EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.9.2024

COM(2024) 392 final

2024/0216(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. ja 2024. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud meetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud meetmed on kooskõlas ELi muude poliitikavaldkondadega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

•Subsidiaarsus

Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Seetõttu ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet.

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 3 eesmärkidega. Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 16 ja 17 kohaselt otsustab iga liikmesriik teatavate kalapüügivõimaluste jaotamise kriteeriumide alusel ise, kuidas jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele talle eraldatud kalapüügivõimalusi. Seega on liikmesriikidel neile kättesaadavate kalapüügivõimaluste kasutamisel olemas vajalik kaalutlusruum neile eraldatud lubatud kogupüükide jaotamisel, võttes arvesse oma sotsiaalseid/majanduslikke kriteeriume.

•Vahendi valik

Kuna ettepanekuga muudetakse kehtivat määrust, on kõige asjakohasem õiguslik vahend määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGU TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon on konsulteerinud sidusrühmadega, eelkõige nõuandekomisjonide kaudu, tuginedes oma teatisele „Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2024. aastaks“ (COM(2023) 303).

Sidusrühmade vastused komisjoni sellele iga-aastasele teatisele kajastavad nende vaateid komisjoni hinnangule varude seisukorra kohta ning sellele, kuidas varusid asjakohaselt majandada. Komisjon võttis neid vastuseid käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslik nõuanne põhineb selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud raamistikul ning on kooskõlas komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepinguga.

•Mõjuhinnang

Ettepaneku kohaldamisala on piiratud ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3.

Ettepanekus püütakse vältida lühiajalisi strateegiaid ja teha otsuseid pikaajalise jätkusuutlikkuse kasuks. Selles võetakse arvesse sidusrühmade ja nõuandekomisjonide algatusi, kui ICES on need läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Ühise kalanduspoliitika reformi komisjonipoolne ettepanek põhines mõjuhinnangul (SEK(2011) 891), milles kinnitati, et kuigi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamine on vajalik tingimus keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse seisukohast, ei saa ühtegi neist kolmest saavutada eraldi.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud meetmed ei mõjuta eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu määrust (EL) 2024/257 ja nõukogu määrust (EL) 2023/194 allpool kirjeldatud viisil.

Määrusega (EL) 2024/257, mida on muudetud määrusega (EL) 2024/1856, 4 kehtestati euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) ajutiseks lubatud kogupüügiks 4 997 tonni ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas (Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse veed ja Assooride ümbruse veed) ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes (Madeirast ja Kanaari saartest ida pool) ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. septembrini 2024, kuni ICES avaldab oma teadusliku nõuande euroopa anšoovise kohta ICESi 9.a alapiirkonnas (Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse veed) kõnealuseks ajavahemikuks, ning lubati püügitegevusel jätkuda.

Pärast selle nõuande 5 avaldamist 21. juunil 2024 tuleks kehtestada euroopa anšoovise lõplik lubatud kogupüük Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse vetes ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025. ICES esitab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuande kahe erineva anšoovisepopulatsiooni kohta ICESi 9.a rajoonis: i) Portugalis Sagresist edela suunas kulgevast joonest läänes ning ii) sellest joonest lõunas. Tehakse ettepanek kehtestada euroopa anšoovise lubatud kogupüük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 ELi vetes kõnealuste nõuannete summa tasemel. Lisaks tehakse ettepanek kehtestada eritingimus, mille kohaselt ei tohi püük lubatud kogupüügi piirkonna lõunapoolses osas (st Portugalis Sagresist edela suunas kulgevast joonest lõunas asuv lubatud kogupüügi piirkonna osa) ületada 969 tonni vastavalt ICESi nõuandele kõnealuses piirkonnas eluneva populatsiooni kohta. Lisaks tehakse ettepanek kohaldada kõnealust lubatud kogupüüki ja seda eritingimust tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2024.

Võttes aga arvesse, et püük võis olla juba toimunud ajutise lubatud kogupüügi raames, tehakse ka ettepanek, et liikmesriigid võivad teatada euroopa anšoovise püügist lubatud kogupüügi piirkonna lõunaosas ajavahemikul 1. juulist 2024 kuni 30. septembrini 2024 lisaks 969 tonni eritingimusele, eeldusel et:

–969 tonni on täielikult ära kasutatud ning

–kõnealune püük ei ületa ajutist lubatud kogupüügi taset (4 997 tonni), millest on lahutatud 969 tonni (4 028 tonni), mis on liikmesriikidele eraldatud kooskõlas suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

Selleks et vältida paindlikkust, mis võimaldaks liikmesriikidel teatada teadusliku nõuande taset veelgi ületavast saagist, tehakse ka ettepanek keelata liikmesriikide vaheline kvootide vahetamine kõnealuste lisakoguste puhul.

Määrusega (EL) 2024/257 on 2024. ja 2025. aastaks kehtestatud pollaki (Pollachius pollachius) lubatud kogupüügid ICESi 8.c rajoonis (Kantaabria meri) ja pollaki lubatud kogupüük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 (Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse veed) ELi vetes kooskõlas ICESi nõuandega pollaki kohta 6 ICESi 8. alapiirkonnas ja 9.a rajoonis 2024. ja 2025. aastaks 7 .

Võttes arvesse Hispaania avaldust, et nõukogu kehtestatud lubatud kogupüügid tooksid kaasa segapüügi enneaegse sulgemise Kantaabria merel ja Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse vetes, ning sellele järgnenud andmete esitamist Hispaania poolt 7. ja 10. juunil ning 5. juulil 2024 ja Portugali poolt 21. juunil 2024, palus komisjon kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel (STECF) hinnata sotsiaal-majanduslikku mõju, mida avaldab kõnealuste lubatud kogupüükide säilitamine 2024. aastaks ICESi teaduslikes nõuannetes soovitatud tasemel. Ühtlasi palus komisjon STECFil märkida, milline on lubatud kogupüügi tase, mida on vaja, et vältida püüki piiravate liikide nähtust 8 vastavalt euroopa merluusi ja merikeele sihtpüügil Kantaabria merel ja Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse vetes. Komisjon esitas STECFile ad-hoc lepinguaruande, milles hinnati nende lõplike lubatud kogupüükide 2024. aastaks ICESi soovitatud tasemel kehtestamise sotsiaal-majanduslikku mõju, võrreldes lubatud kogupüükide kehtestamisega muudel tasemetel, samuti Hispaania poolt 7. ja 10. juunil ning 5. juulil 2024 ja Portugali poolt 21. juunil 2024 esitatud dokumendid 9 .

STECF avaldas 29. juulil 2024 hinnangu 10 2024. aastaks nende lubatud kogupüükide ICESi teaduslikus nõuandes soovitatud tasemel kehtestamise sotsiaal-majandusliku mõju kohta.

Selles nõuandes märkis STECF muu hulgas järgmist.

Pollak nii Kantaabria meres (ICESi 8.c rajoon) ja Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse vetes (ICESi 9. ja 10. alapiirkond ning CECAFi rajoon 34.1.1)

Esiteks järeldab STECF, et esitatud uuringud ja andmed [ad-hoc lepinguaruanne ning Hispaania ja Portugali esitatud andmed] on üldiselt järjepidevad, et teha kindlaks võimalik püüki piirav olukord ja sotsiaal-majanduslik mõju Hispaania laevastikele, kui mõlemas piirkonnas (Kantaabria meri ja Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse veed) kohaldataks pollaki lubatud kogupüükide vähendamist 53 %, eeldades lossimiskohustuse täielikku rakendamist ja püügi lõpetamist pärast lubatud kogupüükide ammendumist.

Teiseks märgib STECF, et ei ole olemas mitme liigiga püügipiirkondade biomajanduslikku mudelit, millesse kuuluks pollaki varu. STECF analüüsis ICESi kalanduse ülevaatearuande põhjal siiski liigilist koosseisu 8.c ja 9.a rajoonis Hispaania kalalaevade poolt pollaki püügil kasutatavate peamiste püügiviiside puhul ning leidis, et 8.c ja 9.a rajoonis, mis mõlemad on mitme liigiga püügipiirkonnad, esineb tehniline koostoime pollakiga kolme püügiviisi puhul [põhjanakkevõrgud, abarad ja põhjaõngejadad]. Selline tehniline koostoime võib mõjutada euroopa merluusi ja hariliku merikeele lossimist, kuna tegu on kõnealuste püügipiirkondade sihtliikidega, mida võib piirata pollaki väiksema lubatud kogupüük.

Pollak Kantaabria meres (ICESi 8.c rajoon)

STECF osutab ad-hoc lepinguaruande järeldustele Kantaabria mere pollaki kohta, märkides, et: „Püüki piirav mõju, mida modelleeritakse stsenaariumides püügikoormuse miinimumtasemel, võib olla Hispaania laevastiku puhul väga oluline. Hispaania laevastiku tegevus on viimastel aastatel olnud intensiivsem viimases ja esimeses kvartalis. Piirav mõju näib ilmnevat neljandas kvartalis (lubatud kogupüük 108 ja 78 t), kolmandas kvartalis (lubatud kogupüük 108 ja 78 t) või isegi teises kvartalis (lubatud kogupüük 78 t), kasutades 2022. aastal täheldatud suuremat püügi tõenäosust ja eeldamata vahetusi Hispaanialt Prantsusmaale.“ Lisaks märgib STECF, et: „Minimaalne aastane lubatud kogupüük 8.c rajoonis (Kantaabria meri), mis on nõutav, et kasutada kogukoormust, mida modelleeritakse stsenaariumides püügikoormuse miinimumtasemel, (…) ulatub 150 tonnist (vahetustega ja keskmise püügi tõenäosuse juures) 169 tonnini (vahetusteta ja 2022. aasta püügi tõenäosuse juures).“

Lisaks STECFi hinnangule märgib komisjon, et STECFi läbivaadatud sihtotstarbelises lepinguaruandes leitakse, et Kantaabria mere pollaki lubatud kogupüük ICESi soovitatud tasemel vähendab asjaomaste Hispaania laevastike kogutulu 12 miljonit eurot (–36 %) võrreldes 2020.–2022. aasta keskmise sissetulekuga (eeldades sama püügi tõenäosust kui 2022. aastal). Lisaks märgib komisjon, et ad-hoc lepinguaruandest nähtub, et praeguse püügikoormuse säilitamiseks kuni 2024. aasta lõpuni tuleks Kantaabria mere pollaki lubatud kogupüük kehtestada tasemel 166 tonni ning et selline tase tooks kaasa kogutulu väikese vähenemise (1,5 %). Lõpuks märgib komisjon, et kõnealuse lubatud kogupüügi mis tahes vähendamine mõjutaks Hispaaniat ebaproportsionaalselt, kuna praegu sõltub see kvoodivahetustest ja paindlikust ühest aastast teise ülekandmisest. Nende paindlikkusmeetmete kasutamine muutuks lubatud kogupüügi ja liikmesriikide kvootide vähendamise kontekstis keerulisemaks.

Tuginedes STECFi hindamise tulemustele, eelmises punktis kokkuvõtlikult esitatud täiendavatele elementidele ja raskustele püüda samal ajal kõiki kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see tooks kaasa ühe või mitme püügipiirkonna enneaegse sulgemise, tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/472 11 (edaspidi „läänepiirkonna vete mitmeaastane kava“) artikli 5 lõike 3 kohane ettepanek:

–suurendada pollaki lubatud kogupüüki ICESi 8.c rajoonis 2024. aastaks 78 tonnilt 108 tonnile. ICESi nõuande kohaselt vastab see tase kõnealuse kalavaru lossimisele 2022. aastal, st viimasel aastal, mille kohta on andmed kättesaadavad. Lubatud kogupüügi kehtestamine 108 tonnile tagab, et praegune pollaki püügisurve ICESi 8.c rajoonis ei suurene. See peaks kaasa aitama kõnealuse kalavaru biomassi taastumisele (praegu on see ICESi teaduslike nõuannete kohaselt väiksem kui biomassiindeksi käivitusväärtus (Itrigger)). Lisaks võimaldab lubatud kogupüügi 108 tonni tasemel kehtestamine püüda euroopa merluusi ja merikeele lubatud kogupüüke. Lisaks, kuigi see tase vähendab ad-hoc lepinguaruande kohaselt laevastike, eelkõige Hispaania laevastike kogutulu, saavad kalurid püüki jätkata kuni 18. septembrini 2024; ning

–suurendada pollaki kaitseks kehtestatud alammõõtu ICESi 8.c rajoonis 2024. aastaks 30 cm-lt 42 cm-le. Kõnealuse varu ICESi 2023. aasta võrdlusaluse ja ICESi asjaomase töörühma aruande 12 kohaselt vastab 42 cm selle kalavaru suguküpsuspikkusele. Nii tagatakse selle meetmega ebaküpsete isendite parem kaitse ja aidatakse seega kaasa kõnealuse kalavaru biomassi taastumisele, mis on ICESi teadusliku nõuande kohaselt praegu väiksem kui biomassiindeksi käivitusväärtus (Itrigger). Lisaks tuleks ilma selle meetmeta pollaki 2024. aasta lubatud kogupüüki ICESi 8.c rajoonis veelgi vähendada, et ICESi 8. alapiirkonna ja 9.a rajooni pollakil oleks võimalik taastuda. Seda meedet tuleks kohaldada ainult kuni läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 15 lõike 2 kohase delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseni, et muuta kõnealuse määruse VII lisa A osa, muutes vastavat tehnilist meedet.

Lisaks tehakse läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 5 lõike 3 kohaselt ettepanek keelata pollaki püük ICESi 8.c rajoonis.

Pollak Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse vetes (ICESi 9. ja 10. alapiirkond ning CECAFi rajoon 34.1.1)

STECF osutab ad-hoc lepinguaruande järeldustele Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse vete pollaki kohta, märkides, et: „Hispaania laevastiku tegevus on viimastel aastatel olnud intensiivsem viimases ja esimeses kvartalis. Tingimusel et kohaldatakse mis tahes olemasolevat paindlikkust, näib püüki piirav mõju ilmnevat neljandas kvartalis (lubatud kogupüük 132 ja 96 t) või kolmandas kvartalis (lubatud kogupüük 96 t).“ Lisaks märgib STECF, et: „Minimaalne aastane lubatud kogupüük 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajoonis 34.1.1 (Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse veed), mis on nõutav, et kasutada kogukoormust, mida modelleeritakse stsenaariumides püügikoormuse miinimumtasemel, (…) ulatub 129 tonnist (vahetustega, paindlikkusega ja keskmise püügi tõenäosuse juures) 142 tonnini (vahetusteta ja 2022. aasta püügi tõenäosuse juures).“

Lisaks STECFi hinnangule märgib komisjon, et STECFi läbivaadatud ad-hoc lepinguaruandes leitakse, et Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse vete pollaki lubatud kogupüük ICESi soovitatud tasemel vähendab asjaomaste Hispaania laevastike kogutulu 3,9 miljonit eurot (–34 %) võrreldes 2020.–2022. aasta keskmise sissetulekuga (eeldades, et püük on sama mis 2022. aastal). Lisaks märgib komisjon, et ad-hoc lepinguaruandest nähtub, et praeguse püügikoormuse säilitamiseks kuni 2024. aasta lõpuni tuleks Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse vete pollaki lubatud kogupüük kehtestada tasemel 141 tonni ning et selline tase tooks kaasa kogutulu väikese vähenemise (2,4 %). Lõpuks märgib komisjon, et kõnealuse lubatud kogupüügi mis tahes vähendamine mõjutaks Hispaaniat ebaproportsionaalselt, kuna praegu sõltub see paindlikust ühest aastast teise ülekandmisest. Sellise paindlikkuse kasutamine muutuks lubatud kogupüügi ja liikmesriikide kvootide vähendamise kontekstis keerulisemaks.

Tuginedes STECFi hindamise tulemustele, eelmises punktis kokkuvõtlikult esitatud täiendavatele elementidele ja raskustele püüda samal ajal kõiki kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see tooks kaasa ühe või mitme püügipiirkonna enneaegse sulgemise, tehakse läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 5 lõike 3 kohane ettepanek:

–suurendada 2024. aastaks pollaki lubatud kogupüük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 ELi vetes 96 tonnilt 132 tonnile. ICESi nõuande kohaselt vastab see tase kõnealuse kalavaru lossimisele 2022. aastal, st viimasel aastal, mille kohta on andmed kättesaadavad. Lubatud kogupüügi kehtestamine 132 tonnile tagab, et praegune pollaki püügisurve ICESi 8. alapiirkonnas ja 9.a rajoonis ei suurene. See peaks kaasa aitama kõnealuse kalavaru biomassi taastumisele (praegu on see ICESi teaduslike nõuannete kohaselt väiksem kui Itrigger). Lisaks võimaldab lõpliku lubatud kogupüügi 132 tonni tasemel kehtestamine püüda euroopa merluusi ja merikeele lubatud kogupüüke. Lisaks, kuigi see tase vähendab ad-hoc lepinguaruande kohaselt laevastike, eelkõige Hispaania laevastike kogutulu, saavad kalurid püüki jätkata kuni 8. detsembrini 2024; ning

–samadel põhjustel ja samadel tingimustel kui pollaki puhul 8.c rajoonis suurendada pollaki kaitseks kehtestatud alammõõtu ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 ELi vetes 2024. aastaks 30 cm-lt 42 cm-le.

Lisaks tehakse läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 5 lõike 3 kohaselt ettepanek keelata pollaki püük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 ELi vetes.

Määrusega (EL) 2023/194 kehtestati mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) lubatud kogupüük ICESi 9. alapiirkonnas (Atlandi ookeani Pürenee poolsaare ümbruse veed) 2024. aastaks 114 tonni tasemel.

ICES avaldas nõuande 16 mustlaik-besuugo kohta ICESi 9. alapiirkonnas 2025. ja 2026. aastaks 16. augustil 2024. 2025. ja 2026. aastaks esitas ICES esimest korda nõuande mustlaik-besuugo selle piirkonna kahe eri populatsiooni kohta. ICES selgitab, et esiteks on selle põhjuseks asjaolu, et ICESi 9. alapiirkonnas esineb mustlaik-besuugo kaks populatsiooni: i) mustlaik-besuugo, mis on levinud ICESi 9. alapiirkonnas, välja arvatud Gibraltari väina Atlandi ookeani osas (st Galicia ja Portugali rannik), ning ii) mustlaik-besuugo, mis on levinud Gibraltari väina Atlandi ookeani osas ja Vahemere lääneosas. Teiseks selgitab ICES, et Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) kalanduse teadusliku nõuandekomitee nõuanded mustlaik-besuugo kohta GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1 ja 3 (Vahemere lääneosa) hõlmavad mustlaik-besuugo populatsiooni, mis on levinud Vahemere lääneosas ja Gibraltari väina Atlandi ookeani osas. Lisaks vastavalt kalanduse teadusliku nõuandekomitee nõuande 17 viimasele kavandile kõnealuse kalavaru kohta 2025. aastal: i) on biomass alates 2011. aastast olnud allpool piirväärtust Blim 18 , ii) moodustab kalavaru biomass 2024. aastal piirväärtusest Blim 30 %, iii) jääb biomass väiksemaks kui Blim ka siis, kui 2025. aastal püüki üldse ei toimuks ning iv) moodustab kalastussuremus FMSY 19 kaudsest tasemest praegu 204 %. Lisaks soovitas ICES 2025. ja 2026. aastal mustlaik-besuugo püügi Gibraltari väina Atlandi ookeani osas minimeerida. Sellest tulenevalt võib mustlaik-besuugo püük (Gibraltari väina Atlandi ookeani osas 2024. aasta lõpuni) ICESi 9. alapiirkonnas 2024. aastal lubatud mustlaik-besuugo kogupüügi raames kujutada endast kõnealusele kalavarule suurt ohtu. Selle suure ohuga tuleks kiiresti tegeleda.

Seepärast esitatakse läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 4 lõike 7 ja artikli 8 lõike 2 kohaselt ettepanek peatada mustlaik-besuugo püük Gibraltari väina Atlandi ookeani osas võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse jõustumist (st alates 1. oktoobrist 2024).

2024/0216 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. ja 2024. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määrusega (EL) 2024/257 20 on määratud 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Selleks et võtta arvesse teaduslike nõuannete avaldamist, tuleks kõnealuseid kalapüügivõimalusi muuta.

(2)Määrusega (EL) 2024/257, mida on muudetud määrusega (EL) 2024/1856, 21 kehtestati euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) ajutiseks lubatud kogupüügiks 4 997 tonni ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. septembrini 2024, kuni Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) avaldab oma teadusliku nõuande euroopa anšoovise kohta ICESi 9.a alapiirkonnas kõnealuseks ajavahemikuks, ning lubati püügitegevusel jätkuda. Pärast kõnealuse nõuande avaldamist 21. juunil 2024 tuleks euroopa anšoovise lõplik lubatud kogupüük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 kehtestada tasemel, mida ICES soovitab kõnealuses piirkonnas esinevate lääne- ja lõunapoolsete populatsioonide puhul. Lisaks tuleks kehtestada eritingimus, mille kohaselt ei tohi püük lubatud kogupüügi piirkonna lõunaosas ületada 969 tonni, vastavalt ICESi nõuandele kõnealuses piirkonnas esinevate populatsioonide kohta. Võttes lisaks arvesse, et püük võis olla juba toimunud ajutise lubatud kogupüügi raames, tuleks lubada euroopa anšoovise püüki lubatud kogupüügi piirkonna lõunaosas ajavahemikul 1. juulist 2024 kuni 30. septembrini 2024 lisaks 969 tonni eritingimusele, eeldusel et täidetakse teatavad tingimused.

(3)Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) avaldas 29. juulil 2024 oma nõuande sotsiaal-majandusliku mõju kohta, mis tuleneb pollaki (Pollachius pollachius) lubatud kogupüügi säilitamisest 2024. aastaks ICESi 8.c rajoonis ning 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) rajooni 34.1.1 liidu vetes ICESi soovitatud tasemel 22 . STECF märgib ära nende lubatud kogupüükide taseme, mis on vajalik püüki piiravate liikide nähtuse 23 vältimiseks. Seepärast tuleks määrusega (EL) 2024/257 2024. aastaks kehtestatud lubatud kogupüüke suurendada. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/472 24 (läänepiirkonna vete mitmeaastane kava) artikli 5 lõikele 3 tuleks kõnealused lubatud kogupüügid kehtestada tasemel 108 tonni ICESi 8.c rajoonis ja 132 tonni 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes, mis kõnealuse nõuande kohaselt võimaldab laevastikel jätkata tegevust vastavalt 18. septembrini 2024 ja 8. detsembrini 2024 ning seega vähendada: i) püüki piiravate liikide nähtust ja asjaomaste püügipiirkondade enneaegse sulgemise tõenäosust ning ii) sellega seotud sotsiaal-majanduslikku mõju kalandussektorile.

(4)Teatavate täiendavate varude puhul tuleks muuta nii ELi kui ka liikmesriikide 2024. aasta kvoote, et võtta arvesse nõutavaid lossimiskohustusest tehtavate eranditega seotud mahaarvamisi.

(5)Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 13. märtsil 2024 vastu määruse (EL) 2024/897, 25 millega rakendatakse ELi õiguses Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal teatavad kalavarude majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed. Määrusega (EL) 2024/897 muudetakse määruse (EL) 2017/2107 26 artikli 9 lõiget 4 ja artikli 12 punkte f ja g, lisades viimati nimetatud määrusesse uued sätted. Selleks et vältida sama teemat käsitlevate sätete kattumist, tuleks määruse (EL) 2024/257 artiklit 28 vastavalt muuta.

(6)Määrusega (EL) 2023/194 kehtestati mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) lubatud kogupüük ICESi 9. alapiirkonnas 2024. aastaks 114 tonni tasemel. ICES avaldas nõuande kõnealuse kalavaru kohta 2025. ja 2026. aastaks 16. augustil 2024. 2025. ja 2026. aastaks esitas ICES esimest korda nõuande mustlaik-besuugo selle piirkonna kahe eri populatsiooni kohta. ICES selgitab, et esiteks on selle põhjuseks asjaolu, et ICESi 9. alapiirkonnas esineb mustlaik-besuugo kaks populatsiooni: i) mustlaik-besuugo, mis on levinud ICESi 9. alapiirkonnas, välja arvatud Gibraltari väina Atlandi ookeani osas (st Galicia ja Portugali rannik), ning ii) mustlaik-besuugo, mis on levinud Gibraltari väina Atlandi ookeani osas ja Vahemere lääneosas. Teiseks selgitab ICES, et Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) kalanduse teadusliku nõuandekomitee nõuanded mustlaik-besuugo kohta GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1 ja 3 (Vahemere lääneosa) hõlmavad mustlaik-besuugo populatsiooni, mis on levinud Vahemere lääneosas ja Gibraltari väina Atlandi ookeani osas. Lisaks vastavalt kalanduse teadusliku nõuandekomitee nõuande viimasele kavandile kõnealuse kalavaru kohta 2025. aastal: i) on biomass olnud alates 2011. aastast allpool piirväärtust Blim 27 , ii) on kalavaru biomass 2024. aastal piirväärtusest Blim 30 %, iii) jääb biomass väiksemaks kui Blim ka siis, kui 2025. aastal püüki üldse ei toimuks ning iv) on kalastussuremus FMSY 28 kaudsest tasemest praegu 204 %. Lisaks soovitas ICES 2025. ja 2026. aastal mustlaik-besuugo püügi Gibraltari väina Atlandi ookeani osas minimeerida. Sellest tulenevalt võib mustlaik-besuugo püük (Gibraltari väina Atlandi ookeani osas 2024. aasta lõpuni) ICESi 9. alapiirkonnas 2024. aastal lubatud mustlaik-besuugo kogupüügi raames kujutada endast kõnealusele kalavarule suurt ohtu. Selle suure ohuga tuleks kiiresti tegeleda. Seepärast tuleks läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 4 lõike 7 ja artikli 8 lõike 2 kohaselt Gibraltari väina Atlandi ookeani osas mustlaik-besuugo püük peatada.

(7)Määrusi (EL) 2024/257 ja (EL) 2023/194 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)Käesoleva määruse sätteid, millega muudetakse määruse (EL) 2024/257 sätteid, mis käsitlevad: i) pollakit ICESi 8.c rajoonis ning 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes, välja arvatud sihtpüügi keelamiseks, ning iii) ICCATit, tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2024 kooskõlas muudetud sätete kohaldamisajaga. Euroopa anšoovise lubatud kogupüüki ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes tuleks kohaldada alates 1. juulist 2024 samuti kooskõlas muudetud sätte kohaldamisajaga. Tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna kalapüügivõimaluste tase säilitatakse või seda suurendatakse.

(9)Võttes arvesse kiireloomulist vajadust vältida kalapüügi katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) 2024/257 muudatused

Määrust (EL) 2024/257 muudetakse järgmiselt.

1)Artikkel 12a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12a
Meetmed seoses pollakiga ICESi 8.a–8.e rajoonis, 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 42 cm kohaldatakse:

a)pollaki püügi suhtes ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis ning

b)pollaki püügi suhtes ICESi 8.c rajoonis, 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes.“

2)Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28
Peibutuspüügivahendid troopikatuunide jaoks

1.Peibutuspüügivahendite kasutamine on ICCATi konventsiooni alal keelatud alates 1. jaanuarist 2024 kuni 12. märtsini 2024.

2.Liikmesriigid tagavad, et nende kalalaevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid alates 17. detsembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2023.

3)Artikli 59 punkt aa asendatakse järgmisega:

„aa)    Artikli 12a punkti a kohaldatakse ajavahemikul alates 1. juulist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 2 ja millega muudetakse kõnealuse määruse VII lisa A osa seoses pollaki kaitseks kehtestatud alammõõduga ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

4)Artiklisse 59 lisatakse punkt ab:

„ab)    Artikli 12a punkti b kohaldatakse ajavahemikul 1. oktoobrist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 2 ja millega muudetakse kõnealuse määruse VII lisa A osa seoses pollaki kaitseks kehtestatud alammõõduga ICESi 9. ja 10. allpiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.“

5)Artiklisse 59 lisatakse punkt ia:

„ia)    IA lisa A osa tabelite 18 ja 19 joonealust märkust 1 kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2024 kuni 31. detsembrini 2024;“

6)IA lisa A osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisa I osale.

7)IA lisa B osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisa II osale.

Artikkel 2
Määruse (EL) 2023/194 muudatused

Määrust (EL) 2023/194 muudetakse järgmiselt.

1)Artiklisse 59 lisatakse järgmised alapunktid ha ja hb:

„ha)IA lisa E osa tabelis mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) kohta ICESi 9. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes kohaldatakse joonealust märkust 1 alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024;

hb)IA lisa E osa tabelis mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) kohta ICESi 9. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes kohaldatakse joonealust märkust 2 alates 1. oktoobrist 2024 kuni 31. detsembrini 2024;“

2)    IA lisa E osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/257/oj ).

(2)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)    Nõukogu 28. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1856, millega muudetakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused (ELT L, 2024/1856, 1.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1856/oj ).

(5)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.25019153.v1  

(6)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21841014.v1  

(7)    Võttes arvesse püügivõimaluste praegust jaotust kõnealuse nõuandega hõlmatud kolme lubatud kogupüügi vahel: i) pollaki lubatud kogupüük ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis (80 %); pollaki lubatud kogupüük ICESi 8.c rajoonis (9 %) ning iii) pollaki lubatud kogupüük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 ELi vetes (11 %).

(8)    Nagu on selgitatud määruse (EL) 2024/257 põhjenduses 8, on püüki piiravad liigid püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel teiste liikide kvoot.

(9)     https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/d/stecf/stecf-plen-24-02-background  

(10)     https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/d/stecf/stecf-plen-24-02  

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(12)     https://doi.org/10.17895/ices.pub.23372990.v1   https://doi.org/10.17895/ices.pub.23541168.v1

(13)     https://oceans-and-fisheries.ec.europa.eu/document/download/fb2e7f71-b504-4c18-8921-9df35e72fe8b_en?filename=Atlantic-FOs-2024-regulation-Supporting%20document-Deductions.pdf  

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/897, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava (ELT L, 2024/897, 19.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/897/oj ).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(16)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.26728699.v1  

(17)    Nõuande kavand, mis on esitatud aruandes „Benchmark session for blackspot seabream in geographical subareas 1 and 3 – Working Group on Stock Assessment of Demersal Species (WGSAD)“: https://www.fao.org/gfcm/technical-meetings/detail/en/c/1696537/  

(18)    „B“„lim“ – kudekarja biomassi piirväärtus, millest väiksemate kalavarude korral võib varude paljunemisvõime väheneda.

(19)    „FMSY“ – hinnanguline kalastussuremus, mis teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse.

(20)    Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/257/oj ).

(21)    Nõukogu 28. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1856, millega muudetakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused (ELT L, 2024/1856, 1.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1856/oj ).

(22)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21841014.v1  

(23)    Püüki piiravad liigid on püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel teiste liikide kvoot.

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/897, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava (ELT L, 2024/897, 19.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/897/oj ).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(27)    „B“„lim“ – kudekarja biomassi piirväärtus, millest väiksemate kalavarude korral võib varude paljunemisvõime väheneda.

(28)    „FMSY“ – hinnanguline kalastussuremus, mis teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.9.2024

COM(2024) 392 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. ja 2024. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused

I LISA

I.Määruse (EL) 2024/257 IA lisa A osa muudetakse järgmiselt.

1)Tabel 2 asendatakse järgmisega:

„

“

2)    Tabelid 18 ja 19 asendatakse järgmistega:

„

“

II.Määruse (EL) 2024/257 IA lisa B osa muudetakse järgmiselt.

1)Tabel 33 asendatakse järgmisega:

„

“

2)Tabel 38 asendatakse järgmisega:

„

“

3)Tabel 56 asendatakse järgmisega:

„

“

4)Tabel 121 asendatakse järgmisega:

„

“

II LISA

Määruse (EL) 2023/194 IA lisa E osas asendatakse ICESi 9. alapiirkonna liidu ja rahvusvaheliste vete mustlaik-besuugot (Pagellus bogaraveo) käsitlev tabel järgmisega:

„

“