This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52024PC0199
Recommendation for a COUNCIL DECISION authorising the opening of the negotiations on behalf of the European Union for the conclusion of an Implementing Protocol to the Sustainable Fisheries Partnership Agreement between the European Union, of the one part, and the Government of Greenland and the Government of the Kingdom of Denmark, of the other part
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
COM/2024/199 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.5.2024
COM(2024) 199 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
{SWD(2024) 128 final} - {SWD(2024) 129 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Komisjon teeb ettepaneku alustada Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsusega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping“) 1 sellise uue rakendusprotokolli sõlmimiseks, mis vastaks liidu laevastiku vajadustele ning oleks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 2 artiklitega 28, 31 ja 32 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta 3 .
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Lepingu kehtiva rakendusprotokolliga 4 on liidu kalalaevadele antud võimalus püüda kala Gröönimaa vetes ning sellega on ette nähtud märkimisväärne valdkondlik toetus Gröönimaa kalandussektori kestlikuks arenguks.
Leping jõustus 22. aprillil 2021 kuueks aastaks alates selle ajutise kohaldamise alguskuupäevast. Seda pikendatakse automaatselt kuue aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui lepingu lõpetamisest teatatakse kirjalikult vähemalt kuus kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu. Praegust rakendusprotokolli on kohaldatud ajutiselt alates 22. aprillist 2021 nelja aasta jooksul 5 pärast seda, kui nõukogu võttis 26. märtsil 2021 vastu otsuse protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta 6 , 7 .
Kehtiv rakendusprotokoll võimaldab ELi laevastikul püüda Gröönimaa vetes turska, pelaagilist ja põhjalähedast meriahvenat, süvalesta, harilikku süvameregarneeli, pikksabalisi ja moivat, mille püügivõimalused on hinnanguliselt 42 726 tonni aastas. Püügiga tegelevad seitsme liikmesriigi (Taani, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Leedu ja Rootsi) laevad. EL annab osa kokkulepitud kvoodist üle ka Norrale ja Fääri saartele vastutasuks ELi laevade juurdepääsu eest nende vetele. Lisaks liidu laevastiku poolt Gröönimaale makstavatele tasudele maksab EL aastas 13 590 754 eurot (mis on arvutatud iga liigi võrdlushindade põhjal) toetust iga liigi kohta. ELi eelarvest eraldatakse ka 2 931 000 eurot Gröönimaa kalanduspoliitika toetuseks. ELi toetust täiendatakse tasudega, mida ELi laevaomanikud maksavad püügilitsentside ja püütud saagi eest.
Leping hõlmab mitut kalaliiki. Kvootide eraldamine liikmesriikidele sõltub lubatud kogupüügist ja kvoote käsitleva määruse sätetest 8 .
Säästva kalapüügi partnerluslepingud aitavad saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil, tagades et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja nõuetel, mida järgitakse liidu õiguse alusel. Samuti toetatakse nende lepingutega ELi ja tema partneri teaduskoostööd, edendatakse läbipaistvust ja säästvust kalavarude parema majandamise nimel ning soodustatakse haldamist, toetades liikmesriikide ja välisriikide laevastike tegevuse üle tehtavat järelevalvet, kontrolli ja seiret ning rahastades ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vastast võitlust. Säästva kalapüügi partnerluslepingutega toetatakse kohaliku kalapüügisektori säästvat arengut ning merendustegevusega seotud majanduskasvu ja tööhõivet. Need tugevdavad ELi positsiooni rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides (eelkõige Gröönimaa, Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu ja Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni puhul) 9 .
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsusega uue rakendusprotokolli üle peetavad läbirääkimised on kooskõlas ELi välistegevusega ülemeremaades ja -territooriumidel ning eelkõige liidu eesmärkidega, mis on seotud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Kavandatud otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõiked 3 ja 4.
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ning nimetatakse liidu läbirääkija. ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt võib nõukogu anda läbirääkijale juhiseid ning moodustada erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ei kohaldata, ELi ainupädevus.
•Proportsionaalsus
Kavandatud otsus on proportsionaalne eesmärgiga edendada ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil ning tagada, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja nõuetel, mida järgitakse liidu õiguse alusel.
•Vahendi valik
Vahend on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
2023. aastal tellis komisjon sõltumatult konsultandilt järel- ja eelhindamise uuringu 10 . Sellele tuginedes viis komisjon läbi kehtiva rakendusprotokolli järelhindamise ja võimalikke edasisi meetmeid käsitleva eelhindamise. Järel- ja eelhindamise järeldused on esitatud eraldi komisjoni talituste töödokumendis.
Komisjoni talituste töödokumendi järelhindamisel jõudis komisjon järeldusele, et praegune rakendusprotokoll oli eesmärkide saavutamiseks üldiselt tõhus, kuid mõned valdkonnad vajavad parandamist. ELi kalandussektoril on selge huvi kalapüügi vastu Gröönimaal ning uus rakendusprotokoll aitaks kaasa piirkonna kalanduse paremale juhtimisele.
ELile on tähtis, et oleks olemas õigusakt, mis võimaldab tihedat valdkondlikku koostööd Gröönimaaga, kes on allpiirkondlikul tasandil ookeanide majandamises oluline osaleja, võttes arvesse Gröönimaa jurisdiktsiooni alla kuuluva püügipiirkonna ulatust. See võimaldab ELil tugevdada oma rolli Põhjamaade kalanduses, eelkõige tänu kvootide vahetamisele Norra ja Fääri saartega.
Uus rakendusprotokoll tähendab, et ELi laevadel säilib juurdepääs olulisele püügipiirkonnale püügistrateegiate rakendamiseks mitmeaastases rahvusvahelises õigusraamistikus.
Gröönimaa ametiasutuste eesmärk on säilitada suhted ELiga, et tugevdada ookeanide majandamist ja kasutada mitmeaastaseid rahastamisvõimalusi, mida valdkondlik toetus kalavarude majandamiseks pakub.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, ELi tööstusharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Gröönimaa kalandusministeeriumi ja kodanikuühiskonnaga.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõju hindamine
Ei kohaldata.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhistes soovitatakse anda volitused läbirääkimiste alustamiseks ning lisada säte inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumisega seotud tagajärgede kohta.
4.MÕJU EELARVELE
Uue rakendusprotokolli mõju eelarvele tuleneb ELi rahalise toetuse maksmisest Gröönimaale. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute aastased summad määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 ning need sisaldavad reservi eelarverida protokollide jaoks, mis ei ole aasta alguses jõustunud 11 .
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Läbirääkimisi alustatakse eeldatavasti 2024. aasta juunis.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Komisjon soovitab, et
– nõukogu volitaks komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi Gröönimaa valitsusega ja Taani valitsusega kalandusalase partnerluslepingu uue rakendusprotokolli sõlmimiseks;
– ELi esindajaks kõnealustel läbirääkimistel nimetataks komisjon;
– komisjon konsulteeriks läbirääkimiste pidamisel erikomiteega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus;
– nõukogu kiidaks heaks käesolevale soovitusele lisatud läbirääkimisjuhised.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades vajadust alustada läbirääkimisi Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsusega säästva kalapüügi partnerluslepingu uue rakendusprotokolli sõlmimiseks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjoni volitatakse pidama liidu nimel läbirääkimisi Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsusega säästva kalapüügi partnerluslepingu uue rakendusprotokolli sõlmimise üle.
Artikkel 2
Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.
Artikkel 3
Läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse nõukogu ELi välise kalanduspoliitika töörühmaga.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping (ELT L 175, 18.5.2021, lk 3).
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.5.2024
COM(2024) 199 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
soovitus:
nõukogu otus, millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
{SWD(2024) 128 final} - {SWD(2024) 129 final}
LISA
Läbirääkimisjuhised
–Läbirääkimiste eesmärk on sõlmida ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendusprotokoll kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 1 artiklitega 28, 31 ja 32 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni 13. juuli 2011. aasta teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta.
–Rakendusprotokollis tuleks kindlaks määrata üldine raamistik nii liidu laevade Gröönimaa vetes toimuva kalapüügi jaoks kui ka liidu ja Gröönimaa koostöö jaoks valdkondliku toetusega hõlmatud valdkonnas.
–Selleks et edendada säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki, vähendada miinimumini püügitegevuse kahjulikku mõju merekeskkonnale ja samal ajal tagada käesoleva rakendusprotokolli kaudu liidu ja Gröönimaa vastastikuse kasu, peaksid komisjoni läbirääkimiseesmärgid põhinema järgmisel:
·tagada juurdepääs Gröönimaa kalapüügipiirkonnale ja liidu kalalaevadele vajalikud load kalapüügiks kõnealuses püügipiirkonnas;
·võtta arvesse parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu võetud asjakohaseid majandamiskavasid, et tagada keskkonda säästev kalapüük ja edendada ookeanide majandamist rahvusvahelisel tasandil. Püügitegevus peaks olema suunatud ainult olemasolevatele kalavarudele, võttes arvesse kohaliku laevastiku püügivõimsust ja pöörates erilist tähelepanu kõnealustesse varudesse kuuluvaid kalu iseloomustavale pikale rändele;
·seada eesmärgiks omandada nende kalavarude ülejäägist liidu laevastiku huvidele täielikult vastav asjakohane osa, kui nende varude vastu tunnevad huvi ka teised laevastikud;
·rakendada samu tehnilisi tingimusi kõigi võõrriikide laevastike suhtes, võttes arvesse kokkulepitud liidu kvootide võimalikku üleandmist teistele Põhjamaadele;
·tagada, et liidu rahaline toetus kalavarudele juurdepääsuks põhineb liidu laevastiku varasemal ja eeldataval edasisel tegevusel selles piirkonnas, pidades silmas uusimaid teaduslikke hinnanguid;
·alustada dialoogi valdkondliku poliitika tugevdamiseks, et toetada vastutustundliku kalanduspoliitika rakendamist kooskõlas Gröönimaa arengueesmärkidega, eelkõige seoses püügitegevuse juhtimisega, võitlusega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, püügitegevuse kontrollimise, seire ja järelevalvega ning teaduslike nõuannetega;
·edendada merendustegevusega seotud majanduskasvu ja tööhõivet, võttes arvesse asjakohaseid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone;
·lisada säte inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumise tagajärgede kohta.
–Selleks et vältida püügitegevuse katkemist, peaks uus protokoll sisaldama sätet, millega nähakse ette protokolli ajutine kohaldamine.
–Protokollis tuleks eelkõige kindlaks määrata järgmised aspektid:
·liidu laevadele tagatavad kalapüügivõimalused püügiliikide kaupa,
·rahaline hüvitis ja selle maksmise tingimused ning
·valdkondliku toetuse tõhusa rakendamise ja järelevalve mehhanismid.