).

(13)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(14)    COM(2023) 461 final.

(15)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(16)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(17)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(18)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(19)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(20)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.