EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.4.2025

COM(2025) 143 final

2025/0074(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/1727 seoses Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi loomise ajakava pikendamisega

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) toetab liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist raskete piiriüleste kuritegude uurimisel ja nende eest süüdistuse esitamisel. 

Eurojusti toetust taotleva liikmesriigi liige avab juhtumi Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemis ja kasutab seda IT-süsteemi selleks, et vahetada juhtumiga seotud teavet konkreetse juhtumiga seotud teiste liikmesriikide liikmetega (või kolmandate riikide sideprokuröridega). Kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärk on hõlbustada tundlike operatiivsete isikuandmete säilitamist ja vahetamist turvalisel viisil, järgides täielikult andmekaitsenõudeid ja pidades rangelt kinni säilitamistähtaegadest. Kohtuasjade haldamise süsteem on seega Eurojusti poolt riikide ametiasutustele antava toetuse keskmes.

Praegune kohtuasjade haldamise süsteem on tehniliselt aegunud – see oli üks põhjustest, miks komisjon tegi 2021. aastal ettepaneku muuta Eurojusti määrust seoses digitaalse teabevahetusega terrorismijuhtumite puhul (need muudatused võeti vastu määrusena (EL) 2023/2131). Viimati nimetatud määrus sisaldab kohtuasjade haldamise süsteemi kohta sätteid, mis võimaldavad uut paindlikumat tehnilist ülesehitust ja millega nähakse ette üleminekuperiood, mis võimaldab jätkata vana kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamist kuni 1. detsembrini 2025. Komisjoni ettepanekule oli lisatud finantsselgitus, millega tagatakse, et Eurojustile eraldatakse selle tähtpäevani vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, et luua uus kohtuasjade haldamise süsteem, millel on kõik vajalikud funktsioonid.

2024. aasta detsembris komisjonile saadetud kirjas väljendas Eurojust muret selle pärast, kas ta suudab luua uue kohtuasjade haldamise süsteemi määruses sätestatud tähtpäevaks. Seda kinnitati ka hilisemates aruteludes. Viivituse peamised põhjused on raskused välistöövõtjaga, kes toetab uue kohtuasjade haldamise süsteemi arendamist. Lisaks kulub andmete üleviimiseks vanast kohtuasjade haldamise süsteemist uude ja andmete kontrollimiseks oodatust palju rohkem aega, eelkõige seetõttu, et see nõuab manuaalseid sekkumisi, mis on tingitud vana kohtuasjade haldamise süsteemi keerulisest ülesehitusest ja riiklike büroode osalemisest.

Eurojusti määrusega kohustatakse Eurojusti säilitama kõiki operatiivseid isikuandmeid kohtuasjade haldamise süsteemis ning keelatakse operatiivsete isikuandmete säilitamine mujal. Eurojusti määruse vastav üleminekusäte esitati selge eesmärgiga võimaldada Eurojustil jätkata vana kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamist kuni määruses sätestatud tähtpäevani ehk 1. detsembrini 2025, kehtestades samal ajal ka sellisele kasutamisele lõpliku tähtaja.

Vana kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamine pärast Eurojusti määruses sätestatud üleminekuperioodi tooks Eurojustile kaasa vastutuse operatiivsete isikuandmete ebaseadusliku töötlemise eest. Selliste ebaseaduslikku andmete töötlemist on võimalik vaidlustada riigisisestes kohtumenetlustes ja vaidlus võib lõpuks jõuda Euroopa Kohtusse. Seetõttu võivad liikmesriikide kohtud pidada Eurojusti toetusel vahetatud teavet ja tõendeid vastuvõetamatuks, millel võib olla negatiivne mõju asjaomase kuriteo menetlemisele kohtus ning märkimisväärne negatiivne mõju raske piiriülese kuritegevuse vastasele võitlusele ja julgeolekule liidus.

Samad probleemid tekivad määruse (EL) 2022/838 alusel loodud Eurojusti raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasiga, sest ka andmebaasi puudutavad üleminekunormid on seotud sätestatud tähtpäevaga, mis saabub 1. detsembril 2025. Nimetatud andmebaasis säilitatakse tõendeid rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas Ukraina-vastaste agressioonikuritegude kohta. Kui seda andmebaasi ei integreerita uude kohtuasjade haldamise süsteemi ja andmete töötlemist jätkatakse väljaspool uut kohtuasjade haldamise süsteemi pärast 1. detsembrit 2025, võib see negatiivselt mõjutada Eurojusti juurde kuuluva Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmise rahvusvahelise keskuse raames kogutud tõendite vastuvõetavust, millel võib olla kahjulik mõju isegi menetlemisele tulevases Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtus.

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku Eurojusti määruse vastava sätte tehniliseks muutmiseks, et vana kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamine jääks seaduslikuks seni, kuni uus kohtuasjade haldamise süsteem täielikult toimib ja asjakohased andmed on uude kohtuasjade haldamise süsteemi üle viidud. 

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Eurojusti jaoks uue tipptasemel kohtuasjade haldamise süsteemi loomine koos paremini integreeritud ja ajakohastatud Euroopa õigusalase terrorismivastase võitluse registriga on kooskõlas õigusemõistmise digipöörde strateegia, 1 ELi julgeolekuliidu strateegia 2 ja ELi terrorismivastase võitluse tegevuskavaga 3 .  

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas Euroopa andmekaitseõigustikuga. Selles on selged üleminekusätted, mida kohaldatakse vana kohtuasjade haldamise süsteemi jätkuva kasutamise ja uue süsteemi käivitamise suhtes, ning sätestatakse selged kaitsemeetmed üleminekuperioodiks. 

Ettepanek on kooskõlas ka vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üldise digipöördega, eelkõige koostalitlusvõime raamistikuga 4 . Uus kohtuasjade haldamise süsteem suurendab koostalitlusvõimet teiste vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal loodud IT-süsteemidega ning hõlbustab teabevahetust ja otsinguid Euroopa otsinguportaalis.  

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Eurojusti õigusliku aluse muutmise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 85. ELi toimimise lepingu artikli 85 kohaselt määratakse Eurojusti struktuur, toimimine, tegevusvaldkond ja ülesanded kindlaks määrusega. See hõlmab ka ameti kohtuasjade haldamise süsteemi loomist ja toimimist. 

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele tuleb ELi tasandil võtta meetmeid ainult juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisavalt saavutada, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada ELi tasandil. Samuti on vaja sobitada meetme laad ja intensiivsus väljaselgitatud probleemiga.

ELi meetmete järele on konkreetne vajadus, sest kavandatavatel meetmetel on ilmne ELi mõõde. Nende eesmärk on parandada Eurojusti tegutsemisvõimet operatiivsete isikuandmete turvalise vahetamise kaudu kohtuasjade haldamise süsteemis. Eurojusti missioon on toetada ja tugevdada riiklike õigusasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude, sealhulgas terrorismi asjus, mis mõjutab kahte või enamat liikmesriiki või nõuab ühistel alustel süüdistuse esitamist. Seda eesmärki on võimalik täita üksnes ELi tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriigid ei saa luua asjakohasemat õigusraamistikku, et käsitleda võimalikke viivitusi uue kohtuasjade haldamise süsteemi loomisel. Seetõttu peab EL looma nende tulemuste saavutamiseks õiguslikult siduvad instrumendid vastavalt talle ELi aluslepingutega antud volitustele. 

•Proportsionaalsus

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. Kõik käesolevas ettepanekus käsitletud probleemid nõuavad ELi tasandi toetust, et liikmesriigid saaksid neid probleeme tulemuslikult lahendada.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on leevendada viivitust uue kohtuasjade haldamise süsteemi loomisel ja selle märkimisväärseid tagajärgi. Selleks tehakse ettepanek Eurojusti määruse asjakohase sätte tehniliseks muutmiseks, et vana kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamine jääks seaduslikuks seni, kuni uus kohtuasjade haldamise süsteem täielikult toimib. Ilma selle muudatuseta ei saa Eurojust pärast määruses praegu sätestatud tähtaja möödumist jätkata operatiivsete isikuandmete säilitamist vanas kohtuasjade haldamise süsteemis, kuid ta ei saa neid andmeid ka mujal säilitada. Seetõttu ei saa ta täita oma otsustavat rolli liikmesriikide ametiasutuste vahelise koostöö toetamisel ja tugevdamisel raskete kuriteoliikide, sh terrorismi uurimises ega nende eest süüdistuse esitamises. Selleks et Eurojust saaks täielikult täita oma olulist ülesannet, on vaja üleminekuperioodi, mis võimaldab üleminekut vanalt kohtuasjade haldamise süsteemilt uuele.

Seega ei minda käesoleva meetmega proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt kaugemale kui selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.

•Vahendi valik

ELi toimimise lepingu artikli 85 lõike 1 kohaselt määratletakse Eurojusti õigusraamistik määrusega. Selle õigusraamistiku muutmiseks on vaja samuti määrust. 

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

•Mõjuhinnang

Ei kohaldata

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

•Põhiõigused

Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteem on loodud selleks, et tagada operatiivsete isikuandmete turvaline käitlemine ja Eurojusti määruses sätestatud säilitamistähtaegade järgimine. Et vältida nendest normidest kõrvalehoidmist, on Eurojusti määrusega keelatud operatiivsete isikuandmete säilitamine väljaspool kohtuasjade haldamise süsteemi.

Selleks et viia andmed vanast kohtuasjade haldamise süsteemist üle uude süsteemi ja kontrollida üleviidud andmete õigsust, peavad need kaks süsteemi toimima teatava aja jooksul paralleelselt. See toob kaasa andmete dubleerimise ja mõjutab võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet. Sellise ajutise dubleerimise eesmärk on aga võimaldada turvalist üleminekut uuele tehnilisele taristule, milles võetakse arvesse lõimitud andmekaitse põhimõtet ja millega tagatakse samal ajal kõrgeimad IKT turbestandardid ning seega vaikimisi paremad andmekaitsemeetmed. Samuti ei ole andmete üleviimiseks vanast kohtuasjade haldamise süsteemist uude olemas muid, kiiremaid viise. Suurele osale säilitatavatest andmetest, näiteks manustele, on individuaalsed juurdepääsuõigused, mida tuleb üleminekul manuaalselt säilitada. Lisaks säilitas iga riiklik büroo andmeid eri viisil, mistõttu tuleb need andmed üle viia iga riikliku büroo töötajate toel ja osalusel. Seega sõltub üleviimine ka nende töötajate töökoormusest ja kättesaadavusest. Dubleerimine toimub ainult vajalikus ulatuses. Eurojust võib kasutada vana kohtuasjade haldamise süsteemi ainult kuni andmete üleviimise ja kontrollimise lõpuleviimiseni, maksimaalselt 1. detsembrini 2027. Seetõttu on see mõju võimalikult väheste andmete kogumisele põhjendatud.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Muudatusettepanekuga lükatakse määruse (EL) 2018/1727 artikli 80 lõikes 9 sätestatud tähtpäev vana kohtuasjade haldamise süsteemi säilitamiseks ja uue kohtuasjade haldamise süsteemi loomiseks 1. detsembrilt 2025 edasi 1. detsembrile 2027. See muudatus annab Eurojustile kaks lisa-aastat, et tagada edukas üleminek uuele kohtuasjade haldamise süsteemile.

Peale selle lisatakse määruse (EL) 2018/1727 artikli 80 lõike 9 viimase lausepoole järele, milles on sätestatud, et vana kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamine peab lõppema, kui uus kohtuasjade haldamise süsteem on hakanud toimima, täiendav lausepool tagamaks, et Eurojust saab andmed vanast kohtuasjade haldamise süsteemist uude süsteemi üle viia. Andmete üleviimine vanast kohtuasjade haldamise süsteemist uude nõuab märkimisväärset manuaalset sekkumist, kuna iga Eurojusti riiklik büroo säilitab teavet ja manuseid eri viisil, ja see protsess võtab mitu kuud aega. Pärast andmete üleviimist tuleb kontrollida nende täpsust, enne kui saab vana kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamise lõpetada. See üleminekuetapp peab aga olema ajaliselt piiratud. Vana kohtuasjade haldamise süsteemi võib kasutada ainult seni, kuni uus kohtuasjade haldamise süsteem toimib ning andmete üleviimine ja täpsuse kontrollimine on lõpule viidud, või kuni sätestatud lõpliku tähtpäevani (1. detsember 2027), pärast mida ei tohi vana kohtuasjade haldamise süsteemi enam kasutada. Pikendatud tähtaeg annab Eurojustile piisavalt aega uue kohtuasjade haldamise süsteemi loomiseks, kehtestades samal ajal õiguslikus aluses endas lõpliku tähtpäeva.

2025/0074 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/1727 seoses Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi loomise ajakava pikendamisega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 85,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1727 5 asutati Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) ning määrati kindlaks selle ülesanded, pädevus ja funktsioonid. 

(2)Kõikide operatiivsete isikuandmete turvaliseks säilitamiseks lõi Eurojust kohtuasjade haldamise süsteemi, mis koosneb ajutistest tööfailidest ja registrist. Eurojusti liikmesriikide liikmed vahetavad kohtuasjade haldamise süsteemi kaudu kogu juhtumitega seotud teavet turvaliselt ja täielikus kooskõlas andmekaitsenormidega. Eurojustil ei ole lubatud operatiivsete isikuandmete töötlemiseks luua muid automatiseeritud andmefaile. 

(3)Määrust (EL) 2018/1727 on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2131, 6 et luua ajakohastatud kohtuasjade haldamise süsteemi õigusraamistik. Sellesse uude kohtuasjade haldamise süsteemi tuleks integreerida ja selles tuleks aktiveerida Euroopa õigusalase terrorismivastase võitluse registri funktsioonid ning sellega tuleks parandada Eurojusti suutlikkust tuvastada seoseid terroriaktides kahtlustatavate isikute vastu algatatud piiriüleste kohtumenetluste ja Eurojustis muude raskete kuritegude kohta töödeldava teabe vahel, kasutades reeglina täielikult ära olemasolevaid riiklikke ja liidu biomeetriliste andmete võrdlemise mehhanisme.

(4)Uue kohtuasjade haldamise süsteemi loomise tähtpäev saabub 1. detsembril 2025. Väliste tegurite ja andmete üleviimise keerukuse tõttu ei ole Eurojustil aga võimalik uut kohtuasjade haldamise süsteemi selleks tähtpäevaks luua. Seetõttu on vaja ette näha, et Eurojust võib kuni uue kohtuasjade haldamise süsteemi loomiseni jätkata ajutistest tööfailidest ja registrist koosneva kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamist.

(5)Selleks et Eurojust saaks uut kohtuasjade haldamise süsteemi katsetada ning tagada selle toimimise ja koostalitlusvõime kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/903 7 ning viia ajutistest tööfailidest ja registrist koosneva kohtuasjade haldamise süsteemi andmed üle uude kohtuasjade haldamise süsteemi, on vaja see tähtpäev edasi lükata.

(6)Eurojustil peaks olema võimalik kasutada ajutistest tööfailidest ja registrist koosnevat kohtuasjade haldamise süsteemi pärast seda, kui uus kohtuasjade haldamise süsteem on hakanud toimima, et viia ajutistest tööfailidest ja registrist koosnevast kohtuasjade haldamise süsteemist pärit andmed üle uude kohtuasjade haldamise süsteemi, ning kontrollida üleviidud andmete õigsust, kuid mitte kauem kui 1. detsembrini 2027. Uue kohtuasjade haldamise süsteemi loomise praeguse ajakava pikendamine kahe aasta võrra peaks andma Eurojustile piisavalt aega uue kohtuasjade haldamise süsteemi loomise lõpuleviimiseks ning piirama samal ajal ajavahemikku, mille jooksul on operatiivsete isikuandmete dubleerimine erandkorras lubatud.

(7)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Lidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.] VÕI [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Lidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa teatanud [oma [---] kirjaga] oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

(8)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse […],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2018/1727 muutmine

Määruse (EL) 2018/1727 artikli 80 lõige 9 asendatakse järgmisega:  

„9. Eurojust võib jätkata ajutistest tööfailidest ja registrist koosneva kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamist kuni 1. detsembrini 2027, välja arvatud juhul, kui uus kohtuasjade haldamise süsteem on juba võetud kasutusele ning andmete üleviimine ajutistest tööfailidest ja registrist koosnevast kohtuasjade haldamise süsteemist ning nende täpsuse kontroll on viidud lõpule enne seda.“

Artikkel 2

Jõustumine 

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.3.4.Tulemusnäitajad

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

4.Digimõõde

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 8  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 9   

2.HALDUSMEETMED 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

4.Digimõõde

(1)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid“ (COM(2020) 710 final).

(2)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (COM(2020) 605 final).

(3)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava“ (COM(2020) 795 final).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1727/oj ).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2131, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 ning nõukogu otsust 2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas (ELT L, 2023/2131, 11.10.2023, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2131/oj ).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/903, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa määrus) (ELT L, 2024/903, 22.3.2024, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/oj ).

(8)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(9)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .