EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.5.2025

COM(2025) 256 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Euroopa Tööjõuameti hindamise kohta

{SEC(2025) 157 final} - {SWD(2025) 128 final}

I. TAUST JA KONTEKST

Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“) asutati 20. juuni 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1149 1 (edaspidi „asutamismäärus“).

Tööjõu liikuvuse suurenemise, pidevate jõustamise ja koostööga seotud küsimuste ning piiriülestes olukordades töötavate töötajate püsivate probleemide taustal 2  loodi Euroopa Tööjõuamet detsentraliseeritud asutusena, et aidata tugevdada õiglust ja usaldust siseturul, aidata tagada tööjõu õiglane liikuvus kogu Euroopa Liidus ning abistada liikmesriike ja Euroopa Komisjoni tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva ELi õigusraamistiku tõhusal kohaldamisel ja jõustamisel. Euroopa Tööjõuameti eesmärk on seega aidata kaasa kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsele turumajandusele kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 3. Euroopa Tööjõuameti ülesannete hulka kuulub kodanikele ja tööandjatele teabe ja teenuste pakkumise toetamine, koostöö tõhustamine, ühiskontrollide ning analüüside ja riskihindamiste tegemine, teabevahetuse hõlbustamine ja liikmesriikide suutlikkuse suurendamine.

Kooskõlas asutamismääruse nõuete ja parema õigusloome suunistega hindas komisjon Euroopa Tööjõuameti tööd, mis hõlmas ajavahemikku 2019. aasta juulist kuni 2023. aasta esimese poolaasta lõpuni. Hindamise käigus analüüsiti ameti tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja lisaväärtust niivõrd, kui see oli võimalik, võttes arvesse Euroopa Tööjõuameti varajast arenguetappi hindamisperioodil. COVID-19 puhang ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on tekitanud ameti töö algetapis märkimisväärseid probleeme.

Hindamisega tehakse esimesed sammud, et mõõta ameti tulemuslikkust seoses selle konkreetsete eesmärkide ja tegevusega, ning hinnatakse, kas on vaja muuta ameti volitusi, nagu on sätestatud asutamismääruse artiklis 40. Kuigi hindamine võib mitmes aspektis olla pigem olemuslikult eduaruanne, on selle eesmärk aidata kaasa paremale tõendusbaasile järgmise hindamise jaoks kooskõlas kehtivate aruandluskohustustega ning ameti volituste võimaliku muutmise jaoks.

II. PEAMISED JÄRELDUSED

Üldiselt on Euroopa Tööjõuametil olnud liikmesriikide ametiasutuste vahelise koostöö tõhustamisel oluline roll. Eelkõige on amet hõlbustanud ja toetanud kooskõlastatud ja ühiseid kontrolle lähetatud ja muude liikuvate töötajate üle eri sektorites, millest mõned on koos sotsiaalpartneritega kindlaks tehtud kui kõige haavatavamad sotsiaalse pettuse ja kuritarvitamise suhtes. Lisaks on amet parandanud töötajate, tööandjate ja sotsiaalpartnerite juurdepääsu tööjõu liikuvust käsitlevale teabele. Amet on korraldanud koos liikmesriikidega üritusi, et suurendada teadlikkust Euroopa Tööjõuameti pakutavast toetusest ja tutvustada selle tegevusvaldkondi.

Euroopa Tööjõuamet on vastastikuse mõistmise memorandumite / koostöölepingute kaudu loonud ja tugevdanud koostoimet paljude teiste Euroopa asutustega, näiteks sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni ja muude ELi asutustega. See on võimaldanud ametil töötada välja tervikliku lähenemisviisi oma mitmesugustele ülesannetele.

Hinnangus tõstetakse esile võimalusi parandada veelgi konkreetsete tegevuste elluviimist ja suurendada nende tegevuste koostoimet. Lisaks osutatakse hinnangus uutele probleemidele, mida saab asutamismäärusega ainult osaliselt lahendada (nt ELis töötavad kolmandate riikide kodanikud). Lõpetuseks nimetatakse personali, eelarve haldamise ja eelarve täitmisega seotud probleeme.

II.1. Tulemuslikkus

Euroopa Tööjõuamet on teinud oma nelja erieesmärgi saavutamisel edusamme, kuid tulemused on olnud erinevad peamiselt seetõttu, et amet oli oma algetapis ja tal tuli seada prioriteediks haldusnõukogu poolt heaks kiidetud tegevused. Eelarve oli nende prioriteetidega kooskõlas. Üldiselt oli Euroopa Tööjõuameti tulemuste kvaliteet üsna kõrge.

Peamiselt on Euroopa Tööjõuamet aidanud edendada ELi töötajate liikuvusega seotud õigusi ja kohustusi käsitleva teabe kättesaadavust ja juurdepääsetavust sellele. Samuti on amet töötanud välja vahendid, mis tõhustavad koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel, ning on toetanud liikmesriike, hõlbustades ja tugevdades koostööd, sealhulgas ühiskontrolle, suutlikkuse suurendamist (nt koolitused) ja vahendustegevust.

Euroopa Tööjõuameti edusammud nelja erieesmärgi saavutamisel võib kokku võtta järgmiselt:

1) hõlbustada juurdepääsu teabele töötajate liikuvusega seotud õiguste ja kohustuste kohta kogu liidus ning asjakohast juurdepääsu teenustele.

Euroopa Tööjõuameti kampaaniad pälvisid märkimisväärset tähelepanu ja jõudsid väga paljudeni. Kuigi tulemuslikkust ei olnud võimalik tulemusnäitajate puudumise tõttu lõplikult hinnata, pidasid sidusrühmad, sealhulgas avaliku halduse esindajad ja ELi tasandi sotsiaalpartnerid teabekampaaniaid üldiselt positiivseks. Teabevahetuse tulemuslikkust on peamiselt takistanud puudulik ajastus ja suunatus, mis on ka tekitanud partneritele raskusi nende jõupingutuste toetamisel. Sellest hoolimata viis Euroopa Tööjõuamet läbi ka mitmesuguseid muid teavitustegevusi, millele järgnes riikide tasandil erineval määral järeltegevus ja kasutuselevõtt. Kuna teave õiguste ja kohustuste kohta on endiselt killustatud, leidsid sidusrühmad – eelkõige sotsiaalpartnerid –, et liikuvate töötajate ja tööandjate õiguste ja kohustuste kohta on jätkuvalt vaja hõlpsasti kättesaadavat ja praktilist teavet. Mitmed sidusrühmad kiitsid Euroopa Tööjõuameti tõlketeenust selle eest, et see aitas liikmesriikide ametiasutustel kulusid kokku hoida. EURESe Euroopa koordinatsiooniameti üleminek komisjoni haldusalast Euroopa Tööjõuameti haldusalasse kulges sujuvalt, hoolimata püsivalt avatud vabadest ametikohtadest ja värvatud töötajate piiratud kogemustest. Probleemid kerkisid siiski esile eri prioriteetide tõttu ning selguse puudumise tõttu ülesannete jagamisel Euroopa Tööjõuameti ja komisjoni vahel seoses EURESe võrgustiku, portaali ja sellega seotud IT-teenustega;

2) hõlbustada ja tõhustada liikmesriikide koostööd asjakohase liidu õiguse jõustamisel kogu liidus, sealhulgas hõlbustada kooskõlastatud ja ühiseid kontrolle.

Euroopa Tööjõuameti üks tõhusamaid tegevusi oli ühiskontrollide hõlbustamine, mis võimaldas eri liikmesriikide inspektoritel jagada teadmisi ja õppida üksteiselt kontrollimistavade kohta. Vaatamata ühiskontrollide geograafilisele jaotusele kogu liidus ja nende kasulikkusele, mida on tunnustatud, ei olnud nende täielikku potentsiaali veel ära kasutatud. Ühiskontrollide tulemuslikkus oli olemuslikult seotud liikmesriikide aktiivse osalemisega enne kontrolle, nende ajal ja pärast neid.

Analüüse ja riskihindamisi ei peetud esialgu Euroopa Tööjõuametis prioriteediks – jõupingutused piirdusid peamiselt kaardistamisega. Euroopa Tööjõuameti sellekohane tegevus on seotud ka asutamismäärusega, mis ei anna sellele üksikasjalikku alust isikuandmete töötlemiseks ning liikmesriikide ametiasutused ei soovi oma teavet jagada, mis takistas ameti võimalusi pakkuda analüüsiteenuseid ettevõtte tasandil või teha ennetavalt kindlaks kahtlustatavad juhtumid ja edastada need liikmesriikidele.

Liikmesriikidevaheline koostöö oli sujuv, mis suurendas riiklike järelevalveasutuste ühist arusaamist ELi eeskirjadest ja suurendas eksperditeadmisi. Euroopa Tööjõuameti esimestel tegevusaastatel korraldati suutlikkuse suurendamise meetmeid pigem sihtotstarbeliselt. Sidusrühmad hindasid neid siiski kõrgelt ja neil oli ameti arengus oluline roll;

3) vahendada ja hõlbustada lahenduse leidmist liikmesriikidevaheliste piiriüleste vaidluste korral.

Vahendamisfunktsioon, sealhulgas üksikasjalikud menetlused ja suunised, loodi tihedas koostöös liikmesriikidega. Seda funktsiooni on seni aga alakasutatud ning 2023. aasta lõpuks oli käsitletud ainult nelja juhtumit, millest kolm suleti ennetähtaegselt ja need piirdusid peamiselt sotsiaalkindlustuse koordineerimisega. Seetõttu ei saa selle tulemuslikkuse kohta järeldusi teha. See tuleneb ka Euroopa Tööjõuameti haldusnõukogu otsusest seada ameti esimestel tegevusaastatel prioriteediks sellised valdkonnad nagu kontrollid ja teavituskampaaniad. Vahendamisfunktsioon hakkas täielikult toimima alles 2022. aasta lõpus;

4) toetada liikmesriikidevahelist koostööd deklareerimata töö vastu võitlemisel.

Deklareerimata töö vastu võitlemise Euroopa platvorm viidi komisjoni haldusalast sujuvalt üle Euroopa Tööjõuameti haldusalasse. Otsust lisada platvorm jõustamis- ja analüüsiüksusesse, kuna see on selgelt seotud deklareerimata töö valdkonna riiklike strateegiate ja meetmetega, hinnati positiivseks, kuid seda on võimalik edasi arendada. Sünergia Euroopa Tööjõuameti muude tegevustega ei ole oluliselt realiseerunud. Platvorm loodi selleks, et aidata liikmesriikidel võidelda deklareerimata töö vastu, kuid võtta kasutusele ka laiem lähenemisviis, mis hõlmab probleemide põhjuste uurimist ja ideaaljuhul ennetavat tööd.

II.2. Tõhusus

Euroopa Tööjõuameti sarnase noore organisatsiooni tõhususe hindamine on keeruline, kuna see toimib oma asutamisetapis, värvates töötajaid, töötades välja menetlusi ja uurides optimaalseid viise oma volituste täitmiseks. See eksperimenteerimisperiood hõlmab loomulikult parandamist vajavaid valdkondi ja organisatsioonilist õppimist, võttes arvesse ka pandeemiast tulenenud probleeme.

Hindamisperioodil takistas asjakohase seiresüsteemi puudumine ameti tegevuse kulutasuvuse põhjalikku hindamist. Enamik konsulteeritud sidusrühmi nõustus siiski, et Euroopa Tööjõuamet näitas piisavat kulutõhusust, seejuures oli tegevusest saadav kasu üldiselt suurem kui kulud.

Euroopa Tööjõuameti juhtimisstruktuurid hinnati üldiselt tõhusateks – need aitasid saavutada positiivseid tulemusi tööjõu liikuvuse ja liikmesriikidevahelise koostöö valdkonnas, näiteks tõlkekorralduse, ühiskontrollide ja koosolekute kaudu.

Oma tegevuse tõhususe seisukohast oli Euroopa Tööjõuametil olulisi raskusi kulukohustustega seotud vahendite kasutamisel, nagu võib näha tegevuskulude ülekandmiste suurest osakaalust. Euroopa Tööjõuamet saavutas finantsautonoomia alles 2021. aasta mais ja eelarve täitmise tase oli üldiselt madal, mis oli peamiselt tingitud käivitusetapist, sealhulgas vajadusest värvata töötajaid.

Ülesehitusprotsessiga seotud probleemid koos personali struktuuri ja voolavusega muutsid ameti töökoormuse juhtimise ja eelarve täitmise keeruliseks. Kuigi hindamisperioodil tehti märkimisväärseid edusamme, on Euroopa Tööjõuametil endiselt potentsiaali oma tegevust paremaks muuta, ilma et oleks vaja lisaressursse.

II.3. Sidusus

Hindamisperioodil integreerus Euroopa Tööjõuamet hästi laiemasse ELi poliitika juhtimisstruktuuri, pälvides märkimisväärset poliitilist tähelepanu kõigil tasanditel.

See saavutati arvukate ürituste ning tegevdirektori ja teiste Euroopa Tööjõuameti töötajate külastustega liikmesriikidesse ning tugeva koostöö kaudu ELi tasandi sotsiaalpartneritega. Euroopa Tööjõuameti volitused ja tegevus on olnud kooskõlas ELi poliitikaga, arvestades selle hiljutist loomist ja stabiilset poliitilist keskkonda alates asutamismääruse vastuvõtmisest. Amet tegi koostööd mitmesuguste komisjoni talitustega ja tegi tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega, et kohaldada ajakohastatud ELi õigusnorme, nagu töötajate lähetamise direktiiv 3 (läbivaadatud), maanteetranspordi I liikuvuspakett 4 ja ühtse digivärava määrus 5 .

Euroopa Tööjõuameti tegevus oli kooskõlas teiste asutuste ja organite tegevusega. Amet sõlmis ametlikud kokkulepped Euroopa Komisjoni, Eurofoundi, Cedefopi, EU-OSHA, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni ja SOLVITiga. Kuigi koostööd mõne organisatsiooniga, nagu Europol ja ILO, saaks tugevdada, ei tuvastanud sidusrühmad asjaomaste organisatsioonide vahel suuri kattuvusi ega vastuolusid. Koostöö teiste asutustega, näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, on alanud, kuigi selle koostöö tulemusi jälgida on veel liiga vara.

Mis puudutab Euroopa Tööjõuameti rolli kolmandate riikide kodanike suhtes, siis asutamismäärus ei hõlma tegevusi, millega toetatakse kolmandate riikide kodanike värbamist ELi ettevõtetesse või nende sobitamist tööturuga. Kui aga kolmandate riikide kodanikud puutuvad kokku ELi-sisese liikuvuse või lähetamisega seotud riskidega, võib Euroopa Tööjõuamet sekkuda, näiteks sektoripõhise lähenemisviisi kaudu probleemsetes olukordades, kus liikuvad ELi ja võõrtöötajad puutuvad kokku sarnaste ekspluateerivate töötingimuste ohuga.

II.4. ELi lisaväärtus

Euroopa Tööjõuameti lisaväärtus tuleneb selle suutlikkusest koordineerida küsimusi ja probleeme, mis on seotud ELi-sisese tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega.

Euroopa Tööjõuamet on toetanud ELi koordineerimis- ja koostöötegevust ELi-sisese liikuvuse valdkonnas, luues keskse nn keskuse, mis tõhustab süstemaatilist, paindlikku, läbipaistvat ja vähem keerukat jõustamist võrreldes üksikute liikmesriikide kahepoolsete või piiratud mitmepoolsete jõupingutustega.

Euroopa Tööjõuamet on tugevdanud võrgustike loomist, teadmiste jagamist, usaldust ja koordineerimist liikmesriikide haldusasutuste vahel, seejuures on koolitus- ja suutlikkuse suurendamise meetmed eriti hästi vastu võetud. Asjaolu, et liikmesriigid otsustavad saata Euroopa Tööjõuametisse lähetatud riiklikke eksperte, rõhutab ameti tunnustatud väärtust ja investeeringute tasuvust.

Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele on Euroopa Tööjõuametil raskusi oma potentsiaali täielikul ärakasutamisel, kuna ameti volitused on teataval määral piiratud. Järjepidev ja kvaliteetne teave tööjõu liikuvuse kohta nõuab koordineerimist ELi tasandil, kuid teave õiguste ja kohustuste kohta on endiselt killustatud, peamiselt riiklike süsteemide mitmekesisuse tõttu. Tegutsemine liikmesriikide ja ELi tasakaalustatud pädevustega keerulises keskkonnas muudab lahenduste leidmise raskeks ning maksimaalse ELi lisaväärtuse saavutamine võtab aega.

II.5. Asjakohasus

Euroopa Tööjõuameti volitused ja eesmärgid on endiselt väga asjakohased, võttes arvesse jätkuvaid suundumusi, nagu ELi tööjõu suurem liikuvus, mis mõjutab ka kolmandate riikide kodanikke, tööjõupuudus ning rohe-, digi- ja demograafiline üleminek.

Euroopa Tööjõuametil on oluline roll liikmesriikide toetamisel nende jõupingutustes tagada tööjõu õiglane liikuvus. Hindamises osutatakse vajadusele tugevdada Euroopa Tööjõuametit ning muuta selle tegevus tulemuslikumaks ja tõhusamaks ning rõhutatakse võimalikku vajadust volitused läbi vaadata.

Mõned võimalikud parandamist vajavad valdkonnad, milleks võib olla tarvis asutamismäärus läbi vaadata, hõlmavad pädevust isikuandmete käitlemiseks, suuremat võimalust taotleda liikmesriikidelt koostööd ühiskontrollide ja teabe andmise valdkonnas, võimalust käsitleda paremini kolmandate riikide kodanike olukorda ja avaldada suuremat mõju riiklike kontaktametnike ametisse nimetamisele, võimaldada struktureeritumat operatiivkoostööd liikmesriikidega ning stabiliseerida ameti töötajate arvu, võttes arvesse lähetatud riiklike ekspertide suurt osakaalu. Lisaks võib liikmesriikide Euroopa Tööjõuametiga koostöö tegemise suutlikkuse suurendamine aidata ametil täita oma volitusi paremini.

III. SAADUD ÕPPETUNNID JA EDASISED SAMMUD

Euroopa Tööjõuameti esialgsete toimingute hindamine annab mitmeid olulisi õppetunde, mis võivad suunata ameti tulevast strateegilist suunda ja parandada selle tulemuslikkust. Komisjon kutsub Euroopa Tööjõuametit üles võtma vastu tegevuskava, mis sisaldab vahe-eesmärke iga tähelepaneku puhul. Arvesse tuleb võtta järgmisi punkte.

1.Seiresüsteemi parandamine: hindamises rõhutatakse, et Euroopa Tööjõuamet peab parandama oma seiresüsteemi, mis põhineb SMART-eesmärkidel (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud) ja peamistel tulemusnäitajatel. Seiresüsteem peaks keskenduma mõjule, tagajärgedele ja tulemustele ning Euroopa Tööjõuameti eesmärke ja volitusi arvestades saavutatavate sihtotstarbeliste eesmärkide seadmisele ja mõõtmisele. Lisaks Euroopa Tööjõuameti järgmiseks hindamiseks vajaliku sisendi andmisele võib selline seiresüsteem aidata parandada strateegilist juhtimist ameti eestvedamisel, andes organisatsioonile suuniseid ja suurendades selle üldist tulemuslikkust.

2.Strateegiline integratsioon ja sidusus: Euroopa Tööjõuameti tegevus võiks olla integreeritum ja paremini koordineeritud nii ametisiseselt kui ka teiste ELi üksustega. Kõiki tegevusi hõlmava tervikliku strateegilise lähenemisviisi rakendamine võiks suurendada sidusust ja järjepidevust. Ametisisese korralduse puhul tähendaks see mitmesuguste tegevuste kooskõlastamist, et luua sünergiat ja parandada üldist tulemuslikkust.

3.Teave: Euroopa Tööjõuamet võiks suurendada teavituskampaaniate mõju ja kasulikkust, töötades välja asjakohased näitajad ja strateegiad nende edukuse mõõtmiseks. Sidusrühmade, eelkõige sotsiaalpartnerite ja liikmesriikide kaasamist Euroopa Tööjõuameti teavitustegevuse järelmeetmetesse võiks veelgi tugevdada.

4.EURESe konsolideerimine: Euroopa Tööjõuamet peaks suurendama jõupingutusi EURESe arendamiseks ja selle sidumiseks enda tegevusega. Amet peaks veelgi enam tuginema tööjõu liikuvuse analüüsile, tõhustades samal ajal EURESe võrgustiku teenuseid, et toetada tööotsijaid ja tööandjaid digivahendite kaudu optimaalselt. Euroopa Tööjõuamet peaks uurima võimalusi EURESe tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks, parandades EURESe koordineerimisrühma juhtimist ning täpsustades tööjaotust ja vastutuse jagamist komisjoni talituste ja Euroopa Tööjõuameti vahel, eelkõige EURESe portaali IT-vahendite ja EURESe määruse õiguslike tõlgenduste osas.

5.Vahendamisfunktsioon: Euroopa Tööjõuamet võiks teha kindlaks oma vahendamisfunktsiooni alakasutamise põhjused ning uurida, kuidas suurendada oma kulutõhusust ja liikmesriikide osalemist vahendusprotsessis.

6.Suutlikkuse suurendamine: Euroopa Tööjõuameti suutlikkuse suurendamisele võiks kasuks tulla rohkem tulemustele suunatud eesmärgid, mis võimaldavad seda vajaduse korral paremini määratleda ja laiendada ning hõlmata laiemat programmide ja eesmärkide valikut. See tähendaks suuremat toetust EURESe võrgustikule, et tagada selle täielik integreerimine Euroopa Tööjõuameti tegevusse.

7.Digitaalsete vahendite ja uuenduste integreerimine: kuna digiüleminek jätkab tööturgude kujundamist, peaks Euroopa Tööjõuamet keskenduma digivahendite ja uuenduste edasisele integreerimisele oma tegevusse. See hõlmab EURESe portaali optimeerimist (suurendades muu hulgas koostoimet Europassiga) ja sellega seotud probleemide lahendamist, nagu töökohtade ümberpaigutamine ja probleemid värbamisprotsessides, ning vahendite väljatöötamist, et toetada veelgi digivahendite kasutamist ja arendamist liikmesriikides.

8.Tegevuse tulemuslikkus: Euroopa Tööjõuamet võiks leida viise, kuidas parandada koosolekute tõhusust ja ressursside kasutamist nii rahaliste vahendite kui ka inimressursside osas. Hea tasakaalu leidmine asutusesiseste eksperditeadmiste ja välistele töövõtjatele tuginemise vahel võib parandada tegevuse tõhusust, ilma et selleks oleks vaja tingimata lisavahendeid. Arvestades lähetatud riiklike ekspertide suurt osakaalu, tuleks tagada Euroopa Tööjõuameti töötajaskonna edasine stabiliseerimine. Võimalus muuta lähetatud riiklikud eksperdid koosseisulisteks töötajateks võib aidata seda probleemi lahendada.

Euroopa Tööjõuameti volituste kohandamine: hinnangus juhitakse tähelepanu asjaolule, et Euroopa Tööjõuameti tulemuslikkust on võimalik parandada, lähtudes selle praegustest volitustest ja eesmärkidest. Samal ajal märgitakse, et volitustes on teatavaid piiranguid, mis võivad mõjutada Euroopa Tööjõuameti potentsiaali. Kui kaalumisel on Euroopa Tööjõuameti volituste või tegevusulatuse muutmine, on vaja analüüsida põhjalikult selle vajadusi, kulusid, kasu ja võimalikke kõrvalmõjusid, tuginedes asjaomasele hinnangule ning Euroopa Parlamendi raportile ja muude asjaomaste sidusrühmade panusele. Sihipärased muudatused võiksid tugevdada Euroopa Tööjõuametit, sealhulgas selle tõhusust ja tulemuslikkust, mis hõlmaks suuremat andmetöötluspädevust, paremat koostööd liikmesriikidega, sealhulgas seoses teabe esitamisega, ameti rolli kolmandate riikide kodanike suhtes, ameti kohustusi seoses EURESe arendamisega ning mitme lähetatud riikliku eksperdi muutmist koosseisulisteks töötajateks.

(1)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX%3A32019R1149#d1e32-56-1 .

(2)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52018SC0068 .

(3)

  https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2018/957/oj/est .

(4)

  https://transport.ec.europa.eu/transport-modes/road/mobility-package-i_en .

(5)

  https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj/est .