EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.9.2025

COM(2025) 470 final

2025/0267(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek käsitleb 2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu sõlmimist.

2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on tugevdada ülemaailmset kohvisektorit ning edendada selle majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikku arengut.

Euroopa Liit on 2007. aastal sõlmitud rahvusvahelise kohvilepingu 1 osaline ja Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni liige.

27. märtsil 2025 kiitis rahvusvaheline kohvinõukogu 2007. aasta rahvusvahelise kohvilepingu artikli 48 lõike 3 kohaselt heaks 2007. aasta lepingu pikendamise kuni 1. veebruarini 2028 ning märkis samuti, et leping jõustub niipea, kui selle ajutise või lõpliku jõustumise tingimused on täidetud, lõpetades seega 2007. aasta lepingu pikendamise 2 . Nõukogu otsusega 2020/1638 3 volitati komisjoni hääletama lepingu pikendamise poolt ajavahemikeks, mis kokku ei ületa kaheksat aastat lepingu algse kehtivusaja lõpust, või kuni uue lepingu ajutise või lõpliku jõustumiseni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

2007. aasta lepingu osaline läbivaatamine oli vajalik ja selgelt ELi huvides, et viia see paremini vastavusse tavadega, mida EL toetab rahvusvahelistes põhitarbeainete nõukogudes, ning et võtta arvesse pärast 2007. aastat üleilmsel kohviturul toimunud muutusi. 2022. aasta uue lepinguga ajakohastatakse hääletamise ja osamaksude süsteemi tasakaalu ning käsitletakse erasektori ja kodanikuühiskonna kaasamist kohviorganisatsiooni töösse. Uues lepingus võetakse arvesse lihtsustamise ja ühtlustamise eesmärke, säilitades samal ajal kohviorganisatsiooni valitsustevahelise olemuse. Rahvusvaheline kohvinõukogu võttis 9. juunil 2022 toimunud 133. istungil vastu uue 2022. aasta lepingu teksti, millega asendatakse 2007. aasta rahvusvaheline kohvileping.

Komisjon pidas liidu nimel läbirääkimisi muudatuste üle, mille tulemuseks oli uus rahvusvaheline kohvileping 4 .

Võttes arvesse arutelusid ja uue õigusakti sisu, leiab komisjon, olles juba esitanud 2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu nõukogule allkirjastamiseks 5 , et leping tuleks sõlmida ja selle sõlmimise dokument tuleks kooskõlas 2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu artikli 44 lõikega 3 hoiule anda Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni peakorterisse Londonis, mis on rahvusvahelise kohvinõukogu 9. juuni 2022. aasta resolutsiooniga 477 määratud hoiulevõtjaks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Lepingu üle peeti läbirääkimisi kooskõlas ulatuslike läbirääkimisjuhistega, mille nõukogu võttis vastu 28. juulil 2021 komisjoni soovituse alusel võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi uue rahvusvahelise kohvilepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni teiste liikmete vahel.

Leping on samuti täielikult kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega 6 .

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Leping on täielikult kooskõlas ka strateegiaga „Global Gateway“ 7 . Strateegia „Global Gateway“ toetab inimeste ja planeedi hüvanguks toimivaid kestlikke ja usaldusväärseid ühendusi. See aitab lahendada kõige pakilisemaid ülemaailmseid probleeme alates kliimamuutuste vastu võitlemisest kuni tervishoiusüsteemide parandamise ning ülemaailmsete tarneahelate konkurentsivõime ja turvalisuse suurendamiseni.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kavandatav õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõige 3 ja artikli 207 lõige 4 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata

•Proportsionaalsus

Käesoleva lepingu sõlmimine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks.

•Vahendi valik

Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 6, milles nähakse ette, et otsused rahvusvaheliste lepingute sõlmimise kohta võtab vastu nõukogu.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

•Mõju hindamine

Ei kohaldata

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

•Põhiõigused

Ei kohaldata

4.MÕJU EELARVELE

ELi panus Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni halduseelarvesse igal eelarveaastal makstakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ei kohaldata

2025/0267 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõikeid 3 ja 4 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 8

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) xxxx/x 9 kirjutati lepingule liidu nimel alla, eeldusel et leping sõlmitakse hiljem.

(2)Leping tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2022. aasta rahvusvaheline kohvileping (edaspidi „leping”) kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks 10 .

Artikkel 2

Jõustumine

Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    2008/579/EÜ: Nõukogu 16. juuni 2008. aasta otsus 2007. aasta rahvusvahelise kohvilepingu Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamise ja sõlmimise kohta (ELT L 186, 15.7.2008, lk 12).

(2)     https://ico.org/documents/cy2024-25/icc-res-486e-resolution-extension-ica-2007.pdf .    

(3)    Nõukogu 5. novembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1638, Euroopa Liidu nimel rahvusvahelises kohvinõukogus vastu võetava seisukoha kohta (ELT L 371, 6.11.2020, lk 1).    

(4)    COM(2021) 374 final ja CM 4170/21.    

(5)    ELT C […], […], lk […].    

(6)     https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et .    

(7)     https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/stronger-europe-world/global-gateway_et .    

(8)    ELT C [...], [...], lk [...].

(9)    ELT C […], […], lk […].

(10)    Lepingu tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L XXXXX).    

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.9.2025

COM(2025) 470 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

   RAHVUSVAHELINE

   KOHVI-

   LEPING 2022

   Juuni 2022

   London, Ühendkuningriik

Rahvusvaheline kohvinõukogu kiitis 9. juunil 2022 resolutsiooniga nr 476 heaks 2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu teksti, mis on esitatud dokumendis ICC-133–7. Samas resolutsioonis palus nõukogu tegevdirektoril ette valmistada lepingu lõpliku teksti ja kinnitada selle autentsust hoiulevõtjale edastamiseks. 9. juunil 2022 kiitis nõukogu heaks resolutsiooni nr 477, millega määrati 2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu hoiulevõtjaks Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon.

Käesolevas dokumendis on koopia 2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu tekstist, mis on vastavalt lepingu artiklile 44 allkirjastamiseks hoiule antud Rahvusvahelisele Kohviorganisatsioonile.

222 Gray’s Inn Road

London WC1X 8HB, Ühendkuningriik

SISUKORD

Artikkel    Lehekülg

       Preambul    1

I PEATÜKK – EESMÄRGID

   1    Eesmärgid    3

II PEATÜKK – MÕISTED

   2    Mõisted    5

III PEATÜKK – LIIKMESRIIKIDE ÜLDISED KOHUSTUSED

   3    Liikmesriikide üldised kohustused    8

IV PEATÜKK – LIIKMESUS JA SEOTUS

   4    Organisatsiooni liikmelisus    9

   5    Liikmelisus rühmana    9

6    Seotus    9

V PEATÜKK – RAHVUSVAHELINE KOHVIORGANISATSIOON

   7    Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni asukoht ja struktuur    11

   8    Privileegid ja immuniteedid    11

VI PEATÜKK – RAHVUSVAHELINE KOHVINÕUKOGU

   9    Rahvusvahelise kohvinõukogu koosseis    13

   10    Nõukogu volitused ja ülesanded    13

   11    Nõukogu esimees ja aseesimehed    14

   12    Nõukogu istungid    14

   13    Hääled    15

   14    Nõukogu hääletamiskord    16

   15    Nõukogu otsused    16

   16    Koostöö muude organisatsioonidega    18

   17    Koostöö valitsusväliste organisatsioonidega    18

VII PEATÜKK – TEGEVDIREKTOR JA TÖÖTAJAD

   18    Tegevdirektor ja töötajad    19

VIII PEATÜKK – RAHASTAMINE JA HALDUS

   19    Finants- ja halduskomitee    20

   20    Rahastamine    20

   21    Halduseelarve kindlaksmääramine ja osamaksude väljaarvutamine    20

   22    Osamaksude tasumine    22

   23    Kohustused    22

   24    Raamatupidamisaruannete auditeerimine ja avaldamine    23

IX PEATÜKK – MAJANDUS

   25    Majanduskomitee    24

   26    Kaubandus- ja tarbimistakistuste kõrvaldamine    24

   27    Müügi edendamine ja turu arendamine    25

   28    Töödeldud kohviga seotud meetmed    26

   29    Segud ja asendajad    26

   30    Statistiline teave    26

   31    Päritolusertifikaadid    27

   32    Uuringud, ülevaated ja aruanded    28

X PEATÜKK – ORGANISATSIOONI TEGEVUS SEOSES PROJEKTIDEGA

   33    Projektide koostamine ja rahastamine    30

XI PEATÜKK – KOHVI ERASEKTOR

   34    Seotud liikmete nõuandekogu    31

   35    Avaliku ja erasektori kohvialane töörühm (CPPWP)    32

   36    Kaasamine ja integreerimine    33

   37    Maailma kohvikonverents    34

   38    Kohvisektori rahastamine    34

XII PEATÜKK – ÜLDSÄTTED

   39    Uue lepingu ettevalmistamine    35

XIII PEATÜKK – KESTLIK ARENG

   40    Kestlik kohvisektor    36

   41    Elatustase ja töötingimused    36

XIV PEATÜKK – KONSULTATSIOONID, VAIDLUSED JA KAEBUSED

   42    Konsultatsioonid    37

   43    Vaidlused ja kaebused    37

XV PEATÜKK – LÕPPSÄTTED

   44    Allakirjutamine ja ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine    38

   45    Ajutine kohaldamine    38

   46    Jõustumine    38

   47    Ühinemine    39

   48    Reservatsioonid    40

   49    Vabatahtlik väljaastumine    40

   50    Väljaarvamine    40

   51    Tasaarveldused väljaastunud või väljaarvatud liikmesriikidega    40

   52    Kestus ja lõpetamine    41

   53    Muutmine    41

   54    Lisa- ja üleminekusätted    42

   55    Lepingu autentsed tekstid    43

2022. AASTA RAHVUSVAHELINE KOHVILEPING

Preambul

   Lepingu osalisvalitsused,

   tunnistades kohvi erakordset majanduslikku tähtsust paljudele riikidele, mille eksporditulu ning sotsiaal- ja majandusarengu eesmärkide saavutamine sõltub suurel määral sellest kaubast, ja riikidele, kus kohviimpordil on tähtis roll;

   tunnistades kohvisektori tähtsust, pidades silmas miljonite inimeste elatusvahendeid, eelkõige arengumaades, ning pidades silmas, et paljudes neist riikidest toodetakse kohvi väikestes põllumajanduslikes pereettevõtetes;

arvestades vajadust teha koostööd väärtusahela liikmete vahel, et luua struktuursed tingimused, mis mitte ainult ei võimalda kohvikasvatajatel saavutada tegelikku heaolu ja pidevalt suurendada oma elatusvahendeid, vaid kindlustavad ka tuleviku järgmise põlvkonna kohvikasvatajatele ja ülemaailmsele kohvitööstusele;

   tunnistades kestliku kohvisektori rolli rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkide, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide saavutamisel;

   tunnistades vajadust soodustada kohvisektori kestlikku arengut, mis suurendaks liikmesriikides tööhõivet ja sissetulekut ning tooks kaasa kõrgema elatustaseme ja paremad töötingimused;

   arvestades, et tihe rahvusvaheline koostöö kohviga seotud küsimustes, sealhulgas rahvusvahelises kaubanduses, aitab kaasa majanduslikult mitmekesise ülemaailmse kohvisektori kujunemisele, tootjariikide majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, kohvi tootmise ja tarbimise kasvule ning paremate suhete tekkimisele eksportivate ja importivate riikide vahel;

   arvestades, et liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, erasektori ning kõikide muude sidusrühmade koostöö aitab kaasa kohvisektori arengule;

   tunnistades, et kohvialase teabe ja selliste turupõhiste riskijuhtimise strateegiate parem kättesaadavus, mille keskmes on turu läbipaistvus tarneahelas ja hindade volatiilsuse leevendamine, aga ka asjakohaste eeskirjade vastuvõtmise hõlbustamine, aitavad vältida turumoonutusi, mis on kahjulikud nii tootjatele kui ka tarbijatele; ning

märkides ära 1962., 1968., 1976., 1983., 1994. 2001. ja 2007. aasta rahvusvaheliste kohvilepingute alusel tehtud rahvusvahelisest koostööst tulenenud kasu,

   on kokku leppinud järgmises:

I PEATÜKK – EESMÄRGID

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärk on tugevdada ülemaailmset kohvisektorit ja edendada selle majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikku arengut turupõhises keskkonnas kõigi sektoris osalejate hüvanguks järgmiselt:

(1)    edendades rahvusvahelist koostööd kohvialastes küsimustes, et toetada kõigi kohvikasvatuspiirkondade arengut ning vähendada sotsiaalseid, majanduslikke ja tehnoloogilisi lõhesid riikide vahel, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide vajadusi ja prioriteete;

(2)hõlbustades kohvi väärtusahela liikmesriikide ja sidusrühmade kaasamist kohvialastesse küsimustesse riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil;

(3)julgustades liikmesriike arendama majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikku kohvisektorit;

(4)    luues foorumi konsultatsioonideks, et edendada arusaamist rahvusvahelistel turgudel valitsevatest struktuurilistest tingimustest ning tootmise ja tarbimise pikaajalistest suundumustest, mis tasakaalustavad pakkumist ja nõudlust, ning reguleerida asjakohaselt kohvi hetke-, füüsilisi ja finantsturge, et tegeleda volatiilsuse ja liigse spekuleerimisega, mis võivad hindu moonutada ja millel on negatiivne mõju nii tootjatele kui ka tarbijatele;

(5)    hõlbustades igat tüüpi ja igal kujul kohvi rahvusvahelise kaubanduse laienemist ja läbipaistvust ning edendades kaubandustõkete kõrvaldamist;

(6)    kogudes, levitades ja avaldades majanduslikku, tehnilist ja teaduslikku teavet, statistilisi andmeid ja uuringuid ning kohvialase teadus- ja arendustöö tulemusi;

(7)    edendades igat tüüpi ja igal kujul kohvi tarbimise ja turgude kasvu, sealhulgas kohvi tootvates riikides ja tärkavatel turgudel;

(8)    arendades projekte, toetades algatuste rahaliste vahendite haldamist ning juhtides võimaluse ja vajaduse korral liikmesriikide ja maailma kohvimajanduse hüvanguks arendatud projektide elluviimist;

(9)    edendades kohvi kvaliteedi parandamist, et suurendada tarbijate rahulolu ning tootjate kasu;

(10)julgustades liikmesriikide kohvisektoris asjakohaste toiduohutusmenetluste väljatöötamist ja rakendamist;

(11)    edendades koolitus- ja teabeprogramme, mille eesmärk on aidata vahendada liikmesriikidele kohviga seotud uuenduslikke tavasid ja tehnoloogiaid;

(12)    julgustades ja toetades liikmesriike töötama välja ja rakendama strateegiaid kohalike kogukondade ja kohvikasvatajate, eelkõige väikepõllumajandustootjate vastupidavuse suurendamiseks, et võimaldada neil saada kasu kohvitootmisest ja -kaubandusest, mis võib aidata kaasa vaesuse kaotamisele äraelamist võimaldava sissetuleku kaudu;

(13)hõlbustades sellise teabe, eelkõige finantsvahendeid ja -teenuseid käsitleva teabe kättesaadavust, mis võib aidata liikmesriikide kohvitootjatel pääseda ligi krediidi- ja riskijuhtimisvahenditele ja võimaldada paremat finantsalast kaasamist ja riskijuhtimist, arvestades samal ajal ka kliimamuutustega; 

(14)tegeledes vajaduse korral teadusuuringute kaudu ülemaailmse kohvisektori ees seisvate probleemidega, milleks on näiteks hinnavolatiilsus, kõrged tootmiskulud, taimekahjustajad ja -haigused, kliimamuutused ja kohvi teekonna jälgitavus; ning

(15)edendades turupõhiseid lahendusi, mis võimaldavad tootjatel luua suuremat lisaväärtust.

II PEATÜKK – MÕISTED

Artikkel 2

Mõisted

   Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)    „kohv“ – kohvipuu seemned (nn kohvioad) ja viljad (nn kohvikirsid), kestas, toored või röstitud, sealhulgas jahvatatud, kofeiinivaba, vedel, lahustuv või valmissegatud kohv. Nõukogu vaatab võimalikult kiiresti pärast käesoleva lepingu jõustumist ning edaspidi iga kolme aasta tagant läbi allpool punktides d, e, f, g ja h loetletud kohvitüüpide ümberarvestuskoefitsiendid. Pärast läbivaatamist määrab nõukogu kindlaks asjakohased ümberarvestuskoefitsiendid ja avaldab need. Enne esimest läbivaatamist ning kui nõukogu ei ole suutnud selles küsimuses otsust teha, kehtivad 2007. aasta rahvusvahelises kohvilepingus kasutatud ümberarvestuskoefitsiendid, mis on loetletud käesoleva lepingu lisas. Kui nendes sätetes ei ole ette nähtud teisiti, on allpool loetletud mõistetel järgmine tähendus:

   a)    „toorkohv“ – tooreste, röstimata kohviubade vormis kohv;

b)    „kuivatatud kohvikirsid“ – kohvipuu kuivatatud viljad; et leida kuivatatud kohvikirssidele vastava toorkohvi kogus, tuleb kuivatatud kohvikirsside netokaal korrutada 0,5-ga;

c)    „kestas kohvioad“ – toored kohvioad kestas; et leida kestas kohviubadele vastava toorkohvi kogus, tuleb kestas kohviubade netokaal korrutada 0,8-ga;

d)    „röstitud kohv“ – mis tahes määral röstitud toorkohv, sealhulgas jahvatatud kohv;

e)    „kofeiinivaba kohv“ – toorkohv, röstitud või lahustuv kohv, millest kofeiin on eemaldatud;

f)    „vedel kohv“ – röstitud kohvist saadud vees lahustuv kuivaine, mis on viidud vedelale kujule; 

g)    „lahustuv kohv“ – röstitud kohvist saadud vees lahustuv kuivaine; ja

h)    „valmissegatud kohv“ – lahustuva kohvi või röstitud ja jahvatatud kohvi ning muude toidu koostisosade, tavaliselt suhkru ja/või kohvikoore, aga ka muude koostisosade segu;

(2)    „kott“– 60 kg või 132,276 naela toorkohvi; „tonn“– 1 000 kg või 2 204,6 naela; „nael“ – 453,597 grammi;

(3)    „kohviaasta“ – ajavahemik 1. oktoobrist 30. septembrini;

(4)    „organisatsioon“ ja „nõukogu“ – vastavalt Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon ja rahvusvaheline kohvinõukogu;

(5)    „lepinguosaline“ – valitsus, Euroopa Liit või mõni artikli 4 lõikes 3 nimetatud valitsustevaheline organisatsioon, mis on andnud hoiule käesoleva lepingu ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja või teatanud selle ajutisest kohaldamisest artiklite 44, 45 ja 46 kohaselt või on sellega ühinenud artikli 47 kohaselt;

(6)    „liikmesriik“ – lepinguosaline;

(7)    „eksportiv liikmesriik“ või „eksportiv riik“ – vastavalt kas liikmesriik või riik, mis on kohvi netoeksportija; see tähendab, et liikmesriigi või riigi eksport ületab impordi.

(8)    „importiv liikmesriik“ või „importiv riik“ – vastavalt kas liikmesriik või riik, mis on kohvi netoimportija; see tähendab, et liikmesriigi või riigi import ületab ekspordi.

(9)    „jagatud häälteenamusega hääletamine“ – hääletamine, mille puhul otsuse tegemiseks on vaja vähemalt 70 % kohalolevate ja hääletavate eksportivate liikmesriikide häältest ning vähemalt 70 % kohalolevate ja hääletavate importivate liikmesriikide häältest, loetuna eraldi;

(10)    „hoiulevõtja“ – valitsustevaheline organisatsioon või 2007. aasta rahvusvahelise kohvilepingu lepinguosaline, kelle nõukogu määrab 2007. aasta rahvusvahelise kohvilepingu alusel konsensuse põhjal tehtava otsusega enne 6. oktoobrit 2022. Kõnealune otsus moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa;

(11)    „erasektor“ – majandussegment, mida omavad, kontrollivad ja juhivad eraisikud või ettevõtted või riigile kuuluvad ettevõtted, mille põhitegevus on kohvisektoris või on sellega seotud ning mis tegutsevad sarnaselt avatud turupõhise süsteemiga, sealhulgas, kuid mitte ainult:

a)    põllumajandustootjad, põllumajandustootjate organisatsioonid ja ühistud ning muud tootjad;

b)    mikro- ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

c)    sotsiaalsed ettevõtted;

d)    suured riiklikud ja hargmaised ettevõtted;

e)    finantsasutused ning

f)    tööstus- ja kutseliidud;

(12)    „kodanikuühiskond“ – vaba- ja mittetulundusühendused, kes tegutsevad avalikus elus ning väljendavad oma liikmete ja teiste isikute huve ja väärtusi eetilistel, kultuurilistel, poliitilistel, teaduslikel, akadeemilistel või heategevuslikel kaalutlustel;

(13)    „seotud liige“ – erasektori või kodanikuühiskonna üksus, kes on seotud organisatsiooni või selle tööga;

(14)    „tegevjuhtide ja üleilmsete liidrite foorum“ – foorum, kuhu kuuluvad erasektori üksuste tippjuhid, kes on kirjutanud alla 2019. aasta Londoni deklaratsioonile hinnatasemete, hinnavolatiilsuse ja kohvisektori pikaajalise kestlikkuse kohta, ning mille erasektor on moodustanud vastuseks rahvusvahelise kohvinõukogu 20. septembri 2018. aasta resolutsioonile nr 465. Foorum kohtub igal aastal Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni liikmesriikide, asjaomaste kohvisektori sidusrühmade ja arengupartneritega, et arutada artiklis 35 määratletud avaliku ja erasektori kohvialase töörühma (CPPWP) töö tulemusi.

III PEATÜKK – LIIKMESRIIKIDE ÜLDISED KOHUSTUSED

Artikkel 3

Liikmesriikide üldised kohustused

(1)    Liikmesriigid kohustuvad võtma niisuguseid meetmeid, mis on vajalikud nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ning tegema üksteisega igakülgset koostööd käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks; eelkõige kohustuvad liikmesriigid vajaduse korral andma teavet, mis on vajalik käesoleva lepingu toimimise hõlbustamiseks, tingimusel et selline teave ei riku konfidentsiaalsust.

(2)    Liikmesriigid tunnistavad, et päritolusertifikaadid on kohvikaubanduses olulised statistilised teabeallikad. Seega vastutavad eksportivad liikmesriigid päritolusertifikaatide nõuetekohase väljaandmise eest.

(3)    Liikmesriigid tunnistavad ka, et teave reekspordi kohta on oluline maailma kohvimajanduse nõuetekohaseks analüüsiks. Seetõttu kohustuvad importivad liikmesriigid andma reekspordi kohta korrapärast ja täpset teavet nõukogu määratud vormis ja viisil.

IV PEATÜKK – LIIKMESUS JA SEOTUS

Artikkel 4

Organisatsiooni liikmelisus

(1)    Iga lepinguosaline on organisatsiooni eraldiseisev liikmesriik.

(2)    Liikmesriik võib oma liikmesuse kategooriat muuta tingimustel, mille nõukogu kokku lepib.

(3)    Kõik käesolevas lepingus sisalduvad viited valitsustele hõlmavad ka viidet Euroopa Liidule või mõnele valitsustevahelisele organisatsioonile, kellel on ainupädevus käesoleva lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks, selle sõlmimiseks ja kohaldamiseks.

Artikkel 5

Liikmelisus rühmana

   Kaks või enam lepinguosalist võivad organisatsioonis osaleda liikmete rühmana, saates nõukogule ja hoiulevõtjale vastava teatise, mis jõustub asjaomaste lepinguosaliste täpsustatud kuupäeval ja nõukogu kinnitatud tingimustel, mis hõlmavad ka rahalisi kohustusi.

Artikkel 6

Seotus

(1)    Erasektori või kodanikuühiskonna üksusel on õigus saada nõukogu otsuse alusel seotud liikmeks.

(2)    Üksused, kes soovivad, et neid tunnustataks organisatsiooni seotud liikmena, esitavad nõukogu esimehele taotluse, mille peab enne esimehele esitamist olema kinnitanud liikmesriik.

(3)    Nõukogu kiidab seotud liikme staatuse saamise taotlused heaks või lükkab need tagasi.

(4)    Nõukogu vaatab seotud liikmete staatuse igal kohviaastal läbi.

(5)    Nõukogu kehtestab seotud liikme staatuse saamise taotluste hindamise korra, milles võetakse arvesse seda, kuidas taotleja töö on seotud organisatsiooni või selle tööga ning selle otsest seost käesoleva lepingu eesmärkidega.

(6)    Organisatsioon võib kasutada seotud liikmete eksperdinõu; seotud liikmed võivad omakorda väljendada oma seisukohti ja osaleda organisatsiooni töös.

(7)    Nõukogu kehtestab seotud liikmetele iga-aastaste osamaksude graafiku. Makstavate osamaksude mehhanism ja haldamine peab olema kooskõlas organisatsiooni finantseeskirjadega.

V PEATÜKK – RAHVUSVAHELINE KOHVIORGANISATSIOON

Artikkel 7

Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni

Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon

(1)    1962. aasta rahvusvahelise kohvilepinguga loodud Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon jätkab käesoleva lepingu kohaldamist ja selle toimimise kontrollimist.

(2)    Organisatsiooni asukoht on Ühendkuningriigis Londonis, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

(3)    Organisatsiooni kõrgeim organ on nõukogu. Vajaduse korral abistavad nõukogu rahandus- ja halduskomitee ning majanduskomitee. Nõukogu nõustavad ka seotud liikmete nõuandekogu, ülemaailmne kohvikonverents ning avaliku ja erasektori kohvialane töörühm.

(4)    Nõukogule pakuvad tuge organisatsiooni tegevdirektor ja töötajad.

Artikkel 8

Privileegid ja immuniteedid

(1)    Organisatsioon on juriidiline isik. Eelkõige on tal õigus sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning algatada kohtuasju.

(2)    Organisatsiooni, selle tegevdirektori, töötajate ja ekspertide ning oma ülesannete täitmiseks vastuvõtjariigi territooriumil viibivate liikmesriikide esindajate staatust, privileege ja immuniteete reguleerib vastuvõtjariigi valitsuse ja organisatsiooni vahel sõlmitud peakorterileping.

(3)    Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud peakorterileping on käesolevast lepingust sõltumatu. Siiski saab seda lõpetada:

a)    vastuvõtjariigi valitsuse ja organisatsiooni vahelise lepinguga;

b)    kui organisatsiooni peakorter viiakse vastuvõtjariigi territooriumilt ära või

c)    kui organisatsioon lõpetab tegevuse.

(4)    Organisatsioon võib sõlmida ühe või mitme muu liikmesriigiga lepinguid käesoleva lepingu nõuetekohaseks toimimiseks vajalike privileegide ja immuniteetide kohta ja nõukogu peab need lepingud heaks kiitma.

(5)    Teiste liikmesriikide valitsused peale vastuvõtjariigi valitsuse annavad organisatsioonile seoses valuutapiirangute, pangakontode kasutamise ja summade ülekandmisega samu soodustusi, mida antakse ÜRO spetsialiseeritud asutustele.

VI PEATÜKK – RAHVUSVAHELINE KOHVINÕUKOGU

Artikkel 9

Rahvusvahelise kohvinõukogu koosseis

(1)    Rahvusvahelisse kohvinõukogusse kuuluvad kõik organisatsiooni liikmesriigid.

(2)    Iga liikmesriik nimetab nõukogusse ühe esindaja ning soovi korral ühe või mitu asendajat. Liikmesriik võib nimetada oma esindajale või nende asendajatele ka ühe või mitu nõustajat.

Artikkel 10

Nõukogu volitused ja ülesanded

(1)    Kõik käesoleva lepinguga eraldi sätestatud volitused antakse nõukogule, kes täidab käesoleva lepingu sätete rakendamiseks vajalikke ülesandeid.

(2)    Nõukogu võib luua ja laiali saata vajalikke komiteesid ja allorganeid, välja arvatud artikli 7 lõikega 3 ettenähtud organid.

(3)    Nõukogu kehtestab sellised eeskirjad, sealhulgas oma töökorra ning organisatsiooni rahandus- ja personalieeskirjad, mis on vajalikud käesoleva lepingu sätete täitmiseks ja on nendega kooskõlas. Nõukogu võib oma töökorras ette näha võimaluse, millega ta saab teatavaid küsimusi otsustada ilma koosolekuta.

(4)    Nõukogu kehtestab korrapäraselt strateegilise tegevuskava, et suunata oma tööd ja määrata kindlaks prioriteedid, sealhulgas prioriteedid artikli 33 kohaselt läbiviidavate projektide ning artikli 32 kohaselt teostatavate uuringute, ülevaadete ja aruannete osas. Tegevuskavas määratletud prioriteete peavad kajastama ka nõukogus heakskiidetud tegevusprogramm ja halduseelarve.

(5)    Nõukogu peab oma käeoleva lepingu kohaste ülesannete täitmiseks nõutavat arvestust ning muud arvestust, mida ta peab vajalikuks.

Artikkel 11

Nõukogu esimees ja aseesimehed

(1)    Nõukogu valib igaks kohviaastaks esimehe ning aseesimehe, kellele organisatsioon tasu ei maksa.

(2)    Esimees valitakse kas eksportivate liikmesriikide või importivate liikmesriikide esindajate hulgast ning aseesimees muu kategooria liikmesriikide esindajate hulgast. Need ametikohad vahetuvad igal kohviaastal nimetatud kahe liikmekategooria vahel.

(3)    Ei esimehel ega esimehe ülesandeid täitval aseesimehel ole hääleõigust. Liikmesriigi hääleõigust kasutab sellisel juhul asendaja.

Artikkel 12

Nõukogu istungid

(1)    Nõukogu peab korralisi istungeid kaks korda aastas ja eriistungeid siis, kui ta teeb sellekohase otsuse. Eriistungeid võib pidada ka siis, kui seda taotlevad kümme liikmesriiki. Istungite toimumisest teatatakse vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud hädaolukordades, kus tuleb teatada vähemalt 10 päeva ette.

(2)    Istungid toimuvad organisatsiooni asukohas, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Kui liikmesriik kutsub nõukogu kokku oma territooriumil ning nõukogu nõustub, kannab see liikmesriik organisatsioonile tekkivad lisakulutused, mis ületavad organisatsiooni asukohas peetava istungi kulutusi.

(3)    Nõukogu võib kutsuda istungitel vaatlejana osalema iga riigi, kes ei ole liikmesriik, või mõne artiklites 16 ja 17 nimetatud organisatsiooni. Nõukogu otsustab vaatlejate lubamise iga istungi puhul.

(4)    Nõukogu istungil otsuste tegemiseks nõutav kvoorum on rohkem kui pool kohalolevatest eksportivatest ja importivatest liikmesriikidest, kellele kuuluvad vastavalt vähemalt kaks kolmandikku kummagi kategooria häältest. Kui nõukogu istungi või plenaaristungi avamisel kvoorumit kokku ei saada, lükkab esimees istungi või plenaaristungi avamise vähemalt kahe tunni võrra edasi. Kui uuel kokkulepitud ajal ikka veel kvoorumit saavutatud ei ole, võib esimees istungi või plenaaristungi avamise veel kord vähemalt kahe tunni võrra edasi lükata. Kui ka uue edasilükkamise lõpus kvoorumit ei saavutata, lükatakse otsustamist vajava küsimuse arutamine edasi nõukogu järgmisesse istungisse.

Artikkel 13

Hääled

(1)    Eksportivatel liikmesriikidel on kokku 1 000 häält ja importivatel liikmesriikidel kokku 1 000 häält, mis on jagatud kummagi kategooria liikmesriikide vahel, nagu on sätestatud käesoleva artikli järgmistes lõigetes.

(2)    Igal liikmesriigil on viis põhihäält.

(3)    Eksportivate liikmesriikide ülejäänud hääled jagatakse nende liikmesriikide vahel järgmiselt: 50 % proportsionaalselt nende kohviekspordi keskmise mahuga ja 50 % proportsionaalselt nende kohviekspordi keskmise väärtusega.

(4)    Importivate liikmesriikide ülejäänud hääled jagatakse nende liikmesriikide vahel järgmiselt: 50 % proportsionaalselt nende kohviimpordi keskmise mahuga ja 50 % proportsionaalselt nende kohviimpordi keskmise väärtusega.

(5)    Euroopa Liit või iga artikli 4 lõikes 3 määratletud valitsustevaheline organisatsioon saab hääli ühe liikmesriigina. Tal on viis põhihäält ja lisahääli proportsionaalselt tema kohviimpordi või -ekspordi keskmise mahu ja väärtusega. Kui ta liigitatakse eksportivaks liikmesriigiks vastavalt artikli 2 lõikele 7, arvutatakse tema hääled vastavalt käesoleva artikli lõikele 3. Kui ta aga liigitatakse importivaks liikmesriigiks vastavalt artikli 2 lõikele 8, arvutatakse tema hääled vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

(6)    Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse kohvi eksporti ja importi nii, et need hõlmavad igasugust päritolu ja igasugustesse sihtkohtadesse suunduvaid saadetisi eelneva nelja kalendriaasta jooksul.

(7)    Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidu või artikli 4 lõikes 3 määratletud valitsustevahelise organisatsiooni puhul eksporti nii, et see hõlmab igasugustesse sihtkohtadesse suunduva ja Euroopa Liidu või valitsustevahelise organisatsiooni sisese ekspordi summat ning importi nii, et see hõlmab igasugust päritolu, sealhulgas Euroopa Liidu või valitsustevahelise organisatsiooni sisese impordi summat.

(8)    Häälte jagunemise määrab nõukogu iga kohviaasta alguses käesoleva artikli kohaselt ning see kehtib kogu nimetatud aasta, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 9 sätestatud juhtudel.

(9)    Nõukogu näeb ette häälte ümberjaotamise käesoleva artikli kohaselt, kui organisatsiooni liikmeskonnas toimub muutus või kui liikmesriigi hääleõigus on artikli 22 alusel peatatud või taastatud.

(10)    Ühelgi liikmesriigil ei ole kahte kolmandikku või rohkem oma kategooria häältest.

(11)    Murdarvulisi hääli ei ole ette nähtud.

Artikkel 14

Nõukogu hääletamiskord

(1)    Igal liikmesriigil on õigus kasutada hääletamisel kõiki oma hääli ning tal ei ole õigust hääli jagada. Siiski võib liikmesriik kasutada hääletamisel eraldi neid hääli, mis kuuluvad talle käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

(2)    Eksportiv liikmesriik võib kirjalikult volitada mõnda teist eksportivat liikmesriiki ning importiv liikmesriik võib kirjalikult volitada mõnda teist importivat liikmesriiki esindama ühel või mitmel nõukogu koosolekul tema huve ning kasutama tema hääleõigust.

Artikkel 15

Nõukogu otsused

(1)    Kõik nõukogu otsused võetakse vastu ja kõik soovitused esitatakse konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võtab nõukogu otsused vastu ja esitab soovitusi vähemalt 70 % kohalolevate ja hääletavate eksportivate liikmesriikide ning vähemalt 70 % kohalolevate ja hääletavate importivate liikmesriikide jagatud häälteenamusega, mida arvestatakse eraldi.

(2)    Kõigi jagatud häälteenamusega vastuvõetud nõukogu otsuse suhtes kohaldatakse järgmist korda:

(a)kui jagatud häälteenamust ei saavutata kolme või vähema eksportiva liikmesriigi või kolme või vähema importiva liikmesriigi vastuhäälte tõttu, pannakse ettepanek 48 tunni jooksul uuesti hääletusele, kui enamik nõukogu kohalviibivaid liikmesriike teeb häälteenamusega sellise otsuse, ning

b)    kui jagatud häälteenamust järjekordselt ei saavutata, loetakse ettepanek tagasilükatuks.

(3)    Liikmesriigid kohustuvad pidama kõiki käesoleva lepingu alusel tehtud nõukogu otsuseid siduvaks.

Artikkel 16

Koostöö muude organisatsioonidega

(1)    Nõukogu võib ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste, muude asjakohaste valitsustevaheliste organisatsioonide ning asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega kokku leppida konsultatsioonide ja koostöö tegemise korra. Ta kasutab täiel määral ära erinevate rahastamisallikate võimalused. Selline kord võib hõlmata rahastamiskokkuleppeid, mida nõukogu peab vajalikuks käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. Kuid organisatsioonil ei teki ühegi nimetatud korra kohaselt rakendatava projekti puhul rahalisi kohustusi seoses liikmesriigi või muu üksuse antud garantiidega. Ükski liikmesriik ei vastuta seoses niisuguste projektidega oma organisatsiooni liikmelisuse tõttu mõne teise liikmesriigi või üksuse laenuvõtmisest või laenuandmisest tulenevate kohustuste täitmise eest.

(2)    Kui võimalik, võib organisatsioon koguda liikmesriikidelt, mitteliikmesriikidelt ning rahastajatelt ja muudelt asutustelt teavet kohvisektori arenguprojektide ja -programmide kohta. Vajaduse korral võib organisatsioon kokkuleppel asjaomaste pooltega teha selle teabe teistele organisatsioonidele ning oma liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 17

Koostöö

valitsusväliste organisatsioonidega

   Ilma et see piiraks artiklite 16, 34, 35 ja 37 kohaldamist, võib organisatsioon käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks algatada ja tugevdada koostööd asjakohaste vaba- ja mittetulundusühendustega, kellel on eriteadmised kohvisektori asjaomastes valdkondades, ning muude kohviküsimuste ekspertidega.

VII PEATÜKK – TEGEVDIREKTOR JA TÖÖTAJAD

Artikkel 18

Tegevdirektor ja töötajad

(1)    Nõukogu nimetab ametisse tegevdirektori. Tegevdirektori ametissenimetamise tingimused kehtestab nõukogu ning need on võrreldavad tingimustega, mida kohaldatakse samalaadsete valitsustevaheliste organisatsioonide vastavate ametnike suhtes.

(2)    Tegevdirektor on organisatsiooni kõrgeim haldusametnik, kes vastutab käesoleva lepingu täitmisel talle ettenähtud ülesannete täitmise eest.

(3)    Tegevdirektor nimetab ametisse organisatsiooni töötajad kooskõlas nõukogu kehtestatud eeskirjadega.

(4)    Tegevdirektoril ega ühelgi töötajal ei tohi olla finantshuve ei kohvitööstuses, kohvikaubanduses ega kohvitranspordis.

(5)Oma ülesannete täitmisel ei tohi tegevdirektor ega töötajad küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki liikmesriigilt ega muult organisatsiooniväliselt asutuselt. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võib kahjustada nende seisundit rahvusvahelise ametnikuna, kes vastutab ainult organisatsiooni ees. Liikmesriigid kohustuvad austama tegevdirektori ja töötajate kohustuste rangelt rahvusvahelist iseloomu ega püüa neid ülesannete täitmisel mõjutada.

VIII PEATÜKK – RAHASTAMINE JA HALDUS

Artikkel 19

Finants- ja halduskomitee

   Luuakse finants- ja halduskomitee. Nõukogu määrab kindlaks komitee koosseisu ja volitused. Komitee vastutab nõukogule heakskiitmiseks esitatava organisatsiooni halduseelarve koostamise ning kõigi muude ülesannete täitmise eest, mille nõukogu talle määrab ja mis hõlmavad järelevalvet tulude ja kulude üle ning organisatsiooni haldamisega seotud küsimusi. Finants- ja halduskomitee annab nõukogule oma menetluste kohta aru.

Artikkel 20

Rahastamine

(1)    Asjaomaste riikide valitsused katavad nõukogu delegatsioonide ning kõikide nõukogu komiteede esindajate kulud.

(2)    Muud käesoleva lepingu täitmiseks vajalikud kulud kaetakse liikmesriikide iga-aastastest osamaksudest, mis arvutatakse välja artikli 21 kohaselt, liikmesriikidele eriteenuste müügist saadud tuludest ning artiklite 30 ja 32 alusel saadud teabe ja uuringute müügist saadud tuludest.

(3)    Organisatsiooni eelarveaasta ühtib kohviaastaga.

Artikkel 21

Halduseelarve kindlaksmääramine ja

osamaksude väljaarvutamine

(1)    Iga eelarveaasta teisel poolel kiidab nõukogu heaks organisatsiooni järgmise eelarveaasta halduseelarve ning arvutab välja iga liikmesriigi osamaksu eelarvesse. Halduseelarve projekti koostab tegevdirektor finants- ja halduskomitee järelevalve all vastavalt artiklile 19.

(2)    Liikmesriigi osamaks halduseelarvesse arvutatakse igal eelarveaastal järgmiselt: i) 50 % kogu kohvikaubanduse keskmise väärtuse alusel ja ii) 50 % eelneva nelja kalendriaasta kogu kohvikaubanduse keskmise mahu alusel. Käesolevas artiklis tähendab mõiste „kogu kohvikaubandus“ koguimporti ja -eksporti eelarveaasta halduseelarve heakskiitmise ajal. Osamaksude kindlaksmääramisel arvutatakse iga liikmesriigi osamaks, võtmata arvesse liikmesriigi võimalikku hääleõiguse peatamist ning sellest tulenevat häälte ümberjaotamist. Eespool nimetatud arvutust ei kohaldata aga liikmesriikide suhtes, kelle liikmesus on artikli 22 lõike 4 kohaselt peatatud, ning nende osamaksud jaotatakse üksnes kõnealuse eelarveaasta lõikes ümber ülejäänud liikmesriikide vahel.

(3)    Sellise liikmesriigi esialgse osamaksu, kes ühineb organisatsiooniga pärast käesoleva lepingu jõustumist vastavalt artiklile 46, arvutab jooksvast eelarveaastast järelejäänud aja alusel välja nõukogu artikli 21 lõike 2 alusel, kuid selleks eelarveaastaks väljaarvutatud teiste liikmesriikide osamakse ei muudeta.

(4)    Iga liikmesriik maksab igal eelarveaastal osamaksu, mille suurus on vähemalt 0,25 % halduseelarvest.

(5)    Liikmesriikide suhtes, kelle keskmine kohvikaubanduse kogumaht on alla 0,25 % kõigi liikmesriikide kohvikaubanduse keskmise mahu ja väärtuse summast, kohaldatakse üksnes lõikes 4 osutatud minimaalset osamaksu.

(6)    Järelejäänud osamaksu summa jagatakse kõigi liikmesriikide vahel, välja arvatud lõikes 5 nimetatud liikmesriigid, järgmiselt: 50 % proportsionaalselt nende kogu kohvikaubanduse keskmise mahuga; ja 50 % proportsionaalselt nende kogu kohvikaubanduse keskmise väärtusega.

(7)    Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse kohvi eksporti ja importi nii, et need hõlmavad igasugust päritolu ja igasugustesse sihtkohtadesse suunduvaid saadetisi eelneva nelja kalendriaasta jooksul.

(8)    Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidu või artikli 4 lõikes 3 määratletud valitsustevahelise organisatsiooni puhul eksporti nii, et see hõlmab igasugustesse sihtkohtadesse suunduva ja Euroopa Liidu või valitsustevahelise organisatsiooni sisese ekspordi summat ning importi nii, et see hõlmab igasugust päritolu, sealhulgas Euroopa Liidu või valitsustevahelise organisatsiooni sisese impordi summat.

Artikkel 22

Osamaksude tasumine

(1)    Iga eelarveaasta halduseelarve osamaksud makstakse vabalt vahetatavas vääringus ning nende maksmise tähtaeg on vastava eelarveaasta esimene päev.

(2)    Kui liikmesriik ei ole oma osamaksu halduseelarvesse täies ulatuses maksnud kuue kuu jooksul alates osamaksu maksmise tähtajast, peatatakse tema hääleõigus ja õigus osaleda erikomiteede tegevuses seni, kuni liikmesriigi osamaks on täies ulatuses makstud. Selline liikmesriik ei kaota siiski muid õigusi ega vabane oma käesolevast lepingust tulenevatest kohustustest, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

(3)    Liikmesriik, kelle hääleõigus on käesoleva artikli lõike 2 alusel peatatud, on sellele vaatamata kohustatud tasuma osamaksu.

(4)    Nõukogu peatab otsusega ajutiselt mis tahes liikmesriigi liikmesuse, kelle tasumata osamaksude püsiv võlgnevus ületab 21 kuud. Liikmesriik, kelle liikmesus on ajutiselt peatatud, vabastatakse kohustusest tasuda organisatsiooni halduseelarvesse osamaksu, kuid ta vastutab jätkuvalt kõigi muude käesolevast lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest. Pärast tasumata osamaksude täielikku tasumist või pärast seda, kui nõukogu on maksegraafiku heaks kiitnud, saab kõnealune liikmesriik uuesti liikme õigused. Võlgnevusi omavate liikmesriikide poolt tehtud maksetest kaetakse kõigepealt nende vanim tasumisele kuuluv osamaks.

Artikkel 23

Kohustused

(1)    Tegutsedes artikli 7 lõike 3 kohaselt, ei ole organisatsioonil volitusi võtta ei enda ega oma liikmesriikide nimel kohustusi, mis ei kuulu käesoleva lepingu reguleerimisalasse; eelkõige ei ole tal volitusi laenu võtta. Kasutades lepingute sõlmimise õigust, inkorporeerib organisatsioon käesoleva lepingu tingimused oma lepingutesse viisil, mis juhib neile organisatsiooniga lepinguid sõlmivate poolte tähelepanu, kuid kui inkorporeerimine ei õnnestu, ei muuda see neid lepinguid kehtetuks ega kujuta endast võimupiiride ületamist.

(2)    Liikmesriigi vastutus on piiratud käesolevas lepingus eraldi ettenähtud osamaksude tasumise kohustusega. Organisatsiooniga lepingulistes suhetes olevaid kolmandaid isikuid loetakse liikmesriikide kohustusi käsitlevatest käeoleva lepingu sätetest teadlikuks.

Artikkel 24

Raamatupidamisaruannete auditeerimine ja avaldamine

   Niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast eelarveaasta lõppemist koostatakse sõltumatult auditeeritud aruanne organisatsiooni varade, kohustuste, kulude ja tulude kohta vastaval eelarveaastal. Aruanne esitatakse nõukogule heakskiitmiseks nõukogu lähimal istungil.

IX PEATÜKK – MAJANDUS

Artikkel 25

Majanduskomitee

Luuakse majanduskomitee, mis vastutab järgmise eest: müügi edendamine ja turu arendamine; turu läbipaistvus, statistiline teave, uuringud ja ülevaated; projektid; kestlik areng; kohvisektori rahastamine. Nõukogu määrab kindlaks majanduskomitee koosseisu ja volitused lisaks neile, mis on sätestatud artiklites 33 ja 38. 

Artikkel 26

Kaubandus- ja tarbimistakistuste kõrvaldamine

(1)    Liikmesriigid tunnistavad vajadust muuta kohvi tarneahel tõhusamaks ning kõrvaldada tootmist, kauplemist ja tarbimist pärssida võivad olemasolevad takistused ja vältida uusi.

(2)    Liikmesriik reguleerib oma kohvisektorit, et täita siseriiklikke tervishoiu- ja keskkonnapoliitika ning äraelamist võimaldava sissetuleku eesmärke kooskõlas oma rahvusvahelistest lepingutest, ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ning rahvusvahelisest ja piirkondlikust kaubandusest tulenevate kohustustega.

(3)    Liikmesriigid tunnistavad, et praegu rakendatakse meetmeid, mis võivad kohvitarbimise kasvu suuremal või vähemal määral takistada, eelkõige:

a)    kohvi impordi kord, sealhulgas soodus- ja muud tariifid, kvoodid, riiklike monopolide ja riiklike hankeasutuste tegevus, ning muud halduseeskirjad ja äritavad;

b)    otseseid ja kaudseid subsiidiume hõlmav ekspordikord ning muud halduseeskirjad ja äritavad; ning

c)    sisekaubanduse tingimused ning riiklikud ja piirkondlikud õigus- ja haldusnormid, mis võivad mõjutada tarbimist või muuta tarneahela ebatõhusaks.

(4)    Pidades silmas eespool nimetatud eesmärke ning käesoleva artikli lõiget 5, püüavad liikmesriigid vähendada kohvi tollimakse ning võtta muid meetmeid, et kõrvaldada tarbimise kasvu pärssivad takistused.

(5)    Võttes arvesse vastastikust huvi, kohustuvad liikmesriigid otsima viise ja vahendeid, mille abil saaks käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud kaubanduse ja tarbimise kasvu pärssivaid takistusi järk-järgult vähendada ja võimaluse korral lõpuks kõrvaldada või mille abil saaks niisuguste takistuste mõju oluliselt vähendada.

(6)    Võttes arvesse vastastikust huvi, kohustuvad liikmesriigid otsima viise, kuidas asjakohaste eeskirjadega leevendada hinnavolatiilsust.

(7)    Võttes arvesse käesoleva artikli lõike 5 alusel võetud kohustusi, teavitavad liikmesriigid nõukogu igal aastal kõigist käesoleva artikli rakendamiseks võetud meetmetest.

(8)    Tegevdirektor koostab ja edastab igal aastal kõigile liikmesriikidele ülevaate kohviga seotud kaubandus- ja tarbimistõkete ning hinnavolatiilsust põhjustavate turumoonutuste kohta, mis mõjutavad äraelamist ja heaolu võimaldavat sissetulekut või väärtuse jaotust eelkõige kohvikasvatajate ja muude tootjate puhul; nõukogu vaatab selle ülevaate läbi.

(9)    Nõukogu võib käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks anda soovitusi liikmesriikidele, kes esitavad nii kiiresti kui võimalik nõukogule aruande nende soovituste rakendamiseks võetud meetmete kohta.

Artikkel 27

Müügi edendamine ja turu arendamine

(1)    Liikmesriigid tunnistavad, et nii eksportivad kui ka importivad liikmesriigid saavad kasu jõupingutustest, mida tehakse tarbimise edendamiseks, tootekvaliteedi parandamiseks ning kohviturgude arendamiseks, muu hulgas eksportivates liikmesriikides.

(2)    Müügi edendamise ja turu arendamise alane tegevus võib hõlmata kohvi tootmise ja tarbimisega seotud teabe- ja edenduskampaaniaid, teadustegevust, suutlikkuse suurendamist, uuringuid, aga ka rahvusvahelist kohvipäeva.

(3)    Selline tegevus võib kuuluda organisatsiooni tegevusprogrammi või artiklis 33 nimetatud organisatsiooni projektitegevusse ning seda võib rahastada liikmesriikide, mitteliikmesriikide, muude organisatsioonide ja erasektori vabatahtlikest sissemaksetest.

Artikkel 28

Töödeldud kohviga seotud meetmed

   Liikmesriigid tunnistavad, et arengumaad peavad laiendama oma majandusbaasi muu hulgas industrialiseerimise ning valmistoodete ekspordi, sealhulgas kohvi töötlemise ja artikli 2 lõike 1 punktides d, e, f, g ja h osutatud töödeldud kohvi ekspordi abil. Seoses sellega peaksid liikmesriigid hoiduma selliste riiklike meetmete võtmisest, mis võivad põhjustada teiste liikmesriikide kohvisektori häireid.

Artikkel 29

Segud ja asendajad

(1)    Liikmesriigid ei jäta kehtima ühtki eeskirja, milles nõutakse teiste toodete segamist kohvisse või töötlemist või kasutamist koos kohviga kaubanduslikuks edasimüügiks kohvina. Liikmesriigid püüavad keelata selliste toodete müügi ja reklaamimise kohvi nimetuse all, milles põhilise toorainena sisaldub toorkohvi alla 95 %. Seda lõiget ei kohaldata aga artikli 2 lõike 1 punktis h määratletud valmissegatud kohvi suhtes.

(2)    Tegevdirektor esitab nõukogule korrapäraselt aruande käesoleva artikli järgimise kohta.

Artikkel 30

Statistiline teave

(1)    Organisatsioon tegutseb keskusena, kus kogutakse, vahetatakse ja avaldatakse järgmist teavet:

a)    statistiline teave maailma kohvitoodangu ning kohvi hindade, ekspordi, impordi, reekspordi, turustamise ja tarbimise kohta, sealhulgas teave tootmise, tarbimise, kauplemise ja hindade kohta kohvituru erinevates kategooriates kohvi liikide kaupa ning kohvi sisaldavate toodete kohta; ja

b)    tehniline teave kohvi kasvatamise, tootmiskulude, töötlemise ja kasutamise kohta, kuivõrd see on asjakohane.

(2)    Nõukogu võib kohustada liikmesriike esitama teavet, mida ta peab oma tegevuseks vajalikuks, sealhulgas korralisi statistilisi aruandeid kohvitootmise, tootmissuundumuste, ekspordi, impordi, reekspordi, turustamise, tarbimise, varude, hindade ja maksustamise kohta, kuid teavet, mis võib aidata kindlaks teha kohvi tootmise, töötlemise või turustamisega tegelevate isikute või äriühingute tegevust, ei avaldata. Liikmesriigid esitavad teabe nii üksikasjalikult, õigeaegselt ja täpselt kui võimalik.

(3)    Nõukogu kehtestab indikaatorhindade süsteemi ning tagab igapäevase ühendindikaatorhinna avaldamise, mis peaks kajastama tegelikke turutingimusi.

(4)    Kui liikmesriik ei ole esitanud nõukogu määratud tähtaja jooksul organisatsiooni nõuetekohaseks tööks vajalikku statistilist ja muud teavet või kui tal on sellega raskusi, võib nõukogu nõuda asjaomaselt liikmesriigilt selgitusi teabe esitamata jätmise põhjuste kohta. Liikmesriik võib nõukogu oma raskustest teavitada ja paluda tehnilist abi.

(5)    Kui leitakse, et liikmesriigil on vaja tehnilist abi, või kui liikmesriik ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul käesoleva artikli lõike 2 alusel nõutavat statistilist teavet esitanud ega nõukogult abi palunud ning kui ta ei ole selgitanud nõuete täitmata jätmise põhjuseid, võib nõukogu võtta meetmeid, mille tulemusel asjaomane liikmesriik tõenäoliselt esitab vajaliku teabe.

Artikkel 31

Päritolusertifikaadid

(1)    Et hõlbustada rahvusvahelise kohvikaubanduse statistika kogumist ja teha kindlaks iga eksportiva liikmesriigi eksporditud kohvikogused, kehtestab organisatsioon päritolusertifikaatide süsteemi, mida reguleerivad nõukogu heakskiidetud eeskirjad.

(2)    Kui eksportiv liikmesriik ekspordib kohvi, nõutakse alati kehtivat päritolusertifikaati. Päritolusertifikaate väljastavad liikmesriigi valitud ning organisatsiooni heakskiidetud kvalifitseeritud asutused nõukogu kehtestatud eeskirjade kohaselt. Lisaks vaatab organisatsioon päritolusertifikaadis sisalduva teabe korrapäraselt läbi, pidades silmas tarbimistingimuste muutumist ja rahvusvahelist kaubandust.

(3)    Iga eksportiv liikmesriik teatab organisatsioonile, millised valitsusasutused või valitsusvälised asutused täidavad käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud ülesandeid. Organisatsioon kiidab eelkõige valitsusvälised asutused heaks vastavalt nõukogu heakskiidetud eeskirjadele.

(4)    Eksportiv liikmesriik võib nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel esitada nõukogule heakskiitmiseks taotluse lubada edastada organisatsioonile päritolusertifikaadi andmed oma kohviekspordi kohta muud meetodit kasutades.

Artikkel 32

Uuringud, ülevaated ja aruanded

(1)Liikmesriikide abistamiseks soodustab organisatsioon kohvisektori asjakohaseid valdkondi käsitlevate uuringute, ülevaadete, tehniliste aruannete ja muude dokumentide koostamist.

(2)Need võivad hõlmata kohvi tootmise ja turustamise majanduslikku külge, kohvi väärtusahela analüüsi, kliimamuutuste mõju, finants- ja muude riskide juhtimisega seotud lähenemisviise, riikliku poliitika mõju kohvi tootmisele ja tarbimisele, kohvisektori kestlikkuse aspekte, kohvi seoseid tervisega, võimalusi laiendada kohviturgusid traditsioonilistel ja võimalikel uutel kasutusaladel ning muid teemasid, mida nõukogu peab asjakohaseks.

(3)    Kui see on tehniliselt teostatav, võib koguda, koostada, analüüsida ja levitada ka järgmist teavet:

a)    teave kohvikoguste ja -hindade kohta seoses selliste teguritega nagu erinevad geograafilised piirkonnad, perekonnad, kohalikud kogukonnad ja tootmistingimused;

b)    teave turustruktuuride, nišiturgude ning kujunevate tootmis- ja tarbimissuundumuste kohta; ning

c)    uuringud äraelamist ja heaolu võimaldava sissetuleku valdkonnas tehtud edusammude kohta.

(4)    Käesoleva artikli lõike 1 sätete kohaldamiseks kaalub nõukogu nende uuringute, ülevaadete, aruannete ja prognoositud ressursivajaduste lisamist iga-aastasesse tegevusprogrammi, pöörates erilist tähelepanu väikese ja keskmise suurusega kohvikasvatajatele ning teistele tootjatele. Kõnealust tegevust rahastatakse halduseelarvest või eelarvevälistest vahenditest.

(5)    Organisatsioon pöörab erilist tähelepanu teabe kättesaadavaks tegemisele väikese ja keskmise suurusega kohvikasvatajatele ja teistele tootjatele, et aidata neil parandada oma kestlikkust, finantstulemusi, aga ka krediidihaldust ja riskijuhtimist.

X PEATÜKK – ORGANISATSIOONI TEGEVUS SEOSES PROJEKTIDEGA

Artikkel 33

Projektide koostamine ja rahastamine

(1)    Liikmesriigid ja tegevdirektor võivad majanduskomitee kaudu esitada nõukogule projektide ettepanekuid. Need ettepanekud peaksid aitama kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ning ühele või mitmele strateegilises tegevuskavas ja iga-aastases tegevusprogrammis kindlaksmääratud prioriteetsele töövaldkonnale, mille nõukogu on artikli 10 kohaselt heaks kiitnud.

(2)    Nõukogu kehtestab projektide esitamise, hindamise, heakskiitmise, prioriteetsuse määramise ja rahastamise, samuti nende rakendamise, järelevalve ja hindamise ning tulemuste laialdase levitamise korra ja mehhanismid ning ajakohastab neid. Majanduskomitee vastutab kõnealuse korra ja mehhanismide rakendamise ning nõukogule soovituste andmise eest.

(3)Tegevdirektor esitab igal nõukogu istungil aruande nõukogus heakskiidetud projektide, sealhulgas rahastamist ootavate, rakendatavate või alates nõukogu eelnevast istungist lõpetatud projektide seisu kohta.

(4)    Organisatsioon püüab teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, finantsasutuste, mitmepoolsete ja kahepoolsete arenguagentuuride ning avaliku ja erasektori rahastajatega, et saada vajaduse korral rahalist abi ja toetust kohvimajandusele huvi pakkuvate programmide, projektide ja tegevuste elluviimiseks.

XI PEATÜKK – KOHVI ERASEKTOR

Artikkel 34

Seotud liikmete nõuandekogu

(1)    Seotud liikmete nõuandekogu on nõuandeorgan, mis võib nõukogu taotlusel anda soovitusi ning kutsuda nõukogu ja selle allorganeid üles lisama oma päevakorda käesoleva lepingu ja maailma kohvisektori olukorraga seotud küsimusi ja tegema nende kohta otsuseid.

(2)    Seotud liikmete nõuandekogu koosneb kõigist seotud liikmetest.

(3)    Seotud liikmete nõuandekogul on esimees ja aseesimees, kes valitakse selle liikmete hulgast üheks aastaks. Neid ametnikke võib tagasi valida. Esimehele ja aseesimehele organisatsioon tasu ei maksa.

(4)    Nõukogu kutsub seotud liikmete nõuandekogu esimehe ja aseesimehe osalema nõukogu koosolekutel ning neil on õigus sõna võtta.

(5)    Seotud liikmete nõuandekogu esimees ja aseesimees esindavad nõuandekogu avaliku ja erasektori kohvialases töörühmas (CPPWP).

(6)    Seotud liikmete nõuandekogu koosolekud peetakse üldjuhul organisatsiooni asukohas enne nõukogu korralisi istungeid, vältides vastuolusid kõnealuste istungite ajakavaga. Kui nõukogu nõustub liikmesriigi ettepanekuga pidada istung tema territooriumil, võib ka seotud liikmete nõuandekogu koosoleku pidada sellel territooriumil, ning organisatsioonile tekkivad lisakulutused, mis ületavad kulutusi, mis oleksid tekkinud siis, kui koosolek oleks peetud organisatsiooni asukohas, kannab sel juhul riik, kelle territooriumil koosolekut peetakse, või asjakohane erasektori organisatsioon.

(7)    Seotud liikmete nõuandekogu võib nõukogu heakskiidul pidada erakorralisi koosolekuid.

(8)    Seotud liikmete nõuandekogu kehtestab oma töökorra, mis on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 35

Avaliku ja erasektori kohvialane töörühm (CPPWP)

(1)    Avaliku ja erasektori kohvialane töörühm (edaspidi „CPPWP“) on mitut sidusrühma hõlmav avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on teha kindlaks praktilised ja ajaliselt piiritletud meetmed ja rakendada neid hinnataseme, hinnavolatiilsuse ja kohvisektori pikaajalise kestlikkuse küsimustega tegelemiseks.

(2)    CPPWP:

a)    tegeleb konsensuse saavutamisega prioriteetsete küsimuste ja meetmete suhtes, mis esitatakse kaalumiseks nõukogule ning mida arutatakse tegevjuhtide ja üleilmsete liidrite foorumiga;

b)    peab avaliku ja erasektori dialoogi ning jälgib edusamme, mida on tehtud hinnataseme, hinnavolatiilsuse ja kohvisektori pikaajalise kestlikkuse valdkonnas võetud kohustustega;

c)    edendab nõukogu poolt heaks kiidetud kohustuste ja algatuste edasiarendamist ja rakendamist hinnatasemete ja kohvisektori pikaajalise kestlikkuse küsimustes ning

d)    töötab välja ühise visiooni ning avaliku ja erasektori dialoogi tegevuskava, tegeledes kohvisektori pakiliste küsimustega, selgitades ootusi ning tehes kindlaks võimalused ja vahendid ühiseks tegevuseks.

(3)    CPPWP koosneb võrdsel arvul nõukogu nimetatud esindajatest ja erasektori esindajatest. Kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad võivad CPPWPga ühineda nõukogu kehtestatud tingimustel.

(4)    Tegevdirektor tegutseb CPPWP ex officio sekretärina ning määratud töötaja tegutseb tema asendusliikmena ja vajaduse korral tema nimel.

(5)    CPPWP kehtestab oma töökorra, mis on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja nõukogu heaks kiidetud volitustega.

(6)    CPPWP loob oma mehhanismid, et kaasata kohvisektorist huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmad, arengupartnerid ja kodanikuühiskonna prioriteetsete küsimuste hindamisse ning parimate tavade ja lahenduste väljaselgitamisse.

(7)    CPPWP esitab korrapäraselt nõukogule kaalumiseks aruandeid, arutelusid ja soovitusi.

Artikkel 36

Kaasamine ja integreerimine

(1)    Nõukogu ja selle allorganid, sealhulgas CPPWP, võimaldavad seotud liikmetel ja vajaduse korral rahvusvahelistel organisatsioonidel:

a)    esitada eksperdianalüüsi küsimustes, mis on otseselt seotud nende kogemustega selles valdkonnas;

b)    tegutseda varajase hoiatajana;

c)    aidata suurendada üldsuse teadlikkust asjakohastes küsimustes;

d)    panustada käesoleva lepingu eesmärkide täitmisse ning

e)    esitada organisatsiooni üritustel asjakohast teavet.

(2)    Tunnistades samuti, et organisatsioon pakub seotud liikmetele võimalusi olla avalikkuse ees ära kuulatud ja anda oma panus organisatsiooni päevakorda, tohivad seotud liikmed:

a)    osaleda nõukogu heakskiidul organisatsiooni tegevuses või tegevusprogrammi osaks olevates tegevustes;

b)    hankida teavet, teadmisi ja häid tavasid ning jagada neid liikmesriikide ja seotud liikmetega organisatsiooni pakutavate koostöövahendite või muude vahendite kaudu;

c)    osaleda Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooniga seotud rahvusvahelistel konverentsidel ja üritustel;

d)    esineda nendel üritustel kirjalike ja suuliste avaldustega;

e)    korraldada kõrvalüritusi;

f)    saada teavet ja andmeid ning

g)    saada võimaluse luua võrgustikke ja teha lobitööd, et süvendada kontakte ja teadmistebaasi võimalike partnerluste loomiseks mitmesuguste sidusrühmadega.

Artikkel 37

Maailma kohvikonverents

(1)    Nõukogu võtab meetmeid, et korraldada asjakohaste ajavahemike järel maailma kohvikonverents (edaspidi „konverents“), millel osalevad eksportivad ja importivad liikmesriigid, erasektori esindajad ning muud huvitatud osalised, sealhulgas mitteliikmesriikidest. Nõukogu tagab koostöös konverentsi esimehega, et konverents aitaks kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele.

(2)    Konverentsil on esimees, kellele organisatsioon tasu ei maksa. Nõukogu nimetab esimehe ametisse asjakohaseks ajaks ning kutsub ta osalema nõukogu istungitel vaatlejana.

(3)    Nõukogu otsustab konverentsi vormi, teema, sisu ja ajakava, teavitades sellest seotud liikmete nõuandekogu ning avaliku ja erasektori kohvialast töörühma. Konverents toimub tavaliselt organisatsiooni asukohas nõukogu istungjärgu ajal. Kui nõukogu otsustab nõustuda liikmesriigi ettepanekuga pidada istung tema territooriumil, võib seal pidada ka konverentsi, ning organisatsioonile tekkivad lisakulutused, mis ületavad kulutusi, mis oleksid tekkinud siis, kui istung oleks peetud organisatsiooni asukohas, kannab riik, kelle territooriumil istung toimub.

(4)    Kui nõukogu ei otsusta teisiti, on konverents isefinantseeriv.

(5)    Konverentsi esimees teavitab nõukogu konverentsi otsustest.

Artikkel 38

Kohvisektori rahastamine

   Majanduskomitee hõlbustab konsultatsioone kohvisektori rahastamis- ja riskijuhtimismehhanismidega seotud teemadel, pöörates erilist tähelepanu väikese ja keskmise suurusega tootjate, kohvikasvatajate ja kohalike kogukondade vajadustele kohvitootmispiirkondades.

XII PEATÜKK – ÜLDSÄTTED

Artikkel 39

Uue lepingu ettevalmistamine

(1)    Nõukogu võib uurida võimalusi pidada läbirääkimisi uue rahvusvahelise kohvilepingu sõlmimiseks.

(2)    Eelmise sätte elluviimiseks uurib nõukogu organisatsiooni edusamme artiklis 1 nimetatud käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisel.

XIII PEATÜKK – KESTLIK ARENG

Artikkel 40

Kestlik kohvisektor

(1)    Liikmesriigid seavad esikohale kohvivarude kestliku majandamise ja töötlemise, võttes arvesse tasakaalustatud ja integreeritud kestliku arengu põhimõtete ja eesmärkide kolme mõõdet – majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane –, nagu need on sätestatud ÜRO kestliku arengu eesmärkides ja muudes liikmesriikide poolt heaks kiidetud seotud ülemaailmsetes algatustes.

(2)    Organisatsioon saab taotluse korral kaasa aidata liikmesriikide kohvisektori kestlikule arengule, et edendada kohvikasvatajate ja kõigi kohvisektori sidusrühmade heaolu, parandades samal ajal tootlikkust, kvaliteeti, vastupidavust ja kasumlikkust kohvi väärtusahelas, eriti väikeste kohvikasvatajate ja teiste väikeste kohvitootjate jaoks.

Artikkel 41

Elatustase ja töötingimused

Liikmesriigid pööravad tähelepanu kohvisektoris töötava elanikkonna elatustaseme ja töötingimuste parandamisele vastavalt asjaomasele arenguastmele, pidades silmas nendes küsimustes rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja kohaldatavaid standardeid. Lisaks sellele lepivad liikmesriigid kokku, et tööstandardeid ei kasutata kaubanduse kaitsemeetmena.

XIV PEATÜKK – KONSULTATSIOONID, VAIDLUSED JA KAEBUSED

Artikkel 42

Konsultatsioonid

   Iga liikmesriik suhtub mõistvalt konsultatsioonivajadusse, juhul kui teine liikmesriik teeb mis tahes käesoleva lepinguga seotud küsimuses esildise, ja tagab selleks piisava võimaluse. Sellise konsultatsiooni käigus moodustab tegevdirektor ükskõik kumma poole taotlusel ja teise poole nõusolekul sõltumatu vaekogu, kes pakub abi poolte lepitamiseks. Organisatsioon ei kata vaekogu kulutusi. Kui pool ei nõustu, et tegevdirektor moodustab vaekogu, või kui konsultatsioonil ei jõuta lahenduseni, võib küsimuse suunata nõukogule vastavalt artiklile 43. Kui konsultatsioonil jõutakse lahenduseni, esitatakse selle kohta aruanne tegevdirektorile, kes edastab aruande kõigile liikmesriikidele.

Artikkel 43

Vaidlused ja kaebused

(1)    Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, esitatakse vaidluses osaleva liikmesriigi taotlusel nõukogule otsustamiseks.

(2)    Nõukogu kehtestab vaidluste ja kaebuste lahendamise korra.

XV PEATÜKK – LÕPPSÄTTED

Artikkel 44

Allakirjutamine ja ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine

(1)    Kui ei ole ette nähtud teisiti, on käesolev leping avatud allakirjutamiseks hoiulevõtja peakorteris alates 6. oktoobrist 2022 kuni 30. aprillini 2023 (kaasa arvatud) 2007. aasta rahvusvahelise kohvilepingu osalistele ning valitsustele, kes olid kutsutud rahvusvahelise kohvinõukogu istungile, kus käesolev leping vastu võeti.

(2)    Allakirjutanud valitsused peavad käesoleva lepingu ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma kooskõlas oma õiguslike menetlustega.

(3)    Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiulevõtjale hoiule hiljemalt 31. juulil 2023, välja arvatud artiklis 46 sätestatud juhtudel. Nõukogu võib siiski otsustada anda lisaaega allakirjutanud valitsustele, kes ei suuda oma dokumente selleks kuupäevaks hoiule anda. Nõukogu edastab sellised otsused hoiulevõtjale.

(4)    Allakirjutamise ja ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise või ajutisest kohaldamisest teatamise ajal annab Euroopa Liit hoiulevõtjale hoiule avalduse, milles kinnitab oma ainupädevust käesoleva lepinguga reguleeritavates küsimustes. Euroopa Liidu liikmesriikidel ei ole võimalik saada käesoleva lepingu osalisteks.

Artikkel 45

Ajutine kohaldamine

   Allakirjutanud valitsus, kes kavatseb käesoleva lepingu ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita, võib hoiulevõtjat igal ajal teavitada käesoleva lepingu ajutisest kohaldamisest kooskõlas oma õiguslike menetlustega.

Artikkel 46

Jõustumine

(1)    Käesolev leping jõustub lõplikult siis, kui allakirjutanud valitsused, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku eksportivate liikmesriikide häältest, ja allakirjutanud valitsused, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku importivate liikmesriikide häältest, arvutatuna 6. juuni 2022. aasta seisuga ning võtmata arvesse võimalikku peatamist artikli 22 tingimuste kohaselt, on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud. Teise võimalusena jõustub leping lõplikult mis tahes ajal, kui see kehtib ajutiselt vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ning häälte osakaaluga seotud tingimused on ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjade hoiuleandmisega täidetud.

(2)    Kui käesolev leping ei ole 31. juuliks 2023 lõplikult jõustunud, jõustub see nimetatud kuupäeval või mõnel muul ajal 12 kuu jooksul pärast seda kuupäeva ajutiselt, kui käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud häälte osakaaluga allakirjutanud valitsused on andnud hoiule ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad või on hoiulevõtjat vastavalt artiklile 45 teavitanud.

(3)    Kui käesolev leping on 31. juuliks 2024 jõustunud ajutiselt, kuid mitte lõplikult, lõpeb selle ajutine kehtivus, välja arvatud juhul, kui ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud või hoiulevõtjat artikli 45 sätete kohaselt teavitanud allakirjutanud valitused otsustavad vastastikusel kokkuleppel selle ajutist kehtivust konkreetse ajavahemiku võrra jätkata. Kõnealused allakirjutanud valitsused võivad vastastikusel kokkuleppel ka otsustada, et nende vahel jõustub käesolev leping lõplikult.

(4)    Kui käesolev leping ei ole käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt 31. juuliks 2024 ajutiselt ega lõplikult jõustunud, võivad ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud allakirjutanud valitsused kooskõlas oma õigusnormidega vastastikusel kokkuleppel otsustada, et leping jõustub nende vahel lõplikult.

Artikkel 47

Ühinemine

(1)    Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, võivad kõik ÜRO või mõne selle spetsialiseeritud asutuse liikmesriikide valitsused või kõik artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud valitsustevahelised organisatsioonid vastavalt nõukogu kehtestatavale korrale käesoleva lepinguga ühineda.

(2)    Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale. Ühinemine jõustub ühinemiskirja hoiuleandmisel.

(3)    Ühinemiskirja hoiuleandmise ajal annavad kõik artikli 4 lõikes 3 nimetatud valitsustevahelised organisatsioonid hoiule avalduse, milles nad kinnitavad oma ainupädevust käesoleva lepinguga reguleeritavates küsimustes. Selliste organisatsioonide liikmesriikidel ei ole võimalik saada käesoleva lepingu osalisteks.

Artikkel 48

Reservatsioonid

   Käesoleva lepingu ühegi sätte suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel 49

Vabatahtlik väljaastumine

   Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu osaliste hulgast igal ajal välja astuda, esitades hoiulevõtjale väljaastumise kohta kirjaliku teate. Väljaastumine jõustub 90 päeva möödumisel teatise saamise päevast.

Artikkel 50

Väljaarvamine

   Kui nõukogu otsustab, et mõni liikmesriik on rikkunud oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi ning leiab lisaks sellele, et selline rikkumine kahjustab oluliselt käesoleva lepingu toimimist, võib ta sellise liikmesriigi organisatsioonist välja arvata. Nõukogu teatab igast sellisest otsusest viivitamata hoiulevõtjale. 90 päeva möödumisel nõukogu otsuse kuupäevast lakkab selline liikmesriik olemast organisatsiooni liikmesriik ja käesoleva lepingu osaline.

Artikkel 51

Tasaarveldused väljaastunud või väljaarvatud liikmesriikidega

(1)    Nõukogu määrab kindlaks väljaastunud või väljaarvatud liikmesriigiga tasaarvelduse tegemise korra. Organisatsioon jätab endale väljaastunud või väljaarvatud liikmesriigi makstud summad ning liikmesriigil säilib kohustus maksta summad, mis ta võlgneb organisatsioonile väljaastumise või väljaarvamise jõustumise ajal; seda siiski tingimusel, et lepinguosalise puhul, kes ei nõustu lepingu muudatusega ning lakkab seetõttu olemast käesoleva lepingu osaline artikli 53 lõike 2 kohaselt, võib nõukogu kohaldada mis tahes tasaarvelduse korda, mille ta leiab olevat õiglase.

(2)    Liikmesriigil, kes on lakanud olemast käesoleva lepingu osaline, ei ole õigust saada osa likvideerimistulust ega organisatsiooni muust varast; samuti ei vastuta ta organisatsiooni puudujäägi kinnimaksmise eest käesoleva lepingu lõpetamisel, kui selline puudujääk peaks esinema.

Artikkel 52

Kestus ja lõpetamine

(1)    Käesolev leping kehtib seni, kuni nõukogu selle käesoleva artikli lõike 3 kohaselt lõpetab.

(2)    Nõukogu vaatab käesoleva lepingu läbi iga viie aasta möödumisel selle jõustumisest, kui see on vajalik või kui selleks vajadus tekib, eelkõige selleks, et tulla toime uute väljakutsete ja võimalustega ning nendele reageerida, ning teeb vajalikud otsused.

(3)    Nõukogu võib igal ajal otsustada käesoleva lepingu lõpetada. Lõpetamine jõustub nõukogu määratud kuupäeval.

(4)    Olenemata käesoleva lepingu lõpetamisest tegutseb nõukogu edasi seni, kui on vaja, et teha vajalikud otsused aja jooksul, mis kulub organisatsiooni likvideerimiseks, tasaarvelduste tegemiseks ja vara käsutamiseks.

(5)    Kõik käesoleva lepingu lõpetamisega seotud otsused ning nõukogule käesoleva artikli kohaselt esitatud teatised edastab nõukogu nõuetekohaselt hoiulevõtjale.

Artikkel 53

Muutmine

(1)    Nõukogu võib teha ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks ning ta teavitab sellistest ettepanekutest lepinguosalisi. Muudatus jõustub kõikide liikmesriikide suhtes 100 päeva möödumisel päevast, mil hoiulevõtja on saanud nõustumisteatised lepinguosalistelt, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku eksportivate liikmesriikide häältest, ning lepinguosalistelt, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku importivate liikmesriikide häältest. Nimetatud kaks kolmandikku häältest arvutatakse nende lepinguosaliste arvu põhjal, kes olid lepinguosalised ajal, mil muudatusettepanek edastati asjaomastele lepinguosalistele heakskiitmiseks. Nõukogu määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul lepinguosalised peavad teavitama hoiulevõtjat muudatusega nõustumisest, ning teatab selle aja lepinguosalistele ja hoiulevõtjale. Kui sellise tähtaja möödumisel ei ole muudatuse jõustumise protsentuaalsed tingimused täidetud, loetakse muudatus tagasi lükatuks.

(2)    Kui nõukogu ei otsusta teisiti, lakkab lepinguosaline, kes ei ole nõukogu määratud tähtaja jooksul teatanud muudatusega nõustumisest kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, sellise muudatuse jõustumise kuupäevast olemast käesoleva lepingu osaline.

(3)    Nõukogu teatab hoiulevõtjale kõikidest käesoleva artikli kohaselt lepinguosalistele edastatud muudatustest.

Artikkel 54

Lisa- ja üleminekusätted

   Kõik organisatsiooni või mõne tema asutuse poolt või nimel 2007. aasta rahvusvahelise kohvilepingu alusel väljaantud aktid jäävad kehtima kuni käesoleva lepingu jõustumiseni.

Artikkel 55

Lepingu autentsed tekstid

   Käesoleva lepingu hispaania-, inglis-, portugali- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed. Originaalid antakse hoiule hoiulevõtjale.

   SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud kuupäeval, mis on esitatud iga allkirja juures.

I LISA

2007. AASTA RAHVUSVAHELISES KOHVILEPINGUS

MÄÄRATUD ÜMBERARVESTUSKOEFITSIENDID

RÖSTITUD, KOFEIINIVABA, VEDELA JA LAHUSTUVA KOHVI JAOKS

Röstitud kohv

Et leida röstitud kohvile vastav toorkohvi ekvivalent, tuleb röstitud kohvi netomass korrutada 1,19-ga.

Kofeiinivaba kohv

Et leida kofeiinivabale toorkohvile vastav toorkohvi ekvivalent, tuleb kofeiinivaba toorkohvi netomass korrutada 1,05-ga. Et leida kofeiinivabale röstitud kohvile ja kofeiinivabale lahustuvale kohvile vastavad toorkohvi ekvivalendid, tuleb nende netomass korrutada vastavalt kas 1,25-ga või 2,73-ga.

Vedel kohv

Et leida vedelale kohvile vastav toorkohvi ekvivalent, tuleb vedelas kohvis sisalduva kuivatatud kohvikuivaine netomass korrutada 2,6-ga.

Lahustuv kohv

Et leida lahustuvale kohvile vastav toorkohvi ekvivalent, tuleb lahustuva kohvi netomass korrutada 2,6-ga.

Valmissegatud kohv

Määratakse kindlaks vastavalt resolutsioonile nr 476, mille rahvusvaheline kohvinõukogu kiitis heaks 9. juunil 2022.

2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu

hoiulevõtja

ARVESTADES JÄRGMIST:

   9. juunil 2022 kiitis rahvusvaheline kohvinõukogu oma 133. istungil heaks resolutsiooni nr 476, millega võeti vastu 2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu tekst;

   1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 76 (lepingute hoiulevõtjad) lõikes 1 on sätestatud, et lepingu hoiulevõtja võivad määrata läbirääkimisi pidavad riigid ja hoiulevõtjaks võib olla üks või mitu riiki, rahvusvaheline organisatsioon või organisatsiooni kõrgeim haldusametnik ning

2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu artikli 2 lõikes 10 on sätestatud, et nõukogu määrab hoiulevõtja konsensuse alusel enne 6. oktoobrit 2022 ja et asjaomane otsus on 2022. aasta lepingu lahutamatu osa,

RAHVUSVAHELINE KOHVINÕUKOGU

OTSUSTAB:

1.2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu hoiulevõtjaks määratakse Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon.

2.Tegevdirektoril kui Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni kõrgeimal haldusametnikul palutakse võtta vajalikud meetmed tagamaks, et organisatsioon täidab 2022. aasta lepingu hoiulevõtja ülesandeid viisil, mis on kooskõlas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooniga, sealhulgas, kuid mitte ainult:

a)    lepingu originaalteksti ja kõigi hoiulevõtjale antud täielike volituste säilitamine;

b)    originaallepingu tõestatud koopiate ettevalmistamine ja levitamine;

c)    lepingu allkirjade vastuvõtmine ning kõigi sellega seotud dokumentide, teadete ja teatiste vastuvõtmine ja säilitamine;

d)    lepinguga seotud allkirja, dokumendi, teate või teatise nõuetekohasuse kontrollimine;

e)    lepinguga seotud aktide, teadete ja teatiste levitamine;

f)    lepingu jõustumiseks või ajutiseks jõustumiseks vajalikul arvul ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjade või ajutise kohaldamise teadete hoiuleandmisest teatamine, nagu on sätestatud lepingu artiklis 46;

g)    lepingu registreerimine ÜRO peasekretäri juures;

h)    allakirjutanute ja lepinguosaliste või vajaduse korral rahvusvahelise kohvinõukogu tähelepanu juhtimine sellele, kui esineb küsimusi hoiulevõtja ülesannete täitmise kohta.

Kinnitan, et eespool esitatu on rahvusvahelise kohvinõukogu 133. istungil 9. juuni 2022. aasta resolutsiooniga nr 476 vastu võetud 2022. aasta rahvusvahelise kohvilepingu tõestatud koopia, mille originaal antakse hoiule Rahvusvahelisele Kohviorganisatsioonile.

Vanúsia Nogueira

Tegevdirektor

Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon

London, Ühendkuningriik, 29. juuli 2022