—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Serbia kohta, eriti 10. mai 2023. aasta resolutsiooni komisjoni Serbiat käsitleva 2022. aasta aruande kohta (1),

—

võttes arvesse ELi varasemaid avaldusi Serbia kohta, eriti liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli ning naabruspoliitika ja laienemise voliniku Oliver Várhelyi 19. detsembri 2023. aasta ühisavaldust parlamendivalimiste kohta,

—

võttes arvesse Serbia Vabariigis 17. detsembril 2023. aastal toimunud ennetähtaegsetel parlamendivalimistel käinud rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni avaldust esialgsete järelduste kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) / demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ning Veneetsia komisjoni 19. detsembri 2022. aasta ühisarvamust, mis käsitles Serbia demokraatlike institutsioonide toimimist reguleerivat põhiseaduslikku ja õigusraamistikku ning valimisseadust ja valimiste korraldust,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee juhatuse ajutise komisjoni 17. jaanuari 2024. aasta valimisvaatlusaruannet Serbia ennetähtaegsete parlamendivalimiste (17. detsember 2023) vaatluse kohta,

—

võttes arvesse Serbia valimiste teemalist sõnavõttu, mille tegi 17. jaanuaril 2024. aastal Euroopa Parlamendi täiskogul õigusküsimuste volinik Didier Reynders komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli nimel,

—

võttes arvesse avalikku kirja, mis käsitles valimistejärgset olukorda Serbias ja millele kirjutasid alla mitme ELi liikmesriigi väliskomisjonide esimehed,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kaasvahendusel Serbias toimuvat parlamentaarse dialoogi protsessi,

—

võttes arvesse Serbia 2006. aasta põhiseadust ja 2022. aasta parlamendiliikmete valimise seadust,

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollkoja 10. jaanuari 2022. aasta eriaruannet pealkirjaga „ELi toetus õigusriigi toimimisele Lääne-Balkani riikides: pingutustest hoolimata ei ole põhiprobleemid endiselt lahendatud“,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et pärast 2023. aasta mais Belgradis ja Mladenovaci lähedal toimunud massitulistamisi korraldati kogu Serbias loosungi „Serbia vägivalla vastu“ all massiproteste; arvestades, et 1. novembril 2023 viitas Serbia president opositsiooni nõudmisele korraldada ennetähtaegsed valimised selleks, et parlament laiali saata; arvestades, et ta määras ennetähtaegsete parlamendivalimiste kuupäevaks 17. detsembri 2023;

B.

arvestades, et alates 2012. aastast on kõik Serbia parlamendivalimised peale ühe olnud ennetähtaegsed valimised; arvestades, et tegemist oli kolmandate parlamendivalimistega vähem kui nelja aasta jooksul;

C.

arvestades, et pärast valitseva erakonna 65 linnapea, sealhulgas Belgradi linnapea äkilist ja samaaegset tagasiastumist ning Vojvodina autonoomse piirkonna assamblee otsust end laiali saata, hoolimata stabiilsetest enamustest, korraldati samal päeval, 17. detsembril 2023 kolmandikus Serbia ringkondades ennetähtaegsed kohalikud valimised ning Vojvodinas autonoomse piirkonna valimised; arvestades, et osaliste kohalike ja parlamendivalimiste korraldamine samal päeval ei ole hea ega pikaajaline tava; arvestades, et paljude vaatlejate arvates kasutatakse ennetähtaegseid osalisi kohalikke valimisi vahendina praeguse valitsuse võimu tugevdamiseks ja nendega kuritarvitatakse kohalike kogukondade hääleõigusi;

D.

arvestades, et valimised toimusid olukorras, mida iseloomustas suurenenud sotsiaalne polariseerumine ja tihe konkurents vastandlike poliitiliste tegevuskavade vahel; arvestades, et neid iseloomustas seninägematult negatiivne kampaania ja hirmutamine ning rünnakud poliitiliste vastaste ja ajakirjanike vastu;

E.

arvestades, et enne valimispäeva ei olnud Serbia rakendanud OSCE/ODIHRi ja Veneetsia komisjoni peamisi soovitusi, sealhulgas neid, mis käsitlevad võrdsete võimaluste tagamist, meetmeid ametiseisundi kuritarvitamise ja riigi vahendite väärkasutamise vältimiseks, ametiülesannete ja kampaaniategevuse lahutamist ning mõjusaid mehhanisme valijate hirmutamise ja survestamise, sealhulgas häälte ostmise vältimiseks;

F.

arvestades, et kogu kampaaniat iseloomustas veelgi äärmuslikum polariseerumine, agressiivne retoorika, isiklik diskrediteerimine, solvamine ja vaenu õhutav keelekasutus; arvestades, et surve avaliku sektori töötajatele, avaliku sektori vahendite väärkasutamine ja valijate meelitamise skeemid tekitasid muret selle pärast, kas valijad saavad teha oma valiku ilma liigse surveta; arvestades, et lisaks mõnedele probleemidele, millega opositsioon seisis silmitsi avalikele kohtadele juurdepääsul, tõid niisugused tavad kaasa ebavõrdsed tingimused ning hägustasid riigi ja valitseva partei vahelist piiri, mis on vastuolus rahvusvaheliste standarditega; arvestades, et Venemaa rahastatavad meediakanalid Sputnik Serbia ja Russia Today Balkan aitasid aktiivselt kaasa desinformatsiooni levitamisele, peamiselt opositsioonikandidaatide kohta;

G.

arvestades, et kampaanias domineeris ülekaalukalt ametisolev president Vučić, kes nendel valimistel küll ei kandideerinud, kuid etendas igapäevases valimisvõitluses keskset rolli, kuna osales aktiivselt Serbia Progressiivse Partei (SNS) üritustel; arvestades, et SNSi juhitud nimekiri sai nime Vučići järgi;

H.

arvestades, et kampaania ja elektroonilise meedia järelevalve organid olid valimisperioodil rikkumiste ärahoidmisel suures osas mõjutud;

I.

arvestades, et OSCE/ODIHR, OSCE Parlamentaarne Assamblee, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja Euroopa Parlament korraldasid rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni, et teha kindlaks, kas valimised vastasid OSCE vastu võetud kohustustele ning muudele demokraatlike valimiste alastele rahvusvahelistele kohustustele ja standarditele ning riigisisestele õigusaktidele;

J.

arvestades, et valijate nimekirju ajakohastati ühtse valijate registri alusel ja valijate lõplik arv oli 6 500 666; arvestades, et väidetavalt jäi registrisse palju surnud isikuid;

K.

arvestades, et valimisaktiivsus oli 58,58 %, mis oli veidi suurem kui eelmistel, 2022. aastal toimunud valimistel;

L.

arvestades, et kuigi 2 817 parlamendiliikme kandidaadist 43 % olid naised ja naiste osalemist on püütud suurendada, on naised valitavatel ja määratavatel ametikohtadel üldiselt alaesindatud;

M.

arvestades, et valimised viidi üldiselt läbi sujuvalt, kuid valimispäeva iseloomustasid arvukad menetluslikud puudused, sealhulgas hääletamise ja häälte lugemise ajal kaitsemeetmete ebajärjekindel kohaldamine, sagedased ülerahvastatuse juhtumid, hääletuse salajasuse rikkumised, palju rühmahääletamise juhtumeid ja üksikud füüsilised rünnakud;

N.

arvestades, et Serbia Vabariigi valimiskomisjoni andmetel sai SNS 46,75 % häältest, samas kui suurim opositsioonikoalitsioon „Serbia vägivalla vastu“ sai 23,66 %, Serbia Sotsialistlik Partei 6,55 %, NADA koalitsioon 5,02 %, „Meie – rahva hääl“ sai 4,69 % ja viis vähemusnimekirja said kokku 3,68 % häältest;

O.

arvestades, et valimisvaatlusmissiooni esialgsetes järeldustes rõhutati, et 17. detsembri 2023. aasta ennetähtaegsetel parlamendivalimistel, mis olid küll tehniliselt hästi korraldatud ja pakkusid valijatele valikut poliitiliste alternatiivide vahel, domineeris presidendi otsustav osalus, mis koos valitseva partei süsteemsete eelistega tekitas ebaõiglased tingimused; arvestades, et OSCE/ODIHRi lõpparuanne avaldatakse eeldatavasti lähinädalatel;

P.

arvestades, et peamised valimispäeval reeglite rikkumise kahtlused puudutavad eelkõige Belgradi, kus ametivõimud registreerisid nn libavalijaid teistest Serbia omavalitsusüksustest, kus tol päeval valimisi ei korraldatud, ning naaberriikidest korterites, kus nad ei elanud; arvestades, et on palju kahtlusi selle kohta, et valitsev erakond korraldas välismaal elavate valijate bussiga toimetamise Serbiasse, et nad annaksid oma hääle Belgradis kohalikel valimistel;

Q.

arvestades, et Serbia kodanikuühiskonna organisatsioon CRTA viis läbi piiratud andmetel ja ressurssidel põhineva põhjaliku analüüsi ning hindas väga konservatiivselt, et ebatäpsused valijate registris puudutavad vähemalt 30 000 valijat; arvestades, et neil on kindlaid tõendeid selle kohta, et see ebatäpsus oli osa ebaseadusliku ja ebaseaduspärase valimiskorralduse strateegiast, mille eesmärk on mõjutada valimistulemusi ja moonutada valijate tahet; arvestades, et inimesi toimetati kohale kogu Serbiast ja välismaalt (Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro), et nad hääletaksid Belgradi kohalikel valimistel; arvestades, et Belgradi kohalikel valimistel hääletasid avalikult isegi Bosnia ja Hertsegoviina valitsusametnikud ja poliitikud; arvestades, et Serbia valitsus on kaitsnud seda õiguspärase tavana;

R.

arvestades, et muud sisulised reeglite rikkumise kahtlused hõlmavad häälte ostmist, meedia kallutatust, survet avaliku sektori töötajatele ja sotsiaalselt vähekaitstud rühmadele, avaliku sektori vahendite väärkasutamist, hirmutamist ja hääletussedelite mitmekordset täitmist;

S.

arvestades, et Serbia ametivõimud eitavad reeglite rikkumist; arvestades, et nii Serbia president kui ka Kremli kontrolli all olev meedia on väitnud, et teised riigid on Serbia valimisprotsessi jõhkralt sekkunud, kuid ei ole esitanud nende väidete kohta põhjendatud tõendeid; arvestades, et peaminister Brnabić tänas avalikult Venemaa luureteenistusi selle eest, et nad andsid teavet opositsiooni kavandatud tegevuse kohta; arvestades, et Venemaa desinformatsiooni ja narratiivide levitamine on Serbias sügav ja püsiv probleem, eelkõige valimiskampaaniate ajal; arvestades, et Kreml on avalikud protestid Serbia pettuslike üldvalimiste vastu hukka mõistnud kui lääneriikide püüded kukutada valitsus ja korraldada teine „Maidani riigipööre“;

T.

arvestades, et valitsusametnikud ründavad pidevalt sõltumatuid Serbia organisatsioone, kes mõistsid hiljutiste valimiste ajal toimunud reeglite rikkumised hukka; arvestades, et vaatamata sellele, et need tõid päevavalgele hulga konkreetseid tõendeid valimispettuse kohta, on Serbia ametivõimud seni keeldunud neid reeglite rikkumist käsitlevaid väiteid uurimast ning püüdnud selle asemel diskrediteerida ja hirmutada valimisvaatlejaid, kes aruanded reeglite rikkumiste kohta avalikustasid; arvestades, et alates valimistest on Serbia juhtivad poliitikud, teiste hulgas president, laimanud Euroopa Parlamendi liikmeid ja teisi rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni liikmeid;

U.

arvestades, et opositsioon vaidlustas valimiste, eelkõige Belgradi kohalike valimiste tulemused, mis tõi kaasa opositsioonikoalitsiooni „Serbia vägivalla vastu“ ja erapooletu ühenduse ProGlas algatatud ulatuslikud rahumeelsed meeleavaldused, et nõuda valimiste tühistamist ja uue hääletusvooru korraldamist; arvestades, et riiklik valimiskomisjon lükkas opositsiooni kaebused tagasi; arvestades, et opositsioon on nõudnud konstitutsioonikohtus valimistulemuste tühistamist väidetavate laiaulatuslike pettuste tõttu;

V.

arvestades, et 24. detsembril 2023 toimunud protest muutus vägivaldseks, kui mõned protestijaid tungisid Belgradi linnavolikogu hoonesse, misjärel politsei vahistas 38 inimest, nende hulgas üliõpilasi, keda süüdistati põhiseadusliku korra mittetunnistamises ja kellest mõned on ikka veel koduarestis; arvestades, et mitu rahumeelset meeleavaldajat väitis, et meeleavaldustele tungisid märkamatult maskeeritud huligaanid; arvestades, et rahumeelsed meeleavaldajad mõistsid hukka ka politsei ebaproportsionaalse jõu kasutamise;

W.

arvestades, et viimase kümne aasta jooksul pärast president Vučići võimuletulekut on meediavabadus Serbias pidevalt vähenenud, mida iseloomustavad ajakirjanike poliitiline survestamine, ähvardamine ja isegi füüsiline ründamine; arvestades, et Piirideta Reporterid on paigutanud Serbia ajakirjandusvabaduse indeksis Euroopa kehvimate hulka ning 2023. aastal langes riik 12 kohta ja asus 91. kohal;

X.

arvestades, et õigusriik ja Serbia demokraatlike institutsioonide nõuetekohane toimimine on jätkuvalt suurim väljakutse Serbia ELiga ühinemise protsessis;