Choose the experimental features you want to try

52024PC0497

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52024PC0497 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52024PC0497

Help

Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

COM/2024/497 final

HTML

DOC

PDF

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.10.2024

COM(2024) 497 final

2024/0276(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiviga (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus 1 (teise samba direktiiv) rakendati ELis 8. detsembril 2021 OECD/G20 kaasavas raamistikus (OECD/G20 IF) saavutatud kokkulepet maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) kohta. Direktiiv on tihedalt kooskõlas ka ülemaailmsete maksubaasi kahanemise tõkestamise (GloBE) näidiseeskirjadega, milles lepiti kokku OECD/G20 kaasavas raamistikus ja mis avaldati 20. detsembril 2021.

Teise samba direktiivi eesmärk on tagada, et suured hargmaiste ettevõtete kontsernid maksavad miinimummaksu tulult, mida nad teenivad igas jurisdiktsioonis, kus nad tegutsevad. Selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad üksused peavad arvutama oma tegeliku maksumäära igas jurisdiktsioonis, kus nad tegutsevad, ja maksma lisamaksu, et katta erinevus tegeliku maksumäära ja 15 % minimaalse maksumäära vahel. Selle tulemusel saadud lisamaksu nõutakse üldjuhul hargmaise ettevõtte lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis. Direktiivis võetakse arvesse ka võimalust, et jurisdiktsioonid kehtestavad ise tingimustele vastava riigisisese lisamaksu, säilitades seega enda esmase õiguse oma tulu maksustada. Selle tingimustele vastava riigisisese lisamaksuga kaotatakse lisamaksu tasumise kohustus, kui seda maksu käsitatakse safe harbour-põhimõtte kohase tingimustele vastava riigisisese lisamaksuna.

Teise samba direktiivi artiklis 44 on kehtestatud nõuded aruande esitamise kohustuse täitmiseks, mida direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad üksused peavad järgima. Selles artiklis osutatakse lisamaksu deklaratsioonile, mis tuleb esitada standardvormil ja peab sisaldama teatavaid kindlaksmääratud andmeid. Lisamaksu deklaratsioon on riskihindamise vahend, kuna see sisaldab teavet, mida maksuhaldur vajab asjakohase riskihindamise tegemiseks ja üksuse maksukohustuse nõuetekohaseks hindamiseks.

Teise samba direktiivi artikli 44 lõike 2 kohase aruandluse eelduseks on, et iga kontserni kuuluv üksus esitab lisamaksu deklaratsiooni oma asukohaliikmesriigis. See tähendab, et iga hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus peaks esitama oma maksuhaldurile ulatuslikud aruanded, mis sisaldavad ka üldist teavet selle hargmaiste ettevõtete kontserni kohta, kuhu ta kuulub. Artikli 44 lõikes 3 on siiski ette nähtud erand kohustustest esitada oma maksuhaldurile lisamaksu deklaratsioon, kui lõplik emaüksus (või määratud aruande esitav üksus) esitab lisamaksu deklaratsiooni kogu hargmaiste ettevõtete kontserni nimel. Selle erandi kohaldamise ainus tingimus on, et asjaomaste jurisdiktsioonide (st lõpliku emaüksuse või määratud aruande esitava üksuse jurisdiktsioon ja kõnealusesse kontserni kuuluvate teiste üksuste jurisdiktsioonid) maksuhaldurite vahel peab olema kehtestatud teabevahetuse kord. Selle korra kohaselt esitatakse aruandlus ainult üks kord kogu hargmaiste ettevõtete kontserni kohta ja kontserni kuuluvad üksused vabastatakse seejärel kohustusest esitada aruanded kohalikule maksuhaldurile. Eeldatakse, et määratud üksuse poolt kogu kontserni kohta üldise aruandluse esitamine on eeldatavasti peamine lähenemisviis, mida hargmaiste ettevõtete kontsernid teise samba direktiiviga nõutava teabe esitamiseks kasutavad.

OECD on välja töötanud standardvormi (GloBE deklaratsioon), 2 mida üksused kasutavad oma aruandluskohustuste täitmiseks. Selles on andmed, mida vahetatakse, ja selgitav juhend vormi kasutamise kohta ning sellega luuakse tasakaal, tagades maksuhalduritele piisavate vastavuskontrollide tegemiseks vajalikud andmed ja piirates samal ajal nõuete täitmisega seotud kulusid hargmaiste ettevõtete jaoks. Käesoleva ettepanekuga võetakse GloBE deklaratsioon üle ELi õigusesse, nähes selle ette teise samba direktiivi artiklis 44 ette nähtud lisamaksu deklaratsioonina.

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse ka raamistik, et hõlbustada lisamaksu deklaratsioonide vahetamist liikmesriikide vahel ja võimaldada hargmaiste ettevõtete kontsernidel minna kohalikult aruandluselt üle kesksele aruandlusele (st taotluse esitab lõplik emaüksus või määratud aruande esitav üksus, mitte iga kontserni kuuluv üksus eraldi). See raamistik hõlmab teabe levitamise meetodit, millega tagatakse, et kõik asjaomased jurisdiktsioonid saavad vajalikku teavet vastavalt oma rollile hargmaiste ettevõtete kontsernides kooskõlas OECD raamistikuga.

Teabevahetuseks kolmandate riikide jurisdiktsioonidega peavad liikmesriigid sõlmima nende jurisdiktsioonidega asjakohased rahvusvahelised lepingud. Teabevahetuse sujuva toimimise tagamiseks ja halduskoormuse minimeerimiseks on ELi siseselt kohaldamisele kuuluvad kavandatavad õigusnormid täielikult kooskõlas kolmandate riikide jurisdiktsioonidega teabevahetust reguleerivate normidega.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas teise samba direktiivi erisättega (artikkel 44) ja rakendab seda.

Teise samba direktiivi artikli 44 lõikes 5 on loetletud teave, mida on vaja teise samba direktiivi kohaste deklaratsioonide esitamiseks. Eelkõige puudutab see hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste kindlakstegemist, teavet hargmaiste ettevõtete kontserni struktuuri kohta ning andmeid, mida on vaja kontserni kuuluvate üksuste tegeliku maksumäära, lisamaksu ja maksujaotuse arvutamiseks. Seda on täiendavalt täpsustatud OECD/G20 kaasava raamistiku tasandil GloBE deklaratsioonis, mis võetakse käesoleva ettepaneku kohaselt ELi õigusaktidesse üle lisamaksu deklaratsioonina. Käesolev ettepanek ei hõlma isikuandmete töötlemist määruse (EL) 2016/679 3 artikli 5 ja määruse (EL) 2018/1725 4 artikli 3 tähenduses.

Teiseks kehtestatakse käesolevas ettepanekus sätted lisamaksu deklaratsioonides sisalduva teabe vahetamise kohta kooskõlas OECD raamistikuga.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas komisjoni jõupingutustega (ja aitab) ratsionaliseerida ja lihtsustada ettevõtjate aruandlusnõudeid, et vähendada halduskoormust 25 % võrra, kahjustamata sellega seotud poliitikaeesmärke 5 . Selleks rakendatakse direktiivi kaudu teabevahetusraamistikku, mis on teise samba direktiivi aluseks. Niisugune lähenemisviis tagab lisamaksu deklaratsiooni esitamist käsitlevate sätete ühetaolise ja valdkondadevahelise rakendamise kõigis liikmesriikides. Lisaks võimaldab see hargmaiste ettevõtete kontsernil täita oma aruandluskohustusi ainult üks kord (lõpliku emaüksuse või määratud aruande esitava üksuse poolt), selle asemel et esitada lisamaksu deklaratsioon igas liikmesriigis, kus asuvad kontserni kuuluvad üksused.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Halduskoostöö ja otsese maksustamise valdkonnas on seadusandlike algatuste õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklid 113 ja 115. Kuigi artiklis 115 ei osutata sõnaselgelt otsesele maksustamisele, võib seda artiklit kasutada õigusliku alusena siseturu rajamist ja toimimist otseselt mõjutavate siseriiklike õigusaktide ja haldustavade ühtlustamiseks otsese maksustamise valdkonnas.

Kuna kavandatud algatusega muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi, jääb valitud õiguslik alus samaks. Kavandatud õigusnormid, mille eesmärk on tagada toimiv raamistik pädevate asutuste vaheliseks teabevahetuseks teise samba direktiivi kohaldamisel, ei kaldu kõrvale maksustamisalase halduskoostöö direktiivi sisust. Eelkõige nähakse kavandatud muudatustega ette selge ja ühtlustatud raamistik lisamaksu deklaratsiooni esitamiseks ja vahetamiseks. Nende sätete järjepidevat kohaldamist on võimalik saavutada ainult siseriiklike õigusaktide ühtlustamisega ühtse lähenemisviisi alusel, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklites 113 ja 115.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanekus järgitakse täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. Ettepanekus käsitletakse maksustamisalast halduskoostööd. Ettepanekul on kaks põhieesmärki: esiteks rakendatakse sellega teise samba direktiivi artiklit 44, kehtestades direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele hargmaistele ettevõtetele ühtsed aruandlusnõuded; teiseks laiendatakse sellega liikmesriikide pädevate asutuste vahelise automaatse teabevahetuse ulatust aruannetele, mille on esitanud hargmaised ettevõtted teise samba direktiivi kohaldamisel.

Õiguskindlust ja selgust on hargmaiste ettevõtete ja maksuhaldurite jaoks võimalik tagada üksnes siis, kui luuakse ühtsed reeglid, mida kohaldatakse kõigi liikmesriikide suhtes. Kehtivaid õigusnorme, millega tagatakse hargmaiste ettevõtete ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmne madalaim maksustamistase ELis, nagu on sätestatud teise samba direktiivis, kahjustaks tõsiselt, kui liikmesriigid rakendaksid riigisiseselt erinevaid aruandlusnõudeid.

Kuigi rahvusvahelisel tasandil on GloBE näidiseeskirjade näol teise samba direktiivi kohaldamiseks välja töötatud dokumentide esitamise ja teabevahetuse ühine lähenemisviis, on oluline tagada selle lähenemisviisi järjepidev kohaldamine ELis. ELis, mis koosneb omavahel tihedalt läbipõimunud majandustest, on vaja kooskõlastatud meetmeid, et parandada ühtse turu toimimist ja kindlustada teise samba direktiivi nõuetekohane toimimine ettevõtete kasumi minimaalse tegeliku maksustamise tagamisel. Seda on võimalik saavutada üksnes siis, kui aruandluskohustused kehtestatakse ka keskselt ja võetakse üle ühetaoliselt.

ELi algatus annab lisaväärtust võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada erinevate riiklike rakendusmeetoditega, mis põhinevad õiguslikult mittesiduvatel GloBE näidiseeskirjadel. ELi lähenemisviisil on kolm peamist eelist. Esiteks ühtlustataks sellega täielikult kõigis liikmesriikides maksuhaldurite vahelise teabe esitamise ja vahetamise õigusraamistik, mis lihtsustaks hargmaiste ettevõtete jaoks aruandlusnõuete täitmist. Teiseks toetaks teabevahetust ühine IT-taristu. Ühtne kohaldamine ELi tasandil annaks maksumaksjatele õiguskindluse osas, mis puudutab nende aruandluskohustusi ja pädevate asutuste vahelise teabevahetuse eeskirju.

Proportsionaalsus

Ettepanekuga rakendatakse teise samba direktiivi artiklist 44 tulenevaid kehtivaid kohustusi osas, mis puudutab selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste ettevõtete aruandluskohustusi, ning laiendatakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohase automaatse teabevahetuse ulatust nende hargmaiste ettevõtete aruannetele. Kuna need hargmaised ettevõtted tegutsevad enam kui ühe liikmesriigi territooriumil, nähakse ELi ühiste normidega ette reguleerimise miinimumtase, et tagada tõhus aruandlus.

Seega ei lähe direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks, ning järgib proportsionaalsuse põhimõtet.

Vahendi valik

Tehakse ettepanek võtta vastu direktiiv, mis on selle õigusliku aluse, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 113 ja 115 kohaselt ainus võimalik meede. Käesolev direktiiv on ka halduskoostööd käsitleva direktiivi 2011/16/EL (mida on varem muudetud nõukogu direktiividega 2014/107/EL, (EL) 2015/2376, (EL) 2016/881, (EL) 2016/2258, (EL) 2018/822, (EL) 2021/514 ja (EL) 2023/2226) kaheksas muudatus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Mõjuhinnang

Käesoleva ettepaneku kohta ei koostatud mõjuhinnangut.

Ettepanekuga rakendatakse teise samba direktiivi artiklit 44 viisil, mis on täielikult kooskõlas üleilmsel tasandil välja töötatud põhimõtetega ja kordab neid. Muid poliitikavalikuid ei ole. Lisaks on poliitiliselt hädavajalik ettepanekuga edasi minna, kuna esimene aruandlus peab toimuma 30. juuniks 2026, mis on teise samba direktiivis sätestatud tähtaeg. See tähendab, et algatuse kiire kohandamine ja rakendamine on ELi liikmesriikide jaoks väga oluline.

Põhiõigused

Käesolevas kavandatud direktiivis järgitakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest.

4.MÕJU EELARVELE

Käesoleva ettepaneku rakendamise kulud on hinnanguliselt 3,3 miljonit eurot ajavahemikus 2024–2027. Seda rahastatakse programmi „Fiscalis“ vahendite ümberpaigutamise teel. Üksikasjalikum teave on esitatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Teise samba direktiiviga nähakse ette, et kõigi ELis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste puhul on vaikimisi reeglina ette nähtud aruannete esitamine kohalikul tasandil. Samas võimaldab see andmeid keskselt esitada, kui on täidetud kaks tingimust: 1) on olemas kord teabevahetuseks kontserni nimel lisamaksu deklaratsiooni esitama määratud üksuse (st lõplik emaüksus või määratud aruande esitav üksus) jurisdiktsiooni ja kontserni kuuluvate üksuste jurisdiktsioonide vahel; ning 2) lõplik emaüksus või määratud aruande esitav üksus on lisamaksu deklaratsiooni tegelikult ka esitanud. Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse ELi-sisene teabevahetusraamistik, mis võimaldab ELis sellist keskset aruandlust.

Ettepanek koosneb kahest osast: a) maksustamisalase halduskoostöö direktiivi teksti muudatused ning b) uus lisa.

(a)Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi teksti muudatused – lisamaksu deklaratsioonide vahetamise raamistik

Peamine muudatus on uus artikkel 8ae, milles sätestatakse lisamaksu deklaratsioonide vahetamise raamistik. Lisamaksu deklaratsiooni esitamise põhireeglid on sätestatud teise samba direktiivi artiklis 44, kus on loetletud teave, mille hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni aruandvad üksused peavad esitama, et liikmesriikide maksuhaldurid saaksid jälgida, kas teise samba direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad üksused kohaldavad nõuetekohaselt selle norme.

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et võimaldada ELi maksuresidendist hargmaiste ettevõtete kontsernide aruandvatel üksustel esitada lisamaksu deklaratsioon 15 kuu jooksul alates aruantava majandusaasta viimasest päevast, välja arvatud esimesel aruantaval majandusaastal, mil deklaratsioon esitatakse hiljemalt 18 kuud pärast aruantava majandusaasta viimast päeva. Need tähtajad on sätestatud teise samba direktiivi artikli 44 lõikes 7 ja artiklis 51. Pärast seda, kui lisamaksu deklaratsioon on liikmesriigile esitatud, saadab selle liikmesriigi pädev asutus aruande asjakohased osad teiste asjaomaste liikmesriikide asjaomastele pädevatele asutustele.

Pädevad asutused edastavad lisamaksu deklaratsioonid järgmisel viisil (teabe levitamise meetod):

·hargmaiste ettevõtete kontserni lõpliku emaüksuse liikmesriik saab täieliku lisamaksu deklaratsiooni;

·kõik rakendavad liikmesriigid saavad lisamaksu deklaratsiooni täispika üldosa;

·liikmesriigid, kes kohaldavad ainult tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu ja kus asuvad hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvad üksused, saavad lisamaksu deklaratsiooni üldosa asjakohased osad;

·liikmesriigid, kellel on teise samba direktiivi alusel maksustamisõigus, saavad jurisdiktsiooniga seotud konkreetsed jaotised.

Lisamaksu deklaratsiooni asjakohased osad tuleks edastada võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui kolm kuud pärast kõnealusel aruantaval majandusaastal deklaratsiooni esitamiseks ette nähtud tähtaega. Teise samba direktiivi esimesel kohaldamisaastal (st aruantav majandusaasta 2024) on teabevahetuse tähtaeg kuus kuud pärast deklaratsiooni esitamiseks ette nähtud tähtaega. Pärast deklaratsiooni esitamiseks ette nähtud tähtaega saadud lisamaksu deklaratsioone tuleks samuti vahetada niipea, kui need on saadud, ja igal juhul mitte hiljem kui kolm kuud pärast nende kättesaamist.

Teabe edastamiseks teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kasutatakse elektroonilist standardvormi, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga.

Liikmesriikide jaoks, kes on otsustanud teise samba direktiivi artikli 50 lõike 1 kohaselt mitte kohaldada tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit ja tingimustele vastavat alamaksustatud kasumi reeglit, lükatakse edasi ka käesoleva direktiivi normide kohaldamine.

Uus artikkel 9a võimaldab pädeval asutusel teha päringuid lisamaksu deklaratsiooni kohta, mille osas on teatatud, et see on keskselt esitatud, kuid mida ei ole vahetatud. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus aruande esitav üksus on resident teise samba tähenduses, võib seejärel kontrollida, kas aruanne on esitatud, ja küsida eeldatavat esitamiskuupäeva, kui seda ei ole juba tehtud. Kui lisamaksu deklaratsiooni ei ole kolme kuu jooksul alates uuest eeldatavast esitamiskuupäevast saadud, võib hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluva üksuse suhtes kohaldada lisamaksu deklaratsiooni saamiseks siseriiklikke nõudeid, kuna keskse aruandluse tingimusi ei täidetud. Teisest küljest ei või kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldada siseriiklikke nõudeid enne eespool nimetatud tähtaja möödumist.

Kui lisamaksu deklaratsioon on saadud ja pädeval asutusel on pärast kontrollimist põhjust arvata, et see vajab parandamist, peaks ta sellest teavitama deklaratsiooni saatnud liikmesriigi pädevat asutust. Deklaratsiooni saatnud liikmesriigi pädev asutus peaks viivitamata võtma asjakohaseid meetmeid, et saada aruande esitanud üksuselt parandatud maksudeklaratsioon ja vahetada seda liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega.

(b)VII lisa

Ettepanekuga lisatakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivile uus VII lisa. Esimeses jaos määratletakse teatavad mõisted, mida selles lisas ja maksustamisalase halduskoostöö direktiivi asjaomastes artiklites kasutatakse. Teises jaos on sätestatud aruandlusnõuded, mida kohaldatakse hargmaiste ettevõtete kontserni aruande esitava üksuse suhtes. Kolmandas jaos on lisamaksu deklaratsioon (mis on täielikult kooskõlas OECD välja töötatud GloBE deklaratsiooniga) ja viiakse see kooskõlla teise samba direktiiviga. Komisjon võib lisamaksu deklaratsiooni muuta delegeeritud õigusaktiga, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud tulevast ajakohastamist.

2024/0276 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 113 ja 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, 6

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 7

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2523 8 rakendati 8. detsembril 2021 OECD/G20 kaasavas raamistikus (OECD/G20 IF) saavutatud kokkulepet maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kohta ning järgitakse täpselt OECD näidiseeskirju, milles OECD/G20 kaasavas raamistikus 14. detsembril 2021 kokku lepiti. Direktiiviga kehtestatakse tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel ja tingimustele vastav alamaksustatud kasumi reegel ning võimaldatakse liikmesriikidel kehtestada oma tingimustele vastav riigisisene lisamaks.

(2)Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artiklis 44 on juba kehtestatud nõuded lisamaksu deklaratsioonide esitamiseks ning loetletud teave, mida kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad hargmaiste ettevõtete kontsernid ja suured riigisisesed kontsernid peavad esitama, kuna maksuhaldurid vajavad lisamaksu deklaratsioone, et teha vajalikku riskihindamist, hinnata lisamaksukohustuse õigsust ning jälgida, kas hargmaiste ettevõtete kontsernid ja suured riigisisesed kontsernid kohaldavad nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 norme nõuetekohaselt.

(3)Seepärast on asjakohane muuta nõukogu direktiivi 2011/16, 9 et kehtestada uued automaatset teabevahetust käsitlevad normid, et hõlbustada teabevahetust seoses lisamaksu deklaratsioonidega ja luua seeläbi raamistik nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 44 operatiivseks rakendamiseks. Need reeglid peaksid olema kooskõlas OECD/G20 kaasava raamistiku kokkuleppega ja näidiseeskirjadega.

(4)Need peaksid võimaldama esitada lisamaksu deklaratsiooni keskselt, mitte eraldi igas jurisdiktsioonis, kus rakendatakse OECD/G20 kaasava raamistiku kokkulepet hargmaiste ettevõtete minimaalse maksustamise kohta (rakendavad jurisdiktsioonid) 10 . Iga asjaomase rakendava jurisdiktsiooni maksuhaldurid peaksid saama vajalikku teavet standardse deklaratsiooni alusel.

(5)Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et nõuda ELis asuvate hargmaiste ettevõtete kontsernide aruandvatelt üksustelt, et nad esitaksid lisamaksu deklaratsiooni nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 44 lõikes 7 ja artiklis 51 sätestatud tähtaegade jooksul.

(6)Kui liikmesriik saab aruandvalt üksuselt lisamaksu deklaratsiooni, peaks ta edastama selle asjakohased konkreetsed osad kolme kuu jooksul alates deklaratsiooni saamisest liikmesriikidele ja vastuvõtvatele jurisdiktsioonidele kooskõlas OECD/G20 kaasavas raamistikus heaks kiidetud teabe levitamise meetodiga. Esimesel tegevusaastal tuleks aruannete esitamise tähtaega pikendada kuue kuuni alates nende kättesaamise kuupäevast, et võtta arvesse võimalikke viivitusi uues teabevahetussüsteemis.

(7)Hargmaiste ettevõtete kontserni lõpliku emaüksuse liikmesriik peaks saama täieliku lisamaksu deklaratsiooni. Kõigile liikmesriikidele, kes on rakendanud tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit või tingimustele vastavat alamaksustatud kasumi reeglit või mõlemat (rakendavad liikmesriigid), tuleks esitada lisamaksu deklaratsiooni üldosa tervikuna ning liikmesriikidele, kes kohaldavad ainult tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu ja kus asuvad hargmaiste ettevõtete kontserni allüksused, tuleks esitada lisamaksu deklaratsiooni üldosa asjakohased osad. Liikmesriikidele, kellel on nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 alusel maksustamisõigus, tuleks edastada jurisdiktsiooniga seotud konkreetsed jaotised.

(8)Teabe edastamiseks teiste liikmesriikide pädevatele asutustele tuleks kasutada elektroonilist standardvormi, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga.

(9)Pädevad asutused peaksid üksteist teavitama, kui on põhjust arvata, et lisamaksu deklaratsioonis sisalduvat teavet on vaja parandada. Sellised parandused tuleks põhjendamatu viivituseta edastada kõigile pädevatele asutustele, kellega kõnealust teavet vahetada tuleb.

(10)Kui pädev asutus ei saa teavet, mida ta oleks hargmaiste ettevõtete kontserni teate alusel pidanud saama, tuleks tal teavitada pädevat asutust, kes pidi selle teabe saatma. Viimati nimetatud pädev asutus peaks viivitamata tegema kindlaks põhjuse, miks asjakohast teavet ei vahetatud, ja teavitama toimumata jäänud teabevahetusest teatanud pädevat asutust ühe kuu jooksul, sealhulgas teatama talle teabevahetuse eeldatava uue kuupäeva. Kui teavet ei ole uueks ettenähtud kuupäevaks saadud, tuleks asuda seisukohale, et keskne aruandlus ei ole toimunud, ning toimumata jäänud teabevahetusest teatanud pädev asutus peaks nõudma, et hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus esitaks lisamaksu deklaratsiooni kohalikul tasandil.

(11)Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikliga 50 lubatakse liikmesriikidel, kus asub väga väheste kontsernide peakorter, otsustada mitte kohaldada piiratud aja jooksul tulu arvessevõtmise reeglit ja alamaksustatud kasumi reeglit. Need liikmesriigid peaksid alustama lisamaksu deklaratsioonide vahetamist käsitlevate normide kohaldamist alles pärast nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artiklis 50 sätestatud valiku tegemise tähtaja möödumist.

(12)Nõukogu direktiivi 2011/16/EL ja selle VII lisa, mida muudetakse käesoleva direktiiviga, tuleks tõlgendada koosmõjus nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2523. Nõukogu direktiivis 2011/16/EL sätestatud mõistetel, mis sisalduvad ka nõukogu direktiivis (EL) 2022/2523, peaks olema sama tähendus kui viimati nimetatud direktiivis. Lisaks sisaldab käesolev direktiiv muid uusi määratlusi, mida on vaja, et võtta arvesse maksualase teabevahetuse rahvusvahelist arengut.

(13)Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 aruandlusnõudeid kohaldatakse ka suurte riigisiseste kontsernide suhtes, kes peavad andma ülevaate kontserni kui terviku struktuurist ja maksukohustustest, isegi kui see ülevaade oleks asjakohane ainult selle liikmesriigi maksuhalduritele, kus kontsern asub. Selleks et minimeerida asjaomase liikmesriigi halduskoormust ja tagada nõukogu direktiivis (EL) 2022/2523 sätestatud võrdne kohtlemine, peaksid suured riigisisesed kontsernid esitama oma aruanded, kasutades käesoleva direktiivi lisas esitatud vormi.

(14)Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 44 lõikega 5 on ette nähtud, et lisamaksu deklaratsioon esitatakse standardvormil. OECD/G20 kaasavas raamistikus töötati välja standardvorm, 11 kus on teave, mida maksuhaldur vajab asjakohase riskihindamise tegemiseks ja kontserni kuuluva üksuse lisamaksukohustuse õigsuse hindamiseks. OECD/G20 kaasavas raamistikus töötati välja ka juhised 12 standardvormi esitamiseks, mida hargmaised ettevõtjad saavad lisamaksu deklaratsiooni esitamisel tõlgendusallikana kasutada. Seepärast on asjakohane kehtestada nõukogu direktiivi 2011/16/EL uues lisas (VII lisa) standardvorm lisamaksu deklareerimiseks vastavalt nõukogu direktiivile 2011/16/EL (mida on muudetud käesoleva direktiiviga ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2523) kooskõlas OECD/G20 kaasavas raamistikus välja töötatud vormiga.

(15)Käesolevas direktiivis sätestatud lisamaksu deklaratsiooni standardvormiga tagatakse, et teave ja maksuarvutused, mille hargmaiste ettevõtete kontsern peab lisamaksu deklaratsiooni alusel esitama, on piisavalt põhjalikud, et maksuhaldurid saaksid teha asjakohast riskihindamist ja hinnata kontserni kuuluva üksuse maksukohustuse õigsust vastavalt nõukogu direktiivile (EL) 2022/2523. Samal ajal püütakse nii vältida hargmaistele ettevõtetele tarbetute nõuete kehtestamist andmete kogumise, maksuarvutuste tegemise ja aruandluse kohta ning seda, et rakendavad jurisdiktsioonid nõuavad maksumaksjatelt mitu korda ja omavahel kooskõlastamata täiendavat teavet. Standardne deklaratsioon ei takista maksuhaldurit nõudmast vajalikku täiendavat teavet oma riigisisese õiguse kohastes lisataotlustes, et kontrollida vastavust nõukogu direktiivile (EL) 2022/2523. Jurisdiktsioonid peaksid siiski üldiselt hoiduma sellest, et nad nõuavad oma tavapärase maksudeklaratsioonide esitamise ja maksete tegemise korra alusel, et maksumaksja esitaks lisamaksu deklaratsioonile lisaks täiendavat teavet, ning igasugune selline teave peaks olema seotud näiteks maksukohustuse, tasumise ajastamise ja viisi või maksumaksja tuvastamise ja kontaktandmetega, mitte kontserni kuuluva üksuse lisamaksukohustuse arvutamisega.

(16)Selleks, et tagada lisamaksu deklaratsiooni standardvormi kooskõla rahvusvaheliste suundumustega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta nõukogu direktiivi 2011/16/EL VII lisa III jagu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et sellised konsultatsioonid toimuks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega 13 . Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki luua raamistik nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 operatiivseks rakendamiseks OECD näidiseeskirjades sisalduva ühise lähenemisviisi alusel, ei suuda iga liikmesriik üksi tegutsedes piisavalt saavutada, sest liikmesriikide sõltumatu tegevus võib siseturgu killustada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, arvestades ülemaailmse miinimummaksu reformi ulatust ja siseturu kui terviku jaoks toimivate lahenduste vastuvõtmise kriitilist tähtsust, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)Direktiivi 2011/16/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Nõukogu direktiivi 2011/16/EMÜ muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 3 punkti 9 muudetakse järgmiselt:

(a)esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a)artikli 8 lõike 1 ning artiklite 8a–8ae kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav kooskõlas kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevate menetlustega;“

(b)punkt c asendatakse järgmisega:

„c)kõikide käesoleva direktiivi sätete, välja arvatud artikli 8 lõiked 1 ja 3a ning artiklid 8a–8ae, kohaldamisel käesoleva punkti esimese lõigu alapunktides a ja b sätestatud eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine.“;

(b)teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva direktiivi artikli 8 lõigete 3a ja 7a, artikli 21 lõike 2 ning IV lisa kontekstis on kõigil mõistetel käesoleva direktiivi I lisas esitatud vastava määratluse kohane tähendus. Käesoleva direktiivi artikli 21 lõike 5 ning artikli 25 lõigete 3 ja 4 kontekstis on kõigil mõistetel käesoleva direktiivi I, V või VI lisas esitatud vastava määratluse kohane tähendus. Käesoleva direktiivi artikli 8aa ja III lisa kontekstis on kõigil mõistetel käesoleva direktiivi III lisas esitatud vastava määratluse kohane tähendus. Käesoleva direktiivi artikli 8ac ja V lisa kontekstis on kõigil mõistetel käesoleva direktiivi V lisas esitatud vastava määratluse kohane tähendus. Käesoleva direktiivi artikli 8ad ja VI lisa kontekstis on kõigil mõistetel käesoleva direktiivi VI lisas esitatud vastava määratluse kohane tähendus. Käesoleva direktiivi artiklite 8ae, 9a ja VII lisa kontekstis on kõigil mõistetel sama tähendus, nagu on määratletud nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523* artiklis 3, artikli 9 lõike 2 punktis a, artikli 16 lõigetes 4, 6, 8 ja 11, artikli 17 lõikes 1, artikli 21 lõikes 5, artikli 22 lõikes 1, artikli 24 lõigetes 4 ja 6, artikli 26 lõikes 2, artikli 27 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 28 lõikes 1, artikli 30 lõikes 2, artikli 31 lõikes 1, artiklis 32, artikli 33 lõikes 1, artikli 35 lõikes 1, artikli 36 lõikes 1, artikli 37 lõikes 1, artikli 39 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 44 lõikes 1, artikli 47 lõikes 1 ja artikli 49 lõikes 3. Lisaks kasutatakse kõiki mõisteid käesoleva direktiivi VII lisa I jaos määratletud tähenduses.

* Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj).“

(2)Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8ae
Teabevahetus seoses nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 44 kohaste lisamaksu deklaratsioonidega

1.Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et kehtestada nõue, mille kohaselt hargmaiste ettevõtete kontserni (kelle asukoht on vastavalt direktiivi (EL) 2022/2523 artiklile 4 selle liikmesriigi territooriumil) lõplik emaüksus või määratud aruande esitav üksus, kellele on osutatud nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 44 lõike 3 punktides a ja b, esitaks nõukogu lisamaksu deklaratsiooni käesoleva direktiivi VII lisa III jaos esitatud standardvormil nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 44 lõikes 7 ja artiklis 51 sätestatud tähtaegade jooksul.

2.Lõike 1 kohase lisamaksu deklaratsiooni saanud liikmesriigi pädev asutus edastab automaatse teabevahetuse teel vastavalt järgmisele teabe levitamise meetodile:

(a)lisamaksu deklaratsiooni üldosa rakendavale liikmesriigile, kus asub hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus või kontserni kuuluvad üksused;

(b)lisamaksu deklaratsiooni üldosa (välja arvatud selle punktis 1.4 esitatud üldine kokkuvõtlik teave) ainult tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu kohaldavatele liikmesriikidele,

(i)kus asuvad hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvad üksused;

(ii)kus asub hargmaiste ettevõtete kontserni ühisettevõte või ühisettevõtte kontserni liige, kui jurisdiktsioonis asuvatele ühisettevõtetele on kehtestatud tingimustele vastav riigisisene lisamaks;

(iii)kui hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate riikkondsuseta üksuste suhtes kohaldatakse jurisdiktsioonis tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu;

(c)üks või mitu jurisdiktsiooniga seotud jaotist liikmesriikidele, kellel on nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 kohaselt maksustamisõigus nende liikmesriikide suhtes, keda jurisdiktsiooniga seotud jaotised puudutavad.

Olenemata esimesest lõigust esitatakse alamaksustatud kasumi reeglit kohaldavatele jurisdiktsioonidele, mille alamaksustatud kasumi reegli protsent on null, ainult see osa lisamaksu deklaratsioonist, mis sisaldab teavet alamaksustatud kasumi reegli alusel lisamaksu määramise kohta selle jurisdiktsiooni puhul, kusjuures selline teave peab olema kooskõlas lisamaksu deklaratsiooni punkti 3.4.3 väljavõttega; rakendavale liikmesriigile, kus asub lõplik emaüksus, esitatakse kõik jurisdiktsiooniga seotud jaotised.

3.Liikmesriigi pädev asutus vahetab lõike 1 kohaselt saadud lisamaksu deklaratsiooni võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kolme kuu jooksul pärast asjaomase aruantava majandusaasta kohta teabe esitamise tähtaega.

4.Liikmesriigi pädev asutus vahetab pärast ettenähtud tähtaega saadud lisamaksu deklaratsiooni kolme kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast.

5.Selleks et hõlbustada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabevahetust, võtab komisjon rakendusaktidega artikli 20 lõikes 5 osutatud elektroonilise standardvormi kehtestamise menetluse osana vastu vajaliku praktilise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.

6.Komisjonile ei võimaldata juurdepääsu lõike 2 punktides a–c osutatud teabele.

7.Käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabevahetus toimub artikli 20 lõikes 5 osutatud elektroonilist standardvormi kasutades.“

(3)Artikkel 8b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8b

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal statistika artikli 8 lõigete 1 ja 3a ning artiklite 8aa, 8ac ja 8ae alusel toimunud automaatse teabevahetuse mahu kohta ja teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuhaldurite kui ka kolmandate isikute jaoks.“

(4)Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a
Koostöö lisamaksu deklaratsioonidega seotud paranduste, nõuete täitmise ja täitmise tagamise valdkonnas

1.Kui liikmesriigi pädeval asutusel on põhjust arvata, et teavet, mis on lisamaksu deklaratsioonis esitatud teise liikmesriigi jurisdiktsioonis asuva lõpliku emaüksuse või määratud aruande esitava üksuse kohta, tuleb parandada, teavitab ta sellest kõnealuse teise liikmesriigi pädevat asutust. Kui teavitatud pädev asutus on nõus, et lisamaksu deklaratsioonis sisalduvat teavet on vaja parandada, võtab ta viivitamata asjakohased meetmed sellise parandatud teabe saamiseks asjaomaselt lõplikult emaüksuselt või määratud aruande esitavalt üksuselt. Ta vahetab parandatud teavet viivitamata kõigi pädevate asutustega, kellega sellist teavet käesoleva direktiivi kohaselt vahetada tuleb.

2.Kui liikmesriigi pädev asutus on saanud selles liikmesriigis asuvalt ühelt või mitmelt kontserni kuuluvalt üksuselt teate, et teises liikmesriigis asuv lõplik emaüksus või määratud aruande esitav üksus pidi esitama nende kontserni kuuluvate üksuste kohta lisamaksu deklaratsiooni, kuid artikli 8ae lõikes 3 sätestatud tähtaegade jooksul lisamaksu deklaratsioonis sisalduvat teavet ei vahetatud, teatab ta teisele pädevale asutusele, et seda teavet ei ole saadud. Teavitatud pädev asutus peab viivitamata tegema kindlaks põhjuse, miks asjaomast lisamaksu deklaratsiooni ei vahetatud, ning teatama sellest pädevale asutusele ühe kuu jooksul alates teate saamisest, sealhulgas teatama talle lisamaksu deklaratsiooni vahetamise eeldatava uue kuupäeva.“

(5)Artikli 18 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Iga liikmesriigi pädev asutus kehtestab tõhusa mehhanismi, et tagada artiklite 8–8ae kohase aruandluse või teabevahetuse kaudu saadud teabe kasutamine.“

(6)Artikli 20 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse elektroonilised tüüpvormid, sh keeleline korraldus järgmistel juhtudel:

(a)automaatseks teabevahetuseks piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete kohta vastavalt artiklile 8a enne 1. jaanuari 2017;

(b)automaatseks teabevahetuseks aruantavate piiriüleste skeemide kohta vastavalt artiklile 8ab enne 30. juunit 2019;

(c)automaatseks teabevahetuseks avaldatavate krüptovarade kohta vastavalt artiklile 8ad enne 30. juunit 2025;

(d)automaatseks teabevahetuseks vastavalt artiklile 8ae enne 1. jaanuari 2026.

Need elektroonilised standardvormid sisaldavad üksnes artikli 8a lõikes 6, artikli 8ab lõikes 14, artikli 8ad lõikes 3 ja artikli 8ae lõikes 2 loetletud vahetatava teabe elemente ja muid selliste elementidega seotud andmevälju, mis on vajalikud artiklite 8a, 8ab, 8ad ja 8ae eesmärkide saavutamiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud keeleline korraldus ei või takistada liikmesriike edastamast artiklites 8a ja 8ab osutatud teavet liidu mis tahes ametlikus keeles. Keelelise korraldusega võidakse siiski ette näha, et teabe peamised elemendid esitatakse ka mõnes muus liidu ametlikus keeles.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“

(7)Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:

„9. Kooskõlas artikliga 26a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte VII lisa III jao muutmiseks, et viia see kooskõlla OECD/G20 kaasavas raamistikus saavutatud kokkuleppes maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kohta ette nähtud standardse lisamaksu deklaratsiooni ajakohastamisega*.

*OECD (2023), Tax Challenges Arising from the Digitalisation of the Economy – GloBE Information Return (Pillar Two), OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/91a49ec3-en.“

(8)Artikli 22 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.Liikmesriigid ei säilita artiklite 8–8ae kohase automaatse teabevahetuse teel saadud teavet kauem, kui on vajalik, kuid igal juhul säilitatakse seda vähemalt viis aastat alates teabe kättesaamise kuupäevast, et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid.

4.Liikmesriigid püüavad tagada, et aruandekohustuslikul üksusel on lubatud saada elektrooniline kinnitus maksukohustuslasena registreerimise numbri teabe kehtivuse kohta mis tahes maksumaksja puhul, kelle suhtes kohaldatakse artiklite 8–8ae kohast teabevahetust. Maksukohustuslasena registreerimise numbri teabe kinnitamist võib nõuda üksnes artikli 8 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3a, artikli 8a lõikes 6, artikli 8aa lõikes 3, artikli 8ab lõikes 14, artikli 8ac lõikes 2, artikli 8ad lõikes 3 ja artikli 8ae lõikes 2 osutatud andmete õigsuse kinnitamiseks.“

(9)Artikkel 25a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25a
Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud selliste siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, mis puudutavad artikleid 8aa–8ae, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“

(10)Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 26a
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Artikli 21 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 21 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

3.Nõukogu võib artikli 21 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks nõukogule.

6.Artikli 21 lõike 9 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast kõnealuse õigusakti nõukogule teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

(11)Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 27c
Esimene aruantav majandusaasta ja artiklis 8ae osutatud teabe vahetamine esimest korda

1.Esimene aruantav majandusaasta, mille kohta teave tuleb esitada, on asjaomane kalendriaasta või mis tahes muu asjakohane aruandlusperiood, mis algab 1. jaanuaril 2024.

2.Liikmesriikide jaoks, kes on otsustanud nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 50 lõikes 1 sätestatud tulu arvessevõtmise reeglit ja alamaksustatud maksete reeglit mitte kohaldada, on esimeseks aruantavaks majandusaastaks esimene majandusaasta pärast kõnealuse otsuse tegemist.

3.Kui liikmesriigi pädev asutus vahetab artiklis 8ae osutatud teavet esimest korda, võib ta seda teavet vahetada hiljemalt kuni kuus kuud pärast kõnealuses artiklis sätestatud tähtaegu.“

(12)Käesoleva direktiivi lisas esitatud tekst lisatakse VII lisana.

Artikkel 2

1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2025.

2.Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3.Olenemata lõike 1 esimesest lõigust tuleb liikmesriikidel, kes on otsustanud nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 50 lõikes 1 sätestatud tulu arvessevõtmise reeglit ja alamaksustatud maksete reeglit mitte kohaldada, võtta vastu ja avaldada käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt selle võimaluse kasutamise lõpptähtpäevale eelneval päeval.

4.Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1Üldeesmärgid

1.4.2Erieesmärgid

1.4.3Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1Hinnanguline personalivajadus

3.2.4Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu XX.XX.XXXX. aasta direktiiv (EL) 2024/XX, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Maksupoliitika

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

☒ uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 14

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Eesmärgid

1.4.1Üldeesmärgid

Ettepaneku eesmärk on tagada siseturu õiglane ja tõhus toimimine, hõlbustades direktiivis (EL) 2022/2523 (hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus) määratletud lisamaksu deklaratsiooni keskset esitamist.

Algatuse eesmärk on ka kaitsta liikmesriikide maksutulusid, võimaldades lisamaksu deklaratsioonidega seotud teabevahetust. Samuti peaksid need takistama nõuete täitmata jätmist.

1.4.2Erieesmärgid

Ettepanekuga nähakse direktiivi (EL) 2022/2523 kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide jaoks ette ühtne vorm lisamaksu deklaratsioonide esitamiseks. See vähendab märkimisväärselt nende halduskoormust, kuna lisamaksu deklaratsioon on kõikides liikmesriikides ühesugune.

Teiseks võimaldab ettepanek hargmaiste ettevõtete kontsernidel esitada automaatse teabevahetuse kaudu oma lisamaksu deklaratsiooni ainult üks kord kogu hargmaiste ettevõtete kontserni kohta (keskne aruandluse), mis vähendab nende halduskoormust ja selliste aruannete arvu, mida nad muidu peaksid esitama.

1.4.3Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Direktiivi (EL) 2022/2523 kohaldamisalasse kuuluvad hargmaiste ettevõtete kontsernid saavad kasutada keskse aruandluse meetodit, mis võimaldab neil esitada ühe lisamaksu deklaratsiooni kogu kontserni kohta. Ilma selle ettepanekuta peaks iga hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus esitama oma vastavatele maksuhalduritele eraldi lisamaksu deklaratsiooni.

Keskne aruandlus vähendab märkimisväärselt hargmaiste ettevõtete kontsernide halduskoormust.

1.4.4Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Erieesmärk	Näitajad	Hindamisvahend
Näha ette ühtne vorm lisamaksu deklaratsiooni esitamiseks	Kohaldamisalasse kuuluvad hargmaiste ettevõtete kontsernid kasutavad lisamaksu deklaratsiooni esitamiseks ühtset vormi.	Automaatse teabevahetuse iga-aastane hindamine (allikas: liikmesriikide maksuhaldurid)
Keskse aruandluse meetodi võimaldamine	Kohaldamisalasse kuuluvad hargmaiste ettevõtete kontsernid kasutavad keskset aruandlust, mitte kohalikku aruandluse meetodit.	Automaatse teabevahetuse iga-aastane hindamine (allikas: liikmesriikide maksuhaldurid)
Tagada liikmesriikide maksutulu kogumine	Täiendav maksutulu, mis on tagatud direktiivi (EL) 2022/2523 rakendamisega tänu võimalusele kontrollida lisamaksu deklaratsioone	Automaatse teabevahetuse iga-aastane hindamine (allikas: liikmesriikide maksuhaldurid)

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Ettepanekus kasutatakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi raames praegu rakendatavat praktilist korda. Rakendusaktiga kehtestatakse konkreetne kord lisamaksu deklaratsioonide automaatseks vahetamiseks.

Direktiivi (EL) 2022/2523 kohaldamise esimene majandusaasta on 2024. aasta ja selle kohaldamisalasse kuuluvatel kontsernidel tuleks lisamaksu deklaratsioon esitada hiljemalt 15 kuud pärast aruantava majandusaasta lõppu (direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 44 lõige 7). Liikmesriigid peaksid saatma esimese teabe hiljemalt kuus kuud pärast siseriiklikult ette nähtud aruandekuupäeva.

ELi tasandi meede annab lisaväärtust võrreldes selles valdkonnas liikmesriikide võetud meetmetega. Nõukogu võttis vastu direktiivi (EL) 2022/2523, milles on sätestatud materiaalõiguse normid direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste ettevõtete kontsernide maksukohustuste arvutamiseks. Selleks, et mitte kahjustada normide ühtlustamist rakendamise etapis, on vaja tagada ELi tasandi meetmed ka seoses aruandlusvormidega.

Ilma teabevahetuse raamistikku loomata peaksid nende normide kohaldamisalasse kuuluvad hargmaiste ettevõtete kontsernid täitma kohalikke aruandlusnõudeid, mille iga liikmesriik kehtestab eraldi, mis tähendaks, et igal kontserni kuuluval üksusel oleks kohustus esitada vastavatele kohalikele maksuhalduritele täielik teave kogu kontserni kohta, mida võib mõnel juhul olla võimatu täita. Seetõttu on ELi meetmed väga olulised, kuna teabevahetuse raamistikku ei ole võimalik tagada liikmesriikide tasandil.

1.5.3Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Riikide lõikes esitatav aruandlus, mis on juba ette nähtud muudetud direktiivis 2011/16/EL, nõuab selle kohaldamisalasse kuuluvatelt hargmaiste ettevõtete kontsernidelt väga üldist aruandlust. Sellist teavet saab kasutada üksnes riskijuhtimise eesmärgil ja see iseenesest ei võimalda täiendavat maksustamist. Direktiivi (EL) 2022/2523 uues raamistikus nõutakse selle kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste ettevõtete kontsernide madalaimat maksustamistaset. Käesoleva ettepanekuga tagatakse asjakohane rakendusraamistik, mis võimaldab liikmesriikidel saada vajalikku teavet nõutava madalaima maksustamistaseme kontrollimiseks ja vastavate maksude kogumiseks.

1.5.4Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Kuna ettepaneku eesmärk on muuta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta, saab ettepaneku eesmärkide saavutamiseks kasutada selle direktiivi raames juba loodud või väljatöötamisel olevaid menetlusi, korda ja IT-vahendeid.

1.5.5Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Algatuse rakenduskulusid rahastatakse ELi eelarvest, mis hõlmab ainult automaatse teabevahetuse süsteemi keskseid komponente. Muus osas on kavandatud meetmete rakendamine liikmesriikide ülesanne.

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– Finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

☒ Piiramatu kestusega

–Rakendamine käivitub 2024. aastast,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine 2026. aastal.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

☒ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Käesolev ettepanek tugineb kehtivale automaatse teabevahetuse raamistikule ja süsteemidele, mis töötati välja eelmiste muudatuste raames vastavalt direktiivi 2011/16/EL artiklile 21. Komisjon töötab koos liikmesriikidega rakendusmeetmete abil välja teabevahetuse elektroonilised standardvormid. Mis puudutab liikmesriikidevahelist teabevahetust võimaldavat CCN-võrku, siis komisjon vastutab selle võrgu väljatöötamise, hooldamise ja kohandamise eest ning liikmesriigid kohustuvad looma asjakohase riigisisese taristu, mis võimaldab teabevahetust CCN-võrgu kaudu.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Komisjon hindab sekkumise toimimist võrreldes peamiste poliitikaeesmärkidega. Järelevalve ja hindamine toimuvad kooskõlas halduskoostöö muude aspektidega.

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal andmed eespool tulemusnäitajate tabelis kirjeldatud teabe kohta, mida kasutatakse ettepanekuga seotud nõuete täitmise jälgimiseks.

Liikmesriigid kohustuvad:

- esitama komisjonile igal aastal hinnangu direktiivis 2011/16/EL sätestatud ning artiklites 8, 8a, 8aa, 8ab, 8ac ja kavandatavas artiklis 8ae osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe kohta;

- esitama käesoleva direktiivi hindamiseks statistiliste andmeelementide loendi, mille määrab kindlaks komisjon vastavalt artikli 26 lõikes 2 sätestatud korrale (rakendusmeetmed);

- edastama komisjonile igal aastal halduskoostöö tõhususe hindamise tulemused. Komisjon võttis direktiivi 2011/16/EL artiklis 27 kohustuse esitada direktiivi kohaldamise kohta aruanne iga viie aasta järel alates 1. jaanuarist 2013.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Algatust rakendavad liikmesriikide pädevad asutused (maksuhaldurid). Nad vastutavad oma riiklike süsteemide ja teabevahetuseks vajalike kohanduste rahastamise eest.

Komisjon loob taristu, mis võimaldab liikmesriikide maksuhalduritel teavet vahetada. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi praeguse kohaldamisala jaoks on loodud IT-süsteemid, mida kasutatakse ka käesoleva algatuse jaoks. Komisjon rahastab teabevahetuseks vajalikke süsteeme, mille suhtes rakendatakse peamisi kontrollielemente, nt hankelepingute kontrollimine, hangete tehniline kontrollimine, kulukohustuste eelkontroll ja maksete eelkontroll.

2.2.2Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Kavandatud sekkumine põhineb deklareerimissüsteemil, millega kaasneb oht, et hargmaiste ettevõtete kontsernid jätavad andmed deklareerimata või deklareerivad neid valesti. Aruandluskohustuse üldise täitmise hindamiseks peavad liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal asjakohase statistika. Riikide maksuhaldurid vastutavad karistuste täitmisele pööramise ja üldisemalt kavandatava sekkumise järgimise tagamise eest. Lisaks saavad riikide maksuhaldurid teha auditeid, et avastada ja hoida ära nõuete täitmata jätmist.

Fiscalise programm toetab sisekontrollisüsteemi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrusele (EL) nr 2021/847, eraldades rahalisi vahendeid järgmise tarbeks:

- ühismeetmed (nt projektirühmade vormis),

- tehnilise kirjelduse, sh XML skeemi väljatöötamine.

Kontrollistrateegia peamised elemendid on:

hankelepingud.

Finantsmääruses kindlaks määratud hangete kontrollimenetlused: kõik hankelepingud sõlmitakse maksete eest vastutavate komisjoni talituste kehtestatud kontrollimenetluse kohaselt, võttes arvesse lepingulisi kohustusi ning usaldusväärset finants- ja üldist juhtimist. Kõikides komisjoni ja toetusesaajate vahel sõlmitud lepingutes sätestatakse pettusevastased meetmed (kontroll, aruanded jne). Iga üksiku lepingu puhul sätestatakse lepingu aluseks olevad üksikasjalikud tingimused. Vastuvõtmisel järgitakse rangelt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi elektroonilise projektihaldusvahendi (TEMPO) metoodikat: tulemused vaadatakse läbi, neid muudetakse vajaduse korral ja lõpuks kiidetakse need sõnaselgelt heaks (või lükatakse tagasi). Ilma „kinnituskirjata“ ei maksta ühtegi arvet.

Hanke tehniline kontroll

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat kontrollib tulemusi ning teeb järelevalvet töövõtjate tegevuse ja teenuste üle. Samuti viib ta korrapäraselt läbi töövõtjate kvaliteedi- ja turbeauditeid. Kvaliteediauditi käigus kontrollitakse töövõtja tegelike tööprotsesside vastavust kvaliteedikavas kindlaksmääratud eeskirjadele ja menetlustele. Turbeauditis keskendutakse konkreetsetele protsessidele, menetlustele ja korrale.

Lisaks eespool nimetatud kontrollile teeb maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat järgmisi tavapäraseid finantskontrolle.

Kulukohustuste eelkontroll

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadis kontrollib kõiki kulukohustusi personali- või finantstalituse juhataja. Selle tulemusena hõlmab eelkontroll 100 % kulukohustustest. See menetlus annab kindluse, et tehingud on seaduslikud ja nõuetekohased.

Maksete eelkontroll

Eelkontroll hõlmab 100 % maksetest. Lisaks valitakse vähemalt üks makse (kõigist kulukategooriatest) nädalas pisteliselt täiendavaks eelkontrolliks, mille teeb finants-, riigihangete ja nõuetele vastavuse üksuse juhataja. Kontrolliga hõlmatuse suhtes kindlaid eesmärke ei seata, sest kontrolli eesmärk on kontrollida makseid pisteliselt, et teha kindlaks, kas kõik maksed vastavad nõuetele. Ülejäänud makseid töödeldakse iga päev kooskõlas kehtivate eeskirjadega.

Edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate deklaratsioonid

Kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad kirjutavad alla deklaratsioonile, mis lisatakse asjaomase aasta kohta koostatud tegevusaruandele. Deklaratsioon hõlmab programmi raames tehtavaid toiminguid. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitab, et eelarve täitmisega seotud toimingud on ellu viidud vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, et kehtivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes ning et toimingutega seotud riskid on nõuetekohaselt tuvastatud, nendest on teatatud ja et on rakendatud riskide maandamise meetmeid.

2.2.3Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Kehtestatud kontrollimenetlused annavad maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile piisava kindluse kulude kvaliteedi ja korrektsuse suhtes ning vähendavad mittevastavuse ohtu. Eespool nimetatud kontrollistrateegia meetmed langetavad võimaliku riskitaseme alla ettenähtud 2 % ja see mõjutab kõiki toetusesaajaid. Täiendavad meetmed riskide edasiseks vähendamiseks oleksid ebaproportsionaalselt kulukad ja seetõttu ei ole neid ette nähtud. Eespool nimetatud kontrollistrateegia rakendamisel tekkinud üldkulud (kõigi programmi „Fiscalis 2027“ raames tehtud kulutuste korral) moodustavad kuni 1,6 % kõigist tehtud maksetest. Käesoleva algatuse korral jääb kõnealune määr eeldatavasti samaks. Programmi kontrollistrateegia tulemusena on mittevastavuse oht praktiliselt olematu ning proportsionaalne kaasnevate riskidega.

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 15 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 16 materiaal- ja menetlusõiguse normidele, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu, toetuse määramise otsuse või lepingu puhul on olnud tegemist liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevusega.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Nr 03 04 0100

Liigendatud/liigendamata 17

EFTA riigid 18

Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 19

muud kolmandad riigid

Muu sihtotstarbeline tulu

1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digivaldkond

Maksusüsteemide nõuetekohase toimimise parandamine

Liigendatud

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Arv

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid

Muud kolmandad riigid

Muu sihtotstarbeline tulu

[XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Arv

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat			Aasta 2024 20	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Kokku
□Tegevusassigneeringud
Eelarverida 21 03.04.01	Kulukohustused	(1a)	2,3 22	0	0,65	0,35	3,3
	Maksed	(2a)	0	2,3	0,65	0,35	3,3
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)
	Maksed	(2b)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 23
Eelarverida		(3)
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	2,3	0	0,65	0,35	3,3
	Maksed	= 2a + 2b +3	0	2,3	0,65	0,35	3,3

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat
□ Personalikulud		0,712	0,712	0,534	0,534	2,492
□ Muud halduskulud		0,005	0,005	0,003	0,002	0,015
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud	0,717	0,717	0,537	0,536	2,507

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid			Aasta 2024		Aasta 2025		Aasta 2026		Aasta 2027		KOKKU

	Väljundi liik 24	Keskmine kulu	Ei	Kulu	Ei	Kulu	Ei	Kulu	Ei	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1 25 …
Nõuded						0,5						0,5
Arendustegevus						1,0						1,0
Hooldus								0,2		0,1		0,3
Toetus						0,3		0,35		0,15		0,8
Koolitus						0,4						0,4
ITTH – Taristu						0,1		0,1		0,1		0,3
ITTH – majutamine
ITTH – litsentsid
Erieesmärk nr 1 kokku				0,0		2,3		0,65		0,35		3,3
KOKKU				0,0		2,3		0,65		0,35		3,3

3.2.3Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2024 26	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	0,712	0,712	0,534	0,534	2,492
Muud halduskulud	0,005	0,005	0,003	0,002	0,015
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku	0,717	0,717	0,537	0,536	2,507

KOKKU

0,717

0,537

0,536

2,507

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1Hinnanguline personalivajadus

– Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☒Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnangud väljendada täisaja ekvivalentides

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		4	4	3	3
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 xx yy zz 28	- peakorteris
	- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU		4	4	3	3

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevaid eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Liikmesriikidega kohtumiste ja kirjavahetuse ettevalmistamiseks ning rakenduseeskirjade ja IT-vormingute väljatöötamiseks on vaja veel kolme AD-kategooria töötajat.

Taotletud personal lisandub maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi praegusele tööjõule. Nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2523 (hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (teise samba direktiiv)) nõuetekohane rakendamine on siseturu toimimise ja ELi konkurentsivõime seisukohast äärmiselt oluline. Lisaks vähendab see märkimisväärselt hargmaiste ettevõtete kontsernide koormust.

Sellekohane ülesanne, nimelt koostöö liikmesriikidega, et rakendada rahvusvahelist maksureformi käsitlevat ülemaailmset kokkulepet, millega nähakse ette ELis tegutsevate hargmaiste ettevõtete madalaim tegelik maksustamistase, sisaldub ka maksuküsimuste eest vastutava volinikukandidaadi missioonikirjas.

Nendest õigusnormidest tulenevaid uusi kohustusi ei suudeta olemasolevate töötajatega täita. Arvestades, et see on jätkuv ülesanne, läheb töö edasi ka pärast 2027. aastat.

Koosseisuvälised töötajad

ei kohaldata

3.2.4Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–☒ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

Käesolevat ettepanekut rahastatakse vahendite ümberpaigutamisega programmi „Fiscalis“ 2024.–2027. aasta programmist.

– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad.

3.2.5Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–☒ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 29 N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☒ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– omavahenditele

– muudele tuludele

–palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 30
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1) ELT L 328, 22.12.2022, lk 1–58, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj. http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj

(2) OECD (2023) „Tax Challenges Arising from the Digitalisation of the Economy – GloBE Information Return (Pillar Two)“ OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/91a49ec3-en.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

(5) COM(2023) 168 final.

(6) ELT C , , lk .

(7) ELT C , , lk .

(8) Nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1–58, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj ).

(9) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/16/oj).

(10) OECD (2021), Tax Challenges Arising from Digitalisation of the Economy – Global Anti-Base Erosion Model Rules (Pillar Two): „Inclusive Framework on BEPS, OECD/G20 Base Erosion and Profit Shifting Project“ OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/782bac33-en.

(11) OECD (2023) „Tax Challenges Arising from the Digitalisation of the Economy – GloBE Information Return (Pillar Two)“ OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/91a49ec3-en.

(12) Ibid.

(13) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

(14) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

(16) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(17) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(18) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(19) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(20) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(21) Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(22) Hanked algavad 2024. aastal ja nende täitmise tähtaeg on 31.12.2025

(23) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(24) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(25) Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“.

(26) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(27) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(28) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(29) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(30) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.10.2024

COM(2024) 497 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu direktiiv,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

„VII LISA

Lisamaksu deklaratsiooni esitamise eeskirjad ja vorm

I JAGU

MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„Rakendav liikmesriik“ – liikmesriik, kes on asjaomase aruantava majandusaasta puhul rakendanud tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit või tingimustele vastavat alamaksustatud kasumi reeglit (tingimustele vastav alamaksustatud kasumi reegel, nagu see on määratletud nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artiklis 3) või mõlemat.

(2)„Ainult tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu kohaldavad liikmesriigid“ – liikmesriigid, kes on asjaomase aruantava majandusaasta puhul rakendanud nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artiklis 3 määratletud minimaalset tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu.

(3)„Lisamaksu deklaratsioon“ – lõpliku emaüksuse, määratud aruande esitava üksuse, määratud kohaliku üksuse või kontserni kuuluva üksuse esitatud deklaratsioon, mille vorm on esitatud käesoleva lisa III jaos.

(4)„Üldosa“ – lisamaksu deklaratsiooni osa, mis sisaldab üldist teavet hargmaiste ettevõtete kontserni kui terviku kohta, sealhulgas selle üldise struktuuri kohta, ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 kohaldamise üldist kokkuvõtet ning on kooskõlas lisamaksu deklaratsiooni 1. jaoga.

(5)„Jurisdiktsiooni käsitlev osa“ – lisamaksu deklaratsiooni osad, mis sisaldavad teavet nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 üksikasjaliku kohaldamise kohta igas jurisdiktsioonis, kus hargmaiste ettevõtete kontsern tegutseb, ning on kooskõlas lisamaksu deklaratsiooni 2. ja 3. jaoga.

(6)„Aruantav majandusaasta“ – majandusaasta, mille kohta lisamaksu deklaratsioon on esitatud.

II JAGU

ARUANDLUSNÕUDED

1.Lisamaksu deklaratsioonis teavet esitav kontserni kuuluv üksus määrab kindlaks asjaomased jaod ja asjaomased liikmesriigid, kellele teavet artiklis 8ae sätestatud levitamise meetodi kohaselt esitatakse.

2.Suured riigisisesed kontsernid kasutavad nõukogu direktiivist (EL) 2022/2523 tulenevate aruandekohustuste täitmiseks käesoleva lisa III jaos esitatud lisamaksu deklaratsiooni.

III JAGU

ANDMED

1.Teave hargmaiste ettevõtete kontserni kohta

1.1.Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse andmed

1. Lõplik emaüksus on aruande esitav kontserni kuuluv üksus	2. Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse nimi	3. Maksukohustuslasena registreerimise number	4. Roll	5. Jurisdiktsioon, kus aruande esitav kontserni kuuluv üksus asub	6. Vastuvõtvad jurisdiktsioonid teabevahetuseks (kui see on asjakohane)
Jah/Ei

1.2.Üldteave hargmaiste ettevõtete kontserni kohta

1.2.1.Hargmaiste ettevõtete kontsern ja aruantav majandusaasta

1. Hargmaiste ettevõtete kontserni nimi	2. Aruantava majandusaasta alguskuupäev	3. Aruantava majandusaasta lõppkuupäev	4. Muudetud deklaratsioon
			Jah/Ei

1.2.2.Hargmaiste ettevõtete üldised raamatupidamisandmed

1. Lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruanded (liik)	2. Lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes kasutatav raamatupidamisstandard	3. Lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes kasutatav esitusvaluuta (ISO kood)

1.3.Üldine struktuur

1.3.1.Lõplik emaüksus

1. Lõpliku emaüksuse jurisdiktsioon
2. Milliseid õigusnorme kohaldatakse?
3. Lõpliku emaüksuse nimi
4. Lõpliku emaüksuse maksukohustuslasena registreerimise number
5. Lõpliku emaüksuse maksukohustuslasena registreerimise number deklaratsiooni esitamise jurisdiktsioonis (kui see on erinev ja kui see on olemas)
6. Seisund nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523* kohaldamisel __________________________ *Nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj).
7. Kui lõplik emaüksus on väljajäetud üksus – liik

1.3.2.Kontserni üksused (v.a lõplik emaüksus) ja ühisettevõtte kontserni liikmed

1.3.2.1.Kontserni kuuluvad üksused ja ühisettevõtte kontserni liikmed

Muudatused	1. Muudatused võrreldes eelmise aruandeaastaga?	Jah/Ei
Jurisdiktsioon	2. Jurisdiktsioon
	3. Milliseid õigusnorme kohaldatakse?
Kontserni kuuluva üksuse, ühisettevõtte või ühisettevõtte seotud üksuse andmed	4. Kontserni kuuluva üksuse, ühisettevõtte või ühisettevõtte seotud üksuse nimi
	5. Maksukohustuslasena registreerimise number
	6. Deklaratsiooni esitamise jurisdiktsioonis maksukohustuslasena registreerimise number (kui see on olemas)
	7. Seisund teise samba direktiivi kohaldamisel
Kontserni kuuluva üksuse, ühisettevõtte või ühisettevõtte seotud üksuse omanikud	Iga üksuse kohta, kellele kuulub osalus kontserni kuuluvas üksuses, ühisettevõttes või ühisettevõtte seotud üksuses: 8.Liik 9.Maksukohustuslasena registreerimise number (kontserni kuuluvate üksuste või ühisettevõtte kontsernide liikmete puhul) 10.Omatav osalus (protsentides)
Kui kontserni kuuluv üksus kuulub osaliselt emaüksusele või vahepealsele emaüksusele, kas üksus on kohustatud rakendama tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit?	11. Emaüksuse seisund
	12. Kui vahepealne emaüksus ei või rakendada tulu arvessevõtmise reeglit, sest lõpliku emaüksuse suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit või on olemas mõni muu vahepealne emaüksus, kellel on selles kontrolliv osalus ja kelle suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, märkige lõplik emaüksus või muu vahepealne emaüksus (maksukohustuslasena registreerimise number)
	13. Kui osalises omandis olev emaüksus ei või kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit, sest teisele osalises omandis olevale emaüksusele, kelle suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, kuulub 100 % osalus selles üksuses, märkige teine osalises omandis olev emaüksus, kes peab kohaldama tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit (maksukohustuslasena registreerimise number)
Kas üksuses suhtes kohaldatakse alamaksustatud kasumi reeglit?	14. Kas kehtib rahvusvahelise tegevuse algetapp?	Jah/Ei
	15. Selliste emaüksuste osaluste kogusumma (vastavalt jaotatav osa lisamaksudest), kes peavad kohaldama tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit seoses kontserni kuuluva üksusega (vastavalt ühisettevõtte kontserni liige) (protsentides)
	16. Kas lõpliku emaüksuse osalus kontserni kuuluvas üksuses (vastavalt lõpliku emaüksuse jaotatav osa lisamaksust ühisettevõtte kontserni liikmele) on suurem kui selliste emaüksuste koguosalus (vastavalt jaotatav osa), kes peavad kohaldama tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit selles kontserni kuuluvas üksuses (vastavalt ühisettevõtte kontserni liige)?	Jah/Ei

1.3.2.2.Väljajäetud üksused

1. Muudatused võrreldes eelmise aruandeaastaga?	Jah/Ei
2. Väljajäetud üksuse nimi
3. Väljajäetud üksuse liik

1.3.3.Üldise struktuuri muutused, mis toimusid aruantava majandusaasta jooksul

Kas aruantava majandusaasta jooksul üldises struktuuris toimunud muutustest ei teatatud seetõttu, et need ei mõjutanud tegeliku maksumäära arvutamist ega lisamaksu arvutamist või jaotamist?							Jah/Ei
1. Kontserni kuuluva üksuse (või hargmaiste ettevõtete kontserni muu üksuse) või ühisettevõtte kontserni liikme nimi	2. Maksukohustuslasena registreerimise number	3. Muudatuse jõustumiskuupäev	4. Seisund enne muutmist	5. Seisund pärast muutmist	6. Üksused, kellel on osalus selles kontserni kuuluvas üksuses (või muus üksuses) või ühisettevõtte kontserni liikmes enne või pärast muutust	7. Selles kontserni kuuluvas üksuses (või muus üksuses) või ühisettevõtte kontserni liikmes enne muutust hoitavad osalused (protsentides)	8. Selles kontserni kuuluvas üksuses (või muus üksuses) või ühisettevõtte kontserni liikmes pärast muutust hoitavad osalused (protsentides)

1.4.Teabe üldine kokkuvõte

1. Jurisdiktsiooni nimi

2. Allkontserni liik (kui on olemas)

3. Allkontserni andmed (kui on olemas)

4. Maksustamisõigusega jurisdiktsiooni(de) nimi (nimed)

5. Kas kohaldatakse safe harbour’i põhimõtet või erandit?

6. Tegeliku maksumäära vahemik

7. Kas sisulistel põhjustel väljajäetava tulu kohaldamine on kaasa toonud selle, et lisamaksu ei tekkinud?

8. Tasumisele kuuluv lisamaks (tingimustele vastav riigisisene lisamaks) – vahemik

9. Tasumisele kuuluv lisamaks (tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel / tingimustele vastav alamaksustatud kasumi reegel) – vahemik

[Sisestage asjakohane variant]

Jah/Ei

[Sisestage asjakohane variant]

2.Jurisdiktsiooni kuuluvad safe harbour’id ja välistused

2.1.Jurisdiktsiooni tunnused

1. Jurisdiktsiooni nimi
2. Allkontserni liik (kui on olemas)
3. Allkontserni andmed (kui on olemas)

2.2.Selle jurisdiktsiooni suhtes kohaldatavad jurisdiktsiooni erandid (lisamaks on vähendatud nullini)

2.2.1.Otsus kohaldada safe harbour’i jurisdiktsiooni

2.2.1.1.Otsus kohaldada Safe harbour-it

1. Safe Harbour valitud

[sisestage asjakohane variant]

2.2.1.2.Alalised safe harbour’id

Kontserni kuuluvate mitteoluliste üksuste lihtsustatud arvutus

	1. Kõigi kontserni kuuluvate mitteoluliste üksuste kogutulu jurisdiktsioonis	2. Kõigi kontserni kuuluvate mitteoluliste üksuste lihtsustatud maks jurisdiktsioonis kokku
a. Aruantav majandusaasta
b. 1. eelnev majandusaasta (kui on kohaldatav)		ei ole kohaldatav
c. 2. eelnev majandusaasta (kui on kohaldatav)		ei ole kohaldatav
d. Kolme majandusaasta keskmine (kui on kohaldatav)		ei ole kohaldatav

2.2.1.3.Üleminekuaja safe harbour’id

(a)Üleminekuaja safe harbour (aruandlus riikide lõikes)

1. Tulu kokku
2. Tulumaksueelne kasum (kahjum)
3. Lihtsustatud hõlmatud maksud

(b)Üleminekuaja safe harbour (alamaksustatud kasumi reegel)

2.2.2.Otsus kohaldada miinimumtulu välistamist

Otsus kohaldada miinimumtulu välistust aruantava majandusaasta puhul

	1. Tulu (finantsarvestus)	2. Tingimustele vastav äritulu	3. Finantsarvestuse netotulu või -kahjum	4. Tingimustele vastav tulu või kahjum
a. Aruantav majandusaasta
b. 1. eelnev majandusaasta (kui on kohaldatav)
c. 2. eelnev majandusaasta (kui on kohaldatav)
d. Kolme majandusaasta keskmine

2.3.Hargmaiste ettevõtete kontsern rahvusvahelise tegevuse algetapis (kui on kohaldatav)

1. Selle esimese majandusaasta esimene päev, mil hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt eeskirjade kohaldamisalasse
2. Võrdlusjurisdiktsioon
3. Materiaalse vara raamatupidamislik väärtus võrdlusjurisdiktsioonis sellel majandusaastal, mil hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt eeskirjade kohaldamisalasse
4. Selliste jurisdiktsioonide arv, kus hargmaiste ettevõtete kontsernil on kontserni kuuluvaid üksuseid sellel majandusaastal, mil hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt eeskirjade kohaldamisalasse
5. Väljaspool võrdlusjurisdiktsiooni asuvate kontserni kuuluvate üksuste materiaalne vara sellel majandusaastal, mil hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt eeskirjade kohaldamisalasse	a. Jurisdiktsioon
	b. Igas jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste materiaalse vara raamatupidamislik väärtus
6. Selliste jurisdiktsioonide arv, kus hargmaiste ettevõtete kontsernil on kontserni kuuluvaid üksusi aruantaval majandusaastal
7. Kõigi muudes jurisdiktsioonides kui võrdlusjurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste materiaalse vara raamatupidamislike väärtuste summa aruantaval majandusaastal

3.Arvutused

3.1.Jurisdiktsiooni tunnused

1. Jurisdiktsiooni nimi
2. Allkontserni liik (kui on olemas)
3. Allkontserni andmed (kui on olemas) tegeliku maksumäära ja lisamaksu arvutamisel

3.2.Tegeliku maksumäära arvutamine

3.2.1.Tegelik maksumäär

a. Finantsarvestuse netotulu või -kahjum	b. Tingimustele vastav netotulu või -kahjum	c. Tulumaksu kulu	d. Korrigeeritud hõlmatud maksud	e. Tegelik maksumäär
	[A]		[B]	[C] = [B] / [A]

3.2.1.1.Tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamine

1. Finantsarvestuse netotulu või -kahjumi kogusumma pärast jaotamist (kõik jurisdiktsioonis asuvad kontserni kuuluvad üksused)
2. Korrigeerimised	Netosumma
(a)Maksu netokulu
(b)Väljajäetud dividendid
(c)Väljajäetud omakapitali kasum või kahjum
(d)Hõlmatud ümberhindlusmeetodi kohane kasum või kahjum
(e)Ümberkorraldamise tõttu välja jäetud varade ja kohustuste võõrandamisest tulenev kasum või kahjum
(f)Asümmeetriline välisvaluuta kasum või kahjum
(g)Tagasilükatud poliitiline kulu
(h)Eelmise perioodi vead
(i)Muutused arvestuspõhimõtetes
(j)Kogunenud pensionikulu
(k)Võlgade vabastamised
(l)Aktsiapõhine hüvitis
(m)Reaalturuväärtusele vastavad korrigeerimised
(n)Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit või turustatav ülekantav maksukrediit
(o)Otsus kohaldada kasumi ja kahjumi puhul realiseerimispõhimõtet
(p)Otsus kohaldada korrigeeritud varakasumit
(q)Kontsernisisese rahastu kulu
(r)Otsus kohaldada kontsernisiseseid tehinguid samas jurisdiktsioonis
(s)Kindlustusseltsi maksud, mida nõutakse kindlustusvõtjatelt
(t)Omakapitali suurenemine/vähenemine, mis on omistatud täiendavate esimese taseme omavahendite eraldistele, mis on makstud / kuuluvad maksmisele või on saadud / saadakse
(u)Hargmaiste ettevõtete kontserniga ühinevad ja kontsernist lahkuvad kontserni kuuluvad üksused
(v)Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus) tingimustele vastava tulu vähendamine
(w)Lõpliku emaüksuse (mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda) tingimustele vastava tulu vähendamine
(x)Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise meetodit
(y)Rahvusvaheline laevandustulu
(``)Kontserni kuuluvate üksuste vahelised tehingud
3. Tingimustele vastav netotulu või -kahjum jurisdiktsioonis

3.2.1.2.Korrigeeritud hõlmatud maksude arvutamine

(a)Korrigeeritud hõlmatud maksude kogusumma

1. Jooksev kogumaksukulu seoses hõlmatud maksudega pärast jaotamist (kõik jurisdiktsioonis asuvad kontserni kuuluvad üksused)
2. Korrigeerimised	Netosumma
(a)Finantskontodel kajastatud maksustamiseelses kasumiaruandes kuluna kogunenud hõlmatud maksud
(b)Tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara, mis on kindlaks määratud või mida on kasutatud
(c)Hõlmatud maksud ebaselge maksusituatsiooni puhul, mis kirjendatakse kui hõlmatud maksude vähenemine eelmisel aastal
(d)Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit või turustatavad ülekantavad maksukrediidid, mis kirjendatakse jooksva maksukulu vähenemisena
(e)Tingimustele vastavate osaluste tingimustele vastavad maksustamise mõttes läbipaistvad maksusoodustused
(f)Tingimustele vastavast tulust või kahjumist välja jäetud jooksva tulumaksu kulu
(g)Tingimustele mittevastav tagastatav maksukrediit, mitteturustatav ülekantav maksukrediit või muu maksukrediit, mida ei kirjendata jooksva maksukulu vähenemisena
(h)Tagastatud või krediteeritud hõlmatud maksud (välja arvatud tingimustele vastavad tagastatavad maksukrediidid või turustatavad ülekantavad maksukrediidid), mida ei käsitata jooksva tulumaksu kulu korrigeerimisena
(i)Ebaselge maksusituatsiooniga seotud jooksev maksukulu
(j)Jooksev tulumaksukulu, mida eeldatavasti ei tasuta kolme aasta jooksul
(k)Aruande esitamise järgsed korrigeerimised
(l)Hõlmatud maksud, mis on seotud vara puhaskasumi või -kahjumiga
(m)Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus) hõlmatud maksude vähendamine
(n)Hõlmatud maksud lõpliku emaüksuse tingimustele vastava tulu puhul, mida vähendatakse mahaarvatavate dividendide korra alusel
(o)Arvestuslik kasumijaotamismaks
(p)Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise meetodit
(q)Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma
(r)Omakapitalis või muus koondkasumis kirjendatud hõlmatud maksude suurenemine või vähenemine, mis on seotud kohalike maksueeskirjade kohaselt maksustatava tingimustele vastava tulu või kahjumi puhul arvesse võetud summadega
(s)Tekkinud ülemäärase negatiivse maksukulu edasikandmine
(t)Hõlmatud maksude vähenemine (kuid mitte alla nulli) ülemäärase negatiivse maksukulu edasikandmise jäägi võrra
3. Korrigeeritud hõlmatud maksud

(b)Ülemäärase negatiivse maksukulu edasikandmine

1. Eelmiste aastate jääk	[A]
2. Aruantaval majandusaastal tekkinud ülemäärase negatiivse tulumaksukulu edasikandmine	[B]
3. Aruantaval majandusaastal kasutatud ülemäärase negatiivse tulumaksukulu edasikandmine	[C]
4. Järgmisteks aastateks jääv ülemäärase negatiivse tulumaksukulu edasikandmine	[D] = [A] + [B] – [C]

(c)Välismaiste kontrollitavate äriühingute üleminekuaja kombineeritud süsteemi arvutus (selle olemasolul)

1. Välismaiste kontrollitavate äriühingute jurisdiktsioonid	2. Alarühm	3. Sellele allkontsernile välismaise kontrollitava äriühingu kombineeritud maksusüsteemi alusel jaotatud kogumaksud


Kokku

3.2.2.Jurisdiktsiooni arvutused seoses edasilükkunud tulumaksu arvestusega

3.2.2.1.Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimised

(a)Üldine kokkuvõte

1. Edasilükkunud tulumaksu kulu summa	[A]
2. Edasilükkunud tulumaksu kulu korrigeerimine minimaalse maksumääraga, kui:	[B] = [C] + [D]
3. Korrigeerimine kujutab endast minimaalsest maksumäärast madalama maksumääraga kirjendatud edasilükkunud tulumaksu vara suurenemist	[C]
4. Korrigeerimine on seotud minimaalsest maksumäärast kõrgema maksumääraga kirjendatud edasilükkunud tulumaksu kuluga	[D]
5. Korrigeerimiste kogusumma	[E]
6. Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma	[F] = [B] +/- [E]

(b)Korrigeerimiste jaotus

1. Edasilükkunud tulumaksu kuluga seotud korrigeerimised	Netosumma
(a)Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud tingimustele vastavast tulust või kahjumist välja jäetud kirjetega
(b)Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud tagasilükatud viitlaekumistega
(c)Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud väljanõudmata viitlaekumistega
(d)Edasilükkunud tulumaksu varaga seotud väärtuse korrigeerimine või raamatupidamisliku kajastamise korrigeerimine
(e)Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis tuleneb maksumäära muutustega seotud ümberhindamisest
(f)Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud maksukrediidi loomise ja kasutamisega
(g)Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb kahjumi edasikandmise asendamisest, või edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb eeldatavast kahjumi edasikandmise asendamisest
(h)Majandusaasta jooksul väljamakstud tagasilükatud viitlaekumised või väljanõudmata viitlaekumised
(i)Majandusaastal makstud tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustus
(j)Kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara kajastamine, mis ei sisaldu finantsaruannetes
(k)Edasilükkunud tulumaksu kulu korrigeerimine, mis tuleneb maksumäära alandamisest
(l)Edasilükkunud tulumaksu kulu korrigeerimine, mis tuleneb maksumäära tõstmisest
(m)Hargmaiste ettevõtete kontserniga ühinevad ja kontsernist lahkuvad kontserni kuuluvad üksused
(n)Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus) edasilükkunud tulumaksu kulu
(o)Lõpliku emaüksuse (mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda) edasilükkunud tulumaksu kulu
(p)Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimine, mis tuleneb kontserni kuuluvate üksuste vahelistest tehingutest
2. Korrigeerimiste kogusumma	[E]

(c)Kahjumi tagasikandmised

	1. Kahjumi tagasikandmistest tulenev edasilükkunud tulumaksu vara	2. Kahjumi tagasikandmistega seotud hõlmatud maksutagastus
a. Eelmise majandusaastaga X seostatav summa
b. Eelmise majandusaastaga Y seostatav summa jne
c. Kokku

3.2.2.2.Tagasiarvestamise mehhanism

1. Maksustamisaasta	2. Arvesse võetud edasilükkunud tulumaksu kohustus	3. Tühistatud edasilükkunud tulumaksu kohustus						4. Edasilükkunud tulumaksu kohustus, mida ei ole tühistatud
		4. eelnev majandusaasta	3. eelnev majandusaasta	2. eelnev majandusaasta	1. eelnev majandusaasta	Aruantav majandusaasta	Kokku
5. eelnev majandusaasta	[A]	[B]	[C]	[D]	[E]	[F]	[G] = [B] + [C] + [D] + [E] + [F]	[H] = [A] – [G]
4. eelnev majandusaasta		Ei ole kohaldatav
3. eelnev majandusaasta		Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav
2. eelnev majandusaasta		Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav
1. eelnev majandusaasta		Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav
Aruantav majandusaasta		Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav

3.2.2.3.Üleminekueeskirjad

1. Üleminekuaasta

(a)Edasilükkunud tulumaksu vara ja edasilükkunud tulumaksu kohustused üleminekuaasta alguses

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

1. Edasilükkunud tulumaksu kohustused üleminekuaasta alguses			2. Minimaalse maksumääraga ümbersõnastatud edasilükkunud tulumaksu kohustused (kui on kohaldatav)

		Edasilükkunud tulumaksu vara
3. Edasilükkunud tulumaksu vara üleminekuaasta alguses	4. Minimaalse maksumääraga ümbersõnastatud edasilükkunud tulumaksu varad (kui on kohaldatav)	5. Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb väljajäetud kirjetest		6. Eeskirjade kohaldamisel arvesse võetud edasilükkunud tulumaksu vara
[A]	[B]	[C]		[D] = [[A] või [B], kui on kohaldatav] – [C]

(b)Varade üleandmine pärast 30. novembrit 2021 ja enne üleminekuaasta algust

1. Võõrandavate üksuste jurisdiktsioon	2. Tehingu(te) eest tasutud maks	3. Võõrandava(te) kontserni kuuluva(te) üksus(t)e finantsaruannetes kajastatud edasilükkunud tulumaksu netovara või -kohustus	4. Üleantud varade bilansiline väärtus eeskirjade kohaldamisel	5. Edasilükkunud tulumaksu vara või kohustuse netosumma määratakse kindlaks seoses üleantud varadega kontserni kuuluva(te) omandava(te) üksuse(te) eeskirjade kohaldamisel

3.2.3.Jurisdiktsiooni puudutavad otsused (nende olemasolul)

3.2.3.1.Jurisdiktsiooni puudutavad otsused

(a)Tehtud otsused

1. Iga-aastased otsused
a. Otsus kohaldada koguvarakasumit		◻
b. Otsus kohaldada hõlmatud maksude ebaolulist vähenemist		◻
c. Otsus mitte kohaldada sisulistel põhjustel väljajäetavat tulu		◻
d. Negatiivse tulumaksukulu edasikandmine		◻
2. Viieks aastaks tehtud otsused			3. Otsuse tegemise aasta	4. Tühistamise aasta
e. Otsus hõlmata omakapitaliinvesteeringud
f. Otsus kohaldada aktsiapõhist hüvitamist
g. Otsus kohaldada realiseerimispõhimõtet
h. Otsus kohaldada kontsernisiseseid tehinguid
5. Muud otsused	6. Otsuse tegemise aasta	7. Tühistamise aasta
i. Otsus kohaldada tingimustele vastavat kahjumit

(b)Jurisdiktsiooni kohta tehtud otsusega seotud teabele esitatavad nõuded

1. Omakapitali kasumi või kahjumi kaasamine seoses omakapitaliinvesteeringute kaasamise otsusega
2. Tingimustele vastavasse osalusse eelmisest aastast tulenev omaniku tehtud investeeringu jääk	[A]
3. Tingimustele vastavasse osalusse omaniku tehtud investeeringu suurenemine	[B]
4. Tingimustele vastavasse osalusse omaniku tehtud investeeringu vähenemine	[C]
5. Tingimustele vastavasse osalusse omaniku tehtud investeeringu kasutamata jääk	[D] = [A] + [B] – [C]

3.2.3.2.Otsus kohaldada arvestuslikku kasumijaotamismaksu

1. Otsus kohaldada arvestuslikku kasumijaotamismaksu

◻

(a)Tagasiarvestamise mehhanism

1. Maksustamisaasta	2. Arvestusliku kasumijaotamismaksu summa	3. Makstud või kasutatud arvestuslik kasumijaotamismaks				4. Arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääk
		3. eelnev majandusaasta	2. eelnev majandusaasta	1. eelnev majandusaasta	Aruantav majandusaasta
4. eelnev majandusaasta
3. eelnev majandusaasta		Ei ole kohaldatav
2. eelnev majandusaasta		Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav
1. eelnev majandusaasta		Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav
Aruantav majandusaasta		Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav	Ei ole kohaldatav

(b)Tegeliku maksumäära ja lisamaksu ümberarvutamine

1. Korrigeeritud hõlmatud maksude vähendamine eelneval majandusaastal	2. Lisanduv lisamaks	3. Võõrandamise tagasiarvestuse suhtarv
[A]	[B]	[C]

3.2.4.Kontserni kuuluva üksuse arvutused

(a)Otsus kohaldada üleminekuaja lihtsustatud jurisdiktsioonipõhise aruandluse raamistikku

1. Kas hargmaiste ettevõtete kontsern otsustab kohaldada üleminekuaja lihtsustatud jurisdiktsioonipõhise aruandluse raamistikku?

Jah/Ei

(b)Maksude konsolideerimisgruppide koondaruandlus

1. Maksude konsolideerimisgrupp (maksukohustuslasena registreerimise number)	2. Konsolideeritud üksused (maksukohustuslasena registreerimise number)

3.2.4.1.Tingimustele vastav tulu või kahjum

(a)Finantsarvestuse netotulu või -kahjumi korrigeerimine

1. Kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte kontsern (maksukohustuslasena registreerimise number)
2. Finantsarvestuse netotulu või -kahjum pärast jaotamisi
3. Korrigeerimised	Lisanduvad summad	Vähenevad summad
(a)Maksu netokulu
(b)Väljajäetud dividendid
(c)Väljajäetud omakapitali kasum või kahjum
(d)Hõlmatud ümberhindlusmeetodi kohane kasum või kahjum
(e)Ümberkorraldamise tõttu välja jäetud varade ja kohustuste võõrandamisest tulenev kasum või kahjum
(f)Asümmeetriline välisvaluuta kasum või kahjum
(g)Tagasilükatud poliitiline kulu
(h)Eelmise perioodi vead
(i)Muutused arvestuspõhimõtetes
(j)Kogunenud pensionikulu
(k)Võlgade vabastamised
(l)Aktsiapõhine hüvitis
(m)Reaalturuväärtusele vastavad korrigeerimised
(n)Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit või turustatav ülekantav maksukrediit
(o)Otsus kohaldada kasumi ja kahjumi puhul realiseerimispõhimõtet
(p)Otsus kohaldada korrigeeritud varakasumit
(q)Kontsernisisese rahastu kulu
(r)Otsus kohaldada kontsernisiseseid tehinguid samas jurisdiktsioonis
(s)Kindlustusseltsi maksud, mida nõutakse kindlustusvõtjatelt
(t)Omakapitali suurenemine/vähenemine, mis on omistatud täiendavate esimese taseme omavahendite eraldistele, mis on makstud / kuuluvad maksmisele või on saadud / saadakse
(u)Hargmaiste ettevõtete kontserniga ühinevad ja kontsernist lahkuvad kontserni kuuluvad üksused
(v)Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus) tingimustele vastava tulu vähendamine
(w)Lõpliku emaüksuse (mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda) tingimustele vastava tulu vähendamine
(x)Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise meetodit
(y)Rahvusvaheline laevandustulu
(``)Kontserni kuuluvate üksuste vahelised tehingud
4. Kontserni kuuluva üksuse või ühisettevõtte kontserni liikme tingimustele vastav kasum või kahjum

(b)Kasumi või kahjumi piiriülene jaotamine põhiüksuse ja püsiva tegevuskoha ning maksustamise mõttes läbipaistva üksuse vahel

1. Selles jurisdiktsioonis asuvad kontserni kuuluvad üksused või ühisettevõtte kontserni liikmed või kontserni kuuluvad riikkondsuseta üksused (maksukohustuslasena registreerimise number)	2. Finantsarvestuse netotulu või -kahjum enne korrigeerimist	3. Korrigeerimise alus	4. Muu kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte kontsern (maksukohustuslasena registreerimise number)	5. Muu kontserni kuuluva üksuse või ühisettevõtte kontserni jurisdiktsioon (ISO)	6. Selle kontserni kuuluva üksuse lisanduvad summad	7. Selle kontserni kuuluva üksuse vähenevad summad	8. Finantsarvestuse netotulu või -kahjum pärast korrigeerimist

(c)Piiriülesed korrigeerimised

1. Kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte kontsern (maksukohustuslasena registreerimise number)	2. Korrigeerimise alus	3. Muu kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte kontsern (maksukohustuslasena registreerimise number)	4. Muu kontserni kuuluva üksuse jurisdiktsioon (ISO)	5. Selle kontserni kuuluva üksuse lisanduvad summad	6. Selle kontserni kuuluva üksuse vähenevad summad

(d)Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus või mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda) tingimustele vastava tulu korrigeerimine

1. Selles jurisdiktsioonis asuv kontserni kuuluv üksus (või ühisettevõtte kontserni liige) (maksukohustuslasena registreerimise number)	2. Vähendamise alus	3. Osaluse omanike või dividendisaajate andmed (vt märkust)	4. Otseselt omatav osalus (protsentides)	5. Selle kontserni kuuluva üksuse vähenevad summad

3.2.4.2.Korrigeeritud hõlmatud maksud

(a)Finantskontode jooksva maksukulu korrigeerimine

1. Kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte kontsern (maksukohustuslasena registreerimise number)
2. Jooksev tulumaksukulu seoses hõlmatud maksudega pärast jaotamist
3. Korrigeerimised	Lisanduvad summad	Vähenevad summad
(a)Finantskontodel kajastatud maksustamiseelses kasumiaruandes kuluna kogunenud hõlmatud maksud
(b)Tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara, mis on kindlaks määratud või mida on kasutatud
(c)Hõlmatud maksud ebaselge maksusituatsiooni puhul, mis kirjendatakse kui hõlmatud maksude vähenemine eelmisel aastal
(d)Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit või turustatavad ülekantavad maksukrediidid, mis kirjendatakse jooksva maksukulu vähenemisena
(e)Tingimustele vastavate osaluste tingimustele vastavad maksustamise mõttes läbipaistvad maksusoodustused
(f)Tingimustele vastavast tulust või kahjumist välja jäetud jooksva tulumaksu kulu
(g)Tingimustele mittevastav tagastatav maksukrediit, mitteturustatav ülekantav maksukrediit või muu maksukrediit, mida ei kirjendata jooksva maksukulu vähenemisena
(h)Tagastatud või krediteeritud hõlmatud maksud (välja arvatud tingimustele vastavad tagastatavad maksukrediidid või turustatavad ülekantavad maksukrediidid), mida ei käsitata jooksva tulumaksu kulu korrigeerimisena
(i)Ebaselge maksusituatsiooniga seotud jooksev maksukulu
(j)Jooksev tulumaksukulu, mida eeldatavasti ei tasuta kolme aasta jooksul
(k)Aruande esitamise järgsed korrigeerimised
(l)Hõlmatud maksud, mis on seotud vara puhaskasumi või -kahjumiga
(m)Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus) hõlmatud maksude vähendamine
(n)Hõlmatud maksud lõpliku emaüksuse tingimustele vastava tulu puhul, mida vähendatakse mahaarvatavate dividendide korra alusel
(o)Arvestuslik kasumijaotamismaks
(p)Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise meetodit
(q)Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma
(r)Omakapitalis või muus koondkasumis kirjendatud hõlmatud maksude suurenemine või vähenemine, mis on seotud kohalike maksueeskirjade kohaselt maksustatava tingimustele vastava tulu või kahjumi puhul arvesse võetud summadega
4. Korrigeeritud hõlmatud maksud

(b)Maksude ristjaotus

1. Selles jurisdiktsioonis asuv kontserni kuuluv üksus või riikkondsuseta kontserni kuuluv üksus (või ühisettevõtte grupi liige) (maksukohustuslasena registreerimise number)

2. Kontserni kuuluva üksuse (või ühisettevõtte kontserni liikme) hõlmatud maksud enne korrigeerimist

3. Korrigeerimise alus

4. Muu kontserni kuuluv üksus (või ühisettevõtte kontsern) (maksukohustuslasena registreerimise number)

5. Muu kontserni kuuluva üksuse (või ühisettevõtte kontserni) jurisdiktsioon (ISO)

6. Selle kontserni kuuluva üksuse lisanduvad summad

7. Selle kontserni kuuluva üksuse vähenevad summad

8. Kontserni kuuluva üksuse (või ühisettevõtte kontserni liikme) hõlmatud maksud pärast korrigeerimist

(c)Edasilükkunud tulumaksu kulu

1. Kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte kontsern (maksukohustuslasena registreerimise number)
2. Edasilükkunud tulumaksu kulu summa
3. Edasilükkunud tulumaksu kuluga seotud korrigeerimised	Lisanduvad summad	Vähenevad summad
(a)Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud tingimustele vastavast tulust või kahjumist välja jäetud kirjetega
(b)Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud tagasilükatud viitlaekumistega
(c)Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud väljanõudmata viitlaekumistega
(d)Edasilükkunud tulumaksu varaga seotud väärtuse korrigeerimine või raamatupidamisliku kajastamise korrigeerimine
(e)Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis tuleneb maksumäära muutustega seotud ümberhindamisest
(f)Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud maksukrediidi loomise ja kasutamisega
(g)Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb kahjumi edasikandmise asendamisest, või edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb eeldatavast kahjumi edasikandmise asendamisest
(h)Majandusaasta jooksul väljamakstud tagasilükatud viitlaekumised või väljanõudmata viitlaekumised
(i)Majandusaastal makstud tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustus
(j)Kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara kajastamine, mis ei sisaldu finantsaruannetes
(k)Edasilükkunud tulumaksu kulu korrigeerimine, mis tuleneb maksumäära alandamisest
(l)Edasilükkunud tulumaksu kulu korrigeerimine, mis tuleneb maksumäära tõstmisest
(m)Hargmaiste ettevõtete kontserniga ühinevad ja kontsernist lahkuvad kontserni kuuluvad üksused
(n)Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus) edasilükkunud tulumaksu kulu
(o)Lõpliku emaüksuse (mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda) edasilükkunud tulumaksu kulu
(p)Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimine, mis tuleneb kontserni kuuluvate üksuste vahelistest tehingutest
4. Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma

3.2.4.3.Kontserni kuuluva üksuse otsused (või ühisettevõtte kontserni suhtes kohaldatavad otsused)

1. Kontserni kuuluvad üksused (või ühisettevõtte kontserni liige), mille kohta otsus on tehtud (maksukohustuslasena registreerimise number)
2. Iga-aastased otsused	a. Otsus kohaldada võlgade vabastamist
	b. Otsus kohaldada väljanõudmata viitlaekumist
3. Viieks aastaks tehtud otsused			4. Otsuse tegemise aasta	5. Tühistamise aasta
	c. Otsis mitte käsitada üksust väljajäetud üksusena
	d. Kõigi dividendide hõlmamine seoses portfelliosalustega
	e. Riskimaandusega seotud valuutakursi muutustest tuleneva kasumi või kahjumi kajastamine väljajäetud omakapitalikasumi või -kahjumina
	f. Otsus kohaldada investeerimisettevõtte maksustamise läbipaistvust
	g. Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise meetodit
h. Otsus kohaldada õiglast väärtust
1. Kontserni kuuluvad üksused (või ühisettevõtte kontserni liikmed), mille kohta otsus on tehtud (maksukohustuslasena registreerimise number)	2. Vallandava sündmuse majandusaasta	3. Vallandava sündmuse arvessevõtmine majandusaastal või viie aasta jooksul

3.2.4.4.Rahvusvahelise laevandustulu väljajätmine

(a)Rahvusvahelise laevandustulu väljajätmine

1. Selles jurisdiktsioonis asuv kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte kontserni liige (maksukohustuslasena registreerimise number)
Rahvusvaheline laevandustulu	2. Kategooria
	3. Tulu	[A]
	4. Kulud	[B]
	5. Rahvusvaheline laevandustulu	[C] = [A] – [B]
Tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu	6. Kategooria
	7. Tulu	[D]
	8. Kulud	[E]
	9. Tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu	[F] = [D] – [E]
Mõju sisulistel põhjustel väljajäetavale tulule	10. Palgakulud, mis on seotud väljajäetud rahvusvahelise laevandustuluga või tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltuluga
	11. Väljajäetud rahvusvahelise laevandustulu või tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu loomiseks kasutatud materiaalse vara bilansiline väärtus
Hõlmatud maksud	12. Hõlmatud maksud, mis on seotud väljajäetud rahvusvahelise laevandustuluga või tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltuluga

(b)Jurisdiktsioonis kehtestatud ülempiir tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu väljajätmise korral

1. Kõigi kontserni kuuluvate üksuste (või ühisettevõtte kontserni liikmete) rahvusvaheline laevandustulu kokku	[A]
2. 50 % ülempiir	50 % x [A]
3. Kõigi kontserni kuuluvate üksuste (või ühisettevõtte kontserni liikmete) tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu kokku	[B]
4. Ülempiiri ületamine, kui B ületab 50 % A väärtusest	[B] – 50 % x [A]

3.2.4.5.Teave maksustatava kasumi jaotamise meetodi kohaldamise otsuse tegemiseks (kui on kohaldatav)

Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise meetodit

1. Sellise kontserni kuuluva üksuse (või ühisettevõtte kontserni liikme) omanik, mille kohta otsus on tehtud (maksukohustuslasena registreerimise number)	2. Investeerimisettevõte, mille puhul otsus tehakse (maksukohustuslasena registreerimise number)	3. Investeerimisettevõtte tingimustele vastava tulu tegelikud ja eeldatavad eraldised, mida saab kontserni kuuluv omanikuüksus	4. Investeerimisettevõtte kohaliku krediteeritava maksu brutosumma	5. Kontserni kuuluva omanikuüksuse proportsionaalne osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavast jaotamata netotulust

3.2.4.6.Muu raamatupidamisstandard

1. Kontserni kuuluv üksus (või ühisettevõtte kontserni liige), kelle finantsarvestuse netotulu või -kahjum põhineb teistsugusel raamatupidamisstandardil (maksukohustuslasena registreerimise number)	2. Vastuvõetav või kinnitatud raamatupidamisstandard

3.3.Lisamaksu arvutamine

3.3.1.Lisamaks

a. Lisamaksu protsendimäär	b. Sisulistel põhjustel väljajäetav tulu	c. Ülemäärane kasum	d. Täiendav lisamaks	e. Riigisisene lisamaks	f. Lisamaks
[A] = 15 % – tegelik maksumäär	[B]	[C] = tingimustele vastav netotulu või -kahjum – [B]	[D]	[E]	= [A] x [C] + [D] – [E]

3.3.2.Sisulistel põhjustel väljajäetava tulu arvutamine (kui on kohaldatav)

3.3.2.1.Sisulistel põhjustel väljajäetava tulu kogusumma

Palgakuludega seotud erand		Materiaalse varaga seotud erand		Kokku
1. Jurisdiktsioonis tegutsevate kõlblike töötajate asjakohased kõlblikud palgakulud	2. Asjaomase juurdehindlusprotsendi kohaldamine aruantava majandusaasta puhul	3. Jurisdiktsioonis asuva asjaomase kõlbliku materiaalse vara bilansiline väärtus	4. Asjaomase juurdehindlusprotsendi kohaldamine aruantava majandusaasta puhul	5. Sisulistel põhjustel väljajäetav tulu
[A]	[B]	[C]	[D]	[E] = [A] x [B] + [C] x [D]

3.3.2.2.Kõlblike palgakulude ja kõlblike materiaalsete varade bilansilise väärtuse jaotamine püsivatele tegevuskohtadele sisulistel põhjustel tulu väljajätmise eesmärgil

1. Asjakohased kõlblikud palgakulud	2. Asjaomase kõlbliku materiaalse vara bilansiline väärtus	3. Püsivate tegevuskohtade jurisdiktsioon	4. Püsivatele tegevuskohtadele eraldatud asjakohased kõlblikud palgakulud	5. Püsivatele tegevuskohtadele eraldatud asjakohase kõlbliku materiaalse vara bilansiline väärtus

3.3.2.3.Maksustamise mõttes läbipaistva üksuse kõlblike palgakulude ja kõlblike materiaalsete varade bilansilise väärtuse jaotamine sisulistel põhjustel tulu väljajätmise eesmärgil

1. Asjakohased kõlblikud palgakulud	2. Asjaomase kõlbliku materiaalse vara bilansiline väärtus	3. Kontserni kuuluva üksuse (või ühisettevõtte kontserni liikmete) jurisdiktsioon	4. Asjakohased kõlblikud palgakulud, mis on jaotatud kontserni kuuluvale omanikule (või jäetud välja)	5. Kontserni kuuluvale omanikule jaotatud (või välja jäetud) asjaomase kõlbliku materiaalse vara bilansiline väärtus

3.3.3.Täiendav kehtiv lisamaks

3.3.3.1.Täiendav lisamaks, v.a tingimustele vastava netokahjumi korral aruantava majandusaasta puhul

1. Asjakohased artiklid	2. Asjaomane aasta	3. Nagu varem teatatud või ümber arvutatud	4. Tingimustele vastav netotulu/-kahjum	5. Korrigeeritud hõlmatud maksud	6. Tegelik maksumäär	7. Ülemäärane kasum	8. Lisamaksu protsendimäär	9. Lisamaks	10. Täiendav lisamaks
	Eelnev majandusaasta X	a. Varem teatatud
		b. Ümberarvutatud

3.3.3.2.Täiendav lisamaks tingimustele vastava netokahjumi korral aruantava majandusaasta puhul

1. Jurisdiktsiooni korrigeeritud hõlmatud maksud (kui on negatiivne)	[A]
2. Jurisdiktsiooni tingimustele vastav kahjum	[B]
3. Eeldatavad korrigeeritud hõlmatud maksud	[C] = [B] × 15 %
4. Täiendav lisamaks	[D] = [C] – [A]

3.3.4.Tingimustele vastav riigisisene lisamaks

1. Raamatupidamisstandard
2. Tasumisele kuuluv tingimustele vastava riigisisese lisamaksu summa
3. Tingimustele vastava riigisisese lisamaksu miinimummäär (kui see on kõrgem kui 15 %)
4. Tulu ja maksude kombineerimise alus (kui see erineb tulu arvessevõtmise reeglist)
5. Kasutatud valuuta (kui erineb konsolideeritud finantsaruannete esitusvaluutast)
6. Kas tulu saab sisulistel põhjustel välja jätta?	Jah/Ei
7. Kas saab kasutada miinimumi?	Jah/Ei

3.4.Lisamaksude jaotamine ja omistamine (nende olemasolul)

3.4.1.Tulu arvessevõtmise reegli kohaldamine selle jurisdiktsiooni suhtes

1. Kontserni üksuste järgi jaotatud lisamaks	a. Kontserni kuuluv madalalt maksustatud üksus või ühisettevõtte kontserni liige (maksukohustuslasena registreerimise number)
	b. Kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse või ühisettevõtte kontserni liikme tingimustele vastav kasum	[A]
	c. Kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse või ühisettevõtte kontserni liikme lisamaks	[C] = [T] x [A] / [A + B + jne]
2. Emaüksused, kes peavad kohaldama tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit	a. Emaüksus (maksukohustuslasena registreerimise number)	[Emaüksus 1]
	b. Emaüksuse jurisdiktsioon	Jurisdiktsioon B
	c. Tingimustele vastava tulu summa, mis on seostatav teiste omanike omanduses olevate osalustega	[D]
	d. Emaüksuse kaasamise määr	[F] = ([A] – [D]) / [A]
3. Tulu arvessevõtmise reeglile vastav lisamaks	a. Emaüksuse jaotatav osa lisamaksust	[G] = [C] × [F]
	b. Tulu arvessevõtmise reeglile vastav tasaarvestus	[H]
	c. Emaüksuse makstav lisamaks	[I] = [G] – [H]

3.4.2.Alamaksustatud kasumi reegli lisamaksu kogusumma seoses selle jurisdiktsiooniga

1. Kontserni kuuluv madalalt maksustatud üksus (või ühisettevõtte kontserni liige), kelle suhtes ei kohaldata alamaksustatud kasumi reegli vähendamist nullini (maksukohustuslasena registreerimise number)
2. Lisamaks, mida võetakse arvesse alamaksustatud kasumi reegli lisamaksu kogusumma arvutamisel iga kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse puhul
3. Alamaksustatud kasumi reegli lisamaksu kogusumma seoses selle jurisdiktsiooniga

3.4.3.Lisamaksu määramine alamaksustatud kasumi reegli alusel

1. Alamaksustatud kasumi reeglit kohaldavad jurisdiktsioonid	2. Alamaksustatud kasumi reegli täiendav edasikandmine	3. Töötajate arv	4. Materiaalse vara raamatupidamislik väärtus	5. Alamaksustatud kasumi reegli protsendimäär	6. Aruantava majandusaastaga seostatud alamaksustatud kasumi reegli lisamaksu summa	7. Alamaksustatud kasumi reeglit kohaldavas jurisdiktsioonis olevate kontserni kuuluvate üksuste täiendav rahaline tulumaksukulu	8. Edasikantav alamaksustatud kasumi reegli lisamaks / Alamaksustatud kasumi reegli alusel tasumisele kuuluva lisamaksu jääk, mis kantakse üle järgmistesse eelarveaastatesse


Kokku

Top

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud 27

Personalikulud

Muud
halduskulud

Mitmeaastase
finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud