EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.3.2025

COM(2025) 100 final

2025/0052(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ärikinnisvara mittefinantsstatistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Eurostati ja liikmesriikide jõupingutused ärikinnisvara mittefinantsstatistika väljatöötamisel dokumenteeriti komisjoni talituste töödokumendis „Final progress report on commercial real estate statistics“ („Lõplik eduaruanne ärikinnisvara statistika kohta“) (SWD(2023) 434 final) 3 . Edusamme ei ole siiski tehtud kõigi näitajate puhul ega kõigis liikmesriikides – eelkõige seal, kus meetmed on vabatahtlikud. Lisaks esineb endiselt metoodikaprobleeme, kuna andmeallikad ja ärikinnisvaraturgude suurus on riigiti erinevad. Andmeallikate piiratud kättesaadavuse ja statistika ebapiisava kvaliteedi tõttu ei hõlma käesolev määrus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitatud üüritootluse indekseid ega vabade üüripindade määrasid. Investeerimist sellise statistika metoodilisse täiustamisse ja suutlikkuse suurendamisse on vaja jätkata.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Proportsionaalsus

Vahendi valik

Kuna ELi kehtivad õigusaktid ei käsitle veel ärikinnisvara mittefinantsstatistikat, on vaja koostada õigusakti ettepanek.

Ka poliitilised ja äriotsused olenevad võrreldavast, ühtlustatud ja kvaliteetsest ärikinnisvara mittefinantsstatistikast Euroopa tasandil. Parim viis sellise statistika tagamiseks on määrus, mis on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine sidusrühmadega

27. novembril 2023 avaldas komisjon portaalis „Avaldage arvamust“ 5 tagasisidekorje ärikinnisvarastatistikat käsitlevate õigusaktide ettepanekute tegemise algatuse kohta. Algatuse kohta andsid tagasisidet viis Euroopa kinnisvaraühingut, kes üldiselt rõhutasid tungivat vajadust parema ärikinnisvarastatistika järele.

Euroopa statistikasüsteemi komiteega (ESSC) konsulteeriti ettepaneku eelnõu osas 2024. aasta veebruaris toimunud koosolekul. Euroopa statistikasüsteemi komitee kinnitas kasutajate kasvavat nõudlust uue võrreldava statistika järele, mis on väga oluline ka finantsstabiilsuse jälgimiseks, makrotasandi usaldatavusjärelevalveks ning eelarve- ja rahapoliitika kujundamiseks ELis. Komitee väljendas toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele ärikinnisvara mittefinantsstatistika kohta. Komitee tervitas asjaolu, et komisjoni ettepaneku eelnõuga püütakse leida tasakaal kasutajate vajaduste ning statistika tegemise teostatavuse, kulude ja koormuse vahel.

Konsultatsioonid olid väga olulised, sest suurem halduskoormus hakkab mõjutama peamiselt riiklikke statistikaameteid. Ametid peavad investeerima kavandatud statistika väljaarendamisse ja tegemisse. Statistikas kasutatavad andmed saadakse olemasolevatest haldusandmebaasidest ja asjakohaseid andmeid koguvatelt kinnisvaraorganisatsioonidelt või need põhinevad ettevõtetelt juba kogutud statistilisel teabel. Seega on kodumajapidamistele või ettevõtjatele kaasnev lisakoormus väike või olematu.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepaneku koostamisele on kaasa aidanud järgmised eksperdid: riiklikud statistikaametid (komisjoni kinnisvara hinnastatistika ja ettevõtluse kiirstatistika eksperdirühmade kaudu); komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat; Euroopa Keskpank ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning muud rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank.

Mõjuhinnang

Täielikku mõjuhinnangut peeti tarbetuks, kuna komisjonil ei olnud poliitikavalikuid, võttes arvesse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegi oma 2019. aasta soovituses konkreetselt talle ülesandeks esitada õigusakti ettepanek olemasoleva andmelünga täitmiseks mittefinantsstatistika valdkonnas. Lisaks toob uus ettepanek kaasa minimaalsed kulud (eriti ettevõtjate jaoks), kuna see tugineb suures osas haldus- või eraomandis olevates andmebaasides olemasolevate lähteandmete taaskasutamisele.

2023. aastal korraldas Eurostat liikmesriikide seas ärikinnisvara hinna- ja rendinäitajate väljatöötamisel tehtud edusammude hindamiseks uuringu. Hinnaindeksite kohta teatas kättesaadavaid andmeallikaid hinnanud 16 riigist 15 riiki, et kasutab või hakkab kasutama halduslikke andmeallikaid, nagu kinnisvaratehingute või hindamisväärtuste registrid. Üks riik oli koostanud spetsiaalse uuringu.

Rendiindeksite kohta esitas teavet 12 liikmesriiki: viis neist teatas halduslike andmeallikate kasutamisest, kaks kasutas erasektori andmeallikaid (nt andmed kinnisvaraorganisatsioonidelt), kaks tugines juba kiirstatistika jaoks kogutud andmetele rendi kohta) ja kolm kasutas korraga mitut andmeallikat.

Lisaks kogus Eurostat 2022. aastal hinnanguid kulude kohta, mida liikmesriigid kannaksid andmete kogumiseks alustatud ja lõpetatud ehitustööde kohta. Nende muutujaid käsitlevate andmete kogumisel tuginetakse ehituslubade kohta juba kogutud andmetele ja kasutatakse üksnes haldusandmeid. See ei too ettevõtetele ega kodumajapidamistele kaasa lisakulusid ega -koormust. See mõjutab ainult (kohalikke) ehitusasutusi.

Tagasisidekorjele 2023. aasta novembris-detsembris vastates tervitas viis ühendust komisjoni algatust ning võimalust kehtestada ühised määratlused ja parandada ärikinnisvara käsitlevate andmete kättesaadavust. Üks ühendus kahtles, kas hinnatav mõju ettevõtjatele on minimaalne. Peamine põhjus oli alusandmebaaside ebatäielikkus, kuna need võivad olla ebapiisavalt digiteeritud ega pruugi hõlmata nii ärikinnisvara kui ka elamukinnisvara. See ühendus märkis siiski, et see võib olla tingitud praegusest ärikinnisvara ühtlustatud määratluste puudumisest.

Kavandataval määrusel ei oleks seega märkimisväärset otsest majanduslikku, keskkonnaalast ega sotsiaalset mõju ning sellega ei kaasneks märkimisväärseid kulutusi. Sellel oleks väikestele, keskmise suurusega ja suurtele ettevõtjatele minimaalne mõju – kui üldse. Lisaks annaks see poliitikakujundajatele ja teistele kasutajatele parema tõendusbaasi.

Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepaneku finantsmõju on piiramatu kestusega ja käivitusperiood on kolm aastat, 2026–2028. Finants- ja digiselgituses käsitletakse üksnes kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku 6 ülejäänud perioodi. Seetõttu sõltub rahastamine ka edaspidi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku asjus saavutatud kokkulepetest.

2026. ja 2027. aastal toimub rahastamine olemasolevatest programmieraldistest ning täiendavaid rahalisi vahendeid ei ole vaja.

2026. ja 2027. aasta assigneeringute kogusumma on hinnanguliselt 3,6 miljonit eurot. Üksikasjalik mõju eelarvele on esitatud finants- ja digiselgituses.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Eeldatavalt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu kavandatud määruse vastu 2025. aastal ning komisjoni rakendusmeetmed võetakse vastu varsti pärast seda. Eeldatavasti kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2026.

Komisjon (Eurostat) jälgib kavandatud määruse rakendamist liikmesriikides. Erilist tähelepanu pööratakse statistika kvaliteedile, pidades silmas selle täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja võrreldavust. Komisjon (Eurostat) jälgib ka riiklike statistikaametite kulusid statistika väljatöötamisel ja tegemisel.

Komisjon (Eurostat) kasutab olemasolevaid seire- ja hindamisvahendeid, mis kehtivad kõigi Eurostati statistiliste väljundite puhul. Need võimaldavad juba põhjalikult analüüsida uue statistikaalgatuse tulemuslikkuse ja tõhususe ning esitatud andmete kvaliteedi muutumist.

Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus

Ettepaneku artiklis 1 on sätestatud määruse eesmärk, mis järgib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse F (füüsilise ärikinnisvaraturu ühise miinimumraamistiku loomine) (ESRN/2019/3) sõnastust. Selles artiklis selgitatakse ka, et määruses käsitletakse üksnes ärikinnisvara mittefinantsstatistikat (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu „füüsilise ärikinnisvaraturu näitajad“).

Artiklis 2 on esitatud mõisted. Ettepanek sisaldab ärikinnisvara määratlusi, mis on kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses kasutatud määratlustega.

Artiklis 3 nõutakse, et kasutatavad allikad ja meetodid vastaksid statistika jaoks kehtestatud kvaliteedinõuetele.

Artiklis 4 kirjeldatakse liikmesriikide ja andmevaldajate õigusi ja kohustusi seoses andmetele juurdepääsuga, viidates määrusele (EÜ) nr 223/2009.

Artikli 5 lõikes 1 viidatakse alusakti lisale, mis sisaldab nõutavate muutujate loetelu. Nimelt:

·ehitusload (hoonete arv, kasutatav põrandapind)

·alustatud ja lõpetatud ehitustööd (kasutatav põrandapind)

·ärikinnisvara hinnaindeksid

·ärikinnisvara rendiindeksid

·ärikinnisvara tehingute väärtus.

Artikli 5 lõikes 3 on täpsustatud, et seda loetelu võib muuta delegeeritud õigusaktidega artiklis 9 sätestatud korras.

Artikli 5 lõikes 4 on loetletud andmete tunnused, sealhulgas muutujate jaotused, mille esitamist võib komisjon liikmesriikidelt rakendusaktidega (vastu võetud artiklis 10 sätestatud korras) nõuda. Samuti täpsustatakse, et komisjon võib vastu võtta lihtsustamismeetmeid, mille puhul tuleks arvesse võtta ärikinnisvaraturgude suurust eri riikides. Selliseid meetmeid võib kasutada teatavate andmenõuete leevendamiseks riikide puhul, kus on väikesed ärikinnisvaraturud.

Artiklis 6 sätestatakse kvaliteedikriteeriumid ja kvaliteediaruandluse nõuded. Selle kohaselt peavad liikmesriigid edastama komisjonile (Eurostatile) igal aastal metaandmed, kvaliteediaruanded ja nimekirjad.

Artiklis 7 on sätestatud, et enne uute andmenõuete vastuvõtmist võib tulevikus teha prooviuuringuid.

Artikliga 8 nähakse ette võimalus kasutada ELi eelarvet käesoleva määrusega nõutava ärikinnisvara statistika väljatöötamiseks toetuste abil ja prooviuuringuteks.

Artiklis 9 on sätestatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise kord ning artiklis 10 sätestatakse sama rakendusaktide kohta.

Artikliga 11 nähakse liikmesriikidele ette võimalus taotleda erandi tegemist kas mõnest alusakti või rakendusakti nõudest. Erandeid võib lubada maksimaalselt kolmeks aastaks ja neid tuleks taotleda kolme kuu jooksul alates asjaomase õigusakti vastuvõtmisest.

Artikliga 12 muudetakse määrust (EL) 2019/2152 Euroopa ettevõtlusstatistika kohta 7 ehituslubade muutuja väljajätmiseks.

Artiklis 13 täpsustatakse jõustumise kuupäev. Kavandatud kuupäev on 1. jaanuar 2026.

2025/0052 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ärikinnisvara mittefinantsstatistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Kinnisvaraturgude arengut käsitlev statistika on oluline majandus- ja rahapoliitika kujundamiseks, süsteemsete riskide jälgimiseks ja makrotasandi usaldatavuspoliitika kujundamise suunamiseks.

(2)Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuvastas oma 31. oktoobri 2016. aasta soovituses 8 elamu- ja ärikinnisvaraturgude finants- ja mittefinantsstatistikas andmelüngad. Andmelüngad takistavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu volituste täitmist.

(3)Kui kinnisvaraturgude finantsstatistikat töötavad välja Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteem, siis mittefinantsstatistika eest vastutavad komisjon (Eurostat) ja Euroopa statistikasüsteem.

(4)Makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast hõlmab elamukinnisvara mis tahes kinnisvara, mis on ette nähtud või mida kasutatakse eluasemena ning mis on kas olemas või ehitusjärgus ja mille on omandanud või mida omab füüsiline isik. Komisjon (Eurostat) avaldab juba statistikat elamukinnisvara kohta. Eluaseme ühtlustatud hinnaindeksid koostatakse ja avaldatakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/792 ning iga kümne aasta järel levitatakse eluruumide loenduste tulemusi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 763/2008 9 . Lisaks on kooskõlas määrusega (EL) 2019/2152 kättesaadav kinnisvara lühiajastatistika.

(5)Oma 21. märtsi 2019. aasta soovituses, 10 millega muudetakse 31. oktoobri 2016. aasta soovitust, kutsus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konkreetselt üles kehtestama liidu õigusakti, millega luuakse füüsilise ärikinnisvaraturu näitajate andmebaasi väljatöötamise, koostamise ja levitamise ühine miinimumraamistik. Selline samm on vajalik lünga kõrvaldamiseks ärikinnisvara mittefinantsstatistikas.

(6)Samas 2019. aasta soovituses määratles Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu füüsilise ärikinnisvara kui mis tahes tuluteeniva olemasoleva kinnisvara või kinnisvaraarenduse, sh üüripind; omaniku kasutuses oleva valmis või ehitusjärgus kinnisvara äri- vm tegevuseks, mis ei ole liigitatud elamukinnisvaraks; sh sotsiaaleluruumid. Käesolevas määruses esitatud mõisted on kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2019. aastal soovitatud mõistetega.

(7)Komisjon (Eurostat) ja riiklikud statistikaametid hindasid tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga kõnealuse nõukogu soovitatud füüsilise ärikinnisvara näitajate, täpsemalt hinnaindeksi, rendiindeksi, üürituluindeksi, vabade äripindade määra ja alustatud ehitustööde teostatavust. Kinnitati hinnaindeksi, rendiindeksi, alustatud ja lõpetatud ehitustööde näitajate teostatavust. Andmeallikate piiratud kättesaadavuse ja ebapiisava kvaliteedi tõttu ei saa rendituluindeksite ja vabade äripindade määra näitajaid käesolevasse määrusesse lisada ning neid tuleks edasi arendada. Samal ajal on ärikinnisvara tehingute väärtuse kohta lisatud oluline täiendav näitaja.

(8)Riiklikel statistikaametitel, muudel riiklikel statistikaasutustel ja komisjonil (Eurostatil) peaks olema käesoleva määruse kohase statistika tegemiseks õigeaegne juurdepääs vajalikele andmeallikatele. Ärikinnisvara käsitleva mittefinantsstatistika asjakohased andmeallikad võivad olla uuringud, haldusdokumendid, tehinguandmed või muud allikad, sealhulgas mitu allikat korraga.

(9)Et Euroopa statistikasüsteemi statistika tegemise protsesse tõhustada ja vähendada andmeesitajate statistikakoormust, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta 11 kindlaks määratud mitmesugused andmeallikad, mida statistilistel eesmärkidel kasutada. Täpsemalt peaks riiklikel statistikaametitel ja muudel riiklikel statistikaasutustel olema õigus neile andmetele ja asjaomastele metaandmetele õigel ajal, piisavalt sageli, piisava detailsusega ja tasuta juurde pääseda, neid kasutada ja integreerida, et arendada, teha ja levitada Euroopa ärikinnisvara mittefinantsstatistikat kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 12 (mida on muudetud määrusega (EL) 2024/3018) artikliga 17a.

(10)Riiklikel statistikaametitel ja komisjonil (Eurostatil) peaks samuti olema õigus pääseda juurde uutele andmeallikatele, sealhulgas eravalduses olevatele andmetele, ja neid statistilistel eesmärkidel kasutada kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 (mida on muudetud määrusega (EL) 2024/3018) artikliga 17b. Taotluse korral peaks eraõiguslik andmevaldaja tegema andmed ja asjakohased metaandmed riiklikele statistikaametitele või komisjonile (Eurostat) tasuta kättesaadavaks, kui taotletud andmed on rangelt vajalikud Euroopa ärikinnisvara mittefinantsstatistika väljatöötamiseks, tegemiseks ja levitamiseks ning neid ei ole võimalik muul viisil hankida või kui nende taaskasutamine vähendab märkimisväärselt andmevaldajate ja muude ettevõtjate vastamiskoormust.

(11)Säilitades kogu ärikinnisvaraturu kohta statistika esitamise põhimõtte, tuleks andmenõudeid võimaluste piires lihtsustada, et leevendada suhteliselt väikeste liikmesriikide koormust kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Ei tohiks tekitada lisanõudeid andmeesitajatele ja ebaproportsionaalset halduskoormust riiklikele statistikaametitele.

(12)Allikate ja meetodite loetelu ning kvaliteediaruanded on olulised, et hinnata ja parandada Euroopa statistika kvaliteeti ning jagada selle kvaliteedi kohta teavet. Selleks on Euroopa statistikasüsteemi komitee heaks kiitnud ühtse integreeritud metaandmete struktuuri (SIMS) 13 kui Euroopa statistikasüsteemi metaandmete ja kvaliteediaruandluse standardi, aidates ühiste standardite ja ühtlustatud meetodite abil kaasa määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud statistika kvaliteedinõuete täitmisele. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõiget 1 kohaldada ärikinnisvara mittefinantsstatistika suhtes.

(13)Lisaks kutsutakse komisjoni 17. veebruari 2023. aasta soovituses (EL) 2023/397 Euroopa statistikasüsteemi selgitavate metaandmete ja kvaliteediaruannete kohta 14 liikmesriike üles tagama, et nende vastavad riiklikud statistikaametid kohaldaksid eri statistikavaldkondade selgitavate metaandmete ja kvaliteediaruannete koostamisel ning selgitavate metaandmete ja kvaliteediaruannete vahetamisel Euroopa statistikasüsteemis statistilisi mõisteid, mis on loetletud Euroopa statistikasüsteemi komitee heaks kiidetud SIMSi viimases versioonis. Komisjoni soovitust (EL) 2023/397 tuleks asjakohasel määral järgida ka seoses ärikinnisvara mittefinantsstatistikaga.

(14)Kui tekib vajadus uute andmetele esitatavate nõuete järele või käesoleva määrusega hõlmatud andmekogumite täiendamise järele, tuleks algatada prooviuuringud. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha prooviuuringuid vabatahtlikkuse alusel, tagades samal ajal riigi esindatuse ELi tasandil.

(15)Rahvusvahelisi standardeid, nagu statistiliste andmete ja metaandmete vahetamise algatus (SDMX), ning Euroopa statistikasüsteemi raames välja töötatud statistilisi või tehnilisi standardeid tuleks kasutada määral, mis on asjakohane ka ärikinnisvara mittefinantsstatistika jaoks.

(16)Selleks et võtta arvesse majanduslikku ja tehnilist arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et muuta I lisas esitatud muutujate loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 15 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses muutujate üksikasjadega, andmete vormi, turvalisus- ja konfidentsiaalsusmeetmetega ning konfidentsiaalsete andmete vahetamise menetlusega, kvaliteedi- ja metaandmete aruannete edastamise praktilise korraga, kvaliteedi- ja metaandmete aruannete üksikasjade, sisu ja edastamise tähtaegadega, standardite ning käesolevast määrusest või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidest või rakendusaktidest erandite tegemisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 16 .

(18)Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud rakendusaktide kohaldamiseks on vaja liikmesriigi riiklikku statistikasüsteemi oluliselt kohandada, peaks komisjonil olema nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võimalik teha asjaomasele liikmesriigile erandeid. Sellised erandid peaksid olema ajutised ja neid tuleks lubada maksimaalselt kolmeks aastaks. Komisjon peaks toetama asjaomaseid liikmesriike nende jõupingutustes teha oma statistikasüsteemides erandite võimalikult kiireks lõpetamiseks vajalikke kohandusi.

(19)Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua ärikinnisvara käsitleva mittefinantsstatistika ühine raamistik, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ühtlustamise ja võrreldavuse huvides paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)Selleks et tagada kõigi ärikinnisvara näitajate jätkuv järjepidevus, tuleks käesolevasse määrusesse lisada määruse (EL) 2019/2152 I ja II lisas osutatud teema „kinnisvara“ näitaja. Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/2152 muuta.

(21)Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik ärikinnisvara käsitleva mittefinantsstatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„mittefinantsstatistika“ – statistilised andmed, mis osutavad mittefinantsvaradele vastavalt määruse (EL) 549/2013 17 A lisa 7. peatüki punktis 7.20 esitatud liigitusele;

(2)„ärikinnisvara“ – mis tahes elamukinnisvara, mille on omandanud või mida omab juriidiline isik, või mis tahes mitteelamukinnisvara, mille on omandanud või mida omab füüsiline või juriidiline isik, ning mis hõlmab:

(a)kas olemasolevat või ehitusjärgus tuluteenivat vara, sealhulgas üürieluruume;

(b)olemasolevaid või ehitusjärgus mitteeluruume, mida omanikud kasutavad kas äri- vm tegevuseks;

(c)munitsipaaleluruume;

(3)„juriidiline isik“ – nõukogu määruse (EMÜ) nr 696/93 18 lisa II jao punktis A esitatud liigituse tähenduses;

(4)„kinnisvara“ – ehitis ja selle alune maa;

(5)„elamukinnisvara“ – kinnisvara, mis on ette nähtud ja mida kasutatakse eluasemena;

(6)„mitteelamukinnisvara“ – kinnisvara, mis on ette nähtud ja mida kasutatakse muuks otstarbeks kui eluasemena;

(7)„tuluteeniv kinnisvara“ – kinnisvara, mis annab tulu üüri või müügist saadava kasumi kujul;

(8)„ehitusjärgus olev tuluteeniv kinnisvara“ – mis tahes ehitusjärgus kinnisasi, mille eesmärk on anda selle omanikule pärast valmimist tulu üüri või müügist saadava kasumi kujul, välja arvatud lammutatavad hooned või maa-alad, mis tehakse tühjaks võimalike tulevaste arenduste jaoks;

(9)„üürile antav eluruum“ – elamukinnisvara, mille on omandanud või mida omab juriidiline isik peamise eesmärgiga see üürile anda;

(10)„sotsiaaleluruum“ – elamukinnisvara, mille on omandanud või mida omab või haldab juriidiline isik peamise eesmärgiga anda see üürnikele (eelkõige ebasoodsas olukorras isikutele või sotsiaalselt vähem soodsas olukorras rühmadele) üürile turuhinnast madalama hinnaga kooskõlas erieeskirjadega, mitte turumehhanismidega.

Artikkel 3
Andmeallikad ja meetodid

Käesoleva määruse alusel nõutava statistika tegemiseks püüavad liikmesriigid kasutada nii palju kui võimalik haldusandmeid, et vähendada vastamiskoormust.

Kui haldusandmed ei võimalda teha statistikat, mis vastab käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud kvaliteedinõuetele, võivad liikmesriigid lisaks kasutada mis tahes muid asjakohaseid andmeallikaid, sealhulgas uuringuid ja eraõiguslike andmevaldajate andmeid, samuti teaduslikult põhjendatud, hästi dokumenteeritud ja avalikult kättesaadavaid meetodeid või uuenduslikke lähenemisviise, vältides samal ajal liigset koormust vastajatele.

Artikkel 4
Juurdepääs andmetele

1.Ärikinnisvara käsitleva mittefinantsstatistika tegemiseks vajalikku teavet saadakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93 sätestatud statistilistelt üksustelt, haldusdokumentide valdajatelt, eraõiguslikelt andmevaldajatelt või muudest allikatest, tingimusel et tulemused vastavad käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud kvaliteedikriteeriumidele.

2.Ärikinnisvara kohta teavet esitavad statistilised üksused teevad vajaduse korral teabe kogumisel või esitamisel koostööd. Statistilised üksused esitavad käesolevas määruses sätestatud statistika tegemiseks vajaliku ajakohase, täpse ja täieliku teabe. Statistilised üksused esitavad selle teabe ärikinnisvara mittefinantsstatistika tegemise eest vastutavatele riiklikele statistikaasutustele.

3.Ärikinnisvara mittefinantsstatistika tegemise eest vastutavate riiklike statistikaasutuste taotlusel esitavad statistilised üksused võimaluse korral tehingute kohta elektroonilised andmed sellisel täpsusastmel, mis on vajalik ärikinnisvara mittefinantsstatistika tegemiseks.

4.Riiklikele statistikaametitele ja muudele riiklikele statistikaasutustele antakse õigus haldusandmete allikatest, andmebaasidest ja koostalitlusvõime süsteemidest pärit andmetele ja asjakohastele metaandmetele või muudele asjakohastele ja vajalikele andmetele, õigel ajal, piisavalt sageli, piisava detailsusega ja tasuta juurde pääseda, neid kasutada ja integreerida, et arendada, teha ja levitada Euroopa statistikat Euroopa ärikinnisvara mittefinantsstatistikat kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 17a. Ärikinnisvara mittefinantsstatistika tegemise eest vastutavate riiklike statistikaasutuste juurdepääs sellistele andmetele ja metaandmetele piirdub haldusdokumentidega oma vastavates avalikes haldussüsteemides.

5.Riiklik statistikaamet või komisjon (Eurostat) võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 17b nõuda, et eraõiguslik andmevaldaja teeks andmed ja asjakohased metaandmed tasuta kättesaadavaks, kui taotletud andmed on rangelt vajalikud Euroopa ärikinnisvarastatistika väljatöötamiseks, tegemiseks ja levitamiseks ning neid ei ole võimalik muul viisil hankida või kui nende taaskasutamine vähendab märkimisväärselt andmevaldajate ja muude ettevõtjate vastamiskoormust.

Artikkel 5
Andmenõuded

1.Ärikinnisvara mittefinantsstatistika hõlmab lisas sätestatud muutujaid.

2.Liikmesriigid koguvad ja edastavad komisjonile (Eurostatile) iga lõikes 1 osutatud muutujaga seotud andmed.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisas esitatud muutujate loetelu.

4.Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata edastatavate andmete järgmised elemendid ning nende tehnilised määratlused ja lihtsustused:

(a)mõõtühik;

(b)statistiline kogum;

(c)liigitused ja jaotused;

(d)indeksi koostamine;

(e)lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded;

(f)vaatlusperiood;

(g)andmete edastamise tähtaeg;

(h)esimene vaatlusperiood.

5.Lihtsustamise mõttes võtab komisjon lõike 4 kohaste rakendusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamisel arvesse ärikinnisvaraturgude suurust kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

6.Lõikes 4 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 10 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6
Kvaliteedinõuded ja kvaliteedist teavitamine

1.Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatava ärikinnisvara mittefinantsstatistika ja sellega seotud metaandmete kvaliteet.

2.Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

3.Komisjon (Eurostat) hindab liikmesriikide edastatud andmete ja metaandmete kvaliteeti.

4.Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) järgmise teabe:

(a)iga-aastased selgitavad metaandmete ja kvaliteediaruanded;

(b)igal aastal ajakohastatavad nimekirjad, mis sisaldavad andmeallikate, määratluste ja kasutatud meetodite üksikasju.

5.Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse andmete edastamise praktiline kord, selgitavate metaandmete ja kvaliteediaruannete sisu ja edastamise tähtajad, samuti lõikes 4 osutatud nimekirjade edastamise praktiline kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 10 osutatud kontrollimenetlusega.

6.Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile) käesoleva määruse rakendamisega seotud mis tahes teabest või muudatustest, mis võivad mõjutada edastatavate andmete kvaliteeti.

7.Komisjoni (Eurostati) nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid kogu vajaliku lisateabe, mis on vajalik andmete ja metaandmete kvaliteedi hindamiseks.

Artikkel 7
Prooviuuringud

1.Kui komisjon (Eurostat) teeb kindlaks vajaduse oluliste uute andmenõuete või käesoleva määrusega hõlmatud andmete täiendamise järele, võib ta enne uute andmete kogumist algatada prooviuuringud, mida teevad liikmesriigid vabatahtlikkuse alusel.

2.Lõikes 1 osutatud prooviuuringud tehakse, et hinnata uute andmenõuete või paranduste järgimise asjakohasust ja teostatavust. Komisjon teeb vajaduse korral ja prooviuuringute tulemusi arvesse võttes ettepanekud uute andmenõuete kehtestamiseks.

3.Liikmesriigid koos komisjoniga (Eurostatiga) tagavad nende uuringute representatiivsuse liidu tasandil.

Artikkel 8
Rahastamine

1.Käesoleva määruse rakendamiseks võib liidu üldeelarvest anda rahalist toetust määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 sätestatud loetelus osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele riiklikele asutustele, et katta järgmise tegevuse kulud:

(a)käesoleva määrusega nõutava ärikinnisvara mittefinantsstatistika väljatöötamine;

(b)meetodite väljatöötamine ärikinnisvara mittefinantsstatistika kvaliteedi parandamiseks;

(c)meetodite väljatöötamine aruandlusüksustelt, eelkõige väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt nõutava teabe esitamisega kaasneva haldus- ja finantskoormuse vähendamiseks;

(d)artiklis 7 osutatud prooviuuringutes osalemine;

(e)kvaliteetsema statistika tegemiseks või haldus- ja finantskoormuse vähendamiseks mõeldud protsesside, tarkvara ja sarnaste tugifunktsioonide arendamine või tõhustamine.

2.Kui rahalised vahendid on kättesaadavad, määratakse lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuse summa kindlaks kooskõlas asjaomase rahastamisprogrammi eeskirjadega, eelkõige kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/690 artikliga 4 19 .

Artikkel 9
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 5 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu avaldab sellisele pikendamisele vastuseisu hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 10
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses 20 .

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 11
Erandid

1.Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud rakendusmeetmete kohaldamiseks on vaja liikmesriigi riiklikku statistikasüsteemi oluliselt kohandada, võib komisjon teha kõnealusele liikmesriigile rakendusaktidega erandeid kuni kolmeks aastaks.

2.Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse lõike 1 kohase erandi tegemiseks kolme kuu jooksul alates selle õigusakti jõustumisest, mille suhtes erandit taotletakse.

3.Lõikes 1 osutatud erandite mõju liikmesriikide andmete võrreldavusele või nõutavate ajakohaste ja representatiivsete Euroopa koondandmete arvutamisele peab olema minimaalne. Komisjon võtab erandite tegemisel arvesse vastajate koormust.

4.Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 10 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 12
Määruse (EL) 2019/2152 muutmine

Määrust (EL) 2019/2152 muudetakse järgmiselt.

(a)Artikli 6 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) alapunkt l asendatakse järgmisega: „l) teadus- ja arendustegevuse sisendid“;

ii) punkt m jäetakse välja;

(b)I lisa tabelis „1. valdkond. Ettevõtluse lühiajastatistika“ jäetakse viimane rida välja;

(c)II lisa tabelis „1. valdkond. Ettevõtluse lühiajastatistika“ jäetakse viimane rida välja.

Artikkel 13

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

LISA

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

☒ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 21  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

☒ Piiramatu kestusega

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2026 (esialgne) kuni 2028

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 22

☒ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☒ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻    avalik-õiguslikele asutustele;

–◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

–◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–◻    asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

Specify frequency and conditions.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–☒    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–☒    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–☒    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–☒    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–☒    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–☒    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4. DIGIMÕÕDE

4.1.    Diginõuded

Kui poliitikaalgatuse puhul on hinnatud, et diginõudeid ei ole, esitage selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei kasutata.

Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.

4.2.    Andmed

High-level description of the data in scope and any related standards/specifications

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Explain how the requirement(s) are aligned with the European Data Strategy

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Explain how the once-only principle has been considered how the possibility to reuse existing data explored

Explain how newly created data is findable, accessible, interoperable and reusable, and meets high-quality standards

Andmevood

4.3    Digilahendused

For each digital solution, please provide the reference to the requirement(s) of digital relevance concerning it, a description of the digital solution's mandated functionality, the body that will be responsible for it, and other relevant aspects such as reusability and accessibility. Finally, explain whether the digital solution intends to make use of AI technologies. 

For each digital solution, explain how the digital solution complies with the requirements and obligations of the EU cybersecurity framework, and other applicable digital policies and legislative enactments (such as eIDAS, Single Digital Gateway, etc.).

Ärikinnisvara mittefinantsstatistikat kajastavad Euroopa statistikasüsteemid

Ärikinnisvara mittefinantsstatistikat kajastavad riiklikud statistikasüsteemid

4.4    Koostalitlusvõime hindamine

Describe the digital public service(s) affected by the requirements

Assess the impact of the requirement(s) on cross-border interoperability

Statistikateenused

4.5    Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 31. oktoobri 2016. aasta soovitus kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/2016/14) (ELT C 31, 31.1.2017, lk 1).

(2)    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 21. märtsi 2019. aasta soovitus, millega muudetakse soovitust ESRN/2016/14 kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/2019/3) (ELT C 271, 13.8.2019, lk 1).

(3)     Komisjoni dokumentide register SWD(2023)434 (europa.eu) .

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj ).    

(5)     https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13916-Commercial-real-estate-statistics_et .    

(6)    Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11 – ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/oj ).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1 – ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2152/oj ).    

(8)    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 31. oktoobri 2016. aasta soovitus kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/2016/14) (ELT C 31, 31.1.2017, lk 1).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/763/oj ).

(10)    Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 21. märtsi 2019. aasta soovitus, millega muudetakse soovitust ESRN/2016/14 kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/2019/3) (ELT C 271, 13.8.2019, lk 1).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj ).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3018, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (ELT L, 6.12.2024, lk 1).

(13)     https://ec.europa.eu/eurostat/web/quality/quality-monitoring/quality-reporting .

(14)    ELT L 53, 21.2.2023, lk 104.

(15)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(16)    ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/549/oj ).

(18)    Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1993/696/oj ).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm“) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 153, 3.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/690/oj ).

(20)    ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(21)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(22)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(23)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(24)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(25)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(26)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(27)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(28)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(29)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“.

(30)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(31)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(32)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(33)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(34)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(35)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.3.2025

COM(2025) 100 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

ärikinnisvara mittefinantsstatistika kohta

LISA

Ärikinnisvara mittefinantsstatistika jaoks edastatavad muutujad

(a)ehitusload (hoonete arv, kasutatav põrandapind)

(b)alustatud ja lõpetatud ehitustööd (kasutatav põrandapind)

(c)ärikinnisvara hinnaindeksid

(d)ärikinnisvara rendiindeksid

(e)ärikinnisvara tehingute väärtus.