52025PC0092

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.3.2025

COM(2025) 92 final

2025/0049(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2025/202, millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu määrusega (EL) 2025/202 1 on määratud 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Ettepanekuga muudetakse kõnealuseid püügivõimalusi, et võtta arvesse uusimaid teaduslikke nõuandeid ja muid suundumusi.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 2 ühise kalanduspoliitika kohta (edaspidi „alusmäärus“) sätestatud eesmärkide ja eeskirjadega, mida tuleb muu hulgas kohaldada kalapüügivõimaluste kehtestamisel, st püügi piirnormide ja püügikoormuse piirangute eesmärgid, et tagada ELi kalanduse ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne kestlikkus.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud meetmed on kooskõlas muude ELi poliitikavaldkondadega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/56/EÜ 3 (merestrateegia raamdirektiiv), ning nende eesmärk on aidata kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele, eelkõige seoses hea keskkonnaseisundi 3. tunnusega, mille kohaselt peavad kõik kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kalade ja karpide populatsioonid olema ohututes bioloogilistes piirides.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

•Subsidiaarsus

Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused vastavalt alusmääruses sätestatud eesmärkidele ja eeskirjadele ning vastavalt tulemustele, milleni on jõutud kolmandate riikidega peetud mitme- või kahepoolsete konsultatsioonide käigus, sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames. Sellest tulenevalt tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel võtta arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid. Lisaks bioloogilistele kaalutlustele tuleks kalapüügivõimaluste puhul võtta arvesse sotsiaal-majanduslikke kaalutlusi, eelkõige seda, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel.

Alusmääruse artikli 16 lõigete 6 ja 7 ning artikli 17 kohaselt otsustavad liikmesriigid, kuidas jaotada neile eraldatud püügivõimalusi nende lipu all sõitvatele laevadele kooskõlas nimetatud artiklites sätestatud teatavate kriteeriumidega. Seega on liikmesriikidel vajalik kaalutlusruum, mis võimaldab neile eraldatud kvoote jaotada vastavalt püügivõimaluste kasutamise eelistatud sotsiaalsele/majanduslikule mudelile.

•Vahendi valik

Kuna ettepanekuga muudetakse kehtivat määrust, on kõige asjakohasem õiguslik vahend määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon on konsulteerinud sidusrühmadega, eelkõige nõuandekomisjonide kaudu, tuginedes oma teatisele „Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2025. aastaks“ (COM(2024) 235 final) koostamise raames.

Sidusrühmade vastused komisjoni sellele iga-aastasele teatisele kajastavad nende vaateid komisjoni hinnangule varude seisukorra kohta ning sellele, kuidas varusid asjakohaselt majandada. Komisjon võttis neid vastuseid käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslik nõuanne põhineb selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud raamistikul ning on kooskõlas komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepinguga.

•Mõjuhinnang

Ettepaneku kohaldamisala on piiratud ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3.

Ettepanekus on püütud vältida lühiajalisi strateegiaid ja tehtud otsuseid pikaajalise kestlikkuse kasuks. Selles võetakse arvesse sidusrühmade ja nõuandekomisjonide algatusi, kui ICES on need läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Komisjoni ettepanek ÜKP reformimise kohta põhines mõjuhinnangul (SEC(2011) 891), milles väljendati seisukohta, et kuigi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamine on keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse üks eeltingimusi, ei saa ühtegi neist kolmest eesmärgist saavutada eraldi.

Mis puutub piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt majandatavate varude ning kolmandate riikidega ühiselt majandatavate varude püügi võimalustesse, siis rakendatakse käesoleva ettepanekuga eelkõige rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmeid. Kõiki püügivõimaluste võimaliku mõju hindamise seisukohast olulisi asjaolusid käsitletakse rahvusvaheliste läbirääkimiste ettevalmistamisel ja läbirääkimiste käigus, mille raames lepitakse ELi-väliste riikidega kokku ELi püügivõimalustes.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Ettepanek on kooskõlas põhiõigustega, eelkõige nendega, mida on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud meetmed ei mõjuta eelarvet.

5.MUU TEAVE

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu määrust (EL) 2025/202 järgmiselt.

Tobias Põhjameres

Määruses (EL) 2025/202 märgiti 2025. aastaks ICESi 4. alapiirkonna (Põhjameri) Ühendkuningriigi ja ELi vetes, ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ja 3.a rajooni ELi vetes (Skagerrak ja Kattegat) tobiate ja seotud kaaspüügi (Ammodytes spp.) lubatud kogupüügi kohta ajutiselt „kehtestatakse hiljem“, kuni ICES avaldab kõnealust kalavaru käsitleva teadusliku nõuande 2025. aastaks.

Eeldatavasti avaldab ICES oma teadusliku nõuande tobia kohta ICESi 4. alapiirkonnas ning 3.a rajoonis 2025. aasta kohta 28. veebruaril 2025. Pärast kõnealuse nõuande avaldamist peab EL Ühendkuningriigiga kahepoolseid konsultatsioone kõnealuse kalavaru lubatud kogupüügi taseme üle 2025. aastaks vastavalt ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu 4 (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 lõigetele 2, 4 ja 6. Kuni kahepoolsete konsultatsioonide tulemuste selgumiseni on nõukogu määruse (EL) 2024/1015 5 asjakohase põhjenduse tekst esitatud nurksulgudes ning tobia lubatud kogupüügiks ICESi 4. alapiirkonnas ning 2.a ja 3.a rajoonis 2024. aastaks on märgitud „p.m“ (pro memoria). Niipea kui kahepoolsete konsultatsioonide tulemused on teada, ajakohastavad komisjoni talitused käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse ettepanek asjakohase lubatud kogupüügi kohta 2025. aastaks Ühendkuningriigiga kokku lepitud tasemel.

ICCAT

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres harilikku tuuni (Thunnus thynnus) püüdvate ELi laevade püügikoormuse piirangud ning hariliku tuuni ELi kasvandustesse viidavad kogused ja kasvanduste maksimaalne kasvatamisvõimsus selles piirkonnas põhinevad teabel, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 6 artiklites 11, 13 ja 15 osutatud iga-aastastes püügikavades. Liikmesriigid peavad esitama need kavad komisjonile iga aasta 31. jaanuariks vastavalt määruse (EL) 2023/2053 artikli 16 lõikele 1. Seejärel komisjon koondab need kavad ja koostab nende alusel liidu iga-aastase kava, mis edastatakse ICCATi sekretariaadile, et ICCAT saaks seda arutada ja selle heaks kiita, nagu on nõutud määruse (EL) 2023/2053 artikli 16 lõikes 2. Kuni ELi aastakava esitamiseni ja selle heakskiitmiseni ICCATi poolt on nõukogu määruse (EL) 2024/1015 asjakohase põhjenduse tekst esitatud nurksulgudes ning ELi püügikoormuse piiranguteks ja ELi 2025. aasta kasvandustesse viidavateks maksimumkogusteks ja maksimaalseks kasvatamisvõimsuseks on märgitud „p.m“. Niipea kui ICCAT on ELi aastakava heaks kiitnud, ajakohastavad komisjoni talitused käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse ettepanek 2025. aasta asjakohaste püügikoormuse piirangute ning kasvandustesse viidavate maksimumkoguste ja maksimaalse kasvatamisvõimsuse kohta.

Lisaks võivad liikmesriigid määruse (EL) 2023/2053 artikli 8 kohaselt taotleda, et kuni 5 % nende hariliku tuuni aastakvoodist Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres kantakse üle eelmisest aastast antud aastasse. Kui liikmesriigid esitavad sellise taotluse, peavad nad komisjonile esitama muudetud iga-aastase püügikava ja muudetud iga-aastase püügivõimsuse haldamise kava. Selliste muudetud iga-aastaste püügikavade ja püügivõimsuse haldamise kavade alusel esitab komisjon muudetud ELi aastakava ICCATi sekretariaadile arutamiseks ja heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) 2023/2053 artikli 11 lõikele 5. Kuni komisjon lisab muudatused ELi aastakavasse ja kuni ICCAT need muudatused aastakavas heaks kiidab, on nõukogu määruse (EL) 2024/1856 7 asjakohase põhjenduse tekst nurksulgudes ning hariliku tuuni lubatud kogupüügi koguseks Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres 2025. aastaks märgitakse „p.m“. Niipea kui ICCAT on ELi aastakava heaks kiitnud, ajakohastavad komisjoni talitused käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse vastav ettepanek muuta asjaomase liikmesriigi kvooti kõnealuse kalavaru kohta 2025. aastaks.

Lisaks on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2107 8 artiklitele 8a, 17b ja 18b lubatud kooskõlas ICCATi asjakohaste soovitustega eelnevast aastast antud aastasse üle kanda liikmesriigi järgmised aastakvoodid: i) suursilm-tuun (Thunnus obesus) Atlandi ookeanis, ii) pikkuim-tuun (Thunnus alalunga) Atlandi ookeanis vastavalt põhja pool 5° põhjalaiust ja lõuna pool 5° põhjalaiust ja iii) mõõkkala (Xiphias gladius) Atlandi ookeanis vastavalt põhja pool 5° põhjalaiust ja lõuna pool 5° põhjalaiust. Seepärast tehakse ettepanek muuta vastavalt asjaomaste liikmesriikide kõnealuste kalavarude 2025. aasta kvoote.

Määruse (EL) 2017/2107 artikli 33 lõikega 1 on ette nähtud, et Põhja-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) juhusliku kaaspüügi korral Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust ei tohi ELi laevad neid kahjustada ja need tuleb võimaluste piires viivitamata vabaks lasta, võttes nõuetekohaselt arvesse meeskonnaliikmete ohutust. ICCAT võttis oma 2021. aasta koosolekul vastu keelu hoida pardal, ümber laadida või lossida Põhja-Atlandi lühiuim-makohai rümpasid või nende osi. Seetõttu tehakse ettepanek rakendada see keeld liidu õiguses. Seda keeldu tuleks kohaldada üksnes seni, kuni hakatakse kohaldama kõnealuse keelu kehtestanud määruse (EL) 2017/2107 muudatust.

SPRFMO

Määruses (EL) 2025/202 on Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal lubatud kogupüügiks kehtestatud ajutiselt null ja lubatud kogupüügiga funktsionaalselt seotud meetmed jäävad ajutiselt kehtima, kuni saadakse 17.– 21. veebruaril 2025 toimunud SPRFMO 2025. aasta koosoleku tulemused.

Kuni selle aastakoosoleku tulemuste selgumiseni on nõukogu määruse (EL) 2024/1015 asjakohase põhjenduse tekst esitatud nurksulgudes ja lubatud kogupüük SPRFMO konventsiooni alal on tähistatud märkega „p.m“. Niipea kui aastakoosoleku tulemused on teada, ajakohastavad komisjoni talitused käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse ettepanek asjakohaste lubatud kogupüükide kohta 2025. aastaks SPRFMOs kokku lepitud tasemel.

IATTC

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis oma 2024. aasta koosolekul kehtima kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) või vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püüdvate seinnoodalaevade keeluajad. See meede on liidu õiguses juba rakendatud määrusega (EL) 2025/202. Lisaks otsustas IATTC oma 2024. aasta koosolekul, et lepinguosalised peaksid teatama oma sekretariaadile järgneva aasta 15. veebruariks iga-aastase suursilm-tuuni püügi eraldi seinnoodalaevade kaupa ning nägema iga seinnoodalaeva puhul ette täiendavad püügikeelupäevad, kui need laevad saavutavad suursilm-tuuni püügi suhtes konkreetse künnise. Tehakse ettepanek rakendada neid meetmeid ka ELi õiguses.

2025/0049 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määrusega (EL) 2025/202 9 on määratud 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Neid püügivõimalusi, sealhulgas nendega funktsionaalselt seotud teatavaid meetmeid tuleks muuta, et võtta arvesse teadusliku nõuande avaldamist ning kolmandate riikidega peetud konsultatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kohtumiste tulemusi.

(2)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast liidu ja Ühendkuningriigi vahelisi konsultatsioone.] [7. ja 8. märtsil 2024 viisid Euroopa Liit ja Ühendkuningriik läbi kahepoolsed konsultatsioonid vastavalt ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu 10 (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 lõigetele 2, 4 ja 6, mille käigus käsitleti tobiate ja seotud kaaspüügi (Ammodytes spp.) lubatud kogupüüki ICESi alapiirkonna 4 Ühendkuningriigi ja liidu vetes, ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ning ICESi 3.a rajooni liidu vetes. Liit väljendas nendel konsultatsioonidel oma seisukohti, mille nõukogu kiitis heaks 4. märtsil 2024. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 12. märtsil 2024 allkirjastatud kirjalikus protokollis. Asjaomane lubatud kogupüük tuleks kehtestada vastavalt Ühendkuningriigiga kokku lepitud tasemel.]

(3)[Põhjendus ja vastavad sätted ajakohastatakse pärast seda, kui ICCAT on liidu aastakava heaks kiitnud.] Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni ala osas Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres harilikku tuuni (Thunnus thynnus) püüdvate liidu laevade püügikoormuse piirangud ning hariliku tuuni liidu kalakasvanduste maksimaalne sisendvõimsus ja püügivõimsus selles piirkonnas põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 11 artiklites 11, 13 ja 15 osutatud iga-aastastes kavades esitatud teabel. Liikmesriigid peavad esitama need kavad komisjonile iga aasta 31. jaanuariks vastavalt määruse (EL) 2023/2053 artikli 16 lõikele 1. Seejärel komisjon koondab need kavad ja koostab nende alusel liidu iga-aastase kava, mis edastatakse ICCATi sekretariaadile, et ICCAT saaks seda arutada ja selle heaks kiita, nagu on nõutud määruse (EL) 2023/2053 artikli 16 lõikes 2. ICCAT kiitis liidu 2024. aasta kava heaks 6. märtsil 2024. Seetõttu tuleks 2024. aastaks kehtestatud liidu püügikoormuse piiranguid ning kasvandustesse viidavaid maksimumkoguseid ja maksimaalset kasvatamisvõimsust kõnealuse aastakava kohaselt muuta.]

(4)[Põhjendus ja vastavad sätted ajakohastatakse pärast seda, kui ICCAT on liidu aastakava heaks kiitnud.] [Vastavalt määruse (EL) 2023/2053 artiklile 8 esitasid liikmesriigid oma iga-aastastes püügikavades ja püügivõimsuse haldamise kavades komisjonile taotluse kanda 5 % nende hariliku tuuni aastakvoodist Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres 2023. aastast 2024. aastasse. Nende kavade põhjal esitas komisjon ICCATi sekretariaadile liidu 2024. aasta muudetud kava, et ICCAT saaks selle heaks kiita. 24. mail 2024 kiitis ICCAT kava heaks. Seepärast tuleks asjaomaste liikmesriikide hariliku tuuni 2024. aasta kvoote Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres vastavalt muuta.]

(5)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2107 12 artiklitele 8a, 17b ja 18b kanti kooskõlas ICCATi asjakohaste soovitustega 2023. aastast 2025. aastasse üle teatavate liikmesriikide järgmised aastakvoodid: i) suursilm-tuun (Thunnus obesus) Atlandi ookeanis, ii) pikkuim-tuun (Thunnus alalunga) Atlandi ookeanis vastavalt põhja pool 5° põhjalaiust ja lõuna pool 5° põhjalaiust ja iii) mõõkkala (Xiphias gladius) Atlandi ookeanis vastavalt põhja pool 5° põhjalaiust ja lõuna pool 5° põhjalaiust. Seepärast tuleks asjaomaste liikmesriikide kõnealuste kalavarude 2025. aasta kvoote vastavalt muuta.

(6)Määruse (EL) 2017/2107 artikli 33 lõikega 1 on ette nähtud, et Põhja-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) juhusliku kaaspüügi korral Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust ei tohi liidu laevad neid kahjustada ja need tuleb võimaluste piires viivitamata vabaks lasta, võttes nõuetekohaselt arvesse meeskonnaliikmete ohutust. ICCAT võttis oma 2021. aasta koosolekul vastu keelu hoida pardal, ümber laadida või lossida Põhja-Atlandi lühiuim-makohai rümpasid või nende osi. Seepärast tuleks seda keeldu rakendada liidu õiguses. Lisaks tuleks seda keeldu kohaldada kuni 31. detsembrini 2025 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama kõnealuse keelu kehtestanud määruse (EL) 2017/2107 muudatust, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

(7)[Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast SPRFMO aastakoosolekut.] Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO) võttis oma 2024. aastal toimunud 12. aastakoosolekul vastu tšiili stauriidi (Trachurus murphyi) püügi piirnormid ja säilitas kihvkalade (Dissostichus spp.) uurimusliku püügi endisel tasemel. Lisaks säilitas SPRFMO funktsionaalselt seotud meetmed või muutis neid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.]

(8)Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis oma 2024. aasta koosolekul kehtima kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püüdvate seinnoodalaevade keeluajad. See meede on liidu õiguses rakendatud määrusega (EL) 2025/202. Lisaks otsustas IATTC oma 2024. aasta koosolekul, et lepinguosalised peaksid teatama oma sekretariaadile järgneva aasta 15. veebruariks iga-aastase suursilm-tuuni püügi eraldi seinnoodalaevade kaupa ning nägema iga seinnoodalaeva puhul ette täiendavad püügikeelupäevad, kui need laevad saavutavad suursilm-tuuni püügi suhtes konkreetse künnise. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(9)Määrust (EL) 2025/202 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)Määruses (EL) 2025/202 sätestatud kalapüügivõimalusi ja nendega funktsionaalselt seotud meetmeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kalapüügivõimalusi ja nendega funktsionaalselt seotud meetmeid tuleks seetõttu samuti kohaldada alates kõnealusest kuupäevast. Tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomaseid kalapüügivõimalusi suurendati ning nendega funktsionaalselt seotud meetmed on juba rakendatud.

(11)Võttes arvesse kiireloomulist vajadust vältida kalapüügi katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) 2025/202 muutmine

Määrust (EL) 2025/202 muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„

Artikkel 29
Haid

1.Lisaks määruse (EL) 2017/2107 artiklites 32–36 kehtestatud keeldudele on keelatud ka perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

2.Samuti on keelatud Atlandi ookeanis 5° põhjalaiusest põhja pool pardal hoida, ümber laadida või lossida ICCATi konventsiooni alal toimuva kalapüügi käigus püütud lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) rümpasid või nende osi.

“

2)Artiklile 37 lisatakse lõiked 5 ja 6:

„

5.Liidu seinnoodalaevade puhul, mis püüavad kala IATTC konventsiooni alal, edastavad lipuliikmesriigid komisjonile 1. veebruariks andmed iga nende lipu all sõitva laeva eelnenud aasta suursilm-tuuni aastase püügi kohta IATTC konventsiooni alal. Komisjon kogub selle teabe kokku ja edastab selle viivitamata IATTC sekretariaadile.

6.Lõikes 1 osutatud keeluaegasid pikendatakse kõigi IATTC konventsiooni alal kala püüdvate liidu seinnoodalaevade puhul, mis ületasid eelneval aastal järgmisi suursilm-tuuni püügi piirmäärasid:

–laevade puhul, mis püüdsid eelneval aastal IATTC konventsiooni alal 1 200–1 499 tonni suursilm-tuuni, pikendatakse keeluaega kümne päeva võrra;

–laevade puhul, mis püüdsid eelneval aastal IATTC konventsiooni alal 1 500–2 199 tonni suursilm-tuuni, pikendatakse keeluaega 13 päeva võrra;

–laevade puhul, mis püüdsid eelneval aastal IATTC konventsiooni alal 2 100–2 399 tonni suursilm-tuuni, pikendatakse keeluaega 19 päeva võrra ning

–laevade puhul, mis püüdsid eelmisel aastal IATTC konventsiooni alal 2 400 tonni või rohkem suursilm-tuuni, pikendatakse keeluaega 22 päeva võrra.

Asjaomased laevad peavad keeluaegade pikendamisest kinni pidama järgmiselt:

–laevad, mis valisid lõike 1 punktis a osutatud keeluaja, peavad lisapäevadest kinni pidama enne kõnealuse keeluaja algust, ja

–laevad, mis valisid lõike 1 punktis b osutatud keeluaja, peavad lisapäevadest kinni pidama pärast kõnealuse keeluaja lõppu.

Komisjoni teavitamisel keeluaja valikust vastavalt lõikele 2 annab asjaomane liikmesriik komisjonile ka teada iga sellise kalalaeva puhul keeluaja pikendamisest.

“

3)Artiklisse 63 lisatakse punkt ha:

„

ha)artikli 29 lõiget 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama muudatust, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega on keelatud ICCATi konventsiooni alal püütud lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine Atlandi ookeanis põhja pool 5° N, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

“

4)IA B osa, ID, IH ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2025/202, millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Kalandus

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 13

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante)

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post)

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 14

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 15	EFTA riigid 16	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 17	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

DG: <…….>						Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida		Kulukohustused		(1a)										0,000
		Maksed		(2a)										0,000
Eelarverida		Kulukohustused		(1b)										0,000
		Maksed		(2b)										0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 18
Eelarverida				(3)										0,000
DG <…….> assigneeringud KOKKU		Kulukohustused		= 1a + 1b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
		Maksed		= 2a + 2b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
DG: <…….>						Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida		Kulukohustused		(1a)										0,000
		Maksed		(2a)										0,000
Eelarverida		Kulukohustused		(1b)										0,000
		Maksed		(2b)										0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 19
Eelarverida				(3)										0,000
DG <…….> assigneeringud KOKKU		Kulukohustused		= 1a + 1b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
		Maksed		= 2a + 2b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
					Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
					2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed		(5)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		= 4 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed		= 5 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 20
Eelarverida		(3)					0,000
DG <…….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 21
Eelarverida		(3)					0,000
DG <…….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

					Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
					2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed		(5)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		= 4 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed		= 5 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
						Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024		2025		2026		2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		Kulukohustused		(4)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
		Maksed		(5)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)				(6)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)		Kulukohustused		= 4 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
		Maksed		= 5 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		7	„Halduskulud“ 22
DG: <…….>					Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
					2024	2025	2026	2027
 Personalikulud					0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud					0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud				0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

DG: <…….>					Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
					2024	2025	2026	2027
 Personalikulud					0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud					0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud				0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU				(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
		2024	2025	2026	2027
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

DG: <…….>							Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
							2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida		Kulukohustused			(1a)										0,000
		Maksed			(2a)										0,000
Eelarverida		Kulukohustused			(1b)										0,000
		Maksed			(2b)										0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 23
Eelarverida					(3)										0,000
DG <…….> assigneeringud KOKKU		Kulukohustused			= 1a + 1b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
		Maksed			= 2a + 2b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
DG: <…….>							Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
							2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida		Kulukohustused			(1a)										0,000
		Maksed			(2a)										0,000
Eelarverida		Kulukohustused			(1b)										0,000
		Maksed			(2b)										0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 24
Eelarverida					(3)										0,000
DG <…….> assigneeringud KOKKU		Kulukohustused			= 1a + 1b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
		Maksed			= 2a + 2b + 3		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
						Aasta		Aasta		Aasta		Aasta		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
						2024		2025		2026		2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused			(4)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed			(5)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU				(6)		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused			= 4 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed			= 5 + 6		0,000		0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik			Nr

DG: <…….>								Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
								2024			2025			2026			2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida		Kulukohustused			(1a)															0,000
		Maksed			(2a)															0,000
Eelarverida		Kulukohustused			(1b)															0,000
		Maksed			(2b)															0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 25
Eelarverida					(3)															0,000
DG <…….> assigneeringud KOKKU		Kulukohustused			= 1a + 1b + 3			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
		Maksed			= 2a + 2b + 3			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
DG: <…….>								Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
								2024			2025			2026			2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida		Kulukohustused			(1a)															0,000
		Maksed			(2a)															0,000
Eelarverida		Kulukohustused			(1b)															0,000
		Maksed			(2b)															0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 26
Eelarverida					(3)															0,000
DG <…….> assigneeringud KOKKU		Kulukohustused			= 1a + 1b + 3			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
		Maksed			= 2a + 2b + 3			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
							Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
							2024			2025			2026			2027
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused			(4)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
	Maksed			(5)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU				(6)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused			= 4 + 6			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
	Maksed			= 5 + 6			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
									Aasta			Aasta			Aasta			Aasta			Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
									2024			2025			2026			2027
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)			Kulukohustused			(4)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
			Maksed			(5)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)						(6)			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)			Kulukohustused			= 4 + 6			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000
			Maksed			= 5 + 6			0,000			0,000			0,000			0,000			0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

„Halduskulud“ 27

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
 Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

DG: <…….>			Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
			2024	2025	2026	2027
 Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
 Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
		2024	2025	2026	2027
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (not to be completed for decentralised agencies)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid



Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 28

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 29 …

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.3.3.Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 30

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

3.2.4.3.Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU		Aasta	Aasta	Aasta	Aasta
		2024	2025	2026	2027
 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

	Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist	Erakorraline lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad			ei kohaldata
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslike meetmete korral: parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta tuleks esitada järgmises tabelis.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada järgmiselt: „Poliitilised IT-kulud rakenduskavadele“. Need kulud on tegevuseelarve, mida kasutatakse algatuse rakendamisega ja nendega seotud investeeringutega (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne) otseselt seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks. Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU	Aasta	Aasta	Aasta	Aasta	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
	2024	2025	2026	2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 31
		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

Kui poliitikaalgatuse puhul on hinnatud, et diginõudeid ei ole, esitage selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei kasutata.

Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.

Viide nõudele

Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud või sellega seotud osaleja

Kõrgetasemelised protsessid

Kategooria

Artikli 1 lõige 2 ja lisa

Aruandlustasemed (st liikmesriikide puhul iga kalalaev eraldi), aruandlussagedus ja aruandluse käivitamise tegurid ning teatavate kalavarude püügikoodid, võttes arvesse kalanduse kontrolli määruse (nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009) kohaseid kehtivaid aruandlusnõudeid

Euroopa Komisjon, lipuliikmesriigid, piirkondlike kalandusorganisatsioonide sekretariaadid (teatavatel juhtudel)

Andmete esitamine, aruandlus

Andmed

4.2.Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja nendega seotud standardite/spetsifikatsioonide kõrgetasemeline kirjeldus

Andmete liik	Viide (viited) nõudele	Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui on olemas)
Teatavate kalavarude saak	Artikli 1 lõige 2 ja lisa	//

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga.

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet, kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust.

Selgitage, kuidas uued loodud andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele.

Andmevood

Andmete liik	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Osaleja, kes andmed esitab	Osaleja, kes andmed saab	Andmevahetuse ajend	Sagedus (kui see on asjakohane)
Teatavate kalavarude püük teataval tasemel	Artikli 1 lõige 2 ja lisa	Lipuliikmesriigid	Euroopa Komisjon	Teatav sagedus või üldine püügitase	Kord nädalas kuni kord aastas
Teatavate kalavarude püük teataval tasemel (teatavatel juhtudel)	Artikli 1 lõige 2 ja lisa	Euroopa Komisjon	Piirkondliku kalandusorganisatsiooni TSI sekretariaat	Lipuliikmesriigi aruannete vastuvõtmine	Kord nädalas kuni kord aastas

4.3.Digilahendused

Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiaid.

Digilahendus	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Peamised volitatud funktsioonid	Vastutav asutus	Kuidas on arvesse võetud juurdepääsetavust?	Kuidas on arvesse võetud korduvkasutatavust?	Tehisintellekti tehnoloogiate kasutamine (kui see on asjakohane)
//

Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele.

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne avalik teenus või digitaalsete avalike teenuste kategooria

Kirjeldus

Viide (viited) nõudele (nõuetele)

Koostalitleva Euroopa lahendus(ed)

(EI KOHALDATA)

Muu(d) koostalitluslahendus(ed)

Ei kohaldata

Hinnake nõude(te) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele

Hindamine	Meetmed	Võimalikud allesjäänud tõkked
Hinnake kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Hinnake korralduslikke meetmeid digitaalsete avalike teenuste sujuvaks osutamiseks Loetlege kavandatud juhtimismeetmed	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Hinnake meetmeid, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks Loetlege sellised meetmed	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Hinnake ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamist Loetlege sellised meetmed	Ei kohaldata	Ei kohaldata

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Meetme kirjeldus

Viide (viited) nõudele (nõuetele)

Komisjoni roll

(kui see on asjakohane)

Kaasatavad osalejad

(kui see on asjakohane)

Eeldatav ajakava

(kui see on asjakohane)

Ei kohaldata

(1) Nõukogu 30. jaanuari 2025. aasta määrus (EL) 2025/202, millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 püügivõimaluste osas 2025. aastal (ELT L, 2025/202, 31.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/202/oj ).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj ).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/56/oj ).

(4) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 149, 30.4.2021, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/oj ).

(5) Nõukogu 26. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/1015, millega muudetakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L, 2024/1015, 27.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1015/oj ).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2053/oj ).

(7) Nõukogu 28. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1856, millega muudetakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused (ELT L, 2024/1856, 1.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1856/oj ).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2107/oj ).

(9) Nõukogu 30. jaanuari 2025. aasta määrus (EL) 2025/202, millega määratakse 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 püügivõimaluste osas 2025. aastal (ELT L, 2025/202, 31.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/202/oj ).

(10) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 149, 30.4.2021, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/oj ).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2053/oj ).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2107/oj ).

(13) Nagu on osutatud finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktis a või b.

(14) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(15) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(16) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(17) Kandidaatriigid ja asjakohasel juhul Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(18) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(19) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(20) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(21) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(22) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(23) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(24) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(25) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(26) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(27) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(28) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(29) Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(30) Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on juba määratud meedet haldama ja/või on võimalik Teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on Teie koguvajadus.

(31) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) puhul tuleb märkida netosummad, mis on saadud brutosummast 20 % ulatuses sissenõudmiskulude mahaarvamisel.

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.3.2025

COM(2025) 92 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

LISA

Määruse (EL) 2025/202 muutmine

Määrust (EL) 2025/202 muudetakse järgmiselt.

1)IA lisa B osa tabel 1 asendatakse järgmisega:

„

Tabel

Liik:

tobiad ja seotud kaaspüük

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed;
3.a püügipiirkonna liidu veed

Ammodytes spp.

Taani

p.m

(1)

Analüütiline TAC

Saksamaa

p.m

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.

Rootsi

p.m

(1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

p.m

Ühendkuningriik

p.m

TAC

p.m

(1)

Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4X). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes III lisas kindlaks määratud tobiavarude majandamise piirkondades:

Püügipiirkond: tobiavarude majandamise piirkondade liidu veed

(SAN/234_1R)
(1)

(SAN/234_2R)
(1)

(SAN/234_3R)
(2)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5R)

(SAN/234_6)
(1)

(SAN/234_7R)

Taani

p.m

Saksamaa

p.m

Rootsi

p.m

Liit

p.m

Ühendkuningriik

p.m

Kokku

p.m

(1)

Kuni 10 % sellest kvoodist võib üle kanda ja kasutada järgmisel aastal ainult selles majandamispiirkonnas.

(2)

Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes tobiavarude majandamise piirkonna 3r liidu vetes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.

“

2) ID lisa tabelid 7, 8, 11, 12, 14 ja 15 asendatakse järgmistega:

„

			Tabel	7
Liik:	põhjapoolne pikkuim-tuun			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° N
	Thunnus alalunga				(ALB/AN05N)
Iirimaa		4 603,57		Analüütiline TAC
Hispaania		26 004,73		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.
Prantsusmaa		9 172,27		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal		3 198,54
Liit		42 979,11	(1)(2)

TAC		47 251,00
(1)	Sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv on: 1 241.
(2)	Eritingimus: selle kvoodi piires ei tohi Ühendkuningriigi vetes püüda järgmistest suuremat kogust (ALB/*AN05N-UK): 280,00.

			Tabel	8
Liik:	lõunapoolne pikkuim-tuun			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N
	Thunnus alalunga				(ALB/AS05N)
Hispaania		1 087,65		Analüütiline TAC
Prantsusmaa		357,45		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.
Portugal		761,15		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		2 206,25
		0,00
TAC		28 000,00

			Tabel	11
Liik:	suursilm-tuun			Püügipiirkond:	Atlandi ookean
	Thunnus obesus				(BET/ATLANT)
Hispaania		8 404,59	(1)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		3 569,90	(1)	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.
Portugal		2 943,93	(1)	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		14 918,42	(1)

TAC		73 000,00	(1)
(1)	Suursilm-tuuni püügist seinnoodalaevadega (BET/ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (BET/ATLLL) teatatakse eraldi. Alates juunist peavad liikmesriigid edastama kõnealuste kalalaevade püütud kogused iga nädal, kui saak moodustab 80 % kvoodist.

			Tabel	12
Liik:	harilik tuun			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, ida pool 45° W, ja Vahemeri
	Thunnus thynnus				(BFT/AE45WM)
Küpros		p.m	(4)	Analüütiline TAC
Kreeka		p.m		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.
Hispaania		p.m	(2)(4)	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		p.m	(2)(3)(4)
Horvaatia		p.m	(6)
Itaalia		p.m	(4)(5)
Malta		p.m	(4)
Portugal		p.m
Muud liikmesriigid		p.m	(1)
Liit		p.m	(2)(3)(4)(5)

TAC		40 570,00	(1)
(1)	Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BFT/AE45WM_AMS).
(2)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Hispaania	p.m
	Prantsusmaa	p.m
	Liit	p.m
(3)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Prantsusmaa	p.m
	Liit	p.m
(4)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Hispaania	p.m
	Prantsusmaa	p.m
	Itaalia	p.m
	Küpros	p.m
	Malta	p.m
	Liit	p.m
(5)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Itaalia	p.m
	Liit	p.m
(5)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (kaal 8–30 kg ja pikkus 75–115 cm) püügi piirnorme ja jaotusi liikmesriikide vahel:
	Horvaatia	p.m
	Liit	p.m

			Tabel	14
Liik:	mõõkkala			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° N
	Xiphias gladius				(SWO/AN05N)
Hispaania		6 425,79	(2)	Analüütiline TAC
Portugal		1 071,61	(2)	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.
Muud liikmesriigid		97,07	(1)(2)	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		7 594,47

TAC		14 769,00
(1)	Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/AN05N_AMS).
(2)	Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° N (SWO/AS05N). Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/AS05N_AMS).

			Tabel	15
Liik:	mõõkkala			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N
	Xiphias gladius				(SWO/AS05N)
Hispaania		5 004,84	(1)	Analüütiline TAC
Portugal		301,56	(1)	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.
Liit		5 306,40		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC		10 000,00
(1)	Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° N (SWO/*AN05N).

“

3) IH lisa asendatakse järgmisega:

„

IH LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

				Tabel	1
Liik:	kihvkalad Dissostichus spp.				Püügipiirkond:	SPRFMO konventsiooni ala, uurimisüksused A ja B(1) (TOT/SPR-AB)
TAC	p.m		(2)(3)(4)		Ennetuslik TAC
(1)	uurimisüksus A:
	NW:	50°30' S, 136° E
	NE:	50°30' S, 140°30' E
	SE:	54°50' S, 140°30' E
	SW:	54°50’S, 136°E
	uurimisüksus B:
	NW:	52°45' S, 140°30' E
	NE:	52°45' S, 145°30' E
	SE:	54°50' S, 145°30' E
	SW:	54°50' S, 140°30' E
(2)	Seda aastast TACi kohaldatakse üksnes uurimusliku kalapüügi suhtes. Püük on keelatud vähem kui 600 m ja rohkem kui 2 500 m sügavuses. Kala püütakse ühe, maksimaalselt 60 järjestikuse päeva pikkuse püügireisi jooksul, mis võib toimuda mis tahes ajavahemikul alates 1. maist kuni 15. novembrini 2025. Alates 1. novembrist kuni 15. novembrini 2025 seatakse õngejadad vette ainult öisel ajal ja kogu kalapüük lõpetatakse viivitamata, kui hukkub: a) üks isend mis tahes järgmisest liigist: rändalbatross (Diomedea exulans), hallpea-albatross (Thalassarche chrysostoma), mustkulm-albatross (Thalassarche melanophris), hall-tormilind (Procellaria cinerea), samet-tormilind (Pterodroma mollis) või b) kolm isendit mis tahes järgmisest liigist: tuhkalbatross (Phoebetria palpebrata), hiid-tormilind (Macronectes giganteus), rait-tormilind (Macronectes halli). Lisaks piiratakse püüki maksimaalselt 100 loomusega, millel on kõige rohkem 5 000 õngekonksu ühe loomuse kohta. Õngejadad seatakse üksteisest vähemalt 3 meremiili kaugusele ning ühe kalendriaasta jooksul mitte samadesse kohtadesse. Püük tuleb lõpetada lubatud kogupüügi ammendumisel või kui püügireisi jooksul on 100 loomust vette lastud ja pardale hiivatud, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.
(3)	Sellest kuni „pm“ tonni võib püüda uurimisüksuses A. Kihvkalade püügist uurimisüksuses A teatatakse eraldi (TOT/SPR-A).
(4)	Sellest kuni „pm“ tonni võib püüda uurimisüksuses B. Kihvkalade püügist uurimisüksuses B teatatakse eraldi (TOT/SPR-A).

				Tabel	2
Liik:	tšiili stauriid Trachurus murphyi				Püügipiirkond:	SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO)
Saksamaa	p.m				Analüütiline TAC
Madalmaad	p.m				Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ega 3.
Leedu	p.m				Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Poola	p.m
Liit	p.m

TAC	Ei kohaldata

“

4) VI lisa punktid 4 kuni 6 asendatakse järgmisega:

„

4.Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

	Kalalaevade arv(1)
	Kreeka(2)	Hispaania	Prantsusmaa	Horvaatia	Itaalia	Küpros(3)	Malta(4)	Portugal
Seinnoodalaevad(5)	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m
Õngejadalaevad	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m
Söödaga õngelaevad	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m
Käsiõngelaevad	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m
Traalerid	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m
Väikesemahulise püügi laevad	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m
Muud rannalähedase püügi laevad(6)	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m	p.m
(1) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajaid võib suurendada, tingimusel et täidetakse liidu rahvusvahelisi kohustusi. (2) Üks keskmise suurusega seinnoodalaev on asendatud kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga. (3) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga. (4) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga. (5) Seinnoodalaevade individuaalsed arvud käesolevas tabelis tulenevad liikmesriikide vahelistest ülekannetest ega kujuta endast tuleviku seisukohast ajaloolisi õigusi. (6) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, ridvata õng, veoõng).

5. Maksimaalne lõkspüüniste arv, millele iga liikmesriik on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Maksimaalne lõkspüüniste arv
Liikmesriik	Lõkspüüniste arv
Hispaania	p.m
Itaalia	p.m
Portugal	p.m

6. Luba omavate kalakasvanduste maksimaalne arv ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Luba omavate kalakasvanduste maksimaalne arv ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)
Liikmesriik	Kalakasvanduste arv	viidav kogus (tonnides)
Kreeka	p.m	p.m
Hispaania	p.m	p.m
Horvaatia	p.m	p.m
Itaalia	p.m	p.m
Küpros	p.m	p.m
Malta	p.m	p.m
Portugal	p.m	p.m

“

Top

Choose the experimental features you want to try