EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.5.2024

COM(2024) 213 final

2024/0117(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud meetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud meetmed on kooskõlas ELi muude poliitikavaldkondadega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

•Subsidiaarsus

Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanekuga eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 3 eesmärkidega. Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 16 ja 17 kohaselt otsustab iga liikmesriik teatavate kalapüügivõimaluste jaotamise kriteeriumide alusel ise, kuidas jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele talle eraldatud kalapüügivõimalusi. Seega on liikmesriikidel neile kättesaadavate kalapüügivõimaluste kasutamisel olemas vajalik kaalutlusruum neile eraldatud lubatud kogupüükide jaotamisel, võttes arvesse oma sotsiaalseid/majanduslikke kriteeriume.

•Vahendi valik

Kuna ettepanekuga muudetakse kehtivat määrust, on kõige asjakohasem õiguslik vahend määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGU TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon on konsulteerinud sidusrühmadega, eelkõige nõuandekomisjonide kaudu, tuginedes oma teatisele „Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2024. aastaks“ (COM(2023) 303).

Sidusrühmade vastused komisjoni sellele iga-aastasele teatisele kajastavad nende vaateid komisjoni hinnangule varude seisukorra kohta ning sellele, kuidas varusid asjakohaselt majandada. Komisjon võttis neid vastuseid käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslik nõuanne põhineb selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud raamistikul ning on kooskõlas komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepinguga.

•Mõju hindamine

Ettepaneku kohaldamisala on piiratud ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3.

Ettepanekus püütakse vältida lühiajalisi strateegiaid ja teha otsuseid pikaajalise jätkusuutlikkuse kasuks. Selles võetakse arvesse sidusrühmade ja nõuandekomisjonide algatusi, kui ICES on need läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Ühise kalanduspoliitika reformi komisjonipoolne ettepanek põhines mõjuhinnangul (SEK(2011) 891), milles kinnitati, et kuigi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamine on vajalik tingimus keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse seisukohast, ei saa ühtegi neist kolmest saavutada eraldi.

Mis puutub piirkondliku kalandusorganisatsiooni hallatavatesse püügivõimalustesse ja varudesse, mida majandatakse ühiselt ELi-väliste riikidega, siis rakendatakse ettepanekuga rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmeid. Kõiki püügivõimaluste võimaliku mõju hindamise seisukohast olulisi asjaolusid käsitletakse rahvusvaheliste läbirääkimiste ettevalmistamisel ja läbirääkimiste käigus, mille raames lepitakse ELi-väliste riikidega kokku ELi püügivõimalustes.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud meetmed ei mõjuta eelarvet.

5.MUU TEAVE

•    Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu määrust (EL) 2024/257 järgmiselt.

Määrusega (EL) 2024/257 on ajutiselt kehtestatud euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) lubatud kogupüügiks null ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas (Pürenee poolsaare veed ja Assooride ümbruse veed) ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes (Madeirast ida pool ja Kanaari saared) ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025, kuni ICES avaldab oma teadusliku nõuande euroopa anšoovise kohta ICESi 9.a alapiirkonnas (Pürenee poolsaare veed) kõnealuseks ajavahemikuks.

ICES avaldab selle nõuande eeldatavasti 14. juunil 2024. Kuni kõnealuse ICESi nõuande avaldamiseni on euroopa anšoovise lubatud kogupüük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 ELi vetes ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 tähistatud märkega „p.m“ (pro memoria). Niipea kui kõnealune ICESi nõuanne on kättesaadav, ajakohastavad komisjoni talitused ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse ettepanek, et lubatud kogupüük põhineks kõnealusel nõuandel.

Määrusega (EL) 2024/257 kehtestati ajutiselt pollaki (Pollachius pollachius) lubatud kogupüügiks 500 tonni ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis („Biskaia laht“) ajavahemikuks alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2024. See ajutine lubatud kogupüük kehtestati, sest 2024. aastaks pollaki lõpliku lubatud kogupüügi (ICESi teaduslikus nõuandes 4 soovitatud tasemel – ICESi 8. alapiirkonnas ja 9.a rajoonis (Biskaia lahes ja Pürenee poolsaare vetes) 5 698 tonni) kehtestamise sotsiaal-majandusliku mõju hindamine nõudis rohkem aega.

Komisjon palus kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel (STECF) sellist mõju hinnata. Samuti palus komisjon STECFil märkida, milline oleks pollaki lõpliku lubatud kogupüügi tase Biskaia lahes, et vältida püüki piiravate liikide 6 nähtust merikeele (Solea solea) ja norra salehomaari (Nephrops norvegicus) sihtpüügil. Komisjon esitas STECFile sihtotstarbelise lepinguaruande, milles hinnati Biskaia lahe pollaki lõpliku lubatud kogupüügi ICESi soovitatud tasemel kehtestamise sotsiaal-majanduslikku mõju, võrreldes lubatud kogupüügi kehtestamisega muudel tasemetel, samuti muud Prantsusmaa esitatud dokumendid, sealhulgas Prantsusmaa mereuuringute teadusinstituudi (Ifremer) uuringu 7 .

STECF avaldas 28. märtsil 2024 hinnangu 8 2024. aastaks pollaki lõpliku lubatud kogupüügi ICESi teaduslikus nõuandes soovitatud tasemel kehtestamise sotsiaal-majandusliku mõju kohta. Selles hinnangus märkis STECF muu hulgas järgmist.

Esiteks järeldab STECF, et „uuringud [st sihtotstarbeline lepinguaruanne ja Ifremeri uuring] on võimaliku püüki piirava olukorra ja sotsiaal-majandusliku mõju kindlakstegemisel üldiselt ühel meelel, kui pollaki lubatud kogupüüki vähendataks 53 %, eeldades lossimiskohustuse täielikku rakendamist ja püügi lõpetamist pärast lubatud kogupüügi ammendumist“.

Teiseks viitab STECF Ifremeri uuringu puhul selle järeldusele, et „püügi peatamine pärast ICESi soovitatud pollaki lubatud kogupüügi ammendumist põhjustaks 2024. aastal norra salehomaari lubatud kogupüügi vähendamise 43 % ja merikeele lubatud kogupüügi vähendamise 50 %. Samuti ilmneb, et see mõjutab kärphaide ja huntahvena püüki, nende vastavast lubatud kogupüügist 41 % ja 51 % ulatuses.“ STECF on ka seisukohal, et uuring näitab, et kui Biskaia lahe pollaki lõplik lubatud kogupüük kehtestataks ICESi soovitatust kõrgemal tasemel, oleks sellel siiski piirav mõju hariliku merikeele (Solea solea) ja norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püügile ning et „pollaki lubatud kogupüük võib lubatud kogupüüki vähendades piirata merikeele ja norra salehomaari püügiga tegeleva laevastiku püüki“. See on kooskõlas ICESi segapüügiga seotud kaalutlustega, 9 mille kohaselt on pollak Biskaia lahe põhjalähedaste liikide püügil kõige piiravam liik.

Kolmandaks viitab STECF seoses sihtotstarbelise lepinguaruandega aruande järeldusele, et kui Biskaia lahe pollaki lõplik lubatud kogupüük kehtestataks ICESi soovitatud tasemel, „võib püüki piirav mõju, mida modelleeritakse stsenaariumides püügikoormuse miinimumtasemel, olla väga oluline. Nende laevastike tegevus on olnud intensiivsem aasta esimeses kahes kvartalis, mistõttu piirav mõju näib ilmnevat teises kvartalis (lubatud kogupüük 500 t), kolmandas kvartalis (lubatud kogupüük 698 t) või neljandas kvartalis, kasutades 2022. aastal täheldatud madalamat püügi tõenäosust ja eeldades vahetusi Hispaanialt Prantsusmaale.“ STECF osutab ka aruande järeldusele, et „modelleeritud kogupüügikoormuse rakendamiseks vajalik minimaalne aastane lubatud kogupüük (…) ulatub 1 209 tonnist ([eeldades] vahetuste puudumist ja keskmist püügi tõenäosust) 824 tonnini ([eeldades] vahetusi ja 2022. aasta püügi tõenäosust).“

Lisaks STECFi hinnangule märgib komisjon, et STECFi läbivaadatud sihtotstarbelises lepinguaruandes leitakse, et kui Biskaia lahe pollaki lõplik lubatud kogupüük kehtestataks ICESi soovitatud tasemel, vähendaks see asjaomaste Prantsusmaa laevastike kogutulu 48 miljonit eurot (–37 %) võrreldes 2020.–2022. aasta keskmise sissetulekuga (eeldades, et püük on kõige väiksem, nagu 2022. aastal). Lisaks märgib komisjon, et sihtotstarbelisest lepinguaruandest nähtub, et praeguse püügikoormuse säilitamiseks kuni 2024. aasta lõpuni tuleks Biskaia lahe pollaki lõplik lubatud kogupüük kehtestada tasemel 985 tonni ning et selline tase tooks kaasa kogutulu väikese vähenemise (1,6 %). Lõpuks märgib komisjon, et kõnealuse lubatud kogupüügi mis tahes vähendamine mõjutaks Prantsusmaad ebaproportsionaalselt, kuna praegu sõltub see vahetustest ja paindlikust ühest aastast teise ülekandmisest. Nende paindlikkusmeetmete kasutamine muutuks seetõttu keerulisemaks.

Tuginedes STECFi hindamise tulemustele, eelmises punktis kokkuvõtlikult esitatud täiendavatele elementidele ja raskustele püüda samal ajal kõiki kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see tooks kaasa ühe või mitme püügipiirkonna enneaegse sulgemise, tehakse määruse (EL) 2019/472 10 artikli 5 lõike 3 kohane ettepanek:

–kehtestada 2024. aastaks pollaki lõplik lubatud kogupüük ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis tasemel 959 tonni. ICESi nõuande kohaselt vastab see tase kõnealuse kalavaru lossimisele 2022. aastal, st viimasel aastal, mille kohta on andmed kättesaadavad. Lõpliku lubatud kogupüügi kehtestamine 959 tonnile tagab, et praegune pollaki püügisurve ICESi 8. alapiirkonnas ja 9.a rajoonis ei suurene. ICESi teadusliku nõuande 11 kohaselt on kõnealuse kalavaru kalastussuremus praegu allpool maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagavat taset. Lisaks võimaldab lõpliku lubatud kogupüügi kehtestamine tasemel 959 tonni Ifremeri uuringu kohaselt püüda hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax), norra salehomaari ja hariliku merikeele lubatud kogupüügi alusel vastavalt 56 %, 47 % ja 55 %. Kuigi selle taseme puhul väheneb laevastike, eelkõige Prantsusmaa laevastike kogutulu, saavad kalurid jätkata hariliku huntahvena, norra salehomaari ja hariliku merikeele lubatud kogupüügi alusel püüki kuni 2024. aasta neljanda kvartalini; ning

–suurendada pollaki kaitseks kehtestatud alammõõtu ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis 2024. aastaks 30 cm-lt 42 cm-le. Kõnealuse varu ICESi 2023. aasta võrdlusaluse ja ICESi asjaomase töörühma aruande 12 kohaselt vastab 42 cm selle kalavaru suguküpsuspikkusele. Nii tagatakse selle meetmega ebaküpsete isendite parem kaitse ja aidatakse seega kaasa kõnealuse kalavaru biomassi taastumisele, mis on ICESi teadusliku nõuande kohaselt praegu väiksem kui biomassiindeksi käivitusväärtus (Itrigger). Lisaks tuleks ilma selle meetmeta pollaki 2024. aasta lõplikku lubatud kogupüüki ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis veelgi vähendada, et ICESi 8. alapiirkonna ja 9.a rajooni pollakil oleks võimalik taastuda. Seda meedet tuleks kohaldada ainult kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 13 artikli 15 lõike 2 kohase delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseni, millega muudetakse kõnealuse määruse VII lisa A osa, kehtestades vastava tehnilise meetme.

Lisaks tehakse määruse (EL) 2019/472 artikli 5 lõike 3 kohane ettepanek keelata pollaki püük ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis kalalaevadel, mis püüavad harilikku huntahvenat, norra salehomaari ja harilikku merikeelt, kasutades põhjatraale, 14 nootasid 15 ja vainakkevõrke 16 .

Määrusega (EL) 2024/257 kehtestati hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) lubatud kogupüügiks ajutiselt null ICESi 3.a rajooni (Skagerrak-Kattegat) ELi ja Norra vetes ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025, kuni ICES avaldab oma teadusliku nõuande hariliku süvameregarneeli kohta ICESi 3.a ja 4.a rajooni idaosas (Skagerrak-Kattegat ja Põhjamere põhjaosa Norra süvikus).

ICES avaldab selle nõuande eeldatavasti 7. juunil 2024. Pärast ICESi nõuande avaldamist peab EL Norraga kahepoolseid konsultatsioone järgmistes küsimustes: i) kõnealuse kalavaru kogupüügivõimaluste tase ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025; ii) hariliku süvameregarneeli lubatud kogupüügi tase ICESi 3.a rajoonis kõnealusel ajavahemikul ning iii) hariliku süvameregarneeli püügivõimaluste täiendav ülekandmine Norralt ELile 2024. aastaks Norra vetes lõuna pool 62°N, mille kaalumise leppisid EL ja Norra kokku 2024. aasta kvootide vahetamist ja juurdepääsukorda käsitlevate kahepoolsete konsultatsioonide käigus. Kuni kahepoolsete konsultatsioonide ametlike tulemuste selgumiseni on määruse (EL) 2023/194 17 asjakohase põhjenduse tekst koos vastavate parandustega esitatud nurksulgudes ning hariliku süvameregarneeli lubatud kogupüügiks ICESi 3.a alapiirkonna ELi ja Norra vetes ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 on märgitud „p.m“ (pro memoria). Niipea kui kahepoolsete konsultatsioonide ametlikud tulemused on teada, ajakohastavad komisjoni talitused käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse ettepanek selle lubatud kogupüügi kohta vastavaks ajavahemikuks Norraga kokku lepitud tasemel.

Määrusega (EL) 2024/257 kehtestati ajutiselt kilu (Sprattus sprattus) ja seotud kaaspüügi lubatud kogupüügiks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 null järgmistes püügipiirkondades: i) ICESi 4. alapiirkonna ja 2.a rajooni ELi ja Ühendkuningriigi veed ning ii) ICESi 3.a rajooni (Skagerrak-Kattegat) ELi ja Norra veed, kuni ICES avaldab oma teadusliku nõuande kilu kohta ICESi 4. alapiirkonnas ja 3.a rajoonis ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025.

ICES avaldab selle nõuande eeldatavasti 18. aprillil 2024. Pärast ICESi nõuande avaldamist peab EL kolmepoolseid konsultatsioone Ühendkuningriigi ja Norraga järgmistes küsimustes: i) kõnealuse kalavaru kogupüügivõimaluste tase ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 ning ii) kilu lubatud kogupüügi tase ICESi 4. alapiirkonnas ja 2.a rajoonis ning ICESi 3.a rajoonis kõnealuseks ajavahemikuks. Kuni kolmepoolsete konsultatsioonide ametlike tulemuste selgumiseni on määruse (EL) 2023/194 asjakohase põhjenduse tekst koos vastavate parandustega esitatud nurksulgudes ning kilu ja seotud kaaspüügi lubatud kogupüügiks: i) ICESi 4. alapiirkonna ja 2.a rajooni ELi ja Ühendkuningriigi vetes ning ii) ICESi 3.a rajooni ELi ja Norra vetes (Skagerrakis ja Kattegatis) ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 on märgitud „p.m“ (pro memoria). Niipea kui kolmepoolsete konsultatsioonide ametlikud tulemused on teada, ajakohastavad komisjoni talitused käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse ettepanek nende lubatud kogupüükide kohta vastavaks ajavahemikuks Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemel.

Määrusega (EL) 2024/257 kehtestati kilu ja seotud kaaspüügi lubatud kogupüügiks ajutiselt null ICESi 7.d ja 7.e rajooni (La Manche’i väin) ELi ja Ühendkuningriigi vetes ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025, kuni ICES avaldab kõnealuse ajavahemiku kohta oma teadusliku nõuande kilu kohta kõnealuses piirkonnas.

ICES avaldab selle nõuande eeldatavasti 18. aprillil 2024. Pärast kõnealuse ICESi nõuande avaldamist peab EL Ühendkuningriigiga kahepoolseid konsultatsioone lubatud kogupüügi taseme üle ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 vastavalt ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu 18 (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 lõigetele 2, 4 ja 6. Kuni kahepoolsete konsultatsioonide ametlike tulemuste selgumiseni on määruse (EL) 2023/194 asjakohase põhjenduse tekst koos vastavate parandustega esitatud nurksulgudes ning kilu ja seotud kaaspüügi lubatud kogupüügiks ICESi 7.d ja 7.e rajoonides ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 on märgitud „p.m“ (pro memoria). Niipea kui kahepoolsete konsultatsioonide ametlikud tulemused on teada, ajakohastavad komisjoni talitused käesolevat ettepanekut mitteametliku dokumendiga, milles tehakse ettepanek selle lubatud kogupüügi kohta vastavaks ajavahemikuks Ühendkuningriigiga kokku lepitud tasemel.

Määruses (EL) 2024/257 on ELi kvoot meriahvena (Sebastes spp.) püügiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna (Atlandi ookeani kirdeosa) rahvusvahelistes vetes märgitud kui „Kehtestatakse hiljem“.

Selleks et püük saaks 1. juulil 2024 alata, tehakse ettepanek kehtestada 2024. aastaks ELi kvoot meriahvena püügiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes. Tehakse ettepanek kehtestada ELi kvoodiks 6 000 tonni, st sama tase kui 2023. aastal, kuni teadusliku nõuande avaldamiseni, ning võimaldada säilitada ELi püügitegevus kõnealuse kalavaru osas rahvusvahelistes vetes varasemal tasemel.

Määruse (EL) 2024/257 (mida on muudetud nõukogu määrusega (EL) 2024/1015 23 ) IA lisa B osas tuleks parandada järgmised vead.

–Tabel 103, joonealune märkus 1: aruandluskood „MAC/*3A4-BC“ tuleks asendada koodiga „MAC/*3A4BC“.

–Tabel 123, joonealune märkus 2: Lisaks ELi kvoodile, mis on ette nähtud suuremahuliseks kalapüügiks ICESi 4. alapiirkonna Norra vetes, tuleks kooskõlas Rootsi nimel Norra ja ELi vahel peetud kalandusalaste konsultatsioonide tulemustega kindlaks määrata ka stauriidi (Trachurus spp.) kogus 2024. aastaks, mida võib ELi kvoodi alusel püüda 24 . Seetõttu tuleks kõnealuseks koguseks kehtestada 400 tonni.

Määruse (EL) 2024/257 IK lisas tuleks parandada järgmised vead.

–Tabel 1, joonealune märkus 1: õigusselguse huvides tuleks viide FAO alapiirkonnale 51.7 välja jätta, kuna kõnealuses joonealuses märkuses esitatud piirkond hõlmab ka FAO alapiirkonna 51.6 osi.

Määrustes (EL) 2023/194 ja (EL) 2024/257 tuleks parandada järgmised keelatud liikidega seotud vead:

–määruse (EL) 2023/194 artikli 18 lõike 1 punkt p ja IA lisa D osa: kooskõlas NEAFC soovitustega 08:2024–10:2024 25 ei tohi ELi kalalaevad püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida süvamerehaisid, süvamereraisid (Rajiformes) ja süvamere meritondilisi, mis on loetletud kõnealustes soovitustes: i) kõigis Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) konventsiooni ala rahvusvahelistes vetes 26 (NEAFC reguleerimispiirkond) ning vajaduse korral ii) NEAFC konventsiooni ala ELi vetes. Seetõttu tuleks keelde kohaldada ka ELi kalalaevade suhtes ICESi 1., 2. ja 14. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes. Lisaks tuleks keelde kohaldada ka järgmiste liikide suhtes: i) süvamerehai mustsuu-koerhai (Galeus melastomus); ii) NEAFC soovituses 10:2024 loetletud Rajiformes liigid ning iii) NEAFC soovituses 08:2024 loetletud meritondiliste liigid ning

–määruse (EL) 2023/194 artikli 18 lõike 1 punkt p ja IA lisa D osa, määruse (EL) 2024/257 artikli 20 lõike 1 punktid c–f ja artikli 55 lõike 1 punkt d: õigusselguse tagamiseks tuleks keelud määrusest (EL) 2024/257 välja jätta ja lisada määrusesse (EL) 2023/194.

2024/0117 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määrusega (EL) 2024/257 27 on määratud 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Neid püügivõimalusi, sh nendega funktsionaalselt seotud teatavaid meetmeid tuleks muuta, et võtta arvesse teadusliku nõuande avaldamist ning kolmandate riikidega peetud konsultatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kohtumiste tulemusi.

(2)[Vastavalt Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) [kuupäeval] avaldatud nõuandele euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) kohta ICESi 9.a rajoonis ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025, tuleks kõnealuse nõuande kohaselt kõnealuseks ajavahemikuks kehtestada anšoovise lubatud kogupüük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 rajooni liidu vetes.] [Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast ICESi nõuande avaldamist.]

(3)Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) avaldas 28. märtsil 2024 arvamuse 28 pollaki (Pollachius pollachius) 2024. aasta lubatud kogupüügi kehtestamise sotsiaal-majandusliku mõju kohta ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis ICESi soovitatud tasemel 29 ning märkis ära lubatud kogupüügi taseme, mis on vajalik püüki piiravate liikide nähtuse vältimiseks 30 . Seepärast tuleks kehtestada 2024. aasta lõplik lubatud kogupüük, millega asendatakse määrusega (EL) 2024/257 ajavahemikuks alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2024 kehtestatud ajutine lubatud kogupüük. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/472 31 artikli 5 lõikele 3 tuleks kõnealune lubatud kogupüük kehtestada tasemel 959 tonni, mis kõnealuse arvamuse kohaselt võimaldab laevastikel jätkata tegutsemist kuni aasta neljanda kvartalini ja seega vähendada: i) püüki piiravate liikide nähtust ja asjaomaste püügipiirkondade enneaegset sulgemist ning ii) sellega seotud sotsiaal-majanduslikku mõju kalandussektorile.

(4)[13.–29. juunil 2023 pidasid liit ja Norra konsultatsioone järgmistes küsimustes: i) hariliku süvameregarneeli üldiste kogupüügivõimaluste tase ICESi 3.a rajoonis ja 4.a rajooni idaosas ajavahemikuks alates 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 ning ii) hariliku süvameregarneeli lubatud kogupüügi tase ICESi 3.a rajoonis. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 29. juunil 2023 allkirjastatud kokkulepitud protokollis. Asjaomane lubatud kogupüük tuleks kehtestada vastavalt Norraga kokku lepitud tasemel.] [Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast liidu ja Norra vahelisi konsultatsioone.]

(5)[12. mail 2023 pidasid liit, Ühendkuningriik ja Norra konsultatsioone järgmistes küsimustes: i) kilu (Sprattus sprattus) kogupüügivõimaluste tase ICESi 4. alapiirkonna ja 2.a rajooni liidu ja Ühendkuningriigi vetes ajavahemikuks alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 ning ICESi 3.a rajooni liidu ja Norra vetes samal ajavahemikul ning ii) kilu lubatud kogupüügi tase nendes piirkondades. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 16. mail 2023 allkirjastatud kokkulepitud protokollis. Kilu lubatud kogupüük ja seotud kaaspüük ajavahemikuks alates 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024: i) ICESi 4. alapiirkonna ja 2.a rajooni liidu ja Ühendkuningriigi vetes ning ii) ICESi 3.a rajooni liidu ja Norra vetes tuleks seega kehtestada vastavalt Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemele.] [Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast liidu, Ühendkuningriigi ja Norra vahelisi konsultatsioone.]

(6)[4. mail 2023 pidasid liit ja Ühendkuningriik konsultatsioone ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu 32 artikli 498 lõigete 2, 4 ja 6 kohaselt kilu lubatud kogupüügi taseme üle ICESi 7.d ja 7.e rajoonis ajavahemikuks alates 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 1. juunil 2023 allkirjastatud kirjalikus protokollis. Kilu ja seotud kaaspüügi lubatud kogupüük ICESi 7.d ja 7.e rajoonides tuleks seega kõnealuseks ajavahemikuks kehtestada vastavalt Ühendkuningriigiga kokku lepitud tasemele.] [Põhjendus ja vastavad sätted ajakohastatakse pärast liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste konsultatsioonide lõppemist.]

(7)Selleks et püük saaks 1. juulil 2024 alata, tehakse ettepanek kehtestada 2024. aastaks liidu kvoot meriahvena (Sebastes spp.) püügiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes. Kõnealuseks liidu kvoodiks tuleks kehtestada 6 000 tonni, st sama tase kui 2023. aastal, kuni teadusliku nõuande avaldamiseni, ning võimaldada säilitada liidu püügitegevus kõnealuse kalavaru osas rahvusvahelistes vetes varasemal tasemel.

(8)2024. aasta koosolekul muutis Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon (NPFC) meetmeid jaapani makrelli (Scomber japonicus) suhtes NPFC konventsiooni alal ning kehtestas esimest korda kõnealuse kalavaru püügi piirnormid, mis on kasutatavad kõigi NPFC konventsiooniosaliste, sh liidu poolt, vastavalt traaleritele ja seinnoodalaevadele ajavahemikuks alates 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2025. Lisaks kehtestas NPFC liidu jaoks samaks ajavahemikuks kõnealuse varu täiendava koguse. NPFC kehtestas ka vastavad püügikoormuse piirangud. Lisaks kehtestas NPFC nende püügi piirnormide ja kõnealuse lisakogusega funktsionaalselt seotud meetmed, ilma milleta: i) ei oleks saanud neid püügi piirnorme kõigi NPFC konventsiooniosaliste suhtes kehtestada ning ii) jaapani makrelli püügivõimalusi NPFC konventsiooni alal tuleks vähendada, kaitsmaks mittesihtliike. Tehakse ettepanek rakendada need kalapüügivõimalused ja nendega funktsionaalselt seotud meetmed liidu õiguses. Mis puudutab püügi piirnorme ja liidule eraldatavat täiendavat kogust, siis kuna liikmesriigid ei ole seda kalavaru varem püüdnud, tehakse ettepanek eraldada need liidu tasandil.

(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/897 33 muudetakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 34 2017/2017 35 artiklit 33, lisades viimati nimetatud määrusesse uue sätte, millega keelatakse liidu laevadel kahjustada Atlandi ookeanis 5° põhjalaiusest põhja pool püütud lühiuim-makohaisid ning mille kohaselt peavad liidu laevad sellised lühiuim-makohaid viivitamata merre laskma, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse meeskonnaliikmete ohutust. Selleks et vältida sama teemat käsitlevate sätete kattumist, on asjakohane määruse (EL) 2024/257 artikli 27 lõige 6 välja jätta.

(10)Määruse (EL) 2017/2017 artiklitega 32 ja 34–36 on juba keelatud liidu laevadel pardal hoida, ümber laadida ja lossida koos ICCATi kalavarudega püütud suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus), pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) perekonda Sphyrnidae kuuluvate vasarhaide ja siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) rümpasid ja nende osi, ning need isendid tuleb laevadelt vabastada viivitamata ja vigastusi tekitamata. Selleks et vältida sama reguleerimiseset käsitlevate sätete kattumist, on samuti asjakohane määruse (EL) 2024/257 artikli 27 lõiked 1 ja 3–5 välja jätta.

(11)[Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 36 artiklile 8 esitasid teatavad liikmesriigid komisjonile läbivaadatud iga-aastased püügikavad ja iga-aastased püügivõimsuse haldamise kavad koos taotlustega kanda teatav protsent oma hariliku tuuni (Thunnus thynnus) aastakvoodist Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres 2023. aastast üle 2024. aastasse. Nende läbivaadatud kavade alusel esitas komisjon [X] mail 2024 ICCATi sekretariaadile liidu 2024. aasta läbivaadatud kava vastavalt määruse (EL) 2023/2053 artikli 11 lõikele 5. ICCAT kiitis liidu läbivaadatud 2024. aasta kava heaks [X]. Hariliku tuuni 2024. aasta lubatud kogupüüki Atlandi ookeanil, ida pool 45°läänepikkust, ja Vahemerel tuleks seega muuta vastavalt kõnealusele liidu läbivaadatud iga-aastasele kavale.] [Põhjendus ja vastavad sätted ajakohastatakse pärast seda, kui ICCAT on võimalike muudatustega ELi iga-aastase kava heaks kiitnud.]

(12)[Viis liikmesriiki esitasid komisjonile oma hariliku tuuni kasvatamise majandamiskavade muudatused vastavalt määruse (EL) 2023/2053 artikli 15 lõikele 7. Nende läbivaadatud kavade alusel esitas komisjon 9. mail 2023 ICCATi sekretariaadile liidu 2023. aasta läbivaadatud kava. ICCAT kiitis liidu läbivaadatud 2023. aasta kava heaks 11. mail 2023. Liidu kasvandustesse viidavaid maksimumkoguseid ja maksimaalset kasvatamisvõimsust tuleks seega muuta kõnealuse liidu läbivaadatud iga-aastase kava kohaselt.] [Põhjendus ja vastavad sätted ajakohastatakse pärast seda, kui ICCAT on võimalike muudatustega ELi iga-aastase kava heaks kiitnud.]

(13)Määruse (EL) 2024/257 artikli 20 lõige 1 ja teatavad lubatud kogupüügi tabelid IA lisa B ja IK osas ning nõukogu määruse (EL) 2023/194 37 artikli 18 lõige 1 ja IA lisa D osa sisaldavad teatavaid vigu seoses püügivõimaluste tasemete, liikide, kohaldamispiirkondade ja aruandluskoodidega. Seetõttu on asjakohane need sätted vastavalt parandada.

(14)Määrusi (EL) 2023/194 ja (EL) 2024/257 tuleks seetõttu vastavalt muuta ja parandada.

(15)Käesoleva määruse teatavaid sätteid, millega parandatakse määruse (EL) 2024/357 sätteid, mis käsitlevad teatavaid kalapüügivõimalusi SIOFA piirkonnas, tuleks kohaldada alates 1. detsembrist 2023, kooskõlas muudetud sätete kohaldamisajaga. Lisaks käesoleva määruse sätetele, millega muudetakse või parandatakse määruste (EL) 2023/194 ja (EL) 2024/257 sätteid, mis käsitlevad järgmist: i) pollak ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis; ii) harilik tuun Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres ning iii) vigade parandus, tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2024 kooskõlas asjaomaste sätete kohaldamisajaga. Tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna kalapüügivõimaluste taset või kohaldamispiirkonda või kasvatamispiirangute taset suurendatakse.

(16)Võttes arvesse kiireloomulist vajadust vältida kalapüügi katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) 2024/257 muutmine ja parandamine

Määrust (EL) 2024/257 muudetakse järgmiselt.

1)    Artikli 1 lõikesse 2 lisatakse punkt d:

„

d)    kalapüügivõimalused NPFC konventsiooni alal ajavahemikus alates 1. juunist 2024. aastal kuni 31. maini 2025. aastal.

“

2)    Artiklisse 4 lisatakse punkt ra:

„

ra)    „NPFC (Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 38 kindlaks määratud geograafiline ala;

“

3)    Lisatakse artikkel 12a:

„

„Artikkel 12a
Pollakit käsitlevad meetmed ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis

ICESi rajoonides 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püütud pollaki suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 42 cm.

“

4)    Artikli 20 lõikest 1 jäetakse välja punktid c–f.

5)    Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„

Artikkel 27
Haid

Lisaks määruse (EL) 2017/2107 artiklites 32–36 kehtestatud keeldudele on keelatud ka perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

“

6)    Lisatakse 11a jagu:

„

11a jagu
NPFC konventsiooni ala

Artikkel 48a
Jaapani makrelli püük

1.NPFC konventsiooni alal kala püüdvate liidu kalalaevade puhul edastavad lipuliikmesriigid komisjonile järgmised koondandmed järgmisteks kuupäevadeks:

a)järgmise kuu seitsmendaks päevaks: jaapani makrelli (Scomber japonicus) igakuine saak püügi piirnormide alusel kõikide NPFC konventsiooniosaliste traalerite ja seinnoodalaevade puhul vastavalt IM lisale, kui kõnealuseid piirnorme kasutatakse alla 60 % ning

b) jaapani makrelli iganädalane püük kõnealuste piirnormide alusel, kui neid püügi piirnorme kasutatakse järgmise nädala teisipäevaks üle 60 % ja alla 95 %.

Komisjon kogub selle teabe kokku ja edastab selle viivitamata NPFC täitevsekretärile.

2. Kahe päeva jooksul alates kuupäevast, mil NPFC täitevsekretär teatas, et kõnealuste püügi piirnormide kasutamine on jõudnud 95 %ni, lõpetab komisjon nende püügi piirnormide alla kuuluva püügi.

3. Komisjon kogub kokku info NPFC konventsiooni alal püütud jaapani makrelli aastase saagi kohta ja edastab selle NPFC täitevsekretärile järgmise aasta veebruari lõpuks.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 39 artiklis 33 sätestatud kalapüügivõimalusi käsitlevatele aruandekohustustele.

Artikkel 48b
Haide kaitse NPFC konventsiooni alal

1. NPFC konventsiooni alal kala püüdvad liidu kalalaevad ei tohi NPFC konventsiooni alal haisid püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida.

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 48c
Anadroomsete kalade kaitse NPFC konventsiooni alal

1. NPFC konventsiooni alal kala püüdvad liidu kalalaevad ei tohi NPFC konventsiooni alal püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ketat (Oncorhynchus keta), kisutši (Oncorhynchus kisutch), gorbuušat (Oncorhynchus gorbuscha), nerkat (Oncorhynchus nerka), tšavõõtšat (Oncorhynchus tshawytscha), masu (Oncorhynchus masou) ega teraspea-lõhet (Oncorhynchus mykiss).

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

“

7)    Artikli 55 lõike 1 punkt d jäetakse välja.

8)    Artiklisse 59 lisatakse punktid aa, ga, ia ning ja:

„

aa)    Artiklit 12a kohaldatakse ajavahemikul alates 1. juulist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 2 ja millega muudetakse kõnealuse määruse VII lisa A osa seoses pollaki kaitseks kehtestatud alammõõduga ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

“

„

ga)    11a jagu kohaldatakse ajavahemikul alates 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2025 või kuupäevani, mil hakatakse kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega kehtestatakse Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatavad meetmed, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

“

„

ia)    IA lisa A osa tabeli 17 joonealust märkust 1 kohaldatakse alates 1. juulist 2024 kuni 31. detsembrini 2024;

“

„

ja)    IM lisa kohaldatakse alates 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2025;

“

9)    IA, IB, ID, IK ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

10)    Lisatakse IM lisa vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 16.

Artikkel 2
Määruse (EL) 2023/194 muutmine ja parandamine

Määrust (EL) 2023/194 muudetakse ja parandatakse järgmiselt.

1)    Artikli 18 lõike 1 punkt p asendatakse järgmisega:

„

p)    I lisa D osas loetletud süvamereliigid järgmistes liidu, Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes: ICESi püügipiirkonnad 1; 2, välja arvatud 2.a rajooni Ühendkuningriigi veed; 5–10; 12 ja 14 ning CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2. Lisaks ICESi 2.a rajooni liidu ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes, kui see on sätestatud kõnealuses lisas.

“

2)    Artikli 55 lõike 1 punkt k asendatakse järgmisega:

„

k)    I lisa D osas loetletud süvamerehaid järgmistes liidu vetes: ICESi alapiirkonnad 6–10 ning CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2. Lisaks ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes, kui see on sätestatud kõnealuses lisas.

“

3)    I lisa D osa muudetakse ja parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2023. Artiklit 2 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/257/oj ).

(2)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21841014.v1  

(5)    Võttes arvesse püügivõimaluste jaotust kõnealuse nõuandega hõlmatud kolme lubatud kogupüügi vahel: i) pollaki lubatud kogupüük ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis (80 %); pollaki lubatud kogupüük ICESi 8.c rajoonis (9 %) ning iii) pollaki lubatud kogupüük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 ELi vetes (11 %).

(6)    Nagu on selgitatud määruse (EL) 2024/257 põhjenduses 8, on püüki piiravad liigid püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel teiste liikide kvoot.

(7)     https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/d/stecf/stecf-plen-24-01-background-docs  

(8)     https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/d/stecf/stecf_plen_24-01  

(9)     http://doi.org/10.17895/ices.advice.24212037  

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(11)    Võttes arvesse püügivõimaluste jaotust kõnealuse nõuandega hõlmatud kolme lubatud kogupüügi vahel: i) pollaki lubatud kogupüük ICESi 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e rajoonis (80 %); pollaki lubatud kogupüük ICESi 8.c rajoonis (9 %) ning iii) pollaki lubatud kogupüük ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 ELi vetes (11 %).

(12)     https://doi.org/10.17895/ices.pub.23372990.v1   https://doi.org/10.17895/ices.pub.23541168.v1  

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(14)    Kõik põhjatraali tüübid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).

(15)    Kõik noodatüübid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).

(16)    Kõik vainakkevõrgud ja lõkspüünised (GTR, GNS, GNC, FYK, FPN ja FIX).

(17)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).

(18)    ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/897, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava (ELT L, 2024/897, 19.3.2024), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/897/oj ).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1).

(22)    CMM 2024-07.

(23)    Nõukogu 26. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/1015, millega muudetakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L, 2024/1015, 27.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1015/oj ).

(24)     https://oceans-and-fisheries.ec.europa.eu/document/download/006c234d-d1fb-4032-810c-20e897a00d6d_en?filename=2023-12-08-EU%28SE%29-NO-Agreed-Record-2024.pdf  

(25)     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-08-2024_Deep-sea-chimaera.pdf     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-09-2024_Deep-sea-sharks.pdf     https://www.neafc.org/system/files/Recommendation-10-2024_Deep-sea-rays.pdf  

(26)    „NEAFC konventsiooni ala“ – Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse koostöö konventsioonis* määratletud geograafiline ala*.    * EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22. Liit kiitis NEAFC konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsusega 81/608/EMÜ Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21).

(27)    Nõukogu 10. jaanuari 2024. aasta määrus (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 (ELT L, 2024/257, 11.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/257/oj ).

(28)     https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/d/stecf/stecf_plen_24-01

(29)     https://doi.org/10.17895/ices.advice.21841014.v1  

(30)    Püüki piiravad liigid on püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel teiste liikide kvoot.

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(32)    ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/897, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava (ELT L, 2024/897, 19.3.2024), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/897/oj ).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2053, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, 27.9.2023, lk 1).

(37)    Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta määrus (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 28, 31.1.2023, lk 1).

(38)    ELT L 55, 28.2.2022, lk 14. Liit ühines Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga nõukogu 15. veebruari 2022. aasta otsusega (EL) 2022/314 Euroopa Liidu ühinemise kohta Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 55, 28.2.2022, lk 12).

(39)    ELT L 55, 28.2.2022, lk 14. Liit ühines Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga nõukogu 15. veebruari 2022. aasta otsusega (EL) 2022/314 Euroopa Liidu ühinemise kohta Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 55, 28.2.2022, lk 12).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.5.2024

COM(2024) 213 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) 2024/257, millega määratakse 2024., 2025. ja 2026. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning määrust (EL) 2023/194, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks sellised püügivõimalused

I LISA

Määrust (EL) 2024/257 muudetakse ja parandatakse järgmiselt.

Määruse (EL) 2024/257 IA, IB, ID, IK ja VI lisa muudetakse ja parandatakse järgmiselt.

1)IA lisa A osas asendatakse tabel 2 järgmisega:

„

“

2)    IA lisa A osas asendatakse tabel 17 järgmisega:

„

“

3)IA lisa B osas asendatakse tabel 77 järgmisega:

„

“

4)    IA lisa B osas asendatakse tabel 79 järgmisega:

„

“

5)IA lisa B osas asendatakse tabeli 103 joonealune märkus 1 järgmisega:

„

“

6)IA lisa B osas asendatakse tabel 113 järgmisega:

„

“

7)IA lisa B osas asendatakse tabel 114 järgmisega:

„

“

8)IA lisa B osas asendatakse tabel 115 järgmisega:

„

“

9)IA lisa B osas asendatakse tabel 123 järgmisega:

„

“

10)IB lisa tabel 23 asendatakse järgmisega:

„

“

11)ID lisa tabel 12 asendatakse järgmisega:

„

“

12)IK lisas asendatakse tabeli 1 joonealune märkus 1 järgmisega:

„

“

13)IK lisas asendatakse tabeli 2 joonealune märkus 1 järgmisega:

„

“

14)IK lisas asendatakse tabeli 3 joonealune märkus 1 järgmisega:

„

“

15)VI lisa punkt 6 asendatakse järgmisega:

„

6.    Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tabel B

“

Määruse (EL) 2024/257 I lisa muudetakse järgmiselt:

16)Lisatakse IM lisa:

„

IM LISA

NPFC KONVENTSIOONI ALA

“

II LISA

Määrust (EL) 2023/194 parandatakse järgmiselt.

Määruse (EL) 2023/194 IA lisa D osa asendatakse järgmisega:

„

D OSA

Süvamereliigid

1)Süvamerehaid

2)Süvamereraid (Rajiformes)

3)Süvamere meritontlased

“

(1)    Kohaldatakse ka soomus-astelhai (Centrophorus squamosus) suhtes ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

(2)    Kohaldatakse ka ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

(3)    Kohaldatakse ka ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.

(4)    Kohaldatakse ka ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi vetes.