This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52025DC0801
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS European Judicial Training Strategy 2025 - 2030 Creating a supportive environment for DigitalJustice@2030
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2025–2030 Strateegiat „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ toetava keskkonna loomine
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2025–2030 Strateegiat „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ toetava keskkonna loomine
COM/2025/801 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.11.2025
COM(2025) 801 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2025–2030
Strateegiat „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ toetava keskkonna loomine
1.Õigusalase koolituse strateegia aastateks 2025–2030 1
Digitaliseerimine ja tehisintellektilahenduste kasutuselevõtt on olulised, et suurendada ELi avaliku halduse suutlikkust osutada tõhusaid ja kvaliteetseid avalikke teenuseid kulutõhusal viisil 2 . See kehtib samavõrd ja on äärmiselt oluline ka õigusemõistmise valdkonnas, kus digipööre võib muuta justiitssüsteemid tõhusamaks ja kvaliteetsemaks ning parandada õiguskaitse kättesaadavust.
Tõhusa justiitssüsteemiga riigid, mis tagavad õiguskaitse kättesaadavuse ning õigusemõistmise kvaliteetsuse ja läbipaistvuse, meelitavad tõenäolisemalt ligi investeeringuid. Seega võivad digitaliseerimine ja tehisintellekt aidata toetada ELi liikmesriikide majanduskasvu ja konkurentsivõimet 3 . Õigusemõistmise kvaliteeti on võimalik parandada, kui õigusvaldkonna spetsialistid keskenduvad oma põhiülesandele – õigusemõistmisele – ning rutiinsete tehniliste ülesannete täitmiseks kasutatakse digivahendeid. Õigusemõistmise digitaliseerimine võib tagada kiirema ja lihtsama juurdepääsu õigusemõistmisele ning tuua selle nii üksikisikutele kui ka ettevõtjatele lähemale. See on oluline ka õigusemõistmise kriisikindluse suurendamise seisukohast, nagu näitas COVID-19 pandeemia. Digitaliseerimise tähtsust kinnitati taas Euroopa Ülemkogu uues Euroopa konkurentsivõime kokkuleppes 4 ja president von der Leyeni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 5 .
Komisjoni strateegia „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ 6 eesmärk on kiirendada ELi justiitssüsteemide digitaliseerimist aastaks 2030. Tegelikkuses tähendab see digivahendite kasutuselevõtu toetamist õigusemõistmises, et parandada tõhusust ning võimaldada liikmesriikidel üksteise käest digivahendite ja -taristu arendamisel ja kasutamisel õppida. 2030. aastaks peaksid kõik õigusvaldkonna spetsialistid, ettevõtjad ja eraisikud saama hõlpsasti tutvuda kõigi õigusaktide ja kogu kohtupraktikaga veebis. Samuti eeldatakse, et iga liikmesriik seab eesmärgiks luua ühtne digitaalne juurdepääsupunkt, mis võimaldab kõigil, sealhulgas puuetega inimestel, pöörduda kohtusse, osaleda kohtuistungitel ning algatada ja jätkata kohtumenetlusi igal ajal ja igal pool. See parandab märgatavalt õiguskaitse kättesaadavust ning vähendab samal ajal sellega seotud kulusid.
Selle võimaluse ärakasutamine eeldab, et õigusvaldkonna spetsialistid omandavad asjakohased oskused, teadmised ja teadlikkuse. Seda silmas pidades on strateegia „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ visiooni elluviimise oluline ja tähtis tegur õigusalane koolitus, 7 mis aitab kõrvaldada puudusi digioskustes, nagu on rõhutatud Draghi, 8 Letta 9 ja Niinistö 10 aruannetes. Nõukogu Euroopa e-õiguskeskkonna strateegias (2024–2028) 11 on rõhutatud, et õigusemõistmise digipööre peab hõlmama kasutajate digitaalset võimestamist ja nende suutlikkuse suurendamist ning et erilist tähelepanu tuleks pöörata õigusvaldkonna spetsialistide koolitamisele.
Strateegia „DigitalJustice@2030“ toetamiseks kutsutakse käesolevas õigusalase koolituse strateegias üles võtma erimeetmeid, et edendada toetavat keskkonda, mis võimaldab õigusvaldkonna spetsialistidel täiendada oma digivahendite ja -taristu kasutamise oskusi, omandada teadmisi ELi ja riikliku materiaal- ja menetlusõiguse kohta, mis on kohandatud digimajanduse ja -ühiskonna vajadustele, ning kujundada arusaama digitaliseerimise vajalikkusest. Selle keskmes on spetsialistidele uute tehnoloogiate kasutamiseks vajalike oskuste andmine 12 . Kooskõlas nõukogu järeldustega tehisintellekti kasutamise kohta õigusvaldkonnas 13 kutsutakse koolitusasutusi üles töötama välja koolitusprogramme ja aitama õigusvaldkonna spetsialistidel toime tulla justiitssüsteemide digitaliseerimisega, eelkõige tehisintellekti kasutamisega õigusemõistmises.
2.Eesmärgid
2.1.Digioskused
Euroopa vajab uut oskuste käsitust 14 . Seetõttu on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku luua oskuste liit, 15 mille eesmärk on tagada, et kõigil Euroopa elanikel on võimalus omandada kindlad põhioskused, osaleda elukestvas täiendõppes ning omandada kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud põhi- ja kõrgtasemel digioskused 16 . Samuti on võetud vastu kava „Tee digikümnendisse“, 17 milles on seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peaksid peamised avalikud teenused olema täielikult veebipõhised. Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa haldusruumi tugevdamine (algatus ComPAct)“ 18 sisaldab konkreetseid meetmeid uute tehnoloogiate kestliku ja tõhusa kasutamise edendamiseks ning avaliku sektori töötajate digipädevuse parandamiseks.
Nende eesmärkide saavutamiseks peavad kõik õigusvaldkonna spetsialistid omandama vajalikud IT-oskused ja tehisintellektipädevuse 19 . Nad peaksid oskama tõhusalt kasutada digivahendeid (sealhulgas tehisintellekti) ja digitaristut ning pädevalt rakendada digitaliseeritud piiriüleseid menetlusi ja vahendeid, sealhulgas määrusega (EL) 2023/2844 kehtestatud detsentraliseeritud IT-süsteemi 20 . Lisaks peaks neil olema võimalik kasutada piiriüleseid digiandmebaase ja hallata digitaliseerimise mõju kohtumenetlustele. Nad peaksid oma ametiülesannetest lähtuvalt olema võimelised haldama juhtumeid digitaalselt, st hindama, edastama ja töötlema digidokumente õigesti ning kasutama asjakohaselt videokonverentsi, mis tagab kahtlustatavate, süüdistatavate, tagaotsitavate ja kuriteos kannatanute menetlusõiguste ja kaitsemeetmete austamise, puuetega isikute juurdepääsu ning andmekaitsenõuete järgimise. Kuna paljud menetlusaktid koostavad või nende koostamisel osalevad kohtu töötajad, tuleks ka neile regulaarselt pakkuda digioskustealast koolitust. Õigusalane koolitus peaks spetsialistidele andma ka selliste digisüsteemide kasutamise oskused, mis parandavad laste juurdepääsu õigusemõistmisele ja kohtulikule kaitsele ning kaitsevad ühtlasi nende osalemisõigust.
Koolitussüsteemid peavad olema paremini kohandatud oskuste vajaduste ja oskuste nappuse muutlikule olemusele, mis tuleneb justiitssüsteeme mõjutavast tehnoloogia arengust. Koolitus peaks võimaldama õigusvaldkonna spetsialistidel kohaneda muutuva õiguskeskkonnaga ja peaks aitama leevendada digioskuste nappust. Digipöörde väljakutsetega toimetulek eeldab õigusvaldkonna spetsialistide, IT-ekspertide ja pädevate asutuste vahelist tõhusat koostööd.
Koolitus peaks võimaldama õigusvaldkonna spetsialistidel suurendada tehisintellektivahendite kasutamise abil tõhusust. Samal ajal peaks see edendama tehisintellektivahendite tõhusat ja vastutustundlikku kasutamist õigusemõistmises kooskõlas ELi õigusraamistikuga. Tehisintellektisüsteemi kasutusele võttes peavad õigusvaldkonna spetsialistidel ja teistel kohtuasutuste töötajatel olema põhjalikud teadmised tehisintellektivahendite tõhusa ja vastutustundliku kasutamise kohta oma töökeskkonnas. Koolitusalgatustes tuleks esikohale seada tehisintellektipädevuse arendamine ning tehisintellektivahendite mõistmiseks, hindamiseks ja asjakohaseks kasutamiseks vajalikud oskused. See hõlmab täielikku teadlikkust nende eelistest, piirangutest ja nendega seotud riskidest ning kohaldatava õigusraamistiku järgimise tagamist.
Kohtudokumentide elektrooniline esitamine eeldab, et kohtuasutuste töötajad on koolitatud kasutama tõhusalt dokumentide esitamise elektroonilisi süsteeme ja tagama, et nende võimalused kasutatakse täielikult ära 21 . Töötajad peavad olema hästi koolitatud, et kohtute andmeid õigesti hallata, näiteks avaldada veebis kohtulahendeid, ja teha selline teave kättesaadavaks struktureeritud, masinloetaval ja allalaaditaval kujul. Seda teavet kasutatakse edaspidi ka Euroopa õigusandmeruumis. Õigusalase koolituse raames tuleks käsitleda koostalitlusvõime teemat, et mõista süsteemide ja andmete vahelist koostoimet. See töö võib tugineda Koostalitleva Euroopa Akadeemia 22 tööle määruse 2024/903 (Koostalitleva Euroopa määrus) kontekstis. Õigusvaldkonna spetsialistide digipädevuse tugevdamiseks ametiülesannete täitmisel (kohtuniku elektroonilised ametioskused) peaksid koolitusteemad hõlmama kohtuasjade elektroonilist haldamist, e-kohtusaali haldamist, juhtimist, elektrooniliste vahendite abil suhtlemist, eetikat, küberturvalisust ja küberkerksust. Õigusvaldkonna juhid ja juhtivtöötajad peavad omandama ka muutuste juhtimise oskused, et tõhusalt kohaneda tehnoloogia arenguga, rakendada uusi tavasid ja juhtida digipööret nii kohtusüsteemis kui ka koostöös kõikide õigusemõistmise valdkonna sidusrühmadega. Sellised oskused on esmatähtsad, et tagada sujuv üleminek uutele digisüsteemidele ja -tehnoloogiatele.
Käesolevas Euroopa õigusalase koolituse strateegias kindlaks määratud peamised eesmärgid ja meetmed on täielikult kooskõlas komisjoni teatise „Euroopa haldusruumi tugevdamine (algatus ComPAct)“ rakenduskavas sätestatud konkreetsete meetmetega 23 .
1. meede: pakkuda kõigile õigusvaldkonna spetsialistidele koolitust, et arendada nende IT-oskusi ja tehisintellektipädevust, ning tagada, et koolitus on kohandatud nende konkreetsetele ülesannetele ja vastutusaladele.
2. meede: pakkuda kõigi õigusalase koostöö ja vastastikuse tunnustamise valdkonnas kohaldatavate ELi õigusaktide alaseid spetsiaalseid ja asjakohaseid koolitusmooduleid, mis hõlmavad digitaalset komponenti. Pakkuda ka kõigile kasutajatele kättesaadavat asjakohast koolitust, et täiendada õigusvaldkonna spetsialistide poolt kasutusele võetud IT-vahendite ja -taristu kasutamist.
3. meede: koostada iga õigusakti kohta, mis käsitleb õigusalast koostööd ja mis kuulub digitaliseerimismääruse kohaldamisalasse, koolitusmoodul (mis on kättesaadav kõigis ELi keeltes) kõnealuse määrusega kehtestatud digivahendite kasutamise kohta.
4. meede: kutsuda Euroopa õigusvaldkonna spetsialistide võrgustikke üles süstemaatiliselt välja selgitama, dokumenteerima ja tutvustama edulugusid, mis on sündinud, ja kogemusi, mis on saadud õigusvaldkonnas IT-vahendite ja -taristu järkjärgulise kasutuselevõtu käigus.
5. meede: võtta järk-järgult kasutusele õigusvaldkonna spetsialistide digioskuste sertifitseerimise raamistik, mis kajastab eri spetsialistide konkreetseid vajadusi ja nende töö eripära.
2.2.Materiaalõigus digimajanduse ja -ühiskonna kontekstis ning piiriülese koostöö vahendid
Digipöörde tulemusena on vastu võetud (ja võetakse ka edaspidi vastu) uusi õigusakte, mis reguleerivad uute tehnoloogiate kasutamist paljudes digimajanduse ja -ühiskonna valdkondades. Sellega on kaasnenud (ja kaasneb ka edaspidi) kehtivate seaduste muutmine tegelemaks uute tehnoloogiliste probleemidega. Seetõttu on hädavajalik, et õigusvaldkonna spetsialistid tunneksid ja kohaldaksid digimajanduse ja -ühiskonna vajadusi käsitlevat materiaalõigust, nt tehisintellekti käsitlevat määrust, 24 andmemäärust, 25 Koostalitleva Euroopa määrust, 26 digiturgude määrust, 27 digiteenuste määrust, 28 digisisu direktiivi, 29 kaupade müügi direktiivi, 30 tootevastutuse direktiivi 31 ja terroristliku veebisisu levitamise vastase võitluse määrust 32 . Samuti peavad õigusvaldkonna spetsialistid mõistma ELi andmekaitseõigust ja läbima vastava praktilise koolituse, näiteks isikuandmete kaitse üldmääruse, 33 õiguskaitsedirektiivi 34 ja ELi andmekaitsemääruse 35 teemal. Need õigusaktid on õigusemõistmise digitaliseerimise kontekstis olulised. Lisaks peavad nad tundma ka digiligipääsetavuse alaseid õigusakte, nagu Euroopa ligipääsetavuse akt 36 . Keerukad piiriülesed digitehingud, digitaalse lähenemisviisi kasutamine ettevõtjate jaoks kavandatud 28. režiimi õigusraamistikus, algoritmidel põhinev otsuste tegemine ja isikuandmete töötlemine on kõigest mõned näited valdkondadest, kus võivad tekkida vaidlused, mida ei pruugi olla võimalik lahendada kehtivate seadustega, mille alal õigusvaldkonna spetsialiste algselt koolitati. Seega, kui võetakse vastu uus või muudetud õigusakt ning kujuneb välja sellega seotud Euroopa Kohtu praktika, on õigusvaldkonna spetsialistide pidev täiendõpe hädavajalik, et tagada otsuste tegemine kooskõlas uute õigusnormidega ning nende korrektne ja tõhus täitmise tagamine.
Samuti peavad õigusvaldkonna spetsialistid põhjalikult tundma menetlusõigust ja piiriülest koostööd, mida võimaldavad digitaalsed õiguskeskkonnad. Tõendite kogumise määruse 37 ja dokumentide kättetoimetamise määruse 38 kohaselt peavad kohtuasutused alates 1. maist 2025 suhtlema elektrooniliselt, kasutades nende õigusaktide alusel loodud detsentraliseeritud IT-süsteeme. Seetõttu on oluline, et lisaks nende kahe määrusega kehtestatud õigusraamistiku tundmisele oleksid õigusvaldkonna spetsialistid ka hästi koolitatud detsentraliseeritud IT-süsteemide kasutamise alal.
Määrusega (EL) 2023/2844 viidi läbi piiriülese õiguskoostöö valdkonna olemasolevate sidekanalite ulatuslik digitaalne uuendamine. Õigusvaldkonna spetsialistid peavad oma ülesannete tõhusaks täitmiseks oskuslikult kasutama määrusega loodud detsentraliseeritud IT-süsteemi ja Euroopa elektroonilist juurdepääsupunkti. Näiteks peaks advokaat, kes soovib esitada väiksema nõude kooskõlas Euroopa väiksemate nõuete menetlusega, oskama lisaks väiksemate nõuete määruse kohaste menetlusetappide tundmisele kasutada ka Euroopa elektroonilist juurdepääsupunkti, et edastada nõue teise liikmesriigi pädevale kohtule. Kohtunik, kes võtab nõude vastu liikmesriigis, kus kohtumenetlus toimub, peab omakorda oskama kasutada detsentraliseeritud IT-süsteemi, et nõuet menetleda ja saata kohtu vastus tagasi nõude esitajale. Samamoodi peab Euroopa vahistamismääruse teinud prokurör selgelt aru saama, millal edastada see Schengeni infosüsteemi kaudu ning millal ja kuidas kasutada määruse (EL) 2023/2844 alusel loodud detsentraliseeritud IT-süsteemi.
Sama õigusalane koolitus on vajalik ka seoses ühiste uurimisrühmade koostööplatvormiga 39 ja detsentraliseeritud IT-süsteemidega, mis on loodud muutmismäärusega (EL) 2023/2131 terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas, 40 e-tõendite määrusega 41 ja kriminaalmenetluste üleandmise määrusega 42 .
Üldisemalt võttes peaksid õigusvaldkonna spetsialistid olema kursis digivahendite, eriti tehisintellektivahendite kasutamisega ning olema täielikult teadlikud nende piirangutest, kasutamise eeskirjadest ja selliste vahenditega seotud riskidest. Näiteks peaksid õigusvaldkonna spetsialistid oskama kasutada tehisintellekti kõnetuvastussüsteemi, et transkribeerida kohtumenetluste ja kohtuistungite helisalvestusi, mis seejärel lisatakse toimikule, või pääseda ligi kriminaaluurimisteks vajalikele teenuseosutajate andmetele.
6. meede: tagada, et õigusvaldkonna spetsialistide riiklikud esmaõppe kavad ja täiendkoolituse pakkumised käsitlevad järgmist:
– digimajanduse ja -ühiskonnaga seotud materiaalõigus, sealhulgas üksikisikute ja ettevõtjate õiguste kaitse digiruumis;
– ELi piiriülese õigusalase koostöö ja vastastikuse tunnustamise vahendid tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades (fookusega digitaliseerimisel).
7. meede: kutsuda Euroopa õigusvaldkonna spetsialistide võrgustikke üles regulaarselt välja selgitama ja dokumenteerima koolituse käigus kujunenud parimaid tavasid ning edendama nende vahetamist.
2.3.Teadlikkuse suurendamine
Riiklike justiitssüsteemide digitaliseerimine ning piiriülene koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades kiireneb, ent õigusvaldkonnas kasutatavad uued tehnoloogiad arenevad veelgi kiiremini. Seetõttu peavad õigusvaldkonna spetsialistid olema teadlikud uute tehnoloogiate võimalustest, mis aitavad nende tööd lihtsustada ja tõhustada. Nad peaksid ka mõistma, et kõik õigusvaldkonna spetsialistid vajavad digitaalse töökeskkonna valdamiseks häid digioskusi.
Samuti peavad õigusvaldkonna spetsialistid olema teadlikud nüüdisaegse tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti võimalikust mõjust põhiõigustele 43 ja -väärtustele. Seetõttu peaks koolitus rõhutama tehisintellekti ja kohtusüsteemi sõltumatuse vahelist seost.
Õigusemõistmises kasutatav tehnoloogia peaks inimeste otsustusvõimet ja ametialast vastutust toetama, mitte neid asendama. Selle eesmärk on vähendada õigusvaldkonna spetsialistide koormust, et nad saaksid keskenduda oma põhiülesannetele. Kõnealune tasakaalustatud lähenemisviis ei ole oluline mitte ainult ametialase motivatsiooni säilitamiseks, vaid ka üldsuse usalduse tagamiseks. Lisaks peab see olema ka kohtusüsteemi muutusi ellu viivate juhtide ja juhtivtöötajate koolituse teema.
Kõigele lisaks peaks koolitus valmistama õigusvaldkonna spetsialiste ette aktiivseks osaluseks oma tööga seotud digitoodete ja -teenuste kavandamises, arendamises ja kasutuselevõtus. Digipöörde protsessid tuleks kavandada koostöös õigusvaldkonna spetsialistidega ja nende jaoks, et need oleksid nende igapäevatöös tõeliselt kasulikud 44 .
8. meede: pakkuda kõigile õigusvaldkonna spetsialistidele erikoolitust, millel käsitletakse digitaliseerimise, eelkõige tehisintellekti kasutamise tähtsust, kasulikkust ja mõju õigusvaldkonna spetsialistide ülesannete ja kohustuste seisukohast.
9. meede: koolitada õigusvaldkonna juhte ja juhtivtöötajaid, et nad edendaksid aktiivselt digipööret ja kujundaksid kaasavaid üleminekuprotsesse.
10. meede: lisada igasse õigusalase koolituse kavasse moodul digitaliseerimise aspektide kohta.
11. meede: hõlbustada asjatundjate piiriülest kogemuste vahetust, et suurendada digiteadlikkust.
2.4.Muud koolituseesmärgid
2.4.1.Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte
Põhiõigusi käsitlev õigusalane koolitus on oluline, et kujundada välja justiitssüsteemid, mis austavad ELi alusväärtusi, nagu õigusriik, demokraatia ja võrdsus. Selliseid justiitssüsteeme usaldatakse ja see omakorda soodustab majanduskasvu. Õigusriigi põhimõtete austamine ja hästitoimivad justiitssüsteemid aitavad seega toetada ettevõtlust ja investeeringuid.
Sõltumatutel kohtunikel ja teistel õigusvaldkonna spetsialistidel on keskne roll ELi põhiõiguste harta 45 ja liidu teisese õiguse rakendamisel. Nad aitavad need inimeste jaoks reaalsuseks muuta. Oma põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamise strateegias 46 võttis komisjon kohustuse seada esikohale koolitusvõimalused, mis käsitlevad harta kohaldamist, selle kohaldamisala, sisu ja sellega seotud kohtupraktikat, samuti harta ja Euroopa inimõiguste konventsiooni vastastikust mõju. Põhiõigustealane koolitus peaks hõlmama ka konkreetseid ELi õigusakte, näiteks neid, mis käsitlevad rikkumistest teatajate kaitset, 47 kaitset vaenukõne või vaenukuritegude eest 48 ning lapsesõbralikku õigusemõistmist. Muud koolituse prioriteedid on kindlaks määratud Euroopa Liidu lapse õiguste strateegias, milles kutsutakse üles korraldama koolitusi selliste peamiste põhimõtete teemal nagu lapse parimad huvid, alaealise õigus avaldada arvamust ning vajadus vanusele vastavate, kättesaadavate ja kaitsvate menetluste järele. Koolitus on vajalik ka selleks, et tagada diskrimineerimisvastaste õigusaktide kohaldamine, ka seoses puuetega inimestega. Üldisemalt tuleb nii õigusalase koolituse sisusse kui ka selle korraldamisse lõimida sooline võrdõiguslikkus, muu hulgas seoses koolituses osalejate valiku, ekspertide kaasamise ja andmete kogumisega.
12. meede: edendada õigusvaldkonna spetsialistide riiklikke esmaõppe kavasid ja täiendkoolituse pakkumisi, mis käsitlevad järgmist:
– õigusriigi põhimõtteid käsitlev ELi õigustik;
– põhiõigusi ja mittediskrimineerimist käsitlev ELi õigustik, sealhulgas ELi põhiõiguste harta kohaldamine, menetlusõigused ja olemasolevad õiguskaitsevahendid.
2.4.2.Korduvad ELi koolitusteemad
Õigusalase koolituse läbimisel omandavad õigusvaldkonna spetsialistid teadmised, mis võimaldavad neil oma igapäevatöös süstemaatiliselt kohaldada liidu õigust, tagades selle ülimuslikkuse ja vajaduse korral vahetu mõju. See hõlmab ka liidu õiguses sätestatud õiguste ja kohustuste järgimist riiklikes menetlustes. ELi õiguskorra usaldusväärsuse ja tõhususe tagamiseks peavad õigusvaldkonna spetsialistid olema kursis ELi õigusaktide ja Euroopa Kohtu asjakohase praktikaga. Selleks on vaja koolitust, ilma milleta uutel õigusaktidel ja kohtupraktikal ei ole soovitud mõju. See on eriti oluline seoses ELi õigusaktidega, mis reguleerivad piiriülest õigusalast koostööd ja vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Õigusalane koolitus on õigusriigi põhimõtteid ja kodanike õigusi kaitsva tugevama ja ühtsema Euroopa õigusruumi loomise nurgakivi.
Õigusalane koostöö saab olla tõhus ainult siis, kui liikmesriigid peavad teiste liikmesriikide pädevate asutuste otsuseid oma otsustega võrdväärseteks. See tähendab usaldust teiste liikmesriikide õigusnormide ajakohasuse ja nende normide õige kohaldamise vastu. Seetõttu tuleb koolitusel käsitleda vajadusi ja praktilisi probleeme, mis tekivad ELi õigusalase koostöö ja vastastikuse tunnustamise vahendite rakendamisel tsiviil-, äri- ja kriminaalõiguse valdkonnas, ning pöörata seejuures erilist tähelepanu digitaliseerimisele, et tagada nüüdisaegne ja tõhus piiriülene õigusemõistmine.
Tsiviilõigusliku koostöö valdkonnas on juba kehtestatud üle 20 õigusakti. Nende õige kohaldamine sõltub sellest, kas õigusvaldkonna spetsialiste on koolitatud selliste õigusaktide alal nagu Brüsseli Ia määrus, Brüsseli IIb määrus, dokumentide kättetoimetamise määrus ja pärimismäärus või vaigistuskaebuste vastane direktiiv 49 . Üheskoos moodustavad need ELi õigustiku osa, mis on üsna tehniline ja sageli raskesti mõistetav, hoolimata nende kasvavast tähtsusest seoses inimeste ja kauba suureneva piiriülese liikuvusega.
Seoses piiriülese õigusalase koostööga kriminaalasjades on oluline, et õigusvaldkonna spetsialistid läbiksid nõuetekohase koolituse tagamaks, et nad kohaldavad arvukaid kehtivaid ELi õigusakte õigesti. Enamik neist põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel, sealhulgas uued õigusaktid, nagu e-tõendeid käsitlevad õigusnormid, uus menetluse üleandmise määrus ja muud asjakohased õigusaktid, nagu hiljutine vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise direktiiv 50 . Tulemuslikuks võitluseks piiriülese kuritegevuse vastu peavad õigusvaldkonna spetsialistid ka mõistma, kuidas on kogu ELis ühtlustatud kuriteokoosseisud ja millised on nende eest mõistetavad karistused, ning tundma eelkõige hiljuti vastu võetud direktiive liidu piiravate meetmete rikkumise 51 ja keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu, 52 samuti direktiivi, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil, 53 ja direktiivi rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil 54 . On oluline mainida, et 2024. aastal muudetud inimkaubandusvastase direktiiviga 55 nõutakse liikmesriikidelt konkreetselt, et nad edendaksid või pakuksid kohtutöötajatele erialast koolitust inimkaubandusega seotud kuritegude teemal.
Õigusvaldkonna spetsialistid peavad olema teadlikud ka asjaomastest ELi organitest ja asutustest, kelle ülesanne on toetada õigusalast koostööd ja kellega riiklikud asutused peavad koostööd tegema, et tagada kiire ja kooskõlastatud reageerimine piiriülesest kuritegevusest tulenevatele ohtudele. Seetõttu tuleks korraldada ka koolitusi millel käsitletakse Euroopa Prokuratuuri (EPPO) ja Eurojusti ülesandeid ja volitusi ning riiklike asutuste kohustust teha nendega koostööd.
Ohvrite õigusi käsitlevas ELi strateegias (2020–2025) on rõhutatud, et esmatähtis on pakkuda kuriteoohvrite õiguste alast koolitust ning et sel teemal tuleb kindlasti koolitada kõiki kuriteoohvritega kokku puutuvaid isikuid, näiteks õigusasutuste töötajaid. Veel üks kasulik koolitusvaldkond on ühtne turg, mis on ELi konkurentsivõime seisukohast väga oluline. Ühtne turg saab edukalt toimida ainult siis, kui seda reguleerivate õigusnormide ja eelkõige vaba liikumise valdkonnas vastu võetud õigusnormide täitmine on nõuetekohaselt tagatud. Seega on äärmiselt oluline, et õigusvaldkonna spetsialistid neid norme õigesti mõistaksid. ELi keskkonnapoliitika eesmärke saab täita ja ELi keskkonnaõigust saab nõuetekohaselt kohaldada ainult juhul, kui asjaomaseid ülesandeid täitvad õigusvaldkonna spetsialistid saavad vastavat erikoolitust.
Kohtunikele tuleks kasuks ka koolitus esindushagide menetlemise kohta, nagu on sätestatud esindushagide direktiivis 56 ja vaidluste kohtuvälist lahendamist käsitlevas muudetud direktiivis.
Eespool nimetatud koolitusteemad on sisaldunud varasemates Euroopa õigusalase koolituse strateegiates ja EL on andnud selleteemaliste koolituste väljatöötamiseks märkimisväärset toetust. Kuna need valdkonnad on endiselt olulised, eeldatakse, et õigusalase koolituse pakkujad jätkavad nende käsitlemist oma koolitustel. EL annab endiselt toetust olemasolevate vahendite ulatuses.
13. meede: tagada, et õigusvaldkonna spetsialistide riiklikud esmaõppe kavad ja täiendkoolituse pakkumised puudutaksid järgmist:
– liidu õiguse kohaldamine igapäevatöös;
– uued ja muudetud ELi õigusaktid ning asjakohane Euroopa Kohtu praktika;
– piiriülene õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades, sealhulgas asjaomased ELi organid ja asutused, kelle ülesanne on toetada õigusalast koostööd;
– ELi õigustik kahtlustatavate, süüdistatavate ja tagaotsitavate isikute ning kuriteos kannatanute õiguste ja menetluslike tagatiste valdkonnas;
– ELi ühtse turu õigustik, eelkõige vaba liikumise valdkonnas.
2.4.3.Laienemine
ELi liikmesuse kriteeriumide täitmiseks peavad kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid korraldama õigusalaseid koolitusi, mis aitaksid neil luua sõltumatu ja korruptsioonivaba kohtusüsteemi ning tõhusad, teadmistel põhinevad digitaalsed justiitssüsteemid. Oluline on ka õiguspraktiku ametioskusi, 57 digioskusi ja Euroopa õigust käsitlev koolitus, mis keskendub õigusriigi põhimõtetele ja põhiõigustele ning nende rakendamisele igapäevatöös. ELi toetus peaks olema suunatud probleemide lahendamisele. Selleks peaks see tuginema põhjalikule koolitusvajaduste hindamisele ja probleemipõhisele lähenemisviisile. Lisaks peab õigusalane koolitus mängima olulist rolli Ukraina taastamis- ja ülesehitusprotsessis.
14. meede: tagada, et kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides korraldataval õigusalasel koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:
–ELi õigustik, eelkõige õigusriigi põhimõtted ja põhiõigused;
–õiguspraktiku ametioskused.
3.Eesmärkide saavutamine ja meetmete elluviimine
3.1.Siht- ja sidusrühmad
Käesolev õigusalase koolituse strateegia on mõeldud kohtusüsteemi töötajatele ja laiemalt kogu õigusvaldkonna töötajatele: kohtunikele, prokuröridele, kohtu- ja prokuratuuri töötajatele ning muudele justiitssüsteemiga seotud õigusvaldkonna spetsialistidele (erapraksises tegutsevad advokaadid, notarid, kohtutäiturid, maksejõuetuse menetlejad, lepitajad, vangla- ja kriminaalhooldustöötajad ning kohtutõlgid ja tõlkijad). Strateegias käsitletakse esma-/sissejuhatava õppe ning täiendkoolituse vajadusi ning pööratakse erilist tähelepanu teabelevitajatele ja kohtutöötajatele 58 digivahendite kasutajatena. Kuna koolitusvajadused on sõltuvalt ametirühmadest ja liikmesriikidest (või kandidaatriikidest) erinevad, on oluline, et kutsevõrgustikud ja -organisatsioonid (koos kutsealase koolituse pakkujatega) oleksid õigusalase koolitusega seotud tegevusse kaasatud, kuna nad tunnevad oma esindatavate õigusvaldkonna spetsialistide olukorda ja koolitusvajadusi kõige paremini.
Tähelepanu tuleks pöörata liidu õiguse alases koolituses esinevate erinevuste ja lünkade kõrvaldamisele liikmesriikide, ametirühmade ja geograafiliste piirkondade vahel. Kandidaatriike asjakohastesse koolitustegevustesse ja võrgustikesse kaasates tuleks arvesse võtta ka nendevahelisi erinevusi, sealhulgas õigusemõistmise digitaliseerimise valdkonnas.
Euroopa õigusalase koolituse võrgustikul on oluline roll kohtunike ja kohtutöötajate riikliku ja piiriülese koolituse koordineerimisplatvormina.
Euroopa koolitusasutused, nagu Euroopa Õigusakadeemia, Euroopa Avaliku Halduse Instituut, Euroopa õigusalase koolituse võrgustik, Euroopa Advokaatide Sihtasutus ja muud õigusvaldkonna sidusrühmad ning ELi rahaliste vahendite saajad peaksid korraldama piiriüleseid koolitusi, et edendada osalejate seas laiemat Euroopa perspektiivi ning hõlbustada piiriülest koostööd, asjatundjate kogemuste vahetust ja võrgustike loomist õigusvaldkonna spetsialistide vahel. Euroopa õigusalase koolituse võrgustikul on head võimalused suurendada vastastikust usaldust, edendada ühist Euroopa kohtukultuuri ja tagada liidu õiguse järjepidev kohaldamine kõigi liikmesriikide kohtunike ja kohtutöötajate seas. Seda võiksid täiendada ja edasi arendada riikliku tasandi koolitajad.
Kõik ELi tasandi koolitajad peaksid edendama uuenduslikke koolituskäsitusi ja katsetama uusi koolitusmeetodeid. Lisaks peaksid nad välja töötama kasutusvalmis või kohandatava koolitusmaterjali, mis on tõlgitud kõikidesse ELi keeltesse ja hõlmab ELi prioriteetseid koolitusteemasid, ning tegema selle riikliku koolituse eesmärgil kättesaadavaks. Selline materjal peaks olema koostatud nii, et see sobituks konkreetse riigi olukorra, õigusraamistiku ja praktiliste asjaoludega ning oleks kohandatud või kohandatav eri kategooria õigusvaldkonna spetsialistide vajadustele.
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik kriminaalasjades ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades aitavad panustada õigusalasesse koolitusse piiriülese koostöö valdkonnas. Nende kaudu tehakse kättesaadavaks ressursse ja teadmisi, toetatakse vastastikust õppimist, hõlbustatakse juurdepääsu praktilisele teabele ja tehakse koostööd õigusalase koolituse pakkujatega.
3.2.Rahaliste vahendite kaasamine
Kooskõlas määruse (EL) 2023/2844 artikli 11 lõikega 1 on liikmesriigid kohustatud eraldama osa oma koolituseelarvest selleks, et tagada õigusvaldkonna spetsialistide ja pädevate asutuste koolitamine, et nad oskaksid tõhusalt kasutada kõnealuse määruse alusel loodud detsentraliseeritud IT-süsteemi ja asjakohaselt kasutada videokonverentsi. Lisaks peavad liikmesriigid õigusemõistmisel tehisintellekti kasutades täitma tehisintellekti käsitleva määruse artiklist 4 tulenevat kohustust tagada tehisintellektipädevus.
Õigusemõistmise digitaliseerimise kaudu, mis on üks meie aja olulisemaid suundumusi, kujundatakse praegu ümber üht ühiskonna toimimiseks olulist sektorit. Üldiselt ollakse üksmeelel, et õigusalane koolitus on digipöörde edukaks elluviimiseks vajaliku toetava keskkonna esmatähtis osa 59 . Õigusalase koolituse tagamine on siiski endiselt riikide pädevuses ja seda valdkonda rahastatakse eelkõige riiklikest koolituseelarvetest. Märkimisväärse mõju saavutamiseks seega pelgalt ELi rahalisest toetusest ei piisa. Selleks et saavutada ühine eesmärk tagada koolituse abil õigusemõistmise digitaliseerimise edu, tuleb nii riikliku kui ka Euroopa tasandi jõupingutused ühendada. Komisjon kavatseb kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid õigusalase koolituse toetamiseks, julgustades liikmesriikide ametiasutusi, õigusalast koolitust pakkuvaid asutusi ja kutseühendusi võtma meetmeid ja rakendama käesoleva strateegia eesmärke kooskõlas liikmesriikide erinevate vajadustega. Nii võib ELi rahastus avaldada riikide eelarvetele võimendavat mõju.
Käesoleva õigusalase koolituse strateegia rakendamisel on tähtis roll õigusprogrammil, millega pakutakse meetme- ja tegevustoetusi piiriüleste koolitusprojektide rahastamiseks. Komisjon parandab oma tegevuse koordineerimist tagamaks, et muud ELi programmid, mis aitavad kaasa õigusvaldkonna spetsialistide koolitamisele, 60 oleksid käesoleva õigusalase koolituse strateegia prioriteetidega kooskõlas. Selleks et olemasolevaid eelarvevahendeid võimalikult tõhusalt ära kasutada ja olemasolevate rahastamisvõimaluste rakendamist maksimeerida, tuleb rahastamisvahendeid paremini hallata ja koordineerida. Lisaks tuleb strateegilisel, temaatilisel ja tegevuse tasandil paremini koordineerida ja lõimida käesoleva strateegia eesmärkide saavutamist ja meetmete rakendamist. Kriminaalõiguse valdkonnas aitaks olemasolevate koolituste ühtsust tugevdada tihedam koostöö kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL). Ühtlasi aitaks see tugevalt koordineerida õiguskaitse- ja kohtuasutuste tegevust ning võimaldaks saavutada mastaabisäästu.
Õigusalase koolituse rahastamiseks mõeldud ELi ja liikmesriikide vahendeid tuleb nende mõju maksimeerimiseks paremini koordineerida juba praeguses mitmeaastases finantsraamistikus. Tõepoolest, tulemuslik sünergia erinevate ELi rahastamisvahendite vahel ning ELi rahastamisvahendite ja riikide eelarvete vahel on hädavajalik, et vältida kattuvusi ja tagada koolituse sisu vastavus tegelikele vajadustele.
Komisjon on teinud ettepaneku muuta ELi eelarve järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 61 (2028–2034) raames lihtsamaks ja paindlikumaks, et suunata rahalisi vahendeid uutele prioriteetidele ja muutuvatele vajadustele. Uue mitmeaastase finantsraamistiku üks peamisi eesmärke on kõrvaldada killustatus, kattuvused, erinevused ja erinevad rahastamiseeskirjad ning koondada eri rahastamisvahendid, et kulutusi paremini koordineerida ja suunata. Seega keskendub õigusprogramm järgmises mitmeaastases finantsraamistikus endiselt õigusemõistmise digitaliseerimise ja sellega seotud koolituse toetamisele. Komisjon on tunnistanud, et õigusprogramm peaks toetama õigusemõistmise digitaliseerimist ELi tasandil, 62 ning on teinud ettepaneku suurendada märkimisväärselt selle eelarvet, mis toetab õigusemõistmise digitaliseerimiseks vajalikku õigusalast koolitust. Lisaks saavad liikmesriigid riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kaudu toetust oma justiitssüsteemide digitaliseerimiseks ja sellega seotud koolitusteks 63 . Need partnerluskavad põhinevad Euroopa prioriteetidel, kuid on kohandatud liikmesriikide ja piirkondade spetsiifilistele vajadustele. Liikmesriigid saavad selle võimaluse ära kasutada, lisades õigusalase koolituse strateegia prioriteedid oma riiklikesse kavadesse.
Õigusalase koolituse strateegia eesmärke on võimalik paremini saavutada läbipaistvuse suurendamisega ning kõigi õigusalase koolitusega seotud sidusrühmade vahelise tihedama koostöö ja tegevuse parema koordineerimisega. Komisjon kavatseb neid jõupingutusi toetada, pakkudes stiimuleid kõige edukamatele riiklikele koolituste pakkujatele, et nad aitaksid teisi koolitajaid piirkondlike partnerluste kaudu, ning edendades rahastamisvahendite koordineeritud kasutamist, et saavutada pikas perspektiivis olukorra paranemine kõikjal ELis.
Komisjon on juba rõhutanud, et ELi ja liikmesriikide investeerimisprioriteetide parem kooskõla võib aidata maksimeerida koolituse rahastamise mõju ja tõhusust 64 .. See tähendab, et riiklike koolituseelarvete abil saavutatud koolitustulemusi saaks optimeerida, kui liikmesriigid viiksid oma koolituseesmärgid kooskõlla käesoleva strateegia eesmärkide ja meetmetega, koordineeriksid vastavalt nende ellurakendamist ning kohandaksid need samal ajal oma vajadustele. Seda protsessi saaks veelgi tõhustada liikmesriikide koostööga ühiste probleemide lahendamisel. Riigi ja ELi tasandi rahastuse koordineerimine võib tekitada sünergiat, mis aitaks luua õigusemõistmise digitaliseerimiseks vajaliku toetava keskkonna, muudaks koolitustegevuse kestlikumaks ning aitaks suurendada innovatsiooni ja suutlikkust. Alt-üles-mudel koos ELi tasandi koordineerimisega võimaldaks liikmesriikidel kasutada nii riiklikke kui ka ELi eelarvevahendeid.
Õigusalase koolituse strateegia eesmärkide saavutamisel ja meetmete rakendamisel mängivad olulist rolli Euroopa võrgustikud, mis koordineerivad oma eri riikidest pärit liikmete tegevust. Eelkõige peaksid Euroopa õigusalase koolituse pakkujate võrgustikud, nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik või Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu, koordineerima Euroopa Advokaatide Sihtasutuse kaudu riiklike õigusalase koolituse asutuste ja kutseühenduste jõupingutusi, looma toetava keskkonna õigusemõistmise digitaliseerimiseks ning tagama eespool nimetatud sünergia, mõju ja rahastamise optimeerimise. Need võrgustikud peaksid tegutsema ELi ja riigi tasandil rahastatavate koolitusalgatuste ühtlustamise nimel ning looma struktureeritud suhtluskanalid ELi institutsioonide ja riikide koolitusasutuste vahel. Sellest põhimõttest peavad komisjoni rahastuse kasutamisel juhinduma need Euroopa võrgustikud, mis toetavad õigusvaldkonna spetsialistide koolitust liikmesriikides. See peab aitama tagada ressursside tõhusa kasutamise ja tugeva võimendava mõju saavutamise kõigis liikmesriikides.
Mitmel ELi tasandi kutsevõrgustikul võiks samuti olla oluline osa struktureeritud ja tõhusa suhtluse saavutamisel ELi institutsioonide ning riiklike õigusvaldkonna sidusrühmade ja koolitusasutuste vahel. Nende hulka kuuluvad Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik, Euroopa Liidu kõrgeimate kohtute esimeeste võrgustik, Euroopa Liidu riiginõukogude ja kõrgeimate halduskohtute assotsiatsioon, prokuröride võrgustik või samaväärsed institutsioonid kõrgeimates kohtutes, Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu, Euroopa Kriminaalõiguse Advokatuuride Ühing, Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu, Euroopa Liidu Õigusametnike Liit, Euroopa Liidu Kohtutäiturite Liit, Euroopa Kohtutäiturite Sihtasutus, Euroopa Vanglate ja Kinnipidamisasutuste Organisatsioon, Euroopa Kriminaalhooldusametite Keskliit ning õigusvaldkonna spetsialistide ühendused. Kõnealused võrgustikud peavad edendama ja toetama koolitust, mis on kooskõlas õigusalase koolituse strateegia eesmärkide ja üleskutsetega tegutseda, toetama riiklike koolitajate suutlikkuse suurendamist, jagama häid tavasid, kehtestama standardeid, ühendama sidusrühmi ja soodustama liikmesriikidevahelist koostööd koolitusprogrammide ja projektide alal.
15. meede: tagada, et Euroopa koolitusasutuste võrgustikud kasutavad ELi rahastust oma liikmete tegevuse koordineerimiseks ning selleks et saavutada ELi ja liikmesriikide tasandil rahastatava koolituse vaheline sünergia, mis aitaks edendada õigusemõistmise digitaliseerimist toetavat keskkonda.
3.3.Komisjoni toetus
Komisjoni Euroopa koolitusplatvormi laiendatakse veelgi, et pakkuda tõeliselt terviklikku õigusalase koolituse vahendite kogumit, mis sisaldab eri allikatest rahastatavat täiendavat kvaliteetset koolitusmaterjali, mis on hästi levitatud, koordineeritud ja hästi nähtav. See peaks aitama soodustada sünergiat, vältida dubleerimist ja kattuvust ning maksimeerida seega olemasolevate vahendite ja eelarvete mõju. Lisaks pakub Euroopa koolitusplatvorm valmismaterjali nii individuaalseks õppeks kui ka kasutamiseks teabelevitajatele. Seda materjali saab kohandada riiklikule kontekstile ja vajadustele ning see võib aidata toetada riiklike õigusalase koolituse platvormide koostalitlusvõimet.
Euroopa koolitusplatvormi õigusalase koolituse tulemustabel aitab süstemaatiliselt jälgida käesoleva õigusalase koolituse strateegia mõju ja näitab, kuidas liikmesriigid on täitnud oma koolitusega seotud õiguslikud kohustused, 65 loonud õigusemõistmise digitaliseerimist toetava keskkonna ning edendanud riiklikest ja Euroopa edulugudest tulenevaid parimaid tavasid. Õigusalase koolituse tulemustabeliga kogutavad statistilised andmed piirduvad oluliste näitajatega ja neid kogutakse selgete standardite alusel, mis võimaldavad võrrelda eri allikatest pärit andmeid. Andmeid kogutakse korrapäraste ajavahemike järel. Lisaks aitab tulemustabel mõõta edusamme õigusalase koolituse eesmärkide saavutamisel ja vajalike meetmete rakendamisel liikmesriikides ja kutsealadel, keskendudes iseäranis justiitssüsteemide digipöördele ja liidu õiguse kohaldamisele.
Õigusalase koolituse foorum, mis koondab erinevaid õigusalase koolituse valdkonna sidusrühmi, võiks endast kujutada tulemustele orienteeritud lisameedet, mis aitab toetada õigusalase koolituse strateegia elluviimist eriti sidusrühmade teavitamise ja kaasamise kaudu. Sellise foorumi eesmärk võiks olla liikmesriikide, kutsealade ja geograafiliste piirkondade vaheliste koolituslünkade ja erinevuste kõrvaldamine.
Euroopa ja riigi tasandi õigusalasel koolitusel on tähtis kasutada praktilisi meetodeid, mis aitaksid spetsialistidel kohaneda üha digitaalsema töökeskkonnaga ja harjuda uute tavadega. Esmatähtis on kontaktõpe. Sellele peaks lisanduma kaugõpe, mis aitaks kontaktõppe tundideks ette valmistuda ja kontaktõpet täiendada ning suurendada seega õppetöö mõju. Kasuks võiks tulla ka see, kui hoogustataks parimate tavade jagamist või kutsealase teabevahetuse ja kutsealaülese koolituse korraldamist. Tehisintellekti võiks paremini lõimida ka õigusalasesse koolitusse endasse, näiteks selleks, et aidata spetsialistidel õppida ja end kursis hoida õigusvaldkonna muutustega, matkida interaktiivselt reaalseid olukordi või võimaldada spetsialistidel oma oskusi praktiseerida ja arendada. Vajaduse korral võiks kasutada ka muid digivahendeid, näiteks virtuaalreaalsust, et kohandada koolitus erinevate õpistiilide ja vajadustega. Õigusalane koolitus peaks olema kättesaadav liikmesriigi eraldatud või äärealadel töötavatele õiguspraktikutele. Sertifitseerimine peaks olema eri jurisdiktsioonides ühtne ja koolitusmeetodid ei tohiks kattuda ega üksteist dubleerida. Tagada tuleb koolituse kestlikkus. Selleks tuleb võimaldada koolituse sisu korrapäraselt ajakohastada.
Koolituse uusimatele standarditele vastavuse hindamisest peab saama norm ja ELi toetuse saamise eeltingimus. Koolituse pakkujad peaksid kasutama pakutava koolituse liigi jaoks sobivaid hindamismeetodeid, millega ei mõõdeta mitte ainult koolitustegevuste ulatust, vaid ka nende pikaajalist mõju. Selleks tuleks kasutada mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas kasutada süstemaatilisemalt ELi õigusemõistmise tulemustabelit, millega jälgitakse riiklike justiitssüsteemide tõhusust, kvaliteeti ja sõltumatust. Hindamisele peaksid järgnema konkreetsed meetmed, näiteks edulugude jagamine või vastastikuste eksperdihinnangute koostamine, et kontrollida, kuidas on õpitulemusi rakendatud ja kasutatud koolituses osalenute töökohas ja organisatsioonis. Kõik hindamistegevused peavad olema lõppkokkuvõttes tõhusad ja nende läbiviimisel tuleb kasutada rakendusteadust ning rakendada meetodeid ja strateegiaid, mis aitavad jälgida, kuidas õpitut kutsetöös kasutatakse, st kuidas on ületatud lõhe teooria ja praktika vahel.
Käesolev strateegia tugineb varasematele strateegiatele. Selleks et tagada ELi tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna õigusaktide tõhus kohaldamine ning põhiõiguste rakendamine, on jätkuvalt oluline koolitada õigusvaldkonna spetsialiste kehtiva õigustiku alal. Käesolev strateegia põhineb ELi õigusemõistmise tulemustabelil, õigusalase koolituse aruannetel ja 2021.–2024. aasta õigusalase koolituse tulemuste kokkuvõttel, mis on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Samuti põhineb see vajaduste hindamisel, mis viidi läbi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas komisjoni 2023. ja 2024. aasta õigusalase koolituse konverentsidel.
„The future of European competitiveness“ („Euroopa konkurentsivõime tulevik“), Mario Draghi aruanne , lk 67.
ELi konkurentsivõime kompass (COM(2025) 30), lk 7.
Euroopa Ülemkogu (838/24) „Budapesti deklaratsioon uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta“, lk 1.
„Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024−2029“ , lk 6.
Strateegia „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ (COM(2025) 801).
Euroopa Komisjoni ja eesistujariigi Poola järeldused Euroopa Liidu Nõukogu Poola eesistumise ajal Varssavis toimunud ekspertide kohtumise „New Challenges of AI Development and e-Communication in the Field of Justice“ („Tehisintellekti arendamise ja e-teabevahetusega seotud uued probleemid õigusvaldkonnas“) (19.–20. mai 2025) ametlikus väljaandes.
„The future of European competitiveness“ („Euroopa konkurentsivõime tulevik“), Mario Draghi aruanne, lk 36–37.
Aruanne „Much more than a market“ („Palju enamat kui turg“), lk 21–22 ja 47.
„Safer Together Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness“ („Ühiselt turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine“), lk 78.
Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2024–2028) (C/2025/437), punkt 52.
„The future of European competitiveness“ („Euroopa konkurentsivõime tulevik“), Mario Draghi aruanne, lk 36–37.
Nõukogu järeldused tehisintellekti kasutamise kohta õigusvaldkonnas (16593/24) punkt 19.
„The future of European competitiveness“ („Euroopa konkurentsivõime tulevik“), Mario Draghi aruanne, lk 36–37.
Komisjoni teatis „Oskuste liit“ (COM(2025) 90 final) , lk 4.
Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks (COM(2022) 28 final) , lk 3.
Avalike teenuste digitaliseerimine: Euroopa digikümnend: 2030. aasta digieesmärgid | Euroopa Komisjon , lk 4.
Euroopa haldusruumi tugevdamine (algatus ComPAct) – Euroopa Komisjon (COM(2023) 667 final).
Euroopa Komisjoni ja eesistujariigi Poola järeldused Euroopa Liidu Nõukogu Poola eesistumise ajal Varssavis toimunud ekspertide kohtumise „New Challenges of AI Development and e-Communication in the Field of Justice“ („Tehisintellekti arendamise ja e-teabevahetusega seotud uued probleemid õigusvaldkonnas“) (19.–20. mai 2025) ametlikus väljaandes.
Määrus (EL) 2023/2844, mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte.
CEPEJ Guidelines on electronic court filing (e-filing) and digitalisation of courts , CEPEJ(2021)15, CEPEJ Guidelines for the Online Publication of Judicial Decisions Aiming at Furthering Legal Knowledge CEPEJ(2024)9.
Koostalitleva Euroopa Akadeemia Koostalitleva Euroopa portaalis ja Koostalitleva Euroopa Akadeemia portaalis EU Academy .
Need keskenduvad (muu hulgas) järgmisele: olemasolevate koolituste registreerimine ja neist ülevaate andmine, põhioskuste passide ja uute oskuste (digi- ja roheoskused, innovatsioon jms) pädevusraamistike väljatöötamine, heade tavade kogumine ja jagamine GovTechis, tehisintellekti kasutamine, avatud andmete direktiivi nõuetele vastavate andmemudelite kindlaksmääramise standardite jagamine ning tehisintellekti eetikastandardite heade tavade jagamine.
Määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid.
Määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist.
Määrus (EL) 2024/903, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus.
Määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris.
Määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu.
Direktiiv (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta.
Direktiiv (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta.
Direktiiv (EL) 2024/2853, mis käsitleb vastutust puudusega toodete eest ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ.
Määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu.
Määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK.
Määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ.
Direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta ning direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust.
Määrus (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine).
Määrus (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades.
Määrus (EL) 2023/969, millega luuakse koostööplatvorm ühiste uurimisrühmade tegevuse toetuseks.
Määrus (EL) 2023/2131, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 ning nõukogu otsust 2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas.
Määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks.
Määrus (EL) 2024/3011, mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist.
Vt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) uurimistulemusi õigusemõistmise digitaliseerimise ja selle mõju kohta põhiõigustele aruandes Digitalising justice: a fundamental rights approach („Õigusemõistmise digitaliseerimine: põhiõigustele tuginev lähenemisviis“).
Euroopa Komisjoni ja eesistujariigi Poola järeldused Euroopa Liidu Nõukogu Poola eesistumise ajal Varssavis toimunud ekspertide kohtumise „New Challenges of AI Development and e-Communication in the Field of Justice“ („Tehisintellekti arendamise ja e-teabevahetusega seotud uued probleemid õigusvaldkonnas“) (19.–20. mai 2025) ametlikus väljaandes, lk 19 ja 21.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012).
Komisjoni teatis „Strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis“, lk 12–13 (COM(2020) 711).
Direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta.
Nõukogu raamotsus 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega.
Määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud); nõukogu määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud); määrus (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (uuesti sõnastatud); määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist; direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest koos üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva 27. aprilli 2022. aasta soovitusega (C(2022) 2428 final).
Direktiivi (EL) 2024/1260 artikli 26 teine lause (koolituse pakkumine): „Ilma et see piiraks kohtusüsteemi sõltumatust ja erinevusi kohtusüsteemi korralduses kogu liidus, tagavad liikmesriigid, et vara kindlakstegemise, jälitamise, tagasivõitmise ja konfiskeerimisega tegelevatele töötajatele on kättesaadav erikoolitus ja parimate tavade vahetamine“.
Direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi.
Direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ.
Direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil.
Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil.
Direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (muudetud direktiiviga (EL) 2024/1712), artikkel 18b.
Direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ.
Õiguspraktiku ametioskused on õigusvaldkonna spetsialisti oskuste ja hoiakute kogum.
Määratletud Euroopa Komisjoni uuringus „Kohtutöötajate koolitusvajadused liidu õiguse alal Euroopa Liidus“ kui „kohtute ja prokuratuuride tugipersonal, sõltumata nende hariduslikust taustast või õiguslikust staatusest“.
Vt näiteks nõukogu e-õiguskeskkonna strateegia (2024–2028) , lk 6, kus on märgitud, et „[s]uutlikkuse suurendamine ja koolitustegevus aitab kasutajatel kasutada ära digipöördega kaasnevaid võimalusi, pakkudes neile õiguskaitse valdkonnas tõhusaid ja kvaliteetseid avalikke teenuseid“. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õigusvaldkonna spetsialistide esma- ja jätkukoolitusele ning kutsealaste digioskuste arendamise toetamisele kooskõlas Euroopa õigusalase koolituse strateegiatega või nõukogu järeldustega tehisintellekti kasutamise kohta õigusvaldkonnas. Neis järeldustes kutsub nõukogu „Euroopa õigusalase koolituse võrgustikku ja õigusalase koolituse eest vastutavaid riiklikke asutusi või organeid üles võtma arvesse vajadust koolitada ja võimestada õigustöötajaid, et tulla toime justiitssüsteemi digiüleminekuga“, ning nõuab „koolitusvahendeid, mis keskenduvad õigusemõistmise digiüleminekule, sealhulgas õigustöötajatele mõeldud tehisintellekti“.
Näited praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames elluviidavatest programmidest: ühtse turu programm, programm LIFE, Sisejulgeolekufond, liidu pettustevastase võitluse programm, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, Euroopa Sotsiaalfond+, ühinemiseelse abi instrument (IPA III), tehnilise abi rahastamisvahend.
Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034 (COM(2025) 571).
Komisjoni teatis „ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034“, lk 18 (COM(2025) 570).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond aastateks 2028–2034, põhjendus 20 ja artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt ii (COM(2025) 565).
Komisjoni teatis „ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034“, lk 24 (COM(2025) 570).
Tehisintellekti käsitleva määruse artikkel 4 ja määruse (EL) 2023/2844 artikkel 11.