This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52024PC0010
Recommendation for a COUNCIL DECISION authorising the opening of the negotiations on behalf of the European Union for the conclusion of an Implementing Protocol to the Fisheries Partnership Agreement between the European Union and the Republic of Guinea-Bissau
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
COM/2024/10 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.1.2024
COM(2024) 10 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
{SWD(2024) 5 final} - {SWD(2024) 6 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Soovituse põhjused ja eesmärgid
Komisjon teeb ettepaneku alustada Guinea-Bissau Vabariigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping“) 1 sellise uue rakendusprotokolli sõlmimiseks, mis vastaks liidu laevastiku vajadustele ning oleks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 2 artiklitega 28, 31 ja 32 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta 3 .
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Lepingu kehtiva rakendusprotokolliga 4 on liidu kalalaevadele antud võimalus püüda kala Guinea-Bissau vetes ning sellega on ette nähtud märkimisväärne valdkondlik toetus riiklike kalandus- ja sinise majanduse sektorite kestlikuks arenguks.
Partnerlusleping jõustus 16. juunil 2007 ja seda on vaikimisi pikendatud iga nelja aasta järel. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu 6. juunil 2019 vastu võetud otsusele protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta, kehtib praegune rakendusprotokoll alates 15. juunist 2019 kuni 14. juunini 2024.
Praegune rakendusprotokoll hõlmab 11 600 000 euro suurust iga-aastast ELi rahalist toetust varudele juurdepääsu eest ja 4 000 000 euro suurust valdkondlikku toetust. ELi toetust täiendatakse tasudega, mida ELi laevaomanikud maksavad püügilitsentside ja püütud saagi eest.
Euroopa Liit on juba välja töötanud kahepoolsete säästva kalapüügi partnerluslepingute võrgustiku Atlandi ookeani äärsete riikidega, nimelt Mauritaania, Guinea-Bissau, Senegali, Côte d’Ivoire’i ja Gambiaga. Sarnaselt Mauritaaniaga sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingule on ka leping Guinea-Bissauga mitut liiki hõlmav leping.
Rakendusprotokolliga on hõlmatud põhjalähedased liigid (koorikloomad, peajalgsed ja kalad), väikesed pelaagilised liigid ja pika rändega liigid. Võttes arvesse püügivõimsust (brutoregistermahutavust), on kehtiva protokolliga ette nähtud püügivõimalused krevetikülmutustraaleritele, kalade ja peajalgsete külmutustraaleritele ning väikeste pelaagiliste liikide püügi traaleritele. Samuti on hõlmatud tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad ning õngeritvadega tuunilaevad. Protokolliga lubatakse Guinea-Bissau vetes kala püüda Hispaania, Portugali, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Leedu, Läti ja Poola laevadel.
Säästva kalapüügi partnerluslepingud aitavad saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil ning tagada, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja nõuetel, mida järgitakse liidu õiguse alusel. Lisaks on säästva kalapüügi partnerluslepingutel veel kolm eelist. Esiteks soodustavad need ELi teaduskoostööd partnerriikidega. Teiseks edendavad need läbipaistvust ja kestlikkust kalavarude paremaks majandamiseks. Kolmandaks aitavad partnerluslepingud kaasa ookeanide majandamisele, sest i) toetavad riigi ja välisriikide laevastike tegevuse seiret, kontrolli ja järelevalvet; ii) võimaldavad rahastada võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning aitavad kaasa kohaliku kalatööstuse säästvale arengule. Nende partnerluslepingute kaudu tugevneb liidu positsioon rahvusvahelistes ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides (nt Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon).
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Guinea-Bissauga uue rakendusprotokolli üle peetavad läbirääkimised on kooskõlas liidu välistegevusega Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikides ning eelkõige liidu eesmärkidega, mis on seotud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste edendamisega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Kavandatud otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõiked 3 ja 4.
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ning nimetatakse liidu läbirääkija. ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt võib nõukogu anda läbirääkijale juhiseid ning moodustada erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ei kohaldata, ELi ainupädevus.
•Proportsionaalsus
Otsus on proportsionaalne eesmärgiga edendada ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil ning tagada, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja nõuetel, mida järgitakse liidu õiguse alusel.
•Vahendi valik
Vahend on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
2023. aastal tellis komisjon sõltumatult konsultandilt järel- ja eelhindamise uuringu 5 . Sellele tuginedes viis komisjon läbi kehtiva rakendusprotokolli järel- ja eelhindamise. Järel- ja eelhindamise järeldused on esitatud komisjoni talituste töödokumendis.
Komisjoni talituste töödokumendi järelhindamisel jõudis komisjon järeldusele, et praegune rakendusprotokoll oli eesmärkide saavutamiseks üldiselt tõhus, kuid mõned valdkonnad vajavad parandamist. Sellega seoses on liidu kalalaevastik jätkuvalt huvitatud juurdepääsust Guinea-Bissau püügipiirkondadele, et rakendada mitmeaastase raamistiku kohaseid püügistrateegiaid, kusjuures kalapüügivõimalusi ja liidu laevastiku kasutusmäärasid on vaja mõningal määral ühtlustada. Valdkondliku toetuse osas järeldab komisjon, et valdkondlik toetus on aidanud i) tugevdada kalanduse seiret, kontrolli ja järelevalvet ning ii) parandada ookeanide majandamist Guinea-Bissau ja piirkonna vetes.
Komisjoni talituste töödokumendi eelhindamisest järeldab komisjon, et läbirääkimised uue rakendusprotokolli üle koos mõningate kohandustega on nii ELi kui ka Guinea-Bissau huvides. Guinea-Bissau puhul tagatakse uue rakendusprotokolli üle peetavate läbirääkimistega jätkuv koostöö ELiga ookeanide majandamise tugevdamisel sihtotstarbeliste valdkondlike toetusfondide kaudu mitmeaastase raamistiku alusel.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, ELi tööstusharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Guinea-Bissau kalandusministeeriumi ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõju hindamine
Ei kohaldata.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Otsuse lisas on esitatud läbirääkimisjuhised, millega soovitatakse lisada säte inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumisega seotud tagajärgede kohta.
4.MÕJU EELARVELE
Uue rakendusprotokolli mõju eelarvele tuleneb ELi rahalise toetuse maksmisest Guinea-Bissau Vabariigile. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute aastased summad määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 ning need sisaldavad reservi eelarverida protokollide jaoks, mis ei ole aasta alguses jõustunud 6 .
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Läbirääkimisi alustatakse eeldatavasti 2024. aasta alguses.
•Soovituse sätete üksikasjalik selgitus
Komisjon soovitab, et
– nõukogu volitaks komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi Guinea-Bissau Vabariigiga kalandusalase partnerluslepingu uue rakendusprotokolli sõlmimiseks;
– ELi esindajaks kõnealustel läbirääkimistel nimetataks komisjon;
– komisjon konsulteeriks läbirääkimiste pidamisel erikomiteega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingus;
– nõukogu kiidaks heaks käesolevale soovitusele lisatud läbirääkimisjuhised.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades, et tuleks alustada läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida Guinea-Bissau Vabariigiga uus kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokoll,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjoni volitatakse pidama liidu nimel läbirääkimisi Guinea-Bissau Vabariigiga kalandusalase partnerluslepingu uue rakendusprotokolli üle.
Artikkel 2
Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.
Artikkel 3
Läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse nõukogu ELi välise kalanduspoliitika töörühmaga.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping ajavahemikuks 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,17.1.2024
COM(2024) 10 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega lubatakse alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli sõlmimise üle
{SWD(2024) 5 final} - {SWD(2024) 6 final}
LISA
Läbirääkimisjuhised
–Läbirääkimiste eesmärk on sõlmida Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokoll kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) 1 artiklitega 28, 31 ja 32 ning nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni 13. juuli 2011. aasta teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta 2 .
–Rakendusprotokollis tuleks kindlaks määrata üldine raamistik nii liidu laevade Guinea-Bissau vetes toimuva kalapüügi jaoks kui ka ELi ja Guinea-Bissau koostöö jaoks valdkondliku toetusega hõlmatud valdkonnas.
–Selleks et edendada säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki ning tagada ühtlasi liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi ühine kasu, peaks komisjoni läbirääkimiseesmärgid olema järgmised:
·kindlustada juurdepääs Guinea-Bissau Vabariigi kalapüügipiirkonnale ja tagada liidu kalalaevadele selles piirkonnas kalapüügiload ning avardada muu hulgas seega liidu ettevõtjatele säästva kalapüügi partnerluslepingute võrku Atlandi ookeani äärsete riikidega;
·võtta arvesse parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu võetud asjakohaseid soovitusi, et tagada keskkonda säästev kalapüük ja edendada ookeanide majandamist rahvusvahelisel tasandil. Kalapüügi puhul tuleks arvesse võtta ainult olemasolevate kalavarude püügiülejääki ja kohaliku laevastiku püügivõimsust ning pöörata samas erilist tähelepanu teatavaid kõnealustesse varudesse kuuluvaid kalu iseloomustavale pikale rändele;
·leppida kokku kalapüügivõimaluste asjakohane tase ja piisavad tehnilised tingimused, mis on täielikult kooskõlas liidu laevastike huvidega;
·tagada, et juurdepääs kalavarudele põhineb liidu laevastiku varasemal ja eeldataval tulevasel tegevusel asjaomases piirkonnas, võttes samas arvesse uusimaid ja parimaid kättesaadavaid teaduslikke soovitusi;
·tugevdada valdkondlikku dialoogi ja koostööd, et soodustada vastutustundliku kalanduspoliitika rakendamist seoses Guinea-Bissau arengueesmärkidega, eelkõige kalanduse majandamisega; võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga; korraldada püügitegevuse kontrollimist, seiret ja järelevalvet; anda teaduslikke nõuandeid; luua töökohti Guinea-Bissaus;
·lisada klausel Guinea-Bissau vetes tegutsevate erinevate välisriikide laevastike mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse kohta;
·lisada säte inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumise tagajärgede kohta.
–Selleks et vältida püügitegevuse katkemist, peaks uus rakendusprotokoll sisaldama sätet, millega nähakse ette protokolli ajutine kohaldamine.
–Protokollis tuleks eelkõige kindlaks määrata järgmised aspektid:
·liidu laevadele tagatavad kalapüügivõimalused püügiliikide kaupa,
·rahaline hüvitis ja selle maksmise tingimused ning
·valdkondliku toetuse tõhusa rakendamise ja järelevalve mehhanismid.