This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52024PC0492
Proposal for a COUNCIL IMPLEMENTING DECISION amending Implementing Decision (EU) (ST 11047/21 INIT; ST 11047/21 ADD 1; ST 11047/21 COR 1) of 8 September 2021 on the approval of the assessment of the recovery and resilience plan for Czechia
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega muudetakse 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 11047/21 INIT; ST 11047/21 ADD 1; ST 11047/21 COR 1) Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega muudetakse 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 11047/21 INIT; ST 11047/21 ADD 1; ST 11047/21 COR 1) Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
COM/2024/492 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.10.2024
COM(2024) 492 final
2024/0272(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 11047/21 INIT; ST 11047/21 ADD 1; ST 11047/21 COR 1) Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2024) 240 final}
2024/0272 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 11047/21 INIT; ST 11047/21 ADD 1; ST 11047/21 COR 1) Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1)Pärast seda, kui Tšehhi oli 1. juunil 2021 esitanud oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava, esitas komisjon nõukogule oma positiivse hinnangu selle kohta. Nõukogu kiitis selle positiivse hinnangu heaks nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsusega 2 . Seda rakendusotsust muudeti 17. oktoobril 2023 3 .
(2)13. septembril 2024 esitas Tšehhi komisjonile põhjendatud taotluse, milles ta tegi ettepaneku muuta nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõikele 1, sest taaste- ja vastupidavuskava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatud osas täita. Eelnevat arvestades on Tšehhi esitanud muudetud taaste- ja vastupidavuskava.
Taaste- ja vastupidavuskavas vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 21 tehtud muudatused
(3)Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavasse objektiivsete asjaolude tõttu tehtud muudatused puudutavad 40 meedet.
(4)Tšehhi on selgitanud, et meetmete algse eesmärgi saavutamiseks on 22 meedet muudetud, et rakendada paremaid alternatiive. See puudutab komponendi 1.4 (digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia) meedet 1 (digipöörde haldamise süsteemi institutsiooniline reform, sealhulgas riiklik aruka spetsialiseerumise strateegia), meetme 5 (Euroopa plokiahela teenuste taristu (EBSI) – ühilduvad DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks) sihti 56, meetme 6 (5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele) sihti 58; komponendi 2.4 (keskkonnahoidlik liikuvus) meetme 5 (abi sõidukite (elektrisõidukid, H2) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avalik-õiguslikele üksustele) sihte 120 ja 121; komponendi 2.7 (ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi) meetme 1 (jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis) eesmärki 144; komponendi 2.10 (taskukohane eluase) meedet 1 (sooduslaen), meedet 2 (allutatud laenurahastu), meetme 3 (kaasinvesteerimisrahastu) sihti 271 ja eesmärki 272; komponendi 3.3 (tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng) 1. investeeringut (tööturupoliitika arendamine), 1. reformi (tööturupoliitika arendamine) eesmärki 185, meetme 2 (eelkooliasutuste suutlikkuse suurendamine) eesmärki 189, meetme 4 (ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine) eesmärki 275 ja sihti 279; komponendi 4.2 (uued kvantiteediinstrumendid Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) ettevõtluse ja arengu edendamiseks riikliku arengupangana) meetme 1 (ettevõtlust toetavate kvaasikapitali ja rohelaenu vahendite uue eelarverea väljatöötamine) sihti 201; komponendi 7.1 (taastuvenergia ja elektritaristu (REPowerEU)) meetme 3 (võrguga liitumise protsessi prognoositavuse, läbipaistvuse ja kättesaadavuse parandamine) eesmärke 304 ja 305; komponendi 7.2 (energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine (REPOWER EU)) meetme 1 (elektriandmekeskus) sihti 309, komponendi 7.3 (renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU)) meedet 1 (nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile); komponendi 7.4 (koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides (REPowerEU)) meetme 1 (ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks) sihti 326. Seda arvesse võttes on Tšehhi taotlenud nimetatud eesmärkide ja sihtide muutmist. Lisaks on Tšehhi taotlenud komponendi 1.4 (digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia) meetme 1 (digipöörde haldamise süsteemi institutsiooniline reform, sealhulgas riiklik aruka spetsialiseerumise strateegia), komponendi 2.10 (taskukohane eluase) meetme 1 (sooduslaen) ja meetme 2 (allutatud laenurahastu), komponendi 3.3 (tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng) meetme 1 (tööturupoliitika arendamine) ja komponendi 7.3 (renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU)) meetme 1 (nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile) kirjelduse muutmist. Nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(5)Tšehhi on selgitanud, et muudeti 11 meedet, et rakendada paremat alternatiivi, mis võimaldab vähendada halduskoormust ning saavutada samal ajal asjaomase meetme eesmärgid. See puudutab komponendi 1.1 (kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused) meedet 3 (digitaalsed õigusteenused); komponendi 1.3 (suure läbilaskevõimega digivõrgud) meetme 4 (5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud) sihte 45 ja 46; komponendi 1.5 (ettevõtete digitaalne ümberkujundamine) meetme 1 (Euroopa ja riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused) sihti 69 ja meetme 2 (Euroopa võrdlustestimis- ja eksperimenteerimisüksus) sihti 70; komponendi 2.2 (energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris) meetme 1 (riigile kuuluvate hoonete energiatõhususe parandamine) sihte 103 ja 104 ning meetme 3 (üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine) sihte 108 ja 109; komponendi 2.3 (üleminek puhtamatele energiaallikatele) meetme 4 (soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides) eesmärki 113; komponendi 3.2 (kooliprogrammide kohandamine) meetme 2 (juhendamisprogrammid) eesmärki 183; komponendi 7.3 (renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU)) meedet 2 (teadlikkuse tõstmine); komponendi 7.5 (maanteetranspordi CO2-heite vähendamine (REPOWER EU)) meetme 4 (heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused) sihti 336 ja komponendi 7.7 (keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine (REPOWER EU)) meetme 2 (taastuvenergia kiirendusalad) sihti 345. Seda arvesse võttes on Tšehhi taotlenud nimetatud eesmärkide ja sihtide muutmist. Lisaks on Tšehhi taotlenud komponendi 1.1 (kodanikele ja ettevõtetele osutatavad digiteenused) meetme 3 (digitaalsed õigusteenused) ja komponendi 7.3 (renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU)) meetme 2 (teadlikkuse tõstmine) kirjelduse muutmist. Nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(6)Lisaks on Tšehhi taotlenud määruse (EL) 2021/241 artikli 21 kohaselt sihtide 69, 70, 189 ja 230 kuluprognooside vähenemise tõttu vabanenud vahendite kasutamist, et tõsta kahe meetme rakendamise taset. See puudutab komponendi 3.3 (tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng) meetme 3 (sotsiaalhoolekandetaristu arendamine ja ajakohastamine) sihte 195 ja 197; ning komponendi 5.2 (ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritegevuses) meetme 5 (abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga) sihti 292. Seda arvesse võttes on Tšehhi taotlenud nimetatud eesmärkide ja sihtide nõutava rakendamise taseme suurendamist. Nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(7)Tšehhi on selgitanud, et viit meedet ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik teatud osas täita. Tšehhi on selgitanud, et komponendi 1.1 (kodanikele ja ettevõtetele osutatavad digiteenused) meetme 1 (digiteenused lõppkasutajatele) eesmärki 7 ei ole enam võimalik teatud osas täita, sest Tšehhi pensionisüsteemis ei nähta loetletud pensionihüvitist ette. Tšehhi on selgitanud, et komponendi 1.1 (kodanikele ja ettevõtetele osutatavad digiteenused) meetme 1 (digiteenused lõppkasutajatele) sihti 9 ei ole enam võimalik teatud osas täita, kuna samal ajal kehtestati uued õiguslikud nõuded, mille tõttu lükkub projekt edasi. Tšehhi on selgitanud, et komponendi 1.2 (digitaalsed avaliku halduse süsteemid) meetme 1 (individuaalsete infosüsteemide arendamine ja täiustamine) sihte 18 ja 19 ei ole enam võimalik teatud osas täita konkurentsiasutuse pooleliolevast menetlusest tingitud viivituste tõttu hangete läbiviimisel. Tšehhi on selgitanud, et komponendi 3.3 (tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng) meetme 3 (pikaajalise hoolduse reform) eesmärk 193 ei ole enam võimalik teatud osas täita, sest rakendamine osaliselt hilineb, sest rajatiste rekonstrueerimisega ei saada valmis. Tšehhi on selgitanud, et komponendi 5.2 (ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritegevuses) meetme 4 (teadus- ja arendustegevuse toetamine koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga) sihti 230 ei ole enam võimalik teatud osas täita, kuna taotleja taotles toetust liiga väikses ulatuses. Seda arvesse võttes on Tšehhi taotlenud eesmärgi 7, sihtide 9, 18 ja 19, eesmärgi 193 ning sihi 230 muutmist. Nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust tuleks vastavalt muuta.
(8)Komisjon leiab, et Tšehhi esitatud põhjustel on määruse (EL) 2021/241 artikli 21 lõike 2 kohane muutmine õigustatud ja nõukogu 8. september 2023. aasta rakendusotsust tuleks seetõttu muuta.
Tehniliste vigade parandamine
(9)Nõukogu rakendusotsuse tekstist on kokku 12 komponendi all leitud 39 tehnilist viga, mis mõjutavad 39 eesmärki ja sihti ning 16 meedet. Nõukogu rakendusotsust tuleks muuta, et parandada need tehnilised vead, mis ei kajasta komisjonile 1. juunil 2021 esitatud taaste- ja vastupidavuskava sisu nii, nagu komisjon ja Tšehhi selles kokku leppisid. Need tehnilised vead on seotud komponendi 1.1 (kodanikele ja ettevõtetele osutatavad digiteenused) meetme 2 (e-tervise teenused) sihtidega 3, 4, 5 ja 6, meetme 2 (avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine) eesmärgiga 11 ning sihtidega 12 ja 245, meetme 3 (digitaalsed õigusteenused) eesmärgiga 13 ja sihiga 14 ning meetme 4 (digiteenused sotsiaalvaldkonna lõppkasutajatele) eesmärgiga 246; komponendi 1.2 (digitaalsed avaliku halduse süsteemid) meetme 2 (e-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine) eesmärkidega, 20, 21 ja 22, meetme 3 (küberturvalisus) eesmärkidega 23 ja 24, meetme 5 (küberturvalisusse tehtavate investeeringute suurendamine) eesmärgiga 247 ja sihiga 248, meetme 6 (sotsiaalvaldkonna infosüsteemide arendamine) sihiga 249; komponendi 1.3 (suure läbilaskevõimega digivõrgud) meetme 3 (5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondade investeerimismahukates valgetes piirkondades) sihiga 44; komponendi 1.4 (digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia) meetme 2 (Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO)) eesmärgiga 250, meetme 7 (Tšehhi nn rise-up programm) sihiga 59 ning meetme 9 (fondid stardi-eelsete investeeringute, strateegiliste digitehnoloogiate ja ülikoolide võrsefirmade arendamiseks) eesmärgiga 61; komponendi 1.6 (ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine) meetme 3 (hoonete kontrolli digitaliseerimisest täiel määral kasu saamine) eesmärgiga 77; komponendi 2.1 (säästev transport) meetme 1 (alternatiive energia- ja ruumimahukale maanteetranspordile) eesmärgiga 79; komponendi 2.5 (hoonete renoveerimine ja õhukvaliteedikaitse) meetme 2 (energiakogukondade projektide toetamine) sihiga 124 ja meetme 2 (kodumajapidamistes paiksete saasteallikate asendamine taastuvate energiaallikatega) sihiga 129; komponendi 2.6 (looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine) meetme 2 (väikesed vooluveekogud ja veehoidlad) sihiga 136; komponendi 2.8 (mahajäetud tööstusalade taaselustamine) meetme 1 (investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks) sihtidega 154 ja 155, meetme 2 (investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks) sihtidega 156 ja 157, meetme 3 (investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil) sihtidega 158 ja 159; komponendi 3.3 (tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng) meetme 4 (ohustatud laste eest hoolitsemise reform) sihiga 276; komponendi 4.1 (süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele) meetme 4 (taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine) sihiga 285; komponendi 4.4 (avaliku halduse tõhustamine) meetme 1 (suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses) sihiga 215; komponendi 7.2 (energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine) meetme 1 (elektriandmekeskus) eesmärgiga 311; komponendi 7.3 (renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis) meetme 2 (andmed ning metodoloogilised suunised ja koolitused nõustamissüsteemi jaoks) sihtidega 320 ja 321; ning järgmis(t)e meetme(te) kirjeldustega: komponendi 1.1 (kodanikele ja ettevõtetele osutatavad digiteenused) meede 1 (digiteenused lõppkasutajatele) ja meede 4 (digiteenused lõppkasutajatele sotsiaalvaldkonnas); komponendi 1.2 (digitaalsed avaliku halduse süsteemid) meede 2 e-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine), meede 2 (e-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine) ja meede 5 (küberturvalisusse tehtavate investeeringute suurendamine); komponendi 1.3 (suure läbilaskevõimega digivõrgud) meede 1 (suure läbilaskevõimega ühenduste rajamine); komponendi 1.4 (digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia) meede 7; komponendi 1.5 (ettevõtete digitaalne ümberkujundamine) meede 3 (tootmis- ja tootmisväliste ettevõtete digipööre ja nende vastupidavuse suurendamine); komponendi 1.6 (ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine) meede 3 (hoonete kontrolli digitaliseerimisest täiel määral kasu saamine); komponendi 2.1 (säästev transport) meede 1 (alternatiive energia- ja ruumimahukale maanteetranspordile); komponendi 2.10 (taskukohane eluase) meede 1 (taskukohase eluaseme seaduse jõustumine); komponendi 3.3 (tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng) meede 1 (tööturupoliitika arendamine); komponendi 4.4 (avaliku halduse tõhustamine) meede 1 (suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses); komponendi 7.3 renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis) meede 2 (andmed ning metodoloogilised suunised ja koolitused nõustamissüsteemi jaoks); ning komponendi 1.1 (kodanikele ja ettevõtetele osutatavad digiteenused), komponendi 1.2 (digitaalsed avaliku halduse süsteemid), komponendi 2.10 (taskukohane eluase) ja komponendi 7.7 (keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine) kirjeldusega. Paranduste tegemine ei mõjuta nimetatud meetmete rakendamist.
Komisjoni hinnang
(10)Komisjon leiab, et Tšehhi esitatud muudatused ei mõjuta nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsuses ST 11047/21 INIT; ST 11047/21 ADD 1; ST 11047/21 COR 1 (Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta) antud positiivset hinnangut taaste- ja vastupidavuskava asjakohasusele, tulemuslikkusele, tõhususele ja sidususele artikli 19 lõike 3 punktides a, b, c, d, da, db, e, f, g, h, i, j ja k sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.
Rohepöörde, sealhulgas elurikkuse toetamine
(11)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa kriteeriumile 2.5 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 43,2 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ja 98,6 % REPowerEU peatükis sisalduvate meetmete hinnangulisest kogukulust, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on muudetud taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas (2021–2030) sisalduva teabega.
(12)Rohepöörde toetamises tehtud muudatused on seotud rahaliste vahendite ümberjaotamisega komponendi 3.3 (tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng) 3. investeeringu (sotsiaalhoolekandetaristu arendamine ja ajakohastamine – kogukonnapõhiste, ambulatoorsete ja kohapealsete sotsiaalteenuste, sealhulgas rajatiste ülesehitamine, olemasoleva suutlikkuse ümberkorraldamine), 3. investeeringu (sotsiaalhoolekandetaristu arendamine ja ajakohastamine – kogukonnapõhiste, ambulatoorsete ja kohapealsete sotsiaalteenuste, sealhulgas rajatiste ülesehitamine, olemasoleva suutlikkuse ümberkorraldamine (vastavalt energiatõhususe kriteeriumidele)), 3. investeeringu (sotsiaalhoolekandetaristu arendamine ja ajakohastamine – elektriautod), 3. investeeringu (sotsiaalhoolekandetaristu arendamine ja ajakohastamine – hübriidautod) ja komponendi 5.2 (ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritegevuses) 4. investeeringu (abi teadus- ja arendustegevusele koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga) vahel. Sellega suurendatakse kliimaeesmärkide saavutamisse antavat üldist panust. Nende muudatuste piiratud ulatus ei muuda üldist hinnangut kõnealusele kriteeriumile.
Panus digipöördesse
(13)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa kriteeriumile 2.6 sisaldab muudetud taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 20,9 % muudetud taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest, mis on arvutatud kõnealuse määruse VII lisas esitatud metoodika kohaselt.
Digipöördele antavas panuses tehtud muudatused on seotud rahaliste vahendite ümberjaotamisega komponendi 1.5 (ettevõtete digitaalne ümberkujundamine) 1. investeeringu (Euroopa ja riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused) ja 2. investeeringu (Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisüksus) vahel. Sellega vähendatakse digieesmärkide saavutamisse antavat üldist panust. Nende muudatuste piiratud ulatus ei muuda üldist hinnangut kõnealusele kriteeriumile.
Positiivne hinnang
(14)Pärast seda, kui komisjon on andnud muudetud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga ette näha muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit teeb muudetud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetusena.
Rahaline toetus
(15)Tšehhi muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 9 233 011 652 eurot. Kuna muudetud taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on suurem kui Tšehhi jaoks ette nähtud ajakohastatud maksimaalse rahalise toetuse kogusumma, peaks Tšehhi muudetud taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatud, määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 4, artikli 21a lõike 6 ja artikli 21b lõike 2 kohaselt kindlaks määratud rahaline toetus olema 8 409 179 142 eurot.
(16)Seepärast tuleks nõukogu 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust (ST 11047/21 INIT; ST 11047/21 ADD 1; ST 11047/21 COR 1) Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta vastavalt muuta. Selguse huvides tuleks kõnealuse nõukogu rakendusotsuse lisa täies ulatuses asendada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Nõukogu 8. september 2021. aasta rakendusotsust, millega kiidetakse heaks Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang, muudetakse järgmiselt.
1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine
Tšehhi muudetud taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, kava seire ja rakendamise kord ja ajakava (sealhulgas tagastamatu rahalise toetusega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid, laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid ning kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud näitajad) ning komisjonile asjakohaste alusandmete täielikult kättesaadavaks tegemise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.“;
2) Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.10.2024
COM(2024) 492 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 8. septembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 11047/21 INIT; ST 11047/21 ADD 1; ST 11047/21 COR 1) Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2024) 240 final}
LISA
A. KOMPONENT 1.1. Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused
Tšehhi kava selle osaga toetatakse digitaalsete avalike teenuste alustamise probleemi lahendamist, suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate digitaalsete avalike teenuste arvu ja kasutajasõbralikkust ning tagades järjepideva ja kvaliteetse andmehalduse avalikus halduses. Digimajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI 2020) kohaselt on Tšehhi kodanikele ja ettevõtjatele digitaalsete avalike teenuste osutamise tase keskmisest madalam.
Selle komponendi eesmärk on luua kliendikesksed portaalid (kodanikud, õigus, ettevõtja, tervishoid) ning edendada andmete jagamise ja haldamise hõlbustamist haldusasutustes, et viia see kooskõlla ühekordsuse põhimõttega.
Kõnealuse komponendi raames läbiviidavate reformidega tagatakse andmebaaside usaldusväärse haldamise ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tingimused. Samuti hõlbustavad nad e-tervise lahenduste pakkumist, sealhulgas e-tervise portaali arendamist, tervishoiuteenuste osutajate suuremat omavahelist ühendatust ja koostalitlusvõimet ning keskseid andmeid, telemeditsiini ja terviseandmete teisest kasutamist.
Investeeringute eesmärk on rakendada 22 projekti, millega parandatakse lõppkasutajatele pakutavaid e-valitsuse teenuseid, ja viit projekti, millega parandatakse juurdepääsu avatud andmetele avalikus halduses. Komponent suurendab ka kohtusüsteemi digitaliseerimist, varustades kohtud audiovisuaalsete salvestus- ja andmeesitusvahenditega ning luues õigusportaali, mis pakub asjaomastele isikutele lihtsat juurdepääsu ja digiteenuseid.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika digitaristule, riigipõhist soovitust 1/2020, mille kohaselt Tšehhi tugevdab e-tervise teenuste kasutuselevõttu, ja riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, vähendades halduskoormust ja suunates investeeringud digiüleminekule.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks
Reformi eesmärk on luua terviklik õigus-, standardimis- ja organisatsiooniline raamistik kvaliteetse juhtimise ja avaliku halduse andmehalduse jaoks. Reformi tulemusel luuakse andmete jagamise vahend („hallatav juurdepääs“), et võimaldada avaliku halduse teistele osadele ja kvalifitseeritud kolmandatele üksustele juurdepääs avaliku sektori välistele andmetele kooskõlas FAIR-põhimõtetega („Tulemuslikkus, juurdepääsetavus, koostalitlusvõime ja taaskasutatavus“).
Selle meetme rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Reform 2: E-tervise teenused
Selle reformiga suurendatakse tervishoiusektori digitaliseerimist, rakendades järgmisi meetmeid:
·koostalitlusvõime standardite määratlemine kooskõlas e-tervise Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga ja telemeditsiini reguleerivate eeskirjade määratlemine;
·teenuste kataloogi koostamine, mis hõlmab järgmisi uusi e-tervise teenuseid: i) tegevusaruanne; ii) digiteenuste kataloog; iii) tervishoiutöötajate viiteregister; iv) patsiendi viiteregister; v) patsientide ja tervishoiutöötajate identifitseerimis-/autentimisteenused; vi) patsiendiinfoteenused; vii) tervishoiuteenuste osutajate viiteregister;
·tervishoiuteenuste osutajate ühendamine koostalitlusvõime süsteemiga vastavalt e-tervise teenuste koostalitlusvõime eeskirjadele;
·patsientidele kättesaadavate telemeditsiiniteenuste arvu suurendamine.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele
Investeeringuga rakendatakse omavahel seotud projekte, et suurendada kodanike ja ettevõtjate portaalide kaudu kättesaadavate e-valitsuse teenuste ning avaliku halduse infosüsteemis säilitataval teabel põhinevate eeltäidetud vormide arvu. Investeeringu eesmärk on lihtsustada kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele liidendatud portaalide ühtse platvormi kaudu ja infosüsteemide ühendamisele. Selle tulemusena muutub lõppkasutajatele ühtse sisselogimisplatvormi kaudu kättesaadavaks suurem arv digiteenuseid ning suureneb eeltäidetud vormide ja avalikule haldusele elektrooniliselt esitatavate vormide arv.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering 2: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine
Investeeringutega rahastatakse projekte, mille eesmärk on parandada riikliku avatud andmete kataloogi kvaliteeti: avalikus halduses kasutatavate koodiloendite avaldamine avalikes andmebaasides, riikliku avatud andmete kataloogi väljatöötamine ja riiklike avatud andmete kataloogis avatud andmeid avaldavate avaliku sektori asutuste avatud andmete tootjate arvu suurendamise vahendite täiustamine.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
Investeering 3: Digitaalsed õigusteenused
Investeeringu eesmärk on suurendada riikliku kohtusüsteemi läbipaistvust, luues õiguskeskkonna portaali, mis vastab küberturvalisuse nõuetele ning pakub lõppkasutajatele internetipõhiseid teenuseid ja juurdepääsu teabele. Portaal ühendatakse kodanike portaaliga. Lisaks suurendatakse veelgi läbipaistvust ja tõhusust, varustades kohtuistungiruumid audiovisuaalsete andmesalvestitega, et võimaldada kohtuistungite andmete digiteerimist.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2023.
A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
1 |
Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks |
Eesmärk |
Andmeauditi lõpuleviimine keskvalitsuse tasandil ja kontseptuaalse dokumendi „Andmetele kontrollitud juurdepääsu strateegia, et tagada avaliku halduse andmete kogumise kvaliteedijuhtimise tingimused“ vastuvõtmine valitsuse poolt, mis on aluseks uutele andmehaldusalastele õigusaktidele |
Keskvalitsuse asutuste (kokku 32 institutsiooni) andmeauditi lõpuleviimine ja strateegia kontseptuaalse dokumendi vastuvõtmine valitsuse poolt. |
4. kv |
2023 |
Andmeaudit ja sellele järgnev strateegia on aluseks õigusaktide muudatuste ettevalmistamisel, et lisada head andmehaldust avalikus halduses kooskõlas FAIR-põhimõtetega ja kavandatava Euroopa andmehalduse seadusega. |
|||
|
2 |
Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks |
Siht |
Uute andmehaldusmeetodite kasutuselevõtt avalikus halduses |
Avaliku halduse asutuste arv |
0 |
32 |
4. kv |
2025 |
Hea andmehalduse standardid kooskõlas FAIR-põhimõttega, mis töötatakse välja avalikus halduses kohaldamiseks ning mille võtavad vastu ja rakendavad ametiasutused. |
|
|
3 |
Reform 2: E-tervise teenused |
Eesmärk |
Koostalitlusvõime standardite määratlemine kooskõlas e-tervise Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga ja telemeditsiini reguleerivate eeskirjade määratlemine |
Standardite ja eeskirjade vastuvõtmine tervishoiuministeeriumis |
1. kv |
2022 |
Meetmega kehtestatakse tervishoiuteenuste osutajate koostalitlusvõimet reguleerivad standardid, eeskirjad ja nõuded ning see on aluseks tervishoiusüsteemide kohandamisele. Kehtestatakse telemeditsiiniteenuseid reguleerivad eeskirjad, et määrata kindlaks selliste teenuste osutamise tingimused. |
|||
|
4 |
Reform 2: E-tervise teenused |
Siht |
Patsientidele kasutusele võetud ja kättesaadavaks tehtud uute telemeditsiiniteenuste arv |
Arv |
0 |
5 |
4. kv |
2025 |
Uued telemeditsiiniteenused töötati välja ja tehti patsientidele kättesaadavaks pärast seda, kui tervishoiuministeerium oli projekti elluviimise heaks kiitnud. |
|
|
5 |
Reform 2: E-tervise teenused |
Siht |
Uute digitaalsete tervishoiuteenuste rakendamiseni viivate projektide lõpuleviimine. |
Arv |
1 |
8 |
4. kv |
2025 |
Lõpuleviidud projektide hulka kuulub arukas karantiin 2.0; Digitaalsete tervishoiuteenuste edendamine; E-tervise portaali lahendused ja terviseandmete teisene kasutamine. Nende projektide tulemusel võetakse kasutusele järgmised teenused:
2) Digiteenuste kataloog; 3) tervishoiutöötajate viiteregister; 4) Patsiendi võrdlusregister; 5) Patsientide ja tervishoiutöötajate identifitseerimis-/autentimisteenused; 6) Patsiendiinfoteenused; 7) tervishoiuteenuste osutajate viiteregister. |
|
|
6 |
Reform 2: E-tervise teenused |
Siht |
Tervishoiuteenuste osutajate ühendamine koostalitlusvõime süsteemiga vastavalt e-tervise teenuste koostalitlusvõime eeskirjadele; |
0 |
15 |
4. kv |
2025 |
Meetme tulemuseks peaks olema tervishoiuteenuste osutajate ühendamine koostalitlusvõimelise süsteemiga vastavalt e-tervise teenuste koostalitlusvõime eeskirjadele. |
||
|
7 |
Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Eesmärk |
Ühtse digivärava täielik toimimine |
Kodanikele ja ettevõtjatele teenuseid osutava ühtse digivärava käivitamine |
4. kv |
2023 |
Kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud ühtne platvorm, mis võimaldab vähemalt: esialgse avalduse esitamist riiklikku kõrgkooli astumiseks; kohaldatavate õigusaktide määramise taotlemist kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) II jaotisega; kohustuslikest skeemidest pensioni taotlemist; kõrghariduse rahastamise taotlemist, näiteks avaliku sektori asutuse või asutuse stipendiumi ja laenu vormis. |
|||
|
8 |
Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Eesmärk |
Uute infosüsteemide valmimine |
Olemasolevate süsteemide edukas ajakohastamine ja uute süsteemide arendamine |
4. kv |
2023 |
Uute infosüsteemide lõpuleviimine järgmiste projektide jaoks: DIP – teabekohustuste andmebaas, kohtuekspertiisi ekspertide ja tõlkide nimekiri, klienditsoon, registreerimisasutuse loomine siseministeeriumis. |
|||
|
9 |
Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Eesmärk |
Nelja infosüsteemi täielik toimimine |
Lõppkasutajatele teenuseid pakkuva nelja väljaarendatud infosüsteemi kasutuselevõtmine |
4. kv |
2024 |
Lõpule viiakse vähemalt järgmised projektid: Digitaalse registri arendamine; Ühtne kontrolliandmete portaal (JePEK); SIS_2 Statistikaülesannete tsentraalse töötlemise vahendid; NUKIB portaal. |
|||
|
10 |
Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Siht |
Loetletud projektide lõpuleviimine, mille tulemusel suureneb täidetud blankettide arv, mille füüsilised ja juriidilised isikud saadavad riigiasutustele digitaalselt (portaalide või e-postkastide kaudu) |
|
Arv |
13 942 722 |
27 885 444 |
1. kv |
2026 |
Meetmete tulemusel suureneb portaalide ja postkastide kaudu esitatud elektrooniliste vormide arv ühe aasta jooksul 100 % võrreldes 2019. aasta võrdlusalusega. See saavutatakse järgmiste aluseks olevate projektide lõpuleviimisega: Kinnisvara katastriinfosüsteemi (ISKN) õiguslike muudatuste rakendamine; Uued digiteenused väikestele organisatsioonidele; Digiteenus Tšehhi sotsiaalkindlustusameti integreeritud infosüsteemi (IIS ČSSZ) raames; Investeeringute taustauuringute süsteem; Riiklik elektrooniline vahend; Riigihankelepingute Teataja; Kvalifitseeritud tarnijate nimekiri; Ettevõtja portaal; Avaliku halduse portaal 2.0 (kodanikuportaal); SIS 1_ühtne andmekogumispunkt – ühtne liides andmete esitamiseks; Tehnilise ja patendiinfosüsteemi teenused; Elektrooniline esitamine keskkonnaosakonnale; Tšehhi sotsiaalkindlustusametile esitatavate dokumentide väljatöötamine ja digiteenuste sidumine avaliku haldusega; Tšehhi sotsiaalkindlustusameti edasiarendamine – info- ja sideliides – ühtne töö- ja sotsiaalküsimuste portaalilahendus ning selle seos digiteenuse ja avaliku halduse vahel; uute veebiesitluste väljatöötamine välisministeeriumi jaoks. |
|
11 |
Investeering 2: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine |
Eesmärk |
Täiustatud funktsioonidega riikliku avatud andmete kataloogi laiendamine |
Täielikult toimiv riiklik avatud andmete kataloog, millel on täiustatud funktsioonid ja teenused; |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Riiklik avatud andmete kataloog registreerib ja avaldab kogu avaliku halduse avatud ja avalikud andmed ja teabe ühes kohas. Tal on täiustatud funktsioonid otsingute tegemiseks ning kataloogitud andmete ja teenuste hulga suurendamiseks, sealhulgas koodiloendite avaldamiseks avalikus andmebaasis. |
|
12 |
Investeering 2: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine |
Siht |
Avatud andmete koostajate arvu suurenemine avaliku halduse asutustes, kes avaldavad avatud andmeid riiklikus avatud andmete kataloogis |
|
Uute avalik-õiguslike üksuste arv |
23 |
100 |
4. kv |
2022 |
Selle sihi tulemusena suureneb avalikus halduses avatud andmeid avaldavate uute üksuste arv 77 võrra. |
|
245 |
Investeering 2: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine |
Siht |
Riiklikus avatud andmete kataloogis avaldatud uute või täiustatud avatud andmekogumite arvu suurenemine |
Andmekogumite arv |
0 |
125 |
4. kv |
2024 |
125 uut või täiustatud avatud andmekogumit (koodiloendid, siduvad andmed, statistilised andmed), mis on avaldatud riiklikus avatud andmete kataloogis. |
|
|
13 |
Investeering 3: Digitaalsed õigusteenused |
Eesmärk |
Võetakse kasutusele õigusportaali uus tehnoloogiaplatvorm, mis teeb digiteenused kodanikele kättesaadavaks ja ühendatakse keskse kodanikeportaaliga. |
Laiendatud funktsioonidega õigusportaali ajakohastamine ja täielik toimimine |
4. kv |
2023 |
Meetmega luuakse uus õigusportaal, mis on ühendatud kodanike portaaliga. Funktsioonid ja ülesehitus määratakse kindlaks vajaduste hindamise ja kasutajauuringute põhjal. Portaali „Justice.cz“ ümberkujundamine viiakse ellu 8 temaatiliselt sarnaste mälestiste paketina. Iga pakett peaks koosnema kasutajakesksest uuringuetapist ja sisu kavandamise etapist. |
|||
|
14 |
Investeering 3: Digitaalsed õigusteenused |
Siht |
Audiovisuaalsete andmesalvestusseadmetega kohtusaalide seadmed |
Kohtusaalide arv |
370 |
1100 |
4. kv |
2023 |
Meetmega hangitakse istungiruumide audiovisuaalsed seadmed, et võimaldada kohtuistungite ja menetluste digitaalset salvestamist suurema läbipaistvuse huvides. |
|
A.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 4: Digitaalteenused lõppkasutajatele sotsiaalvaldkonnas
Investeering hõlmab tööbüroo iseteenindusportaali ajakohastamist, luues klienditsooni II, rakendades lõppkasutajatele uusi funktsioone. Eelkõige toetatakse veebipõhist eluasemetoetuste taotlemist, täielikku elektroonilist andmevahetust lõppkasutajatega ning tööhõivekavas valitud protsesse.
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
A.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
246 |
Investeering 4: Digitaalteenused lõppkasutajatele sotsiaalvaldkonnas |
Eesmärk |
Tööbüroo ajakohastatud iseteenindusportaal – klienditsoon II |
Tööbüroo ajakohastatud iseteenindusportaali kasutuselevõtmine |
2. kv |
2026 |
Tööbüroo ajakohastatud iseteenindusportaal toimib ja toetab järgmisi funktsioone: – Veebipõhine taotlus eluasemetoetuse saamiseks; – Täielik elektrooniline andmevahetus lõppkasutajatega; – Tööhõive tegevuskava valitud protsessid. |
|||
B. KOMPONENT 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on lahendada probleemid, mis on seotud digiülemineku kiirendamisega Tšehhi avalikus halduses ning avaliku sektori asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse edendamisega.
Selle eesmärk on tagada avaliku halduse IT-süsteemide ühendatud andmekogu arendamine, toetades ja võimaldades komponenti 1.1, mis toetab lõppkasutajatele pakutavate e-valitsuse teenuste laiendamist. Komponent arendab põhiregistreid, sealhulgas terviseregistreid, ning ühendab avaliku halduse andmebaase ja asjaomaseid IT-süsteeme, et vähendada menetluste keerukust äriühingute ja kodanike jaoks ning tagada turvaline andmete jagamine avalikus halduses.
Selle komponendi raames elluviidavate reformide eesmärk on tagada standardne ja sidus lähenemisviis tegevuskava infosüsteemide arendamisele avalikus halduses. Nad pakuvad eksperditeadmisi ja konsultatsiooniteenuseid pädevuskeskuste kaudu. Nad arendavad ja tugevdavad ka killustatud terviseregistreid, et valmistada neid ette jagatud teenuste osutamiseks ja teabevahetuseks.
Investeeringud keskenduvad põhiregistrite arendamisele ja ühendamisele, eaga seotud teabesüsteemide omavahelise ühendamise ja ajakohastamise edendamisele, e-õiguskeskkonna teenuste seadmetesse ja taristusse investeerimisele ning avaliku halduse küberturvalisuse parandamisele.
Komponendiga toetatakse 2019. aasta riigipõhise soovituse 3 täitmist, mille kohaselt Tšehhi keskendub investeeringutega seotud majanduspoliitikas digitaristule, 2020. aasta riigipõhise soovituse 1 täitmist, mille kohaselt Tšehhi tugevdab e-tervise teenuste kasutuselevõttu, ning 2020. aasta riigipõhise soovituse 3 täitmist, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, vähendades halduskoormust ja keskendades investeeringud digipöördele.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Individuaalsete infosüsteemide arendamine ja täiustamine
Investeeringuga toetatakse projekte, mille eesmärk on ajakohastada, parandada ja ühendada eaga seotud teabesüsteeme, et võimaldada kodanikele ja ettevõtjatele uute ja täiustatud teenuste osutamist tööhõivepoliitika, sotsiaalkindlustuse, arstliku hindamise, statistika, passide ja viisade ning teenuste valdkonnas, nagu on ette nähtud komponendis 1.1. Nende projektide tulemusel töötatakse välja või täiustatakse kokku vähemalt kümmet infosüsteemi.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
Investeering 2: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine
Investeeringu eesmärk on luua Tšehhis põhiregistrid, eelkõige üksikisikute register, rahvastikuregister, õiguste ja kohustuste register, territoriaalsete identifitseerimisandmete, aadresside ja kinnisvara register ning ORG infosüsteem, ning seda ajakohastada, ning see hõlmab ühise teenuse infosüsteemi väljatöötamist, mis ühendab eri infosüsteemide andmed omavahel ühendatud andmekoguks. See saavutatakse kahekümne omavahel seotud projekti kaudu. Lisaks registritele hõlmavad toetatavad projektid uut andmekeskust ja andmetöötlusteenuste jaoks mõeldud e-valitsuse pilvandmetöötluse arendamist ning avaliku halduse tehnoloogilise infrastruktuuri arendamist.
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
Investeering 3: Küberturvalisus
Investeeringu eesmärk on suurendada avaliku halduse ning tervishoiu IKT taristu ja infosüsteemide küberturvalisust vastavalt küberturvalisust käsitlevale õigusaktile kooskõlas riikliku küberjulgeoleku strateegiaga. Meede hõlmab projekte, mille tulemusel i) ajakohastatakse ja suurendatakse politseijõudude suutlikkust Tšehhis avastada ja tuvastada julgeoleku- ja IKT-intsidente ning neile reageerida, ning ii) suurendatakse vähemalt 87 infosüsteemi küberturvalisust.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
Reform 1: E-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise toetamise pädevuskeskused
Reformiga luuakse e-valitsuse pädevuskeskused, mis pakuvad juhiseid, eksperditeadmisi, nõustamisteenuseid ja ühiseid standardeid kogu avalikus halduses, et tagada nii komponentide 1.1 kui ka 1.2 all kavandatud infosüsteemide digitaliseerimise ja ajakohastamise meetmete ühtne rakendamine. Seda rakendatakse kolme pädevuskeskuse kaudu (küberturvalisuse-, e-tervise-, e-valitsuse pädevuskeskused), mis on seotud avaliku haldusega, toetades ametiasutusi analüüsi, süsteemi arhitektuuri, kasutajakogemuse ja kasutajaliidese kavandamise, küberjulgeoleku või portaalilahenduste ja projektijuhtimise valdkonnas.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2025.
Reform 2: E-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine
Reformiga kiirendatakse ja hõlbustatakse sidusa e-tervise taristu loomist, sealhulgas tervishoiu andmekogu stabiliseerimist ja standardimist. Meede on jagatud mitmeks omavahel seotud projektiks, millega rakendatakse tervishoiuteenuste osutajate, tervishoiutöötajate ja patsientide viitregistreid, mis on ühendatud e-valitsuse viiteregistritega; Hügieeniteenistuse terviseregistrid ning onkoloogiliste, kardiovaskulaarsete ja muude haiguste terviseregistrid; Projekt, mille eesmärk on luua teabesüsteem hügieeniteenuste haldamise toetamiseks Tšehhis; E-retseptide praeguse funktsionaalsuse laiendamine hõlmab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamist ning elektrooniliste vautšerite teenuse kasutuselevõttu, haruldasi haigusi põdevate patsientide ravisüsteemi toetava taristu ehitamist. Meede hõlmab ka koolitusprogrammide pakkumist e-tervise ja digiteenuste laialdasemaks kasutamiseks tervishoiusektoris, mis on suunatud peamiselt tervishoiutöötajatele.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 4: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks
Investeeringu eesmärk on ajakohastada kohtusüsteemi töökeskkonda ja võimaldada töö jätkumist piiratud füüsiliste kontaktide ajal, suurendades seeläbi riikliku kohtusüsteemi vastupanuvõimet. Investeering koosneb kolmest omavahel seotud projektist, mis hõlmavad järgmist: i) andmete kasutamise analüüs ja digiülemineku vajaduste kaardistamine kohtusüsteemis, andmehoidla kasutuselevõtt ja suurem salvestusmaht, ii) kaugjuurdepääsu võimaldava taristu läbilaskevõime suurendamine ja iii) kohtusüsteemi jaoks varustatud videokonverentsiruumide arvu suurendamine.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
15 |
Investeering 1: Infosüsteemide arendus |
Eesmärk |
Süsteemi CzechPOINT 2.0 ja CAAIS rakendamine ja käitamine |
Süsteem CzechPOINT 2.0 (seoses kodanike ja ametnikega) ja avaliku halduse keskne autentimisruum, nn CAAIS (ametnike jaoks) on töökorras. |
4. kv |
2022 |
Eesmärgiks on rakendada CzechPOINT 2.0 süsteem, mis pakub üldsusele mitmesuguseid abistatavaid teenuseid, väljavõtteid avaliku halduse infosüsteemidest ja võimalust esitada täidetud blankette riigi haldusasutustele või nendega suhelda. Eesmärk hõlmab ka keskse autentimise infosüsteemi (CAAIS). Eesmärk loetakse täidetuks, kui mõlemad osad on rakendatud ja lõppkasutajatele kättesaadavad. |
|||
|
16 |
Investeering 1: Infosüsteemide arendus |
Eesmärk |
E-passi (ePasy süsteem) ja EVC2 viisasüsteemi edukas ajakohastamine ja toimimine |
E-passi süsteemi muutmine vastavalt muudetud reisidokumentide seadusele ja EVC2 viisasüsteemi ajakohastamine |
4. kv |
2022 |
Päevakava teabesüsteemi ePasy muudetakse vastavalt reisidokumentide seaduse nr 329/1999 Coll. muudatusele ja see on lõppkasutajatele kättesaadav. EVC2 viisasüsteemi ajakohastatakse lühi- ja pikaajalise viisa funktsioonidega vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile ning see on testimiseks kättesaadav vastavalt programmile euINIS. |
|||
|
17 |
Investeering 1: Infosüsteemide arendus |
Eesmärk |
Integreeritud välismaalaste süsteemi edukas toimimine, vähendades välismaalaste ja riigiteenistujate halduskoormust |
Uus välismaalaste integreeritud süsteem toimib ja osutab teenuseid lõppkasutajatele |
1. kv |
2026 |
Selle eesmärgiga luuakse välismaalaste jaoks uus integreeritud süsteem (ICAS), mis võimaldab Tšehhis registreeritud välismaalastel hallata oma elukohaga seotud küsimusi selles jaos avaliku halduse klientidele mõeldud uute digiteenuste kaudu. |
|||
|
18 |
Investeering 1: Infosüsteemide arendus |
Siht |
Avaliku halduse infosüsteemide arendamise tagajärjeks olevate loetletud infosüsteemide projektide teostamiseks lepingute sõlmimine |
Arv |
0 |
8 |
2. kv |
2024 |
Siht saavutatakse vähemalt järgmiste projektide lepingute sõlmimisega: 1. Füüsilisest isikust ettevõtjate süsteemi tsentraliseerimine 2. Sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine 3. Portaali- ja vormilahendus siseministeeriumile 4. Meditsiinilise hindamise talitus 5. Sotsiaalkindlustuse haldamise andmehoidla optimeerimine 6. Otsuste andmebaas ja kohtu anonüümija 7. Tšehhi Statistikaameti keskne autentimispunkt ja statistiliste registrite integreerimine ühendatud andmekogusse 8. Muuseumikogude infosüsteem |
|
|
19 |
Investeering 1: Infosüsteemide arendus |
Siht |
Avaliku halduse uute või ajakohastatud infosüsteemide edukas toimimine (sihi 18 raames tellitud projektide lõpuleviimine) |
Arv |
0 |
8 |
4. kv |
2025 |
Uued või ajakohastatud infosüsteemid peavad olema valmis vähemalt järgmiste projektide puhul: 1. Füüsilisest isikust ettevõtjate süsteemi tsentraliseerimine 2. Sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine 3. Portaali- ja vormilahendus siseministeeriumile 4. Meditsiinilise hindamise talitus 5. Sotsiaalkindlustuse haldamise andmehoidla optimeerimine 6. Otsuste andmebaas ja kohtu anonüümija 7. Tšehhi Statistikaameti keskne autentimispunkt ja statistiliste registrite integreerimine ühendatud andmekogusse 8. Muuseumikogude infosüsteem |
|
|
20 |
Investeering 2: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine |
Eesmärk |
Täielikult toimiva tarkvarapõhise andmekeskuse, sealhulgas andmemahutite valmimine. |
Uue andmekeskuse loomise edukas katsetamine ja vastuvõtmine töö- ja sotsiaalministeeriumi poolt |
|
4. kv |
2022 |
Eesmärk loetakse saavutatuks, kui uus andmekeskus on täielikult toimiv ja lõppkasutajatele kättesaadavaks tehtud. |
||
|
21 |
Investeering 2: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine |
Eesmärk |
Loetletud projektide lõpuleviimine, millega suurendatakse teenuste keskpunkti ülekandevõimet ning ajakohastatakse ja optimeeritakse side- ja teabetaristut ja infosüsteeme. |
Eesmärk loetakse saavutatuks, kui keskset teenuste punkti täiustatakse, selle suutlikkust ja turvalisust suurendatakse ning kui võrgustiku sektori hankijad/rakendusüksused on viinud lõpule projektid, mille eesmärk on parandada põhiregistrite side- ja infosüsteeme. |
1. kv |
2025 |
Meede kujutab endast põhiregistrite arendamist ja avaliku halduse tehnoloogilise infrastruktuuri arendamist, sealhulgas selle ülekandevõimsuse suurendamist ning uute klienditeenuste ja suure ülekandevõimsusega teenuste rakendamist. Eesmärk loetakse täidetuks, kui on lõpule viidud järgmised projektid: 1. Teenuste keskpunkti suutlikkuse ja turvalisuse arendamine 2. Mitme protokolli kohase märgise vahetamise (MPLS) side- ja infoinfrastruktuuri ajakohastamine ja optimeerimine 3. Riiklik sertifitseerimisasutus annab avaliku halduse asutustele sertifikaate 4. Andmekeskuste ja andmesalvestustoodete mahu suurendamine 5. Keskregistrite riist- ja tarkvara asendamine 6. Põhiregistrite ajakohastamine ja täiustamine, sealhulgas: Üksikisikute register, rahvastikuregister, õiguste ja kohustuste register, territoriaalsete tunnuste, aadresside ja kinnisvara register, ORG infosüsteem 7. Sellega seotud põhiregistrite ja ühistalituste infosüsteemi integreeritud süsteemi arendamine ja täiustamine 8. Riikliku identiteedi- ja autentimispunkti täiustamine 9. Põhiregistrite konsolideeritud liidese väljatöötamine |
|||
|
22 |
Investeering 2: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine |
Eesmärk |
Pilvandmetöötluse teenuste osutamine riigiasutustele |
E-valitsuse pilv muutub lõppkasutajatele kättesaadavaks ja suudab pakkuda avalikule haldusele pilvandmetöötlusteenuseid |
2. kv |
2026 |
Projektiga luuakse side- ja IKT-taristu ja tarkvararakendused laiendatud Zeleneči andmekeskuse jaoks Tšehhis ning pilveandmetöötluse infosüsteemid ja e-valitsuse pilve portaal, et pakkuda e-valitsuse pilvele andmesideteenuseid, mis võimaldavad avaliku halduse asutustel kasutada pilvandmetöötlusteenuseid (IaaS, SaaS). Eesmärk loetakse saavutatuks, kui on võimalik osutada pilvandmetöötluse teenuseid. |
|||
|
23 |
Investeering 3: Küberturvalisus |
Eesmärk |
Tšehhi politsei turvateabe ja sündmuste haldamise süsteemi ajakohastamine ning selle kasutuse laiendamine viie täiendava infosüsteemi küberturvalisuse kaitseks |
Täielikult toimiva ja ajakohastatud turvateabe ja -sündmuste haldamise süsteemi ning riski- ja teostatavusuuringu alusel valitud viie täiendava infosüsteemi kasutuselevõtmine. |
4. kv |
2022 |
Investeeringuga suurendatakse turvateabe ja -sündmuste haldamise turvaseire taristu kättesaadavust, mis võimaldab turvaintsidente logida ja hinnata, ning laiendatakse Tšehhi politsei ja siseministeeriumi suutlikkust ja võimekust tuvastada IKT turvaintsidente ja -intsidente ning neile reageerida isegi kaugsidevahendite abil, kui juurdepääs kontoritaristule on piiratud. |
|||
|
24 |
Investeering 3: Küberturvalisus |
Siht |
Infosüsteemide arv, mille küberturvalisust on tugevdatud kooskõlas küberturvalisust käsitleva seadusega nr 181/2014 Coll. |
Arv |
0 |
87 |
4. kv |
2025 |
Meetmega suurendatakse valitud infosüsteemide küberturvalisust kooskõlas küberturvalisuse seaduse nr 181/2014 Coll. nõuetega. Eesmärk loetakse saavutatuks pärast vähemalt 87 infosüsteemi küberturvalisuse nõuetele vastavuse edukat ja dokumenteeritud testimist ja kontrollimist ning vastavate süsteemide omanikud on süsteemide kasutuselevõtu heaks kiitnud. |
|
|
25 |
Reform 1: E-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise toetamise pädevuskeskused |
Eesmärk |
Komponentides 1.1 ja 1.2 ette nähtud infosüsteemide ja e-valitsuse ökosüsteemi muudatusi rakendavatele asutustele nõustamisteenuseid pakkuvate kolme pädevuskeskuse täielik toimimine |
Pädevuskeskused loetakse täielikult toimivaks kohe, kui riigiasutused on esitanud ja pädevuskeskused on heaks kiitnud konsultatsiooniteenuste ametlikud taotlused. |
4. kv |
2022 |
Kolm e-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise pädevuskeskust pakuvad ametiasutustele konsultatsiooni- ja nõustamisteenuseid komponentide 1.1 ja 1.2 alla kuuluvate projektide rakendamisel. |
|||
|
26 |
Reform 1: E-valitsuse, küberturvalisuse ja e-tervise toetamise pädevuskeskused |
Siht |
Konsultatsioonid ja abi, mida antakse konkreetsetele avaliku halduse asutustele vähemalt viie inimtööpäeva ulatuses komponentide 1.1 ja 1.2 meetmetega seotud teemadel |
Vähemalt 5 inimtööpäeva pikkuste konsultatsioonide arv |
0 |
50 |
4. kv |
2025 |
Meetmega antakse avaliku halduse asutustele eksperditeadmisi komponentide 1.1 ja 1.2 kohaste investeeringute ja reformide rakendamiseks. Eesmärgiks võetakse ainult konsultatsioonid, mis nõuavad vähemalt viit inimtööpäeva. |
|
|
27 |
Reform 2: E-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine |
Eesmärk |
Ühise ravimite registreerimise (ePrescription) laiendamine narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ning meditsiiniseadmete elektroonilistele vautšeritele |
E-retseptide funktsioone laiendatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete retseptidele ning meditsiiniseadmete vautšeritele. |
4. kv |
2023 |
E-retseptide olemasolevaid funktsioone laiendatakse selle meetmega, mis võimaldab kirjutada välja narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning osta meditsiiniseadmeid. |
|||
|
28 |
Reform 2: E-tervist toetavate süsteemide väljatöötamine |
Eesmärk |
Selliste projektide lõpuleviimine, millega konsolideeritakse ja arendatakse elektroonilist tervishoiutaristut, et luua omavahel seotud andmebaasid ja parandada digitaalseid tervishoiuteenuseid |
Projektidega saavutatud uusi konsolideeritud teenuseid kasutavad lõppkasutajad ja registrid on omavahel seotud. |
4. kv |
2025 |
Selle meetmega hõlmatud projektidega konsolideeritakse tervishoiuregistrite osakonnasüsteem, sealhulgas piirkondlike hügieenijaamade infosüsteemid, hügieeniregistrid, riiklik terviseteabesüsteem ja integreeritud haridusplatvorm. Asjaomased tervishoiuregistrid ühendatakse e-valitsuse teenustega. Eesmärgi saavutamist kontrollitakse eduka katsetamisega, mille teeb ja dokumenteerib arendaja, ning projekti elluviimise heakskiitmisega avaliku sektori hankija poolt pärast edukat katseetappi. Projektid hõlmavad järgmist: 1. Tervishoiusüsteemi optimeerimine harvikhaigusi põdevate patsientide jaoks 2. Hügieeniregistrite arendamine, parandades olemasolevaid pandeemiate ohjamisega seotud sanitaarteenuste ja infosüsteemide registreid 3. Tšehhi sanitaarteenuseid toetava infosüsteemi väljatöötamine 4. Tervishoiuteenuste osutajate, tervishoiutöötajate ja patsientide harude e-tervise võrdlusregistrite ning tugisüsteemide infrastruktuuri arendamine 5. Riikliku terviseteabesüsteemi ajakohastamine ja suutlikkuse suurendamine 6. Tervishoiutöötajate koolitusprogramm e-tervise süsteemide kasutamiseks |
|||
|
29 |
Investeering 4: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks |
Eesmärk |
Andmete haldamise ja kasutamise analüüs justiitssektoris ning andmehoidla kasutuselevõtt |
Analüüsi kinnitab justiitsministeerium ja andmehoidla on kasutusele võetud. |
2. kv |
2022 |
Eesmärk hõlmab justiitssektori ja justiitsministeeriumi andmekasutuse ja andmehaldusvajaduste kaardistamist, mis on aluseks tulevaste projektide ettevalmistamisel, mille eesmärk on sektori digitaliseerimine, ning see hõlmab ka andmehoidla kasutuselevõttu justiitsministeeriumi jaoks. |
|||
|
30 |
Investeering 4: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks |
Siht |
Videokonverentside korraldamiseks äsja varustatud ja ühendatud videokonverentsiruumide arvu suurenemine kohtusüsteemis. |
Konverentsiruumide arv |
170 |
470 |
4. kv |
2022 |
Meetmega suurendatakse videokonverentsivahenditega varustatud konverentsiruumide arvu. |
|
|
31 |
Investeering 4: Tingimuste loomine digitaalseks õigusemõistmiseks |
Siht |
Andmesalvestusmahu suurendamine |
Petabait |
2 |
4 |
4. kv |
2024 |
Meetmega suurendatakse justiitsministeeriumi andmesalvestusvõimet, tugevdades digitaalse töökoha ja kaugtöö taristut. |
|
B.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 5: Küberturvalisuse investeeringute suurendamine
Investeeringu eesmärk on veelgi tugevdada tagastamatu rahalise toetuse raames tehtavaid küberturvalisuse investeeringuid, suurendades 244 avaliku infosüsteemi võrra selliste infosüsteemide arvu, mille küberturvalisust on suurendatud kooskõlas küberturvalisuse seadusega nr 181/2014 Coll.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
Investeering 6: Infosüsteemide arendamine sotsiaalvaldkonnas
Investeeringu eesmärk on ajakohastada avaliku halduse infosüsteeme sotsiaalpoliitika valdkonnas, ajakohastades vähemalt kuut infosüsteemi, sealhulgas sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI), tarkvarataristu ajakohastamine töö- ja sotsiaalministeeriumis, pensionikava digiteerimine ja taotluste esitamise toetus otsuste tegemiseks.
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
B.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
247 |
Investeering 5: Küberturvalisuse investeeringute suurendamine |
Eesmärk |
Infosüsteemide tugevdamist käsitleva konkursikutse avaldamine kooskõlas küberturvalisust käsitleva seadusega nr 181/2014 Coll. |
Konkursikutse avaldamine |
1. kv |
2024 |
Infosüsteemide tugevdamist toetavate projektikonkursside avaldamine vastavalt küberturvalisust käsitlevale seadusele nr 181/2014 Coll. |
|||
|
248 |
Investeering 5: Küberturvalisuse investeeringute suurendamine |
Siht |
Infosüsteemid, mille küberturvalisust on tugevdatud kooskõlas küberturvalisust käsitleva seadusega nr 181/2014 Coll. |
Arv |
87 |
331 |
4. kv |
2025 |
Siht suurendab valitud infosüsteemide küberturvalisust kooskõlas küberturvalisust käsitleva seaduse nr 181/2014 Coll. nõuetega. Siht loetakse saavutatuks pärast vähemalt 244 infosüsteemi küberturvalisuse nõuetele vastavuse edukat testimist ja kontrollimist. Infosüsteemide eest vastutavad asutused kiidavad heaks vastavate süsteemide kasutuselevõtu. |
|
|
249 |
Investeering 6: Infosüsteemide arendamine sotsiaalvaldkonnas |
Siht |
Avaliku halduse ajakohastatud infosüsteemid sotsiaalpoliitika valdkonnas |
Arv |
0 |
6 |
2. kv |
2026 |
Sotsiaalpoliitika valdkonnas ajakohastatakse ja kasutatakse kuut infosüsteemi. Need hõlmavad vähemalt: 1.Sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI), 2.SW infrastruktuuri ajakohastamine töö- ja sotsiaalministeeriumis, 3.Pensionile jäämise tegevuskava digitaliseerimine (EDA), 4.Taotluse esitamise toetus otsuste tegemiseks. |
|
K. KOMPONENT 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga toetatakse väga suure läbilaskevõimega võrkude (VHCN) kasutuselevõtuga seotud probleemide lahendamist, et tagada kodanikele, ettevõtjatele, haldusasutustele ja institutsioonidele, eelkõige maapiirkondades, internetiühendus, võimalikult suur juurdepääs internetipõhistele teenustele. Komponendi eesmärk on ka tingimuste loomine 5G-võrkude ja -teenuste arendamiseks.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika digitaristule (riigipõhine soovitus 3/2019), ja riigipõhist soovitust, mille kohaselt Tšehhi keskendub investeerimisel digiüleminekule, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiatele (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Kõigi taristuinvesteeringute puhul korduskasutatakse või võetakse ringlusse vähemalt 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest kooskõlas tehnilise juhendiga „Ei tekita olulist kahju“ (2021/C58/01) 1 .
C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine
Reformi eesmärk on parandada suutlikkust koguda teavet elektroonilise side aktiivse ja passiivse infrastruktuuri kohta. Reform on kooskõlas liidu valdkondliku õiguse eesmärkidega, mille eesmärk on vähendada võrgu kasutuselevõtu kulusid, sealhulgas direktiiviga 2014/61/EL kiire side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta, ning direktiivi 2018/1972 (Euroopa elektroonilise side seadustik) eesmärkidega.
Reform hõlmab muu hulgas järgmist:
●Kavandatud projektide andmebaaside loomiseks vajalike meetmete rakendamine, sealhulgas vajalike õigusaktide muudatuste jõustumine ja tehniliste kirjelduste koostamine.
●Digitaalsete tehniliste kaartide valmimine, mis võimaldab juurdepääsu täpsele teabele asukoha ja tehnilise taristu kohta, mis kuulub avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele üksustele. Meetme eesmärk on digitaliseerida vähemalt 161 000 hektarit põhilist ruumilist asukohta ning 55 000 km transpordi- ja tehnilise infrastruktuuri võrgustikke.
●Viia lõpule võrgu kvaliteedi mõõtmised kõigis 76 Tšehhi ja pealinna piirkonnas, et anda paremat teavet 5G ja püsivõrgu kvaliteedi kohta ning vähendada võrgu katvuse kontrollimise aega. Mõõtmised peavad olema kooskõlas direktiivi (EL) 2018/1972 X lisas kirjeldatud teenuse kvaliteedi parameetrite, määratluste ja mõõtmismeetoditega ning järgima BERECi suuniseid teenuse kvaliteedi parameetrite kohta.
Teabe kättesaadavus olemasoleva füüsilise taristu ja riiklikult rahastatavate tsiviilehitustööde kohta muudab füüsilise taristu jagamise kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtuks tõhusamaks.
Meede viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine
Selle meetme eesmärk on töötada välja strateegiline raamistik 5G-võrkude infrastruktuuri ühiskasutuse edendamiseks, eelkõige äriliselt vähem atraktiivsetes piirkondades, võimaldades vähendada energiatarbimist, raadiokiirgust ning võrgu ehitamise ja käitamise kulusid.
Meetmega toetatakse 25 uuringu lõpuleviimist, mille eesmärk on:
●Vaadata läbi riiklik raadiospektrikava ja hinnata spektriõiguste eraldamise ja andmise strateegiakavasid, et kasutada ühtlustatud sagedusalasid kommertskasutuseks võimalikult varakult, vastavalt Liidu ühtse ühendatuse meetmepaketiga kehtestatud kriteeriumidele 2 .
●Analüüsida, kas on teostatav lubada operaatoritel maksta raadiospektri kasutustasu osamaksetena, et hõlbustada investeerimist 5G taristusse.
●Küberjulgeolekuga seotud probleemide kindlakstegemine ja sõnastamine, elektrooniliste sidevõrkude ehitamine omavalitsustes ja linnades ning linnade arendamine.
Nende uuringute põhjal töötab 5G liit välja ettepanekud 5G ökosüsteemi edasise arendamise võimaluste kohta. Need ettepanekud on aluseks suunistele, mis käsitlevad passiivse ja aktiivse elektroonilise side taristu jagamist, et hõlbustada 5G-võrkude kasutuselevõttu kooskõlas liidu ühise ühenduvuse töövahendiga ning võttes arvesse direktiivi 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta, aruannet RSPG21-016 FINAL spektri jagamise kohta ja seadust nr 143/2001 konkurentsi kaitse kohta. Meetmega nähakse ette ka 5G/26 GHz katseprojekti lõpuleviimine, mille eesmärk on töötada välja suunised ja algoritmid 5G raadiospektri koordineerimise menetluste ja sagedusala 26 GHz muude teenustega jagamise kohta.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 1: Suure läbilaskevõimega ühenduse loomine
Selle meetme eesmärk on toetada ülikiirete ühenduvusvõrkude (VHCN) ehitamist, keskendudes eelkõige maapiirkondadele, kus turupõhised lahendused ei ole kasumlikud ja selliste võrkude kasutuselevõtuks on vähe ärilisi stiimuleid. Need sekkumisvaldkonnad määratakse kindlaks kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega ja nende üle toimub avalik arutelu.
Selle meetme jaoks kuulutatakse välja vähemalt üks väga suure läbilaskevõimega ühenduvuse ehitamise hankemenetlus, mille tulemused avaldatakse 31. detsembriks 2024. Valitud projektide rakendamise kaudu suureneb väga suure läbilaskevõimega võrke käsitlevates BERECi suunistes määratletud VHCN-võrguga seotud aadressipunktide arv (ühenduvus vähemalt 1 Gb/s) vähemalt 23 000 ühiku võrra.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering 2: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist
Selle meetme eesmärk on suurendada 5G leviala transpordikoridorides, investeerides seadmetesse ning teadus- ja arendustegevusse.
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb lõpule viia järgmised meetmed:
●raudteekoridoride ulatusliku katvuse tagamine järgmise kahe raudteekoridori 5G signaaliga: i) Praha – Česká Třebová – Ostrava ja ii) Česká Třebová – Brno, suurendades nendes kahes koridoris ülekandejaamade tihedust, ehitades lisaks nendele, mille mobiilsideoperaatorid peavad ehitama vastavalt 5G sagedusoksjoni tingimustele;
●Tagada, et kaetud on 350 raudteevagunit, millel on kvaliteetsed mobiilse signaali kordajad või passiivseinad 5G signaali jaoks. 5G-võrkude raudteekoridoride koostoimelise intelligentse transpordisüsteemi (C-ITS) loomine ja katsetamine. Kvartaliaruanded katsete ja saadud kogemuste kohta tehakse kättesaadavaks teistele eespool nimetatud raudteekoridorides tegutsevatele vedajatele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades
Selle meetme eesmärk on suurendada 5G-võrgu leviala nn valgetes piirkondades, st piirkondades, mis ei ole kunagi olnud kaetud ühegi 3G-st suurema mobiilsidesignaaliga ja mille puhul võib eeldada, et need ei ole tulevikus kaetud 5G-baasvõrkudega, kuna investeeringu eeldatav kasumlikkus on väike. See määratlus järgib kehtivaid riigiabi eeskirju ja VHCNi arendamise riiklikku kava. Need piirkonnad määratakse kindlaks Tšehhi telekommunikatsiooniameti poolt teostatava valgete põhiarveldusühikute hindamise alusel ning nende üle toimub avalik arutelu.
Selle eesmärgi saavutamiseks kuulutatakse välja hankemenetlused 5G-signaalide tugijaamade ehitamiseks ja käitamiseks. Tööstus- ja kaubandusministeerium teeb ettepaneku sekkumisvaldkondade kohta 30. septembriks 2021, tagades, et turupõhised telekommunikatsioonioperaatorid ei kata kavandatud sekkumisvaldkondi järgmise kolme aasta jooksul. Pakkumiskutsete tulemused avaldatakse 31. detsembriks 2024.
Valitud projektide rakendamise kaudu suurendatakse BTSi arvu 55 võrra.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering 4: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud
Meetme eesmärk on toetada avaliku ja erasektori üksusi 5G-võrkude ja -teenustega seotud teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis.
Selle eesmärgi saavutamiseks kuulutatakse välja pakkumismenetlus teadusprojektide jaoks, mis on seotud 5G-võrkude ja -rakenduste tehnoloogilise arendamisega 5G-ökosüsteemi jaoks. Projektid keskenduvad 5G rakenduste kasutamisele tööstuses ja teenustes, eelkõige uute tehnoloogiate kasutamisele autotööstuse ja muude oluliste sektorite tootmisprotsessides. Toetust antakse ka projektidele, mis edendavad automatiseerimise, robotiseerimise, tehisintellekti ja virtuaalse või täiendatud reaalsuse arendamist ja levitamist. Võimalikud toetusesaajad on ettevõtted või riiklikud teadusasutused. Projektid valitakse välja 31. detsembriks 2024. Järgneva rakendusetapi jooksul tuleb vähemalt 22 valitud projekti lõpule viia.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
32 |
Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt investeerimisprojektide kavade andmebaasi loomiseks ja võrgu kvaliteedi mõõtmiste arvu suurendamiseks ette valmistatud meetmete jõustumine |
Jõustumisele osutavate õigusaktide sätted |
2. kv |
2023 |
Jõustuvad vajalikud seadusandlikud kohandused ja viiakse lõpule tehnilised kirjeldused, mille eesmärk on luua andmebaasid investeerimisprojektide kavatsuste kohta seaduse nr 194/2017 Coll. lõike 11 punkti 2 tähenduses ning suurendada elektrooniliste sidevõrkude kvaliteedi mõõtmiste arvu. Riiklik reguleeriv asutus korraldab pakkumismenetlused ja hangib vajalikud seadmed. Esitatud teabe kvaliteet ja kasutatavus peavad olema kooskõlas siduvate tehniliste parameetritega. |
|||
|
33 |
Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Digitaalsete tehniliste kaartide (DTM) objektide lõpuleviimine põhilise ruumilise asukoha jaoks |
Hektarid |
0 |
161 000 |
4. kv |
2025 |
Täidetakse digitaalsed tehnilised kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu täpsele asukohateabele avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele asutustele kuuluvate põhiliste ruumilisse asukohta kuuluvate objektide kohta. Digiteeritakse 161 000 ha põhilisi ruumilisi asukohti. Tulemuseks olevad DTM-objektid peavad olema üldsusele kättesaadavad. |
|
|
34 |
Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Transpordi ja tehnilise taristu võrkude jaoks digitaalsete tehniliste kaartide (DTM) objektide väljaehitamine |
Km |
0 |
55 000 |
4. kv |
2025 |
Täidetakse digitaalsed tehnilised kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu täpsele teabele avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele asutustele kuuluvate füüsiliste taristuvõrkude asukoha ja tehniliste kirjelduste kohta. Digiteeritakse 55 000 km transpordi- ja tehnilise infrastruktuuri võrke. Tulemuseks olevad DTM-objektid peavad olema üldsusele kättesaadavad. |
|
|
35 |
Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Elektroonilise side kvaliteedi mõõtmise lõpuleviimine |
Arv |
0 |
77 |
4. kv |
2025 |
Võrgu kvaliteeti mõõdetakse kõigis 76 Tšehhi ringkonnas ja pealinnas. |
|
|
36 |
Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine |
Siht |
Selliste uuringute avaldamine, mille eesmärk on parandada 5G võrkude kasutuselevõttu tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
Arv |
0 |
25 |
4. kv |
2024 |
Uuringutel on järgmised eesmärgid: ·Vaadata läbi riiklik raadiospektrikava ja hinnata spektriõiguste andmise ja andmise strateegiakavasid, et kasutada ühtlustatud sagedusalasid kommertskasutuseks võimalikult varakult. ·Analüüsida, kas on teostatav lubada operaatoritel maksta raadiospektri kasutustasu osamaksetena, et hõlbustada investeerimist 5G taristusse. ·Küberturvalisusest tulenevate probleemide kindlakstegemine. ·Elektrooniliste sidevõrkude ehitamine omavalitsustes ja linnades ning linnade arendamine. Uuringud keskenduvad eelkõige järgmistele küsimustele: ·5G-funktsioonide ja -standardite kohaldatavus üksikutes sektorites ning ettepanekud nende tehniliseks rakendamiseks ja regulatiivseteks meetmeteks. ·5G võrgutaristu digiteisiku kontseptsioon ja kasutamine. ·Satelliitside kasutamine 5G-võrkude kooseksisteerimiseks ning maapealsete ja satelliit 5G-võrkude koostööks. ·FeMBMSi (Furthered Multimedia Broadcast Multicast Service) kohaldatavus 5G-võrkudes teleringhäälingu ja audiovisuaalsete meediateenuste jaoks, sealhulgas strateegia sagedusala 600 MHz tulevaseks kasutamiseks teleringhäälingus. ·FRMCSi (tulevane raudtee-mobiilsidesüsteem) kasutamine eriotstarbeliste kanalitega raudteedel sagedusaladel 900 MHz ja 1900 MHz. ·Kvanttehnoloogia kasutamine 5G-võrkude ja -teenuste turvalisuse suurendamiseks. ·5G-võrkude jaoks kasutatava spektri jagamise võimalus. ·Sagedusala 26 GHz kasutamine 5G-võrgus. ·Kaasaegsete infosüsteemide kasutamine, sealhulgas tarkvara jagamine 5G-võrkudes avatud allikate või muude jagamisvormide, näiteks pilveserverite kaudu. ·5G-võrgu tükeldamise süsteemi kasutamine avaliku ja erasektori 5G-võrkude puhul. ·Asjade interneti ja 5G-võrkude sidumine. ·5G-võrkude kasutamine traadita püsiühenduseks ·Avatud raadiovõrgu (RAN) ja avatud põhivõrgu juurdepääsu mõju 5G-võrkude turvalisusele. ·Lennusideplatvormid (droonid, mehitamata õhusõidukid, õhupallid) ja nende mõju elektroonilise side reguleerimisele. ·Arukad raadiokeskkonnad, kus kasutatakse elektromagnetkiirguse ja arukate peegelduspindade veebimõõtmisi. ·6G-võrkude arendamine sagedusalades üle 100 GHz. |
|
|
37 |
Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine |
Eesmärk |
Suuniste avaldamine 5G-võrkude kasutuselevõtu kohta tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
Suuniste avaldamine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
4. kv |
2025 |
Avaldatakse suunised passiivse ja aktiivse taristu ühiskasutuse kohta, et hõlbustada 5G-võrkude kasutuselevõttu, mis vastab liidu ühisele ühenduvuse vahendite paketile, ning võttes arvesse direktiivi 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta, RSPG21-016 FINAL aruannet spektri ühiskasutuse kohta ja seadust nr 143/2001 konkurentsi kaitse kohta. Suunised põhinevad samas meetmes avaldatud uuringutel. Eelkõige nähakse meetmega ette 5G raadiospektri koordineerimise menetluste suuniste ja algoritmide väljatöötamine ning raadiospektri jagamine muude teenustega sagedusalas 26 GHz. |
|||
|
38 |
Investeering 1: Suure läbilaskevõimega ühenduse loomine |
Eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeerium annab kõik toetusotsused aadressipunktide ühendamiseks väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis kõigi toetusotsuste kohta, mis on seotud aadressipunktide ühendamisega väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) |
4. kv |
2024 |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis kõigi toetusotsuste kohta, mis on seotud aadressipunktide ühendamisega väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) Pakkumiskutsed sisaldavad abikõlblike kulude määratlust, projektide valimise ja hindamise hindamismudeleid ja kriteeriume, eeskirju taotlejatele ja toetusesaajatele ning suuniseid hulgimüügipakkumiste kohta. |
|||
|
39 |
Investeering 1: Suure läbilaskevõimega ühenduse loomine |
Siht |
Väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) seotud aadressipunktide valmimine |
Arv |
0 |
23 000 |
1. kv |
2026 |
Väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) ühendatud aadressipunktide arvu suurendamiseks ehitatakse taristu, suurendades ühendatud aadressipunktide arvu 23 000 võrra. Väga suure läbilaskevõimega võrk on kooskõlas BERECi suunistega väga suure läbilaskevõimega võrkude kohta. |
|
|
40 |
Investeering 2: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Siht |
5G-signaalide täiustatud hõlmatuse lõpuleviimine valitud raudteekoridorides |
Km |
0 |
86 |
2. kv |
2026 |
Investeering parandab 5G leviala kvaliteeti (lisaks juba kehtestatud 5G sagedusoksjoni tingimustest tulenevatele kriteeriumidele) vähemalt 86 km kaugusele järgmistes raudteekoridorides: – Praha – Česká Třebová – Ostrava, – Česká Třebová – Brno
|
|
|
41 |
Investeering 2: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Siht |
Raudteevagunite mobiilse signaaliga kaetuse tagamise lõpuleviimine |
Arv |
0 |
350 |
4. kv |
2025 |
Raudteevagunite kaetus tuleb tagada kvaliteetsete mobiilsete signaalide repiiteritega või passiivsete seintega 5G signaalide jaoks. |
|
|
42 |
Investeering 2: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Eesmärk |
Aruka transpordisüsteemi (C-ITS) paigaldamine ja kasutuselevõtmise katsetamine. |
C-ITS-süsteemi paigaldamise ja katsetamise lõpuleviimine |
4. kv |
2025 |
5G-ökosüsteemide rakenduste toetamine koridorides hõlmab raudteekoridoride intelligentse transpordisüsteemi (C-ITS) loomist ja katsetamist. Tööstus- ja kaubandusministeerium avaldab koos transpordiministeeriumiga projekti tulemuste aruande. |
|||
|
43 |
Investeering 3: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades |
Eesmärk |
Kõigi toetuse andmise otsuste tegemine omavalitsuste ühendamiseks suure läbilaskevõimega ühendusega |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis kõigi toetuse andmise otsuste kohta, mis on tehtud omavalitsuste ühendamiseks suure võimsusega ühendusega |
|
4. kv |
2024 |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teade kõigi toetuse andmise otsuste kohta, mis on tehtud omavalitsuste ühendamiseks suure võimsusega ühendusega. Pakkumiskutsed sisaldavad abikõlblike kulude määratlust, projektide valimise ja hindamise hindamismudeleid ja kriteeriume, eeskirju taotlejatele ja toetusesaajatele ning suuniseid hulgimüügipakkumiste kohta. Muu hulgas peavad valikukriteeriumid olema kooskõlas BERECi suunistega ülisuure läbilaskevõimega võrkude kohta. Omavalitsusüksused peavad asuma üksnes piirkondades, mis ei ole kunagi olnud kaetud ühegi 3G-st suurema mobiilse signaaliga ja mille puhul võib eeldada, et need ei ole tulevikus kaetud 5G põhivõrkudega, kuna investeeringu eeldatav kasumlikkus on väike. Need valdkonnad määratletakse kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega ja VHCNi arendamise riikliku kavaga. |
||
|
44 |
Investeering 3: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades |
Siht |
Tugijaamade lõpuleviimine 5G signaalide jaoks |
Arv |
0 |
55 |
1. kv |
2026 |
Taristu, sealhulgas 55 tugijaama, ehitatakse ja pannakse tööle, et katta 5G kaudu investeerimismahukates maapiirkondades asuvad omavalitsused, kes on kindlaks määratud 3. investeeringus. |
|
|
45 |
Investeering 4: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud |
Eesmärk |
5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele kõigi toetuse andmise otsuste tegemine |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis 5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele toetuse andmise kõigi otsuste kohta |
4. kv |
2024 |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teatis 5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele toetuse andmise kõigi otsuste kohta. Projektid keskenduvad 5G rakenduste kasutamisele tööstuses ja teenustes, eelkõige uute tehnoloogiate kasutamisele autotööstuse ja muude oluliste sektorite tootmisprotsessides. Toetust antakse ka projektidele, mis edendavad automatiseerimise, robotiseerimise, tehisintellekti ja virtuaalse või täiendatud reaalsuse arendamist ja levitamist. Võimalikud toetusesaajad on ettevõtted või riiklikud teadusasutused. |
|||
|
46 |
Investeering 4: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud |
Siht |
5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektide lõpuleviimine |
Toetatud projektide arv |
0 |
22 |
4. kv |
2025 |
5G-võrkude ja -teenuste võimalikku edasist arendamist käsitlevatest varem valitud teadusuuringute projektidest viiakse lõpule vähemalt 22 projekti. Projektide tulemuste põhistatistika avaldatakse Tšehhi Vabariigi tehnoloogiaagentuuri veebilehtedel. |
|
D. KOMPONENT 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud digitaliseerimise hõlbustamisega ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ettevõtjate, sealhulgas VKEde poolt. Samuti on selle eesmärk luua asutus, mis koordineerib majanduse digiüleminekule keskenduvaid projekte, toetab valitud strateegiliste tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu ning parandab innovatsiooni ökosüsteemi eelkõige idufirmade jaoks, sealhulgas akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vaheliste sidemete tugevdamise kaudu. Kavandatud investeeringud peaksid soodustama uuenduslike idufirmade ja VKEde juurdepääsu rahastamisele, muu hulgas finantstehnoloogia ja varajase etapi rahastamislahenduste kaudu, samuti juurdepääsu koolitusele ja katserajatistele, et aidata kaasa uute digitehnoloogiate kasutuselevõtule. Sellel komponendil on koostoime Tšehhi kava komponentidega 1.3 [suure läbilaskevõimega digivõrgud] ja 1.5 [ettevõtete digitaalne ümberkujundamine], mis aitavad kaasa suure läbilaskevõimega võrkudele juurdepääsu ja ettevõtete digitaliseerimise käsitlemisele.
See komponent toetab riigipõhist soovitust 3/2019 , mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika digitaristule ja kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi väljaarendamist, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kasutades rohkem rahastamisvahendeid, et tagada likviidsustoetus, keskenduda investeeringute tegemisel digiüleminekule, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiale, ning tagada rahastamisvõimalused innovaatilistele ettevõtjatele ning parandada avaliku ja erasektori koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas;
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peab R&I protsess olema tehnoloogiliselt neutraalne nende rakendamise tasandil (st neid tuleb kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate, sealhulgas vähese mõjuga tehnoloogiate suhtes) ning meede peab eelnevalt välistama R&I, mis on pühendatud pruuni R&I elementidele (s.t kivisüsi, pruunsüsi, nafta/nafta, DNSH tehniliste suuniste III lisaga hõlmamata maagaas, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad).
D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Digiülemineku juhtimissüsteemi institutsiooniline reform, sealhulgas RIS 3 strateegia
Institutsioonilise reformi eesmärk on lihtsustada digiüleminekut jälgivat organisatsiooni struktuuri. Äsja loodud digiülemineku komitee teeb tihedat koostööd aruka spetsialiseerumise riikliku innovatsioonistrateegiaga, mis hõlmab üksusi, kes määravad kindlaks ja levitavad peamisi tehnoloogiaid ning asjakohaseid teadus- ja innovatsioonivaldkondi. See tagab ühenduvuse ja koordineerimise osalejate vahel kogu digi-ökosüsteemis ning hõlmab era- ja avaliku sektori sidusrühmade esindatust. Samuti suurendab see ettevõtjate ja kodanike teadlikkust uute digitehnoloogiate rakendamise võimalustest.
Digitaalse ja innovatsiooni ökosüsteemi (sealhulgas idufirmad, võrsefirmad ja strateegilised tehnoloogiad) edasine täiustamine hõlmab digiülemineku komitee raames koordineeriva asutuse loomist, mis vastutab selle komponendi raames ettevõtluse toetusprogrammide rakendamise eest kooskõlas ELi idufirmade standarditega, et anda soovitusi ja nõu reformi ja sellega seotud investeeringute rakendamise kohta. Reformiga luuakse koostöö avaliku ja erasektori vahel ning toetatakse kolme katselist kaasinvesteerimisfondi, ettevõtlust ja ettevõtluse toetuskava, tegevust, mille eesmärk on suurendada idufirmade rahvusvahelistumist, ning regulatiivseid liivakasteid, mis katsetavad praktikas uuenduslikke lahendusi, nagu on välja pakutud käesoleva komponendi raames.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.
Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga
Reformi eesmärk on arendada akrediteeritud kvaliteedijuhtimise ja toodete sertifitseerimise asutusi ning luua piisava testimis- ja sertifitseerimissuutlikkusega akrediteeritud laborite võrgustik ning jagada parimaid tavasid eelkõige sellistes strateegilistes sektorites nagu lennundus- ja meditsiiniseadmete tööstus, mis parandab toodete kvaliteeti ja Tšehhi ettevõtete konkurentsivõimet. Reformiga toetatakse järgmisi tegevusi: akrediteerimisprotsesside ja seadmete ostmise hõlbustamine, keskendudes järgmisele: Kõrgtehnoloogilised materjalid ja tehnoloogiad (komposiitmaterjalid, lisav tootmine, laserirakendused); Keskkonnahoidlikud tehnoloogiad (hübriid-/elektrimootorid, süsinikdioksiidiheite vähendamine, müra vähendamine, biokütus, õhutranspordi säästlikkus); Automatiseerimine ja digitaliseerimine; Mehitamata õhusõidukite süsteemid (UAV)/mehitamata õhusõidukite süsteemid (UAS); Linnaline õhutransport (UAM); Tarkvararakendused; Tööstus 4.0 lennundus- ja kosmosesektoris (AI, asjade internet, suurandmed). Komponent hõlmab ka konsultatsiooni- ja nõustamisteenuseid ettevõtetele sertifitseerimise ettevalmistamiseks ja tootmistavade levitamiseks. Reform hõlmab ka sidusrühmadele kättesaadavate koolituskursuste loomist sertifitseerimisprotsessi kohta.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.
Investeering 2: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO)
Selle investeeringuga luuakse Kesk-Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (CEDMO) – piirkondlik asutus, mida juhib Karli Ülikool koostöös Tšehhi Tehnikaülikooliga Prahas (ČVUT) ja faktikontrolli veebisait demagog.cz. CEDMO on seotud Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskusega ning järgib väärinfo vastast tegevuskava, mille on välja andnud Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ta pakub tehisintellektivahendeid ja -metoodikat, et võidelda teabega manipuleerimise, sealhulgas desinformatsiooni vastu digiruumis erapooletul viisil, ning pakub metoodikat desinformatsioonikampaaniate avastamiseks, analüüsimiseks ja reklaamimiseks riiklikul, riikidevahelisel ja Euroopa tasandil ning desinformatsioonikampaaniate mõju ühiskonnale ja demokraatiale; Toetada meediapädevust ning jälgida koostöös riiklike ametiasutustega veebiplatvormide ja digitaalmeedia ökosüsteemi eeskirju. Investeering hõlmab ka pikaajalisi teadusprojekte, millega avaldatakse väljundeid, mis käsitlevad näiteks digi- ja meediapädevust, väärinfot ja väärinfot Tšehhis ning tehisintellekti mõju meediale.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
Investeering 5: Euroopa plokiahela teenuste taristu (mis on kooskõlas EBSIga) DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks
Meetmega toetatakse sellise kasutusjuhtumi rakendamist, mis keskendub üleeuroopalise hajusraamatu tehnoloogia (Distributed Ledger Technology) DLT võlakirjaplatvormi loomisele VKEde võla rahastamiseks. Projekt aitab lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, vähendada kulusid ja suurendada läbipaistvust ning on kooskõlas EBSIga.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering 6: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele
Sellest meetmest rahastatakse vähemalt 52 projekti, mis tõendavad digitaristu ja 5G rakendamist. Projektid kuuluvad kahe erineva algatuse alla, nimelt:
·Arukad linnad, mille eesmärk on näidata 5G kasutamist linnavõrgustikes, mis hõlmavad muu hulgas intelligentseid transpordisüsteeme, tänavavalgustust, jäätmekäitlust, ühistransporti, parkimiskohtade haldamist, linnakuritegevuse vähendamise kontseptsioone; ning
·Tööstus 4.0 näidisprojektid, milles esitletakse digitaliseeritud tootmisliinide või robotsüsteemide (mis põhinevad tehisintellekti rutiinsel kasutamisel) rakendamist ja mobiilsidevahendite kasutajate omavahelist otsesidet (seadmetevaheline side, D2D).
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 7: Tšehhi Vabariigi nn rise-up programmid
Tšehhi Vabariigi nn rise-up programmide raames tegeletakse pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõjuga ning see hõlmab kahte eraldi projektikonkurssi: Esimene projektikonkurss on avatud COVIDiga seotud meditsiinialastele teadus- ja arendusprojektidele, mis on jõudnud lõpulejõudmise, sertifitseerimise või õiguskaitse küpsusesse. Teine projektikonkurss on avatud projektidele, mille eesmärk on leida digitaalseid tehnoloogilisi lahendusi COVIDi kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks, eelkõige tervishoiu, hariduse, audiovisuaalsektori ning traditsiooniliste ettevõtete ja sektorite digiülemineku valdkonnas.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 8: Ettevõtluse ja innovaatiliste ettevõtete edendamine
Selle meetme eesmärk on edendada ettevõtlust ja toetada uute ettevõtete edukat käivitamist kogu Tšehhis. Meede hõlmab nõustamis-, konsultatsiooni- ja juhendamisteenuseid, mida pakutakse piirkondlike innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuste kaudu äsja loodud ärialgatustele ja idufirmadele. Meede hõlmab ka teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ettevõtluse edendamiseks.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 9: Vahendid stardieelsete investeeringute, strateegiliste digitehnoloogiate ja ülikoolide võrsefirmade arendamiseks
Meetme eesmärk on toetada riskikapitali arengut ja majanduse digipööret, investeerides uuenduslikesse idufirmadesse. See koosneb kolmest katsefondist: i) eelsisseatud kaasinvesteerimisfond; ii) strateegilise digitehnoloogia fond; ning iii) võrse-tehisintellektifond. Kolme fondi eesmärk on investeerida vastavalt näiteks algetapi projektidesse ja tehnoloogia idufirmadesse; strateegilistes digitehnoloogiates, nagu tehisintellekt, plokiahel, finantstehnoloogia, 5G-rakendused; Ning teadusorganisatsioonide ja ülikoolide projektides kanda oma uurimistulemused üle ja turustada neid äritavades. Toetust antakse fondide kaudu osana Euroopa Investeerimisfondi (EIF) hallatavast fondifondist.
Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), tuleb Tšehhi ja EIFi vahelise õigusliku kokkuleppe ja sellele järgneva rahastamisvahendi investeerimispoliitika kohaselt kohaldada komisjoni tehnilisi suuniseid InvestEU fondi kestlikkuskontrolli kohta; Ning jätta toetuskõlblikkusest välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 3 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 4 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 5 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 6 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; Ning nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõikide tehingute puhul, sealhulgas need, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 10: Idufirmade rahvusvahelistumine
Meetme eesmärk on pakkuda Tšehhi VKEdele ja idufirmadele juhtimisoskuste ja parimate äritavade vahetamisega seotud ekspertide koolitus-, nõustamis- ja konsultatsiooniteenuseid, näiteks: läbirääkimised; välisturgude oskusteave; uute digitaalsete vahendite kasutamine ja uute digitaalsete suundumustega kohanemine; toote valideerimine välisturgude jaoks; juurdepääs riskikapitalile; kiirendiprogrammid ja mentorlus. Tšehhi Invest rakendab programmi Tšehhi Vabariigi 2030. aasta innovatsioonistrateegia ja programmi „Tuleviku riik“ raames.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 11: Digitaalne regulatsiooni testkeskkond kooskõlas ELi prioriteetidega
See meede seisneb digitaalse regulatsiooni testimiskeskkonna käivitamises ja esmases toimimises. Testkeskkond luuakse koostöös asjaomaste asutuste, reguleerivate asutuste ja vastava sektori partneritega ning selle eesmärk on luua piisav tehniline ja regulatiivne keskkond uute tehnoloogiate, näiteks finantstehnoloogialahenduste katsetamiseks. Need peavad olema kättesaadavad nii VKEdele ja idufirmadele kui ka teistele ettevõtjatele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Investeering 12: Kvantkommunikatsioonitaristu ehitamine
Investeeringu eesmärk on rajada Tšehhis optiline kvantkommunikatsioonivõrk kooskõlas digitaalse Euroopa programmi prioriteetidega. See hõlmab tuumikvõrgu ja ühendatud teiseste harude loomist, elutähtsa ja turvataristu ühendamist ning ekspertide testimist ja koolitamist. Võrk peab olema võimeline andmeid kiiresti edastama ja töötlema, ühendades kavandamisetapis kindlaks määratud kõige asjakohasemad sidusrühmad ning ühendades need naaberriikide sarnase taristuga.
Investeering viiakse lõpule lõpetatud katsetamise ja katselise kasutusetapiga 31. detsembriks 2025 ning see hõlmab vähemalt Praha, Brno ja Ostrava vahelisi ühendusi optilise kogupikkusega 400 km, 6 kvantvõtmejaotuse (QKD) segmenti; Kahe ärilistel kvaliteeditagamise seadmetel põhineva teisejärgulise suurlinna haru ja kahe täiendava haru rakendamine, mis põhinevad eksperimentaalsel kvaliteeditagamise seadmel ja nende rakenduste katsetamisel.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
47 |
Reform 1: Majanduse digiülemineku koordineerimis- ja toetussüsteemi institutsiooniline reform (sh RIS 3) |
Eesmärk |
Majanduse digipöörde järelevalvet teostavate avaliku sektori asutuste struktuuri reformimiseks vajalike organisatsiooniliste muudatuste rakendamine |
Komitee (ja sellega seotud töörühma) moodustamine, kes vastutab riiklike sidusrühmade tegevuse koordineerimise eest, et valmistada ette projekte Tšehhi majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks |
1. kv |
2025 |
Digipöörde komitee, sealhulgas avaliku ja erasektori sidusrühmade esindatus, koordineerib komponentide 1.4 ja 1.5 kohaste reformide ja investeeringute elluviimist. See hõlmab ka spetsiaalset nõuandvat/ekspertide töörühma, kes teostab järelevalvet selle komponendi alla kuuluvate ELi idufirmade ÜRO standardite rakendamise üle, ning esitab ekspertarvamuse rakendusmeetodite valiku kohta. See eesmärk loetakse täidetuks, kui komitee ja töörühm alustavad tööd. |
|||
|
48 |
Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga |
Eesmärk |
Sertifitseerimisvõrgustiku loomine ja määramine |
Strateegiliste sektorite sertifitseerimisasutuste, tehniliste ekspertide ja kaasatud ettevõtete võrgustiku loomine. |
2. kv |
2023 |
Ühtse kontaktpunkti loomine parimate tavade jagamiseks, sertifitseerimise kohta tegeliku teabe leidmiseks, näiteks akrediteeritud laborite või teavitatud asutuste kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta, tehnilise toe pakkumised. |
|||
|
49 |
Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga |
Siht |
Sertifikaadi saanud ettevõtete arv |
Arv |
0 |
50 |
4. kv |
2024 |
Akrediteeritud sertifitseerimisasutuste kaudu sertifitseerimise saamiseks toetatakse 50 ettevõtet. Luuakse sertifitseerimist käsitlevad koolituskursused ja tehakse need kättesaadavaks. |
|
|
51 |
Investeering 2: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) |
Eesmärk |
Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse loomine Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks Tšehhi Vabariigis (CEDMO) |
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (CEDMO) keskuse käivitamine, mille rajas akadeemiline konsortsium koos Praha Charlesi Ülikooliga kui juhtiva partneriga |
4. kv |
2021 |
Digitaalmeedia keskus kui EDMO võrgu osa keskendub sellise võltsteabe nagu COVIDi või 5G võrkudega seotud valeteabe levitamise analüüsimisele ja selle leviku vastu võitlemisele. |
|||
|
250 |
Investeering 2: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) |
Eesmärk |
Laiendatud CEDMO keskuse käivitamine |
Toetuslepingu sõlmimine |
2. kv |
2024 |
Kolme uue toetatava tegevuse jaoks allkirjastatakse toetusleping laiendatud digitaalmeedia keskusele osana EDMO võrgustikust. |
|||
|
52 |
Investeering 2: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) |
Siht |
CEDMO avaldab uurimistulemused |
Uuringute arv |
5 |
4. kv |
2025 |
CEDMO avaldab oma teadusuuringute tulemused, keskendudes järgmisele: – väärinfo Kesk- ja Ida-Euroopas statistiliselt asjakohase valimi põhjal – rakendusuuringud tehisintellekti vahendite väljatöötamiseks – generatiivne tehisintellekt – meedia ümberkujundamist toetav tehisintellekt – tehisintellekti kasutamise reguleerimine meedias
|
||
|
55 |
Investeering 5: Euroopa plokiahela teenuste taristu (mis on kooskõlas EBSIga) DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks |
Eesmärk |
Toetuse saajaga sõlmitud toetusleping VKEde kasutusmallide rakendamiseks |
Toetuslepingu sõlmimine |
4. kv |
2023 |
VKEde kasutusjuhtumi rakendamiseks allkirjastatakse toetusleping. |
|||
|
56 |
Investeering 5: Euroopa plokiahela teenuste taristu (mis on kooskõlas EBSIga) DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks |
Siht |
Nende VKEde arv, kellel on võimalik pakkuda digivõlakirju EBSI kaudu. |
Arv |
0 |
190 |
2. kv |
2024 |
Toetus võimaldab VKEdel pakkuda hajusraamatu tehnoloogial põhinevaid võlakirju, ilma et see piiraks osalevate äriühingute otsust võlakirjade emiteerimise kohta. |
|
|
57 |
Investeering 6: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele |
Siht |
Arukate linnade etalonrakenduste väljatöötamine ja käitamine |
Arv |
0 |
5 |
4. kv |
2022 |
Viis võrdlustaotlust arukate linnade programmi raames, mis tuleb lõpule viia |
|
|
58 |
Investeering 6: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele |
Siht |
Arukate linnade ja tööstuse 4.0 kasutusjuhtumite lõpuleviimine |
Arv |
0 |
47 – Arukad linnad ja tööstus 4.0 |
4. kv |
2025 |
Valitud 5G näidisrakenduste lõpuleviimine muudes kohtades, sealhulgas piirkondadesse ja kohalikesse omavalitsustesse arukate linnade ja tööstuse 4.0 programmide raames |
|
|
59 |
Investeering 7: Tšehhi Vabariigi nn rise-up programmid |
Siht |
Selliste projektide toetamine, mille eesmärk on innovatsioon meditsiiniliste ja digilahenduste valdkonnas, et tulla toime COVID-19 mõjuga ning selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega |
Arv |
0 |
30 |
4. kv |
2023 |
Toetus COVID-19ga seotud meditsiiniuuringute projektidele ning selliste projektide ja projektide väljatöötamisele, mille eesmärk on leida kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks digilahendusi vähese tähtsusega toetuse vormis. Käesolevas sihis nimetatud projektikonkursside raames välja valitud projektidega sõlmitakse lepingud kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
|
60 |
Investeering 8: Ettevõtluse ja innovaatiliste ettevõtete edendamine |
Siht |
Programmi innovatsioonikeskuste ja partnerorganisatsioonide kaudu toetatud idufirmade arv |
Arv |
0 |
450 |
4. kv |
2024 |
Idufirmadele ja muudele abikõlblikele üksustele pakutakse juhendamis-, nõustamis- ja nõustamisteenuseid või koolitust, et edendada ettevõtlust ja äriplaanide valideerimist. |
|
|
61 |
Investeering 9: Vahendid stardieelsete investeeringute, strateegiliste digitehnoloogiate ja ülikoolide võrsefirmade arendamiseks |
Eesmärk |
Fondifondide käivitamine ja kolme määratud fondi (stardieelsed fondid, strateegilised tehnoloogiad ja võrsefondid) investeerimine |
Taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud vahendite investeerimissuutlikkuse ammendumine |
2. kv |
2026 |
Olemasolevate ja uute riskikapitalifondide jaoks tuleb luua kolm investeerimisfondi, et toetada innovaatilisi idufirmasid, strateegilisi tehnoloogiaid ja ettevõtteid stardijärgus/stardieelsete investeeringutega. Katseetapis tuleks kontrollida nõudluse taset, sihipärast riski, vahendite kasutamist ja investeerimisvaldkondi, sealhulgas vastastikust täiendavust teiste abivahenditega. Katseetapi tulemuste põhjal tuleb ette näha täiendavad pidevad investeerimisvoorud. Investeeringu väärtus peab olema vähemalt 54 983 897,57 eurot. Rahastamisvahendi investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|||
|
63 |
Investeering 10: Idufirmade rahvusvahelistumine |
Siht |
Idufirmade rahvusvahelise laienemise toetamine konsultatsioonide, ettevõtete nõustamise teenuste ja kiirendiprogrammide kaudu |
Arv |
0 |
100 |
4. kv |
2025 |
Idufirmasid toetatakse toetusprogrammide kaudu, mis keskenduvad rahvusvahelisele laienemisele ja välisturgudega kohanemisele. Need programmid hõlmavad mentorlus- ja konsultatsiooniteenuseid, toodete valideerimise kiirendamise programmide teenuseid, mis on seotud välisriigi, parimate tavade jagamise, laiendamise, toodete/teenuste kohandamisega. |
|
|
64 |
Investeering 11: Digitaalne regulatsiooni testkeskkond kooskõlas ELi prioriteetidega |
Eesmärk |
Digitaalse regulatsiooni testkeskkonna loomine |
Testkeskkonna loomine prioriteetsetes reguleeritud valdkondades, nagu finantstehnoloogia (põhineb digirahanduse paketil), hajusraamatu tehnoloogia (DLT) |
2. kv |
2024 |
Digitaalse reguleerija testkeskkonda, mis keskendub finantstehnoloogia ja DLT valdkonnale, loetakse aktiivseks ja toimivaks, kui uuenduslikel ettevõtetel on võimalik esitada oma taotlusi projektide ja toodete katsetamiseks. |
|||
|
65 |
Investeering 11: Digitaalne regulatsiooni testkeskkond kooskõlas ELi prioriteetidega |
Siht |
Testkeskkonnas osalejad, keda toetab testkeskkond |
Arv |
0 |
20 |
2. kv |
2025 |
Reguleeritud sektorite, näiteks finantstehnoloogia ettevõtete arv, kelle projekte ja tooteid on testitud digitaalsete regulatsiooni testkeskkondade kaudu. |
|
|
66 |
Investeering 12: Kvantkommunikatsioonitaristu ehitamine |
Eesmärk |
Optilise kvantvõrgu ehitus- ja katseetapi lõpuleviimine |
Taristu toimib ning asjaomased ametiasutused (tööstus- ja kaubandusministeerium, kaitseministeerium, riiklik küber- ja infoturbeamet (NÚKIB)) on katsetused dokumenteerinud ja heaks kiitnud. |
4. kv |
2025 |
Eesmärk sisaldab järgmist: Praha, Brno ja Ostrava vaheliste optiliste ühenduste loomine, optiline kogupikkus 400 km, kuus kvantvõtmejaotuse (QKD) segmenti; Kahe teisesed suurlinnaharud, mis põhinevad kaubanduslikel kvaliteeditagamise seadmetel, ja kaks teisesed suurlinna harud, mis põhinevad eksperimentaalsel kvaliteeditagamise töövahendil; Mobiilsete teiseste filiaalide ostmine ja kavandamine; Olemasolevate kvantsidetehnoloogiate integreerimise katsetamine; Ning 3 sõjalisele alale omase kasutusjuhtumi testimine. |
|||
D.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 13 – Strateegiliste tehnoloogiate arendamise fond
See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Tšehhi strateegilise tehnoloogia sektoris, et arendada selles valdkonnas kapitaliturge. Rahastu tegevus seisneb erasektori rahastamises vahendajate kaudu. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 80 000 000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartnerina Euroopa Investeerimisfond (EIF). Rahastu hõlmab järgmist tooterida:
·Rahastamine fondide kaudu, mis investeerivad ettevõtetesse, mis tegutsevad Tšehhi jaoks strateegilise tähtsusega valdkondades, lisaks investeeringuga 9 ette nähtud digitehnoloogiale. Need võivad hõlmata muu hulgas selliseid sektoreid nagu energeetika, kestlikkus, puhas tehnoloogia, tööstustehnoloogia, näiteks robootika, automatiseerimine või kõrgtehnoloogilised materjalid, pooljuhid, bioteadused, biotehnoloogia ning kosmose- või kahesuguse kasutusega tehnoloogiad.
Selleks et teha rahastusse investeering, allkirjastavad Tšehhi ja Euroopa Investeerimisfond rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:
1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.
2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a.Finantstoote ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus 7 .
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige äriühingute üldise toetamise korral jäetakse investeerimispoliitikast välja äriühingud, mis keskenduvad 8 olulisel määral järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 9 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 10 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 11 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 12 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
d.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavaid vahendeid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale.
4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
1.Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.
2.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas EIFi auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.
3.EIFi kohustus esitada Tšehhi rahandusministeeriumile iga-aastane auditiaruanne, mille on koostanud nende välisaudiitorid.
5.Finantsvahendajate valimise nõuded: EIF valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate suhtes.
6.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: EIF allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingus sätestatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas:
1.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.
2.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
D.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
251 |
Investeering 13: Rahalised vahendid strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks |
Eesmärk |
Rakendusleping |
Rakenduslepingu jõustumine |
4. kv |
2024 |
Rakenduslepingu jõustumine kooskõlas meetme kirjelduses esitatud nõuetega. |
|||
|
252 |
Investeering 13: Rahalised vahendid strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks |
Siht |
Fondidega sõlmitud õiguslikud lepingud |
Protsent (%) |
0 |
100 |
2. kv |
2026 |
EIF peab olema sõlminud rahaliste vahenditega seadusliku rahastamise lepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). |
|
|
253 |
Investeering 13: Rahalised vahendid strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks |
Eesmärk |
Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleviimistunnistus |
2. kv |
2026 |
Tšehhi kinnitab rahastu jaoks 80 000 000 EUR ümberpaigutamist EIFi. |
|||
E. KOMPONENT 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu kaasa tööstuse digitaliseerimise toetamisele, tehnoloogiate kasutamisele ning Euroopa digitaalse ökosüsteemi omavahel ühendatud ja kestliku riikliku tasandi tekkele. Samuti toetatakse sellega võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise vahendi loomist. Teine eesmärk on võimaldada toetada ettevõtteid, kes osalevad võimalikes üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides, eelkõige mikroelektroonika, ühenduvuse ning pilvetaristu ja -teenuste valdkonnas, sealhulgas Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud mikroprotsessorite valdkonnas. See komponent peaks toetama eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate üleminekut rohelisele majandusele digitehnoloogia abil, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse 3-2020 täitmist, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringute tegemisel digiüleminekule, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiatele, sealhulgas söekaevanduspiirkondades.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige tagatakse IKT-seadmete hangetega vastavus asjakohastele ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidele, samuti asjakohastele ELi energia- ja materjalitõhususe nõuetele ning ringlussevõtu nõuetele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiiviga 2009/125/EÜ, direktiiviga 2009/125/EÜ, direktiiviga 2011/65/EL ja direktiiviga (EL) 2021/19.
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine
Meetme eesmärk on võtta kasutusele platvorm, mis koordineerib kõigi riiklikus digitaalses ökosüsteemis osalejate, näiteks Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja küberturvalisuse riiklike pädevuskeskuste, Euroopa võrdlustestide ja eksperimenteerimisrajatiste, innovatsioonikeskuste ja kõigi nende keskuste klientide omavahelist ühendamist. Selle eesmärk on edendada digiüleminekut, tehnoloogiate kasutamist ja ekspertide värbamist digiülemineku ja uute tehnoloogiate valdkonnas ning muuta tööstus ja teenused võimalike tulevaste kriiside suhtes vastupidavamaks.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 1: Euroopa ja riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused
Meetme eesmärk on toetada peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning riigihalduse digiüleminekut, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid, meelitades ligi valdkonna eksperte ning tagades tööstuse ja teenuste suurema vastupidavuse võimalikele tulevastele kriisidele. Ette on nähtud kaasrahastamine digitaalse Euroopa programmist.
Luuakse ja võetakse kasutusele kuus Euroopa ja riiklikku digitaalse innovatsiooni keskust.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
Investeering 2: Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisüksus
Luuakse ja võetakse kasutusele Euroopa võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise rajatis. Meetme eesmärk on luua seos teadussektorite ja laiema majanduse (nt Euroopa ja riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused) vahel, võimaldades ettevõtjatel (nt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) katsetada välja töötatud tehnoloogiaid ja rakendusi, et neid saaks oma tegevuses kasutada. Ette on nähtud kaasrahastamine digitaalse Euroopa programmist.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
Investeering 3: Tootmisettevõtete ja tootmisväliste ettevõtete digiüleminek ning nende vastupanuvõime suurendamine
Otsest toetust digiüleminekule (nt tehisintellekt, protsesside automatiseerimine, robootika, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja küberturvalisus) antakse 377 ettevõttele. Kaks kolmandikku vahenditest eraldatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning üks kolmandik suurettevõtjatele. Meetme eesmärk on suurendada digitaalseid protsesse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, aga ka suurettevõtetes.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
68 |
Reform 1: Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine |
Eesmärk |
Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine |
Platvormi tegevuse alustamine |
1. kv |
2022 |
Luuakse majanduse digitaliseerimise platvorm ja käivitatakse selle tegevus. Platvorm koordineerib kõigi riiklikus digitaalses ökosüsteemis osalejate, näiteks Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja küberturvalisuse riiklike pädevuskeskuste, Euroopa võrdluskatsete ja eksperimenteerimisrajatiste, innovatsioonikeskuste ja kõigi nende keskuste klientide omavahelist ühendamist. Platvorm tegutseb ühe töörühmana digipöörde komitees, mis luuakse reformi nr 1 raames komponendi 1.4 raames. |
|||
|
69 |
Investeering 1: Euroopa ja riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused |
Siht |
Vahendite väljamaksmine Euroopa ja riiklikele digitaalse innovatsiooni keskustele |
eurodes |
0 |
8,4 miljonit |
3. kv |
2025 |
Euroopa ja riiklikele digitaalse innovatsiooni keskustele makstakse vähemalt 8,4 miljonit eurot keskuste tegevuse ja teenuste eest, mille eesmärk on ettevõtete või avaliku sektori asutuste digiteerimine. Muudest liidu programmidest või vahenditest eraldatud summasid selle summa hulka ei arvestata. |
|
|
70 |
Investeering 2: Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisüksus |
Siht |
Rahaliste vahendite väljamaksmine Euroopa võrdluskatse- ja eksperimenteerimisasutusele |
eurodes |
0 |
2,3 miljonit |
4. kv |
2024 |
Vähemalt 2,3 miljonit eurot makstakse Euroopa võrdlustestimise ja katsetamise vahendile osutatud teenuste ja tegevuste jaoks, mille eesmärk on võimaldada ettevõtetel katsetada tehnoloogiaid ja rakendusi. . Muudest liidu programmidest või vahenditest eraldatud summasid selle summa hulka ei arvestata. |
|
|
71 |
Investeering 3: Tootmis- ja tootmisväliste ettevõtete digiüleminek ja nende vastupanuvõime suurendamine |
Siht |
Ettevõtjatele digiüleminekuks antav otsetoetus |
Ettevõtete arv |
0 |
377 |
4. kv |
2025 |
377 ettevõtet digitaliseeritakse. Selline digiüleminek suurendab digiprotsesse eelkõige VKEdes. Toetatakse selliseid tegevusi nagu digitaliseerimise kasutuselevõtt ettevõtetes, sealhulgas vajalik protsessianalüüs, digilahenduste kasutuselevõtmine tehisintellektiga seotud valdkondades, protsesside automatiseerimine, robootika ning internetipõhiste ja küberfüüsikaliste süsteemide küberturvalisus ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, uute tehnoloogiliste seadmete ja seadmete, sealhulgas vajaliku taristu soetamine, omandatud või olemasolevate tehnoloogiate ühendamine uusimate sidekanalite ja -protokollide abil (autonoomne kahesuunaline side). Vähemalt kaks kolmandikku antavast abist peab olema suunatud VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. |
|
E.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 4 – Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia
Investeeringu eesmärk on toetada otsetoetuse vormis valitud ettevõtteid, kes osalevad neljas projektis, mis on osa üleeuroopalist huvi pakkuvast tähtsast projektist mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia. Meetme eesmärk on aidata kaasa piiriülesele algatusele, millega toetatakse teadus- ja arendustegevust ning seeläbi suurendatakse ELi strateegilist sõltumatust ja suutlikkust järgmise põlvkonna mikroprotsessorite, pooljuhtide ja kommunikatsioonitehnoloogia kavandamisel ja kasutuselevõtmisel.
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
E.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
254 |
Investeering 4: Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt – mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia |
Eesmärk |
Toetuslepingute sõlmimine |
Allkirjastatud toetuslepingud |
2. kv |
2024 |
Toetusleping sõlmitakse valitud ettevõtetega, kes osalevad üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ME/CT projektides. |
|||
|
255 |
Investeering 4: Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt – mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia |
Siht |
Katselahenduste väljatöötamine |
Arv |
0 |
4 |
2. kv |
2026 |
Iga projekti kohta töötatakse välja üks katselahendus ja makstakse välja vähemalt 90 % rahalistest vahenditest. |
|
F. KOMPONENT 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada praegu aeganõudvate ja halduslikult raskete ehituslubade saamise menetluste probleemi.
Komponendi eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada ehituslubade andmise protsessi. Ehituslubade andmise protsessi märkimisväärne kiirenemine peaks märkimisväärselt parandama Tšehhi ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonda. Samuti käsitletakse hoonehalduse ja ruumilise planeerimise digitaliseerimise nõuetekohase rakendamise tingimusi. Paralleelsete protsesside täielik ühtlustamine üheks menetluseks ning ehitusseadustiku eelnõus ette nähtud institutsiooniline reform võib lühendada loa väljastamise keskmist aega praeguselt 5,4 aastalt keskmiselt 1,25 aastale. Ainuüksi protsessi digitaliseerimine peaks vähendama ehitusloa saamise keskmist aega vähemalt 2 aasta võrra.
Rahastamisvahendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt Tšehhi vähendab investeeringutega seotud halduskoormust ja toetab kvaliteedipõhisemat konkurentsi riigihangete valdkonnas, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kasutades rohkem rahastamisvahendeid, et tagada likviidsustoetus, vähendada halduskoormust ja parandada e-valitsust.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas
Reform koosneb institutsioonilistest ja menetluslikest muudatustest ning selle eesmärk on ehituslubade andmise protsessi suurel määral digitaliseerida. Uus ehitusseadus jõustub 30. septembril 2021. See toob kinnisvaraasutuste detsentraliseeritud struktuuri ja nende tegutsemistingimused riigi vastutusalasse.
Reformiga kiirendatakse ehitusmenetlusi ja selle eesmärk on muuta lubade andmise menetlused tõhusamaks. Asjaomased osalejad saavad piisavat koolitust, et mõista uusi protsesse, kasutada uusi infosüsteeme ja töötada tõhusalt uues organisatsioonilises keskkonnas. Olemasolevad andmed migreeritakse uuele platvormile ja olemasolevate individuaalsete infosüsteemide toimimine tagatakse kuni keskse infosüsteemi (AIS) loomiseni. See hõlmab ehitusasutuste uue struktuuri toimimiseks vajalike IT-seadmete tarnimist.
Reform viiakse ellu 30. septembriks 2024 ja selle esimest mõju mõõdetakse 31. detsembriks 2025.
Investeering 1: Keskne infosüsteem (AIS)
Investeeringuga luuakse protsessijuhtimise infosüsteem, mida ehituslubade andmise protsessi kaasatud ametiasutuste ametnikud saavad kasutada. Süsteem digitaliseerib hoonete haldusprotsessid nii, et oleks tagatud käesoleva osa reformiga nr 1 rakendatud õigusaktides sätestatud protsesside läbipaistvus, tõhusus ja tulemuslikkus. Vajalikud riist- ja tarkvaralitsentsid ostetakse koos tehnilise toega rakendustest, mis hõlmavad vajalikke funktsionaalseid ja mittefunktsionaalsed nõudeid, süsteemi nõuetekohast testimist, hooldust, käitamist ja arendamist.
Investeering tehakse 30. septembriks 2024.
Investeering 2: Avaliku halduse andmete arendamine ja kasutamine ruumiplaneerimises
Investeeringu eesmärk on rakendada ruumilise planeerimise infosüsteemi raames ruumiliste analüütiliste dokumentide keskandmebaasi, mida kasutatakse andmete ja teenuste pakkumiseks linna- ja maapiirkondade ruumilise planeerimise asutustele, teistele avaliku sektori kasutajatele ja ruumilise planeerimise dokumentide pakkujatele. Andmed esitatakse avatud andmetena. Tsentraliseerimine võimaldab andmete tõhusat jagamist teiste avaliku halduse süsteemidega (eelkõige territoriaalsete identifitseerimisandmete, aadresside ja kinnisvara register).
Investeering tehakse 31. detsembriks 2024.
Investeering 3: Hoonete kontrolli digitaliseerimisest täiel määral kasu saamine
Investeeringuga luuakse rida infosüsteeme, standardeid ja metoodikaid, mis on vajalikud ehituslubade menetluse ja ruumilise planeerimise täielikuks digitaliseerimiseks.
Peamiste andmebaaside omavaheliseks ühendamiseks ning ehituslubade andmise protsessi ja ruumilise planeerimise hõlbustamiseks luuakse kolm IT-süsteemi:
●Tehniliste normide ja rakendusmääruste seostamise süsteem, mis integreeritakse hoonearendajate portaali ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
●Süsteem, millega nähakse ette struktuursed nõuded hoonetele ja menetlustele ning lubade andmise protsessi valideerimine ja kontroll.
●Hoonete andmestandardite haldamise süsteem.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
72 |
Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Eesmärk |
Uue ehitusseaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab uue ehitusseaduse jõustumisele |
3. kv |
2021 |
Jõustub uus ehitusseadus, millega kiirendatakse ehituslubade andmist, digitaliseeritakse ehitusprotsessi ja vähendatakse reguleerivate asutuste arvu. |
|||
|
73 |
Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Eesmärk |
Ehitusasutuste uue struktuuri tegevuse alustamine |
Ehitusasutuste uus struktuur alustab oma ülesandeid. |
3. kv |
2024 |
Ehitusasutuste, sealhulgas sisemiste üksuste uue riikliku struktuuri loomine. Finants- ja IT-personali tagamine ning personali koolitamine, mis võimaldab uue struktuuri nõuetekohast toimimist. |
|||
|
74 |
Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Siht |
Ehitusloa menetluse lühendamine vähemalt kahe aasta võrra |
Aastat |
5,5 |
3,5 |
4. kv |
2025 |
Ehituslubade menetluse keskmist kestust lühendatakse vähemalt kahe aasta võrra, 5,5 aastast kuni 3,5 aastani, mille kinnitab regionaalarengu ministeerium, võttes aluseks uue statistika lubade andmise menetluse keskmise kestuse kohta 2024.–2025. aastal. |
|
|
75 |
Investeering 1: Uue keskse infosüsteemi (AIS) loomine |
Eesmärk |
Keskinfosüsteem toimib täielikult |
Süsteemi kasutuselevõtt, kasutamise alustamine ehitusbüroodes. |
3. kv |
2024 |
Uue keskse infosüsteemi loomine ehituslubade andmise protsessi kaasatud ametiasutuste ametnikele. |
|||
|
76 |
Investeering 2: Avaliku halduse andmete arendamine ja kasutamine ruumiplaneerimises |
Eesmärk |
Ruumiliste analüütiliste dokumentide standarditud andmebaasi loomine |
Ruumiliste analüütiliste dokumentide standarditud andmebaas toimib täielikult ja seda kasutavad avaliku sektori asutused. |
4. kv |
2024 |
Ruumiliste analüütiliste dokumentide andmebaasi ülekandmine ja protokolli valideerimine. Valideerimisvahend lisatakse ruumilise planeerimise riiklikku geoportaali, kuhu laaditakse üles ruumiline analüütiline dokumentatsioon. |
|||
|
77 |
Investeering 3: Hoonete kontrolli digitaliseerimisest täiel määral kasu saamine |
Eesmärk |
Täielikult toimivad IT-süsteemid, mis toetavad ehituslubade menetluse digitaliseerimist |
Täielikult toimivad IT-süsteemid, sealhulgas lõppkasutajate poolne kasutuselevõtt. |
4. kv |
2025 |
Võetakse kasutusele kolm IT-süsteemi, mis võimaldavad ühendada kõik ehituslubade andmise protsessis kasutatavad andmebaasid: ·Süsteem, mis seob tehnilised normid rakendusmäärustega. See integreeritakse hoonete arendajate portaali ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. ·Süsteem ehitistele ja menetlustele esitatavate struktureeritud nõuete ning loamenetluse, sealhulgas ontoloogia valideerimise ja kontrollimise jaoks ·Hoonete andmestandardite haldamise süsteem. |
|||
G. KOMPONENT 1.7: Avaliku halduse digiüleminek
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse avaliku halduse süsteemi digitaliseerimisega seotud probleeme. Selle eesmärk on suurendada digiteenuste automatiseerimise arvu ja taset, suurendada pädevusi ja ministeeriumidevahelist koordineerimist ning teha koostööd uute avalike süsteemide ja teenuste ettevalmistamisel ja loomisel. Lisaks on selle eesmärk suurendada kodanike usaldust ja avalike teenuste kasutamist veebipõhiste rakenduste kaudu. Komponent saab kasu koostoimest komponentidega 1.1 ja 1.2, milles käsitletakse ka avaliku sfääri digiteerimise parandamise küsimust.
Komponent toetab riigipõhise soovituse nr 1 2023 täitmist, mille kohaselt Tšehhi laiendab avaliku sektori investeeringuid digipöördesse.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Valdkondade ühendamine ja õppeplatvormi loomine
Investeeringu eesmärk on parandada suhtlust valitsusega ja vähendada küberturvalisusega seotud riske, ühendades valitsuse valdkonnad ja e-kirjad ning luues e-valitsuse teenuste õppeplatvormi.
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
Investeering 2: Digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi täiustamine
Investeeringu eesmärk on optimeerida, reformida ja paremini hallata digiteeritud teenuste osutamist, sealhulgas nende suutlikkuse kavandamist ja teabe edastamist avaliku halduse klientidele. Investeeringu eesmärk on parandada digiteeritud avaliku halduse teenuste haldamist ja seda tehakse järgmiselt:
(I)Luua kaks töörühma, kes jälgivad pilvandmetöötluse projekte ja riigihankemenetlusi avalikus halduses digiteerimiseks
(II)Kahe infosüsteemi loomine 1) avaliku halduse teenuste digiteerimise koordineerimiseks ja teabevahetuseks ning 2) IKT projektide pikaajaliseks juhtimissüsteemiks
(III)Optimeerimisprojekt, milles määratakse kindlaks parimad tavad, paranduspunktid ja edasised meetmed, mis põhinevad analüütilisel tööl ja sidusrühmadega konsulteerimisel.
Nende tegevuste eesmärk on parandada digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi, tehes kindlaks olemasolevate tavade puudused, võttes kasutusele uusi lahendusi, kogudes rohkem andmeid ning tagades parema ülevaate teabest ja parema koordineerimise.
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
Investeering 3: Avaliku halduse kontaktkeskuse loomine
Investeeringu eesmärk on luua ja varustada kontaktkeskus avaliku halduse teenuste osutamiseks klientidele, sealhulgas kodanikele ja ettevõtjatele. Kontaktkeskus annab teavet, nõu ja tuge dokumentide elektroonilisel esitamisel valitud valitsusteenistustele („Agendy“).
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
Investeering 4: Keskse andmetaristu loomine
Investeeringu eesmärk on toetada avaliku halduse infosüsteemide tõhusat kasutamist ning jõupingutusi avaliku halduse teenuste ajakohastamiseks ja digitaliseerimiseks. Investeeringuga luuakse keskne andmeladu, mis sisaldab valitud teavet valitud muude valitsussüsteemide ja -teenuste kohta, et võimaldada nende haldamist ja optimeerimist.
Investeering tehakse 30. juuniks 2026.
G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
256 |
Investeering 2: Digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi täiustamine |
Eesmärk |
Töörühmade moodustamine |
Loodud töörühmad |
2. kv |
2024 |
Valitsuse infoühiskonna nõukogus luuakse järgmised töörühmad: 1.Pilvandmetöötluse töörühm 2.Riigihangete töörühm |
|||
|
257 |
Investeering 1: Valdkondade ühendamine ja õppeplatvormi loomine |
Eesmärk |
Projekteerimissüsteemi ajakohastamine |
Rakendatud meetmed |
2. kv |
2026 |
Rakendatakse järgmisi meetmeid: 1.Kõik keskvalitsuse asutuste veebisaidid asuvad valdkonnas *.gov.cz. 2.Kõik keskvalitsusasutuste e-kirjad viiakse üle valdkonda *.gov.cz. 3.Luuakse vähemalt kolm kodanike ja valitsuse vahelist digitaalset suhtlust käsitlevat juhendit, mis on veebis kättesaadavad. |
|||
|
258 |
Investeering 2: Digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi täiustamine |
Eesmärk |
IKT juhtimise ajakohastamine avalikus halduses |
Rakendatud meetmed |
2. kv |
2026 |
Rakendatakse järgmisi meetmeid: ·Töökorras on kaks infosüsteemi. Need on: i) teabevahetus-, koordineerimis- ja prioriseerimisplatvorm; ning ii) IKT pikaajaline juhtimissüsteem. ·Aruanne selle meetme kaudu toetatavate tegevuste kohta, sealhulgas metoodika, analüütilised dokumendid, tegevuskavad, konsultatsioonid ja järelevalve, on veebis kättesaadav. Aruandes tehakse kindlaks protsessi optimeerimise juhud ja esitatakse vähemalt saadud õppetunnid, sealhulgas head tavad ja silmapaistvad puudused. |
|||
|
259 |
Investeering 3: Avaliku halduse kontaktkeskuse loomine |
Eesmärk |
Avaliku halduse kontaktkeskus toimib |
Toimiv kontaktkeskus, mis on klientidele kättesaadav |
2. kv |
2026 |
Avaliku halduse kontaktkeskus osutab üldsusele teenuseid. See on täielikult toimiv ning suudab anda teavet, nõu ja tuge dokumentide elektroonilisel esitamisel vähemalt kümnele valitsustalitusele („Agendy“). Klientidel peab olema võimalik keskusega ühendust võtta. Korraldatakse teadlikkuse suurendamise kampaania kontaktkeskuse ja investeeringus 1 määratletud juhendite kättesaadavuse kohta. |
|||
|
260 |
Investeering 4: Keskse andmetaristu loomine |
Eesmärk |
Keskne andmeladu on töökorras |
Keskne andmeladu, mis toimib ja annab kasutajatele teavet |
2. kv |
2026 |
Keskne andmeladu peab olema töökorras. Ta kogub ja töötleb andmeid vähemalt 10 valitsuse IT-süsteemi toimimise ja vähemalt 25 valitsusasutuse („Agendy“) toimimise kohta. Andmed valitsemissektori teenuste tulemuslikkuse kohta on kättesaadavad avatud andmetena. |
|||
H. KOMPONENT 2.1: Säästev transport
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleeme, mis on seotud transpordi digitaliseerimisega, elektritranspordiga raudteetranspordis, raudteetranspordi osakaalu suurendamisega kauba- ja reisijateveos, aktiivse liikuvuse tähtsuse suurendamisega linnades, liiklusohutuse parandamisega ning liikluse mõju vähendamisega keskkonnale ja rahvatervisele. Komponent saab kasu sünergiast komponendiga 2.4, milles käsitletakse alternatiivsete jõuseadmete küsimust maanteetranspordis ja linnabussitranspordis.
Rahastamisvahendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika transpordile, eelkõige selle kestlikkusele, digitaristule ning vähese CO2 heitega majandusele ja energiale üleminekule, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 3/2019), ning riigipõhist soovitust 3/2020, millele kohaselt Tšehhi suunab investeeringud rohe- ja digipöördele, eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule ja -tehnoloogiale, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning kestlikule transpordi taristule (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige valmistatakse vähemalt 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest ette korduskasutamiseks või ringlussevõtuks.
H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Energia- ja ruumimahuka maanteetranspordi alternatiivide väljatöötamine
Meetme eesmärk on edendada energiatõhusamate transpordiliikide suuremat kasutamist regulaarsete ja raskete veovoogude puhul. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●Üle 40 000 elanikuga linnad viivad ellu säästva linnalise liikumiskeskkonna kava protsessi. Linna esindusorganid kiidavad kõik säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad heaks 30. juuniks 2023. Kui lihtsustatud säästva linnalise liikumiskeskkonna kava on juba olemas, koostatakse uus versioon, mis põhineb valitsuse poolt heaks kiidetud linnalise ja aktiivse liikuvuse kontseptsioonil (UAMC). See peab sisaldama kõiki UAMC nõutavaid osi ja põhinema UAMC nõutavatel analüüsidel, näiteks liikluse modelleerimisel ja uuringutel.
●Kaubaveo mõiste, millega kehtestatakse tingimused raudtee-kaubaveo osakaalu suurendamiseks transpordi kogumahus ajavahemikul 2024–2030, kiidetakse heaks Tšehhi Vabariigi valitsuse resolutsiooniga 31. detsembriks 2023. Kontseptsioon keskendub mitmeliigilise transpordi toetamisele, kaubaveoteenuste parandamisele ning kaubaveo mõju vähendamisele keskkonnale, rahvatervisele ja ülemaailmsetele kliimamuutustele.
●Kõik ühistranspordiettevõtjad (ühistransporti korraldavad riigid, piirkonnad ja linnad) kiidavad valitsuse poolt heaks kiidetud ühistranspordi kontseptsiooni alusel 31. detsembriks 2023 heaks viieaastase transporditeenuste kava.
●Reformi mõju ühistranspordi osakaalule ja jalgrattasõidu osakaalule mõõdetakse 31. detsembriks 2025.
Investeering 1: Kaasaegse tehnoloogia rakendamine raudteeinfrastruktuuris
Investeering aitab kaasa raudteetranspordi digitaliseerimisele, et parandada liiklusohutust ja osutatavate teenuste kvaliteeti, optimeerida raudteetaristu läbilaskevõimet ja tagada rahvusvaheline koostalitlusvõime. Investeering 1 saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●Selliste projektide kogumi määratlemine, mis hõlmavad 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga – raudtee (GSM-R), 20 äsja paigaldatud või usaldusväärsemalt käitatavat baas-transiiverjaama (BTS), ning uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine raudteeliikluse korraldamiseks 30. juuniks 2022.
●Eespool alapunktis esitatud eelnevalt kindlaks määratud projektide seast kahe projekti lõpuleviimine 30. juuniks 2024.
●Eespool olevas alapunktis kindlaksmääratud projektide kogumi kuue täiendava projekti lõpuleviimine, viies seega 31. detsembriks 2024 lõpule kokku 41 km raudteeliine, mis on kaetud GSM-Riga, 20 uut või usaldusväärsema toitega BTSi ning uute tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtu raudteeliikluse korraldamiseks.
Investeering 2: Raudteede elektrifitseerimine
Meetme eesmärk on suurendada mittefossiilse kütusetranspordi osakaalu liinide elektrifitseerimise ja alajaamades veojõu pakkumise kaudu. Investeeringuga luuakse ka tingimused energiasäästuks transpordisüsteemis. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●39,7 km elektrifitseeritud liinide ja nelja suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama projektide määratlemine 30. juuniks 2022.
●Eespool alapunktis esitatud eelnevalt kindlaks määratud projektide seast kahe projekti lõpuleviimine 30. juuniks 2023.
●Eespool olevas alapunktis kindlaksmääratud projektide kogumi kuue täiendava projekti lõpuleviimine, viies seega 30. juuniks 2024 lõpule 39,7 km elektrifitseeritud liinide ja nelja suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama rajamise.
Investeering 3: Raudteeinfrastruktuuri toetamine
Meetme eesmärk on kaitsta keskkonda ja kliimat, aidates suurendada raudteetranspordi osakaalu kauba- ja reisijateveos ning parandades raudteejaamade energiatõhusust. See investeering keskendub raudteeinfrastruktuuri arendamise projektidele, võttes muu hulgas arvesse ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate isikute piisavat juurdepääsu teenustele. Projektid keskenduvad linnalähitranspordi jaoks olulistele võrgulõikudele ning projektidele, mille eesmärk on ajakohastada mitmeliigiliste reisiterminalide raudteesõlmesid ja jaamahooneid. Lisaks toetatakse jaamahoonete kütmist. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●121,88 km ulatuses ajakohastatud liinide, üheksa moderniseeritud raudteejaama, millel on rekonstrueeritud rööbasteed ja ohutud, takistusteta juurdepääsetavad platvormid, ning üle 35 väiksema energiamahukusega jaamahoone projekt, mille eesmärk on vähendada otseseid ja kaudseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 % ning suurendada 30. juuniks 2022 reisijate mugavust ja paremaid teenuseid.
●Eespool alapunktis esitatud eelnevalt kindlaksmääratud projektidest 26 projekti lõpuleviimine 31. detsembriks 2022.
●Eespool esitatud loendis eelnevalt kindlaks määratud projektidest 11 projekti lõpuleviimine 31. detsembriks 2023.
●Eespool olevas taandes kindlaksmääratud projektide kogumi 19 täiendava projekti lõpuleviimine, viies seega lõpule 121,88 km moderniseeritud liine, üheksa moderniseeritud raudteejaama, millel on rekonstrueeritud rööbasteed ja ohutud, takistusteta juurdepääsetavad platvormid, ning üle 35 väiksema energiamahukusega jaamahoone, et saavutada 31. detsembriks 2024 kasvuhoonegaaside otsese ja kaudse heite vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega ning suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele.
Investeering 4: Maantee- ja raudteetranspordi ohutus
Meetme eesmärk on parandada liiklusohutust, võttes raudteeületuskohtades konkreetseid ohutusmeetmeid ning parandades sildade ja tunnelite seisukorda. Linnades ja linnastutes tehakse investeeringuid, et vähendada üksikute autosõitude osakaalu ning suurendada ühistranspordi ja aktiivsete transpordiliikide, nagu jalakäijate ja jalgrattasõitude osakaalu. Investeeringute hulka kuuluvad ka jalgrattateed ja jalakäijate tõketeta teed, et parandada haavatavate liikluses osalejate ohutust osana aktiivse liikuvuse edendamisest, eriti linnades. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●Selliste projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 45 raudteeületuskohta, millel on suurem ohutus (st uus või ajakohastatud kiirhoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade), 25 km ehitatud jalgrattateid, külglaineid ja takistusteta teid ning 3 ajakohastatud raudteesilda või tunnelit 30. juuniks 2022.
●Selliste projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 115 täiendavat raudteeületuskohta, millel on suurem ohutus (st uus või ajakohastatud kiirhoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade), 24 km täiendavaid jalgrattateid, külglööke ja takistusteta teid ning 3 täiendavat ajakohastatud raudteesilda või tunnelit 31. detsembriks 2022.
●Selliste projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 131 täiendavat raudteeületuskohta, millel on suurem ohutus (st uus või ajakohastatud kiirhoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade), ning veel üks moderniseeritud raudteesild või tunnel 31. detsembriks 2024.
●Projektide lõpuleviimine, mis hõlmavad 36 km täiendavaid jalgrattateid, külglaineid ja takistusteta teid ning veel ühte moderniseeritud raudteesilda või tunnelit, 31. detsembriks 2023.
H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
78 |
Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Eesmärk |
Liikuvuskavade heakskiitmine |
Kava heakskiitmine linna esindusorganite poolt |
2. kv |
2023 |
Kõigil Tšehhi Vabariigi ametlikel linnadel (linnad, mille rahvaarv on üle 40 000) peab olema linnade esindusorganite poolt heaks kiidetud säästva linnalise liikumiskeskkonna kava, mis põhineb valitsuse poolt heaks kiidetud linna- ja aktiivse liikuvuse kontseptsioonil. |
|||
|
79 |
Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Eesmärk |
Uue kaubaveokontseptsiooni heakskiitmine ja jõustumine |
Valitsuse heakskiit |
4. kv |
2023 |
Valitsus kiidab heaks uue kaubaveo kontseptsiooni, millega kehtestatakse tingimused raudtee-kaubaveo osakaalu suurendamiseks transpordi kogumahus ajavahemikul 2024–2030. Kontseptsioon keskendub mitmeliigilise transpordi toetamisele, kaubaveoteenuste parandamisele ning kaubaveo mõju vähendamisele keskkonnale, rahvatervisele ja ülemaailmsetele kliimamuutustele. |
|||
|
80 |
Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Eesmärk |
Veoteenuste kavade heakskiitmine. |
Ühistransporti teostavate ettevõtjate heakskiit |
4. kv |
2023 |
Kõik ühistranspordiettevõtjad (ühistransporti korraldavad riigid, piirkonnad ja linnad) kiidavad heaks viieaastase transporditeenuste kava, mis põhineb valitsuse poolt heaks kiidetud ühistranspordi kontseptsioonil. |
|||
|
81 |
Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Siht |
Ühistranspordi osakaalu suurendamine üle 250 000 elanikuga Tšehhi linnades ja üle 75 000 elanikuga Tšehhi linnades |
% (ühistranspordi osakaal) |
40 % linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, 28 % linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku |
45 % linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, 35 % linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku |
4. kv |
2025 |
Ühistranspordi osakaal Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, ja Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku, suureneb eesmärgi veerus selgitatud protsendi võrra. |
|
|
82 |
Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Siht |
Jalgrattasõidu osakaalu suurendamine Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, ja Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku |
% (jalgrattasõidu osakaal) |
1 % linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, 5 % linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku |
5 % linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, 10 % linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku |
4. kv |
2025 |
Jalgrattasõidu osakaal Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, ja Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku, suureneb eesmärgi veerus selgitatud protsendi võrra. |
|
|
83 |
Investeering 1: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Eesmärk |
1. investeeringu projektide kogumi määratlus |
Projektide kogumi määratlemine transpordiministeeriumi poolt |
2. kv |
2022 |
Projektide kogumi määratlemine, mis hõlmab 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga – raudtee (GSM-R), 20 äsja paigaldatud või usaldusväärsemalt käitatavat baas-transiiverjaama (BTS), ning raudteeliikluse korraldamise uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine. |
|||
|
84 |
Investeering 1: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Siht |
Kahe eelnevalt kindlaksmääratud projekti lõpuleviimine. |
Projektide arv |
0 |
2 |
2. kv |
2024 |
Kahe projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga (GSM-R), 20 uut või usaldusväärsemat põhitoitega transiiverjaama (BTS), ning uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine raudteeliikluse korraldamiseks. |
|
|
85 |
Investeering 1: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Siht |
Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast. |
Projektide arv |
2 |
8 |
4. kv |
2024 |
Lõpule viidi kuus täiendavat projekti (kokku 8), mis hõlmavad eelnevalt kindlaks määratud 41 km raudteeliine, mis on hõlmatud ülemaailmse mobiilsidesüsteemiga (GSM-R), 20 uut või usaldusväärsemalt paigaldatud baasjaama ning uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamist raudteeliikluse korraldamiseks. |
|
|
86 |
Investeering 2: Raudteede elektrifitseerimine |
Eesmärk |
2. investeeringu projektide kogumi määratlus |
Projektide kogumi määratlemine transpordiministeeriumi poolt |
2. kv |
2022 |
Projektide kogumi määratlemine, mis hõlmab 39,7 km elektrifitseeritud liine ja 4 suurema võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama. |
|||
|
87 |
Investeering 2: Raudteede elektrifitseerimine |
Siht |
Eelnevalt kindlaks määratud projektide kogumi kahe projekti lõpuleviimine |
Projektide arv |
0 |
2 |
2. kv |
2023 |
Kahe projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 39,7 km elektrifitseeritud liine ja 4 suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama. |
|
|
88 |
Investeering 2: Raudteede elektrifitseerimine |
Siht |
Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
Projektide arv |
2 |
8 |
2. kv |
2024 |
Kuue täiendava projekti (kokku 8) lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 39,7 km elektrifitseeritud liine ja 4 suurendatud võimsusega või äsja ehitatud veojõu toitejaama. |
|
|
89 |
Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Eesmärk |
3. investeeringu projektide kogumi määratlus |
Projektide kogumi määratlemine transpordiministeeriumi poolt |
2. kv |
2022 |
Projektide kogumi kindlaksmääramine, mis hõlmab 121,88 km moderniseeritud liine, 9 moderniseeritud raudteejaama koos rekonstrueeritud rööbasteega ning ohutuid ja takistusteta juurdepääsetavaid platvorme ja 35 jaamahoonet, kus on väiksem energiamahukus, suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele. |
|||
|
90 |
Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Siht |
26 projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
Projektide arv |
0 |
26 |
4. kv |
2022 |
26 projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 121,88 km moderniseeritud liine, 9 moderniseeritud raudteejaama rekonstrueeritud rööbasteega ning ohutuid ja takistusteta juurdepääsetavaid platvorme ja 35 jaamahoonet, kus on väiksem energiamahukus, suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele. |
|
|
91 |
Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Siht |
11 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
Projektide arv |
26 |
37 |
4. kv |
2023 |
11 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 121,88 km moderniseeritud, parendatud või keskkonnamõjudele vastupidavamaid liine, 9 moderniseeritud raudteejaama rekonstrueeritud rööbasteega ning ohutuid ja takistusteta juurdepääsetavaid platvorme ja 35 jaamahoonet, kus on väiksem energiamahukus, suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele. |
|
|
261 |
Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Siht |
19 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
Projektide arv |
37 |
56 |
4. kv |
2024 |
19 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektidest, mis hõlmavad 121,88 km moderniseeritud, parendatud või keskkonnamõjudele vastupidavamaid liine, 9 moderniseeritud raudteejaama rekonstrueeritud rööbasteega ning ohutuid ja takistusteta juurdepääsetavaid platvorme ja 35 jaamahoonet, kus on väiksem energiamahukus, suurem mugavus ja paremad teenused reisijatele. |
|
|
92 |
Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
Suurema ohutusega raudteeületuskohtade arv |
0 |
45 |
2. kv |
2022 |
Kõrgendatud kaitsetasemega raudteeületuskohad, kus on uus või ajakohastatud kiiratava valguse hoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade. |
|
|
93 |
Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
Ehitatud jalgrattateede pikkus, külgkellad, takistusteta teed – km |
0 |
25 |
2. kv |
2022 |
Ehitatud jalgrattatee pikkus/külglainevaba tee pikkus/tõkkevaba tee pikkus. |
|
|
94 |
Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv |
0 |
3 |
2. kv |
2022 |
Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis. |
|
|
95 |
Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv |
3 |
6 |
4. kv |
2022 |
Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis. |
|
|
96 |
Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
Suurema ohutusega raudteeületuskohtade arv |
45 |
160 |
4. kv |
2022 |
Kõrgendatud kaitsetasemega raudteeületuskohad, kus on uus või ajakohastatud kiiratava valguse hoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade. |
|
|
97 |
Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
Ehitatud jalgrattateede pikkus, külgkellad, takistusteta teed – km |
25 |
49 |
4. kv |
2022 |
Ehitatud jalgrattatee/külje/tõkkevaba tee pikkus. |
|
|
98 |
Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
Suurema ohutusega raudteeületuskohtade arv |
160 |
291 |
4. kv |
2024 |
Kõrgendatud kaitsetasemega raudteeületuskohad, kus on uus või ajakohastatud kiiratava valguse hoiatussüsteem või mehaaniline ohutusseade. |
|
|
99 |
Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv |
6 |
7 |
2. kv |
2023 |
Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis. |
|
|
100 |
Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
Ehitatud jalgrattateede pikkus, külgkellad, takistusteta teed – km |
49 |
85 |
4. kv |
2023 |
Ehitatud jalgrattatee pikkus/külglainevaba tee pikkus/tõkkevaba tee pikkus. |
|
|
101 |
Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
Moderniseeritud tehiskonstruktsioonide (sildade/tunnelite) arv |
7 |
8 |
4. kv |
2023 |
Moderniseeritud tehislik raudteestruktuur ekspluatatsioonifaasis. |
|
I. KOMPONENT 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse energiatõhususega seotud probleeme avalikus sektoris, renoveerides riigi- ja avalikke hooneid ning moderniseerides tänavavalgustust.
Komponent kajastab Tšehhi kohustust parandada riigi majanduse energiatõhusust 2030. aastaks. Selle eesmärk on vähendada lõppenergia tarbimist asjaomastes riigi- ja avaliku sektori hoonetes, suurendada kvaliteetsete renoveerimiste arvu avalikus sektoris ja vähendada avaliku sektori valgustuse lõppenergia tarbimist.
Komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse elluviimist vähese CO2 heitega majandusele ülemineku ja energiasüsteemi ümberkujundamise, sealhulgas energiatõhususe kohta (riigipõhine soovitus 3/2019) ning puhta ja tõhusa energia tootmise ja kasutamise kohta (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige riigi- ja avalike hoonete energiatõhususe parandamisel valmistatakse vähemalt 70 % ehitus- ja lammutusjäätmetest ette korduskasutamiseks või ringlussevõtuks.
I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine
Selle investeeringu eesmärk on vähendada lõppenergia tarbimist riigiasutuste hoonetes, mis ei vasta pikas perspektiivis energiatõhususe miinimumnõuetele, ning suurendada kvaliteetse ja mõõdukalt põhjaliku või täieliku renoveerimise arvu. Rahastatakse ainult projekte, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2 heite vähenemine 30 %.
Investeeringu eesmärk on toetada kuni 100 hoonete renoveerimise projekti, sealhulgas hoonete soojustamist, akende ja uste vahetamist ja renoveerimist, taastuvatel energiaallikatel põhinevate süsteemide paigaldamist või sisekeskkonna parandamise meetmete rakendamist, millel on tõendatav mõju hoonete energiatõhususele.
75 % projektide puhul sõlmitakse lepingud 31. detsembriks 2024.
Selleks et seda investeeringut paremini ette valmistada, võtab tööstus- ja kaubandusministeerium vastu ja avaldab 31. detsembriks 2021 garantiiga energiatõhususe meetodi teenuste näidislepingu. Selle eesmärk on edendada selliste projektide rakendamist, milles rõhutatakse energiasäästu maksimeerimist võrreldes kulutatud rahaliste vahenditega.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering 2: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine
Selle investeeringu eesmärk on võimaldada tänavavalgustuse renoveerimist Tšehhi Vabariigi eri omavalitsusüksustes ja ühendada renoveerimistööd muude arukate elementidega, näiteks elektritranspordi arendamise toetamisega.
Rahastatakse ainult projekte, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2 heite vähenemine 30 %.
Investeering hõlmab vähemalt 800 üldkasutatavate piksesüsteemide renoveerimise projekti toetamist Tšehhi eri omavalitsustes, millest 80 % sõlmitakse 31. detsembriks 2024. Investeering hõlmab valgustussüsteemide uuendamist ja juhtimissüsteemi soetamist või optimeerimist.
Selle investeeringu paremaks ettevalmistamiseks võtab tööstus- ja kaubandusministeerium 31. detsembriks 2021 vastu ja avaldab programmidokumendid. Selles määratakse kindlaks avalike valgustisüsteemide, sealhulgas arukate elementide renoveerimise meetmete toetamise ajakava ja tingimused.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering 3: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine
Selle investeeringu eesmärk on vähendada lõppenergia tarbimist avalikes hoonetes, mis ei vasta pikas perspektiivis energiatõhususe miinimumnõuetele, ning suurendada kvaliteetse ja mõõdukalt põhjaliku või täieliku renoveerimise arvu. Rahastatakse ainult projekte, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2 heite vähenemine 30 %.
Investeeringu eesmärk on toetada kuni 220 hoonete renoveerimise projekti, sealhulgas hoonete soojustamist, akende ja uste vahetamist ja renoveerimist, taastuvatel energiaallikatel põhinevate süsteemide paigaldamist või sisekeskkonna parandamise meetmete rakendamist, millel on tõendatav mõju hoonete energiatõhususele.
75 % eesmärgist, milleks on 220 projekti (st 165 projekti), sõlmitakse lepingud 31. detsembriks 2023.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
102 |
Investeering 1: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt energiatõhususe meetodil põhinevate tagatud teenuste näidislepingu vastuvõtmine |
Tüüplepingu avaldamine ministeeriumi veebisaidil |
4. kv |
2021 |
Tööstus- ja kaubandusministeerium võtab vastu garantiiga energiatõhususe meetodi teenuste näidislepingu, et edendada selliste projektide rakendamist, milles keskendutakse energiasäästu maksimeerimisele võrreldes kulutatud vahenditega. Näidisleping avaldatakse ministeeriumi veebilehel. |
|||
|
103 |
Investeering 1: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
75 % riigihankelepingute sõlmimine hoonete renoveerimise projektide jaoks, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
Protsent |
0 |
75 |
4. kv |
2024 |
Selle meetme raames toetatakse kokku vähemalt 100 hoonete renoveerimise projekti. Eesmärk saavutatakse 75 % projektide puhul, mille kohta on väljastatud õigusakte (nimelt vähemalt 75). Projektid esitatakse mitmepoolsele investeerimiskomisjonile pideva projektikonkursi raames ja neid hinnatakse kehtestatud kriteeriumide alusel, järgides läbipaistvat valikumenetlust. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2 heite vähendamine 30 %. 75 % eesmärk on seotud projektidega, mille kohta on väljastatud õigusakte. Investeeringud katla asendusseadmetesse, sealhulgas sellistesse, mille energiaallikaks on maagaas, ei tohi ületada 20 % kogueraldisest. |
|
|
104 |
Investeering 1: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
Energiasääst teradžaulides aastas |
0 |
140 |
1. kv |
2026 |
Eesmärk saavutatakse riigihoonete energiatarbimise vähendamisel 140 TJ võrra aastas 31. märtsiks 2026 hoonete renoveerimise tulemusena, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Energiatarbimist vähendatakse võrreldes tavapärase stsenaariumiga (st määruse (EL) nr 2021/241 kohase toetuse puudumine). Säästetud energia hulk määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise. |
|
|
105 |
Investeering 2: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Eesmärk |
Programmidokumentide vastuvõtmine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt seoses avalike tulekustutussüsteemide renoveerimise meetmetega |
Programmidokumentide avaldamine ministeeriumi veebisaidil |
4. kv |
2021 |
Programmidokumendid koostab tööstus- ja kaubandusministeerium ning need avaldatakse ministeeriumi veebisaidil. Selles kehtestatakse avalike valgustussüsteemide, sealhulgas arukate elementide renoveerimise meetmete toetamise ajakava ja tingimused, pidades silmas eesmärki saavutada primaarenergia vähemalt 30 % sääst. |
|||
|
106 |
Investeering 2: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Siht |
80 % avalike tulemasinate renoveerimise riigihankelepingute sõlmimine, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
Protsent |
0 |
80 |
4. kv |
2024 |
Selle meetme raames toetatakse kokku vähemalt 800 riiklike valgustisüsteemide renoveerimise projekti. Eesmärk saavutatakse sellest 80 % (nimelt 640) lepingute sõlmimisega 31. detsembriks 2024. Projekte hinnatakse ja valitakse igal aastal kehtestatud kriteeriumide alusel läbipaistva valikumenetluse alusel. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2 heite vähendamine 30 %. 80 % eesmärk on seotud projektidega, mille kohta on sõlmitud toetusleping. |
|
|
107 |
Investeering 2: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
Energiasääst teradžaulides aastas |
0 |
286 |
1. kv |
2026 |
Eesmärk saavutatakse energiatarbimise vähendamisega 286 TJ võrra aastas 31. märtsiks 2026 avaliku valgustuse rekonstrueerimise tulemusena, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Energiatarbimist vähendatakse võrreldes tavapärase stsenaariumiga (st määruse (EL) nr 2021/241 kohase toetuse puudumine). Säästetud energia hulk määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise. |
|
|
108 |
Investeering 3: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
75 % riigihankelepingute sõlmimine hoonete renoveerimise projektide jaoks, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
Protsent |
0 |
75 |
4. kv |
2023 |
Selle meetme raames toetatakse kokku vähemalt 220 hoonete renoveerimise projekti. Eesmärk tuleb saavutada 75 % 220 projektist, mille kohta on välja antud õigusaktid (st vähemalt 165 projekti) 31. detsembriks 2023. Projektid esitatakse riiklikule keskkonnafondile pideva projektikonkursi raames ja neid hinnatakse kehtestatud kriteeriumide alusel läbipaistva valikumenetluse alusel. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, millega saavutatakse primaarenergia tarbimise vähendamine keskmiselt vähemalt 30 % või CO2 heite vähendamine 30 %. 75 % eesmärk on seotud projektidega, mille kohta on väljastatud õigusakte. Investeeringud katla asendusseadmetesse, sealhulgas sellistesse, mille energiaallikaks on maagaas, ei tohi ületada 20 % kogueraldisest. |
|
|
109 |
Investeering 3: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
Energiasääst teradžaulides aastas |
0 |
410 |
1. kv |
2026 |
Eesmärk saavutatakse riigihoonete energiatarbimise vähendamisel 410 TJ võrra aastas 31. märtsiks 2026 hoonete renoveerimise tulemusena, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Energiatarbimist vähendatakse võrreldes tavapärase stsenaariumiga (st määruse (EL) nr 2021/241 kohase toetuse puudumine). Säästetud energia hulk määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise. |
|
J. KOMPONENT 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleemi, mis seisneb üleminekus fossiilkütustelt vähese heitega ja heitevabadele energiaallikatele, nagu fotogalvaaniline energia. Selle eesmärk on vähendada Tšehhi majanduse heitemahukust ja saasteainete heidet ning ajakohastada soojusenergia jaotusvõrku, eelkõige auru asendamise teel kuuma veega, mis toob kaasa primaarenergia allikate säästu.
Reformide ja investeeringutega toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika vähese CO2 heitega majandusele üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutamisele, sealhulgas söekaevanduspiirkondades.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides
Selle meetme eesmärk on vähendada kaugkütte CO2 heidet, eelkõige suurendades energiatõhusust, minnes söe põletamiselt üle taastuvatele energiaallikatele, põletades maagaasi, biomassi ja jäätmeid ning vähendades kasvuhoonegaaside heidet ja saasteaineid.
Koostatakse ja avaldatakse hinnang kaugkütte CO2 heite vähendamise kohta Tšehhis. Hindamisel juhindutakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames rahastatavatest investeeringutest.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Reform 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides
Selle meetme eesmärk on edendada investeeringuid biomassi, mis põhineb biomassijäätmetel ja jääkidel, mida on võimalik säästvalt kaevandada, koos kaasnevate heite vähendamise meetmetega.
Avaldatakse hinnang Tšehhi bioenergia säästva kasutamise ja biomassiga varustamise trajektooride kohta ning selle mõju kohta maakasutusele, maakasutuse muutumisele ja metsandusele ning bioloogilisele mitmekesisusele ning selle mõju kohta õhukvaliteedile ajavahemikul 2020-2030. Hindamisel juhindutakse bioenergia investeeringutest, mida rahastatakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponentide 2.2, 2.3 ja 2.5 alusel.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Investeering 1: Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine
Meetme eesmärk on asendada vähemalt osa söeküttel töötavatest energiaallikatest fotogalvaanilise energia allikatega.
Paigaldatakse ja võetakse kasutusele uued fotogalvaanilise energia allikad võimsusega 270 MWp. Projektid hõlmavad fotogalvaaniliste elektrijaamade ehitamist ettevõtete hoonete katustele, sealhulgas varjualustele (nt varjualused autodele, ehitusmasinatele või materjali talletamisele), samuti energia kogumist, mille eesmärk on optimeerida elektritootmist.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
Investeering 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides
Selle meetme eesmärk on vähendada söe põletamist soojuse tootmiseks (ja sellega seotud elektri tootmiseks) 2030. aastaks kooskõlas selle komponendi reformi nr 1 raames vastu võetud hinnanguga kaugkütte CO2 heite vähendamise kohta Tšehhis, eelkõige muutes kaugkütte väga tõhusaks ning vähendades kasvuhoonegaaside heidet ja saasteaineid aurupõhiste jaotusvõrkude asendamise kaudu kuumavee jaotusvõrkudega.
Eelkõige peavad kaugküttesüsteemide soojusjaotuse ajakohastamise toetamise asjakohased üleskutsed sisaldama tingimust, et soojus- ja elektritootmisüksuse renoveerimine peab algama kolme aasta jooksul alates võrgu moderniseerimisest, et vastata direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41 esitatud „tõhusa kaugkütte ja -jahutuse“ määratlusele („kaugkütte- või -jahutussüsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni“). Kõned hõlmavad ka tingimust, et nendes soojustootmisrajatistes ei kasutata soojusallikana tahkeid fossiilkütuseid, välja arvatud need, mis vastavad järgmistele maagaasil põhineva soojuse tootmise kriteeriumidele:
·Võrgud on osa tõhusatest kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidest (nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41) ning
·Nad hangivad soojust/jahutust rajatistest, mis on tulevikukindlad, paindlikud ja tõhusad gaasiküttel soojuse tootmiseks ning mille kasvuhoonegaaside heide käitise majandusliku eluea jooksul on väiksem kui 250 g CO2e/kWh.
Kui biomassi kasutatakse kütuseallikana, peab investeering olema kooskõlas direktiivi 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (edaspidi „teine taastuvenergia direktiiv“) artiklis 29 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega. Kasutada tohib ainult biomassi jäätmeid ja jääke, mida on võimalik säästvalt kaevandada, ning investeeringuga peavad kaasnema heitkoguseid vähendavad meetmed.
Tagatakse vastavus asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele, et heitkogused jääksid parima võimaliku tehnika alaste järeldustega (tööstusheidete direktiivi kohaselt) seotud heitetasemete piiridesse või oleksid neist väiksemad.
Investeering tehakse järgmiste meetmete kaudu:
●Tšehhi esitab 30. juuniks 2024 enne võrguinvesteeringute lõpuleviimist konkreetse kava, mis käsitleb investeerimist soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse, sealhulgas Tšehhi valitsuse võetud lepingulised kohustused asjaomase töö tellimiseks.
●Saavutada primaarenergia sääst 245 327 GJ, mis tuleneb jaotusvõrkude ajakohastamisest 31. märtsiks 2026.
J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
110 |
Reform 1: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Eesmärk |
Kaugkütte süsinikdioksiidiheite vähendamise hindamine Tšehhis |
Hinnangu avaldamine |
4. kv |
2023 |
Tööstus- ja kaubandusministeerium hindab Tšehhis kaugkütte CO2 heite vähendamise suunda, mis on kooskõlas ELi õigusaktide nõuetega, sealhulgas suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ja avaldab selle. Sellest hinnangust juhindutakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi alusel rahastatavates investeeringutes ning kaugkütte CO2 heite vähendamise valdkonnas tehtavates investeeringutes, mida rahastatakse muudest ELi fondidest või riiklikest allikatest, järgides täielikult õiguslikke nõudeid, sealhulgas nõuet mitte tekitada olulist kahju. |
|||
|
111 |
Reform 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Eesmärk |
Biomassi jätkusuutliku tarnimise trajektooride hindamine Tšehhis |
Hinnangu avaldamine |
4. kv |
2023 |
Keskkonnaministeerium hindab koostöös tööstus- ja kaubandusministeeriumi ning põllumajandusministeeriumiga bioenergia säästva kasutamise ja biomassiga varustamise trajektoore Tšehhis ning selle mõju maakasutusele, maakasutuse muutustele ja metsade sidujatele ning bioloogilisele mitmekesisusele, samuti mõju õhukvaliteedile ajavahemikul 2020-2030, mis on kooskõlas ELi õigusaktide nõuetega, sealhulgas suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ning avaldab need. Sellest hindamisest juhindutakse bioenergia investeeringute puhul, mida rahastatakse Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponentide 2.2, 2.3 ja 2.5 alusel, samuti bioenergia investeeringute puhul energeetika, transpordi, keskkonna, kliimamuutuste, metsanduse või põllumajanduse valdkonnas, mida rahastatakse muudest ELi fondidest või riiklikest allikatest, järgides täielikult õiguslikke nõudeid, sealhulgas nõuet mitte tekitada olulist kahju. |
|||
|
112 |
Investeering 1: Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine |
Siht |
FVE allikate installeeritud võimsuse suurendamine |
MWp |
0 |
270 |
1. kv |
2026 |
Paigaldatakse ja võetakse kasutusele uued fotogalvaanilised energiaallikad võimsusega 270 MWp. |
|
|
113 |
Investeering 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Eesmärk |
Soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse tehtavate investeeringute kava |
Algatuse esitamine komisjonile |
2. kv |
2024 |
Tšehhi esitab enne võrguinvesteeringu lõpuleviimist konkreetse kava sellistesse soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse investeerimiseks, milles ei kasutata soojusallikana tahkekütuseid, välja arvatud need, mis vastavad järgmistele maagaasil põhineva soojuse tootmise kriteeriumidele: ·Võrgud on osa tõhusatest kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidest (nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41); ning ·Nad hangivad soojust/jahutust rajatistest, mis on tulevikukindlad, paindlikud ja tõhusad gaasiküttel soojuse tootmiseks ning mille kasvuhoonegaaside heide käitise majandusliku eluea jooksul on väiksem kui 250 g CO2e/kWh; sealhulgas lepinguliste kohustuste kaudu, mille Tšehhi valitsus võtab endale asjaomase töö tellimiseks. Kütte- ja elektritootmisüksuse renoveerimine algab kolme aasta jooksul pärast võrgu ajakohastamist, et see vastaks direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41 esitatud „tõhusa kaugkütte ja -jahutuse“ määratlusele („kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni“). |
|||
|
114 |
Investeering 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Siht |
Primaarenergia sääst, mis tuleneb soojusjaotuse ajakohastamisest |
Primaarenergia sääst gigadžaulides |
0 |
245 327 |
1. kv |
2026 |
Saavutatakse primaarenergia sääst 245 327 GJ. |
|
K. KOMPONENT 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on toetada Tšehhi Vabariigi puhta liikuvuse ajakohastatud riikliku tegevuskava eesmärke, mis põhinevad direktiivil 2014/94/EL. Tegevuskava üks peamisi strateegilisi eesmärke on saavutada 2030. aastaks 220 000-500 000 elektrisõiduki käitamine Tšehhis. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb stimuleerida nõudlust toetuste kaudu, soodustada elektrisõidukite kasutamist teedel, toetada laadimistaristute ehitamist ja anda üldsusele teavet. Lisaks ettevõtete toetusprogrammile on teatatud samast algatusest omavalitsuste, piirkondade ja muude avalik-õiguslike üksuste jaoks.
Selle komponendiga toetatakse 2019. aasta riigipõhist soovitust 3, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige suure võimsusega digitaristule ja -tehnoloogiale, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning säästvale transporditaristule, sealhulgas söekaevanduspiirkondades, ning 2020. aasta riigipõhist soovitust 3, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika transpordile, eelkõige selle kestlikkusele, digitaristule ning üleminekule vähese CO2 heitega majandusele ja energiale, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Ühistransporditaristu ehitamine Praha linnas
Lisaks selle komponendi alla kuuluvale investeeringule nr 6 on meetme eesmärk uuendada ja vähendada Praha ühistranspordilaevastiku CO2 heidet. Heitevabade elektribusside ja trollibusside toetamine peaks aitama kaasa CO2 heite vähendamisele nii transpordi- kui ka energiasektoris. Lisaks peaks see parandama õhukvaliteeti ja mürataset linnakeskkonnas. Investeeringu eesmärk on suurendada Prahas elektribusside ja akutoitega trollibusside laadimispunktide arvu 52 ühiku võrra ning aku trollibusside dünaamiliste laadimisteede (teede elektrifitseerimine) lõiku 40 km võrra.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2: Ehitustaristu – laadimispunktid eraettevõtjatele
Koos selle komponendi alla kuuluva investeeringuga 4 on selle investeeringu eesmärk stimuleerida nõudlust elektriautode järele ja toetada vesinikutehnoloogia arengut transpordisektoris. See seisneb eraettevõtjate laadimispunktide arvu suurendamises 1500 ühiku võrra.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3: Hoonete infrastruktuur – elamute laadimispunktid
Selleks et aidata kaasa elektrisõidukite arendamisele, seisneb see investeering elamute laadimispunktide arvu suurendamises 2880 ühiku võrra nii eraomandis olevates garaaži- kui ka parkimiskohtades, mis on ette nähtud hoone elanikele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 4: Abi sõidukite ostmiseks – eraettevõtetele mõeldud sõidukid (elektrisõidukid, H2-sõidukid, elektrilised kastirattad)
Selleks et stimuleerida nõudlust heitevabade sõidukite järele, on selle investeeringu eesmärk suurendada äritegevuses kasutatavate alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite (elektrisõidukid, H2-sõidukid) arvu 2 670 ühiku võrra (2 170 akutoitega elektri- ja vesinikuautot ja -kaubikut, 500 elektrilist kastiratast).
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 5: Abi sõidukite (elektrisõidukid, H2-sõidukid) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele
Selle investeeringu eesmärk on suurendada alternatiivkütusel töötavate sõidukite (elektrisõidukid, H2-sõidukid) arvu omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes ja muudes avaliku sektori asutustes 1 485 ühiku võrra ning suurendada omavalitsuste, piirkondade, riigiasutuste ja muude avaliku sektori asutuste laadimispunktide arvu 200 ühiku võrra.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 6: Abi sõidukite ostmiseks (akutoitega trollibussid ja madala põrandaga trammid) ühistranspordi jaoks Praha linnas
Investeeringu eesmärk on toetada Praha linnas 20 akutoitega trollibussi ja 20 madala põrandaga trammi ostmist.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
115 |
Investeering 1: Ühistransporditaristu ehitamine Praha linnas |
Siht |
Laadimispunktide arv Praha linnas |
|
Arv |
0 |
52 |
4. kv |
2025 |
Praha linnas on kasutusel vähemalt 52 uut laadimispunkti. |
|
116 |
Investeering 1: Ühistransporditaristu ehitamine Praha linnas |
Siht |
Dünaamilise laadimistee kilomeetrite arv Praha linnas |
|
Km |
0 |
40 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 40 km pikkune dünaamiline laadimistee akuga trollibussi jaoks Praha linnas peab olema kasutusvalmis. |
|
117 |
Investeering 2: Ehitustaristu – laadimispunktid eraettevõtjatele |
Siht |
Eraettevõtjate jaoks kasutusele võetud laadimispunktide arv |
|
Arv |
0 |
1 500 |
4. kv |
2025 |
Töös peab olema vähemalt 1 500 uut laadimispunkti. |
|
118 |
Investeering 3: Hoonete infrastruktuur – elamute laadimispunktid |
Siht |
Elamute laadimispunktide arv |
|
Arv |
0 |
2 880 |
4. kv |
2025 |
Töös peab olema vähemalt 2 880 uut laadimispunkti. |
|
119 |
Investeering 4: Abi sõidukite ostmiseks – eraettevõtetele mõeldud sõidukid (elektrisõidukid, H2-sõidukid, jalgrattad) |
Siht |
Sõidukite arv (elektrisõidukid, H2-sõidukid, jalgrattad) eraettevõtete puhul |
|
Arv |
0 |
2 670 |
4. kv |
2025 |
Äritegevuseks ostetakse vähemalt 2 670 uut heiteta sõidukit (2 170 heiteta sõiduautot ja kaubikut, 500 elektrilist kastiratast). |
|
120 |
Investeering 5: Abi sõidukite (elektrisõidukid, H2-sõidukid) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele |
Siht |
Sõidukite arv (elektrisõidukid, H2-sõidukid) omavalitsuste, piirkondade, riigiasutuste ja muude avaliku sektori asutuste puhul |
|
Arv |
0 |
1 485 |
4. kv |
2025 |
Omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele ostetakse vähemalt 1 485 uut heiteta sõidukit (elektrisõidukid, H2-sõidukid). |
|
121 |
Investeering 5: Abi sõidukite (elektrisõidukid, H2-sõidukid) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele |
Siht |
Laadimisjaamade arv omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes ja muudes avalik-õiguslikes üksustes |
|
Arv |
0 |
200 |
4. kv |
2025 |
Kasutusele võetakse vähemalt 200 uut laadimisjaama omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avalik-õiguslikele asutustele. |
|
122 |
Investeering 6: Abi sõidukite ostmiseks (akutoitega trollibussid ja madala põrandaga trammid) ühistranspordi jaoks Praha linnas |
Siht |
Ühistranspordiks kasutatavate sõidukite (akutoitega trollibussid ja madala põrandaga trammid) arv Praha linnas |
|
Arv |
0 |
40 |
1. kv |
2026 |
Kasutusel peab olema vähemalt 40 uut saastevaba sõidukit (20 akutoitega trollibussi ja 20 madala põrandaga trammi) Praha linna ühistranspordi jaoks. |
L. KOMPONENT 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud elamute energia- ja veetarbimise vähendamisega, nendes hoonetes elamise kvaliteedi parandamisega, kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite vähendamisega tahkekütusekatelde asendamise teel, elamute kohandamisega kliimamuutuste mõjuga, uute hoonete ehitamisega ning teadlikkuse tõstmisega energiasäästu, taastuvate energiaallikate kasutamise ja eluasemesektori kliimamuutustega kohanemise kohta. Rahastamisvahendit rakendatakse toetusprogrammi „Uued keskkonnasäästlikud säästud 2030“ raames.
Selle komponendi reformide ja investeeringutega toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika üleminekule vähese CO2 heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutamisele, sealhulgas söekaevanduspiirkondades.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peavad investeeringud olema kooskõlas direktiivi 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (edaspidi „teine taastuvenergia direktiiv“) artiklis 29 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega. Neid nõudeid kohaldatakse kõigi käitiste suhtes, olenemata II taastuvenergia direktiivis sätestatud piirmääradest. Investeeringud peavad vastama taastuvenergia määruse nõudele vähendada vähemalt 80 % võrra kasvuhoonegaaside heidet tänu biomassi kasutamisele, võttes arvesse taastuvenergia II direktiivi VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikat ja fossiilkütuste võrdlusalust. Elamukeskkonnas ei tohiks investeeringud biomassikateldesse ohustada direktiivi 2008/50/EL eesmärkide saavutamist. Investeeringud peavad vastama ökodisaini nõuetele (st Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ nõuetele) ja olema klassifitseeritud ühte kahest märkimisväärselt kõrgemast energiatõhususe klassist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 artikli 7 lõike 2 tähenduses. Need nõuded peavad olema täidetud kõigi kütuste ja kõigi koormusmeetodite puhul. Investeeringud peavad olema suunavad ja kooskõlas bioenergia säästva kasutamise ja biomassiga varustamise trajektooride hindamisega Tšehhis ning selle mõjuga maakasutusele, maakasutuse muutumisele ja metsandusele ning bioloogilisele mitmekesisusele, samuti mõjuga õhukvaliteedile ajavahemikul 2020-2030, mis on osa komponendi 2.3 reformist 2.
Hoonete energiatõhusamaks renoveerimine, taastuvate energiaallikate kasutamine elamusektoris ja tahkekütusekatelde vahetamine suurendab kodumajapidamiste kütmise tõhusust ning on peamine meede direktiivist EL 2016/2284 tulenevate riiklike vähendamiseesmärkide saavutamiseks ja õhukvaliteedi standardite saavutamiseks õhukvaliteedi parandamise programmide raames. Heitkoguste vähendamisel on positiivne mõju ka vee kvaliteedile, eelkõige benso(a)püreeni heitkoguste vähendamisele.
L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Renoveerimislaine kodumajapidamiste sektoris
Selle meetme eesmärk on toetada elamute energiatõhususe parandamist, sealhulgas sellise toetuse optimeerimist ja projekti ettevalmistamise kvalitatiivselt uue taseme kehtestamist. Meetmega suurendatakse ka teadlikkust energiavajaduse vähendamise võimalustest ja muudetakse järk-järgult energiatarbijate käitumist.
Reform viiakse ellu järgmiste meetmete abil:
·Programmi „New Green Savings 2030“ täiustatakse, optimeerides toetustingimuste seadmist, suurendades keskmise ulatusega renoveerimise nõudeid (säästudes 30 % primaarenergia tarbimisest), pannes suuremat rõhku keerukale energia renoveerimisele, suurendades toetust rangemate energiatõhususe standarditega uute majade ehitamisele ja toetades tõhusat veemajandust.
·Kodumajapidamiste jaoks võetakse kasutusele kaheetapiline projektieelne ettevalmistamine: Renoveerimisvõimaluste, alternatiivide, investeeringumahukuse, energiakulude kokkuhoiu, uutest keskkonnasõbralikest säästudest saadava võimaliku toetuse taseme (esimene etapp) põhihinnang ning ülevaade võimalikest meetmetest majade renoveerimiseks ja neis taastuvate energiaallikate kasutamiseks, sealhulgas hinnang nende meetmete majandusliku tõhususe ja teostatavuse kohta (teine etapp). Kaheetapiline projektieelne toetus parandab märkimisväärselt investeerimistoetust, eelkõige madalama sissetulekuga leibkondadele.
·Kohalike tegevusrühmade riikliku võrgustiku energiaalase nõustamise keskused integreeritakse kohalike energiaagentuuride võrgustikku.
·Energiasäästmist toetava riikliku programmi (EFEKT) raames tugevdatakse ja laiendatakse toetust keskkonnahoidlikke ehitus-, keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid või materjale kasutavate töötajate koolitamiseks ja ümberõppeks, et edendada energiasäästuprojektide kvaliteetset ettevalmistamist ja rakendamist.
·Lastele ja noortele suunatud olemasolevat keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse suurendamise süsteemi laiendatakse kogu elanikkonnale ning see keskendub märkimisväärselt energia säästmisele, taastuvate energiaallikate kasutamisele, kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemisele.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Energiakogukondade toetamine
Selle meetme eesmärk on luua energiakogukonnad, mis kaasavad aktiivselt elamu- ja ettevõtlussektorit taastuvenergia kasutamisel ning teadlikkuse tõstmisel ja koolitusel, mis keskendub kogukonnapõhise energia arendamisele.
Reform viiakse ellu järgmiste meetmete abil:
·Programmiga „New Green Savings 2030“ toetatakse uute taastuvate energiaallikate paigaldamist viisil, mis kõrvaldab takistused nende tulevasel integreerimisel laiemasse energiakogukonda. Programmiga „New Green Savings 2030“ toetatakse ka väiksemaid ühiseid mitme koduga energiasalvestuskohti või energiakogukondade loomist üksikutes mitmepereelamutes ja muid energiakogukondadega seotud investeerimismeetmeid.
·Energiakogukondade loomist ning energiakogukondade arendamisele suunatud teadlikkuse tõstmist ja harimist toetatakse mitteinvesteerimismeetmetega.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 1: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil
Meetme eesmärk on säästa energiat eluhoonetes, ehitada uusi eluhooneid, mis ületavad kohustuslikke energiastandardeid, asendada nõuetele mittevastavad põletusseadmed tahkekütusel töötavates kodumajapidamistes energiaklassi A kuuluvate gaasikondensatsioonikateldega, kasutada taastuvaid energiaallikaid hoonete põhjalikuks energia renoveerimiseks ning kohaneda kliimamuutustega, sealhulgas veemajandusega. Edendatakse arukaid energialahendusi üksikute majapidamiste, majade või väikeste majarühmade tasandil, nagu arukad arvestid, ühised energiasalvestuskohad ja nõudluse koondamine.
Gaasikatelde paigaldamise kulud peavad moodustama maksimaalselt 20 % renoveerimisprogrammi kogukuludest ja need tuleb paigaldada tahkekütusekatelde asendamiseks. Energiatõhususe kava stimuleerib abisaajaid paigaldama uusi gaasiküttega katlaid ja võtma ka muid energiatõhususe meetmeid.
Renoveerimisprogrammiga vähendatakse renoveeritavate hoonete primaarenergia nõudlust keskmiselt 30 %.
Maksimaalselt 10 % selle meetme kogueraldisest toetatakse uute hoonete ehitamist. Toetust saavatel uutel hoonetel peab olema primaarenergia nõudluse kübar, mis on vähemalt 20 % väiksem nullilähedase energiatarbega hoonete nõudest.
Vähemalt 70 % mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks või muuks materjali taaskasutamiseks. ELi tasandi näitajaid kasutatakse hoonete jätkusuutlikkuse hindamiseks ja selle kohta aru andmiseks hoonete kogu olelusringi jooksul.
Samuti toetatakse haavatavaid energiatarbijaid.
Investeering tehakse järgmiste projektide kaudu:
·Projektid energiatarbimise vähendamiseks 1 200 TJ aastas alates 1. veebruarist 2020.
·Energiatarbimise vähendamine 1 900 TJ aastas ja CO2 heite vähendamine 100 kt võrra aastas 31. detsembriks 2025.
Investeering 2: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega
Selle meetme eesmärk on asendada nõuetele mittevastavad põletusallikad kodumajapidamistes, kus kasutatakse tahkekütuseid, vähesaastavate kütteallikatega (soojuspumbad, biomassikatlad) ning paigaldada eluasemesektorile sobivad taastuvad energiaallikad, eelkõige fotogalvaanilised ja fototermilised süsteemid.
Investeering tehakse järgmiste projektide kaudu:
·Projektid energiatarbimise vähendamiseks 720 TJ aastas ja CO2 heite vähendamiseks 100 kt võrra aastas.
·Energiatarbimise vähendamine 1 500 TJ/aastas ja CO2 heite vähendamine 170 kt CO2/aastas 30. septembriks 2023.
·Energiatarbimise vähendamine 4 500 TJ/aastas ja CO2 heite vähendamine 500 kt CO2/aastas 31. detsembriks 2025.
·Energiatarbimise vähendamine 415 TJ võrra aastas ja CO2 heite vähendamine 66 kt aastas, mis saavutatakse sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade toetamisega 31. detsembriks 2025.
Investeering 3: Projekti ettevalmistamise ja teadlikkuse tõstmise, hariduse, koolituse ja teabe toetamine energiasäästu ning kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heitkoguste vähendamise valdkonnas
Selle meetme eesmärk on toetada projektieelset energiatõhusate renoveerimistööde ettevalmistamist, soojusvahetust energiatõhusama energia saamiseks ja eelkõige energiatarbimise automatiseerimist eluasemesektoris, sealhulgas haridust ja koolitust nendes valdkondades. Viiakse lõpule 40 kogukonna energiaprojektide ettevalmistamise projekti, 3 600 peremajade projekti ettevalmistamise uuringut, 1 200 korterelamute projekti ettevalmistamise uuringut ning 50 energiaalaste konsultatsiooni- ja teabekeskuste projekti.
Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.
L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
123 |
Reform 1: Renoveerimislaine kodumajapidamiste sektoris |
Eesmärk |
Konsultatsiooni- ja koolitusteenused renoveerimislaine jaoks kodumajapidamiste sektoris ning õhukvaliteedi kavades sisalduvate rakendusmeetmete ajakava |
Konsultatsiooni- ja koolitusteenuste käivitamine ning õhukvaliteedi kavades sisalduvate rakendusmeetmete ajakava esitamine komisjonile |
4. kv |
2025 |
Kodumajapidamiste jaoks võetakse kasutusele kaheetapiline projektieelne ettevalmistamine. Kohalike tegevusrühmade riikliku võrgustiku energiaalased konsultatsioonikeskused integreeritakse kohalike energiaagentuuride võrgustikku, energiaalase nõustamise süsteemi, mis koosneb energiaalastest konsultatsiooni- ja teabekeskustest ning üksikutest kohalikest tegevusrühmadest. Riikliku energiasäästu toetamise programmi (EFEKT) fookust laiendatakse, et see hõlmaks nõudlust keskkonnahoidlikke ehitustöid, keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid või materjale kasutavate töötajate koolituse ja ümberõppe järele ning edendaks energiasäästuprojektide kvaliteetset ettevalmistamist ja rakendamist. Lastele ja noortele suunatud olemasolevat keskkonnahariduse ja teadlikkuse tõstmise süsteemi laiendatakse kogu üldsusele ning selles keskendutakse uuesti energiasäästule, taastuvate energiaallikate kasutamisele, kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemisele. Koostatakse heakskiidetud õhukvaliteedi kavades sisalduvate meetmete rakendamise ajakava, mis keskendub linnastutele, kus piirtasemete ületamine on kõige suurem, ning nende rakendamist alustatakse 30. juuniks 2022. |
|||
|
124 |
Reform 2: Energiakogukondade projektide toetamine |
Siht |
Nõustamisteenused energiakogukondadele |
Toetust saavate energiakogukondade arv |
0 |
40 |
4. kv |
2025 |
Nõuandeteenused, mis käsitlevad uute taastuvate energiaallikate paigaldamist viisil, mis kõrvaldab takistused nende tulevaseks integreerimiseks laiemasse energiakogukonnasse, väiksematesse ühistesse mitme koduga energiasalvestuskohtadesse, energiakogukondade loomist üksikutes mitmepereelamutes ja muid energiakogukondadega seotud investeerimismeetmeid, kehtestab igas Tšehhi piirkonnas riikliku keskkonnafondi piirkondlik büroo. 40 energiakogukonna loomist ning energiakogukondade arendamisele suunatud teadlikkuse tõstmist ja harimist toetatakse Riikliku Keskkonnafondi nõustamisteenustega.. |
|
|
125 |
Investeering 1: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil |
Siht |
Energiatarbimise vähendamisega seotud lepingulised projektid |
Energiasääst teradžaulides aastas |
0 |
1 200 |
3. kv |
2024 |
Riiklik keskkonnafond sõlmib alates 2020. aasta veebruarist lepingud energiatarbimise vähendamiseks 1 200 TJ/aastas. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, mille puhul primaarenergia tarbimine väheneb keskmiselt vähemalt 30 %. Investeeringud gaasijahutusega põletuskatelde asendusseadmetesse võivad moodustada kuni 20 % kogu meetme 2.5.1 eraldisest. |
|
|
126 |
Investeering 1: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamine |
Energiasääst teradžaulides aastas |
1 200 |
1 900 |
4. kv |
2025 |
Energiatarbimist ja CO2 heidet vähendatakse 31. detsembriks 2025 vastavalt 1 900 TJ/aastas ja 100 sõlme aastas, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Rakendamiseks valitakse ainult sellised projektid, mille puhul primaarenergia tarbimine väheneb keskmiselt vähemalt 30 %. Investeeringud gaasijahutusega põletuskatelde asendusseadmetesse võivad moodustada kuni 20 % kogu meetme 2.5.1 eraldisest. |
|
|
127 |
Investeering 2: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamise projektid |
Energiasääst teradžaulides aastas |
0 |
720 |
3. kv |
2023 |
Projektide kohta, mille eesmärk on vähendada energiatarbimist ja CO2 heidet vastavalt 720 TJ võrra aastas ja 100 kilotonni võrra aastas, sõlmib lepingud riiklik keskkonnafond. Mis puutub biomassi, siis vähemalt 80 % kasvuhoonegaaside heite vähendamisest tuleb saavutada biomassi kasutamise abil vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas. |
|
|
128 |
Investeering 2: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamine (35 % rakendatud) |
Energiasääst teradžaulides aastas |
720 |
1 500 |
3. kv |
2023 |
Energiatarbimist ja CO2 heidet vähendatakse 30. septembriks 2023 vastavalt 1 500 TJ/aastas ja 170 kt aastas, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Mis puutub biomassi, siis vähemalt 80 % kasvuhoonegaaside heite vähendamisest tuleb saavutada biomassi kasutamise abil vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas. |
|
|
129 |
Investeering 2: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamine |
Energiasääst teradžaulides aastas |
1 500 |
4 500 |
4. kv |
2025 |
Energiatarbimist ja CO2 heidet vähendatakse 31. detsembriks 2025 vastavalt 4 500 TJ/aastas ja 500 sõlme aastas, mida tõendatakse energiamärgiste abil. Energiatarbimist ja CO2 heidet vähendatakse 31. detsembriks 2025 vastavalt 415 TJ/aastas ja 66 sõlme aastas sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade toetamise kaudu. Vähenemist tõendatakse energiamärgiste abil. Mis puutub biomassi, siis vähemalt 80 % kasvuhoonegaaside heite vähendamisest tuleb saavutada biomassi kasutamise abil vastavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas. |
|
|
130 |
Investeering 3: Projekti ettevalmistamise ja teadlikkuse tõstmise, hariduse, koolituse ja teabe toetamine energiasäästu ning kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heitkoguste vähendamise valdkonnas |
Siht |
Projektide ettevalmistamise projektid, uuringud, koolitused ja kogukonna energiaprojektid |
Projektide arv |
0 |
4 890 |
4. kv |
2025 |
Viiakse lõpule 4 890 projekti, sealhulgas 40 kogukonna energiaprojektide ettevalmistamise projekti, 3 600 peremajade projekti ettevalmistamise uuringut, 1 200 korterelamute projekti ettevalmistamise uuringut ning 50 energiaalaste konsultatsiooni- ja teabekeskuste projekti. |
|
M. KOMPONENT 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab kooskõlas Tšehhi Vabariigi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga lahendada kliimamuutustest tulenevaid probleeme järgmistes prioriteetsetes valdkondades: Metsa majandamine, põllumajandus, veemajandus maastikul, veemajandus ja bioloogiline mitmekesisus.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Tulvakaitse
Selle meetme eesmärk on kaitsta asustatud alasid üleujutuste negatiivse mõju eest, parandada vee säilitamist maastikul ja hõlbustada olemasolevate veestruktuuride looduslikku puhastamist asulates. Investeeringuga toetatakse tulva eest kaitsmise projekte (nt veesäilituspotentsiaali kindlakstegemine; poldrite rajamine, töötlemine ja rekonstrueerimine ning rohuribade absorbeerimine; looduslike veehoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine; või muid meetmeid, et pidurdada pinna äravoolu ja vähendada üleujutuse kiirust.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 2: Väikesed vooluveekogud ja väikesed veehoidlad
Meetme eesmärk on märkimisväärselt parandada olemasolevate väikeste vooluveekogude ja väikeste veehoidlate morfoloogilist seisundit, taaselustada väikesed vooluveekogud ning ehitada uusi looduselähedased väikesed tiigid. See aitab kaasa vee säilitamisele ning suurendab rannikualade taimestiku arengut ja vee säilitamist vooluveekogudes. Samuti suurendab see linnadesse ja valdadesse suunduvate voogude ohutust.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Investeering 3: Maakorraldus
Meetme eesmärk on suurendada maastiku ökoloogilist stabiilsust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele, edendada bioloogilist mitmekesisust ja maastiku mittetootlikke funktsioone ning kaitsta põllumajandusmaad ja veevarusid. Meetmed põhinevad maastiku veesäilituspotentsiaali hindamisel ning keskenduvad peamiselt pinnase ja vee kvaliteedi ja kvantiteedi kaitsmisele, suurte põllumajandusmaa kruntide jagamisele maastikule iseloomulike vormidega, looduspõhiste erosioonivastaste meetmete (palgid, diagonaalid, kraavid, rohuribad) rakendamisele maastikul, et kõrvaldada maapinna äravoolu kahjulik mõju. Vee säilitamise meetmed keskenduvad peamiselt sellistele projektidele nagu märgalade taastamine, vooluveekogude taaselustamine ja tiikide loomine. Need investeeringud hõlmavad ka rohelise taristu meetmete rakendamist, millega toetatakse bioloogilist mitmekesisust, näiteks biokeskusi ja biokoridore.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 4: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine
Selle meetme eesmärk on taastada stabiilne mets, istutades kohalikke ja heterogeenseid liike, seades samal ajal eesmärgiks, et metsade mitme põlvkonna ja ruumiline koosseis oleks kliimamuutustele vastupanuvõimeline ning kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskavaga. Seda investeeringut täiendab metsamajandamise kavandamist käsitleva ministri määruse muudatus, mis sillutab konkreetselt teed mitme põlvkonna, mitme liigiga ja vastupanuvõimelistele metsadele.
Investeering viiakse lõpule 30. septembriks 2024.
Investeering 5: Vee säilitamine metsas
Selle meetme eesmärk on suurendada veemahutavust metsades selliste projektide rakendamise kaudu, millega parandatakse mulla-, vee- ja mikroklimaatilisi tingimusi, nagu (metsaveekogude puhastamine, väikesed veehoidlad metsades ja loodusliku vee säilitamise meetmed äravoolu aeglustamiseks), ning kiirendatud erosiooni seire ja veehoidlate kaitse kaudu.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2024.
M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
131 |
Investeering 1: Tulvakaitse |
Eesmärk |
Tulvakaitse lepingute sõlmimisest teatamine |
Edukaks tunnistatud projektidest ja lepingu sõlminud pakkujatest teatamine [korraldusasutuse nimi] |
|
|
|
1. kv |
2022 |
Teatis tulva eest kaitsmise projektide kohta (projektide koguarv: 40). Enne ehitustööde alustamist tagatakse ja tõendatakse iga projekti puhul täielik vastavus veepoliitika raamdirektiivi nõuetele. |
|
132 |
Investeering 1: Tulvakaitse |
Siht |
T1: 15 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse tulvade eest. |
Projektide arv |
0 |
15 |
4. kv |
2022 |
Sõltumatu inseneri esimene aruanne 15 loetletud projekti lõpuleviimise kohta. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi, samal ajal kui kunstliku konkreetse tulvakaitsetaristu ehitamist ja/või remonti välditakse nii palju kui võimalik. Loetletud projekte rakendatakse alles siis, kui asjaomane veeamet on andnud loa keskkonnamõju hindamise alusel, kui see on nõutav vastavalt direktiivile 2011/92/EL, ja asjakohastele hindamistele direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis. Lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, mis on lähedal häirimatutele tingimustele, samuti veevõtuga seotud praegusi survetegureid. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt ega pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista sellega seotud konkreetse veekogu ega muude sama vesikonna veekogude hea seisundi või potentsiaali saavutamist ning ii) ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele. Projektid aitavad kaasa asjaomaste veekogude hea ökoloogilise seisundi või potentsiaali saavutamisele kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetega. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Tammide rekonstrueerimise või moderniseerimise projektide puhul: Projekti kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, ning asjakohaseid hindamisi direktiivi 2000/60/EÜ raames, sealhulgas vajalike leevendusmeetmete rakendamist, et tagada vastavus DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Kõik keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kohase hindamise raames kindlaks määratud meetmed, mis on vajalikud DNSH põhimõtte järgimise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse rangelt taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappidel. Lõpparuandes kinnitatakse KMH tulemuste täielikku järgimist, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist, tagades vastavuse DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Tehakse projekti riskianalüüs. Riskianalüüsis käsitletakse ka tulevasi kliimatingimusi. Mis tahes rekonstrueerimine või moderniseerimine ei tohi kaasa tuua tammivõimsuse suurenemist. |
|
|
133 |
Investeering 1: Tulvakaitse |
Siht |
T2: Täiendava 23 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse tulvade eest. |
Projektide arv |
15 |
38 |
4. kv |
2024 |
Sõltumatu inseneri teine valmimisaruanne veel 23 loetletud projekti kohta. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi, samal ajal kui kunstliku konkreetse tulvakaitsetaristu ehitamist ja/või remonti välditakse nii palju kui võimalik. Loetletud projekte rakendatakse alles siis, kui asjaomane veeamet on andnud loa keskkonnamõju hindamise alusel, kui see on nõutav vastavalt direktiivile 2011/92/EL, ja asjakohastele hindamistele direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis. Nendes lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, häirimatutele tingimustele lähedal asuvaid vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praegust survet. Nendes lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, häirimatutele tingimustele lähedal asuvaid vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praegust survet. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt või pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista konkreetset veekogu, millega see on seotud, ega teisi veekogusid, millel on sama vesikonna hea seisund ii) ja potentsiaal seda kahjustada. Projektid aitavad kaasa asjaomaste veekogude hea ökoloogilise seisundi või potentsiaali saavutamisele vastavalt veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetele. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Tammide rekonstrueerimise või moderniseerimise projektide puhul: Projekti kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, ning asjakohaseid hindamisi direktiivi 2000/60/EÜ raames, sealhulgas vajalike leevendusmeetmete rakendamist, et tagada vastavus DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Kõik keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kohase hindamise raames kindlaks määratud meetmed, mis on vajalikud DNSH põhimõtte järgimise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse rangelt taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappidel. Lõpparuandes kinnitatakse KMH tulemuste täielikku järgimist, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist, tagades vastavuse DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Tehakse projekti riskianalüüs. Riskianalüüsis käsitletakse ka tulevasi kliimatingimusi. Mis tahes rekonstrueerimine või moderniseerimine ei tohi kaasa tuua tammivõimsuse suurenemist. |
|
|
134 |
Investeering 2: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Eesmärk |
Põllumajandusministeeriumi esitatud loetelu projektidest, mida toetatakse investeeringu 2 raames |
Investeeringu 2 raames toetatavate projektide loetelu esitamine |
|
|
|
3. kv |
2021 |
Põllumajandusministeerium esitab komisjonile andmebaasi, mis sisaldab projektide identifitseerimisandmeid, nende lühikirjeldust ja täitmise ajakava. Projektid hõlmavad väikeste veehoidlate ehitamist ja rekonstrueerimist kogu Tšehhi Vabariigis. Projektide kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, samuti asjakohaseid hindamisi seoses direktiiviga 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ. |
|
135 |
Investeering 2: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Siht |
T1: 50 % väikeste vooluveekogude ja veehoidlate projektide lõpuleviimine |
Projektide arv |
0 |
450 |
2. kv |
2022 |
Sõltumatu inseneri valmimisaruanne 50 % projektide kohta. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi, samal ajal kui kunstliku konkreetse tulvakaitsetaristu ehitamist ja/või remonti välditakse nii palju kui võimalik. Projekte rakendatakse alles pärast seda, kui asjaomane veeamet on keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis asjakohaste hindamiste alusel loa andnud. Nendes lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, häirimatutele tingimustele lähedal asuvaid vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praegust survet. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt või pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista konkreetset veekogu, millega see on seotud, ega teisi veekogusid, millel on sama vesikonna hea seisund ii) ja potentsiaal seda kahjustada. Asjaomaste veekogude hea ökoloogiline seisund/potentsiaal kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetega on saavutatud ja seda tõendavad viimased asjakohased toetavad andmed. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Kui veehoidlad on ette nähtud niisutamiseks, ei toetata olemasoleva niisutussüsteemi laiendamist (sealhulgas vee suurenenud kasutamise, st mitte ainult füüsilise laiendamise kaudu) isegi tõhusamate meetodite abil, kui asjaomased veekogud (pinna- või põhjaveed) on või prognooside kohaselt (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) vähem heas seisundis või potentsiaalis. |
|
|
136 |
Investeering 2: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Siht |
T2: 50 % täiendavate väikeste vooluveekogude ja veehoidlate projektide lõpuleviimine |
|
Projektide arv |
450 |
900 |
4. kv |
2023 |
Ülejäänud 50 % projektide puhul põllumajandusministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne. Kooskõlas Tšehhi Vabariigi riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2030 ja riikliku keskkonnapoliitikaga 2050. aastaks eelistatakse looduspõhiseid lahendusi, samal ajal kui kunstliku konkreetse tulvakaitsetaristu ehitamist ja/või remonti välditakse nii palju kui võimalik. Projekte rakendatakse alles pärast seda, kui asjaomane veeamet on keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kontekstis asjakohaste hindamiste alusel loa andnud. Nendes lubades hinnatakse kõiki võimalikke mõjusid sama vesikonna veekogude seisundile ning otseselt veest sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, häirimatutele tingimustele lähedal asuvaid vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, samuti veevõtuga seotud praegust survet. Mõjuhinnangus tehakse kindlaks, et projekt i) ei mõjuta oluliselt või pöördumatult mõjutatud veekogusid ega takista konkreetset veekogu, millega see on seotud, ega teisi veekogusid, millel on sama vesikonna hea seisund ii) ja potentsiaal seda kahjustada. Projektid aitavad kaasa asjaomaste veekogude hea ökoloogilise seisundi või potentsiaali saavutamisele vastavalt veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ nõuetele. Samamoodi järgitakse kõiki direktiivi 2011/92/EL kohaselt lõpule viidava keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi (eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine) ning asjakohaseid elupaikade direktiivi kohaseid hindamisi, mis sisalduvad looduskaitseasutuste kehtestatud tingimustes. Kui veehoidlad on ette nähtud niisutamiseks, ei toetata olemasoleva niisutussüsteemi laiendamist (sealhulgas vee suurenenud kasutamise, st mitte ainult füüsilise laiendamise kaudu) isegi tõhusamate meetodite abil, kui asjaomased veekogud (pinna- või põhjaveed) on või prognooside kohaselt (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) vähem heas seisundis või potentsiaalis. |
|
137 |
Investeering 3: Maakorraldus |
Siht |
Selliste rohelise taristu projektide lõpuleviimine, millega edendatakse bioloogilist mitmekesisust, sealhulgas biokeskused, biokoridorid ja kohalikule põllumajandusmaastikule tüüpilise haljastuse istutamine (investeeringuga teenindatava maa hektarites). |
|
Rohelise taristu projektide hektarid
|
0 |
90 |
4. kv |
2024 |
Lõpule viiakse vähemalt 90 hektarit roheliste infrastruktuuride projekti. Need projektid põhinevad keskkonnakaitsega tegeleva riigiasutuse hinnangul vee säilitamise kohta maastikul ning on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskava ja Tšehhi Vabariigi bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegiaga, veemajanduskavadega ja üleujutusriski maandamise kavadega. |
|
138 |
Investeering 3: Maakorraldus |
Siht |
Keskkonnakaitsemeetmete lõpuleviimine ja kliimamuutustega kohanemine (investeeringuga teenindatava maa hektarites). |
|
Maa pindala hektarites |
0 |
150 |
4. kv |
2024 |
Lõpule on viidud vähemalt 150 ha keskkonnakaitsemeetmeid ja kliimamuutustega kohanemise projekte. Need tegevused keskenduvad peamiselt pinnase ja vee kaitsele nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi osas. Üksikprojektidega rakendatakse maastikul erosioonivastaseid meetmeid (kalded, eendid, piirid, mururibad ja muud aeglustumiselemendid), et kõrvaldada eelkõige paduvihmade kahjulik mõju. Need meetmed, mis aitavad hoida vett maastikul, peamiselt üha sagedasematest sademetest, toetavad vee imbumist maa alla, vähendavad vee aurustumist põllumajandusmaastikul ja toetavad väikest veeringet, vähendavad veereostust ja mulla eemaldamist. Investeeringud infrastruktuuri (nagu kohalikud teed) jäetakse välja. |
|
139 |
Investeering 4: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Eesmärk |
Metsade majandamise planeerimist käsitleva ministri määruse muudatus (muudatusettepanek metsade majandamise planeerimist käsitleva määruse nr 84/1996 Coll. kohta) |
Metsamajandamiskava käsitleva ministri dekreedi muudatuse jõustumine (metsamajandamiskava käsitleva dekreedi nr 84/1996 Coll. muudatus) |
|
|
|
1. kv |
2023 |
Vastu võetakse metsamajanduse planeerimist käsitleva ministri määruse muudatus, mis eelkõige sillutab teed mitme põlvkonna, mitme liigiga ja vastupanuvõimelistele metsadele. Metsamajandamisdekreedi muutmise eesmärk on luua tõeline mitme põlvkonna mets, võtta kasutusele uuenduslikud metsamajandamise planeerimise meetodid rikkaliku vanuselise struktuuriga metsade jaoks. Dekreediga tagatakse, et uute istutatud metsade puuliikide koosseis on looduslähedane ning et laialehmaliste liikide arv on märkimisväärselt suurenenud (teadusuuringutes esitatud nn soovituslik koostis). |
|
140 |
Investeering 4: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Siht |
T1: 12 000 hektari suuruse ala taasmetsastamine amelioratiivsete ja stabiliseerivate puuliikide abil |
|
Taasmetsastamise hektarid |
0 |
12 000 |
3. kv |
2022 |
Sõltumatu asutuse aruanne 12 000 hektari taasmetsastamise projekti lõpetamise kohta. Taasmetsastamisega püütakse tagada mitme põlvkonna, mitme liigiga mets seoses ruumilise koosseisuga, mida majandatakse vastavalt pideval kaetusel põhinevale metsandusmeetodile. Paarisvanuselised monospetsiifilised metsad asendatakse bioloogiliselt mitmekesisemate ökosüsteemidega, piirdudes selge lõikamise kasutamisega juhtudel, kui see on vajalik metsa tervise ja tõhusa taastamise tagamiseks, ning piirates nii palju kui võimalik selge lõikamisala suurust. Kasutatakse kohalikke puuliike, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et need ei ole enam kavandatud kliima- ja pedo-hüdroloogiliste tingimustega kohanenud. Samuti aktsepteeritakse kuni 25 % hariliku ebatsuuga segusid segapuistutes • kui see on lubatud siseriiklike õigusaktidega • välja arvatud Natura 2000 ja muudel kaitsealadel • ning kui on võimalik tõendada hariliku ebatsuuga sobivust taasmetsastamiskoha prognoositavate kliimatingimustega. |
|
141 |
Investeering 4: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Siht |
T2: Täiendavate 24 000 hektari alade taasmetsastamine amelioratiivsete ja stabiliseerivate puuliikide abil |
Taasmetsastamise hektarid |
12 000 |
36 000 |
3. kv |
2024 |
Sõltumatu asutuse valmimisaruanne täiendava 24 000 ha kohta. Taasmetsastamisega püütakse tagada mitme põlvkonna, mitme liigiga mets seoses ruumilise koosseisuga, mida majandatakse vastavalt pideval kaetusel põhinevale metsandusmeetodile. Paarisvanuselised monospetsiifilised metsad asendatakse bioloogiliselt mitmekesisemate ökosüsteemidega, piirdudes selge lõikamise kasutamisega juhtudel, kui see on vajalik metsa tervise ja tõhusa taastamise tagamiseks, ning piirates nii palju kui võimalik selge lõikamisala suurust. Kasutatakse kohalikke puuliike, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et need ei ole enam kavandatud kliima- ja pedo-hüdroloogiliste tingimustega kohanenud. Samuti aktsepteeritakse kuni 25 % hariliku ebatsuuga segusid segapuistutes • kui see on lubatud siseriiklike õigusaktidega • välja arvatud Natura 2000 ja muudel kaitsealadel • ning kui on võimalik tõendada hariliku ebatsuuga sobivust taasmetsastamiskoha prognoositavate kliimatingimustega. |
|
|
142 |
Investeering 5: Vee säilitamine metsas |
Siht |
T1: 40 projekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja vee säilitamise projekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad). |
Projektide arv |
0 |
40 |
1. kv |
2023 |
Sõltumatu asutuse aruanne 40 projekti lõpuleviimise kohta. Projektid peavad olema võimalikult looduspõhised (kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskavaga ja Tšehhi Vabariigi põuavastase võitluse riikliku poliitikaga). Projektide kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, samuti asjakohaseid hindamisi seoses direktiiviga 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ. |
|
|
143 |
Investeering 5: Vee säilitamine metsas |
Siht |
T2: 20 lisaprojekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja veesidumisprojekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad). |
|
Projektide arv |
40 |
60 |
1. kv |
2024 |
20 täiendava projekti jaoks sertifitseeritud sõltumatu asutuse aruanne projekti lõpuleviimise kohta. Projektid peavad olema võimalikult looduspõhised (kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riikliku tegevuskavaga ja Tšehhi Vabariigi põuavastase võitluse riikliku poliitikaga). Projektide kavandamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise vajalikke tulemusi ja tingimusi, mis viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, samuti asjakohaseid hindamisi seoses direktiiviga 2000/60/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ. |
N. KOMPONENT 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga toetatakse jäätmetekke ja toorainesõltuvuse probleemi lahendamist, et toetada Tšehhi üleminekut ringmajandusele. See saavutatakse jäätmetekke vältimise meetmetega, ringlussevõtu infrastruktuuri suurendamisega, teisese tooraine raiskamise vähendamisega, ringlussevõetud materjalide osakaalu suurendamisega toodetes ning Tšehhi toorainejulgeoleku suurendamisega, vähendades sõltuvust imporditud toorainest toorainete pideva ja katkematu kättesaadavuse tõttu. Lisaks keskendutakse selles komponendis säästvale veemajandusele, sealhulgas meetmetele, mille eesmärk on vee säästmine ja ringlussevõtt ning veekasutuse optimeerimine ettevõtetes. Üleminek ringmajandusele aitab suurendada Tšehhi vastupanuvõimet nii keskkonna- kui ka majandusohtudele.
Komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust, mille kohaselt keskendub Tšehhi investeeringutega seotud majanduspoliitika üleminekule vähese CO2 heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele (riigipõhine soovitus 3/2019), ning riigipõhist soovitust, mille kohaselt on Tšehhi eesmärk keskenduda investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis
Reformi eesmärk on suurendada jäätmetekke vältimist, jäätmete ringlussevõttu, taaskasutamist ja sorteerimist ning vähendada prügilasse ladestamist, et tugevdada tootja vastutuse ja ökomodulatsiooni põhimõtteid. Aastaks 2035 võetakse ringlusse vähemalt 65 % olmejäätmetest 13 ja ladestatakse prügilasse maksimaalselt 10 % 14 . Uus jäätmekäitlust käsitlev õigusakt on Tšehhi Vabariigis kehtinud alates 1. jaanuarist 2021. Pärast hiljuti vastu võetud jäätmealaste õigusaktide vastuvõtmist viiakse lõpule järgmiste jäätmekäitlust käsitlevate rakendusaktide koostamine ja need jõustuvad 30. septembriks 2023 kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/851) artiklis 28 sätestatud elementidega:
●Dekreet jäätmekataloogi nr 8/2021 kohta Coll., millega kehtestatakse uus jäätmekataloog ja jäätmete ohtlike omaduste hindamise eeskirjad
●Määrus nr 30/2021 pakendite haldamise kohta Coll., millega nähakse ette eeskirjad pakendite registri ja registritest teavitamise kohta ning pakendite kasutamise arvestuse metoodika.
●Dekreet selle kohta, millistel tingimustel lakkab jäätmetest tekkiv tahkekütus olemast jäätmed.
●Seadus valitud plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta.
●Dekreet valitud plasttoodete keskkonnamõju leevendamise seaduse teatavate sätete rakendamise kohta.
●Kõrvalsaaduste ja jäätmete muundamise määrus (asfaldi dekreet), ettevalmistamisel, milles sätestatakse tingimused, mille korral asfaldi segu on kõrvalsaadus või lakkab olemast jääde.
●Määrus kasutuselt kõrvaldatud sõidukite haldamise üksikasjade kohta, ettevalmistamisel, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kogumise ja töötlemise eeskirjade kehtestamise kohta ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukite korduskasutamise ja ringlussevõtu või muu taaskasutamise taseme arvutamise meetodi kohta.
●Määrus valmistatavate kasutuselt kõrvaldatud toodete käitlemise kohta, milles sätestatakse nõuded teavituskampaaniate korraldamiseks, et suurendada üldsuse teadlikkust kasutuselt kõrvaldatud toodete töötlemisest, ning kehtestatakse tehnilised nõuded elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, nagu patarei- ja akujäätmete, elektriseadmete jäätmete ja rehvijäätmete ladustamiseks ja kasutamiseks.
Riiklikud ja piirkondlikud jäätmekavad, mille eesmärk on parandada keskkonnaohutut ettevalmistust jäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, viiakse lõpule ja jõustuvad.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 2: Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine
Reformi eesmärk on luua strateegia ja alustada selle rakendamist, et muuta Tšehhi ühiskond ringmajanduseks. Kavandatud ringmajanduse süsteem saavutatakse jäätmetekke ja ressursisisendite kasutamise minimeerimisega kooskõlas ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga.
Reform hõlmab Tšehhi ringmajanduse 2040. aasta strateegia lõpuleviimist ja rakendamist, millega edendatakse ringmajanduse põhimõtteid ning määratakse kindlaks vajalikud prioriteedid ja meetmed, millega tagatakse, et Tšehhi muutub pikas perspektiivis vastupanuvõimeliseks tulevastele keskkonnaohtudele, sealhulgas kliimamuutustele ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele, ning töötatakse välja üldine jätkusuutlik sotsiaalsüsteem. Tänu lühendatud ja mitmekesistatud tarneahelatele ning väiksemale sõltuvusele esmastest ressurssidest aitab ringmajandus suurendada Tšehhi strateegilist autonoomiat ja vastupanuvõimet. Muu hulgas stimuleerib strateegia ettevõtjaid, tarbijaid, linnu ja omavalitsusi toetama ringmajanduse lahendusi tootedisaini ja -tootmise, innovatsiooni, teadusuuringute, digiülemineku ja hariduse kaudu. Strateegia viimistletakse 31. märtsiks 2022, millele järgneb tegevuskava.
Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2025.
Investeering 1: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur
Selle meetme üldeesmärk on toetada investeeringuid, mis viivad ringmajanduse arendamiseni biolagunevate jäätmete käitlemise valdkonnas. Meetmega toetatakse projekte, millega suurendatakse biolagunevate jäätmete ringlussevõtu suutlikkust, ning projekte, mille eesmärk on komposti ja biogaasi kääritustehaste jäätmete pinnasesse tagasitoomine.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2: Ringlahendused ettevõtetes
Meetme eesmärk on aidata kaasa keskkonnasäästlikule majandusele üleminekule ja esmaste tooraineressursside säästvale kasutamisele. Selleks toetatakse meetmega projekte, millega edendatakse ringmajanduse lahenduste väljatöötamist ettevõtjate seas. See hõlmab investeeringuid uuenduslikesse tehnoloogiatesse , mis i) võimaldavad teisese toorme uut või ulatuslikumat kasutamist esmaste ressursside asemel ja ii) vähendavad tootmissisendite intensiivsust ja asendavad teiseseid lähteaineid.
Meede keskendub ka toodete materjalide ökodisaini optimeerimisele, et hõlbustada ringlussevõttu ja korduskasutamist, koos tööstussümbioosi projektide ja muude investeerimisäriprojektidega, mis aitavad kaasa ringmajandusele üleminekule. Lisaks toetatakse investeeringuga projekte, mille eesmärk on ringlussevõetud materjalide sihipärane kasutamine toodetes. Toetust oodatakse vähemalt 60 ettevõttele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3: Vee säästmine tööstuses
Meetme eesmärk on aidata kaasa ringmajandusele, parandades veemajandust tööstuses.
Meede keskendub projektidele, mis käsitlevad järgmisi küsimusi:
·veetarbimise optimeerimine uute vett säästvate tehnoloogiate ja seadmete paigaldamise abil;
·vee ringlussevõtt tootmissektorites ja muudes ärivaldkondades, kus veetarbimine on suur;
·saastatud või kasutatud vee taaskasutamine muudes protsessides;
·veekasutuse optimeerimine kommunaalettevõtetes,
·veekadude vähendamine suletud veesüsteemides ja veejaotussüsteemides;
·aurujäätmete potentsiaali kasutamine,
·muud projektid, mille eesmärk on parandada veemajandust tööstuses.
Toetust oodatakse vähemalt 40 ettevõttele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
144 |
Reform 1: Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis |
Eesmärk |
Keskkonnaministeeriumi koostatud jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide alusel vastu võetud rakendusotsuste jõustumine |
Rakendusotsustes sisalduv säte, milles on märgitud vastavate rakendusotsuste jõustumine |
3. kv |
2023 |
Nende rakendusotsuste hulka kuuluvad jäätmekataloogi käsitlev dekreet nr 8/2021 Coll., pakendite käitlemise dekreet nr 30/2021 Coll., dekreet, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel jäätmetest saadud tahkekütus lakkab olemast jäätmed, seadus valitud plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta, dekreet valitud plasttoodete keskkonnamõju leevendamise seaduse teatavate sätete rakendamise kohta, määrus kõrvalsaaduste ja jäätmete üleandmise kohta (asfalt-dekreet), määrus kasutuselt kõrvaldatud sõidukite käitlemise üksikasjade kohta ning määrus kasutuselt kõrvaldatud toodete (rehvid, elektrisõidukid, akud) käitlemise üksikasjade kohta. |
|||
|
145 |
Reform 1: Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis |
Eesmärk |
Riikliku ja piirkondliku jäätmekäitluskava jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab riikliku ja piirkondliku jäätmekäitluskava jõustumisele |
4. kv |
2023 |
Esitatakse uus riiklik ja piirkondlik jäätmekäitluskava, mille eesmärk on parandada keskkonnaohutut ettevalmistust jäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. |
|||
|
146 |
Reform 2: Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine |
Eesmärk |
Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja vastuvõtmine keskkonnaministeeriumi poolt |
Tšehhi ringstrateegia 2040 avaldamine Tšehhi Vabariigi strateegiadokumentide andmebaasis |
1. kv |
2022 |
Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja vastuvõtmine Strateegias sõnastatakse visioon, üldised ja strateegilised eesmärgid, prioriteetsed valdkonnad ja põhimõtted, mis on vajalikud ringmajanduse saavutamiseks Tšehhi Vabariigis. |
|||
|
147 |
Reform 2: Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine |
Eesmärk |
Järelevalvearuande lõpuleviimine, milles hinnatakse Tšehhi ringstrateegia 2040 rakendamise seisu |
Seirearuande avaldamine, milles hinnatakse Tšehhi ringstrateegia 2040 rakendamise seisu |
3. kv |
2025 |
Keskkonnaministeerium koostab ja avaldab seirearuande, milles hinnatakse Tšehhi ringmajanduse arengut ja Tšehhi Vabariigi ringmajanduse 2040. aasta strateegia elementide rakendamisel tehtud edusamme. |
|||
|
148 |
Investeering 1: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur |
Eesmärk |
Ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide lepingute sõlmimine keskkonnaministeeriumi poolt |
Keskkonnaministeeriumi teade ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide lepingute sõlmimise kohta |
3. kv |
2024 |
Keskkonnaministeeriumi teade ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide lepingute sõlmimise kohta. Projektid hõlmavad komposteerimisrajatiste ja kogukonnakompostimisrajatiste ehitamist ja ajakohastamist.
Selle investeeringuga toetatavad rajatised tagavad, et vähemalt 50 % liigiti kogutud tavajäätmete massist muudetakse teiseseks tooraineks.
Investeering hõlmab ka toetust selliste seadmete soetamiseks, mis on ette nähtud põllumajandusettevõtete, kompostimisjaamade käitajate ja biogaasijaamade käitajate jaoks aastas kokku vähemalt 200 000 tonni komposti (kääritussaadus või Fugate) taotlemiseks põllumajandusmaa fondi (ALF). Seadmete soetamise toetuse saajad peavad viie aasta jooksul sisaldama vähemalt 40 tonni komposti hektari kohta. |
|||
|
149 |
Investeering 1: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur |
Eesmärk |
Ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide lõpuleviimine |
Lõpetamisaruanne |
4. kv |
2025 |
Ringlussevõtu taristutesse investeerivate projektide lõpuleviimine. . Investeeringu tulemusena tagatakse kompostimisrajatiste ajakohastamise või ehitamisega töödeldavate biolagunevate olmejäätmete koguse suurenemine vähemalt 70 000 tonni aastas.
|
|||
|
150 |
Investeering 2: Ringlahendused ettevõtetes |
Eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeerium sõlmib kõik riigihankelepingud projektide kohta, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teade kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimise kohta, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes |
4. kv |
2022 |
Tööstus- ja kaubandusministeerium teatab kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimisest, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes. Valitakse välja projektid, mis edendavad tööstuse ümberkujundamist vähese CO2 heitega, ringluspõhise ja digitaalse ühiskonna suunas, vähendades tootmise ja esmaste ressursside tarbimise materiaalset intensiivsust. |
|||
|
151 |
Investeering 2: Ringlahendused ettevõtetes |
Siht |
Ettevõtetes ringlahendustesse investeerivate projektide lõpuleviimine |
Projektide arv |
0 |
60 |
4. kv |
2025 |
Viiakse lõpule projektid, millega toetatakse ringlahenduste väljatöötamist tööstusettevõtetes, suurendatakse teiseste toorainete kasutamist esmaste ressursside asemel, vähendatakse tootmise materjalimahukust, optimeeritakse materjalide ökodisaini, et hõlbustada ringlussevõttu ja korduskasutamist, rakendatakse tööstussümbioosi ja soodustatakse üleminekut ringmajandusele. Sel eesmärgil meetme kestuse jooksul täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 39 000 000 eurot. |
|
|
152 |
Investeering 3: Vee säästmine tööstuses |
Eesmärk |
Tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide riigihankelepingute sõlmimine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis on seotud tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektidega |
4. kv |
2022 |
Tööstus- ja kaubandusministeerium teatab kõikidest riigihankelepingutest, mis on sõlmitud tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide kohta. Valitakse välja projektid, millega optimeeritakse vee tarbimist tootmisprotsessis, paigaldades uusi tehnoloogiaid ja seadmeid vee säästmiseks, vee otseseks ringlussevõtuks veemahukates tööstusharudes, saastatud/kasutatud vee taaskasutamiseks muudes protsessides, veekasutuse optimeerimiseks kommunaalettevõtetes, veekadude vähendamiseks suletud ahelates või auru või selle jaotuspotentsiaali kasutamise optimeerimiseks. |
|||
|
153 |
Investeering 3: Vee säästmine tööstuses |
Siht |
Projektide lõpuleviimine vee säästmiseks ja optimeerimiseks tööstuses |
Projektide arv |
0 |
40 |
4. kv |
2025 |
Viiakse lõpule projektid, millega optimeeritakse veetarbimist tootmisprotsessis, paigaldades uusi tehnoloogiaid ja seadmeid vee säästmiseks, vee otseseks ringlussevõtuks veemahukates tööstusharudes, saastatud/kasutatud vee taaskasutamiseks muudes protsessides, veekasutuse optimeerimiseks kommunaalettevõtetes, veekadude vähendamiseks suletud ahelates või auru või selle jaotuspotentsiaali kasutamise optimeerimiseks. |
|
O. KOMPONENT 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab kaasa endiste tööstus- või kasutamata alade taaselustamise toetamisele linnapiirkondades (seejärel mahajäetud tööstusalad), mille lõppeesmärgid on järgmised:
·parandada renoveeritud või rekonstrueeritud hoonete energiatõhusust;
·ehitada uusi energiatõhusaid hooneid, mille renoveerimine ei oleks võimalik ega tõhus;
·luua looduslikke süsinikusidujaid.
Komponent algatab ala ulatusliku ümberkujundamise ja parandab maastiku ökoloogilist stabiilsust, luues uusi haljasalasid, ilma et see mõjutaks põllumajandusmaad. Territooriumi taaselustamine peaks aitama kaasa tehnilise ja transporditaristu tõhusamale kasutamisele, energiatarbimise vähendamisele ja energiatõhususe suurendamisele.
See komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, mille kohaselt Tšehhi keskendub vähese CO2 heitega majandusele üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, sealhulgas energiatõhususele (riigipõhine soovitus 3/2019), ning riigipõhise soovituse täitmist, mille kohaselt toetab Tšehhi puhast ja tõhusat energiatootmist ja -kasutust (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks
Investeeringuga toetatakse mahajäetud tööstusalade taaselustamise projekte, mille eesmärk on valmistada alad ette edasiseks multifunktsionaalseks kasutuseks (sealhulgas taristu renoveerimine ja ehitamine või hoonete lammutamine). Piirkondliku arengu ministeerium on koostöös Tšehhi Investiga, tööstus- ja kaubandusministeeriumi alluvuses oleva Tšehhi investeeringute ja ettevõtluse arendamise asutusega kindlaks määranud konkreetsed mahajäetud tööstusalad, võttes aluseks ala suuruse, investeeringu eeldatava suuruse ja projekti kooskõla Euroopa rohelisele majandusele ülemineku eesmärkidega. Meede seisneb sellise toetusprogrammi loomises, millega toetatakse maa ettevalmistamist tulevasteks investeeringuteks ja investeerimisprojekte ennast. Investeeringuga toetatakse vähemalt kümmet mahajäetud tööstusalade taaselustamise projekti.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks
Investeeringuga toetatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste omandis olevate mahajäetud tööstusalade taaselustamist, millest saab puhkeala või avalik-õiguslik asutus, näiteks kool, kultuurikeskus, spordiväljak, munitsipaalasutus või avalik-õiguslik park. Toetust antakse üksnes projektidele, mis on seotud energiatõhusa renoveerimisega või looduslike süsinikusidujate loomisega, sealhulgas püsirohumaa või puude istutamisega. Investeeringuga toetatakse vähemalt 30 ettevõtlusega mitteseotud mahajäetud tööstusalade taaselustamise projekti.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil
Investeeringuga aidatakse taaselustada mahajäetud tööstusalade rikutud alasid, sealhulgas kõrvaldada väikesemahulisi takistusi maapinnal, mis kuuluvad omavalitsustele eelkõige ärilistel eesmärkidel ja piiratud ulatuses mitteärilistel eesmärkidel. Need takistused on seotud ohtlike jäätmetena märgistatud konstruktsiooniosadega, nagu asbesti sisaldavad materjalid või väikesed õlilekked. Erilist rõhku pannakse sinise rohelise infrastruktuuri ja energiatõhususe põhimõtete rangele järgimisele, mis tähendab, et eelistatakse projekte, millega rakendatakse vihmavee majandamist vastavalt seadusele 254/2001 („veeseadus“), ning uute ehitiste puhul energia säästmise meetmeid, mis lähevad kaugemale seaduse 406/2000 („energiamajanduse seadus“) õiguslikest nõuetest. Regenereeritud kohti kasutavad eelistatult väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja kohalikud ettevõtted. Investeeringuga toetatakse mahajäetud tööstusalade ettevõtluse tarbeks taaselustamise projekte, mis vastavad vähemalt 76 000 m³ hoonestatud ala eesmärgile.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
154 |
Investeering 1: Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks |
Siht |
Riikliku investeerimisfondi ja valitud mahajäetud tööstusalade projektide omanike vaheliste toetuslepingute jõustumine |
Projektide arv |
10 |
4. kv |
2023 |
Kõigi riikliku investeerimisfondi ja valitud projektiomanike vaheliste toetuslepingute jõustumine mahajäetud tööstusalade konkreetseks uuendamiseks (projekti ettevalmistamine, maa ettevalmistamine, investeerimisprojektid) pärast toetusprogrammi ettevalmistamist. Toetusprogrammiga toetatavad projektid on suunatud lammutus- ja energiatõhusale ehitusele või energiatõhusale renoveerimisele. Lepingud sõlmitakse kokku vähemalt 10 projektiga ja vähemalt 60 % käesoleva meetme alusel tehtavatest investeeringutest eraldatakse energiatõhusate renoveerimisprojektide jaoks. Seoses lammutustööde ja energiatõhusa ehituse rahastamisega tuleb tagada, et valitud projektid oleksid sellised, et i) uute hoonete primaarenergia nõudlus oleks vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue; ii) täielik renoveerimine ei ole võimalik tehnilistel, tervishoiu/ohutusega seotud või eesmärgipärastel põhjustel; iii) uute hoonete hoonestatud ala ei tohi ületada kõigi mahajäetud tööstusala lammutatud endiste hoonete hoonestatud ala kogupindala, kusjuures vähemalt 80 % uutest hoonetest paigutatakse otse endiste lammutatud hoonete hoonestatud alale. (Suure bioloogilise mitmekesisuse väärtusega) väärtuslike haljasalade muutmine jäetakse välja. Renoveerimistegevuse toetamisega seoses täpsustatakse konkursikutses, et vähemalt 90 % kuludest toetatakse energiatõhusat renoveerimist. Projektikonkursside nõuetega tagatakse, et vähemalt 70 % tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks. Konkursikutse haldamine, projektitaotluste hindamine, projektiomanikega lepingu väljavalimine ja allkirjastamine, samuti maksed projekti elluviimise (ehituse) ajal ja lõplik kontroll usaldatakse riiklikule investeerimisfondile. |
||
|
155 |
Investeering 1: Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks |
Siht |
Konkreetsete mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
Projektide arv |
0 |
10 |
4. kv |
2025 |
Viiakse lõpule vähemalt kümme konkreetsete mahajäetud tööstusalade energiatõhususe taastamise projekti. Vähemalt 60 % investeeringutest eraldatakse energiatõhusatele renoveerimisprojektidele. |
|
|
156 |
Investeering 2: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks |
Siht |
Riikliku investeerimisfondi ja valitud mahajäetud tööstusalade projektide omanike vaheliste lepingute jõustumine |
Projektide arv |
30 |
4. kv |
2023 |
Pärast subsiidiumiprogrammi ettevalmistamist jõustub kõik riigi omandis mahajäetud tööstusalade taaselustamise lepingud muuks kui äriotstarbeliseks kasutuseks. Toetusprogrammist toetatavate projektide eesmärk on energiatõhusad renoveerimistööd või mahajäetud tööstusalade muutmine looduslikeks CO2 sidujateks. Renoveerimistegevuse toetamisega seoses täpsustatakse konkursikutses, et vähemalt 90 % kuludest toetatakse energiatõhusat renoveerimist. Projektikonkursside nõuetega tagatakse, et vähemalt 70 % tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks. Kokku sõlmitakse lepingud vähemalt 30 projektiga ja vähemalt 20 % investeeringutest eraldatakse projektidele, mille eesmärk on muuta mahajäetud tööstusalad looduslikeks süsiniku sidujateks. |
||
|
157 |
Investeering 2: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks |
Siht |
Kohalike omavalitsuste ja piirkondade omanduses olevate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
Taaselustatud hoonestatud ala ruutude arv |
0 |
41 000 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 20 % investeeringutest suunatakse projektidele, mille eesmärk on muuta mahajäetud tööstusalad looduslikeks süsiniku sidujateks. Kokku tuleb lõpule viia vähemalt 30 projekti ja taaselustada 41 000 ruutmeetrit hoonestatud ala. |
|
|
158 |
Investeering 3: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil |
Siht |
Kõigi riigi omandis olevate mahajäetud tööstusalade äriotstarbeliseks taaselustamiseks sõlmitud riigihankelepingute jõustumine |
Projektide arv |
20 |
4. kv |
2023 |
Pärast toetusprogrammi ettevalmistamist jõustub kõik riigile kuuluvate mahajäetud tööstusalade äriotstarbeliseks kasutamiseks taastamise lepingud. Valitud projektide eesmärk on toetada lammutamist ja energiatõhusat ehitust või energiatõhusat renoveerimist. Seoses lammutustööde ja energiatõhusa ehituse rahastamisega tuleb tagada, et valitud projektid oleksid sellised, et i) uute hoonete primaarenergia nõudlus oleks vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue; ii) täielik renoveerimine ei ole võimalik tehnilistel, tervishoiu/ohutusega seotud või eesmärgipärastel põhjustel; iii) kuni 5 % uuest maast kasutatakse kohas, kus endine ehitis asus. See välistab võimaluse lammutada hooned ühes kohas ja ehitada selle asemel teine hoone teisele tegevuskohale. Seoses renoveerimistegevuse toetamisega tuleb tagada, et vähemalt 90 % kuludest toetaks energiatõhusat renoveerimist. Projektikonkursside nõuetega tagatakse, et vähemalt 70 % tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks. Kokku sõlmitakse lepingud vähemalt 20 projekti kohta. |
||
|
159 |
Investeering 3: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil |
Siht |
Kohalike omavalitsuste ja piirkondade omandis olevate äriotstarbel kasutatavate mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
Hoonestatud ruumi kuupmeetrite arv |
0 |
76 000 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 60 % investeeringutest eraldatakse mahajäetud tööstusalade hoonete energiatõhusa renoveerimise projektidele. Kokku elavdati vähemalt 76 000 m³ hoonestatud ruumi. |
|
P. KOMPONENT 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme, mis tulenevad vee vähesest säilitamisest ja kliimamuutuste mõjust Tšehhis. Komponendi eesmärk on parandada kaitset põua ja üleujutuste eest, suurendades veevarusid maastikul ja linnapiirkondades. Samuti on kavandatud investeeringud Natura 2000 võrgustiku alade ja erikaitsealade kaitsesse.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Veemajandusseaduse muutmine
Reformi eesmärk on muuta veemajandusseadust, et süstemaatilisemalt võidelda põua ja veepuuduse vastu. Muudatusega määratletakse põudade ennetamise ja seire raamistik, asjaomaste asutuste kohustused ja kontrollimehhanismid. Selle eesmärk on luua piirkondlikud komisjonid, kellel on volitused anda välja deklaratsioon veepuuduse olukorra kohta ja kohaldada vastavaid piiranguid vee kasutamisele piirkonnas vastavalt põuaohjekavadele.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 1: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest
Selle investeeringu eesmärk on tugevdada Brno linna üleujutuskaitset ja taaselustada Svratka jõgi. Projekti elluviimine hõlmab järgmist: looduspõhised lahendused, nagu vesikondade kõrgema veetaseme looduslik leke niitudel, looduslike basseinide, niitude, lammide rajamine ja märgalade loomine. Lahendusi rakendatakse Svratka jõel.
Investeeringu realiseerimine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2: Vihmavee majandamine linnastutes
Investeeringu eesmärk on vee äravoolu aeglustamine ning vee säilitamine ja kogumine linnastutes pinna keeramise, absorptsiooniribade ja -reservuaaride, vihmaaedade, maa-aluste püüniste, kuivendamise, maa-aluste hoidlate ja roheliste katuste kaudu.
Investeeringu realiseerimine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3: Natura 2000 alade ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide majandamine
Investeeringu üldeesmärk on suurendada maastiku ja bioloogilise mitmekesisuse ökoloogilist stabiilsust Tšehhis. See hõlmab Natura 2000 alade (erikaitsealad ja ühenduse tähtsusega alad) ning riiklikul tasandil kaitstud alade taastamise ja taaselustamise majandamiskavades määratletud meetmete rakendamist. Investeeringuga saavutatakse soodne kaitsestaatus, rakendades looduskaitsekavades sätestatud kaitsemeetmeid.
Investeeringu realiseerimine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 4: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega
Selle investeeringu eesmärk on võimaldada süsteemset veesäilitust maastikul (veesäilituspotentsiaali hindamise alusel). See hõlmab selliste meetmete rakendamist nagu metsade liikide ja ruumilise koosseisu parandamine; Kaitsta metsaväliseid elupaiku; Märgalade ja tiikide loomisel või taastamisel; Vooluveekogude taaselustamisel maastikuelementide taastamine (välja arvatud suurte põllumajandusmaa kruntide jagamine), puude istutamine väljaspool metsastatud alasid ja muud sellega seotud meetmed.
Investeeringu realiseerimine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Maastikupoliitika ja -planeerimise kehtestamine
Reformi eesmärk on luua integreeritud maastikuhaldus ja -planeerimine, tagades valdkondadevahelise koordineerimise ja mitme sidusrühma kaasamise. Selle lõppeesmärk on edendada loodusvarade, näiteks metsade, veekogude ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist, et tagada pikaajaline ökoloogiline ja sotsiaal-majanduslik kasu.
Valitsus võtab vastu integreeritud maastikupoliitika dokumendi. Poliitikadokumendiga luuakse soodne keskkond maa säästvaks majandamiseks nii avalikus kui ka erasektoris. Selle poliitikadokumendi põhjal avaldatakse metoodika, milles kirjeldatakse maastikukaitset ja maastikukorraldust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, üldsusele ja avalikele teenistujatele kättesaadaval veebiplatvormil. Luuakse vahendid teadmiste praktikas rakendamise järelevalveks ja viiakse lõpule kolm katseprojekti.
Meede viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
160 |
Reform 1: Veemajandusseaduse muutmine |
Eesmärk |
Veemajanduse seaduse (seadus nr 254/2001 Coll.) muutmine eesmärgiga rakendada süsteemset lähenemisviisi põua ja veepuuduse ohjamisele. |
Veemajanduse seaduse muudatuse (seadus nr 254/2001 Coll.) jõustumine |
4. kv |
2024 |
Võetakse vastu veeseaduse muudatus, millega määratletakse põua ja veepuuduse ennetamise raamistik põuaseire abil, kehtestatakse kontrollimehhanismid ja määratletakse pädevate asutuste kohustused. Luuakse piirkondlik ja keskne komisjon põua ja veepuuduse ennetamiseks, seireks ja ohjamiseks. Koostatakse ja kiidetakse heaks piirkondlikud ja riiklikud põuakavad. Õigusakti muutmine peab olema kooskõlas kohaldatava ELi acquis’ga, nimelt direktiiviga 2000/60/EÜ. |
|||
|
161 |
Investeering 1: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest |
Eesmärk |
Teatis selliste projektide lepingute sõlmimise kohta, mille eesmärk on kaitsta Brno linna põua ja üleujutuste eest. |
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta. |
4. kv |
2022 |
Kõikidest lepingutest teatamine projektide puhul, mille eesmärk on kaitsta Brno linna põua ja üleujutuste eest. |
|||
|
162 |
Investeering 1: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest |
Eesmärk |
Looduspõhiste üleujutuskaitsemeetmete lõpuleviimine Brno linna kaitseks |
Projekti lõpuleviimine |
4. kv |
2025 |
Projekti rakendamise tulemusena luuakse Svratka jõeosas looduslähedasi tulvade eest kaitsvad meetmed. Üleujutusvastased kaitsemeetmed hõlmavad järgmist: ·Vooluveekogu morfoloogia parandamine ·Maapankade kohandamine pehmemate ja muutuvamate nõlvadega ning nende lõplik stabiliseerimine. ·Kaasnevate puude istutamine koos kallaste ja vooluveekogu ümbruse rohuga. ·Lammide avamine üleujutusteks ja nende muutmiseks (nt märgala ehitamine). Tulvade eest kaitsmise meede hõlmab looduspõhiseid lahendusi ja on kooskõlas riikliku tegevuskavaga kliimamuutustega kohanemiseks ja keskkonnapoliitikaks Tšehhi Vabariigis 2030. aastaks, pidades silmas 2050. aastat. ·Kaasnevad meetmed, mida ei ole võimalik vältida ühegi vahendiga ja mis on rangelt vajalikud eespool nimetatud meetmete rakendamiseks. |
|||
|
163 |
Investeering 2: Vihmavee majandamine linnastutes |
Siht |
Linnapiirkondades vihmavee majandamise meetmetega säilitatava vihmavee mahu suurendamine |
|
Säilitatava vihmavee maht (m³) |
0 |
20 000 |
4. kv |
2025 |
Sõltumatu asutuse esitatud täitmise aruanne. See meede hõlmab pinna imendumise ja säilitamisega seotud rohelisi meetmeid, vihmaaedu, maa-aluse vihmavee kinnihoidmisseadmeid, maa-aluseid ja maa-aluseid kinnihoidmishoidlaid. |
|
164 |
Investeering 3: Kaitsealad, sealhulgas Natura 2000 alad ning kaitstavad taime- ja loomaliigid |
Siht |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on kaitsta kaitsealasid, sealhulgas Natura 2000 alasid ning kaitstavaid taime- ja loomaliike. |
|
Hektarid |
0 |
2 625 |
4. kv |
2025 |
Keskkonnaministeeriumi esitatud lõpparuanne. Investeeringuga saavutatakse soodne kaitsestaatus, rakendades looduskaitsedokumentides sätestatud kaitsemeetmeid. See hõlmab asjakohastes majandamiskavades määratletud meetmete rakendamist looduse ja maastiku seisundi parandamiseks. Natura 2000 alade ja riiklike kaitsealade taastamiseks või deklareerimiseks vajalikud haldusdokumendid peaksid olema täidetud. Investeering tehakse nii Natura 2000 aladel, eriti kaitsealadel kui ka väljaspool eespool nimetatud alasid ning see peab hõlmama vähemalt 2 625 hektarit. |
|
165 |
Investeering 4: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Eesmärk |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on kohandada vee-, metsa- ja metsaökosüsteeme kliimamuutustega |
Keskkonnaministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri täitmisaruanne |
4. kv |
2025 |
Valmimisaruande esitab Keskkonnaministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu insener. Projektid aitavad kaasa metsa liikide ja ruumilise koosseisu parandamisele 200 ha suurusel alal; Hoolitsevad väärtuslike mittemetsaliste maismaaelupaikade eest kogu 1250 ha suurusel alal; Loovad ja taastavad märgalad, tiigid ja väikesed reservuaarid 48 ha suurusel kogupindalal; Taaselustada vooluveekogud 68 ha suurusel kogupindalal ja istutada 32 000 puittaime väljaspool metsa. |
|||
|
166 |
Investeering 4: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Siht |
Veesäilituspotentsiaali hindamine ja konkreetsete meetmete ettepanek |
Km2 |
0 |
5 000 |
4. kv |
2025 |
Väikeste vesikondade territooriume hinnatakse nende veesäilituspotentsiaali seisukohast, viiakse läbi teostatavuse eeluuringud, neid arutatakse sidusrühmadega ja lepitakse kokku maaomanikega. Üksikasjalikud projektidokumendid koostatakse ainult valitud vee säilitamise meetmete kohta, mis põhinevad maaomanike siduval huvide deklaratsioonil. |
|
|
167 |
Investeering 4: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Siht |
Kavandatud valitud vee säilitamise meetmete rakendamine |
Protsent valitud territooriumist, mida kasutati vee säilitamise meetmetes |
0 |
10 |
4. kv |
2025 |
Valitud kavandatavaid meetmeid rakendatakse veesäilituspotentsiaali hindamise, teostatavuse eeluuringute ja üksikasjalike projektide alusel. |
|
|
262 |
Reform 2: Maastikupoliitika ja -planeerimise kehtestamine |
Eesmärk |
Integreeritud maastikupoliitika ja -planeerimise vastuvõtmine |
Maastikupoliitika vastuvõtmine ja maastikusuuniste avaldamine |
1. kv |
2026 |
Integreeritud maastikupoliitika dokumendi vastuvõtmine valitsuse poolt. Sidusrühmade kaasamine on osa poliitika kujundamisest. Poliitikaga luuakse soodne keskkond maa säästvaks majandamiseks nii avalikus kui ka erasektoris, eelkõige kõrvaldades haldus- ja valdkondlikud tõkked koostööpõhiste juhtimismehhanismide kaudu. See hõlmab vähemalt järgmisi teemasid: bioloogiline mitmekesisus, veemajandus, metsandus ja kultuuripärand. Selle poliitika alusel avaldatakse metoodika, milles kirjeldatakse maastikukaitset ja maastikukorraldust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, üldsusele ja avalikele teenistujatele kättesaadaval veebiplatvormil. Luuakse vahendid teadmiste praktikas rakendamise järelevalveks ja viiakse lõpule kolm katseprojekti. |
|||
Q. Komponent 2.10 Taskukohane eluase
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada praegust ja kasvavat eluaseme taskukohasuse kriisi. Selle eesmärk on suurendada taskukohaste eluasemete pakkumist, andes investoritele soodus- ja allutatud laene ning luues avaliku ja erasektori kaasinvesteerimisfondi taskukohaste eluasemete soetamiseks, renoveerimiseks ja ehitamiseks.
Komponent koosneb eluasemereformist, eluasemenõustamise keskusest ja piirkondlike eluasemenõustamiskeskuste võrgustikust ning kolmest rahastamisvahendist, mille eesmärk on maksimeerida juurdepääsu rahastamisele ja võimendada erakapitali:
·Sooduslaenude rahastamisvahend
·Allutatud laenurahastu
·Avaliku ja erasektori kaasinvesteerimisfond
Komponendiga toetatakse sotsiaalsete ja taskukohaste eluasemete pakkumise tugevdamist käsitlevate riigipõhiste soovituste täitmist, sealhulgas sotsiaaleluasemeid käsitleva konkreetse õigusraamistiku vastuvõtmise ja eri asutuste vahelise parema koordineerimise kaudu (riigipõhine soovitus nr 3 2022).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
Q.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Taskukohase eluaseme seaduse jõustumine
Reformi eesmärk on muuta eluasemed taskukohasemaks, võttes vastu ja rakendades nüüdisaegset ja tasakaalustatud õigusraamistikku. Reformi osana jõustub taskukohase eluaseme seadus.
Q.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
263 |
Reform 1: Taskukohase eluaseme seaduse jõustumine |
Eesmärk |
Jõus on taskukohaste eluasemete seadus |
Seadus |
|
|
|
3. kv |
2025 |
Jõustub taskukohase eluaseme seadus.
1.Luua mehhanism, mis aitab taotlejatel leida eluase. 2.Luua mehhanism, mis stimuleerib tühjade korterite kasutamist. 3.Luua mehhanism, mis aitab üürnikel täita oma kohustusi üürileandjate ees. |
Q.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Sooduslaen
See meede hõlmab avaliku sektori investeeringuid sooduslaenude andmise rahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Tšehhi taskukohaste eluasemete sektoris. Rahastu tegutseb sooduslaenude andmisega otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 170 460 000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartnerina riiklik investeeringute toetusfond. Rahastu hõlmab järgmist tooterida: sooduslaenud. Selle toote eesmärk on anda sooduslaene projektidele, mis aitavad suurendada üürieluruumide kättesaadavust. Toetatava tegevuse eesmärk on olemasolevate elamuüksuste renoveerimine, hoonete renoveerimine elamuteks, elamuüksuste soetamine ja uute elamuüksuste ehitamine.
Selleks et teha rahastusse investeering, allkirjastavad Tšehhi ja riiklik investeeringute toetusfond rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:
1)Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.
2)Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a)Finantstoote(-toodete) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.
b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas kasutamine tootmisahela järgmises etapis 15 , ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohane tegevus ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjakohastest võrdlusalustest väiksem 16 , iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevused ja varad. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
d)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
e)Nõue, et kõik toetatavad renoveerimised hõlmavad energiatõhusat renoveerimist.
Nõuded, et toetust saava eluaseme tulevased üürnikud ei tohi omada eluaset (välja arvatud allpool loetletud juhtudel) ja et nad peavad kuuluma vähemalt ühte järgmistest kategooriatest: leibkonnad, kelle leibkonna ekvivalentsissetulek jääb Tšehhis vahemikku esimene kuni kaheksas sissetulekudetsiil; leibkonnad, kus kõik liikmed on nooremad kui 35-aastased; leibkonnad, kus vähemalt üks liige töötab ühes järgmistest teenustest: haridus, tervishoid, politsei, tuletõrje, sotsiaalteenused, avalik haldus (kes võivad omada eluaset oma töökohast erinevas piirkonnas); ja leibkonnad, kus vähemalt üks liige on koduse väärkohtlemise ohver (kes võib olla kaaseluase, kui sellise eluaseme teine kaasomanik on koduse väärkohtlemise toimepanija). Lisaks peab toetatava eluaseme üür olema madalam kui võrreldava kvaliteediga eluaseme hinnanguline tururent. Need nõuded kehtivad vähemalt 20 aastat pärast rahalise toetuse saamist.
3)Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ning nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.
4)Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
b)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c)Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.
d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas riikliku investeeringute toetusfondi auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduslepingu tingimuste täitmist.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 2: Allutatud laenude limiit
See meede hõlmab avaliku sektori investeeringuid allutatud laenude andmise rahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Tšehhi taskukohaste eluasemete sektoris. Rahastu tegevus seisneb allutatud laenude andmises otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 94 770 000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartnerina riiklik arengupank. Rahastu hõlmab järgmist tooterida: allutatud laenud. Selle toote eesmärk on anda allutatud laene projektidele, mis aitavad suurendada üürieluruumide kättesaadavust. Toetatava tegevuse eesmärk on olemasolevate elamute soetamine, renoveerimine, hoonete renoveerimine elamuüksusteks ja uute elamute ehitamine.
Selleks et teha rahastusse investeering, allkirjastavad Tšehhi ja Riiklik Arengupank rakenduslepingu, mis sisaldab järgmist sisu:
1)Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.
2)Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a)Finantstoote(-toodete) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.
b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
c)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas kasutamine tootmisahela järgmises etapis 17 , ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohane tegevus ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjakohastest võrdlusalustest väiksem 18 , iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevused ja varad. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
d)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
e)Nõue, et kõik toetatavad renoveerimised hõlmavad energiatõhusat renoveerimist.
f)Nõuded, et toetust saava eluaseme tulevased üürnikud ei tohi omada eluaset (välja arvatud allpool loetletud juhtudel) ja et nad peavad kuuluma vähemalt ühte järgmistest kategooriatest: leibkonnad, kelle leibkonna ekvivalentsissetulek jääb Tšehhis vahemikku esimene kuni kaheksas sissetulekudetsiil; leibkonnad, kus kõik liikmed on nooremad kui 35-aastased; leibkonnad, kus vähemalt üks liige töötab ühes järgmistest teenustest: haridus, tervishoid, politsei, tuletõrje, sotsiaalteenused, avalik haldus (kes võivad omada eluaset oma töökohast erinevas piirkonnas); ja leibkonnad, kus vähemalt üks liige on koduse väärkohtlemise ohver (kes võib olla kaaseluase, kui sellise eluaseme teine kaasomanik on koduse väärkohtlemise toimepanija). Lisaks peab toetatava eluaseme üür olema madalam kui võrreldava kvaliteediga eluaseme hinnanguline tururent. Need nõuded kehtivad vähemalt 20 aastat pärast rahalise toetuse saamist.
3)Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ning nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.
4)Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
b)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c)Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.
d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas riikliku arengupanga auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduslepingu tingimuste täitmist.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 3: Kaasinvesteerimisrahastu
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust avaliku ja erasektori kaasinvesteerimisrahastusse, mille eesmärk on parandada juurdepääsu taskukohastele eluasemetele Tšehhis. Rahastu tegutsemiseks investeeritakse otse kinnisvarasse. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu investeerida vähemalt 39 574 000 eurot.
Rahastut haldab rakenduspartnerina riiklik arenguinvesteerimisettevõte.
Investeeringute tegemiseks rahastusse kirjutavad Tšehhi ja riiklik arenguinvesteeringute ettevõtja alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:
1)Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.
2)Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.
b)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas kasutamine tootmisahela järgmises etapis 19 , ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohane tegevus ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjakohastest võrdlusalustest väiksem 20 , iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevused ja varad. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
c)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
d)Nõue, et kõik toetatavad renoveerimised hõlmavad energiatõhusat renoveerimist.
e)Nõuded, et toetust saava eluaseme tulevased üürnikud ei tohi omada eluaset (välja arvatud allpool loetletud juhtudel) ja et nad peavad kuuluma vähemalt ühte järgmistest kategooriatest: leibkonnad, kelle leibkonna ekvivalentsissetulek jääb Tšehhis vahemikku esimene kuni kaheksas sissetulekudetsiil; leibkonnad, kus kõik liikmed on nooremad kui 35-aastased; leibkonnad, kus vähemalt üks liige töötab ühes järgmistest teenustest: haridus, tervishoid, politsei, tuletõrje, sotsiaalteenused, avalik haldus (kes võivad omada eluaset oma töökohast erinevas piirkonnas); ja leibkonnad, kus vähemalt üks liige on koduse väärkohtlemise ohver (kes võib olla kaaseluase, kui sellise eluaseme teine kaasomanik on koduse väärkohtlemise toimepanija). Lisaks peab toetatava eluaseme üür olema madalam kui võrreldava kvaliteediga eluaseme hinnanguline tururent. Need nõuded kehtivad vähemalt 20 aastat pärast rahalise toetuse saamist.
3)Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ning nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.
4)Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:
a)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.
b)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
c)Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne toimingu rahastamise kohustuse võtmist.
d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas riikliku arenguinvesteerimisettevõtja auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja riigiabi eeskirjade järgimine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduslepingu tingimuste täitmist.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Q.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
264 |
Investeering 1: Sooduslaen |
Eesmärk |
Rakendusleping |
Rakenduslepingu jõustumine |
3. kv |
2024 |
Rakenduslepingu jõustumine. |
|||
|
265 |
Investeering 1: Sooduslaen |
Siht |
Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud |
% (protsent) |
0 |
100 |
2. kv |
2026 |
Riiklik investeeringute toetusfond peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega seaduslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). |
|
|
266 |
Investeering 1: Sooduslaen |
Eesmärk |
Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleviimistunnistus |
2. kv |
2026 |
Tšehhi kannab rahastu jaoks ette nähtud riikliku investeeringute toetusfondi 170 460 000 eurot. |
|||
|
267 |
Investeering 2: Allutatud laenuvõimalus |
Eesmärk |
Rakendusleping |
Rakenduslepingu jõustumine |
3. kv |
2024 |
Rakenduslepingu jõustumine. |
|||
|
268 |
Investeering 2: Allutatud laenuvõimalus |
Siht |
Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud |
% (protsent) |
0 |
100 |
2. kv |
2026 |
Riiklik arengupank peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). |
|
|
269 |
Investeering 2: Allutatud laenuvõimalus |
Eesmärk |
Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleviimistunnistus |
2. kv |
2026 |
Tšehhi kannab rahastu jaoks üle 94 770 000 eurot riiklikule arengupangale. |
|||
|
270 |
Investeering 3: Kaasinvesteerimisrahastu |
Eesmärk |
Rakendusleping |
Rakenduslepingu jõustumine |
3. kv |
2024 |
Rakenduslepingu jõustumine. |
|||
|
271 |
Investeering 3: Kaasinvesteerimisrahastu |
Siht |
Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud |
% (protsent) |
0 |
100 |
2. kv |
2026 |
Riiklik arenguinvesteeringute ühing on sõlminud kaasinvesteerimisrahastuga juriidilise rahastamislepingu summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). |
|
|
272 |
Investeering 3: Kaasinvesteerimisrahastu |
Eesmärk |
Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
Üleviimistunnistus |
2. kv |
2026 |
Tšehhi kannab rahastu jaoks 39 574 000 eurot üle riiklikule arenguinvesteerimisettevõtjale. |
|||
R. KOMPONENT 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada haridussüsteemi digitehnoloogiale üleminekuga seotud probleeme, eelkõige tugevdada õpilaste digikirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist ning soodustada digitehnoloogia kasutamist õpetajate poolt. Selleks vaadatakse läbi alg- ja keskhariduse õppekavad, et tugevdada IT-haridust, laiendada selle ulatust kõrgtasemel digitehnoloogiatele ja edendada digioskusi kõigis haridusvaldkondades. Samuti edendab see õpetajate digioskusi ja parandab digiseadmete taset koolides. Selle komponendi eesmärk on ka tegeleda digilõhega, mida süvendab koolist väljalangemise pikenemine, luues fondi ebasoodsamas olukorras olevate õpilaste ja üliõpilaste kasutuses olevate mobiilsete digiseadmete jaoks. Komponendi lõppeesmärk on kohandada haridust tööturu muutuvate vajadustega, tegeleda IT-spetsialistide ja kõrgema taseme digioskuste puudusega kogu tööjõus ning tagada pikaajaline tööalane konkurentsivõime.
Komponendi raames elluviidavate reformidega toetatakse riigipõhist soovitust 2/2019, mille kohaselt suurendab Tšehhi haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust, sealhulgas edendades tehnilisi ja digioskusi ning õpetajakutset, ning riigipõhist soovitust 2/2020, mille kohaselt toetab Tšehhi tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
R.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine
Reform hõlmab põhikoolide, põhikoolide ja keskkoolide (gümnaasium) õppekavade läbivaatamist, et edendada digitaalset kirjaoskust ja IT-oskusi. Informaatika õpetamist tuleb tõhustada õpetatavate tundide arvu osas. Seda laiendatakse ka uutele valdkondadele, nagu andmetöötlus ja modelleerimine, kodeerimine ja programmeerimine, robootika ja arenenud digitehnoloogiad (suurendatud reaalsus, virtuaalreaalsus, 3D-printimine). Lisaks nähakse uutes õppekavades ette, et neid digioskusi arendatakse võtmepädevusena kõigis haridusvaldkondades, sealhulgas muudes kui IT-ainetes. Algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavade läbivaatamine kiidetakse heaks 30. septembriks 2021. Koolid kavatsevad järk-järgult kasutusele võtta uued õppekavad. Uute õppekavade täieliku järgimise tähtajaks kehtestatakse algkoolide puhul 1. september 2023, keskkoolide puhul 1. september 2024 ja gümnaasiumide puhul 1. september 2025.
Reform viiakse seepärast täielikult lõpule 1. septembriks 2025.
Investeering 1: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused
Meetme eesmärk on toetada läbivaadatud õppekavade ja õpetajate digioskuste raamistiku (DigCompEdu) rakendamist koolides. Toetus peab lähtuma nõudlusest ja ulatuma vähemalt 4000 koolini. Selle koostisosadeks on:
·rahaline toetus õpetajate koolitamiseks digioskuste ja IT-kirjaoskuse valdkonnas, nagu on nõutud muudetud õppekavades;
·juhendamine (seminarid, veebiseminarid, individuaalne nõustamine) juhtidele, kooli IKT koordinaatoritele, õppekavade koordinaatoritele ja IT-õpetajatele, et aidata tõhusalt rakendada õppekavade reformi;
·31. detsembriks 2024 luuakse digiplatvorm, mis annab õpetajatele juurdepääsu olemasolevatele haridussisu sisaldavatele andmebaasidele (nt veebipõhised õppematerjalid, veebiseminarid, e-õppe kursused).
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering 2: Digiseadmed koolidele
Investeeringu esimene eesmärk on vältida digitaalset tõrjutust, tagades, et digiseadmed on kättesaadavad kõigile õpilastele. Investeeringu eesmärk on tegeleda kasvava ebavõrdsusega hariduses, mida on veelgi süvendanud pikaleveninud koolist väljalangemine. Esimese sammuna pidi koolidele kaugõppeks mõeldud IKT-seadmete rahastamine toimuma 31. detsembriks 2020, et võimaldada kaugõpet koolis püsimise ajal, sealhulgas ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilastele. Teise sammuna eraldatakse koolidele täiendavaid rahalisi vahendeid, et luua 31. detsembriks 2025 fond ebasoodsamas olukorras olevatele õpilastele mõeldud mobiilsete digiseadmete jaoks. Rahalised vahendid eraldatakse koolidele kriteeriumide alusel, mis kajastavad seda, kas kool asub sotsiaalselt tõrjutud piirkonnas ja nende õpilaste hinnangulist arvu, kes vajavad laenamiseks mobiilseid digiseadmeid. Koolid soetavad 70 000 seadet, mis toetavad 70 000 abivajavat õpilast.
Investeeringu teine eesmärk on tagada, et koolid oleksid piisavalt varustatud nii põhi- kui ka kõrgtasemel digitehnoloogiaga, et toetada digitaalset kirjaoskust ja rakendada selle komponendi reformi nr 1 raames läbivaadatud õppekavasid. Ligikaudu 10 000 lasteaiast ning alg- ja keskkoolist varustatakse 31. märtsiks 2024 vähemalt 9 260 põhi- ja tipptasemel digitehnoloogiaga (nt täiendatud reaalsus, virtuaalreaalsus, robootika ja 3D-printimine). Rahaliste vahendite eraldamisega kaasneb tehniline abi koolidele, et tagada rahaliste vahendite tõhus kasutamine. Seda tehnilist abi antakse koolidele kas keskselt pakutavate suuniste (sihtotstarbeline veebisait, veebiseminarid, veebipõhised hindamisvahendid, näited headest tavadest) või piirkondliku tasandi IT-nõustajate uue võrgustiku (IT gurus) kaudu, mis pakub koolidele sihipärast nõustamist IT-seadmete ostmise, IT-halduse loomise, ühenduvuse ja koolisiseste võrgustike kohta. IT guru võrgustik toetab ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2025 vähemalt 1120 kooli, st umbes viiendikku koolidest, keskendudes eelkõige väiksematele maapiirkondade koolidele, kellel on kõige suuremad IT levimise probleemid.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
R.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
168 |
Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine |
Eesmärk |
Digitaalset kirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist tugevdavate uute õppekavade heakskiitmine |
Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi poolt algkoolide, teise taseme alumise astme koolide ja gümnaasiumide uute õppekavade heakskiitmine. |
3. kv |
2021 |
Uued õppekavad: ·tugevdavad informaatikaharidust seoses õppetundidega ·laiendavad informaatika ulatust uutele valdkondadele, nagu andmetöötlus ja modelleerimine, kodeerimine ja programmeerimine, robootika, täiendatud reaalsus, virtuaalreaalsus ja digitehnoloogia. ·tutvustavad digipädevust ühe võtmepädevusena ·edendavad digitehnoloogia kasutamist kõigis haridusvaldkondades, sealhulgas muudes kui IT-ainetes. |
|||
|
169 |
Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine |
Eesmärk |
Uute õppekavade rakendamine koolides, mis tugevdavad digitaalset kirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist |
Uute õppekavade rakendamine algkoolides, teise taseme alumise astme koolides ja gümnaasiumides. |
3. kv |
2025 |
Uute õppekavade rakendamine koolides peaks toimuma järk-järgult. Algkoolid vastavad täielikult uutele õppekavadele 1. septembriks 2023, põhikoolid 1. septembriks 2024 ja gümnaasiumid 1. septembriks 2025. |
|||
|
170 |
Investeering 1: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused |
Eesmärk |
Digiplatvormi loomine haridusressursside tõhusaks jagamiseks |
Täielikult toimiv digiplatvorm |
4. kv |
2024 |
Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi vastutusalasse kuuluv digiplatvorm annab õpetajatele juurdepääsu olemasolevale haridussisule (nt digitaalsed õppematerjalid, veebiseminarid, e-õppe kursused). Selles luuakse lingid olemasolevatele digitaalsete õppematerjalide andmebaasidele. |
|||
|
171 |
Investeering 1: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused |
Siht |
Nende koolide arv, kes said toetust uute IT-õppekavade rakendamiseks (õpetajate digioskused ja juhendamine) |
Arv |
0 |
4 000 |
1. kv |
2026 |
Uute õppekavade rakendamise toetus on suunatud alg- ja põhikoolidele. Selle koostisosadeks on: ·õpetajate koolitamine digioskuste ja IT-oskuse valdkonnas ·juhendamine (seminarid, veebiseminarid, individuaalne nõustamine) juhtidele, kooli IKT koordinaatoritele, õppekavade koordinaatoritele ja IT õpetajatele |
|
|
172 |
Investeering 2: Digiseadmed koolidele |
Siht |
Koolide poolt kaugõppeks ostetud digiseadmete arv |
Arv |
0 |
74 000 |
4. kv |
2020 |
Koolid ostavad kaugõppeks vähemalt 74 000 digiseadet (tahvelarvutid, sülearvutid, mobiiltelefonid jne). Vähemalt 4 102 alg- ja keskkooli rahastati kaugõppe IT-seadmetega. |
|
|
173 |
Investeering 2: Digiseadmed koolidele |
Siht |
Ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele mõeldud mobiilsete digiseadmete koolifondi jaoks ostetud IT-seadmete arv |
Arv |
0 |
70 000 |
4. kv |
2025 |
70 000 seadme ostmisega toetatakse 70 000 abivajavat õpilast. Vähemalt 80 % koolidest on loonud fondi ebasoodsamas olukorras olevatele õpilastele mõeldud mobiilsete digiseadmete jaoks. Need IT-seadmed täiendavad sihis 172 osutatud seadmeid. |
|
|
174 |
Investeering 2: Digiseadmed koolidele |
Siht |
Digitehnoloogia ja -seadmetega toetatud koolide arv, et edendada digitaalset kirjaoskust ja rakendada uusi IT-õppekavasid |
Arv |
0 |
9 260 |
1. kv |
2024 |
Kokku umbes 10 000 koolist on vähemalt 9 260 koolis olemas nii põhi- kui ka kõrgtehnoloogilised digitehnoloogiad, mis on vajalikud digitaalse kirjaoskuse edendamiseks ja uute informaatikalahenduste õpetamiseks vastavalt läbivaadatud õppekavadele. |
|
|
175 |
Investeering 2: Digiseadmed koolidele |
Siht |
IT-seadmete ja sisemiste IT-süsteemide alase nõustamise ja juhendamise raames toetust saavate koolide arv |
Arv |
0 |
1 120 |
1. kv |
2026 |
Piirkondlikul tasandil pakub piirkondlike IT-nõustajate võrgustik sihipärast nõustamist ja nõustamist vähemalt 1 120 koolile IT-seadmete ostmise, ühenduvuse, IT-halduse loomise ja sisekoolide võrgustike kohta. Piirkondlike IT-nõustajate pakutavat nõustamist täiendavad keskselt pakutavad metoodilised suunised, nagu sihtotstarbeline veebisait, veebiseminarid, heade tavade jagamine ja veebipõhised hindamisvahendid. |
|
S. KOMPONENT 3.2: Kooliprogrammide kohandamine
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme vastavalt kolmanda taseme hariduse ja põhihariduse ning teise taseme alumise astme hariduse valdkonnas. Kolmanda taseme hariduses on komponendi eesmärk suurendada ülikoolide suutlikkust ja kohandada õppeprogramme uute õppevormide ja uute valdkondadega, eelkõige digioskustega, võttes arvesse tööturu muutuvaid vajadusi. Samuti toetatakse uusi ülikoolirajatisi kolmanda taseme hariduse laiendamiseks ja ajakohastamiseks meditsiini- ja farmaatsiateaduste valdkonnas. Põhihariduse ja teise taseme alumise astme hariduse tasandil on selle komponendi eesmärk tegeleda kasvava ebavõrdsusega hariduses, pakkudes mitmekihilist tuge ebasoodsas olukorras olevatele koolidele, lisaõpet õpilastele, keda ohustab koolist väljalangemine, ning tugevdades õpetajate ja spetsialistide suutlikkust õpetada heterogeenseid klasse.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse nr 2/2019 (mille kohaselt Tšehhi suurendab haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust, sealhulgas edendades tehnilisi ja digioskusi ning edendades õpetajakutset) ja riigipõhise soovituse nr 2/2020 (mille kohaselt Tšehhi toetab tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu) täitmist.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
S.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks
Reformi eesmärk on algatada ja kiirendada ülikoolide ümberkujundamist nii õppe sisu kui ka vormide osas. Sisu osas kohandatakse õppekavade valikut vastavalt tööturu uutele suundumustele ja muutuvatele vajadustele, eelkõige seoses digiüleminekuga. Prioriteetsed sektorid määratakse kindlaks riiklikul tasandil, konsulteerides sotsiaalpartneritega. Samuti kohandatakse olemasolevate õppekavade akadeemilist rõhuasetust nii, et see hõlmaks märkimisväärset osa töölõppimisest, et paremini vastata tööturu vajadustele. Reform hõlbustab ka üleminekut uutele, peamiselt digitaalsetele õppevormidele, nagu segaõpe ja kaugõpe. See nõuab investeeringuid digiseadmetesse ja -tehnoloogiatesse ning ülikooli personali koolitamist digioskuste ja kaasaegsete õpetamismeetodite valdkonnas. Meede keskendub ka sellise suutlikkuse arendamisele, mis võimaldaks ülikoolidel pakkuda ümber- ja täienduskursusi, eelkõige teadmistemahukate valdkondade töötajatele.
Toetus suunatakse ülikoolidesse haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi hallatava avatud konkursi kaudu. Eeldatakse, et toetatakse vähemalt 20 ülikooli. Akrediteeritakse vähemalt 35 uut õppeprogrammi, sealhulgas:
-vähemalt 15 õppeprogrammi prioriteetses kiiresti kasvavas suure lisandväärtusega sektoris, kus on puudus kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest, nagu küberturvalisus, tehisintellekt, tööstus 4.0, e-valitsuse teenused.
-vähemalt 20 täiendavat õppekava (bakalaureuse- või magistriõppekava), millel on ametialane profiil.
Lisaks pakuvad ülikoolid vähemalt 20 uut elukestva õppe kursust (sealhulgas mikropilti).
Reform ja sellega kaasnev investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering 1: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine
Investeering seisneb meditsiini-, biomeditsiini- ja farmaatsiateaduste valdkonna ülikoolide rajatiste laiendamises. Uued vahendid võimaldavad innovatsiooni akadeemilistes programmides, praktilise õpetamise laiendamist, interdistsiplinaarsete teadusuuringute arendamist ja rahvusvahelistumise suurendamist. Lõppeesmärk on suurendada meditsiini- ja farmaatsiaüliõpilaste osakaalu, tegeledes seeläbi tervishoiutöötajate puudusega Tšehhis. Investeeringud hõlmavad uute akadeemiliste rajatiste ehitamist ja sisseseadet kolme ülikoolilinnakusse:
·MEPHARED 2 – Hradec Královés asuva Karli Ülikooli meditsiiniteaduskonna ja farmaatsiateaduskonna killustatud akadeemiliste mälestiste ühendamine
·Biocentrum – uued meditsiini-, biomeditsiiniliste loodusteaduste ja loodusteaduste rajatised Karli Ülikooli Alberovi ülikoolilinnakus Prahas
·Biopharma Hub – uued farmatseutilised ja biomeditsiinilised uuringud, mis võimaldavad ühendada farmatseutilise teaduskonna Brno Masaryki Ülikooli ainsa akadeemilise keskusega.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine
Reformi eesmärk on vähendada koolide haridustulemuste kasvavat ebavõrdsust ja tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele. Selle saavutamiseks toetatakse igakülgselt kõige haavatavamaid koole, kus on keskmisest suurem osa ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilasi. Sotsiaalselt tõrjutud piirkondade koolidele ja segregeeritud koolidele, samuti koolidele, kus on suurem osa erineva emakeelega õpilasi, töötatakse välja ja rakendatakse suunatud toetusprogramm. Toetus keskendub õpetajate koolitamisele heterogeensete rühmade ja ebasoodsas olukorras olevate õpilastega töötamiseks ning tõhusale koostööle koolipsühholoogide, õpetajate assistentide ja kooli sotsiaaltöötajatega.
Toetusprogrammi tulemuste põhjal esitatakse koolide rahastamise reform, millega võetakse kasutusele indeksipõhine rahastamine, et kajastada sotsiaal-majandusliku halvemuse taset. See võimaldab süsteemselt rohkem rahastada kõige haavatavamaid koole, parandades seeläbi nende hariduse kvaliteeti ja vähendades erinevusi koolide vahel.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2: Juhendamisprogrammid
Investeeringu eesmärk on pakkuda järeleaitamistunde ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilastele, kelle haridustulemused on pikaleveninud koolist väljalangemise tõttu halvenenud. Tšehhi kooliinspektsiooni aruannete põhjal on hinnanguliselt 50 000 õpilast maha jäänud ja vajavad juhendamist, kuna kümne kuu jooksul ei osale nad piisavalt veebipõhises õppes. Investeeringu eesmärk on vältida õpilaste ja koolide vahelise ebavõrdsuse edasist suurenemist, mis on tingitud sotsiaalsetest või muudest ebasoodsatest tingimustest. 4 000 kooli korraldavad juhendamisprogramme. Sellise arvu koolideni jõudes eeldatakse, et õpilastele pakutakse juhendamist 500 000 individuaalse registreerumise kaudu. See tähendab, et sama õpilane võib kasutada juhendamiskursusi mitmes valdkonnas (nt matemaatika, inglise keel). Meetme eesmärk on koolist väljalangemise ohus olevate õpilaste juhendamine. Koolid ja õpetajad võivad iseseisvalt otsustada, milliseid õpilasi peetakse koolist väljalangemise ohus olevaks.
Avaldatakse hinnang selle meetme mõju kohta (nt kuidas meede aitas taastada õpiharjumused ja omandada õppekavades ette nähtud teadmised matemaatikas, tšehhi keeles ja võõrkeeles).
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
S.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
176 |
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Eesmärk |
Programmi käivitamine ülikoolide ümberkujundamise toetamiseks |
Programmi käivitamine haridusministeeriumi poolt |
2. kv |
2022 |
Programmiga toetatakse ülikoolide kohanemist uute õppevormidega ja uute õppeprogrammide kasutuselevõtmist. Programmist toetatavad sektorid määratakse kindlaks majandusandmete analüüsi põhjal, konsulteerides sotsiaalpartneritega. Keskendutakse kiiresti kasvavatele suure lisandväärtusega sektoritele, kus on puudus kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest, nagu küberturvalisus, tehisintellekt, tööstus 4.0 või e-valitsuse teenused. Eesmärk on toetada vähemalt 20 ülikooli. |
|||
|
177 |
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Siht |
Uute akrediteeritud õppekavade arv |
Arv |
0 |
35 |
1. kv |
2026 |
Akrediteeritakse vähemalt 35 uut õppeprogrammi, millest: -vähemalt 15 õppeprogrammi kuuluvad sektoritesse, mida peetakse kiiresti kasvavateks suure lisandväärtusega sektoriteks, kus on puudus kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest; -vähemalt 20 uuel õppekaval (bakalaureuse- või magistriõppekava) peab olema ametiprofiil. |
|
|
178 |
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Siht |
Uute ümber- ja täiendõppe kursuste arv |
Arv |
0 |
20 |
1. kv |
2026 |
Ülikoolid käivitavad ja pakuvad vähemalt 20 uut koolituskursust, mis keskenduvad oskuste täiendamisele või ümberõppele (sealhulgas mikrovormid). |
|
|
179 |
Investeering 1: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine |
Eesmärk |
Uute ülikoolirajatiste ehitamiseks lepingute sõlmimine |
Teade uute ülikoolirajatiste ehitamise lepingu sõlmimise kohta |
2. kv |
2024 |
Teade riigihankelepingute sõlmimise kohta uute ülikoolirajatiste ehitamiseks, mille eesmärk on 100 000 m² uut ülikoolipinda, sealhulgas materjalivarustust, jaotatuna järgmiselt: 1.Mephared 2 (Karli Ülikool, Hradec Králové) – 58 092 m² 2.Biocentrum (Karli Ülikool, Praha-Albertov) – 33 934 m² 3.BiopharmaHub (Masaryki Ülikool, Brno) – 19 035 m² |
|||
|
180 |
Investeering 1: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine |
Siht |
Uue ülikoolipiirkonna ruutmeetrite arv |
Arv |
0 |
100 000 |
2. kv |
2026 |
Üldeesmärgist ehitada 111 000 m² juurde vähemalt 100 000 m² uusi ülikoolialasid. |
|
|
181 |
Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine |
Siht |
Toetust saavate ebasoodsas olukorras olevate koolide arv |
Arv |
0 |
400 |
4. kv |
2025 |
Programmiga toetatakse vähemalt 400 kooli, kus on suur ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal. Toetus keskendub õpetajate koolitamisele, et nad saaksid töötada heterogeensete rühmade ja ebasoodsas olukorras olevate õpilastega. Koolide valiku teeb riiklik pedagoogikainstituut koostöös Tšehhi kooliinspektsiooniga, võttes aluseks sellised kriteeriumid nagu ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal, erineva emakeelega õpilaste osakaal ja kooli haridustulemused. |
|
|
182 |
Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine |
Eesmärk |
Ettepanek koolide uue rahastamissüsteemi kohta vastavalt ebasoodsale sotsiaal-majanduslikule olukorrale |
Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi heakskiit indeksipõhise rahastamise ettepanekule |
4. kv |
2025 |
Indeksipõhise rahastamise ettepanek põhineb reformi nr 2 (ebasoodsate tingimustega koolide toetamine) raames ebasoodsas olukorras olevatele koolidele suunatud toetusprogrammi tulemustel. Indeksis võetakse arvesse mitmeid koolide sotsiaal-majandusliku eelise näitajaid, nagu haridustulemused, sotsiaalselt või muul viisil ebasoodsas olukorras olevate õpilaste osakaal ja erineva emakeelega õpilaste osakaal. |
|||
|
183 |
Investeering 2: Juhendamisprogrammid |
Siht |
Koolitusprogramme korraldavate koolide arv |
Arv |
0 |
4 000 |
4. kv |
2023 |
4 000 kooli korraldavad juhendamisprogramme. Sellise arvu koolideni jõudes eeldatakse, et õpilastele pakutakse juhendamist 500 000 individuaalse registreerumise kaudu. Eelkõige on juhendamise eesmärk aidata õpilastel, kellel on koolist väljalangemise oht, taastada õpiharjumused ning omandada matemaatika, tšehhi keele ja võõrkeele õppekavades ette nähtud teadmised. Selle meetme mõju hinnang avaldatakse. |
|
T. KOMPONENT 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent aitab lahendada mitmeid probleeme tööturu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Esiteks on selle eesmärk suurendada tööjõu kohanemisvõimet, arendades selle oskusi, eelkõige digivaldkonnas. Teiseks on selle eesmärk tegeleda püsiva soolise ebavõrdsusega tööturul, eelkõige väikeste lastega naiste vähese tööturul osalemisega. Kolmandaks on komponendi eesmärk ajakohastada ja laiendada sotsiaalteenuseid kooskõlas deinstitutsionaliseerimise ja iseseisva elu põhimõtetega, nagu on kirjeldatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhist soovitust 2/2019, mille kohaselt Tšehhi edendab väikelastega naiste tööhõivet, sealhulgas parandades taskukohaste lastehoiuteenuste kättesaadavust, ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööhõivet, ning riigipõhist soovitust 2/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
T.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Tööturupoliitika arendamine
Reformi eesmärk on edendada Tšehhis elukestvat õpet. Reform koosneb mitmest süsteemsest meetmest:
●luua 31. märtsiks 2022 kolmepoolne mehhanism, millesse on kaasatud tööministeerium, haridusministeerium, tööandjate ja ametiühingute esindajad, et koordineerida elukestva õppe programmide väljatöötamist vastavalt tegelikule ja eeldatavale oskuste nõudlusele;
●luua 31. detsembriks 2023 ümber- ja täiendusõppe kursuste andmebaas, mis suurendab ümberõppe kursuste pakkumist ning parandab pakkumise ja nõudluse vastavust; andmebaas koosneb nii tööhõiveseaduse kohaselt sertifitseeritud ümberõppe programmidest kui ka kutsekoolide ja kõrgkoolide pakutavatest kursustest;
●laiendada sihtrühmi, kes saavad osaleda tööbüroo korraldatud ümberõppes, töötajatele, keda ohustab töökoha leidmine, ja töötajatele, kes otsivad oskuste täiendamist; see peaks suurendama nõudlust täiendõppe järele ja selle kasutuselevõttu;
●31. detsembriks 2025 luuakse vähemalt 14 piirkondlikku koolituskeskust (tööbüroo vastutusel), mis on piisavalt varustatud, et pakkuda elukestvat õpet digitehnoloogia ja tööstuse 4.0 valdkonnas; see võimaldab tihedamat koostööd piirkondlike kutsekoolidega ning paindlikumat ümber- ja täiendusõppe kursuste pakkumist vastavalt piirkondliku tööturu tegelikele vajadustele (ilma et oleks vaja programme korraldada);
●õigusakti muudatus 31. detsembriks 2025, et suurendada tööbüroo korraldatavate ümberõppekursuste paindlikkust ja tõhusust ning suunata toetus paremini kõige haavatavamatele rühmadele.
Reformimeetmed viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Lastehoiuteenuste jätkusuutliku rahastamise tagamine
Selle meetme eesmärk on edendada taskukohaste lastehoiuteenuste kättesaadavust alla kolmeaastastele lastele, et hõlbustada vanemate, eelkõige emade naasmist pärast lapsehoolduspuhkust tööle. Reform seisneb koolieelset hooldust käsitleva seaduse muutmises, millega tagatakse alla kolmeaastastele lastele mõeldud asutuste stabiilne rahastamine. Õigusakti muudatuse eesmärk on ka tagada juurdepääs taskukohasele lapsehoiule alla kolmeaastaste laste jaoks kõigis Tšehhi piirkondades.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 3: Pikaajalise hoolduse reform
Reformi eesmärk on lahendada probleem, mis on seotud pikaajalise hoolduse killustatud juhtimise ja rahastamisega ning kogukonnapõhiste ja kodus osutatavate teenuste väikese osakaaluga Tšehhis. Meede koosneb seadusandlikust reformist, mille eesmärk on integreerida tervishoid ja sotsiaalne pikaajaline hooldus, tagada kvaliteetsete pikaajaliste teenuste piisava rahastamise stabiilne süsteem, pakkuda stiimuleid kogukonnapõhiseks ja koduseks hoolduseks, võimaldada juurdepääsu erasektori teenuseosutajatele ja parandada järelevalvet sotsiaalhoolekande üle. 31. detsembriks 2022 on kavas luua sotsiaalsete ja pikaajaliste vajaduste kaardistamise süsteem ning võtta vastu deinstitutsionaliseerimise tegevuskava.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise reform
Reformi eesmärk on parandada sotsiaalhooldusteenuseid ohus olevatele lastele, st lastele, kelle põhivajadusi ei ole võimalik rahuldada nende endi vahenditest, laste sotsiaal- ja õiguskaitseseaduse muudatuse jõustumisega ning piirates alla neljaaastaste laste paigutamist hoolekandeasutustesse.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 1: Tööturupoliitika arendamine
Meetme eesmärk on suurendada tööjõu kohanemisvõimet tööturu muutuvate vajadustega. Meede hõlmab peamiselt ümberõppe ja oskuste täiendamise projekte, keskendudes inimestele, kelle võime kohaneda tööturu muutuvate tingimustega on vähenenud.
Oskuste pakkumine peab ühelt poolt tagama kvalifitseeritud tööjõu pakkumise, mis on konkurentsivõime eeltingimus, ning teiselt poolt ennetama töötust ja edendama sotsiaalset ühtekuuluvust. 31. detsembriks 2025 pakutakse 130 000 inimesele oskuste täiendamist või ümberõpet digioskuste või muude oskuste valdkonnas, mis on vajalikud digiüleminekuks ja tööstuse 4.0 jaoks. Eeldatakse, et need inimesed saavad toetust Tšehhi Tööbüroo kaudu, koolitust pakuvad otse tööandjad (eelistatakse VKEsid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid) ja/või kutse-, äri- või munitsipaalliidud.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2: Lastehoiuasutuste suutlikkuse suurendamine
Investeeringu eesmärk on suurendada lastehoiuteenuste kättesaadavust alla kolmeaastastele lastele. See aitab vähendada väikeste lastega naiste madalat tööturul osalemist ja püsivat soolist ebavõrdsust tööturul, mis toob kaasa suure soolise tööhõive-, palgalõhe ja pensionilõhe. Investeeringu eesmärk on ka parandada lastehoiu kättesaadavust madalama sissetulekuga perede jaoks, kes ei saa endale lubada olemasolevaid lastehoiuteenuseid, mis suurendab veelgi nende laste sotsiaalse tõrjutuse ja kehvade haridustulemuste riski. Eeldatakse, et investeering suurendab lasterühmade ja lasteaedade arvu 40 %. Investeering sisaldab järgmist:
●investeeringud uutesse puukoolidesse. Üldeesmärgist luua 435 uut puukooli luuakse vähemalt 391;
●Olemasolevate rajatiste renoveerimine, et need vastaksid lapserühma seaduse muudatusega kehtestatud uutele tehnilistele standarditele (hügieen ja tuleohutus) või suutlikkuse suurendamine või uute lasterühmade loomine. 370 rajatise renoveerimise või uue loomise üldeesmärgist tuleb renoveerida või luua vähemalt 334 rajatist.
●Investeeringud uutesse võimsustesse aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, suurendades energiatõhusust, nagu on kirjeldatud sihis 190.
Investeering viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine
Selle meetme eesmärk on tegeleda sotsiaalhoolduse infrastruktuuri puudumisega ja vajadusega toetada Tšehhi Vabariigis üleminekut kogukonnapõhisele sotsiaalhooldusele ja pikaajalisele hooldusele.
Investeeringutega toetatakse täiendava sotsiaalhoolekandetaristu loomist kas olemasolevate hoonete rekonstrueerimise või uute ehitiste abil ning sotsiaalteenuste taristu arendamist ennetuseks ja nõustamiseks. Neid investeerimisprojekte rakendatakse territoriaalsete vajaduste hindamise alusel; tagada, et uued ja renoveeritud eluruumid tagaksid edasimineku ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni suunas. Soodustatakse investeerimist kodus ja kogukonnas asuvatesse hooldusasutustesse ning kõigi investeerimisprojektide puhul järgitakse valikuvabaduse ja iseseisva elu põhimõtet. Lisaks muudetakse konventsiooni suunas liikumise tagamiseks sotsiaalteenuste seadust, eelkõige valdkondades, mis on seotud sotsiaalteenuste järelevalve ja sotsiaalteenuste klientide kaebuste esitamise mehhanismiga.
Investeeringud uutesse võimsustesse aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, suurendades energiatõhusust, nagu on kirjeldatud sihtides 194 ja 195.
Lisaks ostetakse vähemalt 150 elektrisõidukit ja kuni 222 pistikühendusega hübriidsõidukit sotsiaalseks ennetamiseks, nõustamiseks ja koduhooldusteenusteks.
Investeering viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine
Investeeringu eesmärk on tegeleda ohustatud laste ebapiisava sotsiaalhooldustaristuga ja toetada Tšehhi Vabariigis kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku protsessi. Investeeringuga toetatakse riskirühma kuuluvatele lastele sotsiaalhoolekande taristu pakkumist olemasolevate hoonete renoveerimise, uute rajatiste ehitamise ja/või rajatiste või elamute ostmise kaudu.
Investeering viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
T.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
184 |
Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Eesmärk |
Kolmepoolse ümber- ja täiendõppe komitee loomine |
Määruse jõustumine, millega luuakse majandus- ja sotsiaalnõukogu (kolmepoolne) alaline oskuste täiendamise ja täiendamise komitee |
1. kv |
2022 |
Ümberõppe ja oskuste täiendamise komitee koordineerib elukestva õppe arendamist vastavalt tegelikule ja eeldatavale nõudlusele oskuste järele. See koosneb töö- ja sotsiaalministeeriumi, haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi, tööandjate ühenduste ja ametiühingute esindajatest. |
|||
|
185 |
Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Eesmärk |
Muudetud tööhõiveseaduse ja muude õigusaktide jõustumine, suurendades tööturuasutuste tõhusust ja keskendudes paremini kõige haavatavamatele rühmadele
|
Muudetud tööseaduse ja muude õigusaktide säte, mis viitab muudetud tööseaduse ja muude õigusaktide jõustumisele |
4. kv |
2025 |
Seadustega: ·määratletakse tööturul ebasoodsas olukorras olevad inimesed ·suunatakse paremini toetust kõige haavatavamatele rühmadele (eelkõige madala kvalifikatsiooniga, tõrjutud või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele isikutele) ·suurendatakse tööhõiveameti korraldatavate ümberõppekursuste paindlikkust ja tõhusust |
|||
|
186 |
Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Eesmärk |
Ümber- ja täiendõppe kursuste andmebaas |
Käivitatud oskuste täiendamise ja ümberõppe kursuste avalik andmebaas |
4. kv |
2023 |
Andmebaas sisaldab tööhõiveseaduse kohaselt sertifitseeritud oskuste täiendamise ja ümberõppe programme (mida pakub tööhõiveamet) ning kutseõppeasutuste, kõrgkoolide ja muude teenuseosutajate pakutavaid kursusi. |
|||
|
187 |
Investeering 1: Tööturupoliitika arendamine |
Siht |
Tööstus 4.0 jaoks vajalike digioskuste ja -oskuste ümber- ja täiendusõppe saanud inimeste arv |
Arv |
0 |
130 000 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 65 000 inimest saavad digioskuste täiendus- või ümberõpet. Lisaks sellele peab vähemalt 65 000 inimest saama tööstus 4.0 jaoks vajalike oskuste täiendamise või ümberõppe. Oskuste täiendamist ja ümberõpet toetatakse Tšehhi Tööbüroo või tööandjate või kutse-, äri- või munitsipaalühenduste pakutava ettevõttepõhise koolituse kaudu. Valikukriteeriumidega tagatakse, et eelistatakse VKEsid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. |
|
|
188 |
Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Siht |
Tööstuse 4.0 edendamiseks loodud piirkondlike koolituskeskuste arv |
Arv |
0 |
14 |
4. kv |
2025 |
Luuakse, varustatakse ja võetakse tööle vähemalt 14 koolituskeskust (üks keskus piirkonna kohta). Keskused loob Tööbüroo. Neil peavad olema vahendid, et pakkuda koostöös piirkondlike kutsekoolidega digioskuste ja tööstusele 4.0 üleminekuks vajalike oskuste täiendus- ja ümberõppekursusi. |
|
|
189 |
Investeering 2: Lastehoiuasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Renoveeritud või äsja loodud eelkooliasutuste arv |
Arv |
0 |
334 |
2. kv |
2026 |
370 rajatise renoveerimise või vastloomise üldeesmärgist renoveeritakse vähemalt 334 rajatist, et järgida uusi tehnilisi standardeid, mis on kehtestatud lapserühmas lapsehoiuteenuste osutamist käsitleva seaduse nr 247/2014 (lapserühma seadus) muudatusega, või suurendada võimsust või äsja loodud. |
|
|
190 |
Investeering 2: Lastehoiuasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Uute eelkooliasutuste arv |
Arv |
0 |
391 |
2. kv |
2026 |
Üldeesmärgist luua 435 uut puukooli luuakse vähemalt 391, ehitades uusi hooneid ja renoveerides olemasolevaid hooneid. Vähemalt 176 puukooli renoveerimisega saavutatakse kas vähemalt 30 % primaarenergia sääst või otsese ja kaudse kasvuhoonegaaside heite vähenemine vähemalt 30 % ning vähemalt 98 uut ehitist, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõudest. Lisaks nõutakse seda eesmärki täitva(te) projektikonkursi(de)s ühte või mitut järgmistest: Investeering hõlmab toetuse kasutamist järgmiselt: ·Projektid peavad olema uued ehitised, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahooneid käsitlevast nõudest; ·Projektid on renoveerimised, millega saavutatakse keskmiselt kas primaarenergia sääst vähemalt 30 % või otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 %. ·Projektid on muu energiatõhusaks renoveerimiseks. |
|
|
191 |
Investeering 2: Lastehoiuasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Uute kohtade arv eelkooliasutustes |
Arv |
0 |
7 430 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 7 430 uue koha loomine alla kolmeaastastele lastele mõeldud eelkooliasutustes. Need rajatised peavad erinema muudest liidu programmidest rahastatavatest rajatistest. |
|
|
192 |
Reform 2: Lastehoiuteenuste rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine |
Eesmärk |
Lapsehooldusseaduse jõustumine (seaduse nr 247/2014 (lasterühma lastehoiuteenuste osutamise kohta) muutmine) |
Lapsehooldust käsitleva seaduse säte (seaduse nr 247/2014 (lastehoiuteenuste osutamise kohta lasterühmas) muudatus), mis viitab seaduse jõustumisele |
4. kv |
2023 |
Koolieelse lapsehoiu seadus (seaduse nr 247/2014 (lastehoiuteenuste osutamise kohta lasterühmas) muudatus) ·tagada alla kolmeaastaste laste koolieelsete lasteasutuste stabiilne rahastamine ·seada eesmärgiks tagada kõigis piirkondades juurdepääs taskukohastele lastehoiuteenustele alla kolmeaastastele lastele. |
|||
|
193 |
Reform 3: Pikaajalise hoolduse reform |
Eesmärk |
Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine |
Pikaajalist hooldust käsitleva seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele |
4. kv |
2023 |
Pikaajalise hoolduse seadus: ·seab eesmärgiks integreerida tervishoid ja sotsiaalne pikaajaline hooldus; ·tagab kõrged kvaliteedistandardid igat liiki pikaajalise hoolduse teenustele; ·edendab kogukonnapõhist hooldust ja koduhooldust, et tagada iseseisev elu looduskeskkonnas; ·tagab pikaajalise hoolduse teenuste, sealhulgas kogukonnapõhise ja koduhoolduse piisava rahastamise stabiilne süsteem; ·määrab kindlaks hooldusteenuste kvaliteedi järelevalve eeskirjad, nõuded töötajatele (sealhulgas kvalifikatsioonid) ja seadmetele; ·võimaldab eraviisilistele pikaajalise hoolduse pakkujatele juurdepääs, kohaldades kõigi teenuseosutajate suhtes samu eeskirju ja kvaliteedistandardeid. Asjakohaste põhjenduste alusel võib kohaldada üleminekuperioodi. Üleminekuperiood algab õigusakti avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas ja on seotud tehniliste või tehnoloogiliste piirangutega. |
|||
|
194 |
Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T1: Ehitatud või rekonstrueeritud kogukonnapõhiste elu-, ambulatoorsete, teavitus-, ennetus- ja nõustamisasutuste arv |
Vahendite arv |
0 |
94 |
4. kv |
2025 |
Luuakse vähemalt 94 rajatist, millest vähemalt 42 rajatist renoveeritakse, et saavutada primaarenergia sääst keskmiselt vähemalt 30 % või otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 %, ning vähemalt 32 uut ehitist, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõudest. Lisaks nõutakse seda eesmärki täitva(te) projektikonkursi(de)s ühte või mitut järgmistest: ·Projektid peavad olema uued ehitised, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahooneid käsitlevast nõudest; ·Projektid on renoveerimised, millega saavutatakse keskmiselt kas primaarenergia sääst vähemalt 30 % või otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 %. ·Projektid on muu energiatõhusaks renoveerimiseks. Konkursikutse(te)s nõutakse samuti, et projektidega tagataks edusammud puuetega inimeste deinstitutsionaliseerimise suunas kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, eelkõige iseseisva elu ja kogukonda kaasamise põhimõtetega, eelkõige vabadusega valida, kus ja kellega koos elada, kontrollida igapäevast tegevust ja juurdepääsu teenustele kogukonnas. |
|
|
273 |
Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Eesmärk |
Sotsiaalteenuste seaduse muutmine seoses kontrollide ja kaebustega |
Muudetud sotsiaalteenuste seadus ja kontrollimeetodid |
2. kv |
2025 |
Sotsiaalteenuste seadust muudetakse ja see jõustub. Võetakse vastu sotsiaalteenuste kontrollimise siduv metoodika. Seaduses või metoodikas nähakse ette, et inspektsioonid kontrollivad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist sotsiaalteenuste osutamisel. Lisaks kontrollitakse uute eeskirjade kohaste katseliste kontrollidena igas taaste- ja vastupidavuskavast rahastatavas asutuses osutatavaid sotsiaalteenuseid, mille maht on üle 25 inimese. Sotsiaalteenistused, kus kontrollide käigus leiti puudusi, kohustuvad koostama kava nende puuduste kõrvaldamiseks ühe aasta jooksul. Lisaks kehtestatakse muudetud sotsiaalteenuste seadusega sotsiaalteenuste kaebuste esitamise mehhanism, millega tagatakse vähemalt, et: ·Klientidel, kliendi eestkostjatel ja pereliikmetel on õigus esitada oma teenuseosutajale kaebusi sotsiaalteenuste kohta. ·Kaebuse esitajatel on õigus saada teavet selle kohta, kuidas kaebus lahendati. ·Kaebuse esitajal on õigus esitada kaebus teenuseosutajast sõltumatule organile; ning organ vaatab läbi nii teenete kui ka menetluse kohta esitatud apellatsioonkaebused. ·Teenuseosutajad ja asjaomane apellatsiooniasutus või asjaomased apellatsiooniorganid peavad saadud kaebuste kohta arvestust. Sotsiaalteenuste kaebuste esitamise mehhanismi eesmärk on üldjoontes vastata tervishoiuteenuste kaebuste lahendamise mehhanismile. Asjaomased sidusrühmad arutavad sotsiaalteenuste seaduse muudatusi ja kontrollimetoodikat ning lepivad neis kokku. |
|||
|
195 |
Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T2: Ehitatud või rekonstrueeritud kogukonnapõhiste elu-, ambulatoorsete, teavitus-, ennetus- ja nõustamisasutuste arv |
Vahendite arv |
94 |
252 |
2. kv |
2026 |
Luuakse vähemalt 252 rajatist, millest: renoveeritakse vähemalt 108 rajatist, millega saavutatakse keskmiselt kas primaarenergia sääst vähemalt 30 % või otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 %, ning vähemalt 84 uut ehitist, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõudest. Lisaks nõutakse seda eesmärki täitva(te) projektikonkursi(de)s ühte või mitut järgmistest: ·Projektid peavad olema uued ehitised, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahooneid käsitlevast nõudest ·Projektid on renoveerimised, millega saavutatakse keskmiselt kas primaarenergia sääst vähemalt 30 % või otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 %. ·Projekt on muu energiatõhusaks renoveerimine. Konkursikutse(te)s nõutakse samuti, et projektidega tagataks edusammud puuetega inimeste deinstitutsionaliseerimise suunas kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, eelkõige iseseisva elu ja kogukonda kaasamise põhimõtetega, eelkõige vabadusega valida, kus ja kellega koos elada, kontrollida igapäevast tegevust ja juurdepääsu teenustele kogukonnas. Meetme eesmärk on suurendada teenuste suutlikkust teenindada 3 958 rohkem klienti, kui see oleks olnud võimalik ilma rajatisteta. |
|
|
196 |
Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T1: Sotsiaalvaldkonna ennetus-, nõustamis- ja koduhooldusteenuste jaoks ostetud vähesaastavate sõidukite arv |
Arv |
0 |
120 |
4. kv |
2024 |
Ostetakse vähemalt 120 vähese heitega sõidukit, millest: ·vähemalt 40 akutoitega elektriautot ·kuni 80 pistikühendusega hübriidautot |
|
|
197 |
Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T2: Sotsiaalvaldkonna ennetus-, nõustamis- ja koduhooldusteenuste jaoks ostetud vähesaastavate sõidukite arv |
Arv |
120 |
372 |
2. kv |
2025 |
Ostetakse vähemalt 372 vähese heitega sõidukit, millest: ·vähemalt 150 akutoitega elektriautot ·kuni 222 pistikühendusega hübriidautot |
|
|
274 |
Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Eesmärk |
Kuulutati välja projektikonkurss ohustatud laste majutamiseks |
Konkurss |
1. kv |
2024 |
Ohustatud lastele eluaseme soetamiseks avaldatakse vähemalt üks projektikonkurss. Asjaomas(t)es konkursikutse(te)s nõutakse, et: 1.Ükski majutusüksus ei tohi olla suurem kui 200 m² ja seal peavad olema kuni kahe lapse jaoks ette nähtud magamisruumid. 2.Kahele lapsele mõeldud magamistoad ei tohi olla väiksemad kui 12,25 m² ja ühele lapsele mõeldud magamistoad ei tohi olla väiksemad kui 8 m². 3.Ohustatud lapsed kasutavad eluruume hiljemalt 12 kuu jooksul alates nende ostmisest. 4.Elamuüksusi kasutatakse sotsiaalsetel eesmärkidel vähemalt kümme aastat. |
|||
|
275 |
Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Eesmärk |
Avaldatud projektikonkurss ohustatud lastele mõeldud rajatiste jaoks |
Projektikonkurss |
1. kv |
2024 |
Avaldatakse vähemalt üks projektikonkurss ohustatud lastele mõeldud rajatiste soetamiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks. Asjaomas(t)es konkursikutse(te)s nõutakse, et: 1.Iga rajatis koosneb maksimaalselt kolmest korterist, iga korter peab olema kavandatud maksimaalselt kuuele lapsele ja iga korteri kohta maksimaalselt. 2.Kahele lapsele mõeldud magamistoad ei tohi olla väiksemad kui 12,25 m² ja ühele lapsele mõeldud magamistoad ei tohi olla väiksemad kui 8 m². 3.Kogu renoveerimine hõlmab vähemalt muid energiatõhusaid renoveerimisi. 4.Kõigi uute ehitiste primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõudest. 5.Vahendeid kasutatakse sotsiaalsetel eesmärkidel vähemalt kümme aastat. |
|||
|
276 |
Reform 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise reform |
Eesmärk |
Laste sotsiaal- ja õiguskaitse seaduse muudatuse jõustumine |
Õigusakt |
4. kv |
2024 |
Jõustuvad laste sotsiaal- ja õiguskaitse seaduse muudatused, millega tagatakse, et: 1.alla 4-aastaste laste paigutamine hoolekandeasutusse on keelatud kõige rohkem kahe erandiga: i) ei viibi (kuni) kaks kuud; ii) 3. või 4. kategooriasse kuuluvad lapsed. 2.Alla 4-aastaste laste hooldamine („dětské domovy pro děti do 3 let věku“) kaotatakse |
|||
|
277 |
Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
Soetatud eluruumid ohustatud lastele– esimene partii |
m2 |
0 |
1 800 |
1. kv |
2025 |
Vähemalt 1 800 m² eluasemena soetatakse ohus olevatele lastele kooskõlas eesmärgi nr 274 või muu samadele nõuetele vastava projektikonkursi projektikonkurssidega. |
|
|
278 |
Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
Soetatud eluruumid ohustatud lastele – teine partii |
m2 |
1 800 |
5 580 |
4. kv |
2025 |
Vähemalt 3 780 m² täiendavat eluasemepinda soetatakse ohustatud laste eluasemena kooskõlas eesmärgi 274 projektikonkurssidega või muu samadele nõuetele vastava konkursikutsega. |
|
|
279 |
Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
Ohustatud lastele mõeldud rajatiste suutlikkus |
Kohad |
0 |
237 |
2. kv |
2026 |
Ohus olevatele lastele mõeldud rajatistes peab olema vähemalt 237 kohta, mis on omandatud, ehitatud või renoveeritud kooskõlas eesmärgi 275 projektikonkursi või mõne muu samadele nõuetele vastava projektikonkursiga. 237 kohast renoveeritakse vähemalt 35 % ja saavutatakse kas primaarenergia kokkuhoid vähemalt 30 % või otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 %. |
|
U. KOMPONENT 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada Tšehhi avaliku halduse haldussuutlikkuse tugevdamise probleemi. Komponendi eesmärk on pakkuda metoodilist tuge projektide ettevalmistamiseks, ajakohastada strateegilist raamistikku ja suutlikkust riigihangete valdkonnas, toetada investeerimisprojektide ettevalmistamist ning suurendada Tšehhis taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega tegelevate töötajate arvu.
Rahastamisvahendiga toetatakse riigipõhist soovitust 3/2019, mille kohaselt Tšehhi vähendab investeeringutega seotud halduskoormust ja toetab kvaliteedipõhisemat konkurentsi riigihangete valdkonnas, ning riigipõhist soovitust 3/2020, mille kohaselt Tšehhi toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kasutades rohkem rahastamisvahendeid, et tagada likviidsustoetus, vähendada halduskoormust ja parandada e-valitsust.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
U.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Metoodiline toetus projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega
Reform koosneb institutsioonilistest ja menetluslikest muudatustest ning selle eesmärk on pakkuda avaliku sektori investoritele, nt omavalitsustele, piirkondadele või avaliku sektori investeeringute rakendamise eest vastutavatele avalik-õiguslikele üksustele kuuluvatele äriühingutele suutlikkuse suurendamist ning metoodilist ja teabealast tuge. Metoodilist ja teabealast tuge pakub loodud koordineerimis- ja pädevuskeskus. Reform keskendub koordineerimis- ja pädevuskeskuse juhtimiskava vastuvõtmisele koos toetatud tegevuste üksikasjaliku kirjelduse ja rakendamise ajakavaga.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2023.
Reform 2: Metoodiline toetus ja avaliku sektori investeeringute ajakohastamine
Reform koosneb institutsioonilistest ja menetluslikest muudatustest ning selle eesmärk on toetada uue riigihankestrateegia ja selle rakendamise tegevuskava ettevalmistamist ja vastuvõtmist. Strateegia ja tegevuskava keskenduvad vähemalt järgmistele prioriteetidele: avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmine, jätkusuutlik ostmine, tsentraliseerimine ja ühishanked.
Reform viiakse ellu 31. märtsiks 2024.
Reform 3: Rahaline toetus projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega
Reform koosneb institutsioonilistest ja menetluslikest muudatustest ning selle eesmärk on valmistada ette vähemalt 90 projekti, sealhulgas vähemalt 72 projekti, mis on piisavalt lõplikud, et esitada need konkursikutsetes eri rahastamisallikate alusel.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2026.
Reform 4: Riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine
Reform koosneb institutsioonilistest ja menetluslikest muudatustest ning selle eesmärk on tugevdada haldussuutlikkust Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava koordineerimiseks ja rakendamiseks. Tööle võetakse uued täistööajale taandatud töötajad, et toetada kava rakendamises, sealhulgas selle koordineerimises ja auditeerimises osalevate asutuste strateegilist, analüütilist, kooskõlastamis-, järelevalve-, kontrolli- ja kommunikatsioonitegevust. Samuti toetatakse teavitus- ja meediakampaaniat ning seire- ja aruandlussüsteemi uusi funktsioone.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2024.
U.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
280 |
Reform 1:
|
Eesmärk |
Koordineerimis- ja pädevuskeskuse loomine ning selle juhtimiskava vastuvõtmine. |
Luuakse koordineerimis- ja pädevuskeskus ning võetakse vastu selle juhtimiskava. |
4. kv |
2023 |
Luuakse koordineerimis- ja pädevuskeskus, et pakkuda metoodilist tuge projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega. Juhtimiskava sisaldab keskuse kavandatavate tegevuste kirjeldust koos nende ettevalmistamise ajakavaga. Tegevus hõlmab vähemalt juhenddokumentide koostamist, koolitust, levitamist ja teiste asutuste toetamist. |
|||
|
281 |
Reform 2: Metoodiline toetus ja avaliku sektori investeeringute ajakohastamine |
Eesmärk |
Uue riigihankestrateegia ja selle rakendamise tegevuskava vastuvõtmine Tšehhi Vabariigi valitsuse poolt |
Vastuvõetud strateegia ja tegevuskava |
1. kv |
2024 |
Võetakse vastu uus riigihangete strateegia ja selle rakendamise tegevuskava. Strateegia ja tegevuskava keskenduvad vähemalt järgmistele prioriteetidele: avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmine, jätkusuutlik ostmine, tsentraliseerimine ja ühishanked. Tegevuskava sisaldab strateegias välja töötatud prioriteetsete valdkondade rakendamise ajakava ja eesmärke. |
|||
|
282 |
Reform 3:
|
Siht |
Rakendamiseks ettevalmistatud projektide arv |
Arv |
0 |
30 |
3. kv |
2024 |
Rakendamiseks valmistatakse ette 30 projekti. Konkursikutsetes esitatakse vähemalt 24 projekti. Ettevalmistatavad projektid peavad olema kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). |
|
|
283 |
Reform 3:
|
Siht |
Rakendamiseks ettevalmistatud projektide arv |
Arv |
30 |
90 |
2. kv |
2026 |
Rakendamiseks valmistatakse ette 90 projekti. Konkursikutsetes esitatakse vähemalt 72 projekti. Ettevalmistatavad projektid peavad olema kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). |
|
|
284 |
Reform 4: Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine |
Eesmärk |
Valitsuse resolutsiooni heakskiitmine riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse suurendamise kohta (süstematiseerimise otsus) ja sellega seotud eelarve heakskiitmine |
Valitsuse heakskiidetud otsus haldussuutlikkuse suurendamise kohta kava ja sellega seotud eelarve rakendamiseks |
3. kv |
2023 |
Kiidetakse heaks valitsuse resolutsioon (resolutsioonid), millega antakse siseministrile korraldus suurendada haldussuutlikkust taaste- ja vastupidavuskava rakendamise toetamiseks. Hüvitise piirmäär a)asjaomaste ministeeriumide (komponentide omanikud) ja rakendusüksuste ametikohtade süstematiseerimise(d); b)eraldada vahendeid riigieelarvest tehtavateks eelmakseteks c)suurendada mittetulundusorganisatsiooni rakendamise suutlikkust, kasutades selleks töö tegemise kokkulepet. Süstematiseerimisotsusega eraldatud ametikohtade eelrahastamise rahastamise riigieelarvest kiidab heaks valitsus. |
|||
|
285 |
Reform 4: Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine |
Siht |
Suurendada 2023. aastaks taaste- ja vastupidavuskava heaks töötavate inimeste arvu |
Täistööajale taandatud inimesed |
196 |
338 |
4. kv |
2023 |
Taaste- ja vastupidavuskavaga töötab vähemalt 338 täistööajale taandatud inimest. |
|
|
286 |
Reform 4: Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine |
Eesmärk |
Läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava jaoks heakskiidetud meedia- ja kommunikatsioonikava |
Läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava jaoks heakskiidetud meedia- ja kommunikatsioonikava |
1. kv |
2024 |
Võetakse vastu uuendatud taaste- ja vastupidavuskava meedia- ja kommunikatsioonikava. |
|||
|
287 |
Reform 4: Riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine
|
Eesmärk |
Hoidlate süsteemi (AIS) ajakohastamine |
Ajakohastatud andmekogude süsteem (AIS) muutub taaste- ja vastupidavuskava rakendavatele asutustele kättesaadavaks |
3. kv |
2024 |
Ajakohastatud andmekogude süsteem peab olema loodud ja töökorras. Süsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi uusi elemente:
a.Uued eesmärgid ja sihid ning olemasolevate eesmärkide/sihtide andmete muutmine; b.Statistiliste aruannete koostamisega seotud uued funktsioonid; c.süsteemi väljatöötamine vastavalt täiendavatele aruandlusnõuetele.
|
|||
|
288 |
Reform 4: Riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine
|
Siht |
Suurendada 2024. aastaks taaste- ja vastupidavuskava heaks töötavate inimeste arvu |
Täistööajale taandatud inimesed |
338 |
470 |
4. kv |
2024 |
Taaste- ja vastupidavuskavaga töötab vähemalt 470 täistööajale taandatud inimest. |
|
V. KOMPONENT 4.2: Uued kvantiteediinstrumendid Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) ettevõtluse ja arengu edendamiseks riikliku arengupangana
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava see komponent käsitleb probleeme, mis on seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsuga rahastamisele .
Komponendi eesmärk on laiendada ČMZRB tooteliini nii, et see hõlmaks uut kvaasikapitali instrumenti, ja tugevdada ČMZRB suutlikkust selle rakendamiseks, sealhulgas sisemise reguleerimiskorra ja IT-süsteemide kavandamist. Reformi lahutamatu osa on ajakohastada ČMZRB strateegiat, et see hõlmaks jätkusuutliku rahastamise põhimõtteid kooskõlas ELi keskkonnaeesmärkidega, rakendades täielikult põhimõtet „ei tekita olulist kahju“.
See komponent toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist käsitleva riigipõhise soovituse elluviimist, kasutades likviidsustoetuse tagamiseks rohkem rahastamisvahendeid (riigispetsiifiline soovitus 3/2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
V.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana
Reformi eesmärk on tugevdada ČMZRB positsiooni riikliku arengupangana ja tema suutlikkust rakendada rahastamisvahendeid, eelkõige neid, mis toetavad rohelisele majandusele ülemineku eesmärke.
Reformiga püütakse saavutada järgmised eesmärgid:
·ČMZRB strateegia ajakohastamine, et lisada jätkusuutliku rahastamise põhimõtted kooskõlas ELi keskkonnaeesmärkidega.
·Institutsiooniliste ja inimressursside tugevdamine, et tagada uut tüüpi rahastamisvahendite tõhus haldamine, sealhulgas IT-süsteemide sisemisi regulatiivmenetlusi uue toote jaoks kohandades.
·Sellise projektide hindamise ja valimise metoodika väljatöötamine, mis vastab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele (2021/C58/01) ning taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas sätestatud rohemärgistuse kriteeriumidele, mis võimaldavad toetada tegevusi, mille kliimakoefitsient on 40 % või 100 %.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
Investeering 1: Ettevõtlust toetavate kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahendite uue eelarverea väljatöötamine
Investeeringu eesmärk on toetada kokku 32 400 000 EUR ulatuses vähemalt 30 projekti, mis uue metoodika alusel vastavad keskkonna- ja kliimakriteeriumidele, kooskõlas reformiosa raames välja töötatud ČMZRB uue keskpika perioodi strateegiaga ning järgides läbipaistvat ja konkurentsivõimelist valikumenetlust. Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava raames antav toetus peaks erasektori kaasrahastamisena kaasama erakapitali ja suurendama pikemas perspektiivis ČMZRB tuumkapitali, mida ettevõtjad saavad rahastamisvahendite kaudu täiendavalt rahastada.
Tšehhi võtab järgmised meetmed:
·Sõlmida ČMZRB ning tööstus- ja kaubandusministeeriumi vahel rahastamisleping, milles on selgelt sätestatud, et projektid, mida ČMZRB toetab taaste- ja vastupidavuskava alusel, peavad vastama määruse (EL) 2021/241 eesmärkidele, sealhulgas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja rohemärgistuse kriteeriumidele, ning et kuni 31. detsembrini 2026 kasutatakse uutest kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahenditest tagasisaadavaid vahendeid uuesti ainult käesoleva rahastamisvahendi jaoks.
·ČMZRB tooteliinide laiendamine uutele kvaasiomakapitali (mezzanine-laen) ja laenude (rohelaen) vahenditele, millega toetatakse VKEsid. Uued vahendid on kas kvaasiomakapitali instrument selle kõrgema nõudeõiguse järguga võlast alluvuse tähenduses või roheline laen, mida kaasrahastatakse projektipõhise kommertslaenuga ilma allutatuseta. Mõlemaga nähakse ette projektipõhine rahastamine.
·Abi kogusummas vähemalt 32 400 000 miljonit eurot (30 projekti), rahastades investeeringuid, mis on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) ning kliimakoefitsiendiga 40 % või 100 % kvaasiomakapitali või roheliste laenude vahenditest, järgides läbipaistvat ja konkurentsipõhist menetlust.
·Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), peavad tööstus- ja kaubandusministeeriumi ning ČMZRB vahel sõlmitud õiguslikus kokkuleppes ja sellele järgnevas rahastamisvahendi investeerimispoliitikas:
I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate Euroopa Komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning
II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 21 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 22 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 23 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 24 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ning
III.nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks kõigi tehingute, sealhulgas jätkusuutlikkuse hindamisest vabastatud tehingute puhul toetusesaaja vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Selleks et tagada tegevuste kooskõla määruse (EL) 2021/241 VI lisaga, peavad valikukriteeriumid nõudma, et toetatavad tegevused vastaksid kõnealuse määruse VI lisas sätestatud kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõuetele (koefitsient 40 % või 100 %).
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
V.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
198 |
Reform 1: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana |
Eesmärk |
Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine, mille on heaks kiitnud panga aktsionärid (keda esindavad tööstus-, kaubandus-, rahandus- ja kohaliku arengu ministeeriumid) |
Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine |
4. kv |
2021 |
Panga aktsionärid kiidavad uue strateegia heaks: Tööstus-, kaubandus-, rahandus- ja kohaliku arengu ministeeriumid). See peab sisaldama sätteid, millega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). |
|||
|
199 |
Reform 1: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana |
Eesmärk |
Uue kvaasiomakapitaliinstrumendi juhtimismudeli väljatöötamine |
Uut tüüpi rahastamisvahendite haldamise rakenduskava ja sise-eeskirjade heakskiitmine Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) direktorite nõukogu poolt |
4. kv |
2021 |
Eesmärk saavutatakse uut tüüpi rahastamisvahendite haldamise rakenduskava ja sise-eeskirjade heakskiitmisega Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) direktorite nõukogu poolt. Uued eeskirjad hõlmavad projektide hindamise tingimusi ja meetodeid, millega tagatakse vastavus olulise kahju puudumise (DNSH) tehnilistele suunistele (2021/C58/01) ja asjakohastele kriteeriumidele, mis tulenevad nõutest määruse (EL) 2021/241 VI lisas nimetatud kohaldatavatele sekkumisvaldkondadele (koefitsient 40 % või 100 %). Uute eeskirjadega konsulteeritakse turuüksuste ja kutseliste nõustajatega. |
|||
|
200 |
Investeering 1: Ettevõtlust toetavate kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahendite uue eelarverea väljatöötamine |
Eesmärk |
Rahastamisleping Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupangaga (ČMZRB) |
Rahastamislepingu allkirjastamine, |
4. kv |
2021 |
Eesmärk saavutatakse Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupanga (ČMZRB) ning tööstus- ja kaubandusministeeriumi vahelise rahastamislepingu allkirjastamisega. Leping sisaldab järgmist: 1) investeerimispoliitika, 2) toetuskõlblikkuse kriteeriumid, 3) käesoleva meetme raames toetust saavate toetusesaajate vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valikukriteeriumide kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõuetega (koefitsient 40 % või 100 %). Rahastamislepingus täpsustatakse, et Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupanga (ČMZRB) esimese taseme omavahendite tagasimaksed rahastamisvahendist tehakse alles pärast 2026. aastat. |
|||
|
201 |
Investeering 1: Ettevõtlust toetavate kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahendite uue eelarverea väljatöötamine |
Siht |
Investeeringud kokku 32 400 000 eurot kas kvaasiomakapitali või keskkonnahoidlikesse laenuvahenditesse, millega toetatakse VKEde kestlikke projekte |
eurodes |
0 |
32 400 000 |
4. kv |
2025 |
Investeeringuga toetatakse läbipaistva ja konkurentsipõhise valikumenetluse kohaselt 2025. aasta lõpuks 32 400 000 EUR ulatuses vähemalt 30 projekti kooskõlas investeerimispoliitikaga. Projektid on kooskõlas olulise kahju puudumise (DNSH) tehniliste suunistega (2021/C58/01) ja asjakohaste kriteeriumidega, mis tulenevad nõutest määruse (EL) 2021/241 VI lisas nimetatud kohaldatavatele sekkumisvaldkondadele (koefitsient 40 % või 100 %). |
|
W. KOMPONENT 4.3: Korruptsioonivastased reformid
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab kaasa Tšehhi Vabariigi korruptsioonivastase raamistiku tugevdamisele, võttes vastu õigusaktid rikkumisest teatajate kaitse ja lobitöö reguleerimise kohta. Reformi eesmärk on ka luua korruptsiooni analüüsiandmebaasid, mida saab hiljem kasutada tõhusamate ja sihipärasemate korruptsioonivastaste meetmete kavandamisel ja rakendamisel. Komponent hõlmab ka kohtusüsteemi reformi, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas.
See komponent toetab riigipõhise soovituse nr 1 (2019) elluviimist, mille kohaselt Tšehhi võtab vastu menetluses olevad korruptsioonivastased meetmed.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
W.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Rikkumistest teatajate kaitse
Meetme eesmärk on parandada rikkumisest teatajate õiguslikke tagatisi ning parandada rikkumisest teatajate tajumist avalikus halduses ja kodanikuühiskonnas. Uus õigusakt on ette nähtud selleks, et tagada rikkumisest teatajate tõhus kaitse survemeetmete eest töökohal, luues asutusesisesed teatamiskanalid rikkumisest teatamiseks avaliku sektori asutuste, omavalitsuste ja suurettevõtete poolt. Justiitsministeeriumis luuakse rikkumisest teatamiseks väline süsteem. Selleks et parandada rikkumisest teatajate tajumist, korraldatakse teadlikkuse suurendamise kampaania, mis on suunatud nii avalikule haldusele ja kohtusüsteemile kui ka üldsusele.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 2: Õigusraamistiku ja läbipaistvuse tugevdamine kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas
Reformi eesmärk on luua läbipaistev ja ühtne kohtunike ja kohtuametnike värbamise ja valimise süsteem, mis põhineb täpsetel, objektiivsetel ja ühtsetel kriteeriumidel. Lisaks on reformi eesmärk reguleerida üksikasjalikumalt kohtunike abitegevust ja ühtlustada assessoreid hõlmavaid kohtumenetlusi. Samuti püütakse sellega tugevdada kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite distsiplinaarmenetluste tagatisi, kehtestades apellatsioonikaebuse läbivaatamise. Reform saavutatakse järgmiste meetmete abil:
●Kohtute, kohtunike, hindajate ja riigihalduse seaduse (kohtute ja kohtunike seadus) jõustumine 31. detsembriks 2021;
●Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumine 31. detsembriks 2024.
Reform 3: Korruptsiooni käsitlevate andmete kogumine ja analüüs
Reformi eesmärk on saada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid korruptsiooni levimuse kohta ning laiendada vahendite valikut, et kaardistada ja analüüsida korruptsiooni valdavaid liike eri sektorites. See saavutatakse uurimisprojektiga, milles määratakse kindlaks korruptsiooni ulatus ja vormid valitud sektorites Tšehhi Vabariigis. Analüüsi tulemusena esitatakse soovitused meetmete kohta korruptsiooni vähendamiseks valitud sektorites ning eeldatakse, et seda võetakse arvesse valitsuse tulevastes korruptsioonivastastes strateegiates. Uuringu lõpparuandes esitatakse otseste ja kaudsete korruptsioonikogemuste mõõtmise metoodika. Metoodika tehakse kättesaadavaks valitsusasutustele, mittetulundusühendustele ja akadeemilistele ringkondadele edasiseks arendamiseks ja kohaldamiseks.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform 4: Lobitöö eeskirjade kehtestamine
Lobitööd Tšehhis praegu ei reguleerita. Reformi eesmärk on luua õigusraamistik lobitööks õigusloomeprotsessis, et võimaldada avalikkusel lobitööd kontrollida ja seeläbi suurendada kogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust. Võetakse vastu uus lobitööd käsitlev seadus, milles sätestatakse lobitöö eeskirjad, et eristada seaduslikku lobitööd ebasoovitavast läbipaistmatust lobitööst.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Reform 5: Kontroll ja audit
Liidu finantshuvide tõhus kaitse taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel sõltub asjakohaste meetmete kehtestamisest pettuse, korruptsiooni ja huvide konflikti ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks, nagu on määratletud finantsmääruse artiklis 61. Seepärast on kontrolli- ja auditikeskkonna parandamine eeltingimus kava tõhusaks rakendamiseks kooskõlas kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega. See reform hõlmab mitut meedet liidu finantshuvide kaitsmiseks, eelkõige: i) riikliku kontrollisüsteemi täiustamine huvide konfliktide vältimiseks, tuvastamiseks ja korrigeerimiseks, ii) riiklike menetluste nõuetele vastavuse kontroll, et tagada, et tegelikult kasu saava omaniku teabe kohaldamine rahastu sisekontrollisüsteemi raames on täielikult kooskõlas direktiivi 2015/849 (mida on muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 3 punktis 6 määratletud tegelikult kasu saava omaniku mõistega, iii) auditistrateegia vastuvõtmine, mis tagab taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise sõltumatu ja tulemusliku auditeerimise, iv) kõigi lõppsaajate andmete, sh tegelikult kasu saava omanike direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 tähenduses, andmete kogumise, säilitamise ja töötlemise süsteemi menetluste heakskiitmine, ning v) andmehoidla süsteem taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seireks ning kõigi määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmete kogumiseks ja säilitamiseks.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022. Kõik need eesmärgid tuleb täita enne komisjonile esimese maksetaotluse esitamist.
W.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
202 |
Reform 1: Rikkumistest teatajate kaitse |
Eesmärk |
Rikkumisest teatajate kaitse seaduse ja sellega kaasneva muutmisseaduse jõustumine |
Rikkumisest teatajate kaitset käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte |
4. kv |
2023 |
Rikkumisest teatajate kaitset käsitlev seadus: ·keelustab rikkumisest teatajate vastu suunatud survemeetmed ·nõuab, et justiitsministeeriumis loodaks rikkumisest teatamiseks väline teavituskanal ·nõuab avaliku sektori asutustelt, suurtelt omavalitsustelt ja suurettevõtjatelt rikkumisest teatamise asutusesisese süsteemi loomist |
|||
|
203 |
Reform 2: Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas |
Eesmärk |
Kohtute ja kohtunike seaduse jõustumine |
Kohtute ja kohtunike seaduse jõustumisele viitav säte |
4. kv |
2021 |
Kohtute ja kohtunike seadus: ·kehtestab objektiivsed eeskirjad kohtunike ja kohtuametnike valimiseks ·näeb ette kohtunike teisejärgulise tegevuse üksikasjalikum reguleerimine ·ühtlustab kohtumenetlusi, milles kaasistujad osalevad |
|||
|
204 |
Reform 2: Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas |
Eesmärk |
Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumine |
Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte |
4. kv |
2024 |
Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemise seadus: ·kehtestab distsiplinaarnõukogu otsuste edasikaebamisel põhineva läbivaatamise ·kehtestab meetmed kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite menetluste tõhususe suurendamiseks, eelkõige seoses distsiplinaarnõukogude koosseisu, distsiplinaarsüütegude eest süüdi mõistetud riigiteenistujate palkade ja distsiplinaarjuhtumi lahendamisega kokkuleppe alusel |
|||
|
205 |
Reform 3: Korruptsiooni käsitlevate andmete kogumine ja analüüs |
Eesmärk |
Metoodika loomine korruptsiooni mõõtmiseks Tšehhi Vabariigis |
Metoodika avaldamine justiitsministeeriumi poolt |
4. kv |
2023 |
Uus metoodika võimaldab jäljendada ja tõhusalt mõõta korruptsiooniga seotud otseseid ja kaudseid kogemusi Tšehhi Vabariigis. See on osa teadusuuringute lõpparuandest, milles samuti: ·tehakse kindlaks korruptsiooni ulatus ja vormid valitud sotsiaalsektorites Tšehhi Vabariigis. ·sõnastatakse soovitused meetmete kohta korruptsiooni vähendamiseks valitud sektorites |
|||
|
206 |
Reform 4: Lobitöö reguleerimine |
Eesmärk |
Lobitöö seaduse jõustumine |
Lobitööd käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte |
2. kv |
2025 |
Lobitöö seadus: ·määratleb lobitöö ·nõuab lobitöötajate ja lobitöötajate registri loomist ·kehtestab lobitöö registreerimise kohustuse ja sanktsioonid nõuete täitmata jätmise korral. |
|||
|
207 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Kõigi lõppsaajate, sealhulgas kõigi tegelikult kasusaavate omanike kohta andmete kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise süsteem (nagu on sätestatud rahapesuvastase direktiivi artikli 3 punktis 6). |
Rakendusüksuse heakskiidetud ja rakendatud menetlus koos lõplike toetusesaajate kohta andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise süsteemi kirjeldusega |
2. kv |
2022 |
Edukalt rakendatakse menetlust, milles kirjeldatakse, kuidas tuleb koguda ja säilitada andmeid lõplike toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelikult kasusaavate omanike kohta ning mis tahes meetmete loetelu reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks. Lõplike vahendite saajaid käsitlevate andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise süsteem peab olema kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d nõuetega. See kirjeldus hõlmab sõnaselgelt kõiki artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmekategooriaid, sealhulgas „tegelikke tulusaajaid“, nagu on määratletud direktiivi 2015/849 (muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 3 punktis 6. Menetlused kiidab heaks ja rakendab RRFi juhatus. Andmete kogumise süsteem põhineb MS2014+ süsteemi parimatel tavadel ja järgib neid. |
|||
|
208 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Koordineerimisasutuse haldussüsteemi käsitleva tegevuskava koostamine ja rakendamine, eelkõige seoses huvide konflikti piisava ja süsteemse ennetamisega piirkondliku kriisilahendusfondi kontekstis. |
Koordineerimisasutuse ajakohastatud menetluste ja protsessidega kinnitatud tegevuskava tõhus rakendamine |
4. kv |
2021 |
Tegevuskava tulemuslik rakendamine tagab koordineeriva asutuse tõhusa sisemise haldussüsteemi, eelkõige seoses huvide konflikti piisava ja süsteemse ennetamisega. Tegevuskava sisaldab meetmeid, millega tagatakse, et kava alusel lõplikele vahendite saajatele, töövõtjatele ja alltöövõtjatele tehtavate maksete puhul kontrollitakse eelnevalt huvide konflikti kuni tegelike tulusaajateni, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6. |
|||
|
209 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Koordineeriva asutuse rakendatavad huvide konflikti vältimise meetmed. |
Auditiaruanne, mis kinnitab tegevuskava tulemuslikku rakendamist. |
2. kv |
2022 |
Järelauditi viib läbi auditeerimisasutus, et kinnitada tegevuskava rakendamist. |
|||
|
210 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Andmekogude süsteem |
Auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone |
2. kv |
2022 |
RRFi rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv hoidlasüsteem. Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) RRF määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmete kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine. |
|||
|
211 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Auditistrateegia, millega tagatakse sõltumatu ja tõhus audit riskikapitalifondi rakendamise kohta |
Auditeerimisasutuse juhi poolt heaks kiidetud auditistrateegia |
4. kv |
2021 |
Auditeerimisasutuse auditistrateegia vastuvõtmine ja jõustumine, millega tagatakse kriisilahendusfondi rakendamise sõltumatu ja tõhus auditeerimine kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega. Strateegias sätestatakse vähemalt riskihindamise metoodika ja lähenemisviis, kava raames elluviidavate reformide ja investeeringute erinevates rakendusetappides tehtavate auditite (nt süsteemi- ja projektiauditid, dokumentidepõhised ja kohapealsed auditid) sagedus ja liik ning eesmärkide ja sihtide saavutamist toetavate andmete usaldusväärsus. |
|||
|
212 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Tegeliku tulusaaja mõiste läbivaatamine seoses RRF kontrollisüsteemiga |
Vastavuskontrolli aruanne, mis sisaldab soovitusi võimalike järelmeetmete kohta. |
4. kv |
2021 |
Riiklike menetluste vastavuskontroll viiakse läbi tagamaks, et tegeliku tulusaaja kohaldamine RRF kontrollisüsteemi raames on täielikult kooskõlas direktiivi 2015/849 (muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 3 punktis 6 määratletud mõistega „tegelik tulusaaja“. Läbivaatamine hõlmab nii õigusakte kui ka suuniseid, sealhulgas tegelike tulusaajate registri käsiraamatut. Läbivaatamisel vaadeldakse ka tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi juhul, kui rikutakse direktiivi 2015/849 (muudetud direktiiviga 2018/843) artikli 30 lõikes 1 sätestatud kohustust saada ja hoida teavet tegelikult kasusaavate omanike kohta. Pärast läbivaatamist kõrvaldatakse tuvastatud võimalikud puudused. |
|||
|
213 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta |
Koordineeriva asutuse rakendusüksuse välja antud suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta. Auditeerimisasutusepoolne läbivaatamine |
2. kv |
2022 |
Koordineeriva asutuse rakendusüksus võtab vastu suunised, et tagada huvide konflikti vältimine ja haldamine komponentide omanike ja muude üksuste poolt, kes viivad ellu reforme ja investeeringuid taaste- ja vastupidavuskava raames. Suunised kajastavad kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta ELi eelarvet pettuste ja eeskirjade eiramise eest. Need suunised põhinevad komisjoni teatisel „Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames“ (ELT C 121, 9.4.2021, lk 1). Suunistega ühtlustatakse meetmed, mida peavad võtma komponentide omanikud ja muud üksused, kes viivad taaste- ja vastupidavuskava raames ellu reforme ja investeeringuid (ministeeriumid, muud avaliku sektori asutused, riiklikud fondid jne). |
|||
|
214 |
Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Menetlused huvide konflikti vältimiseks kooskõlas finantsmääruse artikliga 61 |
Auditiaruanne koos märkusteta auditiarvamusega riskifondi sisekontrollisüsteemi mõjususe kohta huvide konflikti olukordade ennetamisel, avastamisel ja parandamisel |
2. kv |
2022 |
Riskifondi sisekontrollisüsteem huvide konflikti vältimiseks peab olema tõhus ja tagama eelkõige, et: a) andmete kogumine, säilitamine ja töötlemine seoses kõigi lõplike vahendite saajatega, sealhulgas kõigi tegelikult kasu saavate omanikega, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6; b) huvide konflikti olukordade ennetamise, avastamise ja parandamise sisekontrollisüsteem on kooskõlas finantsmääruse artikliga 61; ning c) riiklikud kontrollimenetlused, mille eesmärk on vältida huvide konflikti kõigi tegelike tulusaajate jaoks, on tõhusad. |
|||
X. KOMPONENT 4.4: Avaliku halduse tõhustamine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleemi, mis seisneb tõenditel põhineva lähenemisviisi kohaldamise tugevdamises avaliku poliitika kujundamisel, tõhustades samal ajal avaliku halduse eri tasandite (kesk- ja piirkondliku tasandi) vahelist koordineerimist. Selle eesmärk on tegeleda piisava analüüsisuutlikkuse puudumisega Tšehhi avalikus halduses.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhise soovituse elluviimist, mille kohaselt on Tšehhi eesmärk vähendada halduskoormust ja parandada e-valitsust (riigispetsiifiline soovitus 3/2019).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
X.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses
Meetme eesmärk on suurendada tõhusust, kliendile orienteeritust ja tõenditel põhinevate otsuste tegemise põhimõtete kasutamist avalikus halduses. See tugineb OECD avaliku halduse läbivaatamise soovitustele, eelkõige valdkondades, mis on esitatud 2. peatükis (poliitika koordineerimise ja strateegilise planeerimise parandamine valitsuse kesklinnas), 3. peatükis (tõendipõhiste otsuste tegemise edendamine) ja 6. peatükis (oskuste kaasamine ja arendamine avalikus teenistuses). Nendele jagudele vastavad järgmised meetmed:
Poliitika koordineerimise ja strateegilise planeerimise parandamine valitsuse keskmes:
·Võtta vastu koondaruanne säästva arengu poliitikavaldkondade sidususe kohta, milles määratakse kindlaks strateegiate rahastamisvajadused ja olemasolevad rahastamisallikad.
·Võetakse kasutusele IT-süsteem kestliku arengu eesmärkidega seotud seirenäitajate jaoks.
Tõenditel põhinevate otsuste tegemise edendamine:
·Luua keskne analüüsirühm, et tõsta kõigi asjaomaste avaliku halduse sidusrühmade teadlikkust tõenditel põhinevate poliitikakujundamise põhimõtete tähtsusest, toetades samal ajal asjaomaseid osakondi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete analüüsimeetodite nõuetekohasel kohaldamisel.
·Võtta vastu regulatiivse mõju analüüsi metoodika uus versioon.
·Ajakohastada kliima- ja energiamudelit, mis hõlmab kõiki Tšehhi jaoks olulisi kliima- ja energiaprotsesse.
·Luua andmebaas, mis sisaldab valitud teabeallikatest pärit asjakohaseid andmeid, avatud andmeid ja andmeid, mis on saadud hiljuti loodud elektroonilise andmekogumisvahendi kaudu ametiasutuste tegevuse kohta.
Oskuste ligimeelitamine ja arendamine avalikus teenistuses
·Sellise personalisüsteemi loomine ja kasutuselevõtmine, mis võimaldab valitud personaliprotsesside digitaalset läbiviimist ja vormide täitmist valitud personaliprotsesside jaoks, ning personali tegevuskava avaliku teenistuse büroode jaoks.
·Vähemalt 1 000 front office’i ametnikule suunatud kliendisõbralike koolitusprogrammide rakendamine.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
X.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|
|
215 |
Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses |
Siht |
Viie meetme lõpuleviimine, millega edendatakse tõenditel põhinevat otsustusprotsessi ning parandatakse poliitika koordineerimist ja strateegilist planeerimist valitsuse keskmes |
|
Lõpule viidud |
0 |
5 |
4. kv |
2025 |
Viiakse lõpule järgmised meetmed:
1. Avaliku halduse jaoks luuakse spetsiaalne andmeladu, mis sisaldab kättesaadavaid üksikandmeid valitud teabeallikatest, avatud andmeid ja andmeid, mis on saadud hiljuti loodud elektroonilise andmekogumisvahendi kaudu ametiasutuste tegevuse kohta. Andmebaasi täidab siseministeerium.
2. Koostatakse ajakohastatud kliima- ja energiamudel, mis simuleerib kõiki olulisi kliima- ja energiaprotsesse, sealhulgas kogu Tšehhi energiabilanssi, ning kasutatakse mudeli ajakohastatud sisendandmeid. Mudelit ja sisendandmeid hindab kliimamuutuste ja/või energiapoliitika valdkonnas tunnustatud rahvusvaheline asutus kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega. Mudeli väljundeid kasutatakse vähemalt ühe riikliku strateegia koostamiseks.
3. Valitsus kiidab heaks aruande, milles vaadatakse läbi olemasolevad strateegiad kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Aruande eesmärk on parandada poliitikavaldkondade sidusust säästva arengu nimel. Aruandes määratakse kindlaks loobumise strateegiad ja pakutakse välja konkreetsed meetmed tuvastatud kattuvuste ja vastuolude kõrvaldamiseks. Loetletakse konkreetsed osalejad ja tuvastatud probleemide lahendamise tähtajad. Lisaks määratakse aruandes kindlaks strateegiate rahastamisvajadused ja olemasolevad rahastamisallikad.
4. Luuakse IT-süsteem säästva arengu eesmärgiga seotud seirenäitajate jaoks. Süsteem koosneb vähemalt andmehoidlast, veebirakendusest andmestike importimiseks ja kontohaldurite liidesest. Süsteemi andmed peavad olema kättesaadavad avatud andmetena.
5. Valitsus kiidab heaks regulatiivse mõju analüüsi metoodika uue versiooni, mis põhineb vähemalt kolme seadusandliku ettepaneku katseprojektidel. |
|
289 |
Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses |
Eesmärk |
IT-süsteem ja tegevuskava inimressursside parandamiseks avalikus halduses |
Luuakse IT-süsteem ja seda kasutatakse, valitsus võtab vastu personali tegevuskava |
2. kv |
2026 |
Personali IT-süsteem luuakse ja seda kasutatakse kolmes või enamas keskvalitsuse asutuses või keskvalitsuse asutuste allorganisatsioonis, millest vähemalt üks on keskvalitsusasutus. Süsteem peab võimaldama vähemalt valitud personaliprotsesside digitaalset läbiviimist ja valitud personaliprotsesside vormide täitmist.
Valitsus võtab vastu avaliku teenistuse ametite personali tegevuskava („Služební úřady“), mis põhineb vähemalt järgmisel:
|
|||
|
216 |
Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses |
Siht |
Siseministeeriumi akrediteeritud koolituse läbimine kliendikesksete lähenemisviiside kohta kesk-, piirkondlike või kohalike ametiasutuste front office’i töötajatele |
Arv |
0 |
1000 |
4. kv |
2025 |
Viiakse lõpule kesk-, piirkondlike või kohalike ametiasutuste front office’i töötajatele suunatud kliendikeskse lähenemisviisi koolitusprogramm. Koolitusprogrammi rakendatakse ringkondade tasandil väikestes rühmades, kuhu kuulub kuni 20 ametnikku, ning selle eesmärk on praktiseerida oskusi mudelolukordades. Koolitusprogrammi akrediteerib siseministeerium ja see on kõigile osalejatele tasuta. |
|
Y. KOMPONENT 4.5: Kultuuri- ja loomesektori arendamine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse vajadust toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist, mida COVID-19 pandeemia raskelt mõjutas, muutes selle samal ajal kindlaks osaks Tšehhi Vabariigi üldisest majanduslikust ja sotsiaalsest taastumisest. Komponent soodustab ka digiüleminekut kultuuri- ja loomesektorites ning nende tulemuslikku integreerimist Tšehhi innovatsiooni ökosüsteemi. Lisaks on eesmärk tugevdada kultuuri- ja loomesektorite vastupanuvõimet, võttes õigusaktides kasutusele kunstniku staatuse ning investeerides kunstnike ja kultuuritöötajate oskustesse, et suurendada nende kohanemisvõimet uue, eelkõige digitaalse töökeskkonnaga. Komponent hõlmab meetmeid, mille eesmärk on taaskäivitada piirkondades kultuuri- ja turismialane tegevus, aidates seeläbi kaasa piirkondlikule ühtekuuluvusele.
See komponent toetab riigipõhise soovituse nr 3 (2019), mille kohaselt Tšehhi kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi arengut, ja riigipõhise soovituse nr 2 (2020), mille kohaselt Tšehhi toetab tööhõivet aktiivse tööturupoliitika, oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumise ja digiõppele juurdepääsu kaudu.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
Y.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Kunstniku staatus
Reformi eesmärk on tagada kunstnikele piisav regulatiivne keskkond: See süvendas COVIDi pandeemia negatiivset mõju kultuuri- ja loometöötajatele, kes tegutsesid ebakindlate töösuhete alusel väljaspool sotsiaalset turvavõrku. Uue õigusaktiga kehtestatakse kunstniku staatus, et parandada ja stabiliseerida kunstnike ja kultuuritöötajate töötingimusi ning suurendada sektori vastupanuvõimet. Õigusakte täiendatakse metoodiliste suunistega, milles keskendutakse ebakindla töökorraldusega töötajate kohtlemisele, intellektuaalomandi õiglasele kasutamisele ja kunstnike toetamisele nende varases karjääris.
Reform hõlmab ka tervikliku programmi loomist, et toetada kultuuri- ja loomesektori töötajate oskusi, eelkõige digioskusi, finantskirjaoskust, juhtimisoskusi, kultuuri ja loovuse sidumist haridusega ning liikuvuse edendamist. Eeldatakse, et programm suurendab kultuuri- ja loomesektori vastupanuvõimet, edendab kultuuri- ja loomesektorite spetsialistide kohanemisvõimet digitehnoloogia ja uute töökeskkondadega ning aitab taastada kultuuri- ja loomesektorites murrangulised koostöövõrgustikud.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Õigusreform, millega kehtestatakse kultuuriasutuste rahastamine mitmest allikast
Reformi eesmärk on edendada kultuuriasutuste finantsstabiilsust ja jätkusuutlikkust. See koosneb seadusandlikust reformist, millega võetakse kasutusele kultuuriasutuste mitme allikaga koostööpõhine rahastamine, suurendades seeläbi nende finantsalast vastupanuvõimet. Reformiga lihtsustatakse koostööd linnade, piirkondade ja riigi vahel kultuuriasutuste rahastamisel Tšehhis ning täpsustatakse erasektori rahastamise kaasamise tingimusi. Reform hõlmab ka kultuuri- ja loomesektorite piirkondlikku ja riiklikku kaardistamist.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 1: Piirkondlike kultuuri- ja loomesektorite arendamine
Peamine eesmärk on tagada kultuuri- ja loomesektorite õiglane areng kogu Tšehhi Vabariigi territooriumil. Investeeringu eesmärk on luua 15 kultuuri- ja loomekeskust, mis edendavad sidemeid kultuuri, loomemajanduse ja piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide vahel. Investeeringutest saavad kasu struktuuriliselt ebasoodsas olukorras olevad piirkonnad ja kultuuritaristu puudumisega piirkonnad, edendades seeläbi territoriaalset ühtekuuluvust. Eelistatakse projekte, mis elavdavad olemasolevaid objekte, aitavad kaasa kultuuripärandi taastamisele või laiendavad olemasolevate kultuuriasutuste funktsioone. Investeering hõlmab toetust kultuuri- ja loomesektoreid käsitlevate piirkondlike strateegiadokumentide projektide ettevalmistamiseks ja arendamiseks.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2: Kultuuri- ja loomesektori digitaliseerimine
Eesmärk on toetada kultuurisisu digiteerimist, et tagada selle säilimine ja parandada selle kättesaadavust. Investeeringu eesmärk on tegeleda kultuurisisu digiteerimise madala tasemega Tšehhis ning tervikliku metoodika ja heade tavade jagamise puudumisega selles valdkonnas. Selleks tuleb:
●toetuskava vähemalt 80 kultuurisisu digiteerimise projekti toetamiseks, eelistades seadmeid ja võimsuse jagamist võimaldavaid projekte;
●metoodika väljatöötamine, et hõlbustada kultuurisisu digiteerimist raamatukogudes, muuseumides ja muudes kultuuriasutustes;
●kultuuriministeeriumi toetuste süsteemi digitaliseerimine, mis võimaldab taotluste tõhusat haldamist.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3: Loomevautšerid
Investeeringu eesmärk on edendada innovatsiooni VKEde ja tärkavate loomesektorite vaheliste sidemete kaudu. Loovisikute välisteenused võivad aidata VKEdel uuendada oma tootmisjärgseid teenuseid ja reageerida kiiresti turunõudlusele, toetades seeläbi nende konkurentsivõimet. Investeering tehakse vautšerisüsteemi kaudu, et toetada VKEdes pehmeid uuendusi, nagu veebidisain, toote- ja teenusedisain, graafiline disain või turundusstrateegiad. Kolme järjestikuse projektikonkursi (2022-24) raames eraldatakse VKEdele vähemalt 3000 loomingulist vautšerit. Lisaks eraldatakse VKEdele vähemalt 300 disainikrediiti täiendava kava raames, millega toetatakse disainialast ekspordi edendamise ja konsulteerimise alast tegevust. VKEdele vautšerite eraldamise eesmärk on piirkondade ja loovisikute võrdne jaotus, mis piirdub teenuse osutamisega maksimaalselt kolmele VKE-le, et vältida koondumist suurtesse loome- ja reklaamiettevõtetesse. Investeering hõlmab loovgalerii loomist, mille eesmärk on vautšerite süsteemi rakendamine ja haldamine ning mis on kultuuri- ja loomesektorite laiem suhtlusplatvorm. Vautšerite süsteem põhineb Lõuna-Moraavia edukal kohalikul kaval.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Y.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
217 |
Reform 1: Kunstniku staatus |
Eesmärk |
Kunstniku staatuse seaduse jõustumine |
Kunstniku staatuse seaduse jõustumisele viitav säte |
4. kv |
2025 |
Kunstniku staatuse seadus tagab kunstnikele ja loovisikutele stabiilsed töötingimused. Õigusakte täiendatakse metoodiliste materjalidega ebakindla töökorraldusega töötajate kohtlemise, intellektuaalomandi õiglase kasutamise ja kunstnike toetamise kohta nende karjääri esimestes etappides. |
|||
|
218 |
Reform 1: Kunstniku staatus |
Siht |
Oskuste pakkumisega toetatud kultuuri- ja loomesektori spetsialistide arv |
Arv |
0 |
2000 |
4. kv |
2024 |
Toetust antakse toetuskava kaudu, millele eraldatakse kokku 27 100 000 eurot. Oskuste arendamisel keskendutakse digi-, finants- ja juhtimisoskustele, kultuurilisele innovatsioonile, rahvusvahelistumisele ning kunsti ja kultuuri seoste edendamisele haridussektoriga. |
|
|
219 |
Investeering 1: Piirkondlike kultuuri- ja loomesektorite arendamine |
Siht |
Uute piirkondlike kultuuri- ja loomekeskuste avamine üldsusele |
Arv |
0 |
15 |
4. kv |
2025 |
Toetatakse vähemalt 15 piirkondlikku kultuuri- ja loomekeskust, mis on üldsusele avatud. Toetust antakse toetuskava kaudu, mille kogueraldis on 125 677 000 eurot. Eelistatakse projekte, mis elavdavad olemasolevaid objekte, aitavad kaasa kultuuripärandi taastamisele ja järgivad kliimaeesmärke. Projektide valimisel järgitakse geograafilist tasakaalu. Üksikutes piirkondades eelistatakse struktuuriliselt ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi ja piirkondi, kus puudub kultuuritaristu. |
|
|
220 |
Reform 2: Õigusreform, millega kehtestatakse kultuuriasutuste rahastamine mitmest allikast |
Eesmärk |
Jõustunud on õigusakti muudatus, mis võimaldab kultuuri ühist, mitut allikat hõlmavat rahastamist |
Säte õigusakti muudatusettepanekus, mis võimaldab kultuuri ühisrahastamist mitmest allikast, osutades jõustumisele |
4. kv |
2024 |
Õigusakti muudatusettepaneku eesmärk on: ·võimaldada kultuuri rahastamist mitmest allikast ·lihtsustada linnade, piirkondade ja riigi vahelist koostööd ·tugevdada kultuuriasutuste rahalist jätkusuutlikkust |
|||
|
221 |
Investeering 2: Kultuuri- ja loomesektori digitaliseerimine |
Siht |
Lõpetatud projektide arv kultuurisisu digiteerimiseks |
Arv |
0 |
80 |
4. kv |
2025 |
Toetuskavaga toetatakse vähemalt 80 kultuurisisu digiteerimise projekti, eelistades seadmeid ja võimsuse jagamist võimaldavaid projekte. Kultuuriasutustele tehakse kättesaadavaks kultuurisisu tõhusa digiteerimise metoodika, mis tugineb valdkonna parimatele tavadele. Sel eesmärgil täidetava eelarve kogusumma on 31 419 000 eurot. |
|
|
222 |
Investeering 3: Loomevautšerid |
Siht |
VKEdele eraldatud loominguliste vautšerite arv |
Arv |
0 |
3 300 |
4. kv |
2025 |
Meetmega toetatakse VKEdes pehmeid uuendusi, nagu veebidisain, toote- ja teenusedisain, graafiline disain või turundusstrateegiad ning ekspordi edendamise meetmed. Toetust antakse kahe toetuskava kaudu, millele eraldatakse kokku 20 800 000 eurot. VKEdele eraldatakse vähemalt 3 000 loomingulist vautšerit ja 300 disainiühikut. Vautšerite jaotamisel järgitakse geograafilist tasakaalu. Loovtöötajad võivad osutada teenuseid kuni kolmele VKE-le. Kava rakendamiseks ja haldamiseks ning laiema kommunikatsioonikanalina luuakse loov galerii. |
|
Z. KOMPONENT 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb meditsiiniteaduse ja sellega seotud valdkondade teadusuuringute tipptaseme parandamise väljakutset. See hõlmab teadusuuringuid järgmistes valdkondades: Nakkushaigused, vähktõbi, neuroteadused, ainevahetushäired või südame-veresoonkonna haigused ning teadusuuringud terviseriskide sotsiaal-majandusliku mõju kohta. Need valdkonnad määrati kindlaks kolme kriteeriumi alusel: Olemasolevad andmed surmajuhtumite määra, tipptaseme saavutamise potentsiaali ja koostööstruktuuride olemasolu kohta.
Komponendi eesmärk on ajakohastada ja renoveerida Tšehhi teadustaristut vastavalt Euroopa standarditele, arendada välja võrgustikustruktuurid teadus- ja arendustegevuse sektoris ning vähendada teadussektori killustatust Tšehhis, parandades seeläbi selle juhtimist.
See komponent täiendab komponente 6.1 ja 6.2 tervishoiusüsteemi toetamise valdkonnas.
Rahastamisvahendiga toetatakse riigipõhise soovituse elluviimist avaliku ja erasektori koostöö kohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas (riigipõhine soovitus 3/2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
Z.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine
Investeeringu eesmärk on toetada vähemalt nelja teaduskonsortsiumi, kelle eesmärk on parandada süstemaatilist vajalike eksperditeadmiste pakkumist ühes valitud valdkondadest: Nakkushaiguste uuringud, vähiuuringud, neuroteadused, ainevahetushäired või südame-veresoonkonna haigused ning terviseriskide sotsiaal-majandusliku mõju uuringud. See suurendab avaliku halduse teaduslikku toetamist või asjakohase ja teaduslikult valideeritud teabe ja teadus- ja arendustegevuse kiiremat ja läbipaistvamat jagamist;
Konsortsiumid luuakse eeldatavasti asjaomaste ülikoolide, riiklike teadusasutuste ning muude avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel, et tagada vajalik teadmussiire. Need konsortsiumid moodustavad riiklikud teadusasutused, mille eesmärk on muuta kvalitatiivselt valitud teadus- ja arendustegevuse prioriteetseid valdkondi, mis mõjutavad nii teadustoodangut kui ka Tšehhi avaliku halduse toimimist tervishoiukriisides.
Investeering peaks hõlmama alus- ja rakendusuuringute toetamist, teadusüksuste varustamist uue kvaliteediga teadustaristuga, iga toetatava prioriteetse valdkonna jaoks ühtse teadusplatvormi loomist ning konsortsiumi teadlaste suutlikkuse suurendamist oskuste täiendamise kaudu.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Z.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
223 |
Investeering 1: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Eesmärk |
Uue uurimis- ja arendustegevuse toetusprogrammi käivitamine |
Programmi heakskiitmine Tšehhi valitsuse poolt ja pakkumismenetluse algatamine |
4. kv |
2021 |
Eesmärk saavutatakse uue süsteemse programmi rahastamisvahendi käivitamisel, et toetada teadus- ja arendustegevust, prioriteetsete meditsiiniteaduste ja nendega seotud sotsiaalteaduste arendamist, nimelt: Nakkushaiguste uuringud, vähiuuringud, neuroteadused, metaboolsed häired või südame-veresoonkonna haigused ning haiguste sotsiaal-majandusliku mõju uuringud vastavalt riiklikele eeskirjadele, mis on kehtestatud seadusega nr 130/2002 teadusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni toetamise kohta riiklikest vahenditest. Vastuvõtmine valitsuse poolt toimub pärast konsulteerimist kõigi sidusrühmadega ning sise- ja ministeeriumidevahelises konsulteerimiskorras, teadus-, arendus- ja innovatsiooninõukogus akadeemiliste ja rakendusringkondade ning ülikoolide esindajatega konsulteerimisel ning kasutussuutlikkuse kontrollimisel. Uue teadus- ja arendustegevus programmi avalik hankemenetlus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas järgib riiklikke eeskirju, mis on kehtestatud eelkõige seadusega nr 130/2002 teadusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni toetamise kohta riiklikest vahenditest. |
|||
|
224 |
Investeering 1: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Siht |
Riigihankelepingute sõlmimine vähemalt nelja teadus- ja arenduskonsortsiumiga |
lepingute arv |
0 |
4 |
2. kv |
2022 |
Eesmärk saavutatakse pärast seda, kui on teatatud riigihankelepingute sõlmimisest vähemalt nelja teadus- ja arenduskonsortsiumiga prioriteetsete meditsiini- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, nimelt: Nakkushaiguste uuringud, vähiuuringud, neuroteadused, ainevahetushäired või südame-veresoonkonna haigused ning haiguste sotsiaal-majandusliku mõju uuringud. Selleks eraldatud kogueelarve on vähemalt 196 371 000 eurot. |
|
|
225 |
Investeering 1: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Siht |
Vähemalt nelja riikliku teadus- ja arenduskonsortsiumi valideerimine ning nende integreerimine Tšehhi teadus- ja arendussüsteemi riiklike teadusasutustena |
Haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi kinnitatud konsortsiumide arv |
0 |
4 |
4. kv |
2025 |
Eesmärk saavutatakse, kui kinnitatakse vähemalt nelja konsortsiumi toimimine nakkushaiguste, vähktõve, neuroteaduse, metaboolsete häirete või südame-veresoonkonna haiguste uuringute ja uuringute valdkonnas, mis käsitlevad haiguste sotsiaalmajanduslikku mõju ja nende integreerimist Tšehhi teadus- ja arendussüsteemi haridus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi riiklike uurimisasutustena. Valideerimisprotsess viiakse läbi hindamise alusel vastavalt riiklikele eeskirjadele, mis on kehtestatud seadusega nr 130/2002 teadusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni toetamise kohta riiklikest vahenditest, vastastikuse eksperdihinnangu ja ekspertide kohapealsete külastuste kohta. |
|
AA. KOMPONENT 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleemi, mis seisneb kodumaiste ettevõtete innovatsioonisuutlikkuse suurendamises ja koostöö parandamises Tšehhi innovatsiooni ökosüsteemis. See saavutatakse innovaatiliste ettevõtete toetamisega, pöörates erilist tähelepanu digitaliseerimisele, organisatsioonilisele innovatsioonile ning akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vahelistele sidemetele. Toetuses rõhutatakse rahvusvahelist koostööd ja koostoimet teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga.
See komponent toetab riigipõhise soovituse 3/2019, mille kohaselt Tšehhi kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi arengut, ja riigipõhise soovituse 3-2020 järgimist, mille kohaselt Tšehhi tagab uuenduslikele ettevõtetele juurdepääsu rahastamisele ning parandab avaliku ja erasektori koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peab R&I protsess olema tehnoloogiliselt neutraalne nende rakendamise tasandil (st neid tuleb kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate, sealhulgas vähese mõjuga tehnoloogiate suhtes) ning meede peab eelnevalt välistama R&I, mis on pühendatud pruuni R&I elementidele (s.t kivisüsi, pruunsüsi, nafta/nafta, DNSH tehniliste suuniste III lisaga hõlmamata maagaas, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad).
AA.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks
Reform hõlmab tööstusuuringute toetamise riikliku koordineerimisrühma loomist, mis ühtlustab tööstuse teadus- ja arendustegevuse toetuspoliitika poliitikakujundajate, olemasolevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetajate ning valitsuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõukogu vahel.
Riiklik koordineerimisrühm tagab aruka spetsialiseerumise strateegiaga kooskõlas olevate programmide tugistruktuuri loomise. Sellega tuleks ühtlustada toetuse andmise tingimused ja kõigi asjaomaste programmide koondamine ühte rakendusasutusse – Tšehhi Vabariigi Tehnoloogiaametisse.
Reform viiakse ellu 31. detsembriks 2021.
Investeering 1: Toetus innovatsiooni kasutuselevõtuks ettevõtluses
Meetme eesmärk on toetada VKEde innovatsiooniprojekte, et võtta äritavades kasutusele toote-, protsessi- või organisatsiooniinnovatsioon.
Toetatud projekti tulemusena viiakse ellu 90 VKEde innovatsiooniprojekti (protsess, toode, organisatsioon).
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
Investeering 2: Teadus- ja arendustegevuse koostöö toetamine (kooskõlas riikliku RIS3-strateegiaga)
Meetme eesmärk on toetada teadusasutuste ja VKEde vahelist koostööd riiklike pädevuskeskuste programmi raames.
Toetatakse vähemalt 60 VKE koostööprojekte riikliku teadusasutusega vastloodud riiklike pädevuskeskuste raames.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
Investeering 3: Keskkonnaalane uurimis- ja arendustegevuseks antav abi
Meetme eesmärk on toetada teadusorganisatsioonide ja ettevõtete esitatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tööstusprojekte, sealhulgas koostööprojekte, mille eesmärk on tegeleda Tšehhi Vabariigi 2030. aasta riikliku keskkonnapoliitika aastani 2050 ja teadusuuringute toetamise valdkondliku strateegia raames kindlaks tehtud probleemidega. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid keskenduvad prioriteetsetele teemavaldkondadele, nagu loodusvarade kaitse ja säästev kasutamine, kliimakaitse ja õhukvaliteedi parandamine, jäätmekäitlus ja taaskasutamine, looduse ja maastiku kaitse või ohutu ja vastupanuvõimeline keskkond, sealhulgas looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude ennetamine ja nende tagajärgede vähendamine.
Toetatakse vähemalt 15 keskkonnavaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
Investeering 4: Teadus- ja arendustegevuse toetamine koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga
Meetme eesmärk on rahastada kvaliteedimärgisega seotud projekte, eelkõige Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendit Accelerator (sealhulgas EIC katseprojekt Accelerator), millega toetatakse VKEsid, kellel on suurim kiire kasvu potentsiaal, ning Euroopa teadusruumi NETi kaasfonde (Euroopa partnerlused), mis tegelevad kõige pakilisemate teadus- ja arendustegevuse probleemidega rahvusvahelises kontekstis.
Toetatakse vähemalt 18 projekti, mis on seotud Euroopa teadusruumi NET Cofundidega, ja vähemalt kaheksat kvaliteedimärgise saanud projekti.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
Investeering 5: Abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga
Meetme eesmärk on toetada ettevõtete esitatud rakendusuuringute ja tootearenduse projekte kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga.
Hanke eesmärk on toetada rakendusuuringuid ja tootearendusprojekte, mille eesmärk on tulemuste rakendamine, eelkõige tööstuslikus tootmises ja turul olevate toodete tarnimises, projekte, millega arendatakse uusi teenuseid, tehnoloogiaid ja materjale, suurendatakse automatiseerimist ja robotiseerimist ning digitehnoloogia kasutamist.
Toetuse saamiseks valitud projektid peavad olema kooskõlas riikliku RIS3 strateegia ühe teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnaga.
Toetuslepingud sõlmitakse vähemalt 78 projekti toetamiseks. Toetuslepingutes kõigi projektide ja kogu rakendusperioodi jaoks eraldatud kogueelarve on vähemalt 59 miljonit eurot.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
Investeering 6: Transpordialaseks teadus- ja arendustegevuseks antav abi
Meetme eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekte transpordi valdkonnas.
Pakkumuse eesmärk on toetada rakendusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni projekte ühes järgmistest valdkondadest: i) kestlik, juurdepääsetav ja ohutu transport, ii) automatiseerimine, digiüleminek ja tehnoloogiliselt arenenud transport, iii) heitevaba transport.
Toetuse saamiseks välja valitud projektid peavad vastama ka ühele kahest järgmisest riikliku RIS3 strateegia spetsialiseerumisvaldkonnast: i) keskkonnahoidlik transport; ning ii) tehnoloogiliselt arenenud ja ohutu transport.
Toetuslepingud sõlmitakse vähemalt 16 projekti toetamiseks. Toetuslepingutes projektide kogu rakendusperioodiks eraldatud kogueelarve on vähemalt 8 miljonit eurot.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
Investeering 7: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas
Meetme eesmärk on toetada teadusorganisatsioonide ja ettevõtete esitatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tööstusprojekte, sealhulgas koostööprojekte, mille eesmärk on tegeleda Tšehhi Vabariigi 2030. aasta riikliku keskkonnapoliitika aastani 2050 ja teadusuuringute toetamise valdkondliku strateegia raames kindlaks tehtud probleemidega.
Toetuse saamiseks valitud projektid peavad olema kooskõlas riikliku RIS3 strateegia ühe teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnaga.
Allkirjastatakse toetuslepingud vähemalt 35 keskkonnavaldkonna projekti toetamiseks. Toetuslepingutes projektide kogu rakendusperioodiks eraldatud kogueelarve on vähemalt 17,9 miljonit eurot.
Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.
AA.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
226 |
Reform 1: Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks |
Eesmärk |
Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks |
Rühma tegevuse algus |
4. kv |
2021 |
Luuakse ja võetakse kasutusele tööstusuuringute toetamise riiklik koordineerimisrühm. Koordineerimisrühm ühtlustab poliitikakujundajate, olemasolevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetajate ning valitsuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõukogu vahelise tööstusliku teadus- ja arendustegevuse toetamise poliitika, toetuse andmise tingimused ning koondab kõik asjakohased programmid Tšehhi Vabariigi Tehnoloogiaameti pädevusse. |
|||
|
227 |
Investeering 1: Innovatsiooni kasutuselevõtu toetamine ettevõtluses |
Siht |
Toote-, protsessi- või organisatsiooniuuenduste kasutuselevõtmine |
Toetatud projekti tulemusena ellu viidud üksikute uuenduste (protsess, toode, organisatsioon) arv |
72 |
162 |
1. kv |
2026 |
Toetatud projekti tulemusena viiakse ellu 90 üksikut uuendust (protsess, toode, organisatsioon). Sel eesmärgil täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 39 000 000 eurot. |
|
|
228 |
Investeering 2: Teadus- ja arenduskoostöö toetamine (kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga) |
Siht |
VKEde koostöö riiklike pädevuskeskuste alla kuuluva riikliku teadusasutusega |
Koostööprojektides osalevate toetatud VKEde arv |
0 |
60 |
4. kv |
2022 |
Allkirjastatakse toetuslepingud selliste koostööprojektide toetamiseks, millesse on kaasatud vähemalt 60 VKEd, koos riikliku teadusasutusega, mis kuulub hiljuti loodud riiklike pädevuskeskuste alla. |
|
|
290 |
Investeering 2: Teadus- ja arenduskoostöö toetamine (kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga) |
Siht |
VKEde koostöö riiklike pädevuskeskuste alla kuuluva riikliku teadusasutusega |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
58 |
1. kv |
2026 |
Sihi 228 kohaste koostööprojektide toetamiseks kasutatud kogueelarve on vähemalt 58 000 000 eurot. |
|
|
229 |
Investeering 3: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas |
Keskkonna valdkonnas toetatud projektide arv |
43 |
58 |
3. kv |
2022 |
Allkirjastatakse toetuslepingud vähemalt viieteistkümne keskkonnavaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti toetamiseks. Projektid keskenduvad sellistele prioriteetsetele teemavaldkondadele nagu loodusvarade kaitse ja säästev kasutamine, kliimakaitse ja õhukvaliteedi parandamine, jäätmekäitlus ja korduskasutus, looduse ja maastiku või ohutu ja vastupanuvõimelise keskkonna kaitse, sealhulgas looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude vältimine ja nende tagajärgede vähendamine. |
|
|
291 |
Investeering 3: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas |
Väärtus miljonit eurot |
0 |
7 |
1. kv |
2026 |
Sihi 229 kohaste projektide toetamiseks kasutatud kogueelarve on vähemalt 7 000 000 eurot. |
|
|
230 |
Investeering 4: Teadus- ja arendustegevuseks antav abi koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga |
Euroopa teadusruumi võrgustiku kaasrahastatud projektide ja kvaliteedimärgise saanud projektide arv |
53 |
79 |
1. kv |
2026 |
Toetatakse 26 projekti, mis osalevad Euroopa teadusruumi NET kaasrahastamises ja kvaliteedimärgise saanud projekti (sealhulgas EIC Accelerator katseprojekti raames), sealhulgas 18 projekti, mis osalevad Euroopa teadusruumi NET kaasrahastamises, ja 8 projekti, millele anti kvaliteedimärgis. Sel eesmärgil täidetava eelarve kogusumma on vähemalt 13 500 000 eurot. |
|
|
292 |
Investeering 5: Abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus kooskõlas RIS3 strateegiaga |
RIS3 strateegiaga kooskõlas olevate projektide arv, mille kohta on sõlmitud toetusleping |
0 |
78 |
2. kv |
2024 |
Allkirjastatakse toetuslepingud vähemalt 78 projekti toetamiseks kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga. Hanke eesmärk on toetada rakendusuuringuid ja tootearendusprojekte, mille eesmärk on tulemuste rakendamine, eelkõige tööstuslikus tootmises ja turul olevate toodete tarnimises, projekte, millega arendatakse uusi teenuseid, tehnoloogiaid ja materjale, suurendatakse automatiseerimist ja robotiseerimist ning digitehnoloogia kasutamist. Toetuse saamiseks valitud projektid peavad olema kooskõlas riikliku RIS3 strateegia ühe teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnaga. Toetuslepingutes kõigi projektide ja kogu rakendusperioodi jaoks eraldatud kogueelarve on vähemalt 59 miljonit eurot. |
|
|
293 |
Investeering 5: Abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus kooskõlas RIS3 strateegiaga |
% |
0 |
90 |
1. kv |
2026 |
Vähemalt 90 % sihi 292 alla kuuluvate projektide jaoks eraldatud eelarvest peab olema välja makstud. |
|
|
294 |
Investeering 6: Transpordialaseks teadus- ja arendustegevuseks antav abi |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus transpordi valdkonnas |
Transpordivaldkonna projektide arv, mille kohta on sõlmitud toetusleping |
0 |
16 |
2. kv |
2024 |
Sõlmitakse toetuslepingud vähemalt 16 transpordialase teadus- ja arendustegevuse projekti toetamiseks. Pakkumuse eesmärk on toetada rakendusuuringute, tootearenduse ja innovatsiooni projekte ühes järgmistest valdkondadest: i) kestlik, juurdepääsetav ja ohutu transport, ii) automatiseerimine, digiüleminek ja tehnoloogiliselt arenenud transport, iii) heitevaba transport. Toetuse saamiseks välja valitud projektid peavad olema kooskõlas ka ühega kahest järgmisest riikliku RIS3 strateegia spetsialiseerumisvaldkonnast: i) keskkonnahoidlik transport; ning ii) tehnoloogiliselt arenenud ja ohutu transport. Toetuslepingutes kõigi projektide ja kogu rakendusperioodi jaoks eraldatud kogueelarve on vähemalt 8 miljonit eurot. |
|
|
295 |
Investeering 6: Transpordialaseks teadus- ja arendustegevuseks antav abi |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus transpordi valdkonnas |
% |
0 |
90 |
1. kv |
2026 |
Vähemalt 90 % sihi 294 alla kuuluvate projektide jaoks eraldatud eelarvest peab olema välja makstud. |
|
|
296 |
Investeering 7: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas |
Nende projektide arv, mille kohta on sõlmitud toetusleping |
0 |
35 |
2. kv |
2024 |
Allkirjastatakse toetuslepingud vähemalt 35 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projekti toetamiseks keskkonna valdkonnas. Toetuse saamiseks valitud projektid peavad samuti olema kooskõlas riikliku RIS3 strateegia ühe teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnaga. Toetuslepingutes kõigi projektide ja kogu rakendusperioodi jaoks eraldatud kogueelarve on vähemalt 17,9 miljonit eurot. |
|
|
297 |
Investeering 7: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas |
% |
0 |
90 |
1. kv |
2026 |
Vähemalt 90 % sihtprojektile eraldatud eelarvest [296] peab olema välja makstud. |
|
BB. KOMPONENT 5.3: Strateegiliselt hallatav ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteem
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni konkurentsivõimet ning sotsiaal-majanduslikku kasu ja mõju, edendades tipptaset, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja inimkapitali strateegilist arengut. See saavutatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise protsessi parandamisega, riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamise metoodilise keskkonna ühtlustamisega ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tippkeskuste toetamisega.
Komponent toetab riigipõhise soovituse nr 3 2019 täitmist, mille kohaselt Tšehhi kõrvaldab tõkked, mis takistavad täielikult toimiva innovatsiooni ökosüsteemi arengut.
BB1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Strateegiliselt hallatav ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteem
Reform hõlmab strateegilise luurevõime tugevdamist Tšehhi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika jaoks, tipptasemel programmi loomist ning riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuse andmise menetluseeskirjade ühtlustamist.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2025.
BB.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
298 |
Reform 1: Strateegiliselt hallatav ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteem |
Eesmärk |
Strateegilise luuresuutlikkuse tugevdamine, tipptaseme programmi loomine ja metoodiliste suuniste vastuvõtmine tugiteenuse osutajatele |
Valitsuse resolutsioonide ja metoodiliste suuniste vastuvõtmine |
|
|
|
2. kv |
2025 |
Reform hõlmab järgmisi meetmeid: a)Valitsuse resolutsiooni vastuvõtmine, millega luuakse uus ühiste tegevuste projekt, et tugevdada strateegilist luuresuutlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika valdkonnas. Valitsuse resolutsioonis sätestatakse, et projekt võimaldab korrapäraselt avaldada analüüsiväljundeid ja et projekti analüütiline ulatus võimaldab analüüsida järgmist: (I)Tšehhi rahvusvaheline koostöö teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas; (II)Suure teadustaristu roll ja sotsiaal-majanduslik mõju; (III)Aruka spetsialiseerumise riiklikud teadus- ja innovatsioonistrateegiad; (IV)Inimressursside arendamine teadus- ja arendustegevuses, sealhulgas tingimused naiste osalemiseks teadus- ja arendustegevuses; (V)Uuenduslikele ettevõtetele toetuse andmise süsteem. Valitsuse resolutsioonis sätestatakse ka, et suutlikkus ja analüütilised väljundid tehakse kättesaadavaks kõigile toetuse pakkujatele. b)Valitsuse resolutsiooni vastuvõtmine, millega luuakse uus tipptasemel programm. Selles uues tipptaseme programmis võetakse kasutusele täiendav stipendium taotlejatele, kes: (I)on saanud rahalist toetust rahvusvahelistest toetustest, (II)on saanud riiklikku toetust pärast rahvusvahelise toetuse taotlemist või (III)on saanud rahalist toetust riikliku EXPRO toetuse raames.
Enne programmi vastuvõtmist konsulteeritakse teadussektori esindajatega. c)Metoodilise suunise vastuvõtmine, mis: (I)Ühtlustada menetluseeskirjad teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava toetuse andmiseks kõigi toetuse pakkujate vahel. See sisaldab ka asjaomaste meetmete rakendamise ajakava. (II)Viia riiklikust eelarvest rahastatavate projektide toetamise kriteeriumid vastavusse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi projektides osalemise standardkriteeriumidega.
Metoodikasuuniste väljatöötamisse kaasatakse toetuse andjad ja abisaajate esindajad. |
CC. KOMPONENT 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, investeerides tervishoiutaristusse ja parandades tervishoiutöötajate haridust aktiivravis. Tervishoiutaristu puhul on eesmärk parandada taastusravi kättesaadavust ja kvaliteeti patsientide jaoks, kes taastuvad kriitilistest seisunditest (ägedast tervislikust seisundist), mis osutusid pandeemia ajal ebapiisavaks. Samuti on komponendi eesmärk tegeleda väga spetsiifiliste diagnostikavahendite ja raskete südame-veresoonkonna haiguste, sealhulgas siirdamismeditsiini ravi puudumisega. Tervishoiutöötajate koolitamiseks on ette nähtud süsteemsed meetmed ja investeeringud, et vähendada tervishoiutöötajate kasvavat puudust.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 1, 2020, mille kohaselt Tšehhi tagab tervishoiusüsteemi vastupidavuse, parandab tervishoiutöötajate kättesaadavust, esmatasandi arstiabi ja hoolduse integreerimist ning e-tervise teenuste kasutuselevõttu.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
CC.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Tervishoiutöötajate hariduse parandamine
Tervishoiutöötajate koolitust ja haridust kohandatakse, et parandada kõrgelt spetsialiseerunud tervishoiutöötajate kättesaadavust. Tervishoiutöötajate planeerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil parandatakse tänu tervishoiutöötajate koolitusvajaduste juhtimiseks, haldamiseks ja hindamiseks mõeldud elektroonilise süsteemi (millega ühendatakse olemasolevad tervishoiutöötajate andmebaasid) loomisele. Tervishoiutöötajate kraadiõppe korralduse parandamine aitab lühendada erikoolituse kestust ja võimaldab noorematel arstidel alustada ravi saamist varem, parandades seeläbi juurdepääsu ravile.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering 1: Intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse loomine
Investeering seisneb intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse loomises, mis laiendab tervishoiutöötajate kraadiõppe ja elukestva õppe infrastruktuuri. Keskus pakub koolitust tipptasemel tehnoloogiate ja seadmetega, jäljendades tegelikke olukordi, sealhulgas kasutades virtuaalreaalsust. See võimaldab väljaõpet keerukate kliiniliste ülesannete täitmiseks turvalises keskkonnas, ilma et see mõjutaks patsiendi ohutust, omandatud oskuste tõhusat ülekandmist kliinilisse praktikasse ja meditsiinivaldkondade vahelise koostöö parandamist. Simulatsioonikoolitus peab hõlmama mitmesuguseid tegevusi alates lihtsast ravist kuni üldarstiabini, mida osutavad ambulatoorse ravi erirühmad, intensiivravi üksused või operatsiooniruumid. Samuti töötatakse välja intensiivmeditsiini meditsiinitöötajate koolitussüsteem.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 2: Kriitilisest seisundist tervenevate patsientide taastusravi
Investeeringu eesmärk on tegeleda vajadusega tugevdada selliste patsientide taastusravi, kes taastuvad kriitilistest seisunditest, mis on COVIDi pandeemia tõttu paljunenud. Selleks renoveeritakse ja ajakohastatakse rehabilitatsiooniosakondade varustust ning parandatakse rehabilitatsiooniravi korraldust. Üldrehabilitatsiooniks vajalike tipptasemel seadmete soetamine vähendab personalivajadust, suurendades seeläbi taastusravi kättesaadavust patsientidele. Toetust antakse toetuskava kaudu, mille kogueraldis on 61 660 000 eurot. Toetus antakse vähemalt 19 riiklikule haiglale, mis pakuvad intensiivravi üksustes akuutset statsionaarset ravi ja rehabilitatsioonijärgset ravi. Projektide valimisel võetakse arvesse suurenenud vajadust taastusravi järele pärast COVIDi pandeemiat. Eesmärk on suurendada taastusraviüksustes patsientide raviteenuste arvu pärast kriitilisi haigusi 10 %.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 3: Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse ehitamine
Investeeringu eesmärk on suurendada Lõuna-Moraavia piirkonna südame-veresoonkonna haiguste ja siirdamisega seotud eriarstiabi kättesaadavust. Brnos asuva kardiovaskulaar- ja siirdamiskirurgia keskuse uute rajatiste ehitamine on ette nähtud selleks, et suurendada praegust võimsust ja ajakohastada seadmeid, et need vastaksid kaasaegsetele ravimeetoditele, eesmärgiga tegeleda piisavate rajatiste puudumisega Moraavia piirkonnas. Investeeringuga suurendatakse praeguse kardiovaskulaar- ja siirdamiskirurgia keskuse voodikohtade arvu praeguselt 90 voodilt vähemalt 125 voodikohani.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
CC.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
231 |
Reform 1: Tervishoiutöötajate hariduse parandamine |
Eesmärk |
Tervishoiutöötajate koolituse juhtimise, haldamise ja hindamise elektrooniline süsteem |
Kasutusele võetud tervishoiutöötajate hariduse juhtimise, haldamise ja hindamise elektroonilise süsteemi põhiplatvorm |
2. kv |
2024 |
Tervishoiuministeeriumi loodud põhiplatvorm tervishoiutöötajate hariduse uue elektroonilise juhtimis-, haldus- ja hindamissüsteemi jaoks. Elektroonilist süsteemi arendatakse edasi ja täiendatakse moodulitega vastavalt haridusvajadustele. |
|||
|
232 |
Investeering 1: Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine |
Eesmärk |
Pakkumiskutse intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse ehitamiseks |
Avatud ja avaliku pakkumise lepingu sõlmimisest teatamine töövõtjale |
4. kv |
2022 |
Teade intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse ehitamise riigihankelepingu sõlmimise kohta, mis pakub tervishoiutöötajatele koolitust mitmesugustes meditsiinivaldkondades: ·Anestesioloogia ja elustamine ·Muud hädaolukordadega seotud meditsiinilised ja mittemeditsiinilised oskused ·Haiglaravile eelnev ravi ja kiirabi ·Kiire vastuvõtmine ·Intensiivravi üksused ja mitmeotstarbeline tegevusruum ·Integreeritud päästesüsteem ·Pehmed oskused – meeskonnatöö, kriisikommunikatsioon, juhtimine. Töövõtja valitakse avatud ja avaliku pakkumismenetluse teel. Enne pakkumuse esitamist viiakse läbi vajaduste hindamine. |
|||
|
233 |
Investeering 1: Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine |
Eesmärk |
Käivitatud intensiivse meditsiini simulatsioonikeskus |
Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskus on ehitatud, täielikult varustatud ja kasutusele võetud |
4. kv |
2025 |
Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskus ehitatakse, varustatakse täielikult ja võetakse kasutusele. Suutlikkus peaks olema piisav tagamaks, et keskuses koolitatakse aastas vähemalt 1 500 tervishoiutöötajat. |
|||
|
234 |
Investeering 2: Kriitilistest seisunditest taastuvate patsientide taastusravi |
Siht |
Rehabilitatsiooniabi toetamine |
Arv |
0 |
19 |
4. kv |
2024 |
Toetust antakse toetuskava kaudu, millele eraldatakse kokku 61 660 000 eurot. Toetust antakse vähemalt 19 projektile, et suurendada riiklikes haiglates kriitilistes tingimustes olevate patsientide taastusravi suutlikkust. |
|
|
235 |
Investeering 3: Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse ehitamine |
Eesmärk |
Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskus toimib täielikult |
Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskus toimib täielikult |
4. kv |
2025 |
Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse uued rajatised on täielikult töökorras. Uue rajatise ehitamisega luuakse südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuses vähemalt 35 uut voodikohta. Ehitamiseks korraldatakse avatud ja avalik pakkumismenetlus. Enne pakkumuse esitamist viiakse läbi vajaduste hindamine. |
|||
DD. KOMPONENT 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse vähiennetus- ja -ravisüsteemi vastupanuvõime suurendamise probleemi, mida on mõjutanud COVID-19 pandeemia pikaajaline negatiivne mõju.
Reformidega seoses luuakse Tšehhi Vabariigi jaoks uus riiklik onkoloogiaprogramm aastateks 2022-2030 ning parandatakse vähiennetuse sõeluuringuprogrammide ulatust ja kvaliteeti.
Tervishoiutaristu puhul on eesmärk toetada Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamist Prahasse ja Onkoloogia Ennetamise Keskuse ehitamist. Lisaks toetatakse ka onkoloogilise ja hematoonse ravi rajatisi ning Masaryk Memorial Cancer Institute’i uusi rajatisi, et tugevdada vähktõve ennetamist.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 1, 2020, mille kohaselt Tšehhi tagab tervishoiusüsteemi vastupidavuse, parandab tervishoiutöötajate kättesaadavust, esmatasandi arstiabi ja hoolduse integreerimist ning e-tervise teenuste kasutuselevõttu.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse kavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
DD.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Tšehhi Vabariigi riiklik Onkoloogiline programm – Tšehhi riiklik rakenduskava 2030
Reformi eesmärk on kehtestada Tšehhi Vabariigi riiklik onkoloogiaprogramm aastateks 2022-2030 (NOP CR 2030). Riiklik tegevuskava 2022-2030 kajastab Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas sätestatud prioriteete, sealhulgas patsiendikeskse vähiravi kultuuri põhimõtteid 25 . Programmi ettevalmistamise eest vastutab Tšehhi Onkoloogiaselts. Tervishoiuministeerium moodustab riikliku rakenduskava rakendamise riikliku nõukogu, millel on koordineeriv roll ettevalmistus-, rakendamis- ja hindamisetapis.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine
Reform keskendub vähiennetusprogrammide ulatuse ja kvaliteedi parandamisele, et vähendada vähktõvejuhtumite haigestumust ja suremust, piirata ravikulusid haiguse lõppjärgus ning suurendada oodatavat eluiga ja elukvaliteeti. Meetmed hõlmavad järgmist:
·riikliku sõeluuringukeskuse määramine 30. juuniks 2025 asutuseks, kes vastutab vähktõve sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest Tšehhi Vabariigis;
·olemasolevate sõeluuringuprogrammide ulatuse, juurdepääsetavuse, tulemuslikkuse ja mõju suurendamine, eelkõige sihtelanikkonna hõlmatuse suurendamise kaudu. Näiteks peab sihtpopulatsiooni hõlmatus kolorektaalvähi sõeluuringu programmiga suurenema 30. juuniks 2026 vähemalt 40 %-ni;
·uute sõeluuringuprogrammide katsetamine, sealhulgas nende kontrollimine populatsiooni- ja kliiniliste uuringute kaudu. Eelkõige käivitatakse varajase kopsuvähi avastamise programm ja 30. juuniks 2026 osaleb selles vähemalt 20 000 osalejat sihtrühmast.
·luua süsteem uute ennetusprogrammide kavandamiseks ning hinnata nende kulutasuvust ja mõju riiklikule tervisekindlustussüsteemile;
·andmebaasi loomine sõeluuringuprogrammide üldiseks seireks ja hindamiseks, sealhulgas ulatuslik kvaliteedinäitajate paneel ja tõhususe hindamine.
Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 1: Tšehhi Onkoloogiainstituudi asutamine
Investeering keskendub Tšehhi Onkoloogia Instituudi ehitamisele Prahas, et tagada vähiennetus, -diagnoos ja kõik raviviisid ühes ainsas ravipunktis. Investeering hõlmab uue hoone ehitamist ja seadmete soetamist (sealhulgas kliiniline varustus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ja ohutusseadmed). Eesmärk on ka luua Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas rahvusvahelise ulatusega vähikeskus. Eesmärk on mahutada 8 500–11 200 haiglaravi vajavat patsienti aastas.
Tervishoiuministeerium esitab 15. märtsiks 2022 vajalikud dokumendid, sealhulgas:
·Projekteerimis- ja ehitushangeteks sobiv meditsiiniprogramm/funktsionaalsed kavad ja kavandid;
·Teostatavusuuring, sealhulgas vajaduste hindamine laiema tervishoiustrateegia kontekstis, tehniline, tegevuslik ja majanduslik teostatavus, jätkusuutlikkus nii rahalisest kui ka personali seisukohast ning mõju onkoloogiaravi pakkumisele piirkondlikul ja riigi tasandil, sealhulgas sõiduajale ja ametialasele pädevusele.
Sõltumatu asutus kinnitab need dokumendid 31. detsembriks 2022.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 2: Väga spetsiifilise onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi arendamine
Investeeringu eesmärk on tugevdada väga spetsialiseeritud vähiravi nii kompleks-onkoloogiakeskustes kui ka väga spetsialiseeritud hematoonkoloogiakeskustes, soetades tipptasemel tehnoloogiaid ja seadmeid. Investeering võimaldab onkoloogiakeskustel pakkuda diagnoosimist ja vähiravi täppis- ja personaalmeditsiini põhimõtete alusel, mis parandaks eelkõige harvaesinevate vähiliikide diagnoosimist ja ravi. Täppismeditsiini mõiste hõlmab eelkõige teoteraapiat, uudseid visualiseerimismeetodeid, individualiseeritud raku- ja geeniteraapiat ning kaasaegset raadioteraapiat. Toetatakse vähemalt kümmet keerukat onkoloogiakeskust ja väga spetsialiseeritud hematoonkoloogia keskust.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering 3: Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryk Memorial Cancer Institute’is
Investeeringu eesmärk on suurendada suutlikkust ja arendada innovaatilist vähiennetust ja -ravi Brnos asuvas Masaryk Memorial Cancer Institute’is. Esiteks hõlmab investeering vähiennetuskeskuse uue hoone ehitamist, mis suurendab vähiennetusprogrammide arvu (esmane, teisene ja kolmanda taseme haridus) ning eraldab ennetava ravi raviasutustest (et võtta arvesse epideemiavastaseid ja psühhosotsiaalseid aspekte). Eesmärk on, et vähktõve ennetamise keskuses võetavate sekkumiste arv suureneks 2019. aastaga võrreldes 30 %. Teiseks luuakse uuendusliku ja toetava vähiravi jaoks uued rajatised, nimelt esimene kontaktkeskus, kliiniliste uuringute keskus, tugikeskus ja hariduskeskus. Tugikeskus võimaldab katsetada uut toetusprogrammi vähi üleelanutele, mille tulemused võib seejärel üle kanda teistesse vähikeskustesse Tšehhi Vabariigis. Eesmärk on, et klientide arv Masaryk Memorial Cancer Institute’i uuenduslikus ja toetavas ravis suureneks 2019. aastaga võrreldes 20 %.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
DD.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
236 |
Reform 1: Riiklik onkoloogiline programm |
Eesmärk |
Tšehhi Vabariigi riiklik onkoloogiline programm aastateks 2022-2030 |
Valitsuse heakskiit riiklikule onkoloogilisele programmile aastateks 2022-2030 |
4. kv |
2021 |
Riiklik onkoloogiaprogramm koostatakse Tšehhi Onkoloogiaühingu vastutusel, konsulteerides peamiste osalejate ja sidusrühmadega, eelkõige tervishoiuministeeriumi, riiklike onkoloogiakeskuste, väga spetsialiseeritud vähi- ja hematoloogiakeskuste, terviseteabe ja -statistika instituudi, tervishoiuteenuste osutajate, tervisekindlustusettevõtjate ja patsientide ühenduste esindajatega. |
|||
|
237 |
Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Eesmärk |
Onkoloogiliste sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest vastutava institutsiooni määramine |
Riiklik sõeluuringukeskus, mille valitsus on määranud asutuseks, kes vastutab vähktõve sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest |
2. kv |
2025 |
Riiklik sõelumiskeskus vastutab järgmise eest: ·sõeluuringuprogrammide koordineerimine, kavandamine, järelevalve ja hindamine ·ennetava süsteemi loomine, et kavandada uusi ennetusprogramme ning hinnata nende kulutasuvust ja mõju riiklikule tervisekindlustussüsteemile; ·andmebaasi loomine sõeluuringuprogrammide järelevalveks ja hindamiseks, sealhulgas kvaliteedinäitajate tulemustabeli koostamine ·uute sõeluuringuprogrammide katsetamine |
|||
|
238 |
Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Siht |
Pärasoolevähi sõeluuringu programmiga hõlmatud sihtpopulatsiooni suurenemine |
% |
34 |
40 |
2. kv |
2026 |
Sihtpopulatsiooni osalemine asjakohases sõelkatses (nt kahe aasta järel korratavas fekaalse peitvere testis) peab suurenema vähemalt 40 %-ni. |
|
|
239 |
Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Siht |
Uues varajase kopsuvähi avastamise programmis osalejate arv |
Arv |
0 |
20 000 |
2. kv |
2026 |
Käivitatakse kopsuvähi varajase avastamise programm ja selles osaleb vähemalt 20 000 sihtelanikkonna esindajat. |
|
|
240 |
Investeering 1: Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja loomine |
Eesmärk |
Sõltumatu asutuse kinnitatud teostatavusuuring |
Teostatavusuuringu valideerimine sõltumatu asutuse poolt |
4. kv |
2022 |
Sõltumatu asutuse kinnitus järgmise kohta: ·Meditsiiniprogramm/funktsionaalne kava ning projekt, mis sobib projekteerimis- ja ehitushangeteks; ·Teostatavusuuring, sealhulgas vajaduste hindamine laiema tervishoiustrateegia kontekstis, tehniline, tegevuslik ja majanduslik teostatavus, jätkusuutlikkus nii rahalisest kui ka personali seisukohast ning mõju onkoloogiaravi pakkumisele piirkondlikul ja riigi tasandil, sealhulgas sõiduajale ja ametialasele pädevusele. Euroopa Komisjon on soovitatud teostatavusuuringu suunised esitanud dokumendis „Investeerimisprojektide kulude-tulude analüüsi juhend“, detsember 2014. |
|||
|
241 |
Investeering 1: Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja loomine |
Eesmärk |
Tšehhi Onkoloogia Instituut alustas tegevust |
Terviseministeeriumi poolt Tšehhi Onkoloogiainstituudile välja antud lennutegevusluba |
2. kv |
2026 |
Valminud ehitustööd ja saadud tegevusluba. Statsionaarse ravi suutlikkus peab olema vähemalt 300 voodikohta (mis suurendab asjaomase tervishoiuteenuse osutaja vähiravi voodikohtade arvu vähemalt 50 voodi kohta). Ehitamiseks korraldatakse avatud ja avalik pakkumismenetlus. |
|||
|
242 |
Investeering 2: Väga spetsiifilise onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi arendamine |
Siht |
Onkoloogilise ja hematoonkoloogilise raviga tegelevate toetust saavate asutuste arv |
Toetust saavate tervishoiuasutuste arv |
0 |
10 |
2. kv |
2026 |
Onkoloogiakompleksi keskustele ning onkoloogia- ja hematoonkoloogiaravi keskustele antakse tervishoiuministeeriumi hallatava toetuskava kaudu toetust kogusummas 64 920 000 eurot. Vähemalt kümmet keskust toetatakse personaalmeditsiini võimaldavate tipptasemel tehnoloogiate ja seadmete omandamisel. Toetatavate projektide valik peab tagama tasakaalustatud geograafilise katvuse. Toetatakse ainult riiklikke tervishoiuteenuste osutajaid. |
|
|
243 |
Investeering 3: Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryk Memorial Cancer Institute’is |
Eesmärk |
Vähiennetuskeskus Masaryk Memorial Cancer Institute’is |
Uus vähiennetuskeskus Masaryk Memorial Cancer Institute’is, mis alustas tööd |
4. kv |
2025 |
Võetakse kasutusele Masaryk Memorial Cancer Institute’i vähiennetuskeskuse uued rajatised. Olemasoleva võimsuse üleviimine uutesse ruumidesse on lõpule viidud. Ehitamiseks korraldatakse avatud ja avalik pakkumismenetlus. Enne pakkumuse esitamist viiakse läbi vajaduste hindamine. |
|||
|
244 |
Investeering 3: Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryk Memorial Cancer Institute’is |
Eesmärk |
Uuendusliku ja toetava hoolduse rajatiste laiendamine Masaryki Memorial Cancer Institute’is |
Uued tugi- ja uuendusliku ravi keskused |
4. kv |
2025 |
Esimese kontaktkeskuse, kliiniliste uuringute keskuse, tugikeskuse ja hariduskeskuse uute rajatiste töölerakendamine. Ehitamiseks korraldatakse avatud ja avalik pakkumismenetlus. Enne pakkumuse esitamist viiakse läbi vajaduste hindamine. Lõpule viiakse vähktõve läbiviijate programmi katseprojekt. |
|||
REPowerEU peatükk
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava REPowerEU peatüki eesmärk on toetada taastuvate energiaallikate arendamist, määrates kindlaks taastuvenergia kiirendusalad, lihtsustades taastuvenergia menetlusi ja valmistades samal ajal ette elektrivõrku selle ühenduvusvõimsuse suurendamiseks. Need meetmed koos aitavad stimuleerida taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja tugevdada energiajulgeolekut. REPowerEU peatüki eesmärk on ka parandada hoonete energiatõhusust, vähendada maanteetranspordi CO2 heidet, vähendades energianõudlust ja sõltuvust fossiilkütustest, ning kohandada ülikooliprogramme, et vastata nõudlusele keskkonnahoidlike oskuste järele.
Tšehhi REPowerEU peatükis esitatud 20 meetmest kuuel on piiriülene mõõde. Suurim piiriülese mõõtmega investeering on seotud elektrijaotusvõrkude ehitamise, tugevdamise, rekonstrueerimise ja ajakohastamisega. Muud märkimisväärsed meetmed on fotogalvaanika arendamine ja renoveerimislaine nõuandesüsteemi ulatuslik reform.
REPowerEU peatükk aitab täita riigipõhiseid soovitusi vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja nende tarbimist, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja hõlbustades nende integreerimist elektrisüsteemi, sealhulgas lihtsustades veelgi loamenetlusi ning lihtsustades juurdepääsu võrgule ja vähendades fossiilkütuste kasutamist Tšehhi transpordisüsteemis, ning suurendada kaugküttesüsteemide ja hoonefondi energiatõhusust, stimuleerides põhjalikku renoveerimist ja taastuvaid soojusallikaid.
Eeldatakse, et ükski REPowerEU peatüki meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).
EE. KOMPONENT 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu (REPowerEU)
Komponendi eesmärk on aidata kaasa Tšehhi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele, hõlbustades taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist Tšehhi energiaallikate jaotuses ja võttes kasutusele kohandatud elektritaristu.
Reformide eesmärk on toetada taastuvenergiaprojektide kasutuselevõttu, lihtsustades taastuvate energiaallikate loa- ja haldusmenetlusi, lihtsustades samal ajal võrguga liitumise menetlusi ja suurendades nende läbipaistvust.
Investeeringute eesmärk on ajakohastada ja arendada elektrijaotusvõrke, et võimaldada elektrisüsteemil integreerida võrku väikeseid ja suuremahulisi taastuvaid energiaallikaid.
Komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, et vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja nende tarbimist, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, muu hulgas lihtsustades veelgi loamenetlusi ja lihtsustades juurdepääsu võrgule (riigipõhine soovitus 4, 2022).
EE.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Jaotusvõrkude ehitamine, renoveerimine ja ajakohastamine
Selle meetme eesmärk on võtta arvesse nõudluse eeldatavat suurenemist seoses katkendlike taastuvate energiaallikate integreerimisega jaotusvõrku. Saavutatakse vähemalt 1 777 MW kumulatiivne täiendav võimsus taastuvate energiaallikate ühendamiseks Tšehhi jaotusvõrkudega. Toetatavad sekkumised, nagu uute liinide ehitamine või olemasolevate liinide laiendamine (madal kesk- ja kõrgepinge), uute elektrijaamade ehitamine, olemasolevate alajaamade uuendamine ja laiendamine, sealhulgas mõõtmeid suurendava uue põlvkonna juhtimissüsteemi kasutuselevõtt või uute trafode paigaldamine, on suunatud võrkude kitsaskohtade kõrvaldamisele, et maksimeerida täiendavat tehnilist võimsust uute taastuvate energiaallikate integreerimiseks.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Investeering 2: Laiendatud meede Komponent 2.3 (üleminek puhtamatele energiaallikatele) Fotogalvaanika kasutuselevõtt
Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringut 1: Fotogalvaanika kasutuselevõtt komponendis 2.3 (üleminek puhtamatele energiaallikatele).
Meetme laiendamine suurendab fotogalvaaniliste jõuseadmete allikate installeeritud võimsust äriühingute hoonete katusele.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Reform 1: Taastuvenergiale loa andmise menetluste lihtsustamine
Reformiga kaotatakse nõue saada ehitusluba, elektrienergia tootmise litsents ja tsoonideks jaotamise otsus taastuvenergiakäitistele, mille installeeritud koguvõimsus on kuni 50 kW, samuti kaotatakse võrguga ühendamise luba kuni 10 kW käitistele.
Reformiga lihtsustatakse üle 1 MW installeeritud võimsusega taastuvenergiat tootvatele käitistele loa andmise menetlust. Kõnealuseid rajatisi käsitatakse avalikku huvi pakkuvatena ja nende suhtes kohaldatakse eeliskohtlemist seoses tsoonideks jaotamise lubade ja ehituslubadega.
Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
Reform 2: Taastuvenergia lubade andmise protsessi kiirendamine ja digitaliseerimine
Reformiga kehtestatakse diferentseeritud ja siduvad maksimumtähtajad menetluse kõigi asjakohaste etappide jaoks, võttes aluseks taastuvenergiat tootvate käitiste võimsuse. Kogu loamenetlus (sealhulgas võrguühendus) ei tohi 150 kW võimsusega käitiste puhul ületada kahte aastat ja alla 150 kW võimsusega käitiste puhul ühte aastat. Tehisrajatiste päikeseenergiaseadmete puhul ei tohi loamenetlus kesta kauem kui üks kuu.
Reformiga luuakse digitaalne ühtne kontaktpunkt, mis toimib ühtse kontaktpunktina, et aidata taotlejaid kogu loamenetluse vältel. Reformiga tagatakse, et loamenetluse eri etapid (nt ehitusload, keskkonnaluba, võrguühendus ja litsentsimine) on täielikult digitaliseeritud.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform 3: Võrguga liitumise protsessi prognoositavuse, läbipaistvuse ja kättesaadavuse parandamine
Reformi eesmärk on parandada olemasoleva elektrivõrgu võimsuse kasutamist ning hõlbustada taastuvate energiaallikate ühendamist võrguga ja omatarbeks toodetud energia tarbimist.
Allmeede 1: Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust
Reformi eesmärk on kõrvaldada võrguühenduse protsessi takistused, kehtestades võrguga liitumise menetlustele siduvad tähtajad, võttes arvesse ELi õiguse kohaseid loamenetluse kestuse nõudeid; hindamise ja lepingu kestuse lühendamine jaotusvõrguettevõtjate (sealhulgas madal-, kesk- ja kõrgepinge) puhul 30 päevalt 15 päevale ning põhivõrguettevõtjate puhul 60 päevalt 30 päevale (kõrgepinge).
Reformi eesmärk on tegeleda ka olemasolevate võimsuste ülebroneerimisega seotud probleemidega, suurendades samal ajal jaotusvõrguettevõtja vastutust. Uued eeskirjad hõlmavad võrguvõimsuse reserveerimise tähtaegade täpsustamist, kasutamata võimsuste uuesti vabastamise eeskirjade kohandamist.
Reformi eesmärk on suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust meetmete abil, mille eesmärk on suurendada turuosaliste ja võrgutarbijate teadlikkust ja nähtavust.
Iga kuu avaldavad kolm piirkondlikku jaotusvõrguettevõtjat oma veebisaidil läbipaistvuskaardi, sealhulgas iga oma tegevusvaldkonna kohta, teabe uute ühenduste olemasoleva võrguühenduse võimsuse kohta kõikidel pingetasemetel ning tagasilükatud taotluste anonüümitud põhjused koondtasandil ja jaotusvõrgu muutmise eeldatava kuupäeva.
Reform aitab suurendada 31. augustiks 2026 vähemalt 8 000 MW suurust taastuvate energiaallikate täiendavat kumulatiivset võimsust Tšehhi jaotusvõrkudesse.
Allmeede 2: Regulatiivsed stiimulid elektrivõrguettevõtjatele võrgu paindlikkuse suurendamiseks
Reformi eesmärk on vaadata läbi jaotusvõrguettevõtjate/võrguettevõtjate investeeringuid ja tariife reguleeriv raamistik, et tagada täiendavate taastuvate energiaallikate sujuv integreerimine Tšehhi energiaallikate jaotusse.
Reform viiakse ellu 31. märtsiks 2026.
EE.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
299 |
1. investeering: Piirkondlike jaotussüsteemide ajakohastamine ja digiteerimine – |
Siht |
Tšehhi Vabariigi jaotusvõrkude moderniseerimiseks tehtavate investeeringute lõpuleviimine |
|
MW |
0 |
[1 777] |
1. kv |
2026
|
Saavutatakse vähemalt [1 777] MW kumulatiivne täiendav võimsus taastuvate energiaallikate ühendamiseks Tšehhi jaotusvõrkudega. Projektid aitavad kõrvaldada võrkude kitsaskohti ja maksimeerida täiendavat tehnilist võimsust uute taastuvate energiaallikate integreerimiseks. Eespool nimetatud mahutavuse nõuetele vastavuse tõendamiseks tuleb esitada sõltumatu inseneri koostatud tehniline aruanne. |
|
300 |
Investeering 2: Laiendatud meede: Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine |
Siht |
Veel 224,7 MW ülesseatud võimsuse lõpuleviimine FVE-allikates |
|
MW |
270 |
494,7 |
1. kv |
2026 |
Paigaldatakse ja võetakse kasutusele uus fotogalvaaniliste energiaallikate võimsus 494,7 MW. |
|
301 |
Reform 1: Taastuvenergiale loa andmise menetluste lihtsustamine |
Eesmärk |
Muudetud õigusakti jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
|
|
|
3. kv |
2023 |
Õigusakte muudetakse, et: -Kaotada nõue saada ehitusluba, elektrienergia tootmise litsents ja tsoonideks jaotamise luba taastuvenergiakäitistele, mille installeeritud koguvõimsus on kuni 50 kW, ning kaotada võrguga ühendamise luba kuni 10 kW käitistele. -Kiirendada ja lihtsustada vähemalt 1 MW ületavate käitiste loamenetlust (ehitusluba, tsoonideks jaotamise luba) ja võrguühendust |
|
302 |
Reform 2: Taastuvenergia lubade andmise protsessi kiirendamine ja digitaliseerimine |
Eesmärk |
Muudetud õigusakti jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
3. kv |
2024 |
Õigusakte muudetakse, et: Kehtestada diferentseeritud ja siduvad maksimumtähtajad menetluse kõigi asjakohaste etappide jaoks vastavalt suutlikkusele. Kogu loamenetlus (sealhulgas võrguühendus) ei tohi kesta kauem kui kaks aastat 150 kW taastuvenergiakäitiste puhul ja üks aasta alla 150 kW taastuvenergiakäitiste puhul. Kuni 100 kW võimsusega tehisrajatiste päikeseenergiaseadmete puhul ei tohi loamenetlus kesta üle ühe kuu. -Võtta kasutusele energeetikasektorit reguleeriva asutuse tehtav järelevalve eri loamenetluse kestuse üle. |
|||
|
303 |
Reform 2: Taastuvenergia lubade andmise protsessi kiirendamine ja digitaliseerimine |
Eesmärk |
Digitaalne ühtne kontaktpunkt |
Veebiportaali kasutuselevõtmine |
4. kv |
2024 |
Digitaalne ühtne kontaktpunkt (veebiportaal) peab olema töökorras ja on hakanud pakkuma teenuseid, mis suunavad taotlejat eri haldusloa taotlemise protsessi käigus. Ühtne kontaktpunkt toimib investorite/taotlejate jaoks ühtse kontaktpunktina lubade käitlemisel ja väljastamisel ning kaasab vajaduse korral teisi haldusasutusi. Veebiportaal võimaldab kodanikel ja ettevõtjatel esitada digitaalselt nõudlust eri liiki lubade (ehitus, litsentsimine, keskkonnaload) ja võrguühenduse menetluste järele. Veebiportaal hõlmab menetluse kõiki etappe ja taotlejate funktsiooni jälgida veebis lubade olekut, vahetada digitaalselt nõutavaid dokumente, muuta taotlust kuni loa väljastamiseni. Loamenetluse eri etapid (nt ehitusload, keskkonnaluba, võrguühendus ja litsentsimine) on täielikult digitaliseeritud. |
|||
|
304 |
Reform 3 – allmeede 1 Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust |
Eesmärk |
Seadusandlike ja menetluslike muudatuste jõustumine |
Seaduse ja dekreetide säte, mis viitab seaduse või dekreedi jõustumisele |
|
|
|
1. kv |
2024 |
Õigusakte muudetakse, et: -Anda jaotusvõrguettevõtjatele õigus tühistada võrguvõimsuse reserveerimine üksnes tehniliste kriteeriumide alusel ja pärast võimsuse mittekasutamise tõendamist. -Jaotusvõrguettevõtja kohustus esitada ühenduse taotlejale kirjalik põhjendus ühendusvõimsuse puudumise kohta ning märkida tulevase ühenduse kuupäev ja tingimused. -Kehtestada eeskirjad kasutamata võimsuste uuesti vabastamiseks -Tšehhi energeetikasektorit reguleeriv asutus vaatab igas piirkonnas vähemalt iga kuue kuu järel läbi jaotusvõrguettevõtja tehtud võimsuse tühistamise otsuse piisavuse. -Kehtestada võrguga liitumise maksimaalne siduv aeg, mis määratakse kindlaks võrguga liitumise lepingutes. -Lühendada taotlejate ja jaotusvõrguettevõtjate vahelistele lepitusorganitele kaebuse esitamise tähtaegu. -Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust ja aruandekohustust. -Jaotusvõrguettevõtjad (ČEZdi, PREDI, EG.D) avaldavad vähemalt kord kuus veebis teabe uute ühenduste olemasoleva võrguühenduse võimsuse kohta oma tegevuspiirkonnas ning heakskiidetud ja tagasilükatud taotluste anonüümitud koondnõuded. Jaotusvõrguettevõtja/võrguettevõtja annab võrgukasutajatele ka selget ja läbipaistvat teavet nende liitumistaotluste staatuse ja käsitlemise kohta. |
|
305 |
Reform 3 – allmeede 1 Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust |
Eesmärk |
Võrguga liitumise taotlusi ja võimsusi käsitleva teabe avaldamine
|
Interaktiivse kaardi kasutuselevõtmine |
|
|
|
1. kv |
2024 |
Interaktiivne kaart avaldatakse kolme piirkondliku jaotusvõrguettevõtja (E.GD, CEZ ja PRE) veebisaitidel ning sellel on esitatud järgmine teave: -iga tegevuspiirkonna kohta teave olemasoleva võrguvõimsuse kohta kesk- ja kõrgepinge korral. -Madalpingetaseme puhul jaama tasandil anonüümitud teave vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta (sealhulgas alternatiivsete ühenduslepingute arv), tagasilükatud taotluste anonüümitud põhjused koondtasandil ja jaotusvõrgu muutmise eeldatav kuupäev |
|
306 |
Reform 3 – allmeede 1 Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust |
Eesmärk |
Võrguga liitumise taotlusi ja võimsusi käsitleva teabe avaldamine |
Teabe avaldamine võrguvõimsuse kohta kõikidel pingetasemetel |
1. kv |
2025 |
Digitaalkaardil esitatakse teave olemasolevate võrguvõimsuste kohta jaotusvõrguettevõtjate kõikidel pingetasemetel, sealhulgas madalpingel. |
|||
|
307 |
Reform 3 – allmeede 1 Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust |
Siht |
Taastuvenergiajaama võimsuse võrguga ühendamise luba |
Ühendatud taastuvenergia koguvõimsus |
MW |
0 |
8 000 |
2. kv |
2026 |
Taastuvate energiaallikate ühendamiseks on saavutatud vähemalt 8 000 MW kumulatiivne täiendav võrguvõimsus. Eesmärk hõlmab kõiki päikese- ja tuuleenergiajaamade kategooriaid. Valitsuse andmebaas jälgib vastavate eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. |
|
308 |
Reform 3 – allmeede 2: Regulatiivsed stiimulid elektrivõrguettevõtjatele võrgu paindlikkuse suurendamiseks |
Eesmärk |
Uute põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate tariifimetoodika avaldamine energeetikasektorit reguleeriva asutuse veebisaidil |
|
|
|
|
1. kv |
2026 |
Uus tariifimetoodika peab kajastama põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate püsi- ja tegevuskulusid ning võtma arvesse nii kapitali- kui ka tegevuskulusid. Sellega stimuleeritakse põhivõrguettevõtjaid ja jaotusvõrguettevõtjaid investeerima energiatõhususse, taastuvenergia lõimimisse, lahendustesse, millega optimeeritakse olemasolevat võrku ning hõlbustatakse tarbimiskaja ja energia salvestamist. Sellega luuakse stiimulid paindlikkusteenuste kasutamise toetamiseks ning stiimulid innovatsiooni hõlbustamiseks sellistes valdkondades nagu digiüleminek, paindlikkusteenused ja vastastikune sidumine. Põhivõrguettevõtjaid ja jaotusvõrguettevõtjaid tuleb tariifimetoodika kaudu stimuleerida suurema tulu suunas, kui investeeritakse võrgu tõhususse, paindlikkuse suurendamisse või taastuvenergiaühendusse. |
FF. KOMPONENT 7.2. Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine (REPOWER EU)
Komponendi eesmärk on toetada üleminekut uuele energiasüsteemile, mis põhineb detsentraliseeritud taastuvenergia tootmisel, digiteerimisel ja kodanike suuremal osalusel. Komponent aitab hõlbustada selliste uute tegevuste kasutuselevõttu elektrisektoris nagu salvestamine, koondamine, energia jagamine ja uued kasutusviisid, mis toetavad kogu elektrisüsteemi paindlikkust ja CO2 heite vähendamist.
Komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, et vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja nende tarbimist, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja hõlbustades nende integreerimist elektrisüsteemi (riigipõhine soovitus 4, 2022).
FF.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Elektriandmekeskus
Meetme eesmärk on luua elektriandmete keskus. EDC haldab digitaalset IT-platvormi, mis kogub andmeid tootmise, tarbimise ja paindlikkuse kohta ühes keskses asukohas ning pakub tehnilisi teenuseid, et suurendada Tšehhi Vabariigi elektrisüsteemi talitluskindlust ja usaldusväärsust kõigi turuosaliste (sealhulgas lõpptarbijate) huvides. EDC loomise eesmärk on toetada uute turgude ja tegevuste loomist ning võimaldada energia jagamist.
EDC tagab mõõdetud andmete koordineerimise, jagamise ja vahetamise ning sobitamise ja andmetöötluse, mis on seotud paindlikkuse tagamise, paindlikkuse koondamise ja elektri salvestamisega. Samuti osutab ta teenuseid järgmistes valdkondades: mõõtmisandmete kogumine ja esitamine, andmete hindamine energia salvestamise eesmärgil, energia jagamine, paindlikkuse koondamine, tasakaalustamine, võrgugraafikud, turu registreerimine, mõõtmisandmete edastamine, kergliiklusvõrgu süsteemid ja põhiandmete registreerimine. Juurdepääs EDC infosüsteemi tehnilistele funktsioonidele peab olema mittediskrimineeriv ja avatud kõigile turuosalistele. Tarbijatel, jaotusvõrguettevõtjatel, elektritarnijatel ja elektriturukorraldajatel on juurdepääs andmetele, millele neil on õigus asjakohaste kohaldatavate õigusaktide alusel.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
Reform 1: Energiakogukonnad
Reformi eesmärk on luua õigusraamistik, et stimuleerida ja hõlbustada kodanike ja taastuvenergiakogukondade arengut.
Reformi eesmärk on luua stiimuleid energiakogukondade arendamiseks ja julgustada neid osalema sellistes tegevustes nagu kollektiivne tootmine ja tarbimine energiakogukonna raamistikus.
Muudetud eeskirjadega rakendatakse avatud osalemise põhimõtet, need ei tohi põhjendamatult piirata kollektiivset omatarbimist ja tootmist ega kehtestada piiranguid, mis põhinevad suurusel või geograafial. Energiakogukondadel peaks olema lubatud tegutseda ka taastuvenergial põhineva kütte valdkonnas, mitte ainult elektriturul.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2026.
Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik
Selle meetme eesmärk on luua arusaadav õigusraamistik selliste paindlikkusteenuste jaoks nagu energia salvestamine, tarbimiskaja, koondamine. Eesmärk on edendada uuenduslike tehniliste, tehnoloogiliste ja tarkvaralahenduste väljatöötamist energiavoogude optimeerimiseks, et tagada taastuvate energiaallikate integreerimine võrku ja võimaldada elektrisüsteemil kohaneda elektritootmise ja -tarbimise varieeruvusega eri ajavahemikes.
Lisaks on reformi eesmärk tagada energiakogukondade, agregaatorite, omatarbeks toodetud tarbijate, aktiivsete tarbijate, energia salvestamise varade, tööstuslike tarbimiskaja osaliste osalemine elektriturul, suurendades samal ajal elektrisüsteemi üldist paindlikkust ja vähendades fossiilkütuste kasutamist.
Reformiga tagatakse, et mittefossiilsete paindlikkuslahenduste turg on avatud kõigile teistest liikmesriikidest pärit osalejatele, ning kõrvaldatakse sellise osalemise takistused. Reformiga tuleks välja töötada soodne reguleeriv kord mittefossiilse paindlikkuse integreerimiseks energia-, võimsus- ja kõrvalteenuste turgudele. Reformiga luuakse stiimulid energiakogukondade arendamiseks ning soodustatakse nõudluse koondamist, elektrienergia salvestamist ja paindlikkuse võimaldamist energiaühenduse raamistikus.
Õigusaktidega hõlbustatakse turupõhiseid kaubanduslikke investeeringuid energia salvestamisse ja nendega peavad kaasnema täiendavad rahalised toetuskavad, et suurendada energiasalvestusrajatisi.
Reform viiakse ellu 30. septembriks 2025.
FF.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
309 |
Investeering 1: Elektriandmekeskus |
Eesmärk |
Elektriandmete keskuse loomist käsitleva õigusakti jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab elektriandmekeskuse jõustumisele |
1. kv |
2024 |
Elektriandmekeskus on asutatud seadusega ning selle funktsioonid ja kohustused on kindlaks määratud seadusega. Eelkõige teeb EDC järgmist: – registreerib turuosalise taotlusel elektrijagamisega seotud ülekandepunktid ja ülekandepunktid, mis on seotud väljavooluga andmekeskuse teises väljavoolupunktis, ning edastama registreerimisteabe turukorraldajale; – jaotab turuosalise taotlusel ülekandepunktides jagatud elektrienergia osa ja jaotab oma toodetud elektrienergia osa teise turuosalise tarbimiskohas, – töötleb elektriarvestite andmeid, et kaasata elektrijagamine kõrvalekalde hindamisse ja elektrikogusesse, mille eest makstakse elektriturul reguleeritud ja reguleerimata hindu; – annab kauplejatele andmekeskuses salvestatud anonüümitud andmed elektritarbimise punktide ja elektrijaamade ülekandepunktide kohta, sealhulgas muud elektri jagamisega seotud andmed; – edastab turuosalistele ja jaotusvõrguettevõtjatele mõõtmisandmed, milles võetakse arvesse jagatud elektrienergiat. Juurdepääs EDC tehnilistele funktsioonidele peab olema mittediskrimineeriv ja avatud kõigile turuosalistele. Tarbijatel, jaotusvõrguettevõtjatel, elektritarnijatel ja elektriturukorraldajatel on juurdepääs andmetele, millele neil on õigus asjakohaste kohaldatavate õigusaktide alusel. |
|||
|
310 |
Investeering 1: Elektriandmekeskus |
Eesmärk |
Energiaandmete keskuse töölerakendamine |
Energiajagamisega seotud funktsioonide käivitamine |
|
|
|
3. kv |
2024 |
Elektriandmekeskus alustab energiajagamisega seotud funktsioonide (mõõtmine ja andmete hindamine) toimimist. |
|
311 |
Investeering 1: Elektriandmekeskus
|
Eesmärk |
Energiaandmete keskuse töölerakendamine |
Kõik funktsioonid on töökorras |
|
|
|
1. kv |
2026 |
Lisaks energiajagamisega seotud funktsioonidele osutab elektriandmekeskus teenuseid järgmistes valdkondades: – mõõtmisandmete kogumine, esitamine ja edastamine – registreerimine ja andmete hindamine elektri salvestamise, elektri jagamise, paindlikkuse tagamise eesmärgil, – andmete kogumine ja jagamine tasakaalustamise ja võrkude kavandamiseks – turu- ja põhiandmete registreerimine – avaldada teavet võrgu seisundi ja paindlikkuse aktiveerimise võimaluste kohta – anda teavet olemasoleva paindlikkuse kohta |
|
312 |
Reform 1: Energiakogukonnad |
Eesmärk |
Energiakogukondi käsitlevate muudetud õigusaktide jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
1. kv |
2024 |
Kodanike ja taastuvenergiakogukondade jaoks reguleeriva raamistiku loomist käsitlevate õigusaktide jõustumine. Reformiga kehtestatakse stiimulid energiakogukondade arendamiseks ning soodustatakse kollektiivset tootmist ja tarbimist energiakogukonna raamistikus. Reformiga rakendatakse avatud osalemise põhimõtet, sellega ei piirata põhjendamatult kollektiivset omatarbimist ja tootmist ega kehtestada põhjendamatuid piiranguid, mis põhinevad suurusel või geograafial. Taastuvenergiakogukondadel ja kodanikest energiakogukondadel on lubatud tegutseda ka taastuvenergial põhinevas küttes, mitte ainult elektriturul. Reformiga tagatakse, et igal energiajagamises osaleval tarbijal on õigus saada nutiarvesti. Taastuvenergiakogukondadel ja kodanikest energiakogukondadel on õigus saada elektrivarustuse mõõtmisandmeid, mõõtmisandmeid, võttes arvesse energiakogukonnas jagatud elektrienergiat ja hinnatud andmeid. |
|
313 |
Reform 1: Energiakogukonnad |
Eesmärk |
Eduaruanne IT-taristusse investeerimise kohta |
Aruande avaldamine |
1. kv |
2025 |
Sõltumatu kolmas isik avaldab aruande, milles hinnatakse jaotusvõrguettevõtjate tehtud investeeringuid mõõtmis- ja arveldussüsteemidesse, IT-taristusse ning puudujääke ja tulevasi investeerimisvajadusi, et tagada energia jagamine pakkumispiirkonnas. |
|||
|
314 |
Reform 1: Energiakogukonnad |
Eesmärk |
Suunised energiakogukondade kohta |
Energiakogukondade loomiseks vajalike õigusdokumentide näidiste andmebaasi avaldamine keskkonna- ja tööstusministeeriumi veebisaidil |
1. kv |
2026 |
Üldsusele suunamiseks ja energiakogukondade loomise hõlbustamiseks avaldatakse suunised ja näidisdokumendid (sealhulgas tehnilised ja majanduslikud teostatavusuuringud, lepingud ja õigusdokumendid, mis on seotud energiakogukondade loomisega, energiakogukondade ja nende liikmete lepingulised suhted). |
|||
|
315 |
Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik
|
Eesmärk |
Raport mittefossiilse paindlikkuse vajaduse kohta |
Aruande avaldamine tööstusministeeriumi veebisaidil |
3. kv |
2024 |
Tulevikku suunatud aruande avaldamine süsteemi paindlikkuse vajaduse hindamise ja potentsiaali kohta, mis hõlmab viieaastast ajavahemikku. Aruandes hinnatakse ja tehakse kindlaks turu mittefossiilse paindlikkuse takistused ning pakutakse välja asjakohased leevendusmeetmed. Aruandes määratakse kindlaks ka asjakohased rahastamisvahendid ja -allikad, et toetada mittefossiilse paindlikkuse kasutuselevõttu avaliku või erasektori allikate kaudu. Aruande koostab sõltumatu kolmas isik. |
|||
|
316 |
Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik
|
Eesmärk |
Seadusandlike muudatuste jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav säte |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Selliste õigusaktide jõustumine, millega kehtestatakse energia salvestamist, koondamist, aktiivseid tarbijaid ja tööstuslike tarbimiskaja osaliste osalemist energiaturul reguleeriv raamistik. Muudetud õigusaktid hõlmavad järgmist: ·Paindlikkusteenuste määratlused, nagu salvestamine, nõudluse koondamine, tarbimiskaja; ·Uus litsents energiasalvestusvahendite käitamiseks ja agregeerimisteenuste osutamiseks turul; ·Energiasalvestusvahendite halduri ja nõudluse agregaatori õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine seoses teiste turuosalistega (õigus ühendada energia salvestamine võrku, õigus müüa võrku ja osta elektrit võrgust, õigus osutada tasakaalustamisteenuseid; ·Aktiivse tarbija õigus ja eeskirjad hoiustamisvara haldamiseks; ·Energiasalvestusvahendite koondamist ja käitamist käsitlevate lepingute sätted; ·Topeltlaadimise väljajätmine (seoses elektriga võrgust, seejärel võrku tagasi tarnitud ja lõpptarbija tarbitud elektriga). Tingimused, mille kohaselt energiakogukonnad ja kollektiivsed omatarbeks toodetud tarbijad saavad osaleda koondamises, salvestamises, elektri jaotamises ja elektritootmises. ·Nõue, et jaotusvõrguettevõtjad lisaksid oma võrgu arengukavadesse teabe paindlikkusteenuste, võimaliku tarbimiskaja, energiatõhususe ja energiasalvestusseadmete ressursside kohta, mida jaotusvõrguettevõtja kavatseb süsteemi laiendamise alternatiivina kasutada või millesse ta kavatseb investeerida. |
|
317 |
Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik
|
Eesmärk |
Paindlikkuse tegevuskava avaldamine |
Tegevuskava vastuvõtmine valitsuse poolt |
2. kv |
2025 |
Tegevuskavas määratakse kindlaks mittefossiilse paindlikkuse arendamise prioriteedid ja mittefossiilse paindlikkuse, sealhulgas tarbimiskaja ja energia salvestamise eesmärk järgmiseks kümneks aastaks. Tegevuskavas esitatakse investeeringute trajektoor kindlakstehtud potentsiaali saavutamiseks, sätestatakse riiklik rahastamine ning määratakse kindlaks sobivad erasektori rahastamisallikad, et toetada paindlikkus- ja salvestustehnoloogiat, sealhulgas ajakava. |
|||
GG. KOMPONENT 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU)
Tšehhi kava selle osa eesmärk on ühtlustada renoveerimisprojektide ettevalmistamist, suurendada eksperditeadmisi ja suutlikkust energiatõhusa renoveerimise valdkonnas, suurendada teadlikkust energiaostuvõimetusest ja kättesaadavatest lahendustest ning suurendada elamute renoveerimisprojektide arvu ja kvaliteeti.
Komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, et suurendada kaugküttesüsteemide ja hoonete energiatõhusust, stimuleerides põhjalikku renoveerimist ja taastuvaid soojusallikaid (riigipõhine soovitus 4 2022).
GG.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Ühtsed kontaktpunktid energiakogukondadele ja energiatõhusaks renoveerimiseks
Reformi elluviimiseks hinnatakse kolme piirkondliku ühtse kontaktpunkti katsetegevust, mis pakuvad kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile nõu energiatõhusaks renoveerimiseks. Hindamine vormistatakse uuringus, milles võetakse arvesse saadud kogemusi ja soovitatakse meetmeid piirkondlike ühtsete kontaktpunktide toimimise parandamiseks.
Reform hõlmab ka toetusmeetmeid omavalitsuste ja kodanike harimiseks ja teavitamiseks energiakogukondade kontseptsioonist ja eelistest, sealhulgas ühtse kontaktpunkti loomist, et pakkuda tehnilist tuge regulatiivsetes, tehnilistes, rahalistes ja korralduslikes aspektides.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 2: Nõustamissüsteemi andmed ja metoodilised suunised ja koolitused
Reformi elluviimiseks valmistatakse ette nõustamisteenuste osutamisel kasutatavad andmed ja metoodilised suunised ning korraldatakse renoveerimislaine spetsialistidele koolitusi. Metoodilised suunised sisaldavad moodulit, mis käsitleb energiaostuvõimetust ja seda, kuidas nõustada vähekaitstud leibkondi. Reformi eesmärk on suurendada suutlikkust energiatõhusa renoveerimise valdkonnas, mida saab võimendada Tšehhi kodumajapidamiste rakendatavate renoveerimisprojektide kvaliteedi parandamiseks.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2025.
Investeering 1: Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile
Investeeringu tegemiseks pakutakse nõustamisteenuseid vähemalt 120 000 kodumajapidamisele, ettevõttele ja avaliku sektori energiatõhususe renoveerimise projektile uue energianõustamisstruktuuri ja -teenuste kaudu. Investeeringu eesmärk on suurendada kodumajapidamiste rakendatavate energiatõhusate renoveerimisprojektide arvu ja kvaliteeti.
Reform viiakse ellu 30. juuniks 2026.
Investeering 2: Teadlikkuse suurendamine
Investeeringu tegemiseks korraldatakse üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaania energiatõhususe kohta, mis vajaduse korral hõlmab rõhuasetust energiatarbimise vähendamisele, hoonete renoveerimisele ja kütteostuvõimetusele. Kampaania eesmärk on teavitada laiemat üldsust käitumise muutustest, mis võivad vähendada energiatarbimist ja aidata leevendada energiaostuvõimetust.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
GG.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
318 |
Reform 1: Ühtsed kontaktpunktid energiakogukondadele ja energiatõhusaks renoveerimiseks |
Eesmärk |
Energiavaldkonna ühtne kontaktpunkt |
Ühtse kontaktpunkti asutuse tegevuse alustamine |
4. kv |
2024 |
Sellise ühtse kontaktpunkti loomine ja kasutuselevõtmine, mis pakub tehnilist tuge, hõlbustab juurdepääsu varajasele rahastamisele (lepingute sõlmimisele või seadmetesse investeerimisele) ja energiakogukonna loomiseks vajalikule teabele. Ühtne kontaktpunkt annab suuniseid õiguslike nõuete kohta ja näidisdokumente, et aidata litsentsimis- ja loamenetlusi. Ühtne kontaktpunkt pakub kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile toetust ja nõu energiatõhusaks renoveerimiseks. |
|||
|
319 |
Reform 1: Ühtsed kontaktpunktid energiakogukondadele ja energiatõhusaks renoveerimiseks |
Eesmärk |
Kolme energiavaldkonna ühtse kontaktpunkti katselise toimimise hindamine |
Kolme piirkondliku ühtse kontaktpunkti toimimise hindamisuuring |
4. kv |
2025 |
Kolme piirkondliku ühtse kontaktpunkti katseprojekti hindamine, mis annavad kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile nõu energiakogukondade ja energiatõhususe renoveerimise kohta |
|||
|
320 |
Reform 2: Nõustamissüsteemi andmed ja metoodilised suunised ja koolitused |
Eesmärk |
Andmed, metodoloogilised suunised |
Andmed, metodoloogilised suunised |
2. kv |
2025 |
Kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile nõustamisteenuste osutamisel kasutatavate andmete ja metoodiliste suuniste ettevalmistamine. Metoodilised suunised sisaldavad moodulit, mis käsitleb energiaostuvõimetust ja seda, kuidas nõustada vähekaitstud leibkondi. |
|||
|
321 |
Reform 2: Nõustamissüsteemi andmed ja metoodilised suunised ja koolitused |
Siht |
Korraldatud koolituste arv |
Koolitatud spetsialistide arv |
0 |
100 |
2. kv |
2025 |
Lõpetatud on vähemalt 100 spetsialisti koolitused renoveerimislaine jaoks |
|
|
322 |
Investeering 1: Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile |
Siht |
Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile |
Arv |
0 |
60 000 |
2. kv |
2025 |
Uus nõuandesüsteem pakub nõustamisteenuseid vähemalt 60 000 kodumajapidamise, ettevõtte või avaliku sektori projektile 2025. aasta teiseks kvartaliks. |
|
|
323 |
Investeering 1: Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile |
Siht |
Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile |
Arv |
60 000 |
120 000 |
2. kv |
2026 |
Uus nõuandesüsteem pakub nõustamisteenuseid vähemalt 120 000 kodumajapidamise, ettevõtte või avaliku sektori projektile 2026. aasta teiseks kvartaliks. |
|
|
324 |
Investeering 2: Teadlikkuse suurendamine |
Siht |
Üleriigilise teadlikkuse suurendamise kampaania lõpuleviimine |
Üleriigiliste kampaaniate arv |
0 |
1 |
2. kv |
2025 |
Viia läbi vähemalt üks üleriigiline üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaania energiatarbimise vähendamise kohta, mis hõlmab energiaostuvõimetusega seotud küsimusi. |
|
HH. KOMPONENT 7.4: Koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides (REPowerEU)
See Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud haridussüsteemi rohepöördega, eelkõige edendades roheliste oskuste arendamist üliõpilaste ja kogu elanikkonna seas. Selle eesmärgi saavutamiseks vaadatakse läbi avalik-õiguslike ülikoolide õppekavad, sealhulgas vaadatakse läbi olemasolevad õppekavad ja luuakse uued programmid, ning tehakse üldsusele kättesaadavaks elukestva õppe kursuste pakkumine. Kõik selle meetme raames läbi vaadatud või loodud programmid peavad toetama keskkonnahoidlikke oskusi ning neil peavad olema selgelt määratletud õpitulemused kestlikkuse, kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspekte. Komponendi eesmärk on ka toetada riiklikke ülikoole nende keskpikkade ja pikaajaliste strateegiate väljatöötamisel keskkonnahoidlike oskuste hariduse valdkonnas ning uute või kohandatud õppeprogrammidega seotud strateegiliste partnerluste loomisel kolmandate isikutega. Selle komponendi lõppeesmärk on kohandada haridust tööturu muutuvate vajadustega, tegeleda pädevate ekspertide puudusega rohe- ja energiasektoris ning tagada pikaajaline tööalane konkurentsivõime.
HH.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks
Reformi eesmärk on kohandada riiklike ülikoolide õppepakkumisi vastavalt tööturu kasvavale vajadusele ekspertide järele rohepöördega seotud valdkondades. Reformiga kehtestatakse avalik-õiguslikele ülikoolidele suunatud projektikonkursi järel vähemalt 90 õppeprogrammi. Laiendatud õppepakkumine koosneb 20 uuest õppeprogrammist, 50 uuest kursusest, mis lisanduvad olemasolevatele õppeprogrammidele, ja 20 uuest elukestva õppe kursusest, sealhulgas elukestva õppe kursustest, mille tulemuseks on mikrokvalifikatsioonitunnistused. Kõigi selle meetme raames loodud programmidega edendatakse keskkonnahoidlike oskuste alast haridust ja nende õpiväljundid on määratletud kooskõlas oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa raamistikuga (ESCO).
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering 1: Kestlikud ja rohelised üleminekustrateegiad
Meetme eesmärk on toetada riiklikke ülikoole kestlikule ja rohelisele majandusele ülemineku strateegiate väljatöötamisel. Vähemalt 20 avalik-õiguslikku ülikooli võtavad vastu kestliku ja rohelise ülemineku strateegia, millega kehtestatakse ülikoolide visioon, prioriteedid ja eesmärgid keskpikas ja pikas perspektiivis rohepöörde, sealhulgas keskkonnahoidlike oskuste hariduse valdkonnas.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 2: Strateegiliste partnerluste loomine
Selle investeeringu eesmärk on toetada riiklikke ülikoole keskkonnahoidlike oskuste alase haridusega seotud strateegiliste partnerluste loomisel kolmandate isikutega, näiteks ettevõtete, teadusasutuste või sotsiaalsete organisatsioonidega. Selle eesmärk on parandada reformi 1 alla kuuluvate uute või kohandatud õppekavade kvaliteeti ja asjakohasust, võimaldades ülikoolidel kaasata praktikud uute kursuste kavandamisse. Luuakse vähemalt 20 strateegilist partnerlust.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
HH.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
325 |
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Eesmärk |
Programmi käivitamine ülikoolide ümberkujundamise toetamiseks |
|
|
|
|
4. kv |
2023 |
Käivitatakse projektikonkurss, millega toetatakse ülikoolide kohanemist tööturu muutuvate vajadustega, edendades keskkonnasäästlike oskuste arendamist õppekavades. Eesmärk on luua vähemalt 20 uut õppeprogrammi, lisada olemasolevatele õppekavadele vähemalt 50 uut kursust ja luua vähemalt 20 elukestva õppe kursust. |
|
326 |
Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Siht |
Uute õppeprogrammide, olemasolevate õppeprogrammide uute kursuste ja elukestva õppe kursuste loomine |
Õppeprogrammid ja -kursused |
0 |
90 |
4. kv |
2025 |
Programmiga saavutatakse järgmised eesmärgid: -Akrediteeritakse vähemalt 20 uut õppekava (bakalaureuse-, magistri- ja/või doktoriõpe). -Olemasolevate õppekavade õppekavadesse (bakalaureuse-, magistri- ja/või doktoriõpe) lisatakse vähemalt 50 uut (kohustuslikku ja/või valikulist) kursust. -Ülikoolid loovad ja pakuvad vähemalt 20 uut elukestva õppe kursust (sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistusi andvaid kursusi).
Kõigis programmides ja kursustes arendatakse keskkonnahoidlikke oskusi ja määratakse kindlaks õpiväljundid kooskõlas oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa raamistikuga (ESCO).
|
|
|
327 |
Investeering 1: Kestlikud ja rohelised üleminekustrateegiad
|
Siht |
Uute kestlike ja keskkonnasäästlike üleminekustrateegiate vastuvõtmine avalik-õiguslikes ülikoolides |
Strateegiad |
0 |
20 |
4. kv |
2024 |
Vähemalt 20 avalik-õiguslikku ülikooli võtavad vastu uued kestliku ja keskkonnahoidliku ülemineku strateegiad. Strateegiates sõnastatakse visioon, prioriteetsed valdkonnad, põhimõtted ja eesmärgid, mis on vajalikud, et toetada ülikoolide rohepööret lühikeses ja keskpikas perspektiivis, sealhulgas keskkonnahoidlike oskuste haridust.
|
|
|
328 |
Investeering 2: Strateegiliste partnerluste loomine
|
Siht |
Strateegiliste partnerluste loomine avalik-õiguslike ülikoolide poolt |
Strateegilised partnerlused |
0 |
20 |
2. kv |
2025 |
Riiklike ülikoolide ja keskkonnahoidlike oskuste alast haridust arendava kolmanda isiku vahel luuakse 20 strateegilist partnerlust. |
|
II. KOMPONENT 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU)
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse vajadust vähendada transpordisektori CO2 heidet, võttes Tšehhis kasutusele heiteta sõidukid ja taristu, et valmistuda fossiilkütuste kasutamise kiireks järkjärguliseks kaotamiseks maanteetranspordis.
Komponendi eesmärk on suurendada eri liiki heiteta sõidukite kasutuselevõttu Tšehhis ning soodustada investeeringute ja reformide kaudu laadimis- ja vesinikutankimistaristu arendamist.
See komponent on seotud 2022. aasta riigipõhise soovituse nr 4 rakendamisega, milles rõhutatakse vajadust vähendada fossiilkütuste kasutamist ja sõltuvust fossiilkütuste impordist riigis. Selles osas käsitletakse riigipõhiseid soovitusi, eelkõige püüdes vähendada fossiilkütuste kasutamist Tšehhi transpordisüsteemis. See komponent on samuti seotud 2023. aasta riigipõhise soovituse nr 4 rakendamisega, milles rõhutatakse vajadust edendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu ning suurendada suure läbilaskevõimega laadimis- ja tankimistaristu kättesaadavust uute reformide kaudu, et luua soodsad tingimused sõidukite ja taristu kasutuselevõtuks ning kõrvaldada olemasolevad tõkked.
II.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform 1: Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid
Reformi eesmärk on luua tee puhtale transpordile üleminekuks ja heitevaba liikuvuse kiireks kasutuselevõtuks. Reformi eesmärk on tugineda Tšehhi linnade säästva linnalise liikumiskeskkonna raamistikele, pakkudes Tšehhile võimalust kiirendada heitevaba liikuvuse kasutuselevõttu ning asjakohase tankimis- ja laadimistaristu kasutuselevõttu.
Võttes arvesse käimasolevat üleminekut kiiresti vähese CO2 heitega transpordisektorile, toob reform kaasa registreeritud heiteta sõidukite arvu suurenemise igas sõidukikategoorias 2025. ja 2030. aastal võrreldes 2022. aasta lähtetasemega. Läbivaadatud riiklikus tegevuskavas sätestatakse ka spetsiaalsed riiklikud eesmärgid heiteta sõidukite eri kategooriate jaoks, mis tuleb saavutada vastavalt 2025. ja 2030. aastaks. Läbivaadatud riiklikus tegevuskavas sätestatakse ka selged eesmärgid laadimistaristu ja vesinikutanklate kasutuselevõtuks, mis on kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega.
Reformi eesmärgil saavutab Tšehhi kasutuselevõtu eesmärgi suurendada vastavates sõidukikategooriates registreeritud heiteta sõidukite arvu vähemalt 70 % võrreldes 2022. aasta lähtetasemega. Reformi tulemusena algatatakse 2022. aasta veebruarist kuni 2026. aasta juunini avalikud projektikonkursid minimaalse koguväärtusega 120 miljonit eurot, et toetada heiteta alternatiivkütuste taristu, nimelt laadimisjaamade ja vesinikutanklate kasutuselevõttu.
Reform sisaldab loetelu meetmetest, mille eesmärk on pakkuda rahalisi ja maksusoodustusi heiteta sõidukite ja taristu kasutuselevõtu suurendamiseks, ning loetelu meetmetest, mille eesmärk on luua soodne keskkond laadimispunktide, suure läbilaskevõimega laadimisjaamade ja vesinikutanklate kasutuselevõtuks ja käitamiseks.
Tegevuskava eesmärk on tugineda asjaomaste kohalike osalejatega peetavale avatud arutelule. Enne tegevuskava lõplikku viimistlemist konsulteeritakse tööstusharu ja valitsusväliste organisatsioonidega.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform 2: Maksumeetmed heitevaba liikuvuse toetamiseks
Reformi eesmärk on kohandada Tšehhi maksuraamistikku, et luua soodne keskkond heiteta maanteesõidukite kasutuselevõtuks eraettevõtetes. Reformiga täiendatakse komponendi 2.4 investeeringuid nr 4 ja toetatakse vajadust veelgi stimuleerida heiteta sõidukite laialdasemat kasutuselevõttu kooskõlas reformiga 1. Meetmega vaadatakse läbi tulumaksuseadus, et muuta ametiautode mitterahalist soodustust, nähes ette kõrgema maksustamistaseme nii tavakütusel töötavatele kui ka vähese heitega sõidukitele (alla 50 g CO2/km), kehtestades samal ajal heiteta sõidukitele madalama maksustamistaseme, mis annab eelise heiteta sõidukitele. Reformi eesmärk on anda oluline eelis nii tööandjatele kui ka töötajatele, kes valivad heitevabad sõidukid.
Reformiga nähakse eraettevõtetele ette ka maksusoodustus kiirendatud amortisatsiooni näol kõigi heiteta sõidukite (kategooriad M1, N1, N2, N3) puhul. Meetmetega muudetakse tulumaksuseadust, et tagada kiirendatud amortisatsiooni võimalus üksnes heiteta sõidukite puhul kuni vähemalt 2027. aastani. Reformi eesmärk on motiveerida ettevõtjaid omandama uusi heiteta sõidukeid, kiirendades seeläbi ettevõtete sõidukipargi keskkonnasäästlikumaks muutmist.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform 3: Taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitleva õigusraamistiku parandamine
Reformiga nähakse ette Tšehhi vesinikustrateegia ajakohastamine, et paremini reageerida vesinikusektori praegustele probleemidele, tingimustele ning majandusliku ja tehnoloogilise arengu tasemele ning viia see vastavusse asjakohaste ELi nõuetega.
Reformiga määratakse kindlaks vesiniku tootmise ja kasutamise sihteesmärgid, keskendudes eelkõige taastuvallikatest toodetud vesinikule. Reformi eesmärk on uurida tootmisbilansi stsenaariume, tarbimisnõudeid ja prognoose vesiniku ökosüsteemi eri segmentides ning teha kindlaks vesiniku impordi- ja ekspordibilanss ELi vesiniku ülekandevõrgu kaudu, tehes samal ajal kindlaks kõik taristu kitsaskohad.
Tšehhi vesinikustrateegia ajakohastamine sisaldab tegevuskava, milles määratakse kindlaks vesiniku ökosüsteemi eri segmentide riikliku rahastamise prioriteedid ja määratakse kindlaks asjaomaste rahastamiskonkursside algatamise ajakava.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 4: Heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused
Reformi eesmärk on lihtsustada ja lihtsustada elektrisõidukite laadimistaristu ja vesinikutanklate ehitamist, loamenetlust ja käitamist.
Reform sisaldab ehitusseaduse muudatusi. Muudatustega lihtsustatakse ja lihtsustatakse loamenetlusi elektrisõidukite laadimistaristu ehitamiseks ja käitamiseks. Eelkõige muudetakse reformiga ehitusseadust, et võimaldada kuni 22 kW laadijate eeliskohtlemist, määratledes seda tüüpi taristu „väikese ehitusena“ ja määratledes üle 22 kW laadijad ehitusloa andmise menetluse eesmärgil lihtsa ehitusena.
Reformi tulemusel võetakse vastu ka täiendavad siduvad või mittesiduvad meetmed või muudetakse olemasolevaid siduvaid või mittesiduvaid meetmeid, et lihtsustada ja lihtsustada laadimis- ja vesinikutankimistaristu ehitamist, lubade andmist ja käitamist. Sellised täiendavad meetmed võivad olla seadusandlik akt, teisesed õigusaktid, näiteks valitsuse dekreedid, või tehnilised meetmed ja metoodikad ning need võivad põhineda 1. reformi raames koostatud meetmete loetelul.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform 5: Heitevaba liikuvuse stimuleerimine teemaksukleebise maksumuse ja struktuuri muutmise kaudu
Reformi eesmärk on luua märkimisväärne stiimul heiteta maanteesõidukite, nimelt sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kasutuselevõtuks. Reformi eesmärk on muuta teemaksukleebise tasusid ja kulustruktuuri, et tõsta tavapäraste sõidukite teemaksukleebise tasude hinda, säilitades samal ajal kehtiva erandi üksnes heiteta sõidukitele. Reformi tulemusel suureneb tavakütusel töötavate M1- ja N1-kategooria sõidukite iga-aastane teemaksukleebis vähemalt 50 % võrreldes 2022. aasta lähtetasemega.
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering 1: Laiendatud meede: Abi sõidukite ostmiseks – heiteta sõidukid ja elektrilised kastirattad eraettevõtjatele
Investeeringu eesmärk on laiendada samanimelise komponendi 2.4 (investeering 4) olemasolevat meedet. Neid kahte meedet kokku võttes on Tšehhi kava koguinvesteeringu tulemuseks 4 555 sõidukit, millest 4 055 on heitevabad autod ja heitevabad kaubikud, ning 500 elektrijalgrattad.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
II.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
329 |
Reform 1: Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid
|
Eesmärk |
Keskkonnahoidliku liikuvuse riikliku tegevuskava läbivaatamine |
Keskkonnahoidliku liikuvuse riikliku tegevuskava läbivaatamise vastuvõtmine valitsuse poolt |
2. kv |
2024 |
Valitsus võtab vastu keskkonnahoidliku liikuvuse riikliku tegevuskava läbivaatamise, määrates kindlaks viisi, kuidas Tšehhi Vabariik saaks kiirendada heitevaba liikuvuse kasutuselevõttu ning asjakohase laadimis- ja vesinikutankimistaristu kasutuselevõttu. Tegevuskava peab olema kooskõlas asjakohaste ELi õiguslike nõuetega (nt alternatiivkütuste taristu määrus, taastuvenergia direktiiv, keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv, üleeuroopalise transpordivõrgu määrus) ning Tšehhi riikliku energia- ja kliimakavaga ning riikliku õhusaaste kontrolli programmiga. Tegevuskavas määratakse kindlaks konkreetsed eesmärgid Tšehhis registreeritud heiteta sõidukite arvu suurendamiseks vastavates kategooriates (M1-kategooria sõiduautod, N1 – väikesed tarbesõidukid; N2 ja N3 – raskeveokid UNECE standardite alusel), mis tuleb täita 31. detsembriks 2025 ja 31. detsembriks 2030. Heiteta sõidukite registreerimise sihteesmärgid 2025. aastaks kajastavad nõuet suurendada vastavates sõidukikategooriates registreeritud heiteta sõidukite arvu vähemalt 70 % võrreldes 2022. aasta lähtetasemega. Tegevuskavas määratakse kooskõlas alternatiivkütuste taristu määruse asjakohaste õiguslike nõuetega kindlaks laadimistaristu ja vesinikutanklate konkreetsed eesmärgid. Tegevuskava sisaldab loetelu meetmetest, millega pakutakse rahalisi ja fiskaalstiimuleid, et veelgi stimuleerida heiteta sõidukite ja taristu kasutuselevõttu. Tegevuskavas esitatakse ka loetelu lisameetmetest, mille eesmärk on luua soodne keskkond laadimistaristu ja vesinikutanklate kasutuselevõtuks ja käitamiseks, eelkõige lihtsustades asjaomase taristu ehitamist, lubade andmist ja käitamist. Tegevuskava eelnõu osas konsulteeritakse enne selle viimistlemist asjaomaste sidusrühmadega, nagu tööstuse esindajad ja valitsusvälised organisatsioonid. |
|||
|
330 |
Reform 1: Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid |
Siht |
Registreeritud heiteta sõidukite arvu suurendamine |
Protsent |
0 |
70 % |
2. kv |
2026 |
Sihttase tähendab vastavates sõidukikategooriates (M1 – sõiduautod, N1 – väikesed tarbesõidukid) registreeritud heiteta sõidukite arvu minimaalset protsentuaalset suurenemist; N2 ja N3 – raskeveokid UNECE standardite alusel) Tšehhis 31. detsembriks 2025 võrreldes 2022. aasta lähtetasemega. Ametlikud andmed esitatakse seire eesmärgil 31. märtsi 2026. aasta lõpuks Euroopa alternatiivkütuste vaatluskeskusele. |
|
|
331 |
Reform 1: Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid |
Eesmärk |
Toetus alternatiivkütuste taristu kiiremaks kasutuselevõtuks |
Avaldatakse transpordiministeeriumi projektikonkursid elektrisõidukite laadimistaristu ja vesinikutanklate kasutuselevõtuks |
2. kv |
2026 |
Tšehhi algatab rahastamiskava raames avalikud projektikonkursid, mille koguväärtus on vähemalt 120 miljonit eurot, et toetada alternatiivkütuste taristu, nimelt elektrisõidukite laadimistaristu ja vesinikutanklate kasutuselevõttu Tšehhis, mille eesmärk on laadida või tankida heiteta kergsõidukeid ja raskeveokeid. Eesmärgi saavutamiseks esitab Tšehhi kava toimimise kohta ajavahemikul 2022. aasta veebruarist kuni 2026. aasta märtsini ka järgmise teabe: ·kava raames toetatava taristu jaoks eraldatud vahendite üldine tegelik tase; ·kava raames toetatava taristu arv ja liik; ·kava raames toetatavate laadimisjaamade ja laadimispunktide väljundvõimsus ning vesinikutanklate võimsus ja rõhk; ·toetatava taristu geograafiline asukoht. |
|||
|
332 |
Reform 2: Maksumeetmed heitevaba liikuvuse toetamiseks |
Eesmärk |
Maksuvabastused heiteta sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks eraettevõtetes |
Tulumaksuseaduse muudatuste jõustumine |
4. kv |
2024 |
Muudetud tulumaksuseaduses sätestatakse kiirendatud amortisatsioon kõigi sõidukikategooriate (M1 – sõiduautod, N1 – väikesed tarbesõidukid; N2 ja N3 – raskeveokid, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardite alusel) ettevõtete sõidukiparkide puhul. Samuti vaadatakse läbi tulumaksuseadus, et muuta ametiautode kavade mitterahalisi soodustusi, mis põhinevad sõiduautode CO2 heite näitajatel. Muudatusega nähakse ette mitterahaliste hüvitiste kavas eristamine heiteta sõidukite ja muud liiki sõidukite vahel, kusjuures heiteta sõidukeid koheldakse kõige soodsamalt. Muudatusega tagatakse samal tasemel stiimulid nii töötajatele kui ka tööandjatele. |
|||
|
333 |
Reform 3: Taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitleva õigusraamistiku parandamine |
Eesmärk |
Tšehhi vesinikustrateegia läbivaatamine |
Vastuvõtmine valitsuse poolt |
2. kv |
2024 |
Tšehhi vesinikustrateegia vaadatakse läbi, et määrata kindlaks eelkõige taastuvallikatest toodetud vesinikul põhineva ökosüsteemi arendamise prioriteedid Tšehhis. Läbivaadatud strateegia põhineb Tšehhi vesinikumajanduse eri segmentide analüüsil ja selles võetakse arvesse asjakohaseid ELi nõudeid. Läbivaatamisel määratakse kindlaks vesiniku tootmise ja kasutamise sihteesmärgid, keskendudes eelkõige taastuvallikatest toodetud vesinikule. Läbivaadatud vesinikustrateegiale lisatakse loetelu esmastest õigusaktidest, teisestest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja metoodikatest, mille vastuvõtmine või muutmine on vajalik, et tagada kooskõla vesinikku käsitleva ELi õigusraamistikuga, eelkõige taastuvenergia direktiiviga, ning luua tingimused Tšehhi vesiniku ökosüsteemi arendamiseks. Loetelu sisaldab selliste meetmete vastuvõtmise või muutmise eeldatavat soovituslikku ajakava. Läbivaatamine hõlmab ka tegevuskava, mille eesmärk on määrata vesiniku ökosüsteemi eri segmentide jaoks kindlaks avaliku sektori rahastamise prioriteedid ja määrata kindlaks asjaomaste rahastamiskonkursside algatamise ajakava. Läbivaadatud vesinikustrateegia sisaldab ka hinnangut ja trajektoori vesinikutarnijatele ja vesinikutanklate käitajatele, et tarnida taastuvallikatest toodetud vesinikku Tšehhi vesinikutanklates. Eelkõige seatakse trajektooriga Tšehhi vesinikutanklatele eesmärk tarnida kumulatiivselt taastuvallikatest toodetud vesinikku kooskõlas taastuvenergia direktiivi allsihid ning tagatakse, et üldiste grupierandi eeskirjade alusel toetust saanud vesinikutanklad tarnivad taastuvallikatest toodetud vesinikku üksnes alates 2035. aastast. |
|||
|
334 |
Reform 3: Taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitleva õigusraamistiku parandamine |
Eesmärk |
Tšehhi vesinikustrateegia läbivaatamine – meetmed vesiniku kasutuselevõtu edendamiseks |
Muudatuste jõustumine |
4. kv |
2025 |
Eelmises eesmärgis nr 333 esitatud meetmete loetelusse kantud meetmetest tagab Tšehhi vähemalt järgmiste siduvate meetmete läbivaatamise: a)Energiaseadus (458/2000 Coll.), millega määratletakse vesinik energiakandjana; b)Dekreet nr 108/2011 Coll. gaasi mõõtmise ja gaasisüsteemiga ühendamise nõudeid käsitleva dekreedi nr 488/2021 Coll. läbivaatamise kohta ning c)Dekreet nr 345/2002 Coll., millega määratakse kindlaks mõõtevahendid kohustuslikuks kontrollimiseks ja tüübikinnitusele kuuluvate mõõtevahendite jaoks, et stimuleerida ja lihtsustada vesiniku, eelkõige puhta vesiniku kasutuselevõttu gaasivõrkudes. |
|||
|
335 |
Reform 4: Heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused |
Eesmärk |
Elektrisõidukite laadimisjaamade ja vesinikutanklate ehitamise loamenetluse lihtsustamine |
Ehitusseaduse muudatuste jõustumine |
4. kv |
2024 |
Ehitusseaduse muudatuste jõustumine. Muudatustega nähakse ette kuni 22 kW suuruste laadijate eeliskohtlemine, määratledes seda tüüpi taristu „väikese ehitusena“ ja määratledes üle 22 kW laadijad ehitusloa taotlemisel lihtsa ehitusena. |
|||
|
336 |
Reform 4: Heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused |
Eesmärk |
Elektrisõidukite laadimisjaamade ja vesinikutanklate ehitamise loamenetluse lihtsustamine – lisameetmed |
Meetmete vastuvõtmine ja kehtivate siduvate meetmete muutmine |
4. kv |
2025 |
Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse vastu täiendavad siduvad või mittesiduvad meetmed või olemasolevate siduvate või mittesiduvate meetmete muudatused, mille tulemuseks on laadimistaristu ja vesinikutanklate ehitamise, neile lubade andmise ja käitamise lihtsustamine ja lihtsustamine. Lisameetmed ja läbivaadatud olemasolevad meetmed võivad hõlmata esmaseid õigusakte, teiseseid õigusakte või tehnilisi norme ja meetodeid. Sellised lisameetmed võivad põhineda 1. reformi raames koostatud meetmete loetelul. |
|||
|
337 |
Reform 5: Heitevaba liikuvuse stimuleerimine maanteede teemaksukleebise muutmise kaudu |
Eesmärk |
Teemaksukleebise kulude läbivaatamine |
Maanteeseaduse muudatuse jõustumine |
4. kv |
2024 |
Maanteeseaduse muudatuste jõustumine, et muuta alla 3,5-tonniste sõidukikategooriate (M1-sõiduautod, N1 – ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standarditel põhinevad väikesed tarbesõidukid) teemaksukleebise tasusid ja teemaksukleebise kulustruktuuri vastavalt nende CO2 heite näitajatele. Muudatustega tagatakse maksumäärade diferentseerimine tavaliste ja vähese heitega sõidukite puhul, mille CO2 heide on alla 50 g CO2/km, ning heiteta M1- ja N1-tüüpi sõidukite vahel, kusjuures seda tüüpi heiteta sõidukid on vabastatud teemaksukleebise tasudest. Muudatusega tagatakse ka tavakütusel töötavate M1- ja N1-kategooria sõidukite iga-aastase teemaksukleebise suurendamine vähemalt 50 % võrreldes 2022. aasta lähtetasemega. |
|||
|
338 |
Investeering 1: Laiendatud meede: Abi sõidukite ostmiseks – eraettevõtetele mõeldud sõidukid (elektrisõidukid, H2-sõidukid, jalgrattad) |
Siht |
Komponendi 2.4 sihi 119 suurendamine |
Arvu suurenemine |
2670 |
4 555 |
4. kv |
2025 |
Heiteta sõidukite arvu suurendamine 1 885 lisaühiku võrra, mille tulemusel saadi kokku 4 555 uut sõidukit, millest 4 055 heiteta sõidukit (autod ja kaubikud) ja 500 uut elektrilist kastiratast. |
|
JJ. KOMPONENT 7.6 Raudteetranspordi elektrifitseerimine (REPowerEU)
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse jätkuvat vajadust minna Euroopa transpordisektoris üle säästvamatele transpordiliikidele, eelkõige edendades üleminekut raudteetranspordile.
Komponendi eesmärk on suurendada Tšehhi raudteevõrkude elektrifitseerimist ja selle eesmärk on ajakohastada Tšehhi raudteevõrke.
Komponent on seotud 2022. aasta riigipõhiste soovituste nr 4 rakendamisega, eelkõige püüdes vähendada fossiilkütuste kasutamist Tšehhi transpordisüsteemis.
JJ.1 Tagasimaksmatu rahalise toetuse investeeringute kirjeldus
Investeering 1: Elektrifitseerimine Brno piirkonnas
Investeeringu eesmärk on viia lõpule konkreetse projekti elektrifitseerimine Brno piirkonnas, vähendades seeläbi sõltuvust fossiilkütustest kohalikus transpordisüsteemis. Investeeringu tulemusel viiakse lõpule projekt „Brno-Zastávka u Brna elektrifitseerimine, 2. etapp“, mille pikkus on 9,98 km.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
JJ.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
339 |
Investeering 1: Brno piirkonna elektrifitseerimine |
Siht |
Raudtee elektrifitseerimise projekti „Brno-Zstávka u Brna elektrifitseerimine, 2. etapp“ lõpuleviimine |
Km |
0 |
9,98 |
2. kv |
2026 |
Elektrifitseerimisprojekti „Brno Zastávka u Brna elektrifitseerimine, 2. etapp“ lõpuleviimine. Projekti tulemuseks on kokku 9,98 kilomeetrit elektrifitseeritud raudteeliini. |
|
KK. KOMPONENT 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine (REPOWER EU)
Komponendi eesmärk on lihtsustada taastuvenergiaprojektide keskkonnalubade andmise protsessi ja kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, luues konkreetsed valdkonnad, kus haldus- ja loamenetlusi ühtlustatakse ja lihtsustatakse.
Komponent toetab riigipõhise soovituse täitmist, et vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja nende tarbimist, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, muu hulgas lihtsustades veelgi loamenetlusi ja lihtsustades juurdepääsu võrgule (riigipõhine soovitus 4, 2022).
KK.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide kirjeldus
Reform 1: Ühtne keskkonnaalane arvamus
Meetme eesmärk on esitada ühtne keskkonnaalane arvamus ja toetada selle rakendamist Tšehhi ametiasutuste poolt. Ühtse keskkonnaalase arvamuse reformi eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada keskkonnalubade andmise protsessi, sealhulgas taastuvenergiaprojektide puhul, võttes samal ajal arvesse looduse ja maastiku säilitamise keskkonnaalaseid huve ning ELi õigusest tulenevaid nõudeid, samuti keskkonnaasjades üldsuse osalemist ja õiguskaitse kättesaadavust käsitleva rahvusvahelise õiguse nõudeid.
Reformiga kehtestatakse ühtne menetlus, mis hõlmab erinevaid keskkonnaaruandeid, mis on väljastatud valdkondlike keskkonnaalaste õigusaktide alusel ehitusseadusega hõlmatud projektide kohta, ning kui projekti taotleja seda taotleb, ka projektide puhul, mille suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamise seaduse (nr 100/2001 Coll.) kohast keskkonnamõju hindamist. Reformi tulemuseks on eeldatavasti lühemad keskkonnamõju hindamise protsessid taastuvenergiaprojektide puhul, sealhulgas selliste projektide puhul, mis kuuluvad täieliku kohustusliku hindamis- või sõelumisprotsessi alla.
Rakendamise toetamine seisneb täiendavate töötajate värbamises, et koostada ja rakendada siduvaid metoodilisi suuniseid, et toetada haldusorganeid, keda ühtse keskkonnaalase arvamuse esitamine mõjutab (nt piirkondlikud omavalitsused, omavalitsused). Lisaks tehakse keskkonnamõju hindamise/keskkonnamõju hindamise riikliku infosüsteemi kaudu kättesaadavaks ühtne keskkonnaarvamus projektide kohta.
Meede rakendatakse 2024. aasta detsembriks.
Reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad
Meetme eesmärk on toetada tuule- ja päikeseenergia kiirendatud kasutuselevõttu konkreetsetes kohtades, mida nimetatakse taastuvenergia kiirendusaladeks ja mille koguvõimsus on vähemalt 2 500 MW.
Reformiga antakse piirkondadele ja omavalitsustele võimalus määrata päikese- ja tuuleenergia tehnoloogiate jaoks taastuvenergia kiirendusalad. Iga piirkond peab sisaldama tuule- ja päikeseenergia ülesseatud võimsuse (MW) eesmärke. Taastuvenergia kiirendusalade määramine toimub 2025. aasta kolmandas kvartalis piirkondades ja omavalitsustes.
Taastuvenergia kiirendusalad valitakse ühtse metoodika alusel, järgides selliseid objektiivseid kriteeriume nagu tuuleenergia tihedus, tuule kiirus, päikesekiirgus ja väike keskkonnamõju. Reformiga kehtestatakse konkreetsed loamenetlused, mida kohaldatakse kiirendavates piirkondades taastuvenergiaprojektide suhtes, mille tulemuseks on lihtsamad menetlused ja lühemad tähtajad. Piirkonna tasandil viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, vabastades projektid individuaalse keskkonnamõju hindamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui konkreetne projekt võib avaldada negatiivset mõju keskkonnale. Taastuvenergia kiirendusaladel asuvate projektide suhtes kohaldatakse kiirendatud loamenetlust. Selleks et tagada mõjutatud elanikkonna kaasamine taastuvenergia projektidesse, peaksid reformiga kaasnema sellised projektide heakskiitmise meetmed nagu kohalikud referendumid, rahaline osalus, majandusliku kasu jagamine, konfliktide lahendamise mehhanismid ja varajase kaasamise meetmed. Keskkonnaministeerium pakub piirkondadele abi- ja teavitusmeetmeid kiirenduspiirkondades.
Tšehhi Vabariigi keskkonnaministeeriumi (3,5 täistööajale taandatud töötajat) ja Tšehhi Vabariigi looduskaitseameti (üks täistööajale taandatud töötaja) reformi rakendamiseks suurendatakse haldussuutlikkust ning seda rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu raames.
Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2025.
KK.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus ja selge määratlus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
340 |
Reform 1: Ühtne keskkonnaalane arvamus |
Eesmärk |
Ühtse keskkonnaalase arvamuse jõustumine |
Seaduse jõustumisele viitav õigusnorm |
|
|
|
3. kv |
2023 |
Ühtset keskkonnaalast arvamust käsitlevate õigusaktide jõustumine. Arvamuses liidetakse keskkonnalubade andmise menetlus siduvaks arvamuseks kõigi ehitusseaduse alusel loa saanud projektide ja keskkonnamõju hindamisele kuuluvate projektide kohta, kui projekti taotleja seda nõuab. Seadust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 ehitusseaduses määratletud erikonstruktsiooni suhtes ja alates J juulist 2024 muud liiki hoonete suhtes.
Õigusaktidega nähakse ette arvamuse esitamise eest vastutavate üksikute asutuste määramine vastavalt eri juhtudele (nt piirkondlikud omavalitsused, laiendatud pädevusega kohalik omavalitsus või keskkonnaministeerium).
Samuti nähakse selles ette, et projektide puhul, mille suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist, on ühtne keskkonnaarvamus elektrooniliselt kättesaadav KMH/KSH riiklikus infosüsteemis. |
|
341 |
Reform 1: Ühtne keskkonnaalane arvamus |
Siht |
Tehniline abi keskkonnalubade andmise menetluste kiirendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks |
|
Töötajate arv |
0 |
36 |
4. kv |
2023 |
Ühtse keskkonnaalase arvamuse reformi rakendamiseks võetakse tööle 36 täistööajaga töötajat. |
|
342 |
Reform 1: Ühtne keskkonnaalane arvamus |
Eesmärk |
Meetodite ja vormide avaldamine keskkonnaministeeriumi poolt |
Suuniste avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Keskkonnaministeerium avaldab järgmised riigihalduse suunised: 1) metodoloogilised juhised, menetluse vormid, mille puhul keskkonnamõju hindamise siduv arvamus on kombineeritud SEO-ga 2) metoodiline juhend menetluse jaoks, kui SEO antakse välja eraldi, st kui KMH toimub esimesena ja SEO väljastatakse hiljem. 3) metoodilised suunised, milles kirjeldatakse juhtimist, struktuurimuutusi, pädevuste jaotust ja suunatakse erinevate riigiasutuste tööd. Metoodika hõlmab ka dokumendivorme, sealhulgas SEO taotlusvorme. |
|
343 |
Reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad |
Eesmärk |
Taastuvenergia kiirendusalade määramise metoodika |
Metoodika avaldamine |
4. kv |
2023 |
Metoodikaga määratakse kindlaks tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobivate alade valimise ja hindamise ühtsed kriteeriumid. See hõlmab piirkondi, millel on väiksem keskkonnamõju, mis ei ole vastuolus või on väike muude huvidega, piisava tuuleenergia tiheduse, tuule kiiruse, päikesekiirguse ja ülekandesüsteemile juurdepääsu potentsiaaliga piirkondi. Finantsstiimulid, leevendusmeetmed ja kõigile kasulikud lahendused ökosüsteemi teenuste parandamiseks maastikul on osa metoodikale lisatud dokumentidest.
Keskkonnaministeerium pakub piirkondadele ja omavalitsustele abi- ja teavitusmeetmeid kiirendusaladel. |
|||
|
344 |
Reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad |
Eesmärk |
Taastuvenergia kiirendusalasid toetav raamistik |
Ehitusseaduse, energiaseaduse, taastuvate energiaallikate seaduse, keskkonnamõju hindamise seaduse ning loodus- ja maastikuseaduse seaduse muudatuse jõustumine Taastuvenergia kiirendusalasid käsitlevate uute õigusaktide jõustumine Ajakohastatud ruumilise arengu poliitika vastuvõtmine |
4. kv |
2024 |
Seadusandlike muudatustega antakse piirkondadele ja omavalitsustele võimalus määrata päikese- ja tuuleenergia tehnoloogiate jaoks taastuvenergia kiirendusalad, tuginedes territoriaalse arengu põhimõtetele ja aladele ülemineku kehtestamise metoodikale. Iga piirkond peab sisaldama tuule- ja päikeseenergia ruumi (km²) või installeeritud võimsuse (MW) eesmärke. Seadusandlike muudatustega kehtestatakse konkreetsed lihtsustatud loa- ja võrguühenduse menetlused, mida kohaldatakse taastuvenergiarajatiste suhtes sellistes taastuvenergia kiirenduspiirkondades, mille tulemuseks on lihtsamad menetlused ja lühemad tähtajad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi alusel viiakse läbi ühtne keskkonnamõju hindamine piirkonna tasandil, vabastades projektid individuaalsest mõjuhindamisest. Kui asjaomase asutuse tehtud sõelumisel on tõendeid selle kohta, et konkreetsel projektil on suur tõenäosus avaldada keskkonnale olulist kahjulikku mõju, tuleb selle projekti keskkonnamõju hindamine läbi viia keskkonnamõju hindamise direktiivi ja elupaikade direktiivi alusel (kuue kuu jooksul). Planeerimise tasandil peab taastuvenergia kiirendusalades osalema üldsus. Kiirenduspiirkonnas asuvate projektide suhtes kohaldatakse kiirendatud loamenetlust. Kõigile lubadele kehtestatakse kohustuslikud siduvad tähtajad tagamaks, et loamenetlus ei ületa ühte aastat üle 150 kW käitiste puhul ja 6 kuud taastuvenergiat tootvate käitiste puhul kuni 150 kW. Seadusandlike muudatustega nähakse ette selliste projektide heakskiitmise meetmete kehtestamine nagu rahaline osalus, majandusliku kasu jagamine, konfliktide lahendamise mehhanismid, varajase kaasamise meetmed ja keskkonnaleevendusmeetmed. |
|||
|
345 |
Reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad |
Siht |
Tehniline abi taastuvenergia eelisarendusalade määramiseks |
|
Töötajate arv |
0 |
3,5 |
4. kv |
2024 |
Taastuvenergia kiirendusalade rakendamiseks võetakse tööle kolm täistööajaga töötajat ja poole kohaga töötajaid. |
|
346 |
Reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad |
Siht |
Taastuvenergia kiirendusalade määramine tuule- ja päikeseenergia arendamiseks |
MW |
0 |
2500 |
3. kv |
2025 |
Taastuvenergia kiirendusalade kogum määratakse koos taastuvenergia võimsuse eesmärkidega enamikus piirkondades, tuule- ja päikeseenergia tootmise koguvõimsus on vähemalt 2 500 MW.
|
|
2. JAGU: RAHALINE TOETUS
Rahaline toetus
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
172 |
C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 2: Digiseadmed koolidele |
Siht |
Koolide poolt kaugõppeks ostetud digiseadmete arv |
|
72 |
C 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Eesmärk |
Uue ehitusseaduse jõustumine |
|
134 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 2: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Eesmärk |
Põllumajandusministeeriumi esitatud loetelu projektidest, mida toetatakse investeeringu 2 raames |
|
168 |
C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine |
Eesmärk |
Digitaalset kirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist tugevdavate uute õppekavade heakskiitmine |
|
51 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 2: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) |
Eesmärk |
Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse loomine Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks Tšehhi Vabariigis (CEDMO) |
|
102 |
C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 1: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt energiatõhususe meetodil põhinevate tagatud teenuste näidislepingu vastuvõtmine |
|
105 |
C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 2: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Eesmärk |
Programmidokumentide vastuvõtmine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt seoses avalike tulekustutussüsteemide renoveerimise meetmetega |
|
198 |
C 4.2: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – Reform 1. Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana |
Eesmärk |
Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) keskpika perioodi strateegia vastuvõtmine, mille on heaks kiitnud panga aktsionärid (keda esindavad tööstus-, kaubandus-, rahandus- ja kohaliku arengu ministeeriumid) |
|
199 |
C 4.2: Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – Reform 1. Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga arendamine riikliku arengupangana |
Eesmärk |
Uue kvaasiomakapitaliinstrumendi juhtimismudeli väljatöötamine |
|
200 |
C 4.2: Tšehhi-Moraavia Tagatis- ja Arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – Investeering 1: Ettevõtlust toetavate kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahendite uue eelarverea väljatöötamine |
Eesmärk |
Rahastamisleping Tšehhi-Moraavia tagatis- ja arengupanga kui riikliku arengupangaga (ČMZRB) |
|
203 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 2: Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas |
Eesmärk |
Kohtute ja kohtunike seaduse jõustumine |
|
208 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Koordineerimisasutuse haldussüsteemi käsitleva tegevuskava koostamine ja rakendamine, eelkõige seoses huvide konflikti piisava ja süsteemse ennetamisega piirkondliku kriisilahendusfondi kontekstis. |
|
211 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Auditistrateegia, millega tagatakse sõltumatu ja tõhus audit riskikapitalifondi rakendamise kohta |
|
212 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Tegeliku tulusaaja mõiste läbivaatamine seoses RRF kontrollisüsteemiga |
|
223 |
C 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris – Investeering 1: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Eesmärk |
Uue uurimis- ja arendustegevuse toetusprogrammi käivitamine |
|
226 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Reform 1. Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks |
Eesmärk |
Riikliku koordineerimisrühma loomine tööstusuuringute toetamiseks |
|
236 |
C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 1: Riiklik onkoloogiline programm |
Eesmärk |
Tšehhi Vabariigi riiklik onkoloogiline programm aastateks 2022-2030 |
|
3 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 2: E-tervise teenused |
Eesmärk |
Koostalitlusvõime standardite määratlemine kooskõlas e-tervise Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga ja telemeditsiini reguleerivate eeskirjade määratlemine |
|
68 |
C 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Reform 1. Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine |
Eesmärk |
Majanduse digitaliseerimise platvormi loomine |
|
146 |
C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 2 Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine |
Eesmärk |
Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja vastuvõtmine keskkonnaministeeriumi poolt |
|
184 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Eesmärk |
Kolmepoolse ümber- ja täiendõppe komitee loomine |
|
29 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 4:
|
Eesmärk |
Andmete haldamise ja kasutamise analüüs justiitssektoris ning andmehoidla kasutuselevõtt |
|
83 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 1: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Eesmärk |
1. investeeringu projektide kogumi määratlus |
|
86 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 2: Raudteede elektrifitseerimine |
Eesmärk |
2. investeeringu projektide kogumi määratlus |
|
89 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Eesmärk |
3. investeeringu projektide kogumi määratlus |
|
92 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
|
93 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
|
94 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
|
131 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Tulvakaitse |
Eesmärk |
Tulvakaitse lepingute sõlmimisest teatamine |
|
135 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 2: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Siht |
T1: 50 % väikeste vooluveekogude ja veehoidlate projektide lõpuleviimine |
|
176 |
C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Eesmärk |
Programmi käivitamine ülikoolide ümberkujundamise toetamiseks |
|
207 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Kõigi lõppsaajate, sealhulgas kõigi tegelikult kasusaavate omanike kohta andmete kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise süsteem (nagu on sätestatud rahapesuvastase direktiivi artikli 3 punktis 6). |
|
209 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Koordineeriva asutuse rakendatavad huvide konflikti vältimise meetmed. |
|
210 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Andmekogude süsteem |
|
213 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Suunised huvide konflikti vältimise ja haldamise kohta |
|
214 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 5: Kontroll ja audit |
Eesmärk |
Menetlused huvide konflikti vältimiseks kooskõlas finantsmääruse artikliga 61 |
|
224 |
C 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris – Investeering 1: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Siht |
Riigihankelepingute sõlmimine vähemalt nelja teadus- ja arenduskonsortsiumiga |
|
Osamakse summa |
1 066 888 563 eurot |
1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
12 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtetele osutatavad digitaalsed teenused – investeering 2: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine |
Siht |
Avatud andmete koostajate arvu suurenemine avaliku halduse asutustes, kes avaldavad avatud andmeid riiklikus avatud andmete kataloogis |
|
140 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 4: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Siht |
T1: 12 000 hektari suuruse ala taasmetsastamine amelioratiivsete ja stabiliseerivate puuliikide abil |
|
229 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 3: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas |
|
15 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 1:
|
Eesmärk |
Süsteemi CzechPOINT 2.0 ja CAAIS rakendamine ja käitamine |
|
16 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 1:
|
Eesmärk |
E-passi (ePasy) ja EVC2 viisasüsteemi edukas ajakohastamine ja käitamine |
|
20 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 2:
|
Eesmärk |
Täielikult toimiva tarkvarapõhise andmekeskuse, sealhulgas andmemahutite valmimine. |
|
23 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 3:
|
Eesmärk |
Tšehhi politsei turvateabe ja sündmuste haldamise süsteemi ajakohastamine ning selle kasutuse laiendamine viie täiendava infosüsteemi küberturvalisuse kaitseks |
|
25 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 1:
|
Eesmärk |
Komponentides 1.1 ja 1.2 ette nähtud infosüsteemide ja e-valitsuse ökosüsteemi muudatusi rakendavatele asutustele nõustamisteenuseid pakkuvate kolme pädevuskeskuse täielik toimimine |
|
30 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 4:
|
Siht |
Videokonverentside korraldamiseks äsja varustatud ja ühendatud videokonverentsiruumide arvu suurenemine kohtusüsteemis. |
|
57 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 6: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele |
Siht |
Arukate linnade etalonrakenduste väljatöötamine ja käitamine |
|
90 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Siht |
26 projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
|
95 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
|
96 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
|
97 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
|
132 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Tulvakaitse |
Siht |
T1: 15 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse üleujutuste eest. |
|
150 |
C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 2: Ringlahendused ettevõtetes |
Eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeerium sõlmib kõik riigihankelepingud projektide kohta, millega investeeritakse ringlahendustesse ettevõtetes |
|
152 |
C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 3: Vee säästmine tööstuses |
Eesmärk |
Tööstuses vee säästmise ja optimeerimise projektide riigihankelepingute sõlmimine tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
|
161 |
C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 1: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest |
Eesmärk |
Teatis selliste projektide lepingute sõlmimise kohta, mille eesmärk on kaitsta Brno linna põua ja üleujutuste eest. |
|
228 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 2: Teadus- ja arenduskoostöö toetamine (kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga) |
Siht |
VKEde koostöö riiklike pädevuskeskuste alla kuuluva riikliku teadusasutusega |
|
232 |
C 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Investeering 1: Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine |
Eesmärk |
Pakkumiskutse intensiivse meditsiini simulatsiooni keskuse ehitamiseks |
|
240 |
C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Investeering 1: Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja loomine |
Eesmärk |
Sõltumatu asutuse kinnitatud teostatavusuuring |
|
|
|
Osamakse summa |
660 565 003 eurot |
1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
139 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 4: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Eesmärk |
Metsade majandamise planeerimist käsitleva ministri määruse muudatus (muudatusettepanek metsade majandamise planeerimist käsitleva määruse nr 84/1996 Coll. kohta) |
|
78 |
C 2.1: Säästev transport – Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Eesmärk |
Liikuvuskavade heakskiitmine |
|
87 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 2: Raudteede elektrifitseerimine |
Siht |
Eelnevalt kindlaks määratud projektide kogumi kahe projekti lõpuleviimine |
|
142 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 5: Vee säilitamine metsas |
Siht |
T1: 40 projekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja vee säilitamise projekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad). |
|
48 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga |
Eesmärk |
Sertifitseerimisvõrgustiku loomine ja määramine |
|
32 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt investeerimisprojektide kavade andmebaasi loomiseks ja võrgu kvaliteedi mõõtmiste arvu suurendamiseks ette valmistatud meetmete jõustumine |
|
99 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
|
|
|
Osamakse summa |
142 506 202 eurot |
1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
110 |
C 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele Reform 1: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Eesmärk |
Kaugkütte süsinikdioksiidiheite vähendamise hindamine Tšehhis |
|
111 |
C 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Reform 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Eesmärk |
Biomassi jätkusuutliku tarnimise trajektooride hindamine Tšehhis |
|
55 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 5: Euroopa plokiahela teenuste taristu (EBSI) – DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks |
Eesmärk |
Toetuse saajaga sõlmitud toetusleping VKEde kasutusmallide rakendamiseks |
|
127 |
C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 2: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamise projektid |
|
128 |
C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 2: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamine (35 % rakendatud) |
|
144 |
C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 1 Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis |
Eesmärk |
Keskkonnaministeeriumi koostatud jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide alusel vastu võetud rakendusotsuste jõustumine |
|
1 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks |
Eesmärk |
Andmeauditi lõpuleviimine keskvalitsuse tasandil ja kontseptuaalse dokumendi „Andmetele kontrollitud juurdepääsu strateegia, et tagada avaliku halduse andmete kogumise kvaliteedijuhtimise tingimused“ vastuvõtmine valitsuse poolt, mis on aluseks uutele andmehaldusalastele õigusaktidele |
|
7 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Eesmärk |
Ühtse digivärava täielik toimimine |
|
8 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Eesmärk |
Uute infosüsteemide valmimine |
|
13 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 3: Digitaalsed õigusteenused |
Eesmärk |
Võetakse kasutusele õigusportaali uus tehnoloogiaplatvorm, mis teeb digiteenused kodanikele kättesaadavaks ja ühendatakse keskse kodanikeportaaliga. |
|
14 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 3: Digitaalsed õigusteenused |
Siht |
Audiovisuaalsete andmesalvestusseadmetega kohtusaalide seadmed |
|
27 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 2:
|
Eesmärk |
Ühise ravimite registreerimise (ePrescreption) laiendamine narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ning meditsiiniseadmete elektroonilistele vautšeritele |
|
202 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 1: Rikkumistest teatajate kaitse |
Eesmärk |
Rikkumisest teatajate kaitse seaduse ja sellega kaasneva muutmisseaduse jõustumine |
|
59 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 7: Tšehhi Vabariigi nn rise-up programmid |
Siht |
Selliste projektide toetamine, mille eesmärk on innovatsioon meditsiiniliste ja digilahenduste valdkonnas, et tulla toime COVID-19 mõjuga ning selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega |
|
79 |
C 2.1: Säästev transport – Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Eesmärk |
Uue kaubaveokontseptsiooni heakskiitmine ja jõustumine |
|
80 |
C 2.1: Säästev transport – Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Eesmärk |
Veoteenuste kavade heakskiitmine. |
|
88 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 2: Raudteede elektrifitseerimine |
Siht |
Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
|
91 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Siht |
11 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
|
343 |
C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine – reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad |
Eesmärk |
Taastuvenergia kiirendusalade määramise metoodika |
|
341 |
C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine – reform 1: Ühtne keskkonnaalane arvamus |
Siht |
Tehniline abi keskkonnalubade andmise menetluste kiirendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks |
|
325 |
C 7.4: Koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides – reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Eesmärk |
Programmi käivitamine ülikoolide ümberkujundamise toetamiseks |
|
100 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Ehitatud jalgrattateed, külgkellad ja takistusteta teed |
|
101 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Moderniseeritud raudteesildade või tunnelite lõpuleviimine |
|
108 |
C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 3: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
75 % riigihankelepingute sõlmimine hoonete renoveerimise projektide jaoks, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
|
136 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 2: Väikesed vooluveekogud ja veehoidlad |
Siht |
T2: 50 % täiendavate väikeste vooluveekogude ja veehoidlate projektide lõpuleviimine |
|
145 |
C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 1 Jäätmekäitlust käsitlevate uute õigusaktide rakendamine Tšehhi Vabariigis |
Eesmärk |
Riikliku ja piirkondliku jäätmekäitluskava jõustumine |
|
154 |
C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 1: Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks |
Siht |
Riikliku investeerimisfondi ja valitud mahajäetud tööstusalade projektide omanike vaheliste toetuslepingute jõustumine |
|
156 |
C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 2: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks |
Siht |
Riikliku investeerimisfondi ja valitud mahajäetud tööstusalade projektide omanike vaheliste lepingute jõustumine |
|
158 |
C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 3: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil |
Siht |
Kõigi riigi omandis olevate mahajäetud tööstusalade äriotstarbeliseks taaselustamiseks sõlmitud riigihankelepingute jõustumine |
|
183 |
C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Investeering 2: Juhendamisprogrammid |
Siht |
Koolitusprogramme korraldavate koolide arv |
|
186 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Eesmärk |
Ümber- ja täiendõppe kursuste andmebaas |
|
192 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 2: Lastehoiuteenuste rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine |
Eesmärk |
Lapsehooldusseaduse jõustumine (seaduse nr 247/2014 (lasterühma lastehoiuteenuste osutamise kohta) muutmine) |
|
193 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 3: Pikaajalise hoolduse reform |
Eesmärk |
Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine |
|
301 |
C 7.1: Taastuvenergia- ja elektritaristu – Reform 1: Taastuvenergiale loa andmise menetluste lihtsustamine |
Eesmärk |
Muudetud õigusakti jõustumine |
|
340 |
C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine Reform 1: Ühtne keskkonnaalane arvamus |
Eesmärk |
Ühtse keskkonnaalase arvamuse jõustumine |
|
284 |
C4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 4: Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine |
Eesmärk |
Valitsuse resolutsiooni heakskiitmine riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse suurendamise kohta (süstematiseerimise otsus) ja sellega seotud eelarve heakskiitmine |
|
285 |
C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 4: Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine |
Siht |
Suurendada 2023. aastaks taaste- ja vastupidavuskava heaks töötavate inimeste arvu |
|
280 |
C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 1: Metoodiline toetus projektide ettevalmistamiseks kooskõlas ELi eesmärkidega |
Eesmärk |
Koordineerimis- ja pädevuskeskuse loomine ning selle juhtimiskava vastuvõtmine. |
|
205 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 3: Korruptsiooni käsitlevate andmete kogumine ja analüüs |
Eesmärk |
Metoodika loomine korruptsiooni mõõtmiseks Tšehhi Vabariigis |
|
|
|
Osamakse summa |
1 268 379 005 eurot |
1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
143 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 5: Vee säilitamine metsas |
Siht |
T2: 20 lisaprojekti (väikesed puidust ja looduslikust kivist tammid) lõpuleviimine, et aeglustada pinnase äravoolu ja veesidumisprojekte metsades (säilitamine ja väikesed veehoidlad). |
|
174 |
C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 2: Digiseadmed koolidele |
Siht |
Digitehnoloogia ja -seadmetega toetatud koolide arv, et edendada digitaalset kirjaoskust ja rakendada uusi IT-õppekavasid |
|
18 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 1:
|
Siht |
Avaliku halduse infosüsteemide arendamise tagajärjeks olevate loetletud infosüsteemide projektide teostamiseks lepingute sõlmimine |
|
84 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 1: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Siht |
Kahe eelnevalt kindlaksmääratud projekti lõpuleviimine. |
|
56 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 5: Euroopa plokiahela teenuste taristu (EBSI) – DLT võlakirjad VKEde rahastamiseks |
Siht |
Nende VKEde arv, kellel on võimalik pakkuda digitaalseid võlakirju EBSI alusel |
|
64 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 11: Digitaalsed regulatsiooni testkeskkonnad kooskõlas ELi prioriteetidega |
Eesmärk |
Digitaalse regulatsiooni testkeskkonna loomine |
|
113 |
C 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Investeering 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Eesmärk |
Soojus- ja elektrienergia tootmisrajatistesse tehtavate investeeringute kava |
|
179 |
C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Investeering 1: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine |
Eesmärk |
Uute ülikoolirajatiste ehitamiseks lepingute sõlmimine |
|
231 |
C 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Reform 1. Tervishoiutöötajate hariduse parandamine |
Eesmärk |
Tervishoiutöötajate koolituse juhtimise, haldamise ja hindamise elektrooniline süsteem |
|
274 |
C3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine
|
Eesmärk |
Kuulutati välja projektikonkurss ohustatud laste majutamiseks |
|
275 |
C3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Eesmärk |
Avaldatud projektikonkurss ohustatud lastele mõeldud rajatiste jaoks |
|
281 |
C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 2: Metoodiline toetus ja avaliku sektori investeeringute ajakohastamine |
Eesmärk |
Uue riigihankestrateegia ja selle rakendamise tegevuskava vastuvõtmine Tšehhi Vabariigi valitsuse poolt |
|
286 |
C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 4: Taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine |
Eesmärk |
Läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava jaoks heakskiidetud meedia- ja kommunikatsioonikava |
|
304 |
C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu – Reform 3 – Allmeede 1 Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust |
Eesmärk |
Seadusandlike ja menetluslike muudatuste jõustumine |
|
305 |
C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu – Reform 3 – Allmeede 1 Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust
|
Eesmärk |
Võrguga liitumise taotlusi ja võimsusi käsitleva teabe avaldamine
|
|
309 |
C 7.2 Energiavaldkonna detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Investeering 1: Elektriandmekeskus
|
Eesmärk |
Elektriandmete keskuse loomist käsitleva õigusakti jõustumine |
|
250 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia Investeering 2: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) |
Eesmärk |
Laiendatud CEDMO keskuse käivitamine |
|
256 |
C 1.7: Avaliku halduse digiüleminek – Investeering 2: Digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi täiustamine |
Eesmärk |
Töörühmade moodustamine |
|
292 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 5: Abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus kooskõlas RIS3 strateegiaga |
|
294 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 6: Transpordialaseks teadus- ja arendustegevuseks antav abi |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus transpordi valdkonnas |
|
296 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 7: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas |
|
312 |
C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 1: Energiakogukonnad |
Eesmärk |
Energiakogukondi käsitlevate muudetud õigusaktide jõustumine |
|
329 |
C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine – Reform 1: Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid
|
Eesmärk |
Keskkonnahoidliku liikuvuse riikliku tegevuskava läbivaatamine |
|
333 |
C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 3: Taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitleva õigusraamistiku parandamine |
Eesmärk |
Tšehhi vesinikustrateegia läbivaatamine |
|
Osamakse summa |
687 612 357 EUROT: |
1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
125 |
C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 1: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil |
Siht |
Energiatarbimise vähendamisega seotud lepingulised projektid |
|
148 |
C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 1: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur |
Eesmärk |
Ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide lepingute sõlmimine keskkonnaministeeriumi poolt |
|
141 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 4: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise metsa ülesehitamine |
Siht |
T2: Täiendava 24 000 ha maa-alade taasmetsastamine puuliikide parandamise ja stabiliseerimise teel |
|
245 |
C1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 2: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine |
Siht |
Riiklikus avatud andmete kataloogis avaldatud uute või täiustatud avatud andmekogumite arvu suurenemine |
|
9 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Eesmärk |
Nelja infosüsteemi täielik toimimine |
|
261 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 3: Keskkonna parandamine (raudteetaristu toetamine) |
Siht |
19 täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast |
|
276 |
C3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng Reform 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise reform |
Eesmärk |
Laste sotsiaal- ja õiguskaitse seaduse muudatuse jõustumine |
|
302 |
C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu – Reform 2: Taastuvenergia lubade andmise protsessi kiirendamine ja digitaliseerimine |
Eesmärk |
Muudetud õigusakti jõustumine |
|
303 |
C 7.1: Taastuvenergia ja elektritaristu – Reform 2: Taastuvenergia lubade andmise protsessi kiirendamine ja digitaliseerimine |
Eesmärk |
Digitaalne ühtne kontaktpunkt |
|
31 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 4:
|
Siht |
Andmesalvestusmahu suurendamine |
|
36 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine |
Siht |
Selliste uuringute avaldamine, mille eesmärk on parandada 5G võrkude kasutuselevõttu tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
|
38 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 1: Suure läbilaskevõimega ühenduse loomine |
Eesmärk |
Tööstus- ja kaubandusministeerium annab kõik toetusotsused aadressipunktide ühendamiseks väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) |
|
43 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 3: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades |
Eesmärk |
Kõigi toetuse andmise otsuste tegemine omavalitsuste ühendamiseks suure läbilaskevõimega ühendusega |
|
45 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 4: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud |
Eesmärk |
5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektidele kõigi toetuse andmise otsuste tegemine |
|
60 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 8: Ettevõtluse ja innovaatiliste ettevõtete edendamine |
Siht |
Programmi innovatsioonikeskuste ja partnerorganisatsioonide kaudu toetatud idufirmade arv |
|
69 |
C 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Investeering 1: Euroopa ja riiklikud digitaalse innovatsiooni keskused |
Siht |
Toimivate ja omavahel ühendatud Euroopa ja riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste loomine |
|
76 |
C 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Investeering 2: Avaliku halduse andmete arendamine ja kasutamine ruumiplaneerimises |
Eesmärk |
Ruumiliste analüütiliste dokumentide standarditud andmebaasi loomine |
|
85 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 1: Uued tehnoloogiad ja raudteetaristu digitaliseerimine |
Siht |
Kuue täiendava projekti lõpuleviimine eelnevalt kindlaks määratud projektide hulgast. |
|
103 |
C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 1: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
75 % riigihankelepingute sõlmimine hoonete renoveerimise projektide jaoks, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
|
98 |
C 2.1: Säästev transport – Investeering 4: Maantee- ja raudteeohutus (raudteeületuskohad, sillad ja tunnelid, jalgrattateed ja takistusteta teed) |
Siht |
Suurema ohutusega raudteeülesõidukohtade lõpuleviimine |
|
133 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 1: Tulvakaitse |
Siht |
T2: Täiendava 23 projekti lõpuleviimine, mille eesmärk on luua vastupanuvõimeline kaitse tulvade eest. |
|
106 |
C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 2: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Siht |
80 % avalike tulemasinate renoveerimise riigihankelepingute sõlmimine, millega saavutatakse primaarenergia sääst vähemalt 30 % ulatuses |
|
137 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 3: Maakorraldus |
Siht |
Selliste rohelise taristu projektide lõpuleviimine, millega edendatakse bioloogilist mitmekesisust, sealhulgas biokeskused, biokoridorid ja kohalikule põllumajandusmaastikule tüüpilise haljastuse istutamine (investeeringuga teenindatava maa hektarites). |
|
138 |
C 2.6: Looduskaitse ja kliimamuutustega kohanemine – Investeering 3: Maakorraldus |
Siht |
Keskkonnakaitsemeetmete lõpuleviimine ja kliimamuutustega kohanemine (investeeringuga teenindatava maa hektarites). |
|
160 |
C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Reform 1: Veemajandusseaduse muutmine |
Eesmärk |
Veemajanduse seaduse (seadus nr 254/2001 Coll.) muutmine eesmärgiga rakendada süsteemset lähenemisviisi põua ja veepuuduse ohjamisele. |
|
170 |
C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 1: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused |
Eesmärk |
Digiplatvormi loomine haridusressursside tõhusaks jagamiseks |
|
204 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 2: Kohtusüsteemi reform, mille eesmärk on tugevdada õiguslikku raamistikku ja läbipaistvust kohtute, kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite valdkonnas |
Eesmärk |
Kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite kohtuasjade menetlemist käsitleva seaduse jõustumine |
|
11 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtetele osutatavad digitaalsed teenused – Investeering 2: Avatud andmete ja avaliku andmebaasi arendamine |
Eesmärk |
Täiustatud funktsioonidega riikliku avatud andmete kataloogi laiendamine |
|
218 |
C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Reform 1: Kunstniku staatus |
Siht |
Oskuste pakkumisega toetatud kultuuri- ja loomesektori spetsialistide arv |
|
49 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia Reform 2: Ühine strateegilise tehnoloogia toetus- ja sertifitseerimisrühm koos strateegilise tehnoloogia nõukoguga |
Siht |
Sertifikaadi saanud ettevõtete arv |
|
70 |
C 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine Investeering 2: Euroopa võrdlustestimis- ja -eksperimenteerimisüksus |
Siht |
Euroopa võrdlustestimise ja -eksperimenteerimise keskuse loomine |
|
73 |
C 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Eesmärk |
Ehitusasutuste uue struktuuri tegevuse alustamine |
|
75 |
C 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine Investeering 1: Uue keskse infosüsteemi (AIS) loomine |
Eesmärk |
Keskinfosüsteem toimib täielikult |
|
220 |
C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori arendamine – Reform 2: Õigusreform, millega kehtestatakse kultuuriasutuste rahastamine mitmest allikast |
Eesmärk |
Jõustunud on õigusakti muudatus, mis võimaldab kultuuri ühist, mitut allikat hõlmavat rahastamist |
|
196 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T1: Sotsiaalvaldkonna ennetus-, nõustamis- ja koduhooldusteenuste jaoks ostetud vähesaastavate sõidukite arv |
|
234 |
C 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Investeering 2: Kriitilistest seisunditest taastuvate patsientide taastusravi |
Siht |
Rehabilitatsiooniabi toetamine |
|
282 |
C4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 3:
|
Siht |
Rakendamiseks ettevalmistatud projektide arv |
|
287 |
C4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 4: Riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine |
Eesmärk |
Hoidlate süsteemi (AIS) ajakohastamine |
|
288 |
C4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 4: Riikliku taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkuse suurendamine ning rakendamise tõhustamine |
Siht |
Suurendada 2024. aastaks taaste- ja vastupidavuskava heaks töötavate inimeste arvu |
|
310 |
C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Investeering 1: Elektriandmekeskus |
Eesmärk |
Energiaandmete keskuse töölerakendamine |
|
315 |
C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik
|
Eesmärk |
Raport mittefossiilse paindlikkuse vajaduse kohta |
|
316 |
C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine – Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik
|
Eesmärk |
Seadusandlike muudatuste jõustumine |
|
318 |
C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis – Reform 1: Ühtsed kontaktpunktid energiakogukondadele ja energiatõhusaks renoveerimiseks
|
Eesmärk |
Energiavaldkonna ühtne kontaktpunkt |
|
327 |
C 7.4: Koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides – Investeering 1: Kestlikud ja rohelised üleminekustrateegiad
|
Siht |
Uute kestlike ja keskkonnasäästlike üleminekustrateegiate vastuvõtmine avalik-õiguslikes ülikoolides |
|
332 |
C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 2: Maksumeetmed heitevaba liikuvuse toetamiseks |
Eesmärk |
Maksuvabastused heiteta sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks eraettevõtetes |
|
335 |
C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 4: Heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused |
Eesmärk |
Elektrisõidukite laadimisjaamade ja vesinikutanklate ehitamise loamenetluse lihtsustamine |
|
337 |
C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 5: Heitevaba liikuvuse stimuleerimine maanteede teemaksukleebise muutmise kaudu |
Eesmärk |
Teemaksukleebise kulude läbivaatamine |
|
342 |
C7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine Reform 1: Ühtne keskkonnaalane arvamus |
Eesmärk |
Meetodite ja vormide avaldamine keskkonnaministeeriumi poolt |
|
344 |
C7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine – Reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad |
Eesmärk |
Taastuvenergia kiirendusalasid toetav raamistik |
|
345 |
C7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine – Reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad
|
Siht |
Tehniline abi taastuvenergia eelisarendusalade määramiseks |
|
Osamakse summa |
1 616 469 125 eurot |
1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
21 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 2: E-valitsuse põhiregistrite ja -vahendite arendamine |
Eesmärk |
Loetletud projektide lõpuleviimine, millega suurendatakse teenuste keskpunkti ülekandevõimet ning ajakohastatakse ja optimeeritakse side- ja teabetaristut ja infosüsteeme. |
|
47 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Reform 1: Majanduse digiülemineku koordineerimis- ja toetussüsteemi institutsiooniline reform (sh RIS 3) |
Eesmärk |
Majanduse digipöörde järelevalvet teostavate avaliku sektori asutuste struktuuri reformimiseks vajalike organisatsiooniliste muudatuste rakendamine |
|
65 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 11: Digitaalne regulatsiooni testkeskkond kooskõlas ELi prioriteetidega |
Siht |
Testkeskkonnas osalejad, keda toetab testkeskkond |
|
197 |
C. 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T2: Sotsiaalvaldkonna ennetus-, nõustamis- ja koduhooldusteenuste jaoks ostetud vähesaastavate sõidukite arv |
|
206 |
C 4.3: Korruptsioonivastased reformid – Reform 4: Lobitöö reguleerimine |
Eesmärk |
Lobitöö seaduse jõustumine |
|
237 |
C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Eesmärk |
Onkoloogiliste sõeluuringuprogrammide koordineerimise eest vastutava institutsiooni määramine |
|
273 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Eesmärk |
Sotsiaalteenuste seaduse muutmine seoses kontrollide ja kaebustega |
|
277 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
Soetatud eluruumid ohustatud lastele– esimene partii |
|
298 |
C 5.3: Strateegiliselt hallatav ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteem – Reform 1: Strateegiliselt hallatav ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteem |
Eesmärk |
Strateegilise luuresuutlikkuse tugevdamine, tipptaseme programmi loomine ja metoodiliste suuniste vastuvõtmine tugiteenuse osutajatele |
|
306 |
C 7.1: Taastuvenergia- ja elektritaristu (REPowerEU) – Reform 3 – Allmeede 1: Suurendada võrguga liitumise menetluse läbipaistvust |
Eesmärk |
Võrguga liitumise taotlusi ja võimsusi käsitleva teabe avaldamine |
|
313 |
C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digiteerimise toetamine (REPOWER EU) – Reform 1: Energiakogukonnad |
Eesmärk |
Eduaruanne IT-taristusse investeerimise kohta |
|
317 |
C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digiteerimise toetamine (REPOWER EU) – Reform 2: Energia salvestamise ja fossiilkütustega mitteseotud paindlikkuse raamistik |
Eesmärk |
Paindlikkuse tegevuskava avaldamine |
|
320 |
C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU) – Reform 2: Nõustamissüsteemi andmed ja metoodilised suunised ja koolitused |
Eesmärk |
Andmed, metodoloogilised suunised |
|
321 |
C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU) – Reform 2: Nõustamissüsteemi andmed ja metoodilised suunised ja koolitused |
Siht |
Korraldatud koolituste arv |
|
322 |
C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU) – Investeering 1: Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile |
Siht |
Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile |
|
324 |
C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU) – Investeering 2: Teadlikkuse suurendamine |
Siht |
Üleriigilise teadlikkuse suurendamise kampaania lõpuleviimine |
|
328 |
C 7.4: Koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides (REPowerEU) – Investeering 2: Strateegilise partnerluse loomine |
Siht |
Strateegiliste partnerluste loomine avalik-õiguslike ülikoolide poolt |
|
Osamakse summa |
444 005 144 eurot |
1.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
147 |
C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Reform 2 Tšehhi ringstrateegia 2040 lõpuleviimine ja rakendamine |
Eesmärk |
Järelevalvearuande lõpuleviimine, milles hinnatakse Tšehhi ringstrateegia 2040 rakendamise seisu |
|
169 |
C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Reform 1: Õppekavade reform ja IT-hariduse tugevdamine |
Eesmärk |
Uute õppekavade rakendamine koolides, mis tugevdavad digitaalset kirjaoskust ja arvutuslikku mõtlemist |
|
2 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 1: Tingimused kvaliteetsete andmekogude haldamiseks ja kontrollitud andmetele juurdepääsu tagamiseks |
Siht |
Uute andmehaldusmeetodite kasutuselevõtt avalikus halduses |
|
4 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 2: E-tervise teenused |
Siht |
Patsientidele kasutusele võetud ja kättesaadavaks tehtud uute telemeditsiiniteenuste arv |
|
5 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 2: E-tervise teenused |
Siht |
Uute digitaalsete tervishoiuteenuste rakendamiseni viivate projektide lõpuleviimine. |
|
6 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Reform 2: E-tervise teenused |
Siht |
Tervishoiuteenuste osutajate ühendamine koostalitlusvõime süsteemiga vastavalt e-tervise teenuste koostalitlusvõime eeskirjadele; |
|
19 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 1:
|
Siht |
Avaliku halduse uute või ajakohastatud infosüsteemide edukas toimimine (sihi 18 raames tellitud projektide lõpuleviimine) |
|
24 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 3:
|
Siht |
Infosüsteemide arv, mille küberturvalisust on tugevdatud kooskõlas küberturvalisust käsitleva seadusega nr 181/2014 Coll. |
|
26 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 1:
|
Siht |
Konsultatsioonid ja abi, mida antakse konkreetsetele avaliku halduse asutustele vähemalt viie inimtööpäeva ulatuses komponentide 1.1 ja 1.2 meetmetega seotud teemadel |
|
28 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Reform 2:
|
Eesmärk |
Selliste projektide lõpuleviimine, millega konsolideeritakse ja arendatakse elektroonilist tervishoiutaristut, et luua omavahel seotud andmebaasid ja parandada digitaalseid tervishoiuteenuseid |
|
33 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Digitaalsete tehniliste kaartide (DTM) objektide lõpuleviimine põhilise ruumilise asukoha jaoks |
|
34 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Transpordi ja tehnilise taristu võrkude jaoks digitaalsete tehniliste kaartide (DTM) objektide väljaehitamine |
|
35 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 1: Elektrooniliste sidevõrkude kasutuselevõtu keskkonna parandamine |
Siht |
Elektroonilise side kvaliteedi mõõtmise lõpuleviimine |
|
37 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Reform 2: 5G-ökosüsteemi arendamise toetamine |
Eesmärk |
Suuniste avaldamine 5G-võrkude kasutuselevõtu kohta tööstus- ja kaubandusministeeriumi poolt |
|
41 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 2: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Siht |
Raudteevagunite mobiilse signaaliga kaetuse tagamise lõpuleviimine |
|
42 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 2: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Eesmärk |
Aruka transpordisüsteemi (C-ITS) paigaldamine ja kasutuselevõtmise katsetamine. |
|
46 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 4: 5G-võrkude ja -teenuste arendamisega seotud teadusuuringud |
Siht |
5G-võrkudega seotud teadusuuringute projektide lõpuleviimine |
|
52 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 2: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) |
Siht |
CEDMO avaldab uurimistulemused |
|
58 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 6: 5G näidisrakendusprojektid linnadele ja tööstuspiirkondadele |
Siht |
Arukate linnade ja tööstuse 4.0 kasutusjuhtumite lõpuleviimine |
|
63 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 10: Idufirmade rahvusvahelistumine |
Siht |
Idufirmade rahvusvahelise laienemise toetamine konsultatsioonide, ettevõtete nõustamise teenuste ja kiirendiprogrammide kaudu |
|
66 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 12: Kvantkommunikatsioonitaristu ehitamine |
Eesmärk |
Optilise kvantvõrgu ehitus- ja katseetapi lõpuleviimine |
|
71 |
C 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Investeering 3: Tootmis- ja tootmisväliste ettevõtete digiüleminek ja nende vastupanuvõime suurendamine |
Siht |
Ettevõtjatele digiüleminekuks antav otsetoetus |
|
74 |
C 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Reform 1: Uue ehitusseaduse ja detailplaneeringu seaduse rakendamine praktikas |
Siht |
Ehitusloa menetluse lühendamine vähemalt kahe aasta võrra |
|
77 |
C 1.6: Ehitusprotsessi kiirendamine ja digitaliseerimine – Investeering 3: Hoonete kontrolli digitaliseerimisest täiel määral kasu saamine |
Eesmärk |
Täielikult toimivad IT-süsteemid, mis toetavad ehituslubade menetluse digitaliseerimist |
|
81 |
C 2.1: Säästev transport – Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Siht |
Ühistranspordi osakaalu suurendamine üle 250 000 elanikuga Tšehhi linnades ja üle 75 000 elanikuga Tšehhi linnades |
|
82 |
C 2.1: Säästev transport – Reform 1: Alternatiive energia- ja kosmosemahukale maanteetranspordile |
Siht |
Jalgrattasõidu osakaalu suurendamine Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 250 000 elanikku, ja Tšehhi linnades, mis on suuremad kui 75 000 elanikku |
|
115 |
C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 1: Ühistransporditaristu ehitamine Praha linnas |
Siht |
Laadimispunktide arv Praha linnas |
|
117 |
C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 2: Ehitustaristu – laadimispunktid eraettevõtjatele |
Siht |
Eraettevõtjate jaoks kasutusele võetud laadimispunktide arv |
|
118 |
C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 3: Hoonete infrastruktuur – elamute laadimispunktid |
Siht |
Elamute laadimispunktide arv |
|
119 |
C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 4: Abi sõidukite ostmiseks – eraettevõtetele mõeldud sõidukid (elektrisõidukid, H2-sõidukid, jalgrattad) |
Siht |
Sõidukite arv (elektrisõidukid, H2-sõidukid, jalgrattad) eraettevõtete puhul |
|
120 |
C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 5: Abi sõidukite (elektrisõidukid, H2-sõidukid) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele |
Siht |
Sõidukite arv (elektrisõidukid, H2-sõidukid) omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes |
|
121 |
C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 5: Abi sõidukite (elektrisõidukid, H2-sõidukid) ja taristu ostmiseks omavalitsustele, piirkondadele, riigiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele |
Siht |
Laadimisjaamade arv omavalitsustes, piirkondades, riigiasutustes ja muudes avalik-õiguslikes üksustes |
|
123 |
C 2.5: Renoveerimine ja õhukaitse – Reform 1: Renoveerimislaine kodumajapidamiste sektoris |
Eesmärk |
Konsultatsiooni- ja koolitusteenused renoveerimislaine jaoks kodumajapidamiste sektoris ning õhukvaliteedi kavades sisalduvate rakendusmeetmete ajakava |
|
124 |
C 2.5: Renoveerimine ja õhukaitse – Reform 2: Energiakogukondade projektide toetamine |
Siht |
Nõustamisteenused energiakogukondadele |
|
126 |
C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 1: Hoonete renoveerimine ja taaselustamine energiasäästu eesmärgil |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamine |
|
129 |
C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 2: Paiksete saasteallikate asendamine kodumajapidamistes taastuvate energiaallikatega |
Siht |
Energiatarbimise ja CO2 heite vähendamine |
|
130 |
C 2.5: Hoonete renoveerimine ja õhukaitse – Investeering 3: Projekti ettevalmistamise ja teadlikkuse tõstmise, hariduse, koolituse ja teabe toetamine energiasäästu ning kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heitkoguste vähendamise valdkonnas |
Siht |
Projektide ettevalmistamise projektid, uuringud, koolitused ja kogukonna energiaprojektid |
|
149 |
C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 1: Ehitiste ringlussevõtu infrastruktuur |
Siht |
Ringlussevõtu taristusse investeerivate projektide lõpuleviimine |
|
151 |
C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 2: Ringlahendused ettevõtetes |
Siht |
Ettevõtetes ringlahendustesse investeerivate projektide lõpuleviimine |
|
153 |
C 2.7: Ringmajandus, ringlussevõtt ja tööstusvesi – Investeering 3: Vee säästmine tööstuses |
Siht |
Projektide lõpuleviimine vee säästmiseks ja optimeerimiseks tööstuses |
|
155 |
C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 1: Investeerimisabi konkreetsete mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks |
Siht |
Konkreetsete mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
|
157 |
C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 2: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks |
Siht |
Kohalike omavalitsuste ja piirkondade omanduses olevate mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
|
159 |
C 2.8: Mahajäetud tööstusalade taaselustamine – Investeering 3: Investeerimisabi omavalitsustele ja piirkondadele kuuluvate mahajäetud tööstusalade taaselustamiseks ettevõtluse eesmärgil |
Siht |
Kohalike omavalitsuste ja piirkondade omandis olevate äriotstarbel kasutatavate mahajäetud tööstusalade energiatõhusa taaselustamise projektide lõpuleviimine |
|
162 |
C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 1: Kaitse Brno linna põua ja üleujutuste eest |
Siht |
Looduspõhiste üleujutuskaitsemeetmete lõpuleviimine Brno linna kaitseks |
|
163 |
C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 2: Vihmavee majandamine linnastutes |
Siht |
Linnapiirkondades vihmavee majandamise meetmetega säilitatava vihmavee mahu suurendamine |
|
164 |
C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 3: Kaitsealad, sealhulgas Natura 2000 alad ning kaitstavad taime- ja loomaliigid |
Siht |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on kaitsta kaitsealasid, sealhulgas Natura 2000 alasid ning kaitstavaid taime- ja loomaliike. |
|
165 |
C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 4: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Eesmärk |
Selliste projektide lõpuleviimine, mille eesmärk on kohandada vee-, metsa- ja metsaökosüsteeme kliimamuutustega |
|
166 |
C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 4: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Siht |
Veesäilituspotentsiaali hindamine ja konkreetsete meetmete ettepanek |
|
167 |
C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Investeering 4: Vee-, metsa- ja metsaökosüsteemide kohanemine kliimamuutustega |
Siht |
Kavandatud valitud vee säilitamise meetmete rakendamine |
|
173 |
C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 2: Digiseadmed koolidele |
Siht |
Ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele mõeldud mobiilsete digiseadmete koolifondi jaoks ostetud IT-seadmete arv |
|
181 |
C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine |
Siht |
Toetust saavate ebasoodsas olukorras olevate koolide arv |
|
182 |
C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 2: Ebasoodsas olukorras olevate koolide toetamine |
Eesmärk |
Ettepanek koolide uue rahastamissüsteemi kohta vastavalt ebasoodsale sotsiaal-majanduslikule olukorrale |
|
185 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Eesmärk |
Muudetud tööhõiveseaduse ja muude õigusaktide jõustumine, suurendades tööturuasutuste tõhusust ja keskendudes paremini kõige haavatavamatele rühmadele |
|
187 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 1: Tööturupoliitika arendamine |
Siht |
Tööstus 4.0 jaoks vajalike digioskuste ja -oskuste ümber- ja täiendusõppe saanud inimeste arv |
|
188 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Reform 1: Tööturupoliitika arendamine |
Siht |
Tööstuse 4.0 edendamiseks loodud piirkondlike koolituskeskuste arv |
|
194 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T1: Ehitatud või rekonstrueeritud kogukonnapõhiste elu-, ambulatoorsete, teavitus-, ennetus- ja nõustamisasutuste arv |
|
201 |
C 4.2: Tšehhi-Moraavia Tagatis- ja Arengupanga (ČMZRB) kui riikliku arengupanga ettevõtluse ja arengu edendamiseks mõeldud uued kvantiteediinstrumendid – Investeering 1: Ettevõtlust toetavate kvaasiomakapitali ja roheliste laenude vahendite uue eelarverea väljatöötamine |
Siht |
Investeeringud kokku 32 400 000 eurot kas kvaasiomakapitali või keskkonnahoidlikesse laenuvahenditesse, millega toetatakse VKEde kestlikke projekte |
|
215 |
C 4.4: Avaliku halduse tõhustamine – Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses |
Siht |
Viie meetme lõpuleviimine, millega edendatakse tõenditel põhinevat otsustusprotsessi ning parandatakse poliitika koordineerimist ja strateegilist planeerimist valitsuse keskmes |
|
216 |
C 4.4: Avaliku halduse tõhustamine – Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses |
Siht |
Siseministeeriumi akrediteeritud koolituse läbimine kliendikesksete lähenemisviiside kohta kesk-, piirkondlike või kohalike ametiasutuste front office’i töötajatele |
|
217 |
C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Reform 1. Kunstniku staatus |
Eesmärk |
Kunstniku staatuse seaduse jõustumine |
|
219 |
C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Investeering 1: Piirkondlike kultuuri- ja loomesektorite arendamine |
Siht |
Uute piirkondlike kultuuri- ja loomekeskuste avamine üldsusele |
|
221 |
C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Investeering 2: Kultuuri- ja loomesektori digitaliseerimine |
Siht |
Lõpetatud projektide arv kultuurisisu digiteerimiseks |
|
222 |
C 4.5: Kultuuri- ja loomesektori areng – Investeering 3: Loomevautšerid |
Siht |
VKEdele eraldatud loominguliste vautšerite arv |
|
225 |
C 5.1: Suurepärane teadus- ja arendustegevus tervishoiusektoris – Investeering 1: Riiklik teadus- ja arendustegevus; meditsiini ja sellega seotud sotsiaalteaduste prioriteetsete valdkondade arendamise toetamine |
Siht |
Vähemalt nelja riikliku teadus- ja arenduskonsortsiumi valideerimine ning nende integreerimine Tšehhi teadus- ja arendussüsteemi riiklike teadusasutustena |
|
233 |
C 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Investeering 1: Intensiivse meditsiini simulatsioonikeskuse loomine ja haridussüsteemi optimeerimine |
Eesmärk |
Käivitatud intensiivse meditsiini simulatsioonikeskus |
|
235 |
C 6.1: Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamine – Investeering 3: Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskuse ehitamine |
Eesmärk |
Südame-veresoonkonna ja siirdamismeditsiini keskus toimib täielikult |
|
243 |
C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Investeering 3: Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryk Memorial Cancer Institute’is |
Eesmärk |
Vähiennetuskeskus Masaryk Memorial Cancer Institute’is |
|
244 |
C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Investeering 3: Vähiennetuse keskuse ning uuendusliku ja toetava ravi infrastruktuuri loomine ja arendamine Masaryk Memorial Cancer Institute’is |
Eesmärk |
Uuendusliku ja toetava hoolduse rajatiste laiendamine Masaryk Memorial Cancer Institute’is |
|
263 |
C 2.10: Taskukohane eluase – Reform 1: Taskukohase eluaseme seaduse jõustumine |
Eesmärk |
Jõus on taskukohaste eluasemete seadus |
|
278 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
Soetatud eluruumid ohustatud lastele – teine partii |
|
319 |
C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU) – Reform 1: Ühtsed kontaktpunktid energiakogukondadele ja energiatõhusaks renoveerimiseks |
Eesmärk |
Kolme energiavaldkonna ühtse kontaktpunkti katselise toimimise hindamine |
|
326 |
C 7.4: Koolide kohanemine – roheliste oskuste ja kestlikkuse edendamine ülikoolides (REPowerEU) – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Siht |
Uute õppeprogrammide, olemasolevate õppeprogrammide uute kursuste ja elukestva õppe kursuste loomine |
|
334 |
C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 3: Taastuvallikatest toodetud vesinikku käsitleva õigusraamistiku parandamine |
Eesmärk |
Tšehhi vesinikustrateegia läbivaatamine – meetmed vesiniku kasutuselevõtu edendamiseks |
|
336 |
C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 4: Heitevaba alternatiivkütuste taristu eeltingimused |
Eesmärk |
Elektrisõidukite laadimisjaamade ja vesinikutanklate ehitamise loamenetluse lihtsustamine – lisameetmed |
|
338 |
C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Investeering 1: Laiendatud meede: Abi sõidukite ostmiseks – eraettevõtetele mõeldud sõidukid (elektrisõidukid, H2-sõidukid, jalgrattad) |
Siht |
Komponendi 2.4 sihi 119 suurendamine |
|
346 |
C 7.7 Keskkonnalubade andmise protsesside lihtsustamine ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkondade määratlemine (REPOWER EU) – Reform 2: Taastuvenergia kiirendusalad |
Siht |
Taastuvenergia kiirendusalade määramine tuule- ja päikeseenergia arendamiseks |
|
|
|
Osamakse summa |
1 539 264 751 eurot |
1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
10 |
C 1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad digiteenused – Investeering 1: Digiteenused lõppkasutajatele |
Siht |
Loetletud projektide lõpuleviimine, mille tulemusel suureneb täidetud blankettide arv, mille füüsilised ja juriidilised isikud saadavad riigiasutustele digitaalselt (portaalide või e-postkastide kaudu) |
|
17 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 1: Infosüsteemide arendus |
Eesmärk |
Integreeritud välismaalaste süsteemi edukas toimimine, vähendades välismaalaste ja riigiteenistujate halduskoormust |
|
39 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 1: Suure läbilaskevõimega ühenduse loomine |
Siht |
Väga suure läbilaskevõimega võrguga (VHCN) seotud aadressipunktide valmimine |
|
40 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 2: Hõlmab 5G-koridore ja edendab 5G arendamist |
Siht |
5G-signaalide täiustatud hõlmatuse lõpuleviimine valitud raudteekoridorides |
|
44 |
C 1.3: Suure läbilaskevõimega digivõrgud – Investeering 3: 5G mobiilse taristu arendamise toetamine maapiirkondades investeerimismahukates valgetes piirkondades |
Siht |
Tugijaamade lõpuleviimine 5G signaalide jaoks |
|
61 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 9: Vahendid stardieelsete investeeringute, strateegiliste digitehnoloogiate ja ülikoolide võrsefirmade arendamiseks |
Eesmärk |
Fondifondide käivitamine ja kolme määratud fondi (stardieelsed fondid, strateegilised tehnoloogiad ja võrsefondid) investeerimine |
|
104 |
C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 1: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
|
107 |
C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 2: Avalike valgustussüsteemide energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
|
109 |
C 2.2: Energiatarbimise vähendamine avalikus sektoris – Investeering 3: Avalike hoonete energiatõhususe parandamine |
Siht |
Energiatarbimise vähendamine |
|
112 |
C 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Investeering 1: Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine |
Siht |
FVE allikate installeeritud võimsuse suurendamine |
|
114 |
C 2.3: Üleminek puhtamatele energiaallikatele – Investeering 2: Soojusenergia jaotuse ajakohastamine kaugküttesüsteemides |
Siht |
Primaarenergia sääst, mis tuleneb soojusjaotuse ajakohastamisest |
|
116 |
C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 1: Ühistransporditaristu ehitamine Praha linnas |
Siht |
Dünaamilise laadimistee kilomeetrite arv Praha linnas |
|
122 |
C 2.4: Keskkonnahoidlik liikuvus – Investeering 6: Abi sõidukite ostmiseks (akutoitega trollibussid ja madala põrandaga trammid) ühistranspordi jaoks Praha linnas |
Siht |
Ühistranspordiks kasutatavate sõidukite (akutoitega trollibussid ja madala põrandaga trammid) arv Praha linnas |
|
171 |
C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 1: Läbivaadatud õppekava rakendamine ja õpetajate digioskused |
Siht |
Nende koolide arv, kes said toetust uute IT-õppekavade rakendamiseks (õpetajate digioskused ja juhendamine) |
|
175 |
C 3.1: Innovatsioon hariduses digiülemineku kontekstis – Investeering 2: Digiseadmed koolidele |
Siht |
IT-seadmete ja sisemiste IT-süsteemide alase nõustamise ja juhendamise raames toetust saavate koolide arv |
|
177 |
C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Siht |
Uute akrediteeritud õppekavade arv |
|
178 |
C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Reform 1: Ülikoolide ümberkujundamine uute õppevormidega kohanemiseks ja tööturu muutuvate vajadustega kohanemiseks |
Siht |
Uute ümber- ja täiendõppe kursuste arv |
|
227 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 1: Innovatsiooni kasutuselevõtu toetamine ettevõtluses |
Siht |
Toote-, protsessi- või organisatsiooniuuenduste kasutuselevõtmine |
|
22 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering 2:
|
Eesmärk |
Pilvandmetöötluse teenuste osutamine riigiasutustele |
|
180 |
C 3.2: Kooliprogrammide kohandamine – Investeering 1: Valitud peamiste akadeemiliste mälestiste arendamine |
Siht |
Uue ülikoolipiirkonna ruutmeetrite arv |
|
189 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 2: Lastehoiuasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Renoveeritud või äsja loodud eelkooliasutuste arv |
|
190 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 2: Lastehoiuasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Uute eelkooliasutuste arv |
|
191 |
C3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 2: Lastehoiuasutuste suutlikkuse suurendamine |
Siht |
Uute kohtade arv eelkooliasutustes |
|
195 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 3: Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
T2: Ehitatud või rekonstrueeritud kogukonnapõhiste elu-, ambulatoorsete, teavitus-, ennetus- ja nõustamisasutuste arv |
|
230 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 4: Teadus- ja arendustegevuseks antav abi koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus koostoimes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga |
|
238 |
C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Siht |
Pärasoolevähi sõeluuringu programmiga hõlmatud sihtpopulatsiooni suurenemine |
|
239 |
C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Reform 2: Ennetava sõeluuringu programmide kvaliteedi toetamine ja parandamine |
Siht |
Uues varajase kopsuvähi avastamise programmis osalejate arv |
|
241 |
C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Investeering 1: Tšehhi Onkoloogiainstituudi ehitamine ja loomine |
Eesmärk |
Tšehhi Onkoloogia Instituut alustas tegevust |
|
242 |
C 6.2: Riiklik kava onkoloogilise ennetuse ja hoolduse tõhustamiseks – Investeering 2: Väga spetsiifilise onkoloogilise ja hematoonkoloogilise ravi arendamine |
Siht |
Onkoloogilise ja hematoonkoloogilise raviga tegelevate toetust saavate asutuste arv |
|
257 |
C 1.7: Avaliku halduse digiüleminek – Investeering 1: Valdkondade ühendamine ja õppeplatvormi loomine |
Eesmärk |
Projekteerimissüsteemi ajakohastamine |
|
258 |
C 1.7: Avaliku halduse digiüleminek – Investeering 2: Digiteeritud teenuste juhtimissüsteemi täiustamine |
Eesmärk |
IKT juhtimise ajakohastamine avalikus halduses |
|
259 |
C 1.7: Avaliku halduse digiüleminek – Investeering 3: Avaliku halduse kontaktkeskuse loomine |
Eesmärk |
Avaliku halduse kontaktkeskus toimib |
|
260 |
C 1.7: Avaliku halduse digiüleminek – Investeering 4: Keskse andmetaristu loomine |
Eesmärk |
Keskne andmeladu on töökorras |
|
262 |
C 2.9: Bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja võitlus põua vastu – Reform 2: Maastikupoliitika ja -planeerimise kehtestamine |
Eesmärk |
Integreeritud maastikupoliitika ja -planeerimise vastuvõtmine |
|
279 |
C 3.3: Tööturuasutuste ajakohastamine ja tööturu areng – Investeering 4: Ohustatud laste eest hoolitsemise infrastruktuuri arendamine ja ajakohastamine |
Siht |
Ohustatud lastele mõeldud rajatiste suutlikkus |
|
283 |
C 4.1: Süsteemne toetus avaliku sektori investeeringutele – Reform 3:
|
Siht |
Rakendamiseks ettevalmistatud projektide arv |
|
289 |
C 4.4: Avaliku halduse tõhustamine – Reform 1: Suurem tõhusus, kliendikesksus ja tõenditel põhineva otsustusprotsessi põhimõtete kasutamine avalikus halduses |
Eesmärk |
IT-süsteem ja tegevuskava inimressursside parandamiseks avalikus halduses |
|
290 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 2: Teadus- ja arenduskoostöö toetamine (kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiaga) |
Siht |
VKEde koostöö riiklike pädevuskeskuste alla kuuluva riikliku teadusasutusega |
|
291 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 3: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas |
|
293 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 5: Abi teadus- ja arendustegevuseks ettevõtetes kooskõlas riikliku RIS3 strateegiaga |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus kooskõlas RIS3 strateegiaga |
|
295 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 6: Transpordialaseks teadus- ja arendustegevuseks antav abi |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus transpordi valdkonnas |
|
297 |
C 5.2: Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt äritavades – Investeering 7: Abi teadus- ja arendustegevuseks keskkonna valdkonnas |
Siht |
Teadus- ja arendustegevus keskkonna valdkonnas |
|
299 |
C 7.1: Taastuvenergia- ja elektritaristu (REPowerEU) – Investeering 1: Piirkondlike jaotussüsteemide ajakohastamine ja digiteerimine |
Siht |
Tšehhi Vabariigi jaotusvõrkude moderniseerimiseks tehtavate investeeringute lõpuleviimine |
|
300 |
C 7.1: Taastuvenergia- ja elektritaristu (REPowerEU) – Investeering 2: Laiendatud meede: Uute fotogalvaaniliste energiaallikate arendamine |
Siht |
Veel 224,7 MW ülesseatud võimsuse lõpuleviimine FVE-allikates |
|
307 |
C 7.1: Taastuvenergia- ja elektritaristu (REPowerEU) – Reform 3 – Allmeede 1 Võrguga liitumise menetluse läbipaistvuse parandamine |
Siht |
Taastuvenergiajaama võimsuse võrguga ühendamise luba |
|
308 |
C 7.1: Taastuvenergia- ja elektritaristu (REPowerEU) – Reform 3 – Allmeede 2: Regulatiivsed stiimulid elektrivõrguettevõtjatele võrgu paindlikkuse suurendamiseks |
Eesmärk |
Uute põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate tariifimetoodika avaldamine energeetikasektorit reguleeriva asutuse veebisaidil |
|
311 |
C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digitaliseerimise toetamine (REPOWER EU) – Investeering 1: Elektriandmekeskus |
Eesmärk |
Energiaandmete keskuse töölerakendamine |
|
314 |
C 7.2 Energiasektori detsentraliseerimise ja digiteerimise toetamine (REPOWER EU) – Reform 1: Energiakogukonnad |
Eesmärk |
Suunised energiakogukondade kohta |
|
323 |
C 7.3: Renoveerimislaine alase nõuande põhjalik reform Tšehhi Vabariigis (REPOWER EU) – Investeering 1: Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile |
Siht |
Nõustamisteenuste osutamine kodumajapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile |
|
330 |
C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 1: Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid |
Siht |
Registreeritud heiteta sõidukite arvu suurendamine |
|
331 |
C 7.5 Maanteetranspordi CO2 heite vähendamine (REPowerEU) – Reform 1: Keskkonnahoidliku liikuvuse riiklik tegevuskava ja heitevaba liikuvuse kasutuselevõtu eesmärgid |
Eesmärk |
Toetus alternatiivkütuste taristu kiiremaks kasutuselevõtuks |
|
339 |
K 7.6 Raudteetranspordi elektrifitseerimine (REPowerEU) – Investeering 1: Brno piirkonna elektrifitseerimine |
Siht |
Raudtee elektrifitseerimise projekti „Brno-Zstávka u Brna elektrifitseerimine, 2. etapp“ lõpuleviimine |
|
Osamakse summa |
983 488 992 eurot |
2. Laenud
Artikli 2a lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
2.1. Esimene maksetaotlus (laenutoetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
247 |
C1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid Investeering: Küberturvalisuse investeeringute suurendamine |
Eesmärk |
Infosüsteemide tugevdamist käsitleva konkursikutse avaldamine kooskõlas küberturvalisust käsitleva seadusega nr 181/2014 Coll. |
|
254 |
C1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Investeering 4: Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt – mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia |
Eesmärk |
Toetuslepingute sõlmimine |
|
Osamakse summa |
190 898 548 eurot |
2.2. Teine maksetaotlus (laenutoetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
251 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 13: Rahalised vahendid strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks |
Eesmärk |
Rakendusleping |
|
264 |
C2.10 Kohandatavad eluasemed – Investeering 1: Sooduslaen |
Eesmärk |
Rakendusleping |
|
267 |
C2.10 Kohandatavad eluasemed – Investeering 2: Allutatud laenuvõimalus |
Eesmärk |
Rakendusleping |
|
270 |
C2.10 Kohandatavad eluasemed – Investeering 3: Kaasinvesteerimisrahastu |
Eesmärk |
Rakendusleping |
|
Osamakse summa |
381 797 096 eurot |
2.3. Kolmas maksetaotlus (laenutoetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
248 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid Investeering: Küberturvalisuse investeeringute suurendamine |
Siht |
Infosüsteemid, mille küberturvalisust on tugevdatud kooskõlas küberturvalisust käsitleva seadusega nr 181/2014 Coll. |
|
Osamakse summa |
20 453 416 eurot |
2.4. Neljas maksetaotlus (laenutoetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
246 |
C1.1: Kodanikele ja ettevõtjatele suunatud digitaalteenused – Investeering 4: Digitaalteenused lõppkasutajatele sotsiaalvaldkonnas |
Eesmärk |
Tööbüroo ajakohastatud iseteenindusportaal – klienditsoon II |
|
249 |
C 1.2: Digitaalsed avaliku halduse süsteemid – Investeering: Infosüsteemide arendamine sotsiaalvaldkonnas |
Siht |
Avaliku halduse ajakohastatud infosüsteemid sotsiaalpoliitika valdkonnas |
|
252 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia Investeering 13: Rahalised vahendid strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks |
Siht |
Fondidega sõlmitud õiguslikud lepingud |
|
253 |
C 1.4: Digimajandus ja -ühiskond, innovaatilised idufirmad ja uus tehnoloogia – Investeering 13: Rahalised vahendid strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks |
Eesmärk |
Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
255 |
C 1.5: Ettevõtete digitaalne ümberkujundamine – Investeering 4: Üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt – mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia |
Siht |
Katselahenduste väljatöötamine |
|
265 |
C 2.10 Taskukohased eluasemed – Investeering 1: Sooduslaen |
Siht |
Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud |
|
266 |
C 2.10 Taskukohased eluasemed – Investeering 1: Sooduslaen |
Eesmärk |
Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
268 |
C 2.10 Taskukohased eluasemed – Investeering 2: Allutatud laenuvõimalus |
Siht |
Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud |
|
269 |
C 2.10 Taskukohased eluasemed – Investeering 2: Allutatud laenuvõimalus |
Eesmärk |
Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
271 |
C 2.10 Taskukohased eluasemed – Investeering 3: Kaasinvesteerimisrahastu |
Siht |
Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud |
|
272 |
C 2.10 Taskukohased eluasemed – Investeering 3: Kaasinvesteerimisrahastu |
Eesmärk |
Ministeerium on investeeringu lõpule viinud |
|
Osamakse summa |
224 987 575 eurot |
3. JAGU: TÄIENDAV KORD
1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.
Täpselt määratletud ülesannete, pädevuste ja volituste kehtestamiseks võttis Tšehhi valitsus 17. mail 2021 vastu valitsuse resolutsiooni nr 467. Selle resolutsiooniga kiideti heaks taaste- ja vastupidavuskava, põhikiri, protseduurireeglid ja eetikakoodeks riikliku taaste- ja vastupidavuskava juhtorganile, taaste- ja vastupidavuskava rakendamises osalevate asutuste ülesanded ja pädevused ning määrati taaste- ja vastupidavuskava auditeerimisasutuseks tööstus- ja kaubandusministeerium ning taaste- ja vastupidavuskava auditeerimisasutuseks rahandusministeerium.
Riikliku taaste- ja vastupidavuskava korraldusasutus on kõrgeim otsuseid tegev ja heakskiitev organ, kes vastutab taaste- ja vastupidavuskava üldise koordineerimise ja seire eest. Maksenõuded peab heaks kiitma kõnealune nõukogu. Taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskse koordineeriva asutusena vastutab tööstus- ja kaubandusministeerium taaste- ja vastupidavuskava koordineerimise, järelevalve ja aruandluse eest ning on komisjoni peamine kontaktpunkt. See asutus vastutab ka maksenõuete ja juhtkonna kinnituste koostamise eest. See koordineerib eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta, aruandlust. Andmete kodeerimine toimub detsentraliseeritud infosüsteemides kõigis süsteemides komponentide omanike tasandil, kes on kohustatud esitama nõutud andmed tööstus- ja kaubandusministeeriumile. Pärast hiljutist muude ELi programmide auditit on tööstus- ja kaubandusministeerium saanud märkustega auditiarvamuse, kuna puuduvad tõhusad meetmed huvide konflikti juhtumite ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Kavasse on lisatud sihtotstarbelised eesmärgid, et tagada nende puuduste kõrvaldamine enne esimest maksetaotlust.
2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, kehtestab Tšehhi järgmise korra.
Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskse koordineeriva asutusena vastutab tööstus- ja kaubandusministeerium kava üldise koordineerimise ja järelevalve eest. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena, kes jälgib eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusamme, kui see on asjakohane, teeb juhtimiskontrolle ning esitab aruandeid ja maksetaotlusi. See koordineerib eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta, aruandlust. Andmete kodeerimine toimub detsentraliseeritud süsteemides eri komponentide omanike vahel, kes on kohustatud esitama nõutavad andmed koordineerivale asutusele.
Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Tšehhi pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Tšehhi tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.
Vastu võetud vastavalt komisjoni soovitusele 2020/1307, mis käsitleb liidu ühtset meetmepaketti kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamiseks ning kiire ja investeerimissõbraliku juurdepääsu tagamiseks 5G raadiospektrile, et edendada majanduse COVID-19 kriisist taastumise toetamiseks ühenduvust liidus.
Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.
Kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/851) artikliga 12.
Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise projektid ning sellega seotud maagaasi kasutavad ülekande- ja jaotustaristud, mis vastavad tehniliste suuniste „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.