EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.7.2024
COM(2024) 344 final
2024/0203(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga loodud ühiskomitees seoses nimetatud lepingu protokolli nr 3 (milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid) muutmisega Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ja üleminekuaja päritolureeglite vahelise läbilaskvuse osas
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel ELi-Šveitsi lepingu ühiskomitees võetav seisukoht seoses ELi-Šveitsi lepingu protokolli nr 3 muutmise otsuse kavandatud vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping
Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on edendada vastastikuse kaubavahetuse laiendamise abil lepinguosaliste vaheliste majandussuhete harmoonilist arengut. Leping jõustus 1. aprillil 1973.
2.2.Ühiskomitee
Lepingu artikli 29 alusel moodustatud ühiskomitee võib otsustada muuta protokolli nr 3 (milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid) sätteid vastavalt protokolli nr 3 artiklile 4. Ühiskomitee teeb oma otsused ja esitab oma soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.
2.3.Ühiskomitee kavandatav akt
Ühiskomitee võtab oma järgmisel istungil või kirjavahetuse teel kavakohaselt vastu otsuse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli nr 3 sätete muutmise kohta (edaspidi „kavandatav akt“).
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Brüsselis 5. veebruaril 2020 toimunud esimesel üleminekuaja päritolureeglitega seotud tehnilisel kohtumisel leppis enamik Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osalisi kokku, et rakendavad konventsiooni läbivaadatud reegleid (edaspidi „üleminekuaja päritolureeglid“) paralleelselt konventsiooni reeglitega üleminekuajal kahepoolselt kuni konventsiooni läbivaadatud reeglite vastuvõtmiseni.
1. septembril 2021 jõustus konventsiooniosaliste vahel päritolureeglite kahepoolsete protokollide võrgustik, mis muudab üleminekuaja reeglid kohaldatavaks, sealhulgas ELi ja Šveitsi jaoks.
Üleminekuaja päritolureeglite eesmärk on leevendada reegleid ja muuta kauba sooduspäritolustaatuse määramine hõlpsamaks. Kuna üleminekuaja päritolureeglid on üldiselt leebemad kui konventsioonis sisalduvad reeglid, võib viimastele vastavat kaupa käsitada ka üleminekuaja päritolureeglite kohase päritolustaatusega kaubana, välja arvatud mõned põllumajandustooted, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 2, 4–15 ja 16 (v.a töödeldud kalandustooted) ning 17–24, kuna nende toodete puhul on üleminekuaja päritolureeglid konventsiooni päritolureeglitest erinevad või rangemad.
Üleminekuaja päritolureegleid kohaldatakse paralleelselt konventsiooni päritolureeglitega, mistõttu tekib kaks eraldi kumulatsioonisüsteemi.
Üleminekuaja reeglitega nähakse ette kahe päritolureeglite süsteemi vaheline läbilaskvus, võimaldades väljastada tagasiulatuvalt päritolutõendeid konventsiooniga kehtestatud reeglite kohaselt välja antud tõendi alusel, tingimusel et asjaomased tooted vastavad mõlema reeglistiku nõuetele.
Praegune üleminekuaja reeglite säte, mis käsitleb kahe päritolureeglite süsteemi vahelist läbilaskvust (päritolureegleid käsitleva protokolli A liite artikli 21 lõike 1 punkt d), tõi kaasa tülika tolliprotseduuri, mis ei luba ettevõtjatel saada täielikult kasu eelistest, mis tulenevad üleminekuaja reeglite kohaldamisest paralleelselt konventsiooniga.
Lepinguosalised on kokku leppinud üleminekuaja reeglite eelnevas kohaldamises, et kohandada kaubavooge ja tollitavasid konventsiooni muudatuse (millel üleminekuaja reeglid põhinevad) peatse jõustumisega. Seepärast tuleks hõlbustada läbilaskvuse kohaldamist üleminekuaja reeglite ülejäänud kohaldamisaja jooksul kuni konventsiooni muudatuse jõustumiseni.
Seetõttu tuleks muuta protokolli nr 3 A liite artiklit 8, et hõlbustada olemasoleva läbilaskvuse kohaldamist konventsiooni ja üleminekuaja päritolureeglite vahel.
Ühiskomitees võetava ELi seisukoha kehtestab nõukogu.
Kavandatav muudatus on tehnilist laadi ja seotud praegu lepinguosaliste vahel kohaldatavate üleminekuaja päritolureeglitega ega mõjuta päritolureegleid käsitleva protokolli sisu. Seetõttu ei ole mõju hindamine vajalik.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Ühiskomitee on lepinguga, nimelt Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga loodud organ.
Õigusakt, mille ühiskomitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt.
Kavandatud õigusaktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatud akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.
Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik.
4.3.Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.
5.Mõju eelarvele
Konventsiooni ja üleminekuaja päritolureeglite vahelise läbilaskvuse lihtsustamisel ei ole ELi eelarvele mõõdetavat mõju, kuna selle kohaldamisala hõlmab peamiselt kaubanduse lihtsustamist ja kaasaegsete tavade konsolideerimist tolliasutustes. Lihtsustamine on suunatud valdkondadele, mis jäävad ametiasutuste pädevusse, ilma et see mõjutaks nende reeglite sisu, mille alusel kaubad saavad sooduspäritolustaatuse, ning lihtsustamise eesmärk on hõlbustada olemasoleva läbilaskvuse põhimõtte kohaldamist.
6.Kavandatava akti avaldamine
Kuna ühiskomitee aktiga muudetakse lepingu protokolli nr 3, on asjakohane avaldada see pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
2024/0203 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga loodud ühiskomitees seoses nimetatud lepingu protokolli nr 3 (milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid) muutmisega Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ja üleminekuaja päritolureeglite vahelise läbilaskvuse osas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Liit sõlmis Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (edaspidi „leping“) nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2840/72 ja see jõustus 1. jaanuaril 1973.
(2)Lepingu artikli 29 kohaselt võib ühiskomitee võtta vastu otsuseid. Lepingu protokolli nr 3 artikli 4 kohaselt võib nimetatud lepingu artikli 29 alusel moodustatud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) otsustada muuta selle protokolli sätteid.
(3)Ühiskomitee võtab oma järgmisel istungil eeldatavasti vastu lepingu protokolli nr 3 muutmise otsuse.
(4)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht, kuna ühiskomitee otsus on liidule siduv.
(5)Brüsselis 5. veebruaril 2020 toimunud esimesel üleminekuaja päritolureeglitega seotud tehnilisel kohtumisel leppis enamik Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osalisi kokku, et rakendavad konventsiooni läbivaadatud reegleid (edaspidi „üleminekuaja päritolureeglid“) paralleelselt konventsiooni reeglitega üleminekuajal kahepoolselt kuni konventsiooni läbivaadatud reeglite vastuvõtmiseni.
(6)Üleminekuaja päritolureeglite kohaldamine tagab, et kaubavood ja tollitavad kohandatakse 1. jaanuariks 2025, kui jõustuvad konventsiooni muudetud sätted, millel üleminekuaja reeglid põhinevad.
(7)1. septembril 2021 jõustus konventsiooniosaliste vahel päritolureeglite kahepoolsete protokollide võrgustik, mis muudab üleminekureeglid kohaldatavaks.
(8)Üleminekuaja päritolureeglite eesmärk on leevendada reegleid ja muuta kauba sooduspäritolustaatuse määramine hõlpsamaks. Kuna üleminekuaja päritolureeglid on üldiselt leebemad kui konventsioonis sisalduvad reeglid, võib konventsiooni päritolureeglitele vastavat kaupa käsitada ka üleminekuaja päritolureeglite kohase päritolustaatusega kaubana, välja arvatud teatavad põllumajandustooted, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 2, 4–15, 16 (v.a töödeldud kalandustooted) ja 17–24. Üleminekuaja päritolureegleid kohaldatakse paralleelselt konventsiooni päritolureeglitega, mistõttu tekib kaks eraldi kumulatsioonisüsteemi. Selleks et hõlbustada konventsiooni ning lepingu protokolli nr 3 A liite artikli 21 lõike 1 punktis d sätestatud üleminekuaja päritolureeglite vahelise läbilaskvuse kohaldamist, tuleks muuta lepingu protokolli nr 3 A liite artiklit 8,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga moodustatud ühiskomitees nimetatud lepingu protokolli nr 3 muutmiseks, põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
