This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52025AE2043
Opinion of the European Economic and Social Committee – Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction (COM(2025) 173 final – 2025/90 COD)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus — Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kohta (COM(2025) 173 final – 2025/90 COD)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus — Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kohta (COM(2025) 173 final – 2025/90 COD)
EESC 2025/02043
ELT C, C/2025/5157, 28.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5157/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2025/5157 |
28.10.2025 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kohta“
(COM(2025) 173 final – 2025/90 COD)
(C/2025/5157)
Raportöör:
Javier GARAT PÉREZ|
Nõustaja |
Daniel VOCES DE ONAÍNDI (raportööri nõustaja) |
|
Seadusandlik menetlus |
|
|
Konsulteerimistaotlus |
Euroopa Parlament, 7.7.2025 Euroopa Liidu Nõukogu, 5.6.2025 |
|
Õiguslik alus |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 |
|
Euroopa Komisjoni dokumendid |
dokumendi COM(2025) 173 final kokkuvõte |
|
Seonduvad kestliku arengu eesmärgid |
|
|
Vastutav sektsioon |
põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon |
|
Vastuvõtmine sektsioonis |
25.6.2025 |
|
Vastuvõtmine täiskogus |
16.7.2025 |
|
Täiskogu istungjärk nr |
598 |
|
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid) |
183/1/3 |
1. SOOVITUSED
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“)
|
1.1. |
väljendab heameelt direktiivi ettepaneku üle, millega integreeritakse ELi õigusesse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkust käsitlev rahvusvaheline kokkulepe (edaspidi „BBNJ kokkulepe“). Selle peamine eesmärk on kaitsta ookeane, edendada mereressursside kestlikku kasutamist, hoida ära keskkonnaseisundi halvenemine, võidelda kliimamuutuste vastu ja pidurdada elurikkuse vähenemist. See ka avamerelepingu nime all tuntud kokkulepe aitab saavutada Kunmingi-Montréali üleilmses elurikkuse raamistikus, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis ja ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 sätestatud eesmärke ja sihte, eelkõige eesmärki nr 14 (ookeani- ja mereökosüsteemid); |
|
1.2. |
toetab Euroopa Komisjoni seisukohta võtta BBNJ kokkulepe rangelt üle ELi õigustikku, säilitades ühtse rakendamise ja võrdsed tingimused kõigile osalejatele, kes tegutsevad ELi territooriumilt. Selline lähenemisviis võimaldab kiiremaid menetlusi ja tõhusat halduskorra lihtsustamist. Kokkulepe võimaldab luua vahendid ruumi, sealhulgas avamere kaitsealade majandamiseks, nõuda uute tegevuste keskkonnamõju hindamist, reguleerida mere geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist ning toetada arenguriike rahastamise, suutlikkuse suurendamise ja tehnosiirde abil; |
|
1.3. |
soovitab tagada, et BBNJ kokkulepe oleks täielikult kooskõlas Euroopa raamistikuga ja keskkonnamõju hindamistega ning samuti mitmepoolsete keskkonnalepingutega, milles osalevad ka Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, tagades seeläbi keskkonnapoliitika ühtluse ja tõhususe Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil; |
|
1.4. |
soovitab kooskõlas Natura 2000 võrgustiku ja merestrateegia raamdirektiiviga, et meetmete võtmisel arvestataks toiduainete tootmist ning majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, samuti kohalikke ja piirkondlikke iseärasusi; |
|
1.5. |
peab väga oluliseks tagada, et direktiiv toetaks õiglast ja kaasavat üleminekut sektorites, mida uued ruumi kaitsmise või majandamise meetmed võivad mõjutada; |
|
1.6. |
nõustub Euroopa Komisjoniga, et BBNJ kokkuleppe ülevõtmine ELi õigusesse peab olema kooskõlas ELi valdkondlike normide ja poliitikaga; |
|
1.7. |
soovitab, et uus BBNJ kokkuleppe raamistik toimiks koordineeritult ja vastastikku täiendavalt olemasolevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ning Rahvusvaheline Mereorganisatsioon. Nagu kokkuleppes endas rõhutatakse, ei tohi kahjustada nende ülesandeid, volitusi ega pädevust. Vastastikust täiendavust ja koordineerimist tuleb pidada esmatähtsaks, et vältida regulatiivset kattumist ja tagada rahvusvahelise merenduspoliitika sidusus; |
|
1.8. |
kutsub kooskõlas uue Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistikuga üles tagama, et 2030. aastaks kaitstakse ja majandatakse tõhusalt vähemalt 30 % avamere vetest selliste kaitsealade süsteemide kaudu, mis on ökoloogiliselt representatiivsed, omavahel hästi ühendatud ja õiglaselt hallatud, samuti muude tõhusate piirkonnapõhiste kaitsemeetmete kaudu. Need meetmed peavad samal ajal tagama looduslike liikide kestliku kasutamise, tunnistama ja tagama põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigusi ning tooma inimestele sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu; |
|
1.9. |
rõhutab, et paljud piirkondlikud kalandusorganisatsioonid juba rakendavad ruumi majandamise meetmeid, muu hulgas merekaitsealadel, ning on alustanud muude tõhusate piirkonnapõhiste kaitsemeetmete määramist vastavalt 30 × 30 eesmärgile. Saadud kogemusi tuleks täielikult ära kasutada BBNJ kokkuleppe tõhusa ja praktilise rakendamise alusena, tagades et kalanduse jätkusuutlikkust ei kahjustata. Kooskõlas varasemate soovitustega (1) kutsub komitee üles teaduslikele kriteeriumidele tuginedes kehtestama range kaitse all olevad alad (puutumatud alad), mida hinnatakse igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse iga piirkonna eripära ja tagades sobiva tasakaalu elurikkuse säilitamise ja majandustegevuse järjepidevuse vahel; |
|
1.10. |
rõhutab, kui oluline on tõhus koordineerimine BBNJ kokkuleppe kohaldamises osalevate institutsioonide vahel. Direktiivi ülevõtmine ja rakendamine liikmesriikides peaks toimuma mitmes ministeeriumis ja Euroopa Komisjoni peadirektoraadis: keskkonna peadirektoraat, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ning liikuvuse ja transpordi peadirektoraat. Kasutada tuleb integreeritud ja terviklikku lähenemisviisi, mida edendab uus Euroopa maailmamerepakt, arvestades samal ajal iga osakonna pädevust ja järgides subsidiaarsuse põhimõtet, sõltuvalt asjaomasest tegevusest. Seepärast soovitatakse luua selged institutsioonidevahelise koostöö mehhanismid, et tagada kokkuleppe järjepidev ja tõhus kohaldamine, mis on kooskõlas ELi keskkonna-, transpordi- ja kalanduseesmärkidega. |
2. SELGITAVAD MÄRKUSED
Soovitust 1.4 toetavad argumendid
|
2.1. |
Komitee peab asjakohaseks järgida tõlgendust, mille Euroopa Komisjon esitas oma vastuses kontrollikoja aruandele (2) ja milles öeldakse: „Merekaitsealade määramise tagajärjel ei ole vaja inimtegevust täielikult piirata, vaid pigem peaksid sellega kaasnema parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel põhinevad tõhusad majandamismeetmed kooskõlas asjaomaste alade kaitse-eesmärkidega.“ Sama loogika kajastub elupaikade direktiivis, mille artikli 2 lõikes 3 on sätestatud: „Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetes võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.“ Lisaks nõutakse, et igal üksikjuhul tuleb korraldada mõju hindamine ja võtta meetmeid põhjendatud viisil. |
3. EUROOPA KOMISJONI SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU MUUTMISE ETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 1 – põhjendus 7
Seotud soovitusega 1.3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Direktiivis tuleks viidata õigusraamistikele, mis kajastavad Euroopa Liidu praeguseid keskkonna-, merendus- ja kliimaalaseid kohustusi ja prioriteete.
Muudatusettepanek 2 – põhjendus 5
Seotud soovitusega 1.4
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Pariisi kliimakokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktis b on sätestatud, et kliimamuutustele reageerimiseks tuleb teha jõupingutusi viisil, mis ei ohusta toidutootmist.
Muudatusettepanek 3 – artikli 17 lõige 3: uus punkt k
Seotud soovitustega 1.4 ja 1.5
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
|
Motivatsioon
Vastavalt Euroopa keskkonnaalastele õigusaktidele ja ELi parema õigusloome tegevuskavale tuleb kavandatud majandamismeetmete puhul hinnata sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, sealhulgas mõju toidutootmisele (kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega).
Muudatusettepanek 4 – artikli 4 lõike 2 punkt a
Seotud soovitusega 1.6
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Direktiivis tuleb tunnustada mitte ainult rahvusvaheliste kalanduseeskirjadega, vaid ka ELi kalandusalaste õigusaktidega reguleeritud tegevusi.
Muudatusettepanek 5 – artikli 18 lõige 2
Seotud soovitusega 1.7
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid edendavad vajaduse korral meetmete vastuvõtmist asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjakohastes ülemaailmsetes, piirkondlikes, allpiirkondlikes ja valdkondlikes organites , mille liikmed nad on, et toetada osaliste konverentsi poolt BBNJ kokkuleppe III osa alusel tehtud otsuste ja soovituste rakendamist. |
Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon austavad käesoleva peatüki alusel otsuseid tehes asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike, allpiirkondlike ja valdkondlike organite pädevust ega kahjusta seda. Vajaduse korral edendavad nad meetmete vastuvõtmist samades organites ja samade raamistike alusel, mille liikmed nad on, et toetada hõlbustada osaliste konverentsi poolt BBNJ kokkuleppe III osa alusel vastu võetud otsuste ja soovituste rakendamist. |
Motivatsioon
Komitee peab oluliseks lisada siinkohal BBNJ kokkuleppe artikli 22 lõige 2, et tagada rahvusvaheliste organite nõuetekohane toimimine ja koordineerimine ning rahvusvahelise õigussüsteemi sidusus.
Muudatusettepanek 6 – uus artikkel 3a
Seotud soovitusega 1.7
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 3a |
|
|
Käesolevat direktiivi tõlgendatakse ja kohaldatakse viisil, mis ei nõrgesta asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ega asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke, allpiirkondlikke ja valdkondlikke organeid ning mis edendab sidusust ja koordineerimist nende vahendite, raamistike ja organitega. |
Motivatsioon
Komitee peab oluliseks lisada siinkohal BBNJ kokkuleppe artikli 5 lõige 2, et tagada rahvusvaheliste organite nõuetekohane toimimine ja koordineerimine ning rahvusvahelise õigussüsteemi sidusus.
Brüssel, 16. juuli 2025
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
president
Oliver RÖPKE
(1) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus — Kodanikuühiskonna soovitused Euroopa ookeanipakti koostamiseks (ettevalmistav arvamus Euroopa Komisjoni taotlusel) (ELT C, C/2025/2961, 16.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2961/oj); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi tegevuskava: mereökosüsteemide kaitse ja taastamine kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks“ “ (COM(2023) 102 final) ( ELT C 349, 29.9.2023, lk 127).
(2) Eriaruanne 26/2020 (Euroopa Kontrollikoda), lk 68: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR20_26/SR_Marine_environment_ET.pdf.
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5157/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)