(1)

Liiklusohutuse parandamine on liidu transpordipoliitika peamine eesmärk. Komisjon kinnitas ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus aastateks 2021–2030 taas kaugelevaatavat eesmärki viia 2050. aastaks liidu teedel hukkunute ja raskelt vigastatute arv nulli lähedale (nn nulleesmärk) ning keskpika perioodi eesmärki vähendada surmade ja raskete vigastuste arvu 2030. aastaks 50 %.

(2)

Selleks et saavutada liiklusohutuse parandamisega seotud eesmärk, esitasid liikmesriikide transpordiministrid 29. märtsil 2017 Valletta deklaratsioonis liiklusohutuse kohta üleskutse tugevdada liidu liiklusohutuse õigusraamistikku, rõhutades eelkõige vajadust, et liikmesriigid teeksid koostööd juhtimiskeelu kehtestamisel mitteresidendist juhtide suhtes.

(3)

Seoses isikute vaba liikumise ja rahvusvahelise maanteeliikluse kasvuga kehtestab juhtimiskeelu sageli muu liikmesriik kui see, kus on juhi alaline elukoht või kus talle juhiluba väljastati.

(4)

Praegu saab liikmesriik, mis ei ole juhi alaline elukoht ega liikmesriik, kes juhiloa välja andis (edaspidi „juhiloa väljastanud liikmesriik“), võtta meetmeid vastavalt oma riigisisesele õigusele, kui asjaomases liikmesriigis paneb õigusvastase teo toime isik, kes on saanud juhiloa mõnes teises liikmesriigis. Selliste meetmete tagajärjel keeldub asjaomane liikmesriik tunnustamast teises liikmesriigis väljastatud juhiloa kehtivust ning seega piiratakse asjaomase isiku juhtimisõigust. Selliste meetmete kohaldamisala piirdub siiski vaid selle liikmesriigi territooriumiga, kus õigusvastane tegu aset leidis, ja juhiluba kaotab kehtivuse vaid asjaomase liikmesriigi territooriumil. Seega, kui juhiloa väljastanud liikmesriik täiendavaid meetmeid ei võta, tunnustatakse asjaomast juhiluba jätkuvalt kõigis teistes liikmesriikides. Selline olukord ei võimalda aga tõsta liiklusohutuse taset liidus. Juhil, kellele on juhtimiskeelu kehtestanud mõni muu kui talle juhiloa väljastanud liikmesriik, ei tohiks olla võimalik seda keeldu eirata põhjusel, et ta viibib mõnes teises liikmesriigis kui see, kus õigusrikkumine toime pandi (edaspidi „õigusrikkumise toimumise liikmesriik“).

(5)

Selleks et tagada kõigi liidus liiklejate kõrgetasemeline kaitse, on vaja kehtestada eriõigusnormid, et rakendada juhtimiskeeldu, mille on käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva juhtimiskeeluga seotud õigusrikkumise eest kehtestanud muu liikmesriik kui isikule, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, juhiloa väljastanud liikmesriik.

(6)

Käesoleva direktiivi rakendamisel ei tohiks aga nõuda, et liikmesriigid ühtlustaksid oma riigisiseseid õigusnorme liiklusnõuete rikkumise määratluse, nende õigusliku laadi ja sellistest rikkumistest tulenevate võimalike meetmete osas. Eelkõige tuleks püüda tagada juhtimiskeelu rakendamine juhiloa väljastanud liikmesriigis, olenemata sellest, kas õigusrikkumise toimumise liikmesriigis on asjaomased riigisisesed meetmed liigitatud haldus- või kriminaalõiguslikeks meetmeteks. Käesoleva direktiivi kiireimaks ja tõhusaimaks rakendamiseks peaksid liikmesriigid kooskõlas menetlusautonoomia põhimõttega kehtestama oma riigisisese õiguse piires oma riigisisese korra.

(7)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata õigusnorme, mis käsitlevad politsei- ja õigusalast koostööd kriminaalasjades ning sellega seotud kohtuotsuste vastastikust tunnustamist. Samuti ei tohiks see mõjutada liikmesriikide õigusasutuste võimalust täita nende tehtud otsuseid, eelkõige kriminaalõiguslikke otsuseid. Eeskätt ei tohiks käesoleva direktiivi kohaldamine mõjutada õigusi ja kohustusi, mis tulenevad nõukogu raamotsustest 2005/214/JSK (3) ja 2008/947/JSK (4), ega kahtlustatavate ja süüdistatavate õigusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2010/64/EL (5), 2012/13/EL (6), 2013/48/EL (7), (EL) 2016/343 (8), (EL) 2016/800 (9) ja (EL) 2016/1919 (10).

(8)

Käesoleva direktiivi eesmärk on võimaldada liidul parandada liiklusohutust kogu oma territooriumil. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-43/12 (11) kuuluvad liiklusohutuse parandamisele suunatud meetmed transpordipoliitika alla ja need saab vastu võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 91 lõike 1 punkti c alusel, kuivõrd need on „meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks“ nimetatud sätte tähenduses.

(9)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva juhtimiskeeluga seotud õigusrikkumise eest kehtestatud juhtimiskeeld võib hõlmata juhtimisõiguse või juhiloa või juhiloa kehtivuse tunnustamise äravõtmist, peatamist või piiramist. Seepärast tuleks juhtimiskeelu rakendamine liidus saavutada nii, et selliseid äravõtmisi, peatamisi või piiranguid kohaldab juhiloa väljastanud liikmesriik.

(10)

Õigusrikkumise toimepanemine ei ole aga ainus asjaolu, mis võib viia juhtimisõiguse või juhiloa või juhiloa kehtivuse tunnustamise äravõtmise, peatamise või piiramiseni. Sellise äravõtmise, peatamise või piiramiseni võivad viia ka muud asjaolud, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2025/… (12) (+) III lisas sätestatud miinimumnõuete mittetäitmine. Kuna selliseid miinimumnõudeid reguleeritakse direktiiviga (EL) 2025/… (++), tuleks nende mõistetega seotud määratlustes selgitada, et need hõlmavad kõiki juhtumeid, mille tulemuseks on selline äravõtmine, peatamine või piiramine, mitte ainult neid, mis tulenevad õigusrikkumise toimepanemisest.

(11)

Kuna liidus on liiklusõnnetuste ja surmaga lõppevate liiklusõnnetuste peamised põhjused sõiduki juhtimine alkoholijoobes, mis tähendab sõiduki juhtimist alkoholijoobes, nagu see on määratletud õigusrikkumise toimumise liikmesriigi õiguses, sõiduki juhtimine narkojoobes ja lubatud sõidukiiruse ületamine, mis tähendab asjaomase tee- või sõidukiliigi suhtes õigusrikkumise toimumise liikmesriigis kehtestatud kiirusepiirangute ületamist, tuleks selliste õigusrikkumiste suhtes kohaldada võimalikult suurt hoolsuskohustust ning käsitada neid käesoleva direktiivi kohaldamisel juhtimiskeeluga seotud õigusrikkumisena. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks juhtimiskeeluga seotud õigusrikkumiseks tuleks nende tõsidust arvesse võttes pidada ka selliseid liiklusnõuete rikkumisi, mis on põhjustanud surma või raskeid kehavigastusi. Juhtimiskeelu kehtestamiseks peaks olema vaja täpselt tuvastada juht, kes pani toime juhtimiskeeluga seotud õigusrikkumise, ning selle üle ei tohiks otsustada objektiivse vastutuse alusel, näiteks sõiduki omanikuks olemise alusel.

(12)

Juhtimiskeelust tuleks juhiloa väljastanud liikmesriigile käesoleva direktiivi kohaselt teatada üksnes juhul, kui see kehtestati käesolevas direktiivis määratletud juhtimiskeeluga seotud õigusrikkumise toimepanemise eest.

(13)

Kui liikmesriik kehtestab juhtimiskeelu isikule, kellel on mõne teise liikmesriigi väljastatud juhiluba, peaks kõnealune juhtimiskeeld hakkama kehtima kogu liidu territooriumil ja samadel tingimustel kui juhtimiskeeld, mis on kehtestatud sellisele isikule, kellele on juhiloa väljastanud juhtimiskeelu kehtestav liikmesriik. Menetlusautonoomia põhimõtet silmas pidades peaksid liikmesriigid olema vabad otsustama, kuidas nimetatud eesmärki oleks nende riigisisese õiguse kohaselt kõige parem saavutada.

(14)

Õigusrikkumise toimumise liikmesriik peaks põhjendamatu viivituseta teatama juhiloa väljastanud liikmesriigile igast käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvast juhtimiskeelust, mis on kehtestatud vähemalt kolmeks kuuks ja mille puhul on teatamise ajal sellest juhtimiskeelust tuleneva peatamise või piiramise lõpuni jäänud rohkem kui üks kuu, et algatada menetlus, mida on vaja juhtimiskeelu rakendamiseks juhiloa väljastanud liikmesriigis. Selline teade tuleks edastada elektrooniliselt, kasutades juhtimiskeelust teatamise standardtõendit (edaspidi „juhtimiskeelu standardtõend“) et tagada liikmesriikide vahel sujuv, usaldusväärne ja tulemuslik teabevahetus.

(15)

Juhtimiskeelu standardtõend peaks sisaldama minimaalseid andmeid, mis võimaldavad käesolevat direktiivi korrektselt rakendada, ning peaks eelkõige hõlmama üksikasjalikku teavet järgmise kohta: õigusrikkumise toimumise liikmesriigis juhtimiskeelu kehtestanud ametiasutus, juhtimiskeeluga seotud õigusrikkumise laad, õigusrikkumise eest kehtestatud juhtimiskeeld ning isik, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse. Selleks peaks komisjon ajakohastama direktiivi (EL) 2025/… (+++) I lisa E osas esitatud koode vastavalt käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktile, et need koodid oleksid kättesaadavad aegsasti enne käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva. Kõnealuse juhtimiskeelu standardtõendi kasutamisega tagatakse tulemuslik teabevahetus, ilma et see kohustaks liikmesriike ebaproportsionaalselt või liigselt teavet jagama.

(16)

Juhtimiskeelu standardtõend tuleks tõlkida ka mõnda liidu institutsioonide ametlikku keelde, mis on juhiloa väljastanud liikmesriigi ametlik keel, või mõnda muusse liidu institutsioonide ametlikku keelde, mida juhiloa väljastanud liikmesriik on aktsepteerinud, et adressaat saaks dokumenti kiiresti töödelda.

(17)

Juhtimiskeelu kehtestamine õigusvastase teo eest aitab tagada kõrgetasemelise liiklusohutuse liidus. Liikmesriikides väljastatud juhilubade vastastikuse tunnustamise põhimõttest lähtudes peaks kõigil teistel liikmesriikidel olema võimalik automaatselt täita meetmed, mida juhiloa väljastanud liikmesriik kohaldab juhiloa äravõtmiseks või selle kehtivuse peatamiseks või piiramiseks, kuna isik, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, ei saa esitada kehtivat dokumenti oma juhtimisõiguse tõendamiseks. Seetõttu peaks juhiloa väljastanud liikmesriik pärast seda, kui talle teatatakse juhtimiskeelu kehtestamisest, võtma asjakohased meetmed, et tagada juhtimiskeelu rakendamine, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse mõnd erandit või tuginetakse sellele.

(18)

Juhiloa väljastanud liikmesriigi võetavad meetmed peaksid varieeruma sõltuvalt asjaomase juhtimiskeelu eripärast. Arvestades, et äravõtmisel, peatamisel või piiramisel on erinevad tagajärjed, tuleb nende rakendamiseks kasutada eri korda vastavalt asjaomaste liikmesriikide pädevusele. Seoses äravõtmisega peaks isikul, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, olema võimalik oma juhiluba tagasi saada või taotleda uut juhiluba kooskõlas direktiiviga (EL) 2025/… (+). Kui juhiloa väljastanud liikmesriigis ei ole äravõtmise võimalust ette nähtud, peaks juhiloa väljastanud liikmesriik juhiloa kehtivuse peatama, hindama selle juhiloa omaja juhtimissobivust või -oskust ja võtma pärast hindamist meetmeid, mida peetakse asjakohaseks. Peatamise või piiramise puhul tuleks tagada, et rakendatakse üksnes selliste meetmete kestust, seda ka siis, kui juhtimiskeelu puhul nähakse ette täiendavad tingimused, sest peatamise või piiramise peamine eesmärk on selle isiku, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, juhtimist ajutiselt või osaliselt ära hoida, mitte aga kindlaks määrata, kuidas see isik peaks oma juhiloa tagasi saama. See ei tohiks sellegipoolest piirata õigust hinnata, kas isik, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, kujutab endast ohtu liiklusohutusele, ja võtta sellist hindamist kajastavaid meetmeid.

(19)

Juhiloa väljastanud liikmesriik peaks püüdma riigisisese õiguse kehtivate õiguslike piirangute raames tagada, et juhtimiskeeluga seoses võetud meetmed vastavad võimalikult suures ulatuses õigusrikkumise toimumise liikmesriigi kehtestatud meetmetele.

(20)

Kui õigusrikkumise toimumise liikmesriik kehtestab juhtimiskeelu isikule, kelle alaline elukoht on asjaomases liikmesriigis, kuid kellele on juhiloa väljastanud mõni teine liikmesriik, on õigusrikkumise toimumise liikmesriigil õigus juhiluba asjaomase juhtimiskeelu kohaldamiseks välja vahetada. Kui õigusrikkumise toimumise liikmesriik võtab juhiloa ära isikult, kelle alaline elukoht on muus liikmesriigis kui juhiloa väljastanud liikmesriik, peaks uue juhiloa väljastamise eest vastutama alalise elukoha liikmesriik, võttes arvesse teavet, mille juhiloa väljastanud liikmesriik on teinud kättesaadavaks direktiivis (EL) 2025/… (++) osutatud ELi juhilubade võrgustikus.

(21)

Õigusrikkumise toimumise liikmesriigil peaks olema võimalik jätkata oma territooriumil juhtimiskeelu ja sellega seotud täiendavate tingimuste kohaldamist vastavalt riigisisesele õigusele seni, kuni isik, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, need tingimused täidab. Lisaks peaks õigusrikkumise toimumise liikmesriigil olema võimalik kehtestada nõudeid, mis puudutavad kindlaksmääratud ajavahemiku möödumist, näiteks ajavahemik, mille jooksul juhil, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, on keelatud olemasolevat juhiluba tagasi saada või uut juhiluba taotleda (edaspidi „keeluaeg“), ja selliseid nõudeid ei tohiks käsitada täiendavate tingimustena käesoleva direktiivi tähenduses. Sellise keeluaja jooksul peaks õigusrikkumise toimumise liikmesriigil olema võimalik otsustada mitte tunnustada sellise juhiloa kehtivust, mis on juhiloa väljastanud liikmesriigis tagasi saadud või uuesti välja antud. Pärast sellise keeluaja möödumist peaks õigusrikkumise toimumise liikmesriik tunnustama juhiloa väljastanud liikmesriigi väljastatud juhiloa kehtivust, olenemata sellest, kas luba väljastati keeluaja jooksul.

(22)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata direktiivi (EL) 2025/… (+) selliste sätete kohaldamist, milles nähakse ette, et juhiluba tuleks lugeda tühistatuks, äravõetuks, peatatuks või piiratuks seni, kuni see isik, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, täidab juhiloa väljastanud liikmesriigi kehtestatud tingimused, mida kõnealune isik peab järgima selleks, et juhiluba tagasi saada või uut taotleda. Kui juhiluba väljastatakse ekslikult taotlejale, kes ei ole selliseid tingimusi veel täitnud, peaks liikmesriikidel olema võimalik keelduda selle tunnustamisest, sealhulgas pärast keeluaja lõppu.

(23)

Kui juhiloa väljastanud liikmesriik on võtnud meetmeid juhtimiskeelu rakendamiseks ning seejärel uuesti hinnanud, kas isikule, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, võib juhiloa tagasi anda, tuleks seda hinnangut tunnustada liidus ja seega ka õigusrikkumise toimumise liikmesriigis, tingimusel et õigusrikkumise toimumise liikmesriigi poolt juhtimiskeelu osana kehtestatud kindlaksmääratud ajavahemik on möödunud.

(24)

Juhiloa väljastanud liikmesriigi kohaldatavad meetmed peaksid aitama tagada, et juhtimiskeeldu rakendatakse ning et juhtimiskeelu kehtestamise tinginud asjaolusid ei ole vaja uuesti hinnata.

(25)

Et juhtimiskeelu rakendamine ei oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõtte, põhiõiguste või juhiloa väljastanud liikmesriigi õiguses sätestatud eranditega, on asjakohane määrata kindlaks teatavad alused, millele tuginedes juhiloa väljastanud liikmesriik vabaneb kohustusest võtta meetmeid. Erandi tegemise aluste puhul, mis ei ole kohustuslikud, peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et pädev asutus peab selliseid aluseid süstemaatiliselt hindama või et neid tuleb hinnata üksnes juhul, kui on mõjuv põhjus arvata, et sellised alused kehtivad. Igal juhul peaks isikul, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, olema võimalus taotleda erandi tegemise aluste hindamise ja kohaldamisega seoses õiguskaitset juhiloa väljastanud liikmesriigilt kooskõlas selle liikmesriigi õigusega.

(26)

Lisaks toetab liiklusnõuete digitaliseerimine reaalajas liiklusteabe teenuseid, soodustades seaduskuulekust ja võimaldades juhtidel järgida riiklikke liiklusnõudeid, sealhulgas välismaal sõites. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL (13) kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et üleeuroopalise üldvõrgu maanteede, muude kiirteede ja põhimaanteede lõikude ning teatavatel tingimustel linnatranspordisõlmede keskmes paiknevate linnade suhtes kohaldatavate kiiruspiirangute staatilised ja dünaamilised andmed on riiklike juurdepääsupunktide kaudu kättesaadavad ja juurdepääsetavad 31. detsembriks 2028. Direktiiviga 2010/40/EL julgustatakse liikmesriike tegema kiirusepiiranguid käsitlevad andmed kättesaadavaks ka oma teedevõrgu muude osade kohta. Direktiiv sisaldab läbivaatamisklauslit, mille alusel komisjon vaatab muu hulgas läbi andmete käideldavuse ja nendele juurdepääsu valdkonnas tehtud edusammud ning teeb vajaduse korral ettepaneku kohandada 31. detsembriks 2028 teatavate ülioluliseks peetavate andmeliikide puhul kehtivat geograafilist ulatust.

(27)

Liiklusohutuse huvides ning selleks, et tagada õiguskindlus isikule, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, ja õigusrikkumise toimumise liikmesriigile, peaks juhiloa väljastanud liikmesriik rakendama juhtimiskeeldu või kohaldama erandit põhjendamatu viivituseta ning igal juhul riigisisestes õigusnormides juhtimiskeelu kehtestamiseks ette nähtud tähtaja jooksul (kui see on olemas). Juhiloa väljastanud liikmesriik peaks teavitama õigusrikkumise toimumise liikmesriiki igast viivitusest.

(28)

Käesoleva direktiivi korrektne rakendamine eeldab tihedat, kiiret ja tõhusat suhtlust liikmesriikide asjaomaste pädevate asutuste vahel. Kogu juhtimiskeelu rakendamist käsitlev teabevahetus õigusrikkumise toimumise liikmesriigi ja juhiloa väljastanud liikmesriigi vahel peaks toimuma direktiivis (EL) 2025/… (+) osutatud ELi juhilubade võrgustiku kaudu ning komisjon peaks tagama, et sellel võrgustikul on kõnealuse ülesande täitmiseks vajalikud vahendid. Lisaks peaks nii juhiloa väljastanud liikmesriik kui ka õigusrikkumise toimumise liikmesriik konkreetsetel täpselt kindlaksmääratud juhtudel vahetama viivitamata tähtsat teavet, mis on seotud käesoleva direktiivi kohaldamisega. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajaduse korral üksteisega konsulteerima, sealhulgas seoses järgmisega: juhtimiskeelu rakendamiseks meetmete vastuvõtmine; erandite alusel tehtud otsused; juhtimiskeelu lõpetamine ning kõik asjaolud, mis mõjutavad algselt kehtestatud juhtimiskeeldu, näiteks õigusrikkumise toimumise liikmesriigi poolt algselt kehtestatud juhtimiskeelu läbivaatamine riigi pädevate asutuste poolt või õigusrikkumise toimumise liikmesriigis täiendavate tingimuste täitmine isiku poolt, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse.

(29)

Juhiloa väljastanud liikmesriik peaks teavitama isikut, kelle suhtes kohaldatakse juhtimiskeeldu, mille on kehtestanud õigusrikkumise toimumise liikmesriik, võimaluste piires hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast juhtimiskeelu kehtestamise teate saamist kooskõlas oma riigisiseses õiguses sätestatud korraga.

(30)

Pärast juhtimiskeelu rakendamist peaks juhiloa väljastanud liikmesriik teavitama isikut, kelle suhtes juhtimiskeeldu kohaldatakse, juhtimiskeelu rakendamiseks võetud meetmetest tähtaegade jooksul, mis on riigisiseses õiguses ette nähtud sarnastest otsustest teavitamiseks, eelkõige selleks, et võimaldada isikul kasutada oma põhiõigusi.

(31)

Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmete puhul on olemas piisavad õiguskaitsevahendid ning et teave selliste õiguskaitsevahendite kohta esitatakse aegsasti, et neid saaks tulemuslikult kasutada. Juhtimiskeeldu, mille on kehtestanud õigusrikkumise toimumise liikmesriik, ei tohiks aga olla võimalik vaidlustada juhiloa väljastanud liikmesriigis esitatud hagiga.

(32)

Füüsiliste isikute kaitse nende isikuandmete töötlemisel on üks põhiõigusi. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõike 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele. Isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi raames tuleks kohaldada asjakohaseid liidu õigusakte, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (15) nende vastavas kohaldamisalas.

(33)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse õiguslik alus isikuandmete vahetamiseks, et rakendada juhtimiskeeldu, mille on kehtestanud muu liikmesriik kui juhiloa väljastanud liikmesriik. Kõnealune õiguslik alus on kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga (EL) 2016/680. Juhiloa väljastanud liikmesriigiga vahetatavad isikuandmed peaksid piirduma sellega, mis on vajalik käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks.

(34)

Sujuva, usaldusväärse ja tulemusliku teabevahetuse tagamiseks peaks iga liikmesriik määrama käesoleva direktiivi kohaldamiseks ühe või mitu riikliku kontaktpunkti. Lisaks peaks iga liikmesriik tagama, et tema riiklikud kontaktpunktid teevad koostööd ametiasutustega, kes on pädevad tagama käesoleva direktiiviga hõlmatud juhtimiskeelu täitmise, eelkõige selleks, et kogu vajalik teave saaks aegsasti jagatud.

(35)

Liikmesriigid peaksid saama määrata käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks ühe või mitu riiklikku kontaktpunkti ja pädevat asutust ning määrata kindlaks nende riiklike üksuste vahelist koostööd reguleerivad normid, et hõlbustada käesoleva direktiivi tõhusat rakendamist.

(36)

Juhtimiskeelu tulemusliku täitmise tagamise huvides peaksid liikmesriigid tagama, et pädevad asutused kontrollivad juhtimisõigust, eriti kui tekib kahtlus, kas asjaomase juhi suhtes kehtib juhtimiskeeld, eriti juhtudel, kus füüsilisi juhilube ära ei antud.

(37)

Liikmesriigid peaksid korrapäraselt koguma statistikat käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja saatma selle komisjonile esimest korda nelja aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest ja seejärel iga viie aasta järel.

(38)

Käesolev direktiiv ei käsitle riiklikke trahvipunktide süsteeme, mille kohaselt juhiloa omaja kaotab või kogub punkte seoses teatavate õigusrikkumiste toimepanemisega. Liikmesriigid kasutavad erinevaid tegutsemisviise, näiteks kehtestavad viivitamata rangemad meetmed või keskenduvad sihipärastele järelevalve- ja ennetuskampaaniatele. Käesoleva direktiivi läbivaatamisel peaks komisjon hindama, kuidas parandada liiklusohutust ja hõlbustada liikmesriikide jaoks mitme probleemi lahendamist, seadmata esikohale ühtegi konkreetset tegutsemisviisi.

(39)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks juhtimiskeelu standardtõendi vorming ja sisu. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16).

(40)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt parandada liiklusohutust kogu liidus, nähes ette käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva õigusrikkumise toimepanemise eest muus liikmesriigis kui juhiloa väljastanud liikmesriigis või alalise elukoha liikmesriigis kehtestatud juhtimiskeelust teatamise ja sellise keelu rakendamise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab nimetatud eesmärki käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)

Direktiivi (EL) 2025/… (+) tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(42)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (17) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma arvamuse 14. juunil 2023,

1)

Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

2)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse liiklusohutusnõuete rikkumistega seotud piiriülest teabevahetust ja vastastikust abi (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/413/oj).“ "

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

4)

Artiklisse 22 lisatakse järgmine lõige:

5)

Artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:

6)

Artikli 24 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt: